Upload
others
View
3
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
BAS peamised elementaarfunktsioonid kontrollerites ja tööjaamades
•Operaatori funktsioonid; visualiseerimine, dünaamiline kuva,
graafikud/trendid, skeemid, sõnumid, alarmide haldus
•Management; ajaloo AB, statistika, EM ja globaalne optimeerimine,
hoolduse korraldus, dokumentatsioon
•Monitooring; piirväärtuste seadmine, töötundide summeerimine,
sündmuste loendus
•Arvutamine ja optimeerimine; ajakavad (schedules), sündmuste
lülitamine, optimaalne start/stopp, öine jahutamine, seadesuuruste
piiramine, varutoide, koormuse piiramine, energia tariifi järgi lülitamine.
•Interlocks (vastandlike režiimide välistamine) protsessi juhtimisel,
ohuolukordade ja külmumiste vältimisel.
•Tagasidestatud juhtimine; P, PI/PID, seadesuuruse/ juhitava suuruse
piiramine, kahepositsiooniline ja PWM juhtimine
•Sidestatus andurite ja täituritega (otse kontrollerisse või hajutatud
distantspöördus) ; binaarne I/O (state, counting, switching/positioning)
analog I/O (totalized value/ measuring/positioning)
Automaatikavahendite tingmärgidISO 15519
EN 62424
IEC 60027EN 62708DIN 19227
GOST 21.404-85
−Keskuses | = paneelil
Täiturseadis(üldine)
Täiturmehhanismid
[vaba tähistus + seletus]
M -mootoriga
-klapp (valve)
-(diaphragm)
-käsijuhtim.
M -mootoriga
õ. klapp
(damper)
-pump
Automaatikaseade
H
Põhi- ja lisatähised
posits. #asetus
tõrke puhul: avatud
suletud
samaks
Process Flow Diagram,
Piping and Instrumentation Diagram
P&ID (ISA 5.1)
nt. trafo elektriskeemis
Automaatikavahendite tingmärgidPõhitähis Lisatähised
füüsik.suurus täpsustus tunnus funktsioon
A analüüs - ) alarm,▲
C, O, Z - (vabalt defin.) B piirang - reguleeriv
D tihedus vahe -
E el. pinge (V) - andur -
F kulu, voog suhe - -
G dimensioon - - -
H käsitsijuht. - - () ülemine, avatud
I el.vool - - näidik
J võimsus - - -
K aeg - muutuse arvut. -
L nivoo - - () alumine, suletud
M niiskus - - -
N el. täiturseade O – bin. staatus
P rõhk - punkt -
Q kvantiteet integreeriv - arvesti
R radioaktiivne - - registreeriv
S kiirus , sagedus - - ) lülitav
T temperatuur - - = (transmitter)
U protsessijuhtimise funktsioon - -
V vibrats. moment - - ventiil, klapp
W mass, kaal, jõud - - -
Y mitteel. täiturseade - arvut., muundav -
Z (asend) - - ) ohut. lülitav
Automaatikavahendite tingmärgid
Juhtseade
DIN 19227
AndurTransmitterid
PI
positsioneerigacontroller
EA
IA
PE
el./pneum.
stand.sign.
vool/pneum.
stand.sign.
pneum/el.
stand.sign.
P P
T T
-rõhuandur
Pt100 -temp.andur
L L-nivoo andur
F F-voo andur
-an.indikaator
EVS-EN 12792
Uaa..
