Birgit Puumets – sündinud õpetajaks

Lk 4‒5

TJG koolipere lemmikloomad

Lk 12–13

Uued toredad töötajad TJG-s – 2. osa

Lk 6−7

Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi ajaleht NR 16 | märts 2019 | hind 1 €

Kokandusduellis tegid 1. klassi lapsed sõbrapäevatorte

Lk 23

Kuidas paremini magama jääda?

Lk 10

Välismaal õppivad TJG vilistlased – 1. osa

Lk 8–9

2 TOIMETUS

Kuidas ennast motiveerida?

Kõigil meil on omadunistused, midagi, millepoole me püüdleme võimida me elus saavutadatahame. Tihti võivad againimesed elada sellistelu, mis ei ristu nendeunistustega, või elavadnad elu, kus nad ei teeseda, mida nad tegeli-kult tahaksid. Kuidaskujundada elu oma unis-tuste järgi ja elada elunii, nagu meie siseminemina tegelikult tahaks?

Kõigepealt peak-sid kõik inimesed mõist-ma, et me ei tohiks ku-nagi karta suurelt unis-tada. Millal on unis-tamine olnud keelatud?

Alles elasid inimesedajal, kus teatud teema-dest rääkimine polnudlubatud, aga unistadavõisid alati kõik. Näiteksoli aeg, mil paljud eest-lased unistasid vabastriigist, ning täna elameme oma riigis, mis onvaba ja sõltumatu. Seepeaks ju näitama, kuidasükski unistus ei ole liigasuur ja miski polevõimatu. Täpselt sama-moodi on iga inimeseindividuaalsete unistus-tega.

Oluline on ka, etme ümbritseksime en-nast õigete inimestega,kes usuvad meisse jainnustavad meid suure-malt mõtlema. Inimestelmeie ümber on meile

suur mõju. Kui olemeümbritsetud inimestega,kes avaldavad pigemhalba mõju või kelleöeldu-tehtu pärsivadmeie otsuseid ning idee-sid, võibki see avaldudameie endi käitumises võiotsustes. Kui inimesel onsoov saada näitekskunstnikuks, siis las tateeb seda, kui teisel onsoov olla personaal-treener, siis tuleks katemal seda teha. Me eisaa lasta teistel inimes-tel enda üle otsustada,vaid peame endasse us-kuma ning ise tegut-sema.

Viimaseks peamemeeles pidama tuntudtõde – mis valesti, seeuuesti. Ehk läbikukku-

mine ei ole häbiasi. Kuikukud, siis tõuse püsti jatee uuesti! Kuidas mekõik kunagi kõndimaõppisime? Mitte ükskilaps ei tõusnud kahelejalale püsti ega alusta-nud kohe käimist. Lapskukkus, tõusis, kukkusuuesti, tõusis uuesti janii edasi. Sellest peakslähtuma ka oma muudeeesmärkide ja unistustepoole püüeldes. Jätkamepüüdlemist, kuni olemeeesmärgi saavutanud,sest see tunne, mis meisõnnestumisel tekib, kaa-lub üle kõik ebaõnnes-tumised ja varasemadkukkumised, mis teelenne ette tulnud on.

Peatoimetaja: Carmen Katariina Sikk (12.a)

Reporterid:Berit Ditmann (5.c)Sandra Alamaa (6.b)Jaanika Roos (6.b)Amina Okbani (6.c)Carmen Meriel Tensbek (7.c)Katalina Maaniit (9.a)Laura Jaanson (9.a)Merili Hiller (9.a)Marabella-Eliisa Kotsar (9.a)Helle Katrina Luik (9.b)Elisabeth Tõnisson (12.a)

Fotod: Laura-Eliise Simm (10.a), toimetuse liikmed, erakogud

Juhendaja ja kujundaja: õp Ann Aruvee

Carmen Katariina Sikk, peatoimetaja

õp Aruvee

Berit Sandra Jaanika Carmen M.Amina

Katalina Merili Marabella HelleLaura

Carmen K.ElisabethLaura-Eliise

ARVAMUS 3

Kas nutimaailma eestvedajad on meie ühiskonna Nazgûlid?

Tänapäeva nutiajastuon kurjakuulutavvaenlane, mis vibutabmeie peade kohal omavinget rusikat, ning onjustkui šaakal, kes üri-tab noori gaselle mahamurda. Kahjuks onginii, et väga paljudnoored langevad sinnapahaloomulisse sekti,mis meenutab omaolemuselt suurestisaientoloogia seltsi,ning sealt on vägaraske lahti murda.Kuidas küll asjaloodnii kiiresti nõnda katkiläksid?Kõige suuremaks fakto-riks võib nimetada tõsi-asja, et tehnika on vii-mase viieteistkümneaasta jooksul kolossaalsehüppe teinud. Kui maolin viiene, oli mu pereskaks sülearvutit ningisegi siis kehtestati mul-le ajaline piirang, kuikaua ma tohtisin neisaega veeta. See küllmuutus tol hetkel, kuiomaenda esimese arvutiostsin, kuid ma pidinselle jaoks ise ränkavaeva nägema ningreaalses elus raha tee-nima. See tekitas minusmingisuguse tunde, etjah, Internetis ringikruiisida on küll tore,aga mingi hetk peabsealt ikka reaalsessemaailma tagasi ronima,sest muidu jäävad

elutähtsad vajadusedtäitmata. Kahjuks agapole suuremal osal täna-päeva noortest säärastmentaliteeti. Praeguseajastu viga on see, et kuiisegi kehtestataksegimingid piirangud arvutiosas, siis telefoni osasneid tihtipeale ei raken-data, sest tegu on jukõigest telefoniga, mison pahaaimamatult kakõige suurem kurja juur.Aga ei, telefon on jukasulik, seega ei tohipiirata selle kasutamist.Pigem peaks just omavõsukesele alati kõigeuuema mudeli ostma,koos kõigi kellade javiledega, jah?

Selline hoolima-tus vanemate poolt ongilasknud tehnoloogial las-tele päitsed pähe panna.Ühiskonna elatustase onkahetuhandete algusegavõrreldes märgatavalttõusnud, seega peavadvanemad ka rohkem töödrügama, mille tõttu poleneil enam aega või suisaoskusi oma lastega tege-leda. Me ei ela enamVargamäel, kus kehtispeost suhu mentaliteet,vaid hõljume kuskil TelAvivi katusekorteris,mille eest tuleb karängalt maksta. Vane-mad, kes arvavad, et las-te kasvatamise ning nen-de rahaga üle valamisevahele võib tõmmatavõrdusmärgi, on suuresosas oma lapsed kaota-nud. Nüüd sõuavad nadgaleeriorjadena kusagilsotsiaalmeedia meres,

kus varitsevad alatasasellised ohud naguSnapchat, Facebook ningInstagram, mis tahavadküll lapsed laevadeltvabastada, kuid seepealeomakasupüüdlikult endakaevandustesse sulgeda,kust ei ole mingitpääseteed.

Poisina, kes jääbtäpselt 90ndate lastening nutiajastu jüngritevahele, on mul vägakurb vaadata, kuidasmaailm on aina rohkemja rohkem katki läinud.Tihtipeale tabab mindtunne, et sellest mülkastei suudetagi enam väljaronida, sest varsti eiolegi enam kedagi, kessuudaks neile abikäeulatada. Võib-olla ongisee kellegi kõrgemalpositsioonil istuva isikuplaan, kes tahab ini-meste intelligentsi nõn-da alla tõmmata, et taloleks lihtsam neid kont-rollida. Seda võib jubameile tuttava WinnyPuhhi laadse Xi Jinpingikohta öelda. Ma kardanküll, et säärase ahela-tesse mässimise tõttulõppeb meie ühiskondsarnase diktatuuri küü-sis, nagu leiab aset temapoolt juhitud HiinaRahvavabariigis. Eritikurb on aga see, etinimesed ei saa sellestisegi aru, või mis veelhullem, neid ei huvitagi,kuidas nende enda sugusellisesse Gulagi-laad-sesse orjatöö laagrissesurutakse, ning et välja-pääsu pole enne, kuni

surm neid lahutab. Tulebvaid loota, et kunagisuudab keegi sellessurmalaagris võtta liidrirolli ning purustadaväravad, mis hoiavadnoori seal muu maailmaeest varjul!

