CratersFINAL EST 062011 - gi.ee · Kaali kraatrite meteoriitse tekke 1937. aas-tal, leides väikekraatritest 2 ja 5 kolmküm-mend meteoriitraua kildu. Kaali meteoriit esindab kõige

E E S T IMETEORIIDIKRAATRID

Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut

Turu Ülikooli geoloogiaosakond

EESTI METEORIIDIKRAATRID

Tallinn 2006

Koostajad: ReetTiirmaa VäinoPuura AlvarSoesoo StenSuuroja

Täname: EnnPirrus KalleSuuroja OÜEestiGeoloogiakeskus

Toimetaja: MTÜGEOGuideBaltoscandia

Kujundus: AndresAbe

Joonised: HeikkiBauert

Fotod: HeikkiBauert

Esikaas: Kaalipeakraater

Tagakaas: MeteoriidiplahvatustejäljedFennoskandiasjaBaltimaades

©MTÜGEOGuideBaltoscandia,2006

Raamatuväljaandmistkaasfinantseerisid:EuroopaRegionaalarenguFond,EestiVabariigiSiseministeeriumjaTTÜGeoloogiaInstituutINTERREGIIIALõuna-SoomejaEestiprogrammiraames.

Eesti meteoriidikraatrid. MTÜ GEOGuide Baltoscandia, Tallinn.

ISBN-10: 9985-9675-6-9


Eestis on leitud erakordselt palju meteo-

riidikraatreid. Siin on head geoloogilised

eeldusedteatudvanusegakraatritesäilimi-

seks.Kuidkindlastionsiinmailolnudväga

suur huvi kraatrite otsingute ja uuringute

vastu. Kaali järve kui oletusliku meteorii-

dikraatri uurimine algas juba 1920-ndate

aastatealguses,esimesenaEuroopas.

EhkkimeteoriidikraatridkatavadkoguKuu,

Merkuurijaasteroididepindaningonsage-

dasedkaMarsil japaljudel teistel tahketel

taevakehadel, on nad suureks haruldu-

seks Maal. Taevakehade langemisest põh-

justatud plahvatused muudavad planee-

di pinnamoodi ja pinnakihtide struktuuri,

purustavadjasulatavadkivimeid,tekitavad

maavärinaidjahiidlaineidveekogudes,jäta-

vad maha moondemärke kivimitesse ning

taevaseainejälgikivimitejasetetekoostis-

se,hävitavadjakahjustavadelujaelukesk-

kondaseal,kussedaon.Ookeanidjamered

varjutavadningsiinkulgevadgeoloogilised

ja bioloogilised protsessid hävitavad siia

langenud meteoriite ja tekkinud kraatreid.

Meteoriitidejameteoriidikraatriteuuringud

pakuvadjätkuvathuvimaailmaruumistläh-

tuvateohtudemõistmiseks,nendevõimali-

kumõjuennustamiseksjaennetamiseks.

Muu maailmaga võrreldes ülisuur hulk

leitud ja uuritud noori, jääajajärgseid väi-

kekraatreid väljendab eestlaste kraatriuu-

ringuteedukust.Jätkuvadkateadlastedis-

kussioonid ja ajuti isegi ägedad vaidlused

kraatrite vanuse, langenud meteoriitide

koostise ja keskkonnale avaldatud mõju

üle. Meteoriidikraatrite uurimine jätkub ja

tõotabuusiavastusiniimujalmaailmaskui

kaEestis.

METEOROIDID ja METEORIIDID, KOSMILISED KATASTROOFID ja METEORIIDIKRAATRID

Päikesesüsteemi planeetide varane aja-

lugu oli täis põrkumiskatastroofe. Kuid

väiksemate taevakehade nagu asteroidide,

komeetide,meteoroididejakosmilisetolmu

langemine kuulub ka planeetide edasise,

4,5-miljardi-aastase ajaloo tavasündmuste

hulka.Tõhusaatmosfääritajahüdrosfäärita

ja geoloogiliselt ammu jäigastunud taeva-

kehade nagu Kuu ja Merkuuri pinnamoes

valdavadkausitaolisedkraatridjalaiadüma-

radpurustatudkivimiteväljad- basseinid,

kusjuures paljude iga ulatub 3- 4 miljardi

aastani.Marsilesinebniimeteoriidi-kuika

vulkaanikraatreid.KaMaalekosmilisekiiru-

sega langevate meteoriitide plahvatustest

jäävad tugevadarmid–meteoriidikraatrid,

aga suurte kehade puhul - purustatud

kivimitebasseinid.Kuidnähtavaidarmeon

Maal tunduvaltvähemkuinaaberplaneeti-

del.Siinonvulkaanikraatreidpaljurohkem

kui meteoriidikraatreid. Ookeanide valit-

semine ning Maale omased geoloogilised

jabioloogilisedprotsessid varjutavadning

ajapikku hävitavad ja moonutavad kraatri-

te struktuure. Vaid äsja tekkinud kraatrid

on lihtsalt äratuntavad. Suur osa praegu

EESTI METEORIIDIKRAATRID 3

4

vähem kui 200-st teadaolevast meteorii-

dikraatrist on varjatud vee või settekihtide

alla,võisiissügavaltkulutatud.Sellistepärit-

olu tõestamisekskulub teinekordkümneid

aastaid.

Meteoriidid osutusid esimeseks uurimis-

teks kättesaadavaks maaväliseks aineks.

XIX sajandil sündinud meteoriitika kui

teadus meteoriitidest hakkas kasutama

paljude teiste teadusalade – petrograafia

ja mineraloogia, keemia ja füüsika, astro-

füüsikajageokeemiajne.–uurimisvõtteid.

Teadusasutustessejaloodusmuuseumidesse

onkogutudsuuredkoguderinevaidkivi-ja

raudmeteoriite. Uurides meteoriite saab

tundma õppida tahke kosmilise aine ehi-

tust jakoosseisu, selle tekketingimusi,aga

samuti Päikesesüsteemi teket ja arengut.

Onleitud,etmaakerajakõigikiviplaneetide

süvakesta - vahevöö - koostisonpeaaegu

samakuikivimeteoriitidel,ningoletatavasti

on Maa ja teiste planeetide tuum sarna-

ne raudmeteoriitide koostisega. Võrreldes

planeetide pinna- ja süvakihtide koostist

meteoriitidegasaameuuridaniiplaneetide

sisemuses kui pinnal kulgevaid kivimaine

arenguid,olgusiistegumagmaliste,porsu-

mis-võisettimisprotsessidega.

Planeetide pinnamoe ja siseehituse, aga ka

atmosfääri ja hüdrosfääri võrdlev uurimi-

ne toimub uue teadusharu – planetoloogia

piires. Planetoloogia ühendab klassikalise

meteoriitika, teistel planeetidel sageli näh-

tavate meteoriitide plahvatusjälgede, Maal

haruldaste, kuid ka siin üha uute avastuste

toelarenevameteoriidikraatritegeoloogiaja

geoloogia tervikuna - Maalüliintensiivsete,

kuid ka teistel planeetidel avalduvate tek-

Asteroid 951 Gaspra. Mõõtmed umbes 19x12x11 km. Pildistatud ca 5300 km kau-guselt kosmoselaevalt Galileo (29. oktoo-ber, 1991)

Gravüür Leoniidide sajust 13. nov. 1833

tooniliste, magmaliste (sh ka vulkaaniliste)

ja setteliste protsesside teooria ja uurimis-

meetodid. Kosmoselaevad on avanud uued

võimalused kosmiliste kehade pinnamoe ja

koostiseuurimiseks.