EN ISO 10628http://std.iec.ch/iec60617electrotechnical diagrams
Automaatika talitlusskeemi näide
KKA
DN65
PI
KKT
DN65
PI
WM
TE
TE
PI
TI
H
TC
TIM
EIA
TI
KISTE
PI
KT – küttesüsteemi tagastav torustik
KT
TE
PI
TI
WM
KP1
Segamissõlm soojusvahetigaTV H – reguleerventiil, KIS – programmkell, EIA - releelüliti
KKA – kaugkütte andev torustik KKT – kaugkütte tagastav torustik
KA – küttesüsteemi andev torustik
PP – paisupaak
VÄLISÕHK
TV
Automaatikavahendite tingmärgid
Ühendusi kirjeldavad jooned:
üksik kitsas joon
elektriline
Protsessi torustikud jms paksema joonega
sisesed seosed (tarkvaralised)
ISA S5.1
üldine
pneumaatiline
hüdrauliline
KKA
DN65
PITE40
KKT
DN65
PI
WM
TE
40
TE
PI
TI
M
TI
M
TI
TE
PI
KA
KT
TE52
PI
TI
WM
KP1TE41
DRR
Hooneautomaatika andmeside alamvõrk
MÕÕTMINE
REGULEERIMINE
AI
AO
HÄIRE
OLEK
DI
DI
JUHTIMINEDO
AI
AO
DI
DI
DO
TC52
Sooja-
tarbevee-
sõlmTV2, SV2, KP2, KP3
≥ 1
A 0 1
K
&
PE51
5 bar
SV1TV1
EAK1
ALAKESKUS
EPJK
JAOTUSKESKUS
+70...+45 °C
K – käiviti, relee
PP1
füüsiline punkt, programmne punkt
küttekontuur
Protsessiliides; mõõteseadmed
Andur
Temperatuur
Jõud [N]
Niiskus [%]
O2 konsentratsioon
--- Mõõtetehnika seisukohalt:
andur mõõtemuundur
elektriline signaal
standardne
Mõõtevahendid:
1. Mõõteriist
2. Mõõtemuundur
3. Mõõt
Mõõtetulemus:
suurus: ühik viga
(arv)
X [ … ] X
(keskkond)
--- A.tööpõhimõte: füüsika (mahtuvuslik, elektrokeemiline, … )
--- A.konstruktiivne lahendus: (ahjus, korstnas, … )
muunduskarakteristik
Y = F(x)
X = F-1(y)
x
y
analoogsignaalidel
x
y1
0
bin. väljund (“relee”)
x
y
(numbriline) koodväljund
“nominaalne muunduskarakteristik”
- avaldis
- graafik
- tabel
Sisendsignaal
( Span ; min … max
Range; max )
Väljundsignaal: standard.
(Status sensor )
Tajur- Andur Signaalitöötlus
Signaalitöötluse osa võimalikud ülesanded:
võimendamine, skaleerimine (tundlikkus S = dy/dx ),
filtreerimine, müra vähendamine,
lineariseerimine,
sildamine,
sobitamine (R),
isoleerimine,
teisendamine (Hz -> V, AC-DC, A/D),
sämplimine, digitaliseerimine,
puhverdamine, nihutamine,
matemaatiline teisendamine (integreerimine, tuletise võtmine,
juure võtmine, jms)
TajurSignaalitöötlus
(conditioner)
Andur
Sensor (+Transducer) Transmitter
Elektriline signaal võib olla alalis- (või
vahelduv-) U,I amplituud, sagedus või
faasimuutus, numbriline signaal.
Transducer muundab (tajuri) signaali järgmise seadme/sõlme jaoks vajalikuks
energiaks (elektriline, mehaaniline, pneumaatiline).
Temperatuuriandurid
A. Soojuspaisumisel põhinevad (tahke keha, vedelik, gaas)
bimetalltermomeeter, bimetallrelee
(+ lihtne, odav, otsetoimeline)
( - madal täpsus, kitsas diap.)
vedeliktermomeetrid
- ruumpaisumine
L=L0(1+ T)
B. Termoelektrilised
termopaarid (thermocouples) , 2…5 mV/100°C (kromell, konstantaan, Pt …)
IEC 584: J (Fe-Konst. -200 …+700 ºC) K (Krom.-Kopell -200 … +1200 ºC) (N)
T (Cu-Konst. -200 …+400 ºC) E (Krom.-Konst. -200 … +900 ºC 60-80V/K)
R,S (Pt+Rh-Pt 0…+1300 ºC)$ B (Pt+Rh-Pt+Rh 300 …+1700 ºC)