See on väga kurb,kuidas nutiajastu onmeid lahutanud ninginimesed oma sotsiaal-meedia maailmadesse lu-kustanud. Eriti kurb ontõsiasi, et kahjuks polemeil Gandalfi, kes tuleksviienda päeva koidikulidast, et meid koguRohani armeega nuti-ajastu orkide invasiooniküüsist päästa. Siiski,ehk leidub keegi, kesraiuks puruks meidängistavad ketid, mis meise vabatahtlikult lasimeendi käte, jalgade ninghinge ümber mässida.Siinkohal võiks igaüksmõelda, kas ta tõesti ta-hab nõnda muust maa-ilmast irduda ja saadahammasrattaks masina-värgis või olla hoopis mi-dagi paremat ning ena-mat? Lõppude lõpuksteeb aeg ikkagi oma tööning looduslik valik onhalastamatu. Ellu jää-vad vaid tugevad.

Carl Eric Pehme, 12.a

4 INTERVJUU

Õpetaja Birgit Puumets teadis juba lapsena, et tahab õpetajaks saada

Meie koolis töötab viiendat aastat üks vahva algklasside õpetaja, kes on praegu 1.c ja 4.v klassijuhataja. Uurisime temalt, miks ta õpetajaks hakkas, kuidas ta oma tööga rahul on ja mis talle vabal ajal teha meeldib.

Kas teadsite juba lap-sena, et soovite saadaõpetajaks?Jah, teadsin juba lap-sena, et soovin saadaõpetajaks. Umbes 9-

aastase tüdrukunaerinevaid raamatuidlugedes, mis rääkisidkoolist, koolielust ningajaloost, tekkis mulhuvi nii ajaloo kui ka

õpetajatöö vastu. Jubalapsepõlves õpetasinoma nooremat vendaja mulle see meeldis.Õpetaja kutsumuseleaitas veelgi kaasa mi-

nu algklasside õpetaja.Temast sai mulle ees-kuju. Esimene õpetajaoli noor, kena, nõudlikning range õppimisesuhtes. Samas võis ollata ka väga lahke, abi-valmis ning väga heaõpilaste kuulaja. Põhi-kooli lõpuks oli muljuba kõik selge –soovin saada õpeta-jaks.

Milliseid ameteid veelkaalusite? Lapsepõlves ja ka täis-kasvanuna ei olegi mateisi ameteid kaalu-nud.

Mis ülikoolis ja miseriala te õppisite?Mina õppisin TallinnaPedagoogikaülikoolisklassiõpetajaks ja pa-randusõppe õpetajaks.

Miks otsustasite sidu-da end just algklassi-dega? Lapsed, kes alustavadoma kooliteed, on nagutöötlemata teemandid,mis nõuavad suurthoolt ja oskuslikku lih-vimist, et nendest vor-muksid väärtuslikudkalliskivid.

Marabella-Eliisa Kotsar, Merili Hiller

INTERVJUU 5

Mul on huvitav ja suurrõõm seda protsessialgklassides jälgida.Ma tunnen heameelt,et ma olen selles osa-line, ning ma usun, etselles protsessis kalastele vajalik. Mullemeeldib lastega rää-kida, nendega tegeledaja neid kuulata. Alg-klasside õpilased onkuidagi avatud ja sii-rad ning head suhtle-jad.

Kaua olete meie koolistöötanud?

Tallinna JärveotsaGümnaasiumis olentöötanud neli aastat,hetkel jookseb viiesaasta.

Miks otsustasite meiekooli õpetajaks tulla?Kas olete oma otsu-sega rahul? Otsustasin TallinnaJärveotsa Gümnaa-siumi õpetajaks tulla,kuna sel perioodiljuhtus mitmete meel-divate asjaolude kok-

kulangemine. See koololi mulle tuttav, üli-kooli ajal sooritasinsiin oma eriala prak-tikat. Üheks oluliseksteguriks kujunes kakooli kaugus elu-kohast. Oma otsusegaolen väga rahul. Siinon meeldiv töökesk-kond, vahvad lapsedning toredad ja abi-valmid kolleegid.

Kas olete mõelnud õpe-tajaametist loobumise-le? Kellena te veelvõiksite ja tahaksitetöötada? Ma ei ole mõelnudõpetajaametist loobu-misele. Mul on soovjätkata kindlasti sellelametialal.

Millega tegelete vabalajal? Millised hobidteil on? Mulle meeldib avas-tada veel läbikäimatapaikasid, sõita jalg-rattaga Eestimaa ime-lises looduses ningjalutada oma metsas.Lisaks tegelen genea-loogiaga, loodustea-dustega. Vabal ajalmeeldib tegeleda veelaianduse ja aedade ku-jundamise ning pla-neerimisega. Tegelenveel käsitöö ja rahva-tantsuga.

Mida soovitaksite õpi-lastele, et koolis hästihakkama saada? Pidev ja pealesuruvinfomüra mõjutab õpi-lastel tähelepanu, teki-

tab meelolude kõiku-misi, pingeid jm. Peanoluliseks koolis hästihakkama saamisekslaste puhul erinevaidmeelerahuharjutusi,mis aitavad õpilastelparemini häälestuda jatähelepanu fokussee-rida õppetööle. Soovi-taksin rohkem posi-tiivset eneseusku, ise-seisvust, sallivust.Olulisel kohal on kamotivatsioon ja kohu-setundlikkus, sestkahjuks võib meie kii-re elutempo tekitadaõpilastes ükskõiksustõppetöö suhtes.

ABBA (õp Birgit Puumets ja õp Ann Aruvee) otse lavalt. 2015. aasta staaride pidu

6 UUDISED

TJG-l on vedanud! Uued töötajad – 2. osa

HELENA PONTUS– raamatukoguhoidja

Kus töötasite ennemeie kooli tulekut?Enne Tallinna Järve-otsa Gümnaasiumissetulekut töötasin EestiRahvusraamatukogus.Töötasin mitmes osa-konnas: kunstiosa-konnas, humanitaar-saalis, teatmesaalis,põnev oli näituste osa-konna projektijuhi töö-kogemus. Minu üle-sandeks oli vastutadanäituse väljapanekueest, mis sisaldas kõi-ke, mida näituse sün-niks vaja: piltide raa-mimise organiseerimi-ne, sildid-pealkirjad,koostöö kunstnikuga,kutsed, pressiteateväljastamine, lõpeta-des catering´i jaavakõne tellimisega.

Kuidas teile siin töö-tada meeldib?Meeldib, et tegevus-valdkond on mitme-kesine: ühelt pooltõppekirjandusega tege-

lemine, uudiskirjan-duse tellimine, samassaan lastega koosmeisterdada ja üritusiorganiseerida.

Kas kooliraamatukoguvalik võiks suuremolla?Tallinna JärveotsaGümnaasiumi raama-tukogu on õnnelikus javeidi erandlikus seisusvõrreldes teiste kooli-raamatukogudega.Paljudes koolides onisegi sõna raamatu-kogu ära kaotatud, seeon asendunud õpikes-kusega ja näiteks ilu-kirjandust ei tellitaüldse. Meie raamatu-kogu sisaldab vägahead kirjandust. Kuikolleeg ühest teisestkooliraamatukogustmind külastas, siisteatas ta peagi, etkaaperdab selle raa-matukogu endale.Kahju on ainult, etruumipuuduse tõttuon palju kirjandustfondis, see tähendab

lugejale kättesaama-tus kohas.