Kuigi haruldased ja ajaliselt ettearvamatud,

kuuluvadmeteoriidiplahvatusedMaageoloo-

gilise arengu selliste põhiprotsesside hulka,

mis on mõjutanud ja saavad ka tulevikus

mõjutama Maa pinnamoe, keskkonnatingi-

muste ja elu arenguid.Asteroidide, komee-

tide ja boliidide liikumise jälgimisega lähi-

kosmosestäidabnüüdisastronoomiataevast

tulevateohtudeavastajajahoiatajarolli.

Suurte meteoriitide plahvatustel tekivad

suuredkraatrid.Maalonleitud100-300km

läbimõõduga struktuure, kus purustused

kivimitesulatuvad kilomeetrite ja isegi esi-

meste kümnete kilomeetrite sügavuseni.

Ülivõimsate plahvatustega kaasnevad ka

keskkonnakatastroofid – äkilised muutu-

sedatmosfääris ja/võihüdrosfääris, jaseda

kogu planeedi ulatuses. Vähemalt osa

Maa biosfääri arengu murdemomentidest

on seotud ülisuurte meteoriidiplahvatus-

tega. Hästi uuritud näide on 65 miljonit

aastat tagasi praeguse Yucatani poolsaa-

re ja Mehhiko lahe maapõue tekkinud

Chicxulubihiidkraatritekkemõju.Seeplah-

vatus reostas atmosfääri sellisel määral,

et põhjustas ülemaailmseid kliimamuutusi.

Kaasneskatastroof,millessuurosaelusorga-

nisme hukkus ning üle poole liikidest suri

Eesti suurim kivimeteoriidipala on ligi 11 kg raskune Pilistvere-Aukamäe meteoriit, mis langes 08. augustil 1863 (G. Baranovi foto)


6

välja.Kivistisiuurivadpaleontoloogidleidsid

elustiku järsumuutusetaseme,millelepai-

gutasid Kesk- ja Uusaegkonna piiri, juba

XIXsajandiesimeselpoolel.Avastus,etsel-

listmuutustpõhjustasChicxulubiplahvatus,

tehtiallesXXsajandilõpul.

Planeetidevahelises ruumis tiirleb tohutu

hulk meteoroide – üliharuldasi sadade ja

kümnetekilomeetrite,tavalisipaljudemeet-

ritesuurusi,väiksemaidjamassiliseltimepi-

sikesitahkeaineosiseid.Atmosfääritungi-

nudmeteoroididonnähtavadmeteooridena

ehk“tähesajuna” jaboliididena.Kosmilise

kiirusega liikuvad meteoroidid põlevad

atmosfääris: suuremadkaotavadpinnakih-

te, üliväikesed hävivad kogunisti. Eestiski

on tehtud sellesuunalisi uurimisi. Tõravere

observatooriumi astronoomid kogusid tea-

teid haruldaste atmosfäärinähtuste kohta

arhiivi „Boliid”, jälgisid meteoriitse tolmu

hajumist kosmoses seoses helkivate ööpil-

vedegajne.

Maapinnale jõudnudmeteoroide tunneme

meteoriitidena.Ainult väiksemadmeteoor-

kehadvõivadsäilidatahketepaladena,suu-

remadkehadplahvatavadMaagapõrkudes

ja hajuvad ümbriskivimites ja –setetes, või

kanduvad tolmu- ja gaasipilvedega kau-

gele. Maapinnal leitakse suhteliselt väikesi

meteoriite,mison sageli atmosfääri sattu-

des aeglustunud ja purunenud suuremate

kehade killud. Muuseas, Eesti astronoom

ErnstÖpikkuulusteadlastehulka,kestões-

tas arvutustega, et Maa pinnale kosmilise

kiirusegalangevtaevakehaaurustubpõrkel

vabanevaenergiatoimel.

Meteoriitika traditsiooniline ülesanne on

Maale langenud meteoriitide otsing ja

nende koostise ja struktuuri uuring. Leitav

materjalkogutakseteaduslikessemuuseumi-

kogudesse. Eestisse langenud kosmoseke-

hade registreerimise ajalugu algab 1821.

aastast, mil Põhja-Tartumaa Kaiavere külla

langesinimpeasuurunekivimeteoriit.Sellest

ajast on fikseeritud lisaks veel seitse lan-

gemist, neist on leitud ja kollektsioonides-

se kogutud viis. Tänu leidude sattumisele

haritudBaltimõisnikevõivaimulikekätteoli

meteoriitideedasineteekondteaduskogus-

sevägaõnnelik.Enamikkulangemisteston

küllaltki üksikasjalikult talletatud omaaeg-

seskirjasõnas.


Eesti pinnamoodi ja maapõue on uurinud

tähelepanelikud vaatlejad. Tänu sellele on

avastatud otseseid ja kaudseid, algselt liht-

saltebatavalisinähteidgeoloogiasjapinna-

moes, mille täpsem uurimine viis meteorii-

dikraatrite avastamiseni. Neid on avastatud

väga erinevate tunnuste põhjal. Maapinnal

nähtavad Kaali meteoriidikraatrid moodus-

tusid Saaremaa dolomiitides ning Ilumetsa,

TsõõrikmäejaSimunaväikesedlöögikraatrid

pehmetes pinnastes. Suuruselt on need

valdavaltväikevormidalates8,5m(Simuna)

kuni110m(Kaalipeakraater)läbimõõduga.

Kärdla kraater Hiiumaal (läbimõõt 4 km)

tekkisOrdoviitsiumi ning Neugrundi ring-

struktuur Osmussaare lähedal (läbimõõt

kuni 9 km) omaaegse Kambriumi madal-

mere põhja. Praegu on need mõlemad

nooremate settekivimikihtide alla maetud.

Siiski,Neugrundistruktuurikatvadkihidon

valliharjadelt kulutatud ning valliharjad ise

avatud veealusteks vaatlusteks. Üleilmses

nimekirjas kuuluvad Kärdla ja Neugrundi

struktuurväiksematejakeskmistestruktuu-

ridehulka.

Eesti meteoriidikraatrid on aastate jook-

sul põhjalikult andnud laialdast uurimisai-

net paljudele geoloogidele ja teadusõppe

üliõpilastele. Uurimistulemused on kokku

võetudarvukatespublikatsioonides.


Meteoriidiplahvatuste jäljed Eestis: varjatud struktuurid maapõues (Kärdla) ja mere all

(Neugrund), maastikus nähtavad kraatrigrupid (Kaali ja Ilumetsa) ning maastikus nähta-

vad üksikkraatrid (Tsõõrikmäe ja Simuna)

KAALI KRAATRID

SaaremaaKaalijärvestalgasmeteoriidikraat-

riteavastamisluguEestis jaEuroopas.Kaali

meteoriidikraatrid on hästi ligipääsetavad

ja vaadeldavad ning populaarne turismi-

objekt.