C. Takistustermomeetrid ( termoresistiivsed a.)
metallid (RTD - resistance temperature detector) Pt, Ni, Cu
pooljuht - termistor, posistor T º+0,4%/K
RT = R0(1+·T)
T º
RT = Re-T
10 000
1000
100
50 150
-2…-8%/K
T º
10 000
1000
100
50 150
RT200 400 600
soojuskiirgus
TE
NTCT
PRT
t1t2
m1
m2
Nihke ja asendi andurid
A. Piirlülitid, teekonnalülitid, (EN 50041, 107 lülitust)
mehaanilised, herkonlülitid (keelkontaktiga)
B. Potentsiomeetrid (muutub aktiivtakistus)
kulg- ja pöördliikumisele (liuguriga => kulub)
C. Impulssandurid (encoders)inkrementaalsed (imp.välj. → loendi),
absoluut- (koodväljundiga, nt Grey kood)
D. Fotoelektrilised
läbiva valguskiire tõkestussüsteemiga,
peegeldunud kiire tõkestusega,
valguskiire hajutussüsteemiga
Valgusdiood
Avadega ketas
Vastuvõtja
E. Induktiiv- ja mahtuvus- (lähedus)andurid
(kukkupuuteta=>kulumiseta, kiire)
+ laserkiir ja ultraheli
F. linear voltage differential transformer (LVDT) - dif.trafo
reed switch
rectilinear- , rotational-
Limit switchN S
metall + dielektrik
Proximity
E U
Ux +E/2
-E/2
x10,5
Kiiruse, kiirenduse ja jõu andurid
A. Tahhomeetrid (tachometers)
alalisvoolu- ja vahelduvvoolu- tahhogeneraatorid
B. Impulsside loendus kiiruse määramiseks
(optiliste-, magnetiga -, lähedus-, Halli anduritega)
quadrature decoder/counter IC
C. Kiirendus ja vibratsiooniandurid (accelerometers)
- mõõdavad kiirenduse poolt tekitatud massi nihet
nt. piesoelektrilised (a<400g), piesoresistiivsed, mahtuvuslikud,
potentsiomeetriga,
D. Tensotajurid (Strain gauge), Piesotajurid - mõõdavad jõu poolt tekitatud
deformatsiooni
+ gyroscope
2mS
mlR =
Rõhuandurid
A. Manomeeter - mõõdab ülerõhku, rõhu poolt tekitatud deformatsiooni kaudu.
sülfoon, diafragma (membraan), Bourdon’ element
B. dif. manomeeter
C. vaakummeeter
D. baromeeter
Rõhk P = F / S
Ühikud: 1 Pa = 1N/m2
1 bar = deN/cm2 = 105 Pa
1 torr e. mmHg = 133 Pa, 1 mmH2O = 9,8 Pa
1 psi (pound per aquare inch) = 6894 Pa
1 atm = 101 300 Pa ( v. kgf/cm2 , … )
0
P
atmosf. rõhk101,3 kPa - stand.
vaakum
hõrendus
ülerõhk (ga[u]ge pressure)
absoluutne rõhk
diff. P
PE
bellow
Kuluandurid (Flow meter, расходомер)
A. Muutuva rõhulanguga (püsisuurusega kitsenemine torus)mõõte(-ava)-diafragma (orifice), düüs, venturi toru
B. Püsiva rõhulanguga (rotameter, …)
(dünaamiliselt muutub toru ristlõige)
nt. ujukiga
C. Mahulised V [m3] =·t
D. Kiiruslikud
turbiin, tiivik
E. Keerisega (vortex)
hinnatakse ultraheli läbivusega, temp. muutumisega, heli sagedusega
F. Elektromagnetilised (elektrijuhtivusega vedelikud; 10-4m < < 105m)
G. Ultraheli levikuga või tagasipeegeldusega osakestelt (Doppler effect)
Vedelikud, gaasid, puisteained. Ühik: Aine hulk/ajaühikus
FE
PSQ =differential
Pitot tube
Thermal anemometers
V=sqrt(2*P*g/d);
P- dynamic pressure (= airstream P - static P),
d – air density
Ristlõike erinevate mõõtepunktide keskmestamine
ühendatud torudega
Õhuvoo kiiruse mõõtmine
Muutes kütteelemendi voolu säilitatakse allavoolu termistori näitu, mis
sõltub õhuvoolu kiirusest (ja ka temperatuurist, mida ka hinnatakse)
Niiskusandurid
Õhu suhtelise niiskuse taseme (RH) määramiseks saab kasutada märja ja kuiva termomeetri meetodit (psychrometer).
