august 2018 | Perearst | 57

TeadusTöö ja kooliTus

kilogrammile). Selline kehakaalu langus ei tohiks kellelegi ületamatu olla.

Kehakaalu vähendamisel ja kaalu säili-tamisel on eriti oluline vähendada toiduva-likus rasvade (ka taimerasvade) osakaalu, kuna neis sisaldub kõige enam energiat, sa-mas juhendada ka toidurasvade kvaliteedi osas. Tähtis on õige toidurütmi sisseviimi-ne – liialt pikad söögivahed võivad põhjus-tada söögi juurde pääsemisel ülesöömise.

Toitumise üldised soovitusedSuhkruhaige toitumissoovitused ei

erine enam oluliselt üldistest tervislikest tasakaalustatud toitumissoovitustest. Dia-beetiku dieet sobib igale tervisliku eluviisi harrastajale. Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb, kuid mitte piiramatult.

Suhkruhaigel on oma toitumisplaani koostamine ja jälgimine siiski märgata-valt raskem kui teistel inimestel. Esiteks tuleb jälgida ja arvestada erinevate sü-

Diabeetiku toitumine ja elustiil

Toitumine on suhkurtõve ravi alus, kuid edukaks diabeediraviks on lisaks toitumisele vajalik ka liikumine, ravi ja patsiendi koolitus. Kompleksse diabeediravi eesmärk on diabeedi hea kompensatsioon, mis omakorda aitab vältida tüsistuste teket. Eesmärk saavutatakse kindla, päevast päeva mittemuutuva toiduhulgaga sobiva ravi valimisega.

D iabeediravi areng on andnud dia-beetikule võimaluse valida rohkem sobivate toitude vahel. Põhiline,

mida tuleks jälgida:• millist toitu inimene sööb,• kui palju päeva jooksul inimene sööb, • millal inimene sööb.

Õnnestunud toiduvalikut näitab kaalu püsimine, pikaaegne veresuhkru taseme eesmärkpiirides püsimine, kolesterooli, triglütseriidide normnäidud.

Diabeetikul tuleb vältida veresuhkru ta-seme kõikumist suurtes vahemikes. Selleks tuleb jagada päevakogus 5–6 toidukorrale, kusjuures süüa tuleks iga 2,5–3 tunni ta-gant. Vaatamata toiduainete vaheldumisele peaks süsivesikute kogus igas toidukorras olema kindlaks määratud piirides.

Toitumisnõuetel on diabeedi eri tüüpi-de korral mõningaid erijooni. 1. tüüpi dia- beedi korral toidupiiranguid eriti ei ole. Nõuanded käsitlevad süsivesikute sisaldu-se hindamist toidus ja paindlikku insuliini annustamist vastavalt toidule, lisaks tervis-like valikute tegemist, glükeemilist indeksit ja seda, kuidas saavutada insuliiniannus-te, toidukoguste ja liikumise omavahelise kooskõla.

Ülekaalulistel ja vähe liikuvatel 2. tüü-pi diabeediga inimestel on kõige tähtsam kogu elustiili muutus ehk lisaks toitumis-harjumuste muutmisele tuleb langetada ka kaalu ja suurendada füüsilist aktiivsust.

Ülekaalulisi patsiente on oluline mo-tiveerida vähendama oma kehakaalu, ar-vestades ülekaalu ja rasvumise negatiivset mõju haiguse kulule ning võimalike tü-sistuste tekkele. Soovituslik kaalu langus peaks olema vähemalt 5–10% (näiteks 120 kilogrammilt langetada kaal 114–108

Tiina Mitt / diabeediõde Põhja-Eesti Regionaalhaigla

58 | Perearst | august 2018

TeadusTöö ja kooliTus

„ Diabeetiku dieet sobib igale tervisliku eluviisi harrastajale. Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb, kuid mitte piiramatult.

sivesikute mõju vere glükoosisisaldusele nii üksi kui ka koos teiste toiduainetega. Teiseks tuleb jälgida toidu, toiduaegade ja ravi sobivust. Kolmandaks tuleb toiduai-nete mõju veresuhkrule pidevalt kontrol-lida söögieelse ja söögijärgse veresuhkru mõõtmisega.