Tavaliselt külastajad vaatlevad ainult

peakraatrit - suurimat ja mõjukamat pin-

navormi, kuidvähemteatakse,et1km2

alalesinebveelkaheksaväikestkõrvalkraat-

rit. Kaali kraatriväli tekkis meteoriidisajust.

Kaalijärve kui ebatavalise loodusnähtuse

teaduslikumõtestamisealgperioodil(1827.

a.alates)esitatiselletekkekohtaerinevaid

arvamusi:

- vulkaaniline plahvatuslehter või vee,

auru, gaasi ja muda äkiline pursku-

mine;

-lubjakivilõhedesttingitudkarstilangatus

võisoolakuplisissevarisemine;

- muistne linnus, kus kaevu ülesandeid

täitnudlooduslikkujärveümbritsesini-

mestepooltkuhjatudvall;

-jalõpuks-meteoriidilangemisarm.

Siinse huvitava pinnavormi meteoriitset

päritolupidasesimesenatõenäoliseksJulius

Kalkun-Kaljuvee (1869-1940) 1922. aas-

tal. Uurimistöid, sealhulgas puurimistöid

kasutades, alustas geoloog Ivan Reinwald

Meteoriidikraatrid Kaali kraatriväljal: peakraater ja kaasnevad väikekraatrid 1-8

8

(1878-1941) Eesti Valitsuselt saadud toe-

tusel 1927. a. Meteoriidikraatreid pidas

tõenäoliseks kapaikkonda1936. a. külas-

tanudmandritetriivihüpoteesiloojaAlfred

Wegener (1880-1930). I. Reinwald tõestas

Kaalikraatritemeteoriitsetekke1937.aas-

tal, leidesväikekraatritest2ja5kolmküm-

mend meteoriitraua kildu. Kaali meteoriit

esindab kõige levinumat raudmeteoriidi

tüüpi – jämedastruktuurilist oktaedriiti,

milles on Fe 91,5 ja Ni 8,3%, lisandina

veel koobaltit, germaaniumi ja iriidiumi.

Meteoriidi lihvitud lõikepinnal on nähtav

tüüpiline Widmanstätteni struktuur ja ta

sisaldab raudmeteoriitidele omaseid mine-

raalenagušreibersiiti,kamasiitijataeniiti.

Kaaliümbruskujutabendastmerestuhutud

moreentasandikku, kus savika põhimoree-

ni paksus on ligikaudu 1 meeter. Selle all

lamavad Ülem-Siluri Paadla lademe pak-

sukihilised dolomiidid. Aastail 1955-1978

teostatuduurimistöödeganäitasAgoAaloe

(1927-1980), et dolomiitides kujunenud

kraatrid on säilitanud oma ilmeka kuju

aastatuhandete vältel. Kraatripõhju katab

iseloomulik segu plahvatusel purustatud

dolomiiditükkidest,moreenistjamullast.

Uuringuandmed Kaali kraatrite tekkeaja

kohta on siiani intrigeerivalt vastuolulised.

On ainult selge, et kraatrid tekkisid peale

mere taganemist Saaremaa antud piirkon-

nast:neiseiolemeresetteid.Väikekraatrite

põhjasetetest leitud maismaatigude sub-

fossiilid viitavad ümbruskonnale kui võsas-

tunud merelähedasele piirkonnale. Kaali

järve põhjasetetes leitud taimede õietolm

pärined aegadest ligikaudu 3700 aastat

tagasi. Radiosüsiniku meetod näitab kraat-

ri põhjasetetest leitud puidusöe tükkide

vanuseks vähemalt 4000 aastat. Oletatava

Kraater 4 geoloogiline ehitus ja meteoriitse aine paigutus selles (R. Tiirmaa, 1994 järgi)


silikaatse plahvatusmaterjali leiud ümbrit-

sevatesoodeturbakihislubavadoletada,et

kraatrid on kuni 7500-7600 aastat vanad.

Iriidiumigarikastunudkihtlähedasesturba-

soosontekkinud800-400a.enneKristust,

mida samuti peetakse Kaali plahvatuste

võimalikuksvanuseks.Diskussioonidvanuse

kohtajätkuvadtänapäevalgi.

Kaali peakraater,millepõhjasasubKaali

järv,onpõhiplaaniltpeaaeguümmargune,

tema läbimõõt valliharjalt on 105-110 m.

Kraatrisügavusvalliharjaltkunidolomiidist

põhjani6-meetrisejärveseteteallon22m.

Vall on 4-7 m kõrgune. Seda kutsutakse

Järvemäeks.Vallikõrgusoliehkjubaalgselt

ebaühtlane, kuid seda on mõjutanud ka

sajanditepikkune inimtegevus. Valliks pai-

satudpaekivipangasteja-plokkidevälispind

on murenenud ja omandanud konarliku

ilme. Valli sisekülje väikeselt tehisterrassilt

avaneb vaade järvikule. Olenevalt veehul-

gastonselleläbimõõt30-60mjasügavus

1-6m.Põuaselsuveljakuivalsügiselkuivab

järvikpeaaeguärajasiispaljandubkeskne

kivihunnik,milleleomaaegneKaalimõisnik

tahtis rajada lehtlagaväikesaart. Järvik toi-

tubpõhjaveestjasademetest.

Kaalipeakraateronilmekasplahvatuskraa-

ter.Meteoriitpihustussilmapilkseltjahajus

tõusvaskiviprügi-,tolmu-jagaasisambas.

Kaali kõrvalkraatrid: kaheksa enamasti

kuivakõrvalkraatriläbimõõton12-40mja

nendesügavuskõigub1-4mvahel.

Kraater 1 asub põllul ja on ümbritsetud

ümarapuudesaluga.Kraatriläbimõõton39

mjasügavus4m.Vallilejakraatrisseonkuh-

jatudpõldudeltkoristatudsuurirändkive.

Kraatrid 2 ja 8moodustavadkeerukakon-

tuurigakaksikvormi.Põhjapoolsemakraatri

(2) läbimõõton27mjasügavus2mning

lõunapoolsema (8) mõõtmed on vastavalt

36mja3,5m. I.Reinwaldleidis justselles

kaksikkraatris1937.aastalomaesimesed28

meteoriidikildukogumassiga102,4grammi.

Kaevetöödegaonkraatritealgneilmetuge-

vastimoonutatud.

Kevadine veerikas Kaalijärv (R. Tiirmaa foto)

10

Kraater 3 on kõige paremini säilinud ja

nähtav kõrvalkraater. Pervel kasvab sara-

puupõõsaid. Kraatri läbimõõt on 33 m ja

sügavus 3,5 m. Kevadel koguneb kraatri

põhjavett.

Kraater 4 on geoloogiliste kaevetöödega

moonutatud. Algselt oli ta kausjas, ovaal-

se põhiplaaniga, läbimõõduga 14-20 m.

