2
1. Paljunemine - suguline ja mittesuguline. Mittesugulise paljunemise jaotumine. Igale paljunemisviisile juurde palun tuua näide. 2. Mitoosi etapid (koos interfaasiga). Paari lausega kirjeldada igat etappi, k.a. interfaas! 3. Meioos. Etapid samuti ühes kirjeldustega. Ära kindalsti märkida ka geenide ristsiire (crossingover). 4. Mõisted: sperm, ovogoon, spermatosoid, ovotsüüt, spermatotsüüt, spermatogenees, ovogenees, polotsüüt. 5. Võrdle (too välja erinevused ja sarnasused spermatogeneesi ja ovogeneesi kohta (vähemalt 3+3). Võrdle munarakku ja seemnerakku (3+3 samuti - sarnasused või/ja erinevused) 1. Mittesuguline – uus organism ainult ühelt vanemalt(ka pärilik info). Eoseline(seened), Vegetatiivne(sibul, ainuraksed). Suguline – geneetiline materjal pärineb kahelt vanemalt, toimub viljastumine. 2. Interfaas on päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. I ) Profaas – kromosoomid on kahekromatiitsed. Tuumamembraan laguneb, kromatiidid muutuvad selgepiirilisteks. Tsentrosoom jaguneb kaheks tsentriooliks, mille vahele jäävad kääviniidid. II ) Metafaas – kromosoomid liiguvad raku keskele, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele III ) Anafaas – kääviniidid tõmbuvad kokku, kromosoomid tõmmatakse keskelt pooleks ja nad muutuvad ühekromatiitseteks. IV ) Telofaas – mõlemale raku poolele tekivad tuumad. Kääviniidid kaovad ja membraan sopistub sisse. 3. Meioos ehk sugurakkude küpsemine Tänu sellele saavad viljastumisele minevad sugurakud endale poole väiksema ehk haploidse kromosoomistiku. 1. Taandarenemine – profaasis homoloogsed kromosoomid liituvad ja vahetavad juhuslikke võrdse pikkusega lõike. Seda nimetatakse ristsiirdeks ehk crossingover’iks ehk geenisiirdeks. Jagunemise lõpuks tekib 2 tütarrakku, mis päriliku info poolest ei ole identsed ja mis sisaldavad liigiomastest rakkudest poole vähem kromosoome, st. neil on haploidne kromosoomistik. 2. Jagunemine toimub sarnaselt mitoosiga ja seda nimetatakse võrdjagunemiseks. Lõpptulemuseks on moodustunud ühest lähterakust 4 erinevat tütarrakku, mis on haploidse kromosoomistikuga ja ühekromatiitsete kromosoomidega. 4. Sperm – seemnerakk

Bio töö

  • Upload
    inkw

  • View
    129

  • Download
    0

Embed Size (px)

DESCRIPTION

1. Paljunemine - suguline ja mittesuguline. Mittesugulise paljunemise jaotumine. Igale paljunemisviisile juurde palun tuua näide. 2. Mitoosi etapid (koos interfaasiga). Paari lausega kirjeldada igat etappi, k.a. interfaas! 3. Meioos. Etapid samuti ühes kirjeldustega. Ära kindalsti märkida ka geenide ristsiire (crossingover). 4. Mõisted: sperm, ovogoon, spermatosoid, ovotsüüt, spermatotsüüt, spermatogenees, ovogenees, polotsüüt. 5. Võrdle (too välja erinevused ja sarnasused spermatogeneesi ja ovo

Citation preview

Page 1: Bio töö

1. Paljunemine - suguline ja mittesuguline. Mittesugulise paljunemise jaotumine. Igale paljunemisviisile juurde palun tuua näide. 2. Mitoosi etapid (koos interfaasiga). Paari lausega kirjeldada igat etappi, k.a. interfaas! 3. Meioos. Etapid samuti ühes kirjeldustega. Ära kindalsti märkida ka geenide ristsiire (crossingover). 4. Mõisted: sperm, ovogoon, spermatosoid, ovotsüüt, spermatotsüüt, spermatogenees, ovogenees, polotsüüt. 5. Võrdle (too välja erinevused ja sarnasused spermatogeneesi ja ovogeneesi kohta (vähemalt 3+3). Võrdle munarakku ja seemnerakku (3+3 samuti - sarnasused või/ja erinevused)

1. Mittesuguline – uus organism ainult ühelt vanemalt(ka pärilik info). Eoseline(seened), Vegetatiivne(sibul, ainuraksed). Suguline – geneetiline materjal pärineb kahelt vanemalt, toimub viljastumine. 2. Interfaas on päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood.I ) Profaas – kromosoomid on kahekromatiitsed. Tuumamembraan laguneb, kromatiidid muutuvad selgepiirilisteks. Tsentrosoom jaguneb kaheks tsentriooliks, mille vahele jäävad kääviniidid.II ) Metafaas – kromosoomid liiguvad raku keskele, kääviniidid kinnituvad tsentromeerideleIII ) Anafaas – kääviniidid tõmbuvad kokku, kromosoomid tõmmatakse keskelt pooleks ja nad muutuvad ühekromatiitseteks.IV ) Telofaas – mõlemale raku poolele tekivad tuumad. Kääviniidid kaovad ja membraan sopistub sisse.3. Meioos ehk sugurakkude küpsemineTänu sellele saavad viljastumisele minevad sugurakud endale poole väiksema ehk haploidse kromosoomistiku.1. Taandarenemine – profaasis homoloogsed kromosoomid liituvad ja vahetavad juhuslikke võrdse pikkusega lõike. Seda nimetatakse ristsiirdeks ehk crossingover’iks ehk geenisiirdeks. Jagunemise lõpuks tekib 2 tütarrakku, mis päriliku info poolest ei ole identsed ja mis sisaldavad liigiomastest rakkudest poole vähem kromosoome, st. neil on haploidne kromosoomistik.2. Jagunemine toimub sarnaselt mitoosiga ja seda nimetatakse võrdjagunemiseks.Lõpptulemuseks on moodustunud ühest lähterakust 4 erinevat tütarrakku, mis on haploidse kromosoomistikuga ja ühekromatiitsete kromosoomidega.4. Sperm – seemnerakkOvogoon – ebaküps munarakkSpermatosoid – Ovotsüüt – Spermatotsüüt – Spermatogenees – seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini.Ovogenees – munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni.Polotsüüt – 5. Spermatogeneesi ja ovogenees sarnasused: mõlemad läbivad meioosi, suguküpsuse saabudes toimub sugurakkudes lõplik areng, mõlemas toimub sugurakkude areng.Erinevused: Seemnerakke tekib koguaeg juurde, spermatogoonis tekib 4 spermi, ovogeneesis 1 munarakk.Seemnerakk on alati võimeline viljastuma, seemnerakk on väiksem ja munarakk on kahjulikele mõjuritele kergemini vastuvõetav.Munarakk ja seemnerakk on mõlemad ainuraksed, mõlemal 23 kromosoomi ja mõlemad sisaldavad pärilikkusainet.