Missugused kirjandus-žanrid teile meel-divad?Loen hea meelegareisikirjeldusi, bio-graafiaid ja ilukirjan-dust. Minu erilinearmastus kuulub las-teraamatu illustratsi-oonile, hea illustrat-sioon toetab teksti.

Millist raamatut tehetkel soovitate luge-da?TJG raamatukogus onpalju uusi raamatuid,

soovitan lugedaannotatsiooni ehklühitutvustust. Kui onkirjas, et antud teos onvõitnud mõne väärikakirjandusvõistluse, siistasub sisse piiluda.Hea on lõpetada MartJuure sõnadega –„Kes loeb, see jõuab!".

Katalina Maaniit, Laura Jaanson

Sellel õppeaastal tuli meie kooli tööle palju uusi inimesi. Eelmises numbris tutvustasime toredaid uusi õpetajaid, kelleks olid Raina Kaus, Liis-Grete Arro, Piret Pink ja Anneli Sirp. Seekord tegime intervjuu juhiabi Karolin Arula, raamatukoguhoidja Helena Pontuse ja haridustehnoloog Helle Kiviseljaga.

UUDISED 7

KAROLIN ARULA– juhiabi

Kus töötasite ennemeie kooli tulekut?Enne Tallinna Järve-otsa Gümnaasiumissetööle tulemist töötasinma Astangu Kutse-rehabilitatsiooni Kes-kuses sekretärina.

Kuidas teile siintöötada meeldib?Jah, mulle meeldibsiin töötada. Siin onväga toredad kollee-gid, toetav juhtkond jaüldse väga positiivneõhkkond.

Millega juhiabi tege-leb igapäevaselt?Minu töö on koolidokumentatsiooni hal-damine. Näiteks kir-jade, käskkirjade jmdokumentide koosta-mine, edastamine, re-gistreerimine vasta-vatesse programmi-desse ning arhivee-

rimine, kooli perso-nali dokumentatsioo-ni korrashoid, eri-nevate dokumendi-haldusprogrammide jaregistrite haldamine,kooli infotelefoni jaüldise e-maili halda-mine, koosolekuteprotokollimine ja paljumuud.

Mis on kõige põnevamteie töö juures?Kõige põnevam on igalhommikul kooli uksestsisse astuda ja mõel-da, et mida tänanepäev toob.

Mis on selle töö juureskõige raskem?Nagu igas töös, nii kaminul, tuleb olla täp-ne ja mitte eksida,osata suhelda niikolleegide kui õpilas-tega, ja mis peamine,endal peab silm sära-ma, siis saab kõigegakenasti hakkama!

HELLE KIVISELG– haridustehnoloog Kus töötasite ennemeie kooli tulekut?Olen juba pikemat ae-ga töötanud haridus-süsteemis.

Kuidas teile siin töö-tada meeldib?Järveotsa kool kuulu-tas vastava konkursivälja ning mina osu-tusin valituks. Teginväga õige otsuse, sestmulle meeldib siin:väga sõbralik ja üks-teist toetav meeskondja vahvad õpilased.

Kuidas jõudsite hari-dustehnoloogiani?Digitehnoloogia arengtekitas minus huvi jaotsustasin 2012. aas-tal minna TallinnaÜlikooli õppima hari-dustehnoloogiat. Pealeülikooli lõpetamist hu-vitusingi rohkem tööstharidustehnoloogina.

Mida kujutab endastharidustehnoloogi töö?Haridustehnoloog ondigisammude elluviija,kaasates sellesse prot-sessi nii õpetajad kuiõpilased. Ta on eel-kõige õpetajate moti-

vaator, julgustades ka-sutama õppetöös roh-kem erinevaid digi-vahendeid. See on üksvõimalus muuta tundiaktiivsemaks. Lisakspeab haridustehno-loog olema ise kursismuutustega digimaa-ilmas ja tutvustamauusi keskkondi, misaitaksid meie digi-oskusi lihvida ja aren-dada. Haridustehno-loogil on oluline rollolla nõuandja, juhulkui õpetajal või õpila-sesl on idee ja ta soo-vib saada sellele digi-lahendust.

Mis on teie töö juureskõige põnevam?Haridustehnoloogi tööiseenesest ongi vägapõnev, sest pidevalt onmidagi uut ja huvi-tavat vaja lahendada,tutvustada uusi va-hendeid, motiveerida,kaasata ja julgustada.Pead olema kursis uu-te vahenditega, midasoovitada ja kasutu-sele võtta, ning muu-tustega juba kasuta-tavates keskkonda-des. Pidevad uued väl-jakutsed ongi need,mis pakuvad põnevustja rahulolu minu töös.

8 INTERVJUU

Vilistlased välismaal õppimas: Eliise Valmis

Kus riigis ja mis ülikoolissa õpid?Ma õpin Inglismaal Wor-cesteri Ülikoolis. Olen teistaastat loomabioloogia tu-deng.

Kuidas sa sinna sattusid?Kandideerisin läbi DreamFoundationi, mis on Eestiagentuur ja tegeleb välis-maa ülikoolidega. Mulpolnud õrna aimugi, midaja kuhu ma õppima tahaksminna, aga mind aitasväga palju erinevatelseminaridel käimine. Sainaru, et välismaal on tohu-tult palju rohkem erine-vaid kursusi, millest mulsel hetkel aimugi polnud.Käisin UK seminaril, misoli ka Dream Foundationikorraldatud, ning seal saiistuda erinevate ümar-laudade taga ja rääkidaerinevate ülikoolide esin-dajatega. Kandideeridaaitas mul jällegi DreamFoundation. Nemad aitasidmul kokku panna moti-vatsioonikirja, tõlkida no-tariaalselt ära mu hinnete-lehe ja saata taotlused.Nende kodulehelt saabotsida erinevaid õppe-programme ja otse sealtsaadad ka taotluse jatäidad oma profiili. Kandi-deerida saab korraga kuniviide ülikooli.

Miks soovisid välismaaleõppima minna?Mind sundis kaugemalevaatama kursuste kitsas

valik Eestis. Ma teadsin, etsoovin bioloogiaga seotuderiala õppida, aga niisamatavalist bioloogiat õppidatundus veidi igav. Mul onalati olnud suur huvi loo-made vastu ning see kur-sus sattus mu ette täiestijuhuslikult UK seminaril,kui ma avasin Worcesteriülikooli brošüüri. Muidugioli ka soov endale rohkemkogemusi hankida, mis tu-levikus oleksid kasulikudEestis tööle kandideeri-des. Välismaal elamineõpetab sind iseseisvaks,arendab tohutult keele- jasuhtlemisoskust ja muu-dab julgemaks.

Tutvusta oma eriala.Õpin loomabioloogiat. Meilon aastas viis ainet, mõnedneist on kohustuslikud jaülejäänud valikained. Nen-de osakaal on erinev olene-valt õppeaastast. Näiteksminul oli esimene aastakohustuslikke aineid nelining juurde sain ma validaühe valikaine. Teine aastaon kaks kohustuslikkuainet ja ülejäänud kolmsaab ise valida. Minul oliesimene aasta aineteksloomade mitmekesisus,võrdlev loomade füsio-loogia, rakubioloogia, sisse-juhatus ökoloogiasse ningkeskkonnakaitse. Teiselaastal on mul molekulaar-ne geneetika ja liigikaitse,projekti ja karjääri planee-rimine, loomade käitumi-ne, loomade meeled ja

ellujäämine ning hispaaniakeel. Viimasel aastal onmul vaja teha uurimistöö.Lisaks on mul käitumuslikökoloogia, füsioloogilineökoloogia, loomade liiku-mine, loomade heaolu jaeetika ning loomaaial põhi-nev liigikaitse. Baka-lauruse kraadi oman-damine võtab tavaliseltInglismaal aega kolm aas-tat, aga võib võtta kasandwich’i-aasta, mis tä-hendab, et õpe kestab kolmaastat, aga 2. ja 3. aastavahele jääb aasta prak-tikat mingis firmas. Kunamu eriala on üsna laia-haardeline, siis ma vajankindlasti ka magistri-kraadi, mis oleks rohkemspetsiifiline. Kui ma jääk-sin ainult bakalaurusekraadiga, siis tõenäoliseltoleksid minu valikus loo-

maaias töötamine, loomadevarjupaiga korraldamine jakeskkonnaametis tööta-mine. Kuna mul on praegujuba soov minna magistri-õppesse õppima (ka Inglis-maal), on minu valikudveidi konkreetsemad. Soovon minna õppima elus-looduse kaitset, et masaaksin tegeleda liigi-kaitsega, mis on mulle sü-damelähedane ja vajabkindlasti tähelepanu.