Kraatripõhja rikutud aluspõhjakihtide pin-

nalavastas I.Reinwald lehtritaolisemeteo-

riidilöögijälje,misandisväärtuslikkuteavet

meteoriidi langemisparameetritest.Ka löö-

gijälgonhilisemate kaevete toimelmoon-

dunud. Kõige rohkem meteoriidikilde leiti

vahetult kraatri põhjalt, 3-4 m kaugusel

meteoriidilöögijäljest.

Kaali väikekraater 1

Kaevetöödega moonutatud Kaali väikekraater 4


12

Kraater 5 on kaevetööde tõttu samuti

muudetud ja võssa kasvanud. Algselt oli

kraater lamedakausi kujuline süvend läbi-

mõõduga kuni 13 m. Kohati on säilinud

ringvalli katkeid. Sellegi kraatri põhjas esi-

neb meteoriidi löögijälg. Siit leitud, seni

suurima Kaali meteoriidikillu mass rooste-

kihistpuhastamatakujuloli38,4g.

Kraater 6 avastati Masa - Putla maantee

ääres, peakraatrist 450 m loode pool, esi-

mesekraatriläheduses.Kraatriläbimõõton

26mjasügavus0,6m.Kraateronjäänud

teetrassi äärde ja seetõttu moondunud.

Kraatristonleitudmeteoriidikilde.

Kraater 7paiknebpeakraatristveidilõuna

pool ja kujutab endast korrapäratu rööp-

küliku kujulist lohku. Vanemad inimesed

teadsidrääkida,etsellesolnudmõisavirtsa-

hoidla.Kraatritonseejäreltublistikaevatud

jasellestkionleitudmeteoriidikilde.

Meteoriidikilde leiti kaevetöödega väiks-

emate kraatrite põhjakihtidest. Peakraatri

veealuseid põhjakihte ei ole saadud pii-

savalt detailselt uurida. Kõik Kaali kraat-

rivälja kraatrid on liiga suured oletamaks

teketplahvatuseta,stpuhtalt löögitoimel.

Väikekraatrite põhjast leitud meteoriidikil-

ludvõivadpärinedaplahvatanudkehadest,

aga ka atmosfääris pidurdunud väiksema-

te kildude langemisest. A. Aaloe oletas,

et tegu on löögi-plahvatuskraatritega.

Meteoriidikilde võiks leida veel mujaltki,

kuidparimadtingimusednendesäilimiseks

onikkaolnudkraatritepõhjakihtides.

Kaalimeteoriidikilludonväikesed,tavaliselt

läbimõõdus 1-5 mm ja massiga 0,5-2 g.

Killud on konarliku pealispinna ja teravate

murdeservadega.Kildudepindonajajook-

suloksüdeerunudjakaetudroosteühendi-

testkattega.Kildudeedasisedotsingudon

rangeltpiiratudeeskirjadega,kuivõrdseni-

sed kaevetööd, aga ka majandustegevus

onjubahäirivaltpaljukahjustanudmitmeid

kraatreid. Edasiste kahjustuste vältimiseks

on kehtestatud Kaali meteoriidikraatritele

looduskaitserežiim.1959.aastalloodiKaali

riiklikgeoloogilinekaitseala.1978.a.laien-

datikaitseala50hektarini.

Alates 1976. aastast on Kaali kraatriteväl-

ja uurinud ka arheoloogid. Vello Lõugase

(1937-1998)kaevamisedpeakraatriidavalli

välisnõlval kirdeosas ei leidnud oodatut:

rauaaegakuuluvaidesemeid.Leitihõbeasju,

Kaali meteoriidikillud (G. Baranovi foto)


misolisinnasattunudpeitvaravõiohvrian-

nina.Tähelepanuköitsidkakraatrilääneser-

vapiiranudkiviaiajäänused,misvõiskaitsta

siinpaiknenudlinnustjaKaalijärvekuitäht-

sat kultusepaika. Võimalusi, kuidas Kaali

katastroofonkajastunudinimkonnamälus,

analüüsis kaasakiskuvalt Lennart Meri

(1929-2006)omaraamatutes„Hõbevalge”

(1976) ja„Hõbevalgem” (1983). Ta sõlmis

nii varasemadandmedkuikaomamõtte-

arendusedpaeluvakstervikuks.

Viimastel aastatel on Kaali kraatriteväl-

jal tehtud palju ehitus- ja korrastustöid.

2005. a. suvel avati Kaali külastuskeskus,

kusonmeteoriitika-jakivimuuseum,konve-

rentsisaaljasuveniiridemüügipunkt.

ILUMETSA KRAATRID

Ilumetsa meteoriidikraatrite rühm asub

Põlvamaalraudteejaamastumbeskilomeetri

kauguselkagus,kuskaunismännimetsason

vähemastikaksmeteoriidikraatrit:Põrguhaud

ja Sügavhaud. Neid võib siin olla rohkem-

gi – Kuradihaua, Tondihaua ja Inglihaua

meteoriitne teke ei ole siiani otseselt tões-

tatud. Kraatrilaadseid lohke Ilumetsas mär-

kas geoloog Artur Luha (1892-1953) geo-

loogilise kaardistamise käigus 1938. aastal,

kes alustas ka nende teaduslikku uurimist.

AgoAaloe jätkas sõja tõttukatkenuduuri-

mist 1956. aastal. Ehkki meteoriitset ainet

leidmata, tõestas ta Kaali kogemustele ja

geoloogilistele andmetele tuginedes nende

lohkvormidemeteoriitsepäritolu.

Suurima, Põrguhaua läbimõõt valli harjalt

on 80 m, sügavus 12,5 m. Kraatri põhjas

lasub kuni 2,5 m paksune turbakiht. Valli

kõrgusulatub1-4,5meetrini.Kujultsama-

laadse Sügavhaua läbimõõt on 50 m ja

sügavuskuni4,5m.Vallonsiinkatkendlik,

kõrgusegakuni1,5m.Needvalligaümbrit-

setud kraatrid on tunduvalt suuremad kui

Kaalikõrvalkraatrid.

Ilumetsa meteoriidikraatrid paiknevad

pudedate Devoni liivakivide avamusalal.

Meteoriidiplahvatuspihustaskogupinnase

moodustamata iseloomulikke kergitatud

panku vallituumas. Siin ei saanud tekki-

da ka lõhesüsteeme, mida geofüüsikaliste

meetoditega uurides võiks saada väärtus-

likkekaudseidandmeid.1970.aastaalgul

14

määrati Põrguhaua vanus radiosüsiniku

ja palünoloogilise meetodi abil. Leiti, et

orgaanilise päritoluga setted Põrguhauas

hakkasid ladestuma ligikaudu 6000 aastat

tagasi.1995.aastal leitiMeenikunno raba

setetest meteoriidiplahvatuse hajusainet –

mikroimpaktiite, mida esines 6600 aasta

vanuses kihis. See näib kinnitavat varem-

määratudkraatritevanust.