Tervislikkust hindav diabeetik toitub regulaarselt, püüab kõikidest toidugruppi-dest midagi oma menüüsse lisada, kontrol-lib toidukogust. Toiduvalikul peab arves-tama toidu mõju vere suhkrusisaldusele. Seega on toitumise põhieesmärk sobiva koguse süsivesikute tagamine päeva lõikes. Päevas peaks olema kolm põhitoidukorda ning paar-kolm vahesööki, milleks sobivad hästi puuviljad, marjad, pähklid.

Süsivesikute allikana on soovitatav ka-sutada võimalikult erinevaid toiduaineid, nagu täisteraviljatooted, läätsed, oad, ta-tar, kartul, aed- ja puuviljad, marjad ning vähese rasvasusega piimatooteid. Suu-rendada tuleks köögiviljade ja kiudainete osakaalu igapäevatoidus. Kartulit, mille tarbimine tekitab viimasel ajal väga palju diskussioone, võiks süüa mõõdukalt ja koos toorsalatiga – see vähendab kartuli süsivesikute veresuhkrutaset tõstvat mõju. Sama kehtib ka valge riisi ja makarontoo-dete kohta.

Vähendada tuleks nähtavat rasva (ras-vane liha, või, margariin, õlid). Võileiva-katteks kasutada aedvilju (tomat, papri-ka), väherasvast juustu (10%-list), tailiha,

kala. Vältida suure küllastunud rasvade sisaldusega toodete, nagu sealiha, liigtar-bimist. Seevastu on suure valgu- ja vähese rasvasisalduse poolest tuntud nahata kana

august 2018 | Perearst | 59

TeadusTöö ja kooliTus

ja kalkuniliha väga hea valik, samuti taili-ha, kala, pähklid, oad, herned, tofu. Piirata punast liha ja vältida töödeldud liha. Iga-päevamenüüsse ei tohiks kuuluda töödel-dud toidud ega valgest jahust valmistatud tooted. Tavaline valge riis asendada pruuni riisiga. Juua piisavalt vett.

Soovitatavad toidudSoovitatavad toidud on hautised, vor-

miroad ja supid, samuti täisteraleib, milles on ka kliisid ning terveid teri. Toit peaks tagama kiudaineid 35 g ulatuses, selleks tuleks lisaks täisteraleivale süüa köögivilju vähemalt pool kilo päevas. Marju ja puu-vilju võib süüa vahetoitudena või magus-toidu asemel – korraga 100 g.

Naturaalset mahla on soovitatav lahjen-dada veega. Naturaalsest mahlast saadud süsivesikud tuleb arvestada ööpäevase süsivesikute koguse hulka. Väherasvane piim, keefir, jogurt, pett – pool liitrit päe-vas. Rasvasema piima kasutamisel pole sel-lel toidukorral mõtet leivale võid või muud võiet lisada ning hoiduda tuleks ka rasva kasutamisest toidu valmistamisel.

Vähendada tahkete rasvade (piim, rasvane liha) osakaalu toidus, samas suu-rendada asendamatute rasvhapete, eriti oomega-3-rasvhapete (lõhe, heeringas, forell, rapsiseemned, sojaoad, linaseem-ned ning neist valmistatud õlid) osakaalu toidus.

Vanemate inimeste toitumist kimbu-tab ühekülgsus. Jälgida, et toidukoguste vähenedes valgu, vitamiinide, mineraalai-nete allikad toidus säiliksid. See on vajalik immuunsüsteemi toimimiseks ja haavade paranemise kindlustamiseks. Neerukah-justuse korral tuleb vähendada nii taimse (oad, herned, seened, pähklid, sojaoad) kui loomse valgu hulka päevases toidus 1–1,5 grammilt ühe kilogrammi kohta kuni 0,8 grammini kilogrammi kohta.

Lisaks tuletada meelde vee joomist.

Toiduained, mida on soovitatav vältida• Tangainetest manna – võrreldes teiste

tangainetega tõstab manna kiiresti glükoositaset.

• Rasvased või töödeldud lihatooteid jm küllastunud rasvhapete allikad (peit-rasvad) – kuna diabeedihaigeil tekib veresoonte endoteeli kahjustus kerge-mini kui mittediabeetikutel, siis areneb neil ka ateroskleroos kergemini.

• Diabeetikutele on keelatud magusad veinid ja liköörid. Teisi, suhkrut mit-tesisaldavaid alkohole võib tarvitada piiratud koguses. Kangete alkoholide (alkoholisisaldus 35–40% ja rohkem, nagu viin, rumm, džinn, konjak, brän-di) ühekordne annus ei tohiks ületada 100 ml ning lahjemate alkoholide (kuiv vein) annus 300 ml.

• Mittesoovitatavate toitude hulka

kuuluvad veel majonees, rasvased pirukad jm küpsetised, koore või võiga valmistatud kastmed, kookospähklid, soolapähklid, angerjas, lisasool toidu maitsestamiseks.

Diabeedipatsientide teadlikkus tervislikust toitumisest

Enamikul patsientidest on puudulikud teadmised tervisliku toitumise osas. Para-ku ka seda osa, mida teatakse, praktikas mingil põhusel oma toiduvalikus ei osata või ei taheta rakendada. Põhilised vead on kiudainete vähesus, süsivesikute ja rasva ületarbimine. See on ka kaalutõusu üks põhjus.

Järjest korduvad väärarusaamad.• Diabeetikud vajavad spetsiaalseid

diabeeditoite.• Kui suhkrut ei söö, siis pole karta vere-

suhkru taseme tõusu.• Mesi ei tõsta veresuhkru taset.• Taimsed rasvad kaalu ei mõjuta, seega

võib kasutada neid piiramatult.• Mahla, eriti kodust mahla, võib juua

vee asemel, ja palju soovid.• Puuviljad ja marjad on tervisele

kasulikud, sellepärast tohib neid süüa piiramatus koguses ilma, et veresuhk-ru tase tõuseks.

• Piim on jook, ei kuulu toidu hulka.• Kartul sisaldab tärklist, seega süüa ei

tohi. See-eest riisi, ka valget riisi, võib süüa piiramatult.Kui suur osa patsiente muudab oma

toitumist pärast diagnoosi teadasaamist? 1. tüüpi diabeediga patsientidega ei ole üldjuhul probleeme. Toitumissoovitused võetakse kiirelt omaks. Teine lugu on 2. tüübi diabeeti põdejatega. Elu jooksul kujunenud toitumisharjumusi võib neil olla raske muuta. Alati on ka mingi hulk inimesi, kes ei pea vajalikuks toitumishar-jumusi muuta. Nende puhul tuleb otsida lähenemisteid. Paljud kardavad „jänese dieeti“. Sel juhul tasuks patsienti julgusta-da proovima, näidates, et tervislikumate ja mitmekesisemate toitumissoovituste järgi-misel ei pea toidulaualt palju eemaldama. Tähtis on lihtsalt jälgida, et söödavad

Soovituste põhielement on kes-kendumine koostööle patsiendiga

ning ravi ja toitumisplaani sobitamine diabeediga, arvestades diabeetiku elustiili ja kultuuriliste eelistuste-ga. Suhkruhaige toiduvalik hõlmab paljusid võimalusi, nii saab arvestada patsientide isiklikke eelistusi, eesmärke ja ravi. Toitumisravi peamine eesmärk on edendada ja toetada tervislikke toitumisharjumusi, et parandada üldist tervislikku seisundit.

Konkreetsed eesmärgid on:• individuaalsete glükeemiliste

eesmärkide saavutamine, • vererõhu ja vererasvade ohjamine,• tervisliku kehakaalu saavutamine ja

säilitamine,• ennetada või kontrolli all hoida

diabeedi kaugtüsistusi,• pakkuda praktilisi nõuandeid iga-

päevase toidu planeerimiseks, mitte keskenduda üksikutele makro- ja mikrotoitainetele ning üksikutele toitudele.

Toitumisravi eesmärk

60 | Perearst | august 2018

TeadusTöö ja kooliTus

süsivesikud, valgud ja rasvad oleksid kva-liteetsemad ning õiges koguses. Pea kõiki lemmiktoite on võimalik tervislikumalt valmistada.

Nii endale kui patsiendile tuleb anda aega (mida meil paraku napib), et muuda-tusi teha, ja kõiki muudatusi ei ole vaja teha korraga. Samas tuleb anda patsientidele teada, et õige toiduvaliku ning diabeedi muude aspektidega tegelemine ongi keeru-line. Kui patsient soovib, siis võiks kaasata ka patsiendi perekonna.

Liikumine on vältimatu osa diabeetiku elustiilist

Peale toitumise mõjutavad veresuhkru taset ka kaasuvad haigused, isegi nohu tõs-tab veresuhkru taset. Unehäired, uneapnoe

Tervisliku toiduvaliku aluseks on neli põhimõtet.