Miks valisid just selleeriala?Esiteks, sellist eriala ei oleEestis, mis muudab mindtööturul konkurentsivõi-meliseks; teiseks, loomadon mulle südamelähedaneteema ning ma tahanõppida midagi, mis annaksmulle nii-öelda käednendega tegelemiseks.

Carmen Katariina Sikk2007. aastal Itaalias Abruzzos

Otsisime üles edukad vilistlased, kes õpivad välismaa ülikoolides, et nad saaksid TJG õpilastele jagada oma kogemusi ja anda soovitusi. Artiklite sarja esimeses osas vastab küsimustele TJG 33. lennu vilistlane Eliise Valmis, kes õpib Inglismaal loomabioloogiat.

INTERVJUU 9

Milline on sinu igapäeva-elu välismaal õppides? Ma elan hetkel teist aastatväga ilusas ja uues era-ühikas, mul on oma tubakoos duširuumiga, kööki jaelutuba jagan keskmiseltviie inimesega. Ülikooliskäin ilusal päeval jalgsi(20–25 min) ja kui kole ilmon, siis olen laisk ja lähenbussiga. Hetkel mul tööd eiole, sest mul läks vägakaua aega isikliku kindlus-tusnumbri taotlemisega,mis on siin töötamiseksvajalik. See-eest olen matäitnud ülikooli taotluse,mis võimaldab mul töötadaUnibuddys, mis on üli-kooli loodud portaal, kusuued kandidaadid võihuvilised saavad küsimusiküsida meilt live-vestluses.

Kas ülikooli kandideeridessaid toetust vanematelt võitaotlesid stipendiumi? Ülikool ise maksab siinaastas kuskil 9250 naela,mis on umbkaudu 10 000€, kui ma ei eksi. Selleksvõtsin ma muidugi laenu,aga seda Inglismaalt, sestnad jagavad tõesti vägalahkelt seda ning hetkel onlaenutingimused veel vägasoodsad (ma ei tea, mispärast Brexitit saab).Laenu saab taotledatäisulatuses ja tagasi peabmaksma alles siis, kui sateenid miinimum 21 000naela aastas. Elamisttoetavad mu vanemad het-

kel, aga niipea kui töölesaan, oleks soov vähemaltigapäevakulud katta.Muidugi, kui vanematepoolt sellist toetust pole,siis saab taotleda siin kaelamislaenu, mis on kuskil500–600 naela kuus. Tööjaoks jääb siin ülikoolikõrvalt veel palju aega üle,nii et raha pärastmuretsema ei pea.

Mis sulle kõige rohkemvälismaal ülikoolis õppi-mise juures meeldib?Mulle meeldib see õhkkondsiin, need inimesed,õppejõud, super ilm. Ini-mesed on nii paljuavatumad ja huvitatudsinust. Nad võtavad elusiin palju positiivsemalt jasee on tingitud katõenäoliselt heast ilmast,mis siin (vähemalt minurajoonis) enamik ajastvalitseb. Ma olen tutvunudnii paljude uute lahedateinimestega, kes on nii erirahvustest, et silme eestläheb kirjuks. Õppejõudeei jõua ma ära kiita. Nadlähenevad nii indivi-duaalselt, aitavad sind,muretsevad, kui sa poleloengusse tulnud, aitavadjärele õppida, kui raskusion, toetavad, kui tekibkeelebarjäär, ja on muidunii toredad inimesed, kessinuga ka kohvikus heameelega juttu puhuvad.Siin ei ole sellist tugevatkihistumist tudengite ja

õppejõu vahel. Õppejõudvõtab sind kui täis-kasvanud inimest, kes ontulnud ülikooli selleks, etenda teadmisi arendada.Keegi ei taha sind meelegaläbi kukutada, vaid nendetöö ongi sind nii paljuaidata kui võimalik, et sasaaksid võimalikult häidtulemusi. Siin on kaigaühele määratud juhen-daja, kes on siin sulle teiseema eest. Tema juurde võibükskõik mis murega pöör-duda ning temaga onkohustuslik kohtuda kakskorda semestris.

Milliste raskustega oledsilmitsi seisnud välismaalõppimise ajal?Alguses oli raske sõpruleida, kuna nagu eestlaselekohane, oleme me üsnavaiksed ja endassetõmbunud. Kuid üsnapeatselt sain ma aru, et meoleme kõik siin ühespaadis ja kõik otsivad sõp-ru. Muutusin avatumaksja ka sõbrad tekkisidiseenesest. Loengutes oliesimesel aastal veidi raskearu saada, kuna nadräägivad kiirelt jaaktsendiga, aga sellegaharjusin ma paari näda-laga ära. Kuna meilpraktiliselt puuduvadkodutööd, siis meie pea-misteks ülesanneteks onesseede, raportite japresentatsioonide loomine.Mul oli keeruline alguses

aru saada, mida nadminust ootavad, aga kunaesimene aasta n-ö ei loe sulõpuhinnete mõttes, siisongi esimene aasta seeaeg, kui sa saad tagasi-sidet ja õpid tegema neidasju.

Mida soovitaksid teistelenoortele, kes sooviksidminna välismaale õppima,aga kahtlevad veel selles?Ma ütleks, et kindlastiproovige ära! Isegi kuikardate, siis minge ikka.Mõelge nii, et see ei olevangla, vaid uus uks uutevõimalusteni. Ma värisesinnagu haavaleht, kui masiia tulin, aga ma olenkümme korda tugevam jaenesekindlam inimenenüüd, kui ma olin 1,5aastat tagasi. Te õpite elunägema hoopis uue nurgaalt ning õpite kastist väljamõtlema. Isegi kui teile eimeeldi ja esimene aastaaia taha läheb või temuudate oma kursust, siisvõtke seda kui sammuedasi, mitte kui läbikukku-mist. Iga eksimus viib sindlähemale õige vastuseni!Kui antud kursus ei meeldija leiate miskit muud, misrohkem huvitab, siis seeongi teie samm edasi. Ärgejääge ühe koha pealeseisma, vaid liikuge koguaeg. Ega siis ratas ka ilmaväntamiseta püsti ei seisa.

6-aastane Kristi

10 NÕUANDED

Kuidas kiiresti magama jääda?

NIPID, KUIDAS PAREMINI UINUDA:

• Kui pea on mõtteid täis, siis kirjuta need üles.• Toas ei tohi olla valgust! Kasuta vajadusel silmakatet.• Lülita välja arvuti ja telefon. • Kasuta mõnd uinumistehnikat. Näiteks on USA uneekspert Andrew Weil

välja töötanud hingamistehnika, mis aitab magama jääda vähem kui 60 sekundiga. Hingamistehnika õppimine tuleb kõige paremini välja istudes. Kui algul välja ei tule, siis ära anna alla.