Ilumetsa Põrguhaua läbimõõt valliharjalt on 80 m ja sügavus turbakihi põhjani 12.5 m.

turvas

jääaja setted

Põrguhaua kraatri läbilõige

plahvatuse käigus ümberpaisatud jääaja moreensette ja Devoni liivakivi segu

0

0m

20

40

60

20 40 60 80 m

Devoni liivakivi

Ilumetsa Põrguhaua kraatri geoloogiline läbilõige (R. Tiirmaa, 2002 järgi)


TSÕÕRIKMÄE KRAATER

Tsõõrikmäeüksikkraaterpaiknebumbes15

kmIlumetsakraatristidapool,üsnaRäpina

alevi edelaserval ja see kujutab endast

vaevumärgatava ringvalliga ümbritsetud

ümarat lohku. A. Aaloe sai teateid selle

kohtakohalikeltelanikelt.

Kogu lohk on siin täitunud turbaga, valli

sisejalamil on märke hiljutisest järvikust

- vetikaterohke vaba vee rõngas. Ringvalli

läbimõõt on 38-40 meetrit, selle hari on

lai,enamasti5-10mjaväljapooleaeglaselt

madalduv. Kraatrit uuriti käsipuurimiste,

kaevamistejageofüüsikalistemeetoditega.

Kraatripõhjasleiti(ülaltalla)huumusekiht,

liivakiht, pruuni põhimoreeni meenutavat

setet ja veelgi sügavamal Devoni pudeda-

test liivakividest koosnev aluspõhi. Kraatrit

täitva turbalasundi vanus on kuni 9500

aastat. Seega langes süvendi kujunemine

ajalõiku, mil Lõuna-Eesti oli just-just vaba-

nenud viimase jäätumise püsivast kattest.

Tekkis kõhklusi, kas pole mitte tegemist

jäämassist lahtirebitud jääpangasulamisest

tekkinud lohkvormi – sölliga. Kuid kõik

geoloogilised tunnused – struktuuri kuju,

ümberpaisatud masside arvutused, kivim-

materjalinäitajad,deformatsioonidvalliehi-

tuses – räägivad meteoriidikraatri kasuks.

Tsõõrikmäevanusemäärangsundiskõrvale

jätmaveelteisegioletuse–temamõeldava

16

kuulumise Ilumetsa meteoriidisaju rühma,

millest ta linnulennuliselt ju kuigi kau-

gel ei asu. Kuid suurema vanuse tõttu

on Tsõõrikmäe omaette meteoriidikraa-

ter. Tsõõrikmäe kraater on vormilt sarna-

ne Ilumetsa meteoriidikraatritega. Siiski,

Tsõõrikmäekraatrisüvendilooduslikkuilmet

onmuutnudkunaginelinaleotamine.

Tsõõrikmäe kraater on ligi 40 m läbimõõdus ja oli algselt 6-8 m sügav

0

m

8

6

2

4

10

12

20 40 60 80 100 120 m

Devoni liivakivi

turvas

moreen

vallipuiste

põhjapuiste

Tsõõrikmäe kraatri läbilõige

Tsõõrikmäe kraatri geoloogiline läbilõige (R. Tiirmaa, 2002 järgi)


SIMUNA KRAATER

1. juunil1937.a.olidKirde-Eesti elanikud

omapärase loodusnähtuse – ereda bolii-

di lennu tunnistajaks. Haaravalt on selle

kirja pannud A. Kipper (1907-1984), kes

nooreastronoominaselleboliidigaseondu-

vatuurimasuunati.Ligemaleviiskümmend

aastat hiljem saabus teade koduloouurija

HeinoRossilt,etSimunastveidipõhjapool,

Orgusekülatagusesmetsasonväikekraa-

ter.Alaonrikaskarstivormidest,mistekitas

kahtlusi, et nähtav lehter on karstiõõne

langatus.Kohale saabunudkarstispetsialist

Ülo Heinsalu (1928-1994) kinnitas, et see

pole karstilehter. 1986. a. tehtud kaeve-

töödkinnitasid, et tegemistonplahvatuse

jäljega.Kindlakstunnuseksolivalliallamat-

tunud huumusekiht ja osakeste paigutus

sellele langenudmaterjalis.Lehtri läbimõõt

on valliharjalt 8,5 m, sügavus 1,9 m. Vall

süvendiümberonvaevumärgatavjamadal,

kuidselgeltringikujulineningpidev.Lehter

tekkiskahekihilissepinnasesse,miskoosnes

1,1mpudedastliivastjasellealusestkivirik-

kastsavikastmoreenist.Vallisonplahvatu-

sele tüüpilinematerjali järjestus:mattunud

mullakihi peal lebavad suuremad kivid ja

veerisedningvalliülaosamoodustabpeen

liiv.Olmeprahi,põhiliseltvanametallitõttu

jäid tulemuseta meteoriitse aine otsingud

miiniotsijaabil.Simunakraatervõiksteada-

olevalt olla üks vähestest meie inimpõlve

jooksul moodustunud meteoriidikraatritest

Maal.

KÄRDLA KRAATER

Hiiumaa pealinna kagupiiril asub hoopis

võimsam „tähearm”, mis on peidetud

sügavamale maapõue. Pinnamoes võime

märgata tunnusmärke Kärdla kraatri põhi-

joontestvaidsiis,kuimejubateametema

maa-alustehitust.Selleavastamislugualgas

kaevupuurimisega Palukülas1968.aastal.

Üllatuseks oli kristalsete aluskorrakivimite

esinemine vaid paarikümne meetri süga-

vusesoodatava240masemel. Üllatusele

järgnesid asjakohased tegevused. Alustati

Eesti noorima, usutavasti 1937. a. tekkinud Simuna meteoriidikraatri läbimõõt on 8.5 m ja sügavus 1.9 m

18


laialdasigeoloogilisekaardistamise jamaa-

varade otsingute geofüüsikalisi uuringuid

ningpuurimistöid.Eelmisesajandiseitsme-

kümnendatel aastatel teati Eestis suurtest

meteoriidikraatritest üsna vähe. Algul ole-

tati,etPalukülajaTubalavaheliseSoovälja

madalikualalontegemisttektoonilisteker-

gete ja vagumustega. 1973. aastal selgus,

et raskusjõu- ja magnetväljades joonistub

välja kaunis anomaalia –maaallamaetud

kraatrikujulisestruktuuripeegeldus.Mõned

arvasid, et Kärdla kraater võis tekkida

vulkaanilisel teel. 1980. aastal oli selge,

et kraatri sügavuses levivates purustatud

kivimites – meteoriidikraatritele tüüpilistes

bretšades – esineb ainult meteoriidiplah-

vatustel tekkivaid moondeid mineraalides,

eelkõigenn.planaarsedeformatsiooniele-

mentekvartsiterades.Üle30-aastasekaar-

distamistöökäigusonrajatud160puurau-

ku. Saadudmaterjalide läbitöötamise tule-

musi on kajastatud kümnetes käsikirjades

jatrükistes.HeasäilivusegaKärdlastruktuur

on saanud maailmas üheks paremini puu-

ritudjauuritudmeteoriidikraatrinäiteks.