Andurites kasutatakse:
Erinevate materjalide niiskuspaisumist
Juusmaterjali venimist
Polümeerkile materjali mahtuvuse või takistuse muutustPiesoelektriku võnkesageduse muutust (sorbtion)
Elektriliselt jahutatava peegli pinnal kondenseerumist(kastepunkt – dew point - точка росы)
Tahkete materjalide niiskusesisaldus [g/kg]
Andurid kasutavad el.juhtivuse muutust, infrapuna valguse
peegeldusteguri muutust erinevatel lainepikkustel
Nivooandurid
A. Mehhaanilised, ujukiga (float)
B. Üleslükkejõu mõõtmisega (buoyoncy)
C. Vedeliku samba rõhu mõõtmisega; P=h··g (Hydrostatic pressure)
D. Elektrilised
- otsese kontakti meetodil
- mahtuvuslik, mõõtevarraste abil (saab mõõta ka puisteaineid)
E. Optilised
F. Ultraheliga (Võhus=330m/s, Vvedel=1500m/s) nt. kajalood
TÄITUR (ACTUATOR)
A. Elektrienergia juhtimine: P, U, I
( küte, kuumutus, valgustus, galvaanika, … )
B. Mehhaanilise energia juhtimine,
, T, F, V, a, … P, Q[m3/h], …
(Tarbijad: ventilaatorid, pumbad, kompressorid, tööpingid, segustid,
veskid, liftid, konveierid, robotid, … )
C. Asendi juhtimine (positsioon)
- materjali voogude juhtimine (klapid, ventiilid, …
- el.-, pneum.-, hüdraulilised täiturseadised
sobitus Tarbija
Ajam
JS OAnaloog- ( pidev)
Binaarne (diskr.)kontakt- (diskr)
Pidev
Energia
P=Tjuhts. M
Elektrienergia juhtimine
A. Lülitamisega
Kontaktkommutatsioon (sulguv ja avanev elektriline kontakt)
- releed, kontaktorid
Kontaktivaba kommutatsioon
- pooljuhtreleed (SSR - solid state relay)
(türistorid**, sümistorid*, transistorlülitid)
Om: sisendi optiline lahtisidestus,ülekoormuskaitse,
jahutus,induktiivse koormuse kaitse, min I (50 mA)
max I kuni 55 - 60 A
B. Pidevatoimeline juhtimine
Türistorvõimendi
1) Faasireguleerimisega
2) Impulss-laius modulatsioon
+ Elektrilised kaitseahelad ( liigkoormuskaitse, ülepingekaitse, rikkevoolukaitse)
SCR –Silicon Controller Rectifier**,
GTO- Gate Turn Off thyristor**,
A K
G
Triac*,
IGBT –Insulated-gate Bipolar Transistor
IA>
Analoog -> binaarne väljundsignaal
Analoogsisend; 4 … 20 mA (või numbriline)
t
Binaarne väljund; kontakt
u(t)
Impulss-laius modulatsioon:
(PWM –Pulse-Width Modulation)
T
Keskmine U:maxU
TU
=PWM perioodide kaupa
Is
U(t)
100%
0%4 20
t
T
Mehhaanilise energia / asendi juhtimine
A. VahelduvvooluMOOTORID (AC)
el.MOOTORID
B. AlalisvooluMOOTORID (DC)
1. Ühefaasilised M.
1.1 Asünkroonm. (induction m.)
- käivitusahelaga
1.2 Sünkroonm.
- pöörlemissagedus täpselt määratud
toitepinge sagedusega
2. Kolmefaasilised M.
2.1 Asünkroonm.
Lühisrootoriga (harjadeta)
Faasirootoriga
2.2 Sünkroonm.
3. UniversaalM.
1.Elektromagnetergutusega
1.1 jadaergutusega (peavoolum.)
-ergutusmähis ankrumähisega jadamisi
1.2 rööpergutusega (haruvoolum.)
-ergutusmähis ankrumähisega rööbiti
1.3 liitergutusega (kompaundm.)
2. Püsimagnetergutusega2.1 püsimagnet staatoriga
2.2 püsimagnet rootoriga
(brushless)
armature
field poles
field poles
staator rootor
e. ankur
kommutaator, harjad
e. ike
+ R.Võrk, V.Mägi. Elektrotehnika. Tln. 1989
Vahelduvvoolumootorid
1.1 Ühefaasiline asünkroonmootor.
- kiirus sõltub toitepinge sagedusest, mootori omadustest ning võllile
rakendatud koormusmomendist. (enim levinud)
väliselt pingestatud mähis staatoril,
lühisrootor,
käivitamismähis,
nt. Kondensaatormootor
10 - 100 W, ~230 V
reverseeritav
2.1 Kolmefaasiline asünkroonmootor.
~ 3 x 400V (380V), 50Hz, P = 0,1 … 100 kW,
n0 = 3000, 1500, 1000 p/min,
täht- või kolmnurkühenduses mähised,odav, töökindel, puhas, lihtne ekspluat.
reverseerimiseks kaks staatormähise
toitejuhet äravahetada,
kiiruse juhtimiseks sagedusmuundur
EETEL, Elektripaigaldustööd III, 2009. Tõlge
El. Mootorite kasutamineKäivitamine
a) lihtne pingestamine
Probleemideks: käivitusvool, kontaktide sädelemine
dünaamilised/hüdraulilised löögid,
koormusmomendi ületamine
b) tähtühendusest -> kolmnurkühenduseks
c) Sujuvkäivitid (töökindlus, kaitselülitused, voolu piiramine,
käivitus juhtsignaal, …)
Pidurdaminea) loomulik pidurdamine koormus- ja tühijooksumomendi mõjul
b) mehaaniline pidurdamine (kulumine)
c) Elektriline pidurdamine
(pidurdusmoment mähiste lühistamisest või reversseerimisest (-U);
soojenemine, löök). Sujuvkäiviti sujuvaeglustus
Tavatöö režiim: kestev- või lühitalitluses; erinev soojenemine / lubatud moment.