Allikad: kliinikum.ee, hypnos.ee, healthline.com

Elisabeth Tõnisson

HINGAMISTEHNIKA:

Hinga häält tehes läbi suu.Sule suu ja hinga läbi nina, lugedes mõttes neljani.Hoia hinge kinni, lugedes mõttes seitsmeni.Hinga häälega läbi suu, lugedes mõttes kaheksani.Korda harjutust kolm korda.

Täiskasvanud inimese unevajadus on tööpäevadel keskmiselt 7 tundi ja puhkepäevadel 8 tundi, lastel veelgi rohkem. Uni on vajalik lõõgastumiseks ja stressist vabanemiseks. Kui magada pidevalt vähem, siis on sellel tõsised tagajärjed. Halb uni ja välja magamata ööd ei too kaasa mitte üksnes uimasust päevasel ajal, vaid ka mitmeid terviseprobleeme (näiteks ainevahetus, vererõhk, pulsi- ja hingamissagedus ning verevool südamesse aeglustuvad ja lihaste toonus langeb; vähene uni võib kiirendada vananemist ja viia immuunsussüsteemi tasakaalust välja). Piisab vaid sellest, kui mitmel järjestikusel ööl magada kas või üks tund tavalisest vähem, et tekiks kurnatus.

ÕPILASTE SOOVITUSED PAREMAKS UINUMISEKS:

☺ Söömine enne magamaminekut võib olla abiks. (Jana)☺ Lapsepõlve mälestustele mõtlemine ja tantsimine on hea viis, kuidas rõõmsalt ja väsinult uinuda. (Annabel)☺ Kui uinumisega on väga suured probleemid, võib konsulteerida perearsti või apteekriga ja kasutada mõnda looduslikku teed või preparaati, mis uinumist soodustab. (Elisabeth) ☺ Jahe tuba aitab uinuda, lisaks tuleb leida mõnus asend. (Mia Lisette)

OMALOOMING 11

Mõista, mõista, mis see on?

1. Sõidab ja jääb seisma ja on masin?2. Lendab õhus, hõljub vees, ise masin?3. Väike nunnu karvapall?4. Eesti metsa kuningas?5. Maitseb jänkule?6. Punane, oranž, kollane, roheline ja helesinine ja tumesinine ja lillakas see on?7. Külm ja sulab?8. Päeval paistab, aga öösel magab? Põleb ilma tuleta? Väga kuum ja soojendab maad?9. Sinine ja suur?10.Suur ja kivist inimese pesa?11. Ülalt roheline, alt pruun?12.Pikk, ilusa sabaga ja ei lenda?13.Karvaline saba, pikad kõrvad?14.Sinine kui mustikas, kõrgel taevas?15.Tugev kui kivi, kõrgem kui sinine taevas?

6-aastane Kristi

2.a klassi lapsed mõtlesid ise mõistatusi välja. Õpilasi juhendas õpetaja Marje

Liedemann. Vastused leiate laste joonistatud piltide seast.

12 LEMMIK

Meie koolipere lemmikloomad – 1. osa

9.a klassi õpilaselRenaltil on Huskykoer.

Iseloomusta lühidaltoma lemmikut. Kas sinukoera juures on midagi,mis teeb ta teistegavõrreldes eriliseks?Minu Husky nimi onIceberg ning juba kohe-kohe, 15. märtsil tähis-tame me tema 4. sünni-päeva. Selle omapärasenime panin talle justtema jäistelt siniste sil-made ja külma iseloomutõttu. Sellest hoolimatakoheldakse meie kodusIcebergi nagu inimest,mis on midagi, mida mateiste koerte puhul tihti

ei näe ning tänu millelema arvan, et tal onkujunenud välja vägaomapärane iseloom jatark pea. Ma usun, etselline lähenemisviis ontemast kasvatanud ülla-tavalt empaatilise koe-ra. Ta on väga osav teis-te pereliikmete tujudetabamises. Näiteks kuita kuuleb kuskilt karju-mist või tunnetab, etkeegi on kuri, peidab taend nurgas, et mittejalgu jääda. Kui kõik onrõõmsad, tekib tal soovmõne pereliikmega män-gida. See hõlbustabühtlasi ka meie kõigikooselu, mis on vägatore ja kasulik.

Kui heaks peremehekshindad end kümne pallisüsteemis? Miks?

Kümne palli süsteemishindan end kui tugev12. Aga hinnates sellejärgi, kuidas teda kohel-dakse ning poputatakse,julgeksin pakkuda isegisuurema arvu. Temagakäiakse mitu kordapäevas pikkadel jalu-tuskäikudel, mis kesta-vad poolest tunnist kunikahe tunnini välja –just nagu talle meeldib.Meie kõige pikem jalu-tuskäik kestis 5 tundi,mille jooksul rändasimekoos maha umbes 20kilomeetrit. Ta käib igapoole aasta tagant spaashoolitsust saamas, tallekeedetakse ise liha jatoidetakse ainult parimasöögiga. Ma isegi eiimestaks, kui ta ühelpäeval hakkaks minugaeesti keeles rääkima,osav nagu ta mul on ☺.Praeguseks piirdumeküll ainult vene keelega,aga arenemisruumi onküllalt.

Kui su lemmik oskaksrääkida, siis mida kuu-leksime me tema suustkõige tihemini?Anna süüa, anna juua!Lähme magama, lähmejalutama! Aga sedakõike vene keeles, meveel töötame selle keelearenduse kallal. Mitte etta kõike mainitut eisaaks, loomulikult saab.Aga ma tunnen, et kuital oleks suu peas, siista lihtsalt ... räägiks.Käiks närvidele mulleoma jutuga, nagu minavahel talle.

Mille poolest sina ja sulemmik teineteisegaenim sarnanete? Kassinu ja su koera suhesarnaneb pigem isa japoja suhtega või pari-mate sõprade suhtega?Mille poolest me eri-neme? Meil ei ole erine-vusi. Me sööme, me ma-game. Me oleme lihtsadmehed, meil ei oleõnneks palju vaja. Meiesuhe sarnaneb vägaparimate sõprade suhte-ga. Isegi ehk vendadeomaga.

Laste kasvatamisel ka-sutatakse tihti põhi-mõtet „võrdselt piitsa japräänikut”. Kas sa usud,et sama ideoloogia võikstoimida ka koerte peal? Niikaua kui üks pere-liige annab piitsa ja tei-ne annab präänikut, onkõik korras ja rahumajas. Aga vahel tulebteha kompromisse; va-hel rohkem präänikut,vahel rohkem nii-öeldapiitsa. Kõik on kinniselle kahe teguri tasa-kaalus. Tasakaalu allmõtlen ma 70 protsentipiitsa, präänikud onteisejärgulised. Muidukisuks koer laisaks ära.

Berit Ditmann

LEMMMIK 13

Õpetaja Marje Lie-demannil on kass.

Kust tuli soov võtta en-dale kass? Mis ta nimion?Ma leidsin ta oma maa-kodust trepi pealt, kui ta

oli alles väike kassipoeg.Nii et ta oli ise tulnud jakodu otsinud. Ta nimi onNäpsi, mu lapselaps panitalle selle nime.

Kuidas te oma kassigaläbi saate?

Kui ma kodust ära olen,siis ta pahandab ja teebkurja häält. Aga kui makodus olen, siis tahabkogu aeg süles olla.

Kas ta mingeid pahan-dusi ka teeb või käitubalati hästi?Vahel kraabib oma söögisöögikausist välja, ju siisei maitse. Muidu tahabalati pai saada.

Mida läheb vaja jamilleks peaks valmisolema, kui kass võtta?Sa ei saa pikaks ajakskodust ära minna, tavajab seltskonda. Jaloomulikult süüa, juua japalju paisid. Kui sul on

koduloom, on nagu ükspereliige juures, kellegapeab arvestama.