KärdlameteoriidikraatertekkisOrdoviitsiumi

ajastul, ligi455miljonitaastattagasi,tolle-

aegsesse madalmerre langenud hiidmeteo-

riidi plahvatusel. Veidi nurgelise, kuid siiski

üsnakorrapärasekujugakraatriläbimõõton

ringvalliharjalligi4km.Ringvallonmaetud

plahvatusjärgseteOrdoviitsiumilubjakivideja

need omakorda õhukese Kvaternaarisetete

kihi alla.Üle Paluküla-Lõpekulgev vallitao-

line10-15meetrikõrguneseljandikjaväik-

semadaluspõhjakõvikukühmikudmärgivad

umbes15-150msügavuselnendeallkulge-

vatkraatriringvalli.Põllumaakskuivendatud

soinetasandikTubalajaPalukülavahelasub

kraatrisüvikukohal.

Kraater joonistub selgesti välja kristalse-

te aluskorra kivimite reljeefis: kohati kuni

250mkõrguneja1kmlaiunelainjaharjaga

ringvall ümbritseb 3,5 kilomeetrise läbi-

mõõduganing400-500msügavust lame-

Kärdla meteoriidikraatri asend Kirde-Hiiumaal, Kärdla linnast kagus (K. ja S. Suuroja järgi)

Kvartsiterad Kärdla kraatrisüviku impakt-bretšas: selgesti on nähtavad kaks lamelli-de süsteemi, mis tekkinud löögimoondel. Suurendus ca 100 korda (foto S. Suuroja).

20

Kraatri elemendid maapõues: maetud ringvall ja kraatrisüvik kajastuvad kristalse alus-korra pinnamoes. Praegu on need vormid peidus Kambriumi kuni Ülem-Ordoviitsiumi settekivimite all (3D kujutis: S. Suuroja)

Kraatri elemendid maapõues: ringvall (A), keskne süvik (B) ning keskkõrgendik (C) viima-se keskel kajastavad plahvatusel tekkinud merepõhja pinnavorme ca 455-450 milj. aastat tagasi. Praegu on need elemendid peidus plahvatusjärgsete Ülem-Ordoviitsiumi settekih-tide all (3D kujutis: S. Suuroja)

davõitukraatrisüvikut.Puuraugupuurimisel

1984. aastal avastati meteoriidikraatritele

omane keskkerge. Kärdla meteoriidikraatri

uurimisekspuuritiaastatel1989-1990Eesti

sügavaim puurauk – Soovälja K-1, mille

sügavuson815,2m.Kraatrisüvakihtidest

saadi isegiKärdlanimekandnudmineraal-

vett.Kraatritümbritsebveel12-15kmläbi-

mõõduga omapärane ringmurrang, mille

kulguvõibjälgidaisegikosmosefotodelt.

Kärdla meteoriidikraatri teke (K. Suuroja järgi)

Kärdla meteoriidikraatri läbilõige (K. ja S. Suuroja järgi)


NEUGRUNDI KRAATER

Eesti suurima, ja senistest varjatuima

Neugrundi mitmeringilise struktuuri avas-

tamis- ja uurimisloos kajastub geoloogi-

de eriline usk, huvi ja püüdlus kraatrite

avastamise suunas. Juba eelmise sajandi

algusaegadest olid Osmussaarelt jm geo-

loogidele teada iseäralikud gneissbretšad.

Tõsi,neederilisedkivimpangasedolidteada

ka kohalikele elanikele. Kärdla kraatripõh-

ja bretšade uurimisel saadud kogemused

aitasid kaasa mõistatuse lahendamisele.

Lahendus leitimorfoloogiliseltkraatristruk-

tuure meenutava merepõhja vormide

uurimisega Soome lahe suudme lähedal

asuval Neugrundil (Nygrund, Uusmadalik).

Kraatrivalligneissbretšadtoodiväljaallvee-

töödega. Jällegi leiti tõestuseks vajalikke

moondelamellekvartsiterades.

Soome lahe suudmes Osmussaarest idas

asuval Neugrundi madalal võeti ette laial-

dasedgeofüüsikalisedjaallveegeoloogilised

tööd.1996.a.suvelEesti-Rootsiühisekspe-

ditsiooni käigus uurimislaeval „Strombus”

uuriti seda vormi ja selle ümbrust seismo-

akustilisesondeerimisega.Uuepilgugavaa-

datiüleOsmussaareljaLoode-Eestisrajatud

puuraukudesüdamikud,rajatiuusi.

Selgus, et Neugrundi struktuur on Kärdla

kraatristtunduvaltvanem,umbes535mil-

joni aasta vanune. Struktuuronmitmerin-

gine:kesksesüvikuümberesinebvähemalt

kolm aluskorrakivimitest rõngasvalli. See

olisadumiljoneidaastaidsettekivimikihtide

22


Neugrund-bretša rahn Soomest pärit rändrahnude keskel Ristna neeme rannal

Neugrund-bretša irdrahn Toomanina rannal

24

Neugrundi madala läbilõige sonari profiilil (S. Suuroja järgi)

Neugrundi keskplatoo läbilõige (S. Suuroja järgi)


Merepõhja reljeefi 3D-mudelid Neugrundi madala ümbruses (S. Suuroja järgi)

allamaetud.Kuidjäävooludpurustasidkat-

tekihidjaseejärelsailiustikvallideharjadelt

lahtirebidajalaialikandagneissbretšapan-

gaseid. Viimaseid on leitud Osmussaarelt,

mujalt Loode-Eestist ja isegi Saaremaalt.

Vallidestseesmineonkõrgeimjaterviklikum

ningpareminikättesaadavallveevaatlusteks

jauuringuteks.Struktuurikesksüvikupõh-

jas on tõenäolisest säilinud bretšakihid ja

võimaliketkaplahvatusmagmasttekkinud

kivimid.Neidkatabplahvatusejärgseltsinna

settinud„kork”-jäänukkraatrittäitvastja

katvast settekivimite lasundist. Neugrundi

keskmadala moodustavad just need plah-

vatusjärgsed, Vara- ja Kesk-Ordoviitsiumi

merestsettinudlubjakivid.

Kraatrivallirõngastevälisläbimõõton9km,

kuidkogustruktuuriläbimõõtonpiiritletud

koguni21km-seläbimõõdugaringmurran-

guga. Selle keskse madaliku (vee sügavus

kõigub 2-20 m vahel) ja teda ümbritseva

ringvalli vahele on jääaja erosiooni käi-

gusmoodustunudkuni70m sügavune ja

200-500 m laiune ringkanjon. Kanjon on

vähemasti lõunaosas täidetud Kvaternaari

setetega. Purustatud kristalse aluskorra

kivimitest koosnevad kraatri ringvallid on

liustikupoolttugevastikulutatud.Kõiksee

kinnitab jääaja-aegsete kulutusprotsesside

erilisttähtsustNeugrundistruktuuriülemise

osa avamisel ning tänapäevase liigestatud

reljeefikujundamisel.

Neugrundi struktuuri läbilõige (K. ja S. Suuroja järgi)

26

Eestimeteoriitidejameteoriidikraatriteuuri-

jaid ühendab Eesti Meteoriitikakomisjon.

Meteoriite ja meteoriidikraatreid on

uurinud Eesti ülikoolide, teadusinstituuti-

de ja geoloogiateenistuse teadurid ning

uurijad, aga samuti arvukalt amatöö-

re. Meteoriitikakomisjon loodi 1954. a.

Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudi

juurde, seda asus juhtima Karl Orviku

(1903-1981).Seatieesmärgid jätkata juba

ülemaailmselttuntukssaanudKaalimeteo-

riidikraatriteja1938.aastalIlumetsasavas-

tatud problemaatiliste lohkvormide uuri-

mist.Kameteoriitideuurimiseksolisoodne

võimalus tänu väärtuslikule meteoriitide

kogule, mis oli ja on hoiul Tartu Ülikooli

geoloogiamuuseumis japraegusesTallinna

Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudis.

Meteoriidikogule pandi alus juba 1803.

aastal, kui osteti koos mineraalide erako-

gugakolmpala1749.aastalJenisseikaldal

leitud kuulsast Pallase Rauast. 19. sajan-

di algul talletati kogusse kõik Eestisse

ja Lätimaale langenud meteoriidid ning

alustati ka nende mineraalset ja keemilist

uurimist.Hiljemkasvaskogupõhiliseltkin-

gituste,ostudejavahetusteteel.Tänaseks

on meteoriidikollektsioonis esindatud 225

meteoriiti.

Komisjoniliikmetehulkaonkuulunudgeo-

looge,astronoome,füüsikuid,botaanikuid,

ajaloolasi, asjaarmastajaid. Eriti aktiivne

oli komisjoni liikme geoloog Ago Aaloe

tegevus.Alates1955.aastastalgasidtema

juhtimisel uurimistööd Saaremaal Kaali ja

Põlvamaal Ilumetsameteoriidikraatriteväl-

jal.Geofüüsikalistemeetoditeabiltuvastati

laialdane ja iseloomuliku kujuga purus-

tusvöönd Kaali kraatrite ümber. A. Aaloe

pooltavastatikaksuutkraatritKaalisning

võeti arvele problemaatiline Tsõõrikmäe

lohkvormRäpinalähedal.Algaskakoostöö

NSVL Teaduste Akadeemia Meteoriitide

Komitee ja Moskva Riikliku Ülikooli geo-

füüsika kateedri teadustöötajatega. Viidi

läbi Eesti meteoriitide mineraalseid uuri-

misi koos Moskva, Kiievi ja Sverdlovski

teaduskeskustega.Meiegeoloogidosalesid

endiseNLTeadusteAkadeemiaekspeditsi-

oonidel Sihhote-Alini ja Tuva meteoriitide

langemiskohtadele, kust toodi kaasa hul-

galiselt meteoriidipalasid meteoriidikogu

täienduseks.

Meteoriitikakomisjon on arendanud kon-

takte teadusasutusteganii Eestiskui välis-

maal, organiseerinud teaduskonverentse

ning laiemale ringile meteoriitikapäevi ja

-seminare. Meteoriidikraatrite uuringute

tulemusikajastavadarvukadrahvusvahelise

levikugateadusartiklidjaettekanded.


EESTI METEORIITIKAKOMISJON

28

POPULAARSET JA TEADUSLIKKU KIRJANDUST

AaloeA.,LiivaA., IlvesE.1963.Kaalimeteoriidikraatritevanusest.–EestiLoodus,5,262-

265.

Bauert,H.,Männil,R.&Suuroja,K.1987.TheageoftheKärdlacrater.Localstructuresin

BelarusandBalticRegion.Thesisofthemeteoriticconference.Vilnius(venekeeles).

Kala,E,. Puura,V.&Suuroja,K.1984.Main featuresof theKärdlaburiedcraterEesti TA

Toimetised.Geoloogia33,1–7(venekeeles).

KipperA.1937.1937.aasta1.juunimeteoriidist.EestiLoodus,4,150-155.

LõugasV.1996.KaalikraatriväljalPhaetonitotsimas.Tallinn,174lk.

Orviku,K.1935.Gneiss-bretsiadrändrahnudena.EestiLoodus,4,98–99.

PirrusE.&TiirmaaR.1984.Tsõõrikmägi–kameteoriidikraater?EestiLoodus,9,566-571;

10,638-642.

PirrusE.&TiirmaaR.1991.KasVirumaaboliidjõudisMaale?EestiLoodus,4,210-214.

Plado,J.,Pesonen,L.J.,Elo,S.,Puura,V.,Suuroja,K.1996.GeophysicalresearchoftheKärdla

impactstructure,HiiumaaIsland,Estonia.Meteoritics&PlanetaryScience31,289–298.

Puura, V., Huber, H., Kirs.J., Kärki,A., Suuroja, K., Kirsimäe, K., Kivisilla,J., Kleesment, A.,

Konsa,M.,Preeden,U.,Suuroja,S&Koeberl,C.2004.Geology,petrography, shockpet-

rography,andgeochemistyof impactitesand target rocks fromtheKärdlacrater,Estonia.

Meteoritics&PlanetaryScience39/3,425–451.

Puura,V.&Plado,J.2005.SettingsofmeteoriteimpactstructuresintheSvecofennianCrustal

Domain.ImpactTectonics.Springer-VerlagBerlinHeidelberg,211–245.

Puura,V.&Suuroja,K.1984.Kärdlakraater–maapõuevarjunuduunikum.EestiLoodus,8,

553–565.

RaukasA.,PirrusR.,RajamäeR.&TiirmaR.1995.OntheageofthemeteoritecratersatKaali

(SaaremaaIsland,Estonia).EestiTAToimetised.Geoloogia,4,177-183.

ReinwaldI.1937.MeteoorkraatridSaaremaal.-Looduskaitse,1.118-131.

SuurojaK.1998.Neugrundimeteoriidikraater.Loodus,november,16-20.

Suuroja,K.,Puura,V.,Kirs,J.,Niin,M.&Põldvere,A.2002.GeologicalsettingoftheKärdla

area.Soovälja(K-1)drillcore.GeologicalSurveyofEstonia.6–10.

Suuroja,K.&Suuroja,S.1999.Neugrundstructure -a submarinemeteoritecraterat the

entrancetotheGulfofFinland.EstoniaMaritima4,161–189.


Suuroja K., Suuroja S.& Puurmann T. 1997. Neugrundi struktuur kui impaktkraater. Eesti

GeoloogiaSeltsiBülletään,2/96,32-41.

TiirmaaR.1984.Taevakividklaasitagajalaegastes.EestiLoodus,8,490-495.

TiirmaaR.1994.Kaalimeteoriit.Tallinn.EestiTAGeoloogiaInstituut.125lk.

TiirmaaR.2002.Meteoriididjameteoriidikraatrid.Tallinn.TTÜGeoloogiaInstituut.108lk.

TiirmaaR.2005.TähearmidKaalis.Tallinn.TTÜGeoloogiaInstituut.24lk.

Veski S., Heinsalu A., Kirsimäe K., Poska A. & Saarse L. 2005. Ecological catastrophe in

connectionwiththeimpactoftheKaalimeteoriteabout800-400B.C.onSaaremaaIsland,

Estonia.MeteoriticsandPlanetaryScience36,1367-1375.

SÕNASELETUSI

Aluskord kakristalnealuskord,vanadest,kurrutatudtard-jamoondekivimeistkoos-nevmaakooreosa,millellasuvadpealiskorrasettekivimid

Asteroid Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirlevad, tavaliselt väiksema kui 1000 kmdiameetrigaväikeplaneedid.

Boliid suurmeteoorkeha,misomaheleduseltületabVeenuse

Bretša nurgelisetmineraali-võikivimitükkidestkoosevkivim.

Dolokivi peamiseltmineraalistdolomiit(Ca/MgCO3)koosnevkivim

Kivimeteoriidid aeroliidid,sarnanevadomakoostiseltmaisepäritolugatardkivimitega.Nadkoosnevad peamiselt silikaatsetest mineraalidest oliviinist ja pürokseenist.Kõigelevinummeteoriiditüüp(ligikaudu93%langemistest),agatänusar-nasuseleMaallevinudkivimiteleonneidvägaraskeavastada

Komeet piklikul orbiidil ümber Päikese liikuv Päikesesüsteemi väikekeha, nn. pika-juukselinetäht.Komeedituumontahke,0,5-50kmläbimõõdugapeamiseltjäästjasüsihappelumestkoosnevkeha.Päikeselelähenedeshakkabtuumaurustuma ning lenduvad ühendid moodustavad päikesetuule ja Päikeseradiatsioonitõttukomeedituumasteemalesuunatudsaba

Meteoriit planeetidevahelisest ruumist Maale langenud tahke keha. MeteoriitidealgmaterjalpärinebPäikesesüsteemisringlevatestasteroididestvõikomeeti-dest.Peaaegukõigimeteoriitideainevanuson4,5-4,8miljarditaastat,mison sarnane Maa geoloogilisele vanusele. Kolm põhilist meteoriitide tüüpion: kivimeteoriidid, kivi-raudmeteoriidid, raudmeteoriidid. Hiidmeteoriididmassigaüle100tonnijakiirusegaüle3-4km/stekitavadpõrkelomasuurekineetiliseenergiatõttuplahvatuskraatri

Radiosüsinikumeetod süsinikuradioktiivseltisotoobil,14C,põhinevvanusemääramisemeetod.Meetodilonvõimalikmääratavanuseid,misjäävadalla50tuhandeaasta

Raudmeteoriidid ehksideriidid,koosnevadpeaaegutäielikultrauajaniklisegust,sisaldadeslisandinamitmeidmineraale.Lisanditeksonkarbiidid,nitriidid,fosfiidid,sul-fiidid,oksiidid,fosfaadidjasilikaadid.Raudmeteoriitemäärataksekanendestruktuuridejärgi

Rändkivi jääliustikuvõimandrijääpooltümberpaigutatudkivirahn

Segameteoriidid kivi-raud-meteoriidid,missisaldavadligikauduvõrdsetesosadesnikkel-raudajasilikaatsetemineraalideoliviini,pürokseeniningplagioklassisuletisi

Widmanstättenistruktuur meteoriidi poleeritud pinna söövitamisel happega võib esiletuuaomapäraseribalisestruktuuripildi,midanimetatakseWidmanstättenistruktuuriks. Widmanstätteni struktuur sai nime selle avastaja Alois vonWidmanstättenijärgi.Sellinestruktuuresinebenamuselraudmeteoriitidest.Struktuursaabmoodustudatahkeskehasdiffusiooniteel700°Cmadalamaltemperatuurilaeglasejahtumisekäigus,näitekssuuretaevakehasisemuses

30


.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

.................................

Geoloogiline ajaskaala

Holotseen

Pleistotseen

Pliotseen

Miotseen

Oligotseen

Eotseen

Paleotseen

Hilis-Kriit

Vara-Kriit

Hilis-Juura

Kesk-Juura

Vara-Juura

Hilis-Triias

Kesk-Triias

Vara-Triias

Loping

Guadalup

Cisural

Pennsylvania

Mississipi

Hilis-Devon

Kesk-Devon

Vara-Devon

Ludlow

Wenlock

Llandovery

Hilis-Ordoviitsium

Kesk-Ordoviitsium

Vara-Ordoviitsium

Furong

Kesk-Kambrium

Vara-Kambrium

Pridoli

KVATERNAAR

EOON AEGKOND AJASTU AJASTIK Vanus (milj. aastat)

IUGS ICS Geological Time Scale 2004 (www.stratigraphy.org), mugandanud ja eestindanud Eesti Stratigraafia Komisjon 2004 (www.gi.ee/ESK/)

NEOGEEN

KRIIT

KARBON

PALEOGEEN

JUURA

TRIIAS

DEVON

ORDOVIITSIUM

KAMBRIUM

SILUR

PERM

EDIACARA

KRÜOGEEN

TON

STEN

ECTAS

CALYMM

STATHER

OROSIR

RHYAC

SIDER

Kainosoikum Uusaegkond

Fanerosoikum

Paleosoikum Vanaaegkond

Mesosoikum Keskaegkond

Proterosoikum Agueoon

Arhaikum Ürgeoon

Neoproterosoikum

Mesoproterosoikum

Neoarhaikum

Mesoarhaikum

Paleoarhaikum

Eoarhaikum

Paleoproterosoikum

0,00

0,0115

1,806

5,332

23,03

33,9 ± 0,1

55,8 ± 0,2

65,5 ± 0,3

99,6 ± 0,9

145,5 ± 4,0

161,2 ± 4,0

175,6 ± 2,0

199,6 ± 0,6

228,0 ± 2,0

245,0 ± 1,5

251,0 ± 0,4

260,4 ± 0,7

270,6 ± 0,7

299,0 ± 0,8

318,1 ± 1,3

359,2 ± 2,5

385,3 ± 2,6

397,5 ± 2,7

416,0 ± 2,8

418,7 ± 2,7

422,9 ± 2,5

428,2 ± 2,3

443,7 ± 1,5

460,9 ± 1,6

471,8 ± 1,6

488,3±1,7

501,0±2,0

513,0±2,0

542,0±1,0

630

850

1000

1200

1400

1600

1800

2050

2300

2500

2800

3200

3600

~4500

Teadlased on veendunud, et seni on avastatud vaid väike osa maa-koorde peitunud kraatritest. Kraatrite säilimine ja nende leidmine sõltub ala geoloogilisest ehitusest ja ajaloost. Eestis on geoloo-gilisi eeldusi leida enam Agueooni lõpul, Vanaaegkonnas ning Uusaegkonna lõpul – Holotseenis – tekkinud kraatreid. Paljude seni veel avastamata kraatrite leid mise eelduseks on geoloogi de sihipärane tegevus. Astronoomidele langeb Maale suundu-vate ohuallikate avastamise ja ohtudest hoiatamise ülesanne.

ISBN-10: 9985-9675-6-9

Documents

CratersFINAL EST 062011 - gi.ee · Kaali kraatrite meteoriitse tekke 1937. aas-tal, leides väikekraatritest 2 ja 5 kolmküm-mend meteoriitraua kildu. Kaali meteoriit esindab kõige