Temperatuurikaitse (termorelee), jahutusrežiim madalatel kiirustel.
Energiasäästutalitlus (väiksemal koormusel väiksem toitepinge)
Sagedusmuundurid kiiruse juhtimiseks
Reversseerimine (pöörlemissuuna muutmine)
Vastupidise pingestamisega või 3f.-l 2 faasi vahetamisega
Soft Start
El. Mootorite juhtimine
Lülitamisegasisse / välja lülitamisel töötab mootor vastavalt oma mehaanilisele
karakteristikule
Lülitamine aja järgiajasõltuvusega
Teekonnalülititega ( ja piirasendi lülitid)N.O. või N.C. kontaktidega
Astmeliselterinevad püsikiirused
Sujuvalt (mootorisõbralikult)
sujuvkäivititega, sagedusmuunduritega
El. Mootorite kasutamine näide
Käivitus | Seiskamine | Reversseerimine | Kaitseahelad
sulavkaitse
termokaitse,
(liigvoolukaitse)
N
PE
Kaitseahelad (Protection), Jahutuslahendused (Cooling)
Sagedusmuundurid
DC Link
Soft
Start-Up
charge
AlaldiRectifier
3~Ui
fi
Control (μC|DSP|PLC|ASIC|FPGA)
VaheldiInverter
Andurid
Koormus
3~Uo
fo
Brake
Comm.
interface
Adjustable Speed Drive (ASD)
Variable Frequency Drive (VFD)
https://youtu.be/Kr8Cj83Fa3A
Täiturmehhanismid
Elektromagnetilised (kahepositsioonilised)klapid, sidurid
Elektrimootoriga(asünkroonmootor, reduktor, lõpulülitid, asendiandur, pidur, käsiajam,
kaitseahelad; I,M)
Pneumaatilised, Hüdraulilised (nõuavad lisaallikaid, kui ei ole otsetoimel.)membraan, hüdrosilinder
Materjali voogude juhtimine
Torutransport
torustik (materjal, paksus, …)
materjal (gaas, vedelik, kütus, toitaine, …)
kiirused (nt. aur max. 120 m/s, vesi max. 10 m/s)
rõhud
nähtused (müra, vibratsioon, kavitatsioon, …)
Kulu reguleerimise põhimõtted
1) pumba tootlikkuse muutmine (pumba mootori pöörlemiskiiruse regul.)
2) hüdraulilise takistuse muutmine Täiturmehhanism (Actuator)
Reguleeriv seadis
(Control valve)
“drosseldamine”
H,[m]
0 50 100 150 200 250 300 35010
15
20
25
30
35
40
45
50
Drosseldamine versus SM
tarbijapump
H=Hs+ktQ2
H=C1-C2Q2
Q,[m3/h]
Pv
Q1Q2
n1
n2
P=P1*(n1/n2)3
Reguleerivad seadised
Tööpõhimõte: sulgur (plug) tekitab takistuse voolamisele (ava väheneb)
Klappide tüübid:
1) siiber (gate, slide valve)
(plaat vooluga risti)
2) pöördklapp (butterfly valve)
(väike rõhkude vahe, mittehermeetiline)
3) (kork) kraan, ventiil (plug, globe, seated valve)
(hüdrauliline takistus ka täielikul avanemisel)nt. kolb, kahepoolne, seguklapp
4) kuulklapp (ball valve)
nt kuulkraan
Reguleerivate seadiste karakteristikud
Kulukarakteristik (flow characteristic)
U (0…100%)
Q
p
Q = F(p,U,keskkond)
Q = CV·f(u) p/
p - rõhulang
- tihedus
u - juhtsignaal (0…1)
CV - erikulu (=103 kg/m3,
p =0,1MPa(1atm))
Karakteristikute tüübid:
Q (p=const.)
Qmax
Qmin
u
0 1
Lineaarne (nt nivoo juhtimiseks)
Eksponentsiaalne (equal percentage)
(nt rõhu ja voo juhtimiseks)
Kiireltavanev
Rangeability R = = 30 … 50Qmax
Qmin
https://youtu.be/Zm9ID7h0v18