Mida teie kassile tehameeldib?Vahel mulle tundub, etta arvab, et on koer. Kuitalle midagi visata, siista toob selle ära. Jaükskord juhtus sellinekergemat sorti õnnetus.Ta hüppas laua peale,kus oli põlev küünal.Tundsin kärsahaisu, tulivälja, et Näpsil sabakärssas. Ega ta midagiise aru ei saanud.

10.a klassi õpilaselJürgenil on kodusmadu.

Kust tuli selline mõte, etvõtta endale madu? Mina ja mu isa olimealati unistanud maopidamisest, lapsepõlvestsaati. Mul on maisimadu(roninastik) nimegaMaxwell (lühidalt Max),kes on väga sõbralikning uudishimulik.

Milline oli su perereaktsioon, kui rääkisidneile oma soovist maduvõtta?Isa aitas kohe internetistmadu otsida, ema olivaja paar päeva moosidaselle teostamiseks.

Mis teeb sinu lemmik-looma eriliseks?Ta oskab tagurpidi roo-mata (vastu soomust),

Kas sul on veel kodu-loomi? Kuidas nad läbisaavad?Mul on nümfkakaduu(papagoi) nimega Aura,kes elab Maxiga samas

toas, kuid kumbki ei pa-ne teineteist tähelegi.

Mida on mao pidamiseksvaja? Millega peaks sellelooma puhul arvestama?

Vaja on terraariumi jamingisugust soojuse ele-menti (matt, kivi), mispaigutada ühele pooleterraariumi, et tal olekssoe koht ning peavari,kuhu minna. Tempe-ratuur peaks olema talterraariumis 25–29kraadi sooja. Maole onvaja osta toitu, mida ükskord nädalas talle anda,näiteks külmutatud hii-red, mis tuleks ennetoitmist soojas vees ülessulatada. Kui maovõtsin, oli mul algusesainult pappkarp jasalvrätikud. Esimese ööveetis ta seal karbis,järgmisel päeval ostsimekõik vajaliku varustuse.Kui me läksime isagaMaxile Lasnamäele jä-rele, tõin ta põuetaskusriidest kotis koju, sestmuidu oleks ta külme-tanud.

14 LAPSESUU

Lapsesuu ei valeta

Seekord vestlesime 1. klasside õpilastega ja palusime neil mõtiskleda järgmistel teemadel.

Miks lapsed tööl ei käi?

Joonatan – Praegu nad õpivad, et pärast minna tööle, kui nad on targad.

Elina – Sest nad on veel väiksed.

Helerin – Nad pole piisavalt targad.

Renet – Sest nad peavad koolis käima, et teada, kuidas tööl käia.

Eldor – Nad peavad õppima veel.

Kust tulevad lapsed?

Joonatan – Ema kõhust, sest ta sööb ja pärast tal kasvab kõht ning teda viiakse haiglasse ja

võetakse laps välja.

Elina – Ema kõhust.

Helerin – Ema kõhust.

Renet – Ema kõhust.

Eldor – Kõhust.

Miks talvel lund sajab?

Joonatan – Õhk on külm ja vihm jäätub ja vihmapiisad muutuvad lumehelvesteks.

Elina – Sest külm on.

Helerin – Sest on talv.

Renet – Sest siis on külm.

Eldor – Ma ei tea veel.

Kes on peres kõige tähtsam?

Joonatan – Ema, sest ta ütleb issile, et ta poodi minnes midagi ei unustaks, ema teeb süüa ja

veel ta ütleb, et ma magama läheks.

Elina – Ema, ta teeb süüa ja ostab asju, mida ma tahan.

Helerin – Ema, sest ta teeb kõige rohkem tööd.

Renet – Ema, sest ta sünnitas mu.

Eldor – Ema või isa.

Jaanika Roos, Sandra Alamaa

KÜSITLUS, KOOMIKS 15

Kuidas hindad Vaikuseminutite programmist saadud kasu?

Koomiks Jaana Sokk

Katalina Maaniit, Laura Jaanson

Meie kooli 8. ja 9. klassid osalesid sügisel Vaikuseminutite programmis. Vaikuseminutid on tähelepanu ja meelerahuharjutused, mis sobivad kõigile. Lühikesed harjutused toovad meie ellu rohkem kohalolu ja tasakaalu. Neid saab teha igaüks – sobivad nii lastele kui täiskasvanutele. Uurisime meie kooli õpilaste käest, kes programmis osalesid, kuidas nad hindavad programmist saadud kasu. Küsitlusele vastas 96 õpilast. 14% õpilastest vastas, et programm oli väga kasulik. 48% õpilastest vastas, et harjutused olid natukene kasulikud. 39% õpilastest vastas, et harjutused ei olnud üldse kasulikud. Loodame, et saadud kogemus rikastas ja õpilased saavad vajadusel nende harjutuste juurde tagasi pöörduda.

14%

48%

39%

väga kasulik

natuke kasulik

ei olnud üldse kasulik

16 ÜRITUSED

Eesti Vabariik 101 – ELAGU EESTI!

Eesti juubeliaastakoos suurte pidus-tustega on nüüdseksjäänud seljataha,jättes kõigile eestlas-tele kustumatud mä-lestused. 24. veeb-ruaril sai Eesti Vaba-riik 101-aastaseks.Mõelda vaid, meieväike ja armas Eestion juba 101-aastane.Kuidas tähisas TJGkoolipere Eesti sün-nipäeva?

22. veebruaril toimus9.–12. klassidele pidu-lik kontsert. Õpilastelekäisid esinemas tun-tud ooperilaulja Oliver

Kuusik (vt fotot) jaEesti üks parimaidpianiste Ralf Taal.Kontsert oli väga kau-nis ning lisaks muu-sikapaladele rääkisooperilaulja, kontser-tide korraldaja jamuusikapedagoog PilleLill muusikapaladeajaloost ning tutvustasooperilauljaks õppimi-se võimalusi, selleameti võlu ja valu.

23. veebruariltoimusid pidulikudaktused 1.–8. klassi-dele. Aktusel pidaskõne meie kooli direk-tor, esinesid mudilas-koor ja rahvatantsijad.1.b klassi õpilane

Doris Kanistik ja 2.bklassi õpilane MariannBork lugesid Wimbergiluulekogust pärit luu-letuse „Eesti Vabariigisünnipäev”. 4.a klassi

õpilased Robin Kaldamja Carola Alliste luge-sid Aidi Valliku luule-tuse„Tahan saada pre-sidendiks’’.

Filmiõhtute traditsioon kogub populaarsust

FILMIÕHTUD

24. jaanuaril ja 14.veebruaril toimusidhuvitavad filmi-õhtud, kus meie koolinooremad õpilasedsaid vaadata häidfilme.

24. jaanuaril toimusmeie kooli aulas filmi-

õhtu. Film, mida saivaadata, oli „Taevastsajab lihapalle“. Õpila-sed olid väga huvi-tatud ja tulid meel-sasti toredat filmi vaa-tama. Film rääkisteadlasest, kes uuribtaevast ja teeb hullu-meelseid katseid. Fil-mi sai vaadata peh-mete madratsite pealvõi toolil. Paljud õpi-

lased tulid filmi vaa-tama koos oma headesõprade ja klassi-kaaslastega. Film oliväga tore ja naljakas.Kohapeal sai ostapopkorni, kommitopseja muffineid, vett saitasuta.

14. veebruariltoimus taas filmiõhtuauditooriumis. Filmiksoli valitud „Vaprake“.

Film rääkis tüdrukust,kelle suhted emaga eiolnud kõige paremad.Lõpuks tuleb alati lep-pida ja armastada üks-teist. Kohapeal müüdipopkorni, muffineid jamaasikamorssi.

Jälgige reklaa-mi ja võtke kindlastijärgmistest filmiõhtu-test osa!