• Tasakaalustatus – toitainete õige suhe igapäevamenüüs. Täiskasvanute tasakaalustatud menüüs annavad kogu saadavast energiast 10–15% valgud, 25–30% rasvad ja 55–60% süsivesikud.

• Mõõdukus – rasva- ja suhkrurikaste toiduainete piiratud ehk mõistlik tarbimine. Tähtis pole ainult toidust saadav energiahulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest allikatest.

• Vastavus vajadustele – toit peab kindlustama elutegevuseks vajaliku toiduenergia erinevatel eluperioodi-del ja varustama organismi tarvilike toitainetega. Rusikareegel on, et energiat tuleb kulutada sama palju, kui seda toiduga saadakse.

• Mitmekesisus – mida mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäoli-sem on vajalike toitainete saamine. Organism peaks kõik oma vajalikud ained saama toidust. Mitmekesisus tähendab valikuid nii ühe toidugrupi sees kui ka toidugruppide vahel. Eri-nevad puu- ja köögiviljad sisaldavad erinevaid ning eri koguses vitamiine ja mineraalaineid. Selleks et toitumi-ne ei jääks ühekülgseks, tuleb aeg-ajalt oma toidusedel üle vaadata.

Tervisliku toitumise põhialused

võivad olla nii kaalutõusu kui ka kõrge veresuhkru taseme põhjustajad. Samuti stress – nii lühiajaline kui ka pikaajaline stress tõstavad veresuhkru taset. Samas nali, meeldiv seltskond, rõõmsad sünd-mused alandavad veresuhkru taset.

Väheliikuv eluviis, mis toob kaasa kaa-lutõusu, insuliiniresistentsuse, glükoosi ja lipiidide ainevahetushäired jpm, on üks peamisi põhjuseid veresuhkru taseme tõusus. Veresuhkru tase sõltub palju füü-silisest aktiivsusest, seega olgu igas päevas minimaalselt 30 minutit kehalist aktiivsust.

Esimene nõue on televiisor välja lülita-da ja hakata liikuma! Mida rohkem teleka ees istuda, seda enam tõuseb kaal, osaliselt seoses mitteaktiivse ajaga, osaliselt teleka vaatamisega seotud ebatervislike toitumis-harjumuste tõttu. Pidev istumine soodus-tab lihaskoe vähenemist ja lihasjõudluse nõrgenemist, alaseljavaevuste teket ja luu-tiheduse vähenemist. Nõrgeneb koordinat-sioon ja tasakaalutunnetus. Tõuseb kaal.

Samas juba püsti tõusmine suurendab energiakulu 13%, suurte reielihaste ak-tiivsus suurendab aga energiakulu 200%. Päevas 30 minutit endale sobivat, aktiivselt veedetud aega pole palju nõutud ja peaks sobituma kõigi päevaplaani (siia kuulub ka koristamine, aiatööd).

Ainult raskete diabeetiliste kaugtüsis-tustega patsiendid (raske perifeerse ja au-tonoomse neuropaatiaga, proliferatiivse retinopaatiaga diabeetikud) peaksid enne spordiala valimist konsulteerima sporti-misviisi sobivuse ja koormusraskuse suh-tes. Kerge füüsiline koormus sobib kõigile diabeetikutele. Diabeetikud, kellel raskeid diabeedi kaugtüsistusi ei esine, võivad sportida piiranguteta.

Turvalised füüsilised tegevused diabee-dihaigetele on kõnd, matkamine, tantsi-mine, ujumine, trepist kõnd, jalgrattasõit. Lihasjõudluse suurendamiseks on soovi-tatavad kerged või möödukad jõutreenin-gud nii meestele kui naistele. Paindlikkuse, koordinatsiooni ja stressi vähendamiseks

„ Veresuhkru tase sõltub palju füüsilisest aktiivsusest, seega olgu igas päevas minimaalselt 30 minutit kehalist aktiivsust.

„ Alati on ka mingi hulk inimesi, kes ei pea vajalikuks toitumisharjumusi muuta. Nende puhul tuleb otsida lähenemisteid. Paljud kardavad „jänese dieeti“.

sobivad venitusharjutused (jooga, Pilates). Venitusharutused aitavad vältida ka pin-geid kehas ja lihasvalu.

Meeles tuleb pidada, ja seda eriti 2. tüü-pi diabeedi korral, et hästi hüdreerituks jäämiseks tuleks kindlasti juua vett enne treeningut, treeningu ajal ja ka pärast treeningut.