Carmen Katariina Sikk

Carmen Katariina Sikk, Amina Okbani

4.a klass

ÜRITUSED 17

Emakeelepäev eesti keele aastal

14. märtsil on ema-keelepäev, midameie koolis igal aas-tal väärikalt tähis-tatakse.

Ka sel korral oli ema-keelepäev tulvil tore-daid askeldusi. Kell 9tehti raamatukogusühislugemist (#ühis-lugemine). Kell 10.30pandi end nii mõneski

klassis proovile üle-riigilise e-etteütluse-ga, mis sel aastal olilaulupeoteemaline.

Kogu päevajooksul toimusid 5.–12. klassi eesti keeleja kirjanduse tundideseesti keele teemalised„Kuldvillaku” män-gud, milles tohutu õhi-naga kaasa löödi. Tee-madeks olid sõnavara,eesti keel, kirjanikud ja keelmehed, õigekeel

ning kirjavahemär-gid.

9.–12. klassiõpilastele käisid esine-mas Jürgen Rooste jaKalev Vapper, keslugesid nii endi kuisünnipäevalaps Krist-jan Jaak Petersoniluulet.

Teise korrusestendile sai üles seina-

leht põhjaliku ülevaa-tega meie kooli õpi-laste lemmikraama-tutest. Enim nimeta-tud raamatute seasolid näiteks „Sipsik”,„Kaka ja kevad”,„Kuidas elad, Ann?”,„Nullpunkt”, „Rehe-papp” jt.

Räägime ja loe-me ikka oma kaunisemakeeles!

õp Triinu Lehtoja, õp Ann Aruvee

10.a klass kirjutab etteütlust

Jürgen Rooste ja Kalev Vapper

18 ÜRITUSED

Sõbranädalal oli palju vahvaid üritusi

Traditsiooniline

Sõbranädal toimusmeie koolis veeb-ruari teisel nädalal,12.–14. veebruaril.Selle raames toimu-sid erinevad tege-vused: stiilipäevad,tantsuvahetunnid,kohvik ja mängud.Lisaks ka filmiõhtudnii õpilastele kui kaõpetajatele. Teisipäeval, 12. veeb-ruaril oli stiilipäeva tee-maks loomad ja ametid.Kooli peal võis nähaväga kihvtilt riietatud

õpilasi ja ka õpetajaid.Populaarseim amet õpi-laste seas oli kindlastiõpetaja. Lisaks võisnäha kosmonaute, polit-seinikuid, mootor-rattu-reid. Loomade hulgastvõis kohata näiteksjäneseid, koeri, kasse,hobuseid jt.

Aulas toimusidtantsuvahetunnid, misoli nii nooremate kuivanemate õpilaste seasväga populaarsed. Tant-suvahetunnid on kahtle-mata meie kooli õpilastelemmikvahetunnid, sestsinna tuleb alati vägapalju rahvast kohale.

Kolmapäeval olistiilipäeva teemaks fil-

mi- ja multikategelased.Tegemist oli väga vahvapäevaga, sest sel päevaloli palju äratundmis-rõõmu. „Vaata, seekostüüm pärineb sellestmultikast!’’ või „Vaata,see tegelane on sealtfilmist!’’. Neid lauseidkuulis kooli peal vägapalju. Tore oli vaadata,kuidas see stiil õpi-lastele eriti meele järeleoli. Kolmapäeval saitaas tantsida ka tantsu-vahetundides ja raadiostkõlas erinevatest fil-midest või multikatesttuntuks saanud muu-sikapalasid. Tegutses kaAmpsukohvik.

Neljapäeval ehksõbrapäeval olid stii-lideks retro ja rokk ningterve päeva sai kooli-raadiost kuulda pari-maid vanu hitte. Ringikäisid rooside ja šoko-laadide jagajad. Kakspäeva varem oliõpilastel ja õpetajatelolnud võimalik tellidaroos või šokolaad omasõbrale, need jagatinüüd sõbrapäeval laiali.Teenust kasutati paljuning roosid ja šokolaadidrõõmustasid saajaidväga. Sõbrapäeval saisõbraga ka pilti tehaning II korrusel toimuspaarilise otsimise mäng.

Esmaspäevastalates oli raamatukogussõbrapost, kuhu õpilasedsaid kirju poetada.Sinna pandud kirjadjagati laiali sõbrapäeval.

Sõbranädal kuju-nes väga vahvaks jaleidis palju positiivsettagasisidet. Tore oli see,et nii õpilaste kui kaõpetajate osavõtt oliväga aktiivne.

Carmen Katariina Sikk

Kostüümides õpetajad

ÜRITUSED 19

Sõbrapäeval toimus õpetajate ja õpilaste vaheline rahvastepallivõistlus

14. veebruaril kell 15.30toimus kooli võimlas

rahvastepallivõistlus,kus vastamisi läksidmeie gümnasistid ja õpe-tajad (Siret Paasmäe,

Karoliina Tõnisson,Raina Kaus, Triin Lepp,Triinu Lehtoja, AnnAruvee, Ravo Vaga, TerjeTreimann, Piret Pink).Kaks esimest mänguvõitsid õpetajad, kolman-da aga gümnasistid.Võistkondadesse kuuluskaheksa mängijat jakapten. Mõlemas võist-konnas oli naiste osakaalsuurem. Naised võisidvisata ühe käega, mees-tel oli reegel, et nemadviskavad vaid kahe käe-ga. Tegemist oli äär-miselt toreda ja meele-oluka võistlusega, mille-le järgnes filmiõhtu,

kuhu olid oodatud kõikõpetajad ja gümnasistid.Filmiks oli valitud kodu-maine komöödia „Klassi-kokkutulek I’’, kõrvalepakuti popkorni, puu-vilju, küpsiseid ja mors-si. Filmi vaatamine toi-mus aulas, kuhu olidtoodud matid, kotttoolidja tavalised toolid, et iga-üks saaks ennast mõnu-sasti tunda.

Tegemist olivahva õhtupoolikuga,mis liitis õpilasi ja õpe-tajaid.

Carmen Katariina Sikk

#ühislugemine

20 SPORT

Talispordipäeval sai suusatada ja uisutada

30. jaanuaril toimuskooli talispordipäev,kus kõik meie kooliõpilased said sport-likult aega veeta.

Meie kooli 1.–5. klas-sid said end uiskudelproovile panna Škodajäähallis. Kõikidel oli

väga huvitav: paremaduisutajad aitasid jatoetasid oma sõpru.

Meie kooli vane-mad õpilased käisidsamal päeval NõmmeSpordikeskuses suusa-tamas. Paljud õpilasedolid natukene hirmulenne rajale minekut,kuid kehalise õpetajadtutvustasid tehnikat jaaitasid. Harjutati kaohutult mäest allasõitmist, mis meeldispaljudele õpilastele.Mõni õpilane tundisennast rajal väga

enesekindlalt ja hästi.Kõik aitasid üksteistja olid väga sõbra-likud.

Gümnaasiumiõpilastel oli võimalusminna ka Kiviõlisuusakeskusesse mäe-suusatama või lume-lauaga sõitma. Kõik

olid väga huvitatud japroovisid midagi uut.

Ilm oli päikese-paisteline, osavõttaktiivne, õpetajad jalapsed rõõmsalt mee-lestatud, mis päevalõpuks oligi kõigetähtsam.

Veedame sport-likult aega ja jäämeootama uut talispordi-päeva!

Amina Okbani

HOBI 21

Johannes Tauk 9.a-st õpib kitarri

Millal hakkasid kitar-ri mängima? Vaikselt näppima hak-kasin 2017. aastakevadel ja tundideshakkasin käima samaaasta sügisel.

Kas kitarr leidis sinuvõi sina kitarri ehkkas sattusid kitarrijuhuslikult õppima võisee huvitas sind jubavarem? Ma ütleks, et leidsimeteineteist samaaeg-selt. Mulle on väik-sena pakutud, et kasma tahaksin kitarrimängida. Siis ma veelei tahtnud. Aga 2017kevadel tekkis mulselle vastu huvi jaotsustasin, et tahaksõppima hakata.

Kes sind seda õppimainspireerisid? Mis onsinu suurim motivat-siooniallikas praegu?Praegu on suurimaks

inspiratsiooniks muenda tahe ja huvi.

Kas kitarri õppimineon raske? Kitarri õppimises ise-eneset midagi vägarasket ei ole. Midarohkem mängid, sedakergem on. Aga kõigesuurem raskus võibolla laiskus ja kui huvivõi inspiratsioon kaobära.

Kellele soovitaksidminna kitarri õppima?Miks? Soovitaksin kitarriinimestele, kellel onvaba aega, keda huvi-tab muusika ja kestahab teistsugust ko-gemust.

Kus sa kitarri õpid?Kes on sinu juhenda-ja? Õpin kitarri Kullos.Õpetaja on Aivar Oja,kes mängib KolumbusKrisis.

Mis on kitarri õppi-mise juures kõige olu-lisem? Kitarri õppimisel onkindlasti kõige täht-sam järjepidevus.Liiga raskeid ja halbuharjumisi ei ole vajaka harjutada. Meelespeab ka pidama, etalgus on päris kerge,mis võib vale eelarva-muse tekitada tule-viku suhtes.

Mis teeb kitarrist sinusilmis laheda pilli,mida õppida? Kitarri teeb vägaheaks see, et sedasaab igale poole kaasavõtta ja see on vägavõimekas pill. Kitar-riga saab väga paljuerinevaid asju män-gida paljudes erine-

vates stiilides. Kui ük-si kitarri õppida, siisvõib õppida mida iga-nes, aga peab jällemeeles pidama, etvalitud palad oleksidvõimetekohased.

Kas oled kitarriga kakuskil esinemas käi-nud? Ma olen Kullos kitar-rifestivalil KiFt esine-nud, üks konsert olivanalinnas Hopnerimajas ja siis olen paarkorda meie koolis ak-tustel esinenud. Mategin ka loovtöö omakitarriõpingutest.

Kui sa ei õpiks kitarri,siis mis pilli sa õpik-sid? Usun, et õpiks siisklaverit või trumme.

Marabella-Eliisa Kotsar, Merili Hiller

22 SOOVITUSED

Raamatusoovitused

Liina Vagula „Keegi teine” (2018)

Raamat räägib loo 15aastase koolitüdruku Eliisa elust. Eliisa ärkab ühelpäeval ning avastab ennast oma ema Klaarika kehas aastal 1996. Tapaisatakse ema noorusaja probleemide keerisesse, millega pole sugugi lihtnetoime tulla. Millistesse sündmustesse Eliisa satub ja kuidas kõik laheneb, loejuba ise raamatust. Antud raamat sobib õpilastele alates 7. klassist, aga keegiei keela seda ka noorematel lugeda. Romaan võitis Tänapäeva kirjastuse2017. aasta noortejutuvõistlusel teise koha. Autor Liina Vagula on aga eestikeele ja kirjanduse õpetaja Põlvamaal Tilsi põhikoolis.

Roald Dahl „Nõiad” (esimest korda 1983, eesti keeles 2006)

Muinasjuttudes kannavad nõiad alati musti nõiakübaraid ja mantleid ning lendavad luudade seljas. Pärisnõiad on aga nagu tavalised naised, kes üritavad vahetpidamata oma territooriumi lastest puhastada. Väikese poisi vanaema aga teab, kuidas tunda ära nõida. Sellele vaatamata kohtub väike poiss nõidadega kaks korda. Teisel korral satub ta nõidade aastakoosolekule. Kas väike poiss suudab peatada Suure Ülemnõia plaani kogu Inglismaa lapsed hiirteks moondada? Roald Dahli fantaasiarikas lugu on täis nalja ja põnevust ning sobib kõigile.

Roald Dahl „Charlie ja šokolaadivabrik” (esimest korda 1964, eesti keeles 2002)

Väikeses linnakeses asub maailma suurim ja müstilisim šokolaadivabrik. Selle väravad on alati suletud ja keegi ei tea, mis nende taga sünnib. Kuni ühel päeval teatab vabriku direktor härra Willy Wonka, et viis Kuldpileti võitjat pääsevad tema šokolaadivabrikusse. Üks neist õnnelikest on Charlie, raamatu peategelane, kes elab väga vaeselt.Millised seiklused ja üllatused ootavad lapsi, kui vabriku väravad nende ees lõpuks avanevad? Kuhu viivad maa-alused šokolaadijõed ja kes on salapärased umpalumpad? Mis juhtub lastega, kes härra Wonka hoiatusi ei kuula?

Carmen Meriel Tensbek

NB! Raamat on meie kooli raamatukogus olemas.

NB! Raamat on meie kooli raamatukogus olemas.

KOKANDUSDUELL 23

Sõbrapäeva tordid

Ühel neljapäevasel päeval said meie kooli pikapäevarühma õpilased võisteldakoogi tegemises ja kaunistamises. Kooliajalehe toimetus esitas väljakutse – kesteeb kõige maitsvama ja silmapaistvama koogi!

Pikapäevarühma õpilased jaotati kahte gruppi (tüdrukud ja poisid), neileanti vajalikud toiduained: küpsised, küpsiste leotamiseks mahl, vahustatudvahukoor, banaanid, vahukommid ning koogi tegemiseks vajalikud töövahendid.Küpsiseid immutati kõigepealt sõstramahlas ning seejärel laoti 4 x 6 ristkülikunakandikule. Vahele määriti vahukoort ning laoti banaaniviile. Ja nii tehti kolmkihti. Kaunistamiseks kasutati taas vahukoort, väikeseid vahukomme,banaaniviile ning ülejäänud küpsiseid. Vastavalt sõbrapäeva teemale moodustatitortidele vahvad südamed erinevaid tehnikaid kasutades.

Mõlemad võistkonnad said väga kenasti hakkama, valmisid ilusad jamaitsvad tordid. Lapsed olid ise ka väga rõõmsad, sest said koogid pärast ärasüüa ☺ Suur tänu õpetaja Signe-Britt Sillale abi eest!

Helle Katrina Luik, Carmen Katariina Sikk

Pikas päevas käivad 1. klassi lapsed tegid küpsisetorte ja kaunistasid need

sõbrapäeva meeleolus.

Sellise küpsisetordi tegemiseks läheb vaja:● 4 pakki küpsiseid● sõstramahla küpsiste immutamiseks● 400 ml vahukoort● 2–3 banaani● väikseid vahukomme kaunistamiseks

24 RISTSÕNA, SUDOKU, INFO

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

11.

1. TJG vilistlane, kes õpib Inglismaal2. Renalti koera tõug3. 14. märts on ...4. Pill, mida Johannes mängib5. Uue juhiabi eesnimi6. Õpetaja Birgit ...

7. Ooperilaulja, kes meie koolis esines8. Linn, kus saab mäesuusatamisega tegeleda9. Jürgeni lemmikloom10. Haridustehnoloogi perekonnanimi11. Sportlik mäng, milles õpetajad ja õpilased

vastamisi läksid

NB! Kolm esimest, kes saadavad ristsõna vastuse aadressile koolileht.meil@gmail.com, saavad järgmise lehe tasuta!

JÄRGMISES NUMBRIS:

• Persoonilugu õp Helen Paesüllaga• Kokandusduellis uued hõrgutised• Uus rubriik „Minu lemmik...” jätkub

lemmikloomadega

• Üritustest meie koolis• Tutvustame järgmist välismaal õppivat

TJG vilistlast

SUDOKU

Sudokul on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1–9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski rasvase joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid.