SOODSAIMVaheta vana auto uue vastu!

AUTOVAHETUS EESTIS! Too oma mistahes vana auto* uue Suzuki sissemaksuks! *Auto peab olema sõidukorras ja kehtiva tehnoülevaatusega!tiva tehnoülevaatusega!Uus auto soodushinnaga!

Swift 1,2 VVT SX4 1,5 VVT 2wd City SX4 1,6 4wd CrossoverSoodustus 1000 € Soodustus 1500 € Soodustus 2000 €Vana auto eest täiendavalt 1200 € Vana auto eest täiendavalt 1500 € Vana auto eest täiendavalt 1500 €Hea varustusega ökonoomne Ruumikas ja kõrge kliirensiga Kõrge kliirensiga nelikveoline väikeauto pereauto pereautoKütusekulu 4,4-9,7 l/100 km, CO2 heide 103-225 g/km

Tasuta nädala- leht

Reede, 22. veebruar 2013 linnaleht.ee

vaata lähemalt lk 4–5, 16

Herbert Masingu kool kutsub koostama hooliva hariduse mudelitTartu Herbert Masingu kool korraldab oma 20. sünnipäeval mõttetalgud, et panna paberile hariduse korralduse ja rahas-

tamise mudel kogu Eesti jaoks. Üritusele on registreerunud ligi 500 pedagoogi, meedikut ja sotsiaaltööspetsialisti.tartu lk 4

Mati Hiis (Õhtuleht)

eesti vabariik tähistab 95. sünnipäeva

● Eesti vabariigi väljakuulutamisest möödub tänavu 95 aastat. Tänavune aasta on pühenda-tud Eesti kultuuripärandi hoidmisele. ● Kultuuripärandi aasta kaudu tahetakse tead-vustada kultuuripärandit kõikjal meie ümber, samuti meenutada seda, et kultuuripärandit tuleb ühiselt hoida. Kuna mõelda tuleb ka sel-lele, kellele pärandit hoitakse, on aasta juht-mõte „Pärijata pole pärandit”. ● Aasta tähtsaim päev on kahtlemata 24. veeb-ruar, kuid peale selle leiavad ka homme kõikjal Eestis aset mitmesugused sünnipäevaüritused.

Lipud lehvima!24. veebruar on üks neist päevadest, mil kõi-gil majadel peab olema lipp heisatud. Eesti liputootmisettevõtte Lipuvabrik tegevjuht kinnitab, et kvaliteetne majalipp kestab kaua. vabariigi aastapäev lk 6

Heiko Kruusi

2 3

NR 1 PVC AKNAPROFIILIDE TOOTJA EUROOPAS

Päris südameaspiriin on maosõbralik!

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Käsimüügiravim.

Tavaline annus on 1 tablett ööpäevas enne sööki.

Atsetüülsalitsüülhape 100 mgTänane ennetus on homne kaitse.

on maosõbralik!

Südameaspiriin Bayerilt!

L.E

E.0

3.20

12.0

110

Müü

gilo

a ho

idja

koh

alik

esi

ndus

: B

ayer

OÜ

Lõõ

tsa

2 11

415

Talli

nn T

el: 6

55 8

565

Infarkti ja insuldi ennetamiseks.

Reede, 22. veebruar 2013 arvamuSarvamuS Reede, 22. veebruar 2013

Ega pruutis neidis ikka igaühega tant-sima lähe küll. Elu on nagu tantsuõhtu, eriti poliitikaelu.

Ehk, kui asju õigete nimedega nimeta-da, siis Toompeal üritavad tõusvate toe-tusnumbritega sotsid sättida end koos de-mokraatide / endiste keskerakondlastega ametlikuks opositsiooniks, tõrjudes Kesk-erakonna tagaplaanile. See pole üllatav.

Üllatas aga, kui sotsid lükkasid paar päeva hiljem järsult tagasi Tallinna voliko-gu reformierakondlaste ettepaneku kuku-tada Keskerakond all-linnas võimult opo-sitsioonijõudude koostöös.

Sellises heitlikuna tun-duvas tegutsemisjoones on tegelikult varjul omakasu-püüdlik loogika. Ehk – ikka veel arvestatava tarvitajas-konnaga Keskerakonnaga pole tarvis tüli norida. Neid võib juba järgmistel tantsu-hooaegadel ühise ansambli moodustamiseks tarvis minna, sotsid istu-ma saatnud oravapartei aga võib potilaa-dale sõita igal juhul.

Jah, ära kuula, mida inimene räägib, vaata parem, kelle poole ta saapad sihi-vad, öeldakse kehakeele õpikutes. Nii võibki juhtuda, et valid iseseisvad sotsid, saad astmelisuse ja null-asjad ning Kesk-erakonna veel takkapihta.

Muide, analüüs näitab, et vilunud Re-formierakonna koostööettepanek oli nii-kuinii mõeldud vaid hiirte lagedale meeli-tamiseks. Mäeotsa talu (tiral-la-laa) üm-ber käiva külaelu peensusi ei pea alati eritlema Tammsaare. Mõnel puhul on Va-na-Rooma komöödiakirjanik Plautus la-hedam: mus uni non fidit antro – tark hiir ei tee panuseid vaid ühele urule. Ants Vill toimetaja

toimEtaja vEErg

Hiired tõmbetuules

Ära kuula, mida inimene räägib, vaata parem, kelle poole ta saapad sihivad.

www.linnaleht.ee

Väljaandja AS SL Õhtuleht Narva mnt 13, 10151 TallinnTel 614 4085Faks 614 4195 E-post linnaleht@linnaleht.eeNr 8 (1196 Tallinn, 830 Tartu ja Pärnu)Trükk AS Printall

Peatoimetaja Tiina Kangro, tiina.kangro@linnaleht.eeReklaam Meelis Linke, meelis.linke@linnaleht.eeKõik Linnalehes avaldatud artiklid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille suhtes autoriõiguse teostamine, sh nende edastamine ja reprodutseerimine Linnalehe nõusolekuta on keelatud. Toimetusel on õigus kaas-töid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita.

nä

da

l r

uu

du

S

Kolmapäeval avati Eestis maailma esimene ülerii-giline elektriautode kiirlaadimistaristu. 165 laadija-ga võrgu ehitamist rahastati CO2 kvoodi müügist saadud rahaga. Mugavat laadimisvõimalust peetak-se riiklikult peamiseks eelduseks, et üha enam Ees-ti elanikke otsustaks elektriauto kasuks. Samas on elektriautode soetamise õhin kahanenud: kui suvel registreeriti igal kuul üle 30 auto, siis sügisel algas langus ja jaanuaris registreeriti vaid üks auto.

Eesti on esimene elektriautode riik

päevamöödub 27. märtsil Eesti taasiseseisvumisest ehk Eesti riigi sõjajärgne iseseisvus möödub kestuselt sõjaeelsest.

Kodanikuühendused kut-suvad priiuse põlistumise päeva tähistama riigilippude heiskamise ja sinimustvalge-te lindikeste kandmisega.

7890

Eesti järgmise viie aasta plaanVabariigi 95. sünnipäe-va künnisel küsis Linna-leht oma sagedamini kirju-tavatelt kolumnistidelt, mil-line on olulisem ülesan-ne, mille peaks Eesti lahen-dama järgmise viie aastaga ehk 100. aastapäeva ajaks.

JAneK Mäggi suhtekorraldaja

Mina ootan 100. aastapäevaks sta-biilset elukesk-konda, võimalust teha tööd ja saada selle eest õiglast tasu. Eesti areneb hoolega ja õiges suunas. Minu meelest on kee-rulisem küsimus see, mida mit-te teha, kui see, mida teha. Rahvas võiks õnnelikum olla – sisemine elutahe on see, mida me juurde vajame.

ArVed BreidAKs lõunaeestlasest ajakirjanik

Oluline väljakutse on raputada ühis-kond lahti viimasel kümnendil maad võtnud saamise ja jaga-mise mentaliteedist. Me räägi-me sellest, palju on võimalik kuskilt toetust välja rääkida, kuidas keegi peaks kellestki rohkem makse maksma. Kes-kenduma peab hoopis sellele, kuidas kõik saaksid luua roh-kem väärtust, et ümberjagami-sest sõltuvaid hädalisi oleks vähem.

MArt nutt ajaloolane

Esmane ülesanne oleks viia lõpule ümberkorraldused muukeelse kooli hariduses, et tagada kõrgetasemeline eesti

keele oskus, Eesti kodumaatun-netus ning Eesti patriotism. Tei-seks peab Eesti jõudma tagasi tasakaalustatud riigieelarve juurde ning mitte elama üle jõu.

rein tooMlA politoloog

Iga riigi ees seisab laias laastus kaks ülesannet: tagada riigi ja tema inimeste turvali-sus ning heaolu. Kui me oska-me öelda, mis seda takistab, siis tollega peamegi süvenda-tult tegelema. Paraku kipuvad ühiskonna välja pakutavad la-hendused sageli olema ükstei-sele vasturääkivad.

VAhur AfAnAsJeVkirjanik

Tuleb ära otsusta-da, kas jätkata ees-ti rahvuse kui projektiga või mitte. Kui jätkata, siis koostada rahasummadega varustatud te-gevuskava. Kui mitte jätkata, tu-leb koolid päevapealt viia üle inglise, vene või hiina keelele.

Jüri Pinokirjatsura

100. aastapäeva ajaks on tõenäoli-selt Eesti surnud. Praegune Vabariik on selle hä-vitamisel äärmiselt tõhus. Kui ma peaks seks ajaks veel elus olema, kirjutan inglise keeli ja

Söögu Saia

Supp ja kalendridPõhja-Tallinna supiköögid ei jaksa kõiki hädalisi teenindada, sest toidu jaoks ei jätku raha, kuid selleks, et lisatoetust saa-da, ei pea linnaosa vanem Ka-rin Tammemägi valitsevate po-liitikute piltidega kalendrite trükkimise lõpetamist võimali-kuks. „Eks rahastada tuleb kõi-ke. Kalendrit on vaja, sest on väga palju neid, kes seda osta ei suuda,” ütles Tammemägi Delfile.

Uus erakool pealinnasTallinna reaalkool avab 1. sep-tembril Pärnu maanteel vanas politseimajas Vabaduse väljaku lähedal erapõhikooli, kuhu ha-katakse lapsi kirja panema 1. märtsil. Aastane õppemaks algab 1490 eurost, veerand sellest tuleb maksta lapse vas-tuvõtmise järel.

Savisaar loobub 13. palga plaanistTallinna linnapea ja linnavalit-sus otsustasid loobuda hüviti-sest töövõime ja tervise taasta-miseks ehk nn 13. palgast, mil-le sisseseadmise kava oli ava-likkuses palju pahameelt ja irooniat esile kutsunud. „Otsus-tasin vabariigi aastapäeva eel tühjast mitte tüli tekitada,” tea-tas linnapea Edgar Savisaar.

Kui minul oleks tulnud valitsusliikmena valida üks nendest kolmest, siis ma oleks kindlasti valiku teinud. Peaminister Andrus Ansip ütles, et tema poleks politsei- ja piiri-valveameti uue peadirektori leid-miseks üldse avalikku, eriti aga läbikukkunuks kuulutamisega kandidaatidele halba varju heit-nud konkurssi korraldanud

Õhtuleht

kuskilt Uus-Meremaalt. Leppi-ge Iivi Anna Massoga, ök.

Andres herKel riigikogu liige

Me peame looma majandusliku ja vaimse keskkonna, kust Eesti inimesed ei taha lahkuda, vä-hemalt mitte pikaks ajaks. Rik-kuse aluseks on hea haridus, aga ka tark ja kaasav poliitika. Riigikogu roll arengusuundade loojana ja selgitajana peab tu-gevnema, ülemakstud partei-kontorite roll vähenema.

JuhAn KiVirähK sotsioloog

Eesti kasvuvisioon 2018. aastaks üt-leb, et Eesti peaks muutuma maailmas edukaks ja koduselt armsaks. Selle saavutamiseks on välja pakutud kaheksa muutuste valdkonda, millest mina pean keskseks kahte: avatud ja koos-tööd väärtustavat ühiskonda ning uuendusmeelset ja proak-tiivset riigivalitsemist. Loodan, et Rahvakogu loomisega käivi-tunud protsessid jätkuvad.

JuhAn hABicht kirjanik ja tõlkija

Kui ma seda teak-sin, siis ma ilmselt ei tõlgiks ulmelisi juturaama-tuid. Võikski olla, et ehitajad ehitavad maju ja poliitikud tee-vad poliitikat, ei oska mina neid õpetada. Mulle meeldiks muidugi see, kui viie aasta pä-rast oleks meil ka tasuta parki-mine ja sotsiaaldemokraatiast poleks isegi mitte paha haisu enam järel.

EW 100 EEl

Tuleb ära otsustada, kas jätkata eesti rahvuse kui projektiga või mitte. Vahur Afanasjev

taevakivi näitas universumi jõuduVenemaal Tšeljabinskis põhjustas meteoriidi tekitatud plahvatus vi-gastusi rohkem kui 1200 inimese-le. Peamiselt said inimesed vigas-tada purunenud klaasi tõttu. Kan-natada sai ka mitu ehitist, uuesti tuleb klaasida ligi nelja tuhande hoone 200 000 ruutmeetrit aknaid.

Enne maapinnale langemist pu-runenud meteoriidi põhjustatud kogukahju on hinnanguliselt mil-jard rubla ehk ligi 25 miljonit eu-rot.

Peep Linno

kingkkiSuurim jalatsivalik!

Kevad-sügiskollektsiooni allahindlus al. 40–50%

al. 60–70%Kõik talvejalatsid

allahindlusega

Tallinnas Vikerlase 23, Liivalaia 32, Kopli 2B, Narva mnt 21, Telliskivi 61 * Maardus Nurga 1 * Tartus Kalda tee 1C * Türil Viljandi 10 * Paides Suur-Aia 19/21 * Rakveres Lõõtspilli 2, Tallinna 9, Tõrremäel Haljala tee 4

* Pärnus Riia mnt 131 * Narvas Kreenholmi 52

A-Ülevaatus LasnamägiPETERBURI MNT 63AE-R 9-19.00, L 9-15.00 Tel: 6 618 810www.a-ulevaatus.ee

TEHNOÜLEVAATUSE PAKKUMINE!

25 Eurot(tavahind 32 eur) Pakkumine kehtib veebruari lõpuni 2013!

Sõiduauto korraline ülevaatus

Kaasa kingitus!

Pakkumine kehtib kupongi esitajale!

�

Tere tulemast perekohvikusse Koogel Moogel kogu perega sööma ja lustima!

Pühapäeviti kell 11 on meie teatris etendused lastele!

Asume Toompeal Toom-Kooli 13

Vaata meie tegemisi lähemaltwww.piipjatuut.ee ja meie FB lehelt

Tere tulemast perekohvikusse Koogel Moogel kogu perega sööma ja lustima!

Pühapäeviti kell 11 on meie teatris etendused lastele!

Asume Toompeal Toom-Kooli 13

Tere tulemast perekohvikusse Koogel Moogel kogu perega sööma ja lustima!

Pühapäeviti kell 11 on meie teatris etendused lastele!

Asume Toompeal Toom-Kooli 13

Tere tulemast perekohvikusse Koogel Moogel kogu perega sööma ja lustima!

Pühapäeviti kell 11 on meie teatris etendused lastele!

Asume Toompeal Toom-Kooli 13

Vaata meie tegemisi lähemaltwww.piipjatuut.ee ja meie FB leheltVaata meie tegemisi lähemaltwww.piipjatuut.ee ja meie FB leheltVaata meie tegemisi lähemaltwww.piipjatuut.ee ja meie FB lehelt

4 5Reede, 22. veebruar 2013 tartu / pärnutartu / pärnu Reede, 22. veebruar 2013

Masingu kooli sünnipäevakonverents on tekitanud furoori kogu Eestis

ÜHE LauSEGa: tartu

Esialgsetel and-metel oli 42. Tartu maratonil osale-jaid 11 133, mis on viimase vee-rand sajandi suu-rim Tartu maratoni üritustel finišeeri-jate arv.

Eesti ettevõtted koostöös Tartu ülikooliga töötasid välja inimeste geeniandmete uurimi-se meetodi, mille abil saavad geenipangad, sealhulgas Eesti Geenivaramu, uurida and-meid neid üksteisele avaldamata.

Tartu üliõpilasteater alustas teisipäeval logis-tiliselt keerukat reisi: teatritrupp jõuab pea kahe nädala jooksul Moskvasse, sealt Siberis-se, korra tagasi kodumaale ja siis Belgiasse.

Laupäeval kell 11 saab Tasku keskuses nauti-da kohapeal ja osta kaasa presidendi vastu-võtul pakutud suupisteid.

Laupäeval toimub Tartus Aura veekeskuses veelauavõistlus WinterWake, kuhu oodatakse 40 veelaudurist trikimeistrit Eestist, Lätist, Leedust, Poolast ja Soomest.

Tartu linnavalitsus otsustas Tartu Postimehe teatel maksta 1000 eurot toetust Rock Sum-meri 25. aastapäeva kontsertidele Tallinnas, sest see on hea võimalus korraldada pealin-nas Tartu mainekujunduskampaania.

ÜHE LauSEGa: pärnuTäna toimub Pärnu kontserdimajas noorte infomess „Suunaja”, kus tutvustavad õppimis-võimalusi Pärnu gümnaasiumid ja suurem osa maakonna õppeasutusi, samuti mitu kõrgkooli.

Rüütli platsil asuvat Eesti Vabariigi väljakuu-lutamise monumenti kohendati vabariigi aas-tapäeva eel ning monumendi seintel on pleksi klaasi asemel nüüd karastatud klaas.

Port Artur 2 kolmanda korruse fuajees on va-bariigi aastapäevale pühendatud fotonäitus, kus käsitletakse laiarööpmelise soomusrongi nr 1 tegevust Vabadussõjas.

Pärnu keskraamatukogus on avatud sõprus-linna Vaasa ja Pärnu õpilastööde ühisnäitus, millega tähistatakse vabariigi aastapäeva.

Uue Kunsti Muuseumis on 10. märtsini ava-tud Vivian Schotowsky vabariigi aastapäevale pühendatud pidulike hõbeehete näitus.

Tiina Kangro tiina.kangro@linnaleht.ee

„Mõtlesime algul väikse saali peale ja arutlesime, kas peale meie oma õpetajate ikka on tu-lijaid. Nüüd oleme Dorpati kon-verentsikeskusel palunud lii-gendseintega saali mitu korda suurendada, kuid üleeilseks oli-me fakti ees – ligi 500 osavõtjat on täis ja ülejäänutele peame püüdma lisakohti leida,” räägib sünnipäeva tähistava erivaja-dustega laste kooli direktor Tii-na Kallavus.

Erutuseks on tõesti põhjust, sest haridusküsimustega tege-lemine pole aastaid Eestis eriti populaarne olnud. „Kõige suu-rem rõõm on sellest, et huvili-sed pole üksnes pedagoogid, vaid kohale tuleb tõeliselt lai ring spetsialiste ka sotsiaali, me-ditsiini ja rehabilitatsioonitee-nuste poole pealt. Lisaks oma-valitsusjuhid ja me loodame, et tulemas on ka riiklike poliitika-te suunajaid, ning muidugi lap-

sevanemad,” kirjeldab Kallavus ja ütleb, et see ongi täpipealt va-jalik koosseis, et koostada n-ö Eesti kooli päästeprojekt.

Ajastus on samuti ideaalne: just praegu menetletakse Toom-peal kooliseaduse muudatuste paketti, mis teisipäeval läbis esi-mese lugemise ja mille kohta saab 15. märtsini esitada täien-davaid ettepanekuid.

Kuidas edasi?

Tartu Masingu kool on küll erivajadustega laste kool, kuid 1. märtsil sündiva hooliva haridu-se korralduse ja rahastuse mude-li põhijooned on mõeldud hari-duse jaoks tervikuna. Eestis on ju võetud riiklik suund kaasavale haridusele, mis tähendab, et ko-gu haridussüsteem peab olema valmis vastu võtma ja täiskasva-nuellu juhatama väga erinevate hariduslike erivajadustega lapsi, olgu nendeks siis puuetega lap-sed, sotsiaalselt kehvakestest ko-dudest pärit lapsed või ka järjest sagenevate psüühiliste problee-midega (hüperaktiivsus, tähele-panu-, käitumis- ja arenguhäired jms) lapsed.

Päris selge on see, et lahen-dus saab olla vaid koostöö: koo-lid-lasteaiad muutuvad üha enam keskpunktiks, mille ümber koonduvad ka sotsiaalabi, laste-kaitsetöö ning vajadusel tugitee-nused ja rehabilitatsioon. „Sest lapsi tuleb aidata ja toetada seal,

Flank loodab „Eesti laulult” tuule tiibadesse saada

Tartu ülikool teeb Eesti jalgpalliajaluguAprillis ja mais annab ajakirja Jalka peatoime-taja Indrek Schwede Tartu ülikoolis ainekur-sust „Jalgpall ja ühiskond”. Seitsmele loengule lisandub üks seminar, kursuse edukalt läbi-nud tudengid saavad selle eest kolm aine-punkti.

„Ainekursus käsitleb jalgpalli ajalugu polii-tilisest, kultuurilisest, majanduslikust ja sot-siaalsest vaatenurgast,” selgitas Schwede, kes õpetab ainet doktorantuuriõpingute osana. „Jalgpalli tähendusi ja mõju ühiskonnale vii-mase paarisaja aasta jooksul on hakatud üle maailma süvitsi uurima ning sellest on kuju-nenud omaette teadusharu. Akadeemilisi tekste ei avalda mitte üksnes tunnustatud erialaajakiri Soccer & Society, vaid ka teised sporditeaduslikud-, ajaloo- ja sotsioloogiaaja-kirjad,” ütles Schwede. LinnaLehT

Traffic annab aastapäeva puhul noortele kontserdiVabariigi aas-tapäeva tähis-tatakse hom-me kell 17 Pärnu noorte vabaajakesku-se spordisaa-lis (Noorte väljak 2) suurejoonelise kontserdiga, mille peaesineja on Traffic. Tasuta kontsert saab teoks Pärnu linnavalitsuse, Pärnu maavalitsu-se, Endla teatri ja Pärnumaa Omavalitsuste Liidu koostöös.

Kontserdi peaesineja, popbänd Traffic saa-vutas 2009. aastal „Eesti laulu” võistlusel Ur-ban Symphony võidulaulu „Rändajad” järel teise koha lauluga „See päev”. Muide, bändi kitarristil ja asutajaliikmel Stig Rästal on sün-nipäev samal päeval kui Eesti riigil – 24. veebruaril. Peaesineja juhatab sisse järjest suuremat kuulsust koguv kohalik kolmeliik-meline noortebänd The Boondocks, kes hak-kas tegutsema mullu kevadel. Bändi muusi-kastiil on indie’, post-pungi ja roki segu.

Esmakordselt vabaajakeskuse ajaloos viiakse kontserdipaik korrus kõrgemale spor-disaali, mis mahutab mitu korda rohkem ini-mesi. Alumisest saalist saab seekord kohvik-kino, mille suurel ekraanil jookseb kontserdi-ga samal ajal film „Nimed marmortahvlil”. Fil-mi järel võib vaadata Mart Laari kommentaa-re ning sellele järgneb väike arutelu tolle ajastu ja nähtu üle tänapäeva noorte silme läbi. LinnaLehT

Tartu Herbert Masingu kool korral-dab oma 20. sünnipäeva tähistami-seks konverentsi, et panna ühistöö korras paberile nn hooliva hariduse mudel. Üritusele registreerus paari nädalaga 500 inimest.

kus nad füüsiliselt on. Praegu ongi meie suurim puudus see, et sotsiaalsüsteem, tervishoid ja haridus toimivad eraldi ega tee piisavalt koostööd. Kui panna ressursid ja kompetents kokku, saaksime ka oma tagasihoidlike rahaliste võimaluste juures las-te jaoks teha ära palju enam,” li-sab Tiina Kallavus.

Toetava hariduse mudelpro-jekt edastatakse haridus- ja tea-dusministrile Jaak Aaviksoole ja rahandusminister Jürgen Ligile.

Toetava hariduse mudel antakse 1. märtsil toimuva konverentsi järel üle haridus- ja teadus-ministrile Jaak Aaviksoole ja rahandusminister Jürgen Ligile. Konverentsi korraldajad kirjeldavad ees-märki, millega nad tahavad jõuda lihtsalt kritiseerimisest tegudeni.

Mis, kes ja kus?

■Mõttetalgutel esinevad ettekannetega lastepsüh-hiaatrid Anne Daniel-Karl-sen ja Anu Susi, kliiniline psühholoog Airiin Demir, Tallinna ülikooli psühho-loogiainstituudi professor Aaro Toomela, ajakirjanik

ja „Puutepunkti” tootja Tiina Kangro ning Masingu kooli pedagoogilise meeskonna liikmed Tiina Kallavus ja Mai Suuder. ■Konverentsipäeva viimast sessiooni juhib Tamme gümnaasiumi direktor, endine Masin-gu kooli õppealajuhataja Vallo Reimaa, kelle käe all visandatakse koos saalis olijatega hooliva hariduse mudel ja rahastamismudel. ■ Päeva juhib Tartu Herbert Masingu kooli endine õpilane ja nüüdne abiõpetaja Ma-rio Raitar. Lisainfot saab kooli telefonilt 736 1686.

Tiina Kallavus on ehitanud Masingu koo-lis üles mees-konna, kes võiks saada hästi toimiva nõustamis-keskuse mu-deliks kogu Eestile.

KrisTjan roos kristjan.roos@linnaleht.ee

Tartu bänd Flank tahab laupäeval „Eesti laulu” poolfinaalis anda kõva lahingu paljudele Eesti popmuusikutele.

„Selles poolfinaalis on ju kõik Eesti muusika suured ni-med esindatud. Meile tuli ül-latusena, et selline tundma-tu bänd, nagu me oleme, sin-na ära mahub,” räägib Flanki laulja Tõnn Tobreluts. Tege-likult ei osale aga ei tema ega ülejäänud bändiliikmed Tauno Tamm ja Keio Münti „Eesti laulul” esimest korda: Groundhog Dayga pääseti 2010. aastal võistluse finaali.

Esimene esinemine

Tobreluts nimetab Flanki eeskujudena selliseid bände nagu Coldplay, The Killers, U2 ja Mumford & Sons. Ees-ti muusikutest on Tobrelut-su mõjutanud Vaiko Eplik, aga ka Mord Fustang. „Ole-me sündipoppi tegev an-sambel. Meie trumbiks on meeldejäävad meloodiad, mis on lihtsad ja kaasahaa-ravad. Me otsime ka ise sel-list meloodiat, mis jääks hästi meelde,” teatab Tobre-luts, kes koos bändi kitarris-ti Tauno Tammega on küll pärit Ahjalt, kuid praegu elab ja tegutseb Tartus. Flanki trummar Keio Münti on aga põline tartlane.

Tobreluts tunnistab, et õi-gupoolest on üsna naljakas, et just „Eesti laulul” ülesas-tumist saab pidada Flanki esimeseks televisiooniesine-

miseks. „Teiste osalejatega võr-reldes jääb meil natuke koge-musest puudu, aga ma ei usu, et sellest midagi väga hullu on. Kui lugu on hea ja meeldejääv, siis on kindlasti võimalik finaa-li saada,” usub Tobreluts Flan-ki edusse. Võistluse favoriiti-deks peab ta Rasmus Rändveed, Elina Borni ja Grete Paiat. Just nende kolme hulgast tuleks Tobrelutsu sõnul võitjat otsida.

Olenemata sellest, kuidas Flankil „Eesti laulul” läheb, loodab bänd peagi esinemiste-ga pihta hakata. „Oleme augus-tist saati hoolega lugusid tei-nud. Võib küll jääda mulje, na-gu Flank oleks „Eesti lauluks” kokku pandud projekt, aga see ei ole nii,” ütleb Tobreluts, kes salamisi loodab, et juba sügisel võiks mõelda bändi esimesele plaadile.

Flanki trumbiks on bändiliikmete hinnangul meeldejäävad meloodiad.

Erakogu

Aldo Luud (Õhtuleht)

Teet Malsroos (Õhtuleht)

Kaader saatest „Puutepunkt”

Kui omad nutitelefoni, siis parim viis Õhtulehe uudiste lugemiseks on uudiste lugemiseks on

app.ohtuleht.eeapp.ohtuleht.eeapp.ohtuleht.ee

TelMa®X – KAITSE OMA TELEFONI!Kaitsekiled, mobiilikotid, ümbrised, kaaned, taskud jne telefonile, tahvelarvutile, GPS-ile, sülearvutile, fotokaamerale

Papiniidu 42, Pärnu (MAI Selver)Oleme avatud E–R 10 – 20, L 10 – 15Telefonid 5683 6621, 5630 7179www.kaitsekiled.ee

Kaitsekile

+ paigaldus

mobiilile 6 €

Suur-Jõe 58, Pärnu, tel 447 9111

Iga päev 8–22Kauplus + ladu

Nõo Lihatööstuse suitsutatud seljafi lee, 105 g / 8,57 €/kg

Suitsujuustu viilud, 100 g / 4,50 €/kg

Juust Kuninga Argipäeva Gouda viilud 500g Valio /1kg-4,40 €

Eesti Pagari vahukreemikringel, 450 g / 5 €/kg

Kaija erinevad salatid lõhega, 220 g / 5,41 €/kg

Apelsinid kg

Śokolaad Laima 100 g /1 kg-3,90 € Viru Valge viin, 1 l, 40%

9,99 €

Küpsised Mesikäpp Dops vanilli 210g / 1kg-4,71 €

Mahlajoogid Aura Fresh 2 L / 1L-0,50 €

Aramis Dark Rum 37,5% 50 cl /1L-9,98 €

Taff eli tilliga krõpsud, 75 g / 3,87 €/kg

0,39 €0,85 €

0,99 €1,15 €

2,25 €2,90 €

0,90 €1,45 €

0,45 €0,60 €

1,19 €1,45 €

2,20 €5,80 €

0,29 €0,75 €

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

0,89 €1,10 €

0,99 € 1,44 €

4,99 €

6 7

Kamavaht ehk kamakreem on tänuväärne alternatiiv neile, kes pelgavad, et või-vad esindusliku moega pi-dupäevatordi meisterdami-sega veidi hätta jääda. Ega alati polegi vaja desserdiks keerulisi küpsetisi teha. Saab ka lihtsamalt läbi.

Kui internetis veidi ringi tuulata, leiab arvukalt ka-makreemi retsepte, milles koostisained veidike erine-vad. Võimalik, et olen oma retseptiga nüüd „jalgratta leiutanud”, aga pakun välja ühe eriti lihtsa ning prakti-kas palju kordi järele proo-vitud variandi. Otse loomuli-kult on kamakreemiga asja-kohane maiustada ka muul ajal kui vabariigi aastapäeva puhul. AdA MAltseVA

Reede, 22. veebruar 2013 vabariigi aaStapäEvvabariigi aaStapäEv Reede, 22. veebruar 2013

Kamakreem paneb pidu - söögile isamaalise punkti

Riigilippe võiks lehvida palju enamAdA MAltseVA ada.maltseva@linnaleht.ee

Kodumaises Lipuvabri-kus valmib aastas tuhan-deid majalippe. Ja mui-dugi palju teisi lippe ka.

Inimene, kes kord juba ma-jalipu soetanud, võib kindel ol-la, et see kestab kaua. Korrali-kult hoitud lippu saavad heisa-ta isegi tulevased põlved. Neid päevi, mil iga majaomanik on kohustatud riigilipu heiskama, on ju vähe. Küll aga kulub ma-jalippe rohkem asutustel, kes kasutavad lippu igapäevaselt. „Hästi, kui ühe lipuga saab lä-bi aasta või ka natuke pikemalt. Aga lipp lihtsalt määrdub ja tu-leb välja vahetada kas või selle pärast, et värvid ei ole enam õi-ged,” tõdeb OÜ Lipuvabrik te-gevdirektor Milla Asmu.

Lipuvabriku nobedate õmb-lejate käe all valmib majalipp kiiresti. Lippe valmistatakse siiditrükis kolmevärvilisest kangast (mis vajab vaid ääris-tamist) või õmmeldakse kolme värvi paanidest. Tegevdirekto-ri sõnul teeb üks õmbleja paa-nidest päevas 10–15 lippu, aga trükikangast lippe jõuab ääris-tada ikka üle paarikümne. Sii-ditrükis lipud on õhemast, kok-kuõmmeldud lipud paksemast

Kuidas riigilippu õigesti kasutada

■ Eesti lipu seaduse järgi tuleb Eesti lipp heisata päikse-tõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8 ning langetada päik-seloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22. Põhimõtteliselt võib lipu jätta ka pimedal ajal lehvima, aga sel juhul tu-leb lipp valgustada. ■Majaomanikud võivad heisata ka Euroopa Liidu lipu, kuid kohustuslik see ei ole. Kui kodanik soovib heisata Euroo-pa Liidu lipu, tuleb selle kõrvale heisata Eesti lipp. ■Mastivimpel võib lipuvardas lehvida aasta läbi, kuid lipu-päevadel ei asenda mastivimpel lippu. Seega vähemalt vabariigi aastapäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäe-val peab heiskama Eesti lipu. Hea tava näeb ette, et mas-tivimpel on pool masti pikkusest. ■ Eesti lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. Lipuväli on jaotatud kolmeks võrdseks laiuks. Eesti lipu normaalsuu-rus on 105×165 sentimeetrit. ■ Lipuvardaga heisatav lipp on normaalsuuruses. Lipumasti heisatava lipu laius moodustab ligi kuuendiku lipumasti kõrgusest. ■ Lipumasti kõrgus on vähemalt kuus lipulaiust ja lipuvar-da pikkus ligi kolm lipulaiust. Heisatud lipu alumine serv peaks olema vähemalt kolme meetri kõrgusel maapin-nast. ■ Leina tähistamiseks heisatakse Eesti lipp leinalipuna. Sellisel juhul kinnitatakse majalipuvarda ülemisse otsa 50–100 millimeetri laiune must lint, mille mõlemad ot-sad ulatuvad lipukanga pikkust pidi kuni lipukanga lehvi-va servani. Ilma musta lindita leinalipp heisatakse pool-de masti nii, et lipu alumine serv asuks masti keskel. ■ Lipp tuleb ära vahetada, kui lipukangas on pleekinud, määrdunud või rebenenud. Kasutuskõlbmatu lipp tuleb sündsalt ja mitteavalikult hävitada. Kõige paremaks moo-duseks on lipukanga lahtilõikamine värvilaide pidi ja seejärel värviliste riideribade põletamine. ■ Enne lipu valimist tasub mõelda, kus ja kuidas on plaanis lippu kasutada: kas siseruumis või väljas, kas lipp lehvib alaliselt või heisatakse see ainult lipupäevadel, kas lipp heisatakse fassaadile või lipumasti. Allikad: Lipuvabrik, riigikantselei

kaS tEadSid?

■ Lipupäevadel on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel ning avaõiguslikel ju-riidilistel isikutel kohustus heisata Eesti lipp. Ühtsus-tunde väljenda-miseks võivad li-pu heisata ka tei-sed. ■ Iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumis-päeval heisatakse lipud kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetele. Seega kolmel riigipü-hal ehk 24. veebruaril (vabariigi aastapäe-val), 23. ja 24. juunil (võidupühal, mil lipp võib jääda lipumasti ka öösel) ning 20. augustil (taasiseseisvumispäeval) on Ees-ti lipu heiskamine kohustuslik kõigile.

Eestis on 14 lipupäeva ■ 3. jaanuaril Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev ■ 2. veebruaril Tartu rahulepingu aasta-päev ■ 24. veebruaril iseseisvuspäev, vabariigi aastapäev ■ 14. märtsil emakeelepäev ■maikuu 2. pühapäeval emadepäev ■ 9. mail Euroopa päev ■ 4. juunil Eesti lipu päev ■ 14. juunil leinapäev (lipp heisatakse lei-nalipuna) ■ 23. juunil võidupüha ■ 24. juunil jaanipäev ■ 20. augustil taasiseseisvumispäev ■ 1. septembril teadmistepäev ■ oktoobrikuu 3. laupäeval hõimupäev ■ novembrikuu 2. pühapäeval isadepäevLisaks heisatakse lipud riigikogu, koha-

liku omavalitsuse volikogu, Euroopa Parla-mendi valimiste ja rahvahääletuse päeva-del. Allikas: riigikantselei

kangast. Kumba peaks eelista-ma, uurin Lipuvabriku tegevdi-rektorilt. „See on maitse küsi-mus,” vastab ta. „Vanemad ini-mesed eelistavad paksust kan-gast lippu, mis on kolmest laiu-sest kokku õmmeldud, sest see meenutab neile omaaegset Eesti lippu. Ega nad õhukest lippu naljalt ostma kipu.” Pak-sust kangast lipp on ka mõista-gi kallim. Lipud valmistatakse ilmastikukindlast polüester-kangast, paksem kangas mee-nutab väliselt villast riiet.

„Me suudame pakkuda pal-ju rohkem, kui on nõudlust,” märgib Milla Asmu. Tema hin-nangul võiks kas või spordi-võistlustel palju rohkem Eesti lippe lehvida. Näiteks suusa-võistlustel, kus osalevad ju ka Eesti suusatajad.

Rahvusmustrid uues kuues

Eesti kapitalil põhinev Lipu-vabrik on lippe ja liputarvikuid valmistanud 19 aastat, tuleval aastal saab ta tähistada 20 aas-ta juubelit. Lipuvabrik on ainus ettevõte Eestis, kes pakub käsi-tööna õmmeldud eksklusiivseid pidulikke esinduslippe. Just seal valmivad presidendi lipud ning Toompeal lehviv lipp. Ka teada-olevalt suurim Eesti rahvuslipp, paari aasta eest Jalgpallihaigla-le tehtud lipp mõõtmetega 7×11 meetrit õmmeldi just seal.

Omal ajal alustas Lipuvabrik nelja töötajaga, nüüd on tööta-jaid ligi paarkümmend ning lip-pude ja liputarvikute valmista-

mise kõrval on tegutsemisvald-konda laiendatud. Näiteks alus-tati 2009. aastal sarjaga „Minu ilus Eesti”, kuhu kuuluvad rah-vusmustrites kotikesed, põlled, padjad, pajalapid, laudlinad jms tooted, kuid ettevõtte tegevju-hi sõnul on nüüdseks suurem rahvuslike toodete vaimustus jõudnud juba vaibuda.

Heiko Kruusi

Lipuvabriku õmblejate nobedate käte all valmib suuri ja väiksemaid lippe.

Vanemad inimesed eelistavad paksust kangast lippu, mis on kolmest laiusest kokku õmmeldud, sest see meenutab neile omaaegset Eesti lippu.

Jalgpallihaig-lale tehtud teadaolevalt suurimat Eesti rahvus lippu võib jalgpalli-matšidel leh-vimas näha.

■ 200 g 35% vahukoort ■ u 1,5 spl suhkrut ■ 200 g 5% kohupiima ■ 1 spl kamajahu ■ hapukat moosiVala vahukoor ja suhkur vahus-

tamisnõusse ning vahusta seni, ku-ni koor on vahtu läinud. Seejärel li-sa kohupiim ja kamajahu ning va-husta veel veidi, kuni kreem on ühtlaseks muutunud. Jaga segu magustoidukaussidesse või pokaa-lidesse ning serveeri hapuka moo-siga, näiteks mustasõstra- või poh-lamoosiga. Kui teha keskmiselt toekad portsjonid, peaks sellest kogusest jaguma ligi neljale ini-mesele.

Kamakreem on dessert, mida pa-kutakse ka peentes restoranides. Pildil restoranis Clazz valmistatud kamakreem.

Tiina Kõrtsini (Õhtuleht)

Heiko Kruusi

Aldo Luud (Õhtuleht)

Värske valik!

0.89 2.49 1.43

0.891.590.693.98 kg 2.23 kg

4.44

2.99

22.-24. veebruarGRÜNE FEE LEHTSALATpotistk

27.-28. veebruarWÕRO LASTE KEEDUVORST400 g

21. veebruarTALLEGG KLASSIKALINE AHJUKANAkg

22.-24. veebruarVICI TRADITSIOONILINE HEERINGAS400 g

-22% -36% -38%

-33%

www.kikas.ee

Head vabariigiaastapäeva!

Kikase kanašnitselOstes Eesti tootja toitu, toetad Eesti majandust!Maitsva ja toitva Kikase kanašnitsli leiate igasthästivarustatud kauplusest.

www.fazer.ee

UUSpakend

Meie rahvusköögi süda

8 9Reede, 22. veebruar 2013 tegus tegelanetegus tegelane Reede, 22. veebruar 2013

Siiri Sisask ärgitab eestlasi oma õiguste eest seisma

Kristjan roos kristjan.roos@linnaleht.ee

Laulupeo ülevatest hetkedest on möödunud poolteist aastat, kuid ka praegu on põhjust kü-sida: „Mis maa see on, kus ha-lastus on ohus, / kus vabadus on maasse kaevatud.” Tõsi, Si-sask ütleb, et toonastesse het-kedesse ei saa tagasi pöördu-da keegi, ei tema ega keegi tei-ne. „See, mis lauluväljakul toi-mus, oli minu jaoks hämmas-tav. See laul on mind väga pal-ju õpetanud ja kasvatanud, nii minu sisemist kultuuri kui ka mu selgroogu, ja pannud mind ennastki sirgu ajama. See laul on pannud mind sügavalt sel-lesse kultuuri ja rahvusesse, traditsioonidesse süvenema,” räägib Sisask laulust, mille sõ-nad lõi Peeter Volkonski ja vii-si tema ise juba 1998. aastal Mahtra väljadel toimunud su-velavastuse „Mahtra sõda” tar-beks.

„Kuna olen 14 aasta jooksul ise koos selle lauluga kasvanud, siis olin nii valmis seda esitama, ilma et mul oleks olnud mingit valu, mingit etteheidet sellele rahvale. Need etteheited on ol-nud mul võib-olla varem. Prae-gu, kui ma räägin, mis toimub Eesti poliitikas, siis see ei ole et-teheide, vaid fakti konstatee-ring,” tunnistab ta.

Aitab abivajajaid

Viimased aastad on Siiri Si-sask pühendunud heategevus-liku fondi Saagu Valgus eestve-damisele. Muu hulgas saab ap-rillis kaheaastaseks Raplas asuv heategevuslik taaskasu-tuskeskus. „Kaks aastat olen igapäevaselt heategevustööd teinud, see on võtnud 95 prot-senti minu tööajast ja nõnda pärssinud ka mu loomingut. Õhtu lõpuks olen väsinud ja mõtlen, mida mul öelda on, kui olen terve päeva midagi loo-nud,” arutleb Sisask, kes tahab koos abilistega anda hädasoli-jatele mõista, et kuskil on siis-ki koht, kust nad saavad abi. „Me püüame leida kõik võima-likud variandid, et aidata abi vajavat inimest kehvast olukor-rast välja. Kas tuleb remonti te-ha, lastele on vaja uusi voodeid või tarvis uut mööblit. Kõige suurem osa tööst on aidata hu-

viharidust ehk siis suunata pe-re lapsed huviringidesse. Igas inimeses on ju mingisugune oskus seemnena sisse pandud. Aga kui keegi mitte kunagi se-da annet lapses ei avasta, siis ta võib eluks ajaks mitme maa-ilma vahele jääda ega pruugigi end leida. Meie sügavam mõte on püüda aidata neil lastel lei-da oma anne, oma huviala,” tutvustab Sisask heategevus-fondi tegutsemispõhimõtteid.

Igapäevaselt abivajajatega kokku puutudes teab ta pare-mini kui mõni teine, et vaesus ei ole Eestis mööduv nähtus. „See on süvenev. Mida kõrge-male hinnad tõusevad, seda suurema mure ees on inimesed ja pered,” teab ta. Miks siis on Eesti praegu just sellises olu-korras, nagu ta on? Siiri Sisask arvab, et kuigi riigil on vanust juba 95 aastat, on ta tegelikult alles noores keskeas. Vanuses, kus vaadatakse siiski juba ta-gasi sellele, mida on jõutud korda saata. Ning seda tehakse kriitiliselt ja karmilt.

Kritiseerib poliitikuid

„Ma arvan, et neid problee-me on olnud varemgi. Aga mi-nu meelest ei saa praegu Eesti ühiskonnas olla mitte midagi tervitatavamat kui see, et mee-dia on võtnud tugevalt käsile Eesti pildi ausalt näitamise. Meedia on Eestis üks võimsa-maid mootoreid: tema käes on võtmed, kuhu elu võiks edasi pöörduda. Enne kui asjadest ausalt ei räägita, ei hakka po-liitikud ärkama ega saa arugi, et see elu ja need arvud, milles nad elavad, ei kajasta tegelik-ku elu,” usub omal ajal Res Publica liikmena riigikogus ol-nud, kuid seal olles poliitikate-gemises pettunud Sisask.

Ta lisab, et ei räägi seda en-da pärast: „Mina saan eluga hakkama. Aga ma näen iga päev

enda ümber seda, et inimesed on väga suurte murede ees. Peab otsima tööd välismaal, pe-re läheb laiali – see on traagika, mille kokkuõmblemine võtab väga palju aega. Ja selles mõt-tes on ühiskond just murde-punktis, kas me lubame endaga niimoodi käituda või ei luba. On oluline, et üks keskealine ini-mene julgeks püsti tõusta ja kü-sida, et kuulge, väga tore, aga ma ei ole kahekümnene, et teen kõike, mida mulle öeldakse. Ka-hekümneselt võib tõesti nii te-ha, sest ei ole kogemust, aga keskealine inimene juba teab, mida ta tahab saada. Ja täpselt samamoodi teab meie keskeali-ne ühiskond, mida ta tahab saa-da,” mõtiskleb Sisask.

Ometigi, võimuladvikust võib seepeale kosta, et iga asja üle ei maksa viriseda. „See on tegelikult tugevama poole häbi. Kui inimesel on kõik hästi, kui tal on praetud kanamuna iga päev mõnusalt laual ja ta ei pea eriliselt vaeva nägema, kust see tuleb, siis ta lihtsalt ei taju ega suuda olla nende inimeste kin-gades. Ta ei taju, mis toimub väljaspool ta liikumisruumi,” on Siiri Sisaskil selgitus varrukast võtta. Ja ta lisab, et mõistagi ei pruugi ka tänane vaene homme, oma positsiooni muutumise jä-rel enam vaeste elu tajuda.

„Aga kui ollakse ühe riigi juht ja juhtiv organisatsioon, siis ollakse valitud seda tegema, siis peab selgeks tegema, et rii-

gis ei olda mitte üksi, vaid tipust peab oskama piltlikult öeldes näha ka seda korrusmaja, mis asub allpool. Kui näha ainult ka-heksandat ja üheksandat kor-rust, aga mitte seda, et esimene korrus mädaneb, siis see uuris-tab ju kõrgemal olija jalgealust. Iga tegematajätmine hakkab siin riigis väga kõvasti tunda andma,” leiab Sisask.

Teab võlurohtu

Oma jutu näitlikustamiseks toob ta välja karmi statistika: 45 000 last elavad Eestis abso-luutses vaesuses. „Need on ini-mesed, kes on mõne aasta pä-rast noored inimesed ja seejä-rel täiskasvanud. Kui ühiskond

ei ole nende jaoks toiminud, ei toimi nad ka ühiskonna jaoks. 45 000 inimest ei ole enam väi-ke suvaline seltskond, keda ei peaks tähele panema. Ma ar-van, et Eesti riigil on viimane aeg midagi ette võtta ja ära te-ha,” on Sisask veendunud.

Ja jätkab eestlaste kodumaalt lahkumise teemal: „Nad ei lah-ku nii lihtsalt. Oma kodumaalt lahkumise otsuse tegemine ei ole kunagi lihtne. Oma lapse-põlve mängumaad maha jätta, oma pere maha jätta, oma va-naisade-vanaemade hauad ma-ha jätta – see ei ole kellelegi lihtne. See on lihtsalt väga suur okas hinges, millega siit ära minnakse. Ja ega mujal ole rohi rohelisem: võidakse palka saa-

da, võidakse paremini hakkama saada ja võidakse olla omal alal rohkem tunnustatud ehk elada sisemiste väärtustega kooskõ-las. Aga meie kohus praegu siin riigis ongi see, et me peaksime andma tõelistele väärtushin-nangutele rohkem tuge või too-ma need rohkem esile. Kui me seda teeme, siis elame oma hin-gemaailmaga kooskõlas, ja see on väga-väga tähtis. ”

Seda kõike ei ole kerge saa-vutada. Siiri Sisask pakub, et võ-lurohi ei ole miski muu, kui et eestlane peab hakkama oma õi-guste eest seisma: „Ta peab saa-ma nii julgeks, et ütlema välja selle, mis tegelikult ongi vale. Tühja tuult tallavad poliitikud arvestavad praegu sellega, et

inimene kardab. Aga kui tavali-ne inimene enam ei karda? Me peame hakkama rääkima asja-dest nii, nagu need on. Ja mitte ainult meedias, vaid ka kodus ja koolis ja mujal. Me peame jul-gema öelda välja tõde, maksku see, mis maksab. Ma loodan, et keegi muidugi selle eest liiga kallist hinda ei pea maksma. Aga tõde tuleb välja öelda. En-ne asjad ei muutu. Näiteks kui perekonnas on probleem ja ol-gu see kas või 20 aastat vana, siis enne, kui sellest ei räägita, ei saa probleemi lahendada.”

Kutsub ühte hoidma

Üksteisest rohkem hoolides ei tohiks Siiri Sisaski meelest unustada seda, millised on ol-nud meie esivanemate taotlu-sed ja läbielamised. „Meie esi-vanemad on siin selle maatüki peal, kus meie oleme, aastasadu püüdnud säilitada oma keelt, kultuuri, perekonda ja kogukon-da. Väga valusad on olnud need maksud, mida oleme pidanud maksma. Aga me oleme nii vintsked olnud, et oleme jäänud ellu. See on see positiivne märk. Mina sooviksin, et Eesti jõuaks viie kõige harituma riigi hulka. Aga see ei tähenda kõrgharidust, vaid hingeharidust. See tähen-dab üksteisest hoolimist, mär-kamist, soojust, hellust ja tähe-lepanu,” toob ta välja selle, mi-da eestlased otsivad kodumaalt lahkudes. Aga miks me ei või se-da luua siin ja nüüd, küsib ta.

Argentinas pinda sondeerimasVäliseestlase Tiiu Bolzmanni kutsel Ar-gentina tuuri ette võtnud Siiri Sisask tun-nistab, et kõik kolm kontserti läksid kor-da, kuigi ta pidas reisi rohkem pinna son-deerimiseks. „Mind võeti hästi vastu, kuigi laulsin eesti keeles,” räägib Sisask. Esine-miste ilmestamiseks kasutas ta fotovõist-luse „Looduse aasta foto” pilte. „Inimeste jaoks, kes pole Eestist midagi kuulnud, annavad need fotod juurde ja kirgastavad muusikat,” kiidab laulja.

Ladina-Ameerikasse naaseb Sisask ju-ba suvel. Juulis esineb ta Mehhikos, no-vembris Peruus ja aasta pärast taas Ar-gentinas. Kas tal on plaanis seal lausa lä-bi lüüa või võtab ta need reisid ette seik-lusjanust? „Läbilöömine tuleb esinemis-tega alati kaasa. Kui on oma sõnum või sisu, siis pole vahet, kas esineda kodu-maal või välismaal,” vastab ta ja lisab siis: „Mu enda jaoks on huvitav, kuidas publik avastab mu häält ja mu mängumaailma.”

Armastatud laulja Siiri Sisask liitis 2011. aasta laulupeol lauluga „Mis maa see on” kogu rahva ja pani sa-mas meid kui rahvust olemuslikele küsimustele mõtlema. Praegu kutsub ta kõiki suuremale hoolimisele, aga ka julgusele tõde välja öelda.

Aga me oleme nii vintsked olnud, et oleme jäänud ellu. See on see positiivne märk. Mina sooviksin, et Eesti jõuaks viie kõige harituma riigi hulka. Aga see ei tähenda kõrgharidust, vaid hingeharidust. See tähendab üksteisest hoolimist, märkamist, soojust, hellust ja tähelepanu. Siiri Sisask kutsub inimesi rohkem üksteisest hoolima

Peab end nišimuusikuksKuigi Siiri Sisask on Eestis väga populaar-ne laulja, on ta end alati pidanud kitsa kuulajaskonnaga muusikuks. „Ma arvan, et olen nišimuusik. Ma ei ole kunagi taotle-nud seda, et mul peaks olema väga suur publik, sest me teame, et masside kaasa-haaramine tähendab sõnumis ja muusikas kompromisside tegemist. Ma ei ole kunagi pidanud seda teed ja vormi enda jaoks õi-geks,” räägib Sisask. Muusikas peab ta end üksikuks rändajaks. „Mulle meeldib see liin, et saan end ise klaveriga saata. See annab võimaluse luua muusikat hetkes,” räägib ta.

Eestis saab Siiri Sisaskit kuulata 7. märtsil Tartu ülikooli peahoones. Sisask ütleb, et teda on hiljuti-selt Argentina kontserdi-tuurilt naasnuna tabanud loomepuhang ja valmi-nud on mitu uut lugu.

Siiri Sisaski lauljakarjääri üks kõrghetki oli esinemine noorte laulu-peol lauluga „Mis maa see on”. „See laul on alati olnud mu reper-tuaaris,” rää-gib ta laulust, mis on teda elus palju õpetanud.

Siiri Sisask on Eesti poliitikute suhtes kriitiline. Paljud neist on ju tuuletallajad, leiab ta.

Heiko Kruusi

Heiko Kruusi

•Pole kuutasu, maksad vaid nii palju kui räägid •Kõned lauatelefonile kõigest 0,022 € •Kõned mobiilile vaid 0,056 € •Telefoni järelmaks 1€ kuus •Kõneminut Tele2 võrgus 0 €*

Seeniorpaketton soodsam kuilauatelefon!

Telefon kätte

0€

i räägid

Myphone 1045 Nokia 100

* Aktiveerides lisateenuse “Seeniorpaketiga 0 €/min Tele2 võrku”, on kuumakse 1,49 €. Tutvu pakkumise tingimustega tele2.ee

10 11

LUUTIHEDUSE MÕÕTMINE

OSTEOPOROOTILISTE LUUMURDUDE RISKI HINDAMINE

Menopausijärgse luuhõrenemise diagnoosimine tsentraalse densitomeetriga lülisamba nimmeosas ja reieluukaelas.

Registreerimine ja info tööpäeviti kl 8–17 telefonil 680 2000

Asume Tallinna südalinnas J. Pärna 4Pärna Kliinik

Center for Clinical and Basic ResearchTegevusluba L02705

OÜ Aliena Hambaravi, väljatõmbamine

ja restaureerimine.

Kuni 19 a laste hambaravi eest tasub haigekassa.

Äravõetavate proteeside valmistamine ja parandus

(proteeside rike, hamba külgekeevitus).

Pensionäride esmaproteesi eest tasub haigekassa, järgmise eest maksab

patsient 190 €.

Proteesimisalane konsultatsioon tasuta!

Registreerimine tel 672 7798, 516 2746,

E–R 9–18Sõpruse pst 6-17

HambaraviVabriku 2

Balti jaama ja Telliskivipeatuse vahel

Tel 6 215 661

Soovime Teile ilusat naeratust läbi aastate!

Info: kvr.hambaravi@mail.ee

www.kvr.ee

Hambaravi, kirurgia, proteesimine Kuni 19-aastaste laste hambaravi TASUTA

Laupäevasele vastuvõtule registreerimine telefoni teel

TEID OOTAVAD PRILLIRAAMIDPOLICEREPLAYMIU MIUPOLLINIJOOP!MARIELLA BURANIALVIERO MARTINI

MENRADMORGAN GIOTTOINDOELIZABETH ARDEN

hinnaga 100 €*

hinnaga 76 €*

* Kõik pakkumised kehtivad plastklaaside tellimisel märtsi lõpuni

SILMAARSTI VASTUVÕTT T 15–18.30, R 15–18.30, P 11–16

Info tel 633 3350, 602 4696NÄGEMISKONTROLL PRILLIDE TELLIMISEL 6 €

www.nordoptika.ee

Olete oodatud meie kauplusse

MUSTAKIVI KAUBAKESKUSESaadressil Mahtra 1 (1. korrus), tel 633 3350, 602 4696

8. märtsil NAISTEPÄEV, 28. märtsil TERVIS JA TOIT

Reklaami tellimine ja info tel 614 4188 või reklaam@linnaleht.ee

Linnalehe kogutiraaž on 95 000 eksemplari, leht ilmub kuues linnas

www.linnaleht.ee

Reede, 22. veebruar 2013 tErviStErviS Reede, 22. veebruar 2013

Kaljuronimine tõstab enesekindlust ja enesehinnangutJeVgeniA ZõBinA jevgenia.zybina@linnaleht.ee

Võimete piire avardav kalju-ronimine on ala, mis sobib nii mudilastele kui ka eaka-matele ning pakub järjest rohkem huvi ka erivajadus-tega spordihuvilistele, rää-gib ronimisklubi Ronilane juhendaja Mariana Mutso.

Kas kaljuronimine on oht­lik spordiala?

Kaljuronimine on täpselt nii ohtlik, kui palju igaüks riskida julgeb, kuid põnevusspordiala-dest on see statistiliselt üks ohutumaid. Tehnikaid on aren-datud üle sajandi ja tehnoloo-gia on usaldusväärne. Muidugi tuleb aru saada, millised on kaljuronimise riskid, ning õp-pida, kuidas ohutult ronida ja end ootamatusteks ette val-mistada.

Mis vanuses saab kalju­ronimisega tegelda? Kes ei tohiks ronida?

Vanusel ei ole tegelikult mingit tähtsust, tähtis on reeg-lite mõistmine ja nende järgi-mine. Kaljuronijate vanus on väga laiade piiridega – selle alaga tegelevad nii kolme-nel-ja aasta vanused lasteaialapsed kui ka 70-aastased veteranro-nijad. Asi on eelkõige suhtumi-ses ja elustiilis.

Ronimine on spordiala, mil-lel on oma riskid nagu kõigil spordialadel ning seetõttu on haigusi, mis ronimisega hästi kokku ei sobi. Kui on kahtlusi

(eriti südameprobleemide kor-ral), peaks esmalt konsulteeri-ma arstiga, kergemate problee-mide (näiteks seljahädade) kor-ral tuleks neist kindlasti tree-nerile teada anda. Kindlat vas-tust, kes ei tohiks ronida, ei ole, kõik sõltub situatsioonist. Täh-tis on valida õige koormus, tea-da oma riske ja neid vältida.

Kaljuronimine on hakanud järjest enam huvi pakkuma ka erivajadustega spordihuviliste-le. Toimuvad isegi maailmata-semel pararonimisvõistlused, kus osalevad amputeeritud jä-semetega, liikumisraskustega ja nägemisvaegustega ronijad. Ka Eestis on ronimisega tutvu-mas käinud grupp vaegnägijaid ning nad jäid elamusega väga rahule.

Mida annab kaljuronimine kehale ja vaimule?

Vaimse ja emotsionaalse ko-gemusena tähendab kaljuroni-mine mõnele põgenemisvõi-malust, tänu millele jõutakse maailma ilusaimatesse kohta-

desse ning õpitakse keskendu-ma nii absoluutselt, et ükski teine mõte ei suuda läbi mur-da. Motivaatoriks on ka aegla-ne ja järjepidev adrenaliini põ-letamine ning järsud paanika-, rõõmu- ja tegutsemishood. Oma võimete piirile lähenedes teravneb tähelepanuväli näh-tavuse, kuuldavuse ja kompi-mise näol.

Jõud ja oskused ei ole kalju-ronimise juures esmajärgus mõõtmiseks teistega, vaid oma keha ja vaimuga. Seetõttu pa-kub ronimine väljakutseid, suurendab enesekindlust ja enesehinnangut igaühe enda tempos ning võrdleva surveta. Kaljuronimist võrreldakse ka malemänguga: võidakse küll teada, kuidas nuppe saab laual liigutada, kuid kuni ei aimata ette järgmist paari liigutust, ol-lakse kinni algajate tasandil.

Kas eestis on kaljuronimine „noor” spordiala? Kui po­pulaarne see on?

Eestisse jõudis kaljuronimi-ne juba üle kümne aasta tagasi, kuid seda harrastati esmalt pi-gem entusiastide ringis, ilma suurema reklaamita. Nüüd, kus info on hakanud levima, on ka harrastajate hulk märkimis-väärselt tõusnud. Tänu harras-tajate arvu kasvule hakkavad treenimiskohad huvilistele kit-saks ja edasijõudnutele kesiseks jääma. Ronijad otsivad võima-lusi uue kaljuronimisseina ehi-tamiseks, et ala suuremale hul-gale inimestele tutvustada.

Maailmas on kaljuronimine

väga populaarne, see on jõud-nud isegi koolisüsteemidesse. Maailmameistrivõistlusi kor-raldatakse erinevates ronimis-stiilides ja on lootust, et 2020. aastal saab kaljuronimine ka olümpiaalaks.

Mida kujutab endast kalju­ronimistreening?

Kaljuronimine on lai mõis-te. Esmalt tuleks määrata ees-märk, mille jaoks treenitakse: kas väljas ronimiseks, võistlus-teks, enda füüsise hoidmiseks, jõutreeninguks või lihtsalt sel-leks, et aktiivselt ja lõbusalt koos kaaslastega aega veeta. Tavaline trenn sisaldab alguses üldsoojendusharjutusi, soojen-dust seinal, seejärel raskete ra-dade lahendamist, kestvustree-ningut, tehnika harjutamist vms ning lõpus venitusi. Eesti mõistes tähendab kaljuroni-mistreening kõige laiemas mõttes enda vormishoidmist siseseinal ronides.

Kui kallis on kaljuronimis­varustus?

Siseseina ronimishuviline võiks esmalt hankida ronimis-sussid (hind 40–130 eurot), sest tavaliste jalatsitega ronides on väga keeruline tehnikat arenda-da. Järgmisena võiks osta roni-misvöö (50–70 eurot) ja julges-tusvahendi (20–65 eurot) koos

Kaljuronimist võrreldakse ka malemänguga: võidakse küll teada, kuidas nuppe saab laual liigutada, kuid kuni ei aimata ette järgmist paari liigutust, ollakse kinni algajate tasandil. Mariana Mutso sõnul pakub kaljuronimi-ne rohkelt vaimseid ja emotsionaalseid väljakutseid

Kus eestis saab trenni teha?

■ Eestis on seinaroni-mist võimalik harrasta-da Tallinnas Lasnamäe kergejõustikuhallis ja Mustamäel Kristiine spordihallis, Tartus Tartu ülikooli spordi-hoones ja Lõunakesku-ses, Rakveres Rakvere spordihoones. Roni-misseinad asuvad veel Võrus, Tabasalus ja Kadrinas. ■ Tallinna ronimisvõima-luste kohta saab infot veebilehtedelt www.kaljuronimine.ee, www.tsh.ee ning tree-ningute kohta Ronilase lehelt Facebookis.

karabiiniga (10–35 eurot). Väl-jas ronimiseks ja teiste ronimis-stiilide jaoks on tarvis spetsiifi-lisemat lisavarustust, näiteks dünaamilist köit, ekspresskara-biine, slinge jne. Alguses on või-malik varustust ka rentida.

Mida peaks algaja teadma ja millised on tema põhili­sed vead?

Harjutamine teeb meistriks. Eks algul on raske usaldada nii julgestajat, varustust kui ka iseennast. Kui see etapp möö-das, avaneb alast hoopis teine pilt.

Huvilised võisid ronimis- seinal turnimist proovida Tallinna vanalinna päevadel.

Tiina Kõrtsini (Õhtuleht)

Kutsume II tüüpi diabeeti põdevaid patsiente osalema ravimiuuringus. Ravimiuuringu teostamiseks on saadud luba Ravimiametilt ja kooskõlastus Tallinna Meditsiiniuuringute Eetikakomiteelt.  

Osalema oodatakse patsiente alates 18. kuni 70. eluaastani.

Uuringusse sobivad patsiendid,• kellel on diagnoositud II tüüpi diabeet kuni 24 kuud tagasi• kelle HbA1c (veresuhkru keskmine näitaja) on 6.5–7.5%• kes ei ole varem kasutanud diabeedivastaseid ravimeid või on saanud kuni 1 kuu jooksul raviks metformiini (Metforal, Metformin-ratiopharm, Metformin-Sandoz jne) Kui Te soovite osaleda ja osutute sobivaks, saate tasuta• uuringuga seotud arstiabi• uuringuravimi• veresuhkru määramise aparaadi• laborianalüüsid

Uuringus osalemiseks ja täpsema info saamiseks palume pöörduda uuringut läbi viivate keskuste poole:

NB! Vastavalt Sotsiaalministri määrusele “Ravimi kliinilise uuringu teostamise tingimused ja kord“ teavitame, et tegemist on teadusliku uuringuga, millega võivad kaasneda teatud ohud osaleja tervisele.

HARJUMAAL

Dr Mai Stern Saku Tervisekeskus Pargi 27, Saku Telefon 672 8618, 507 6675

Dr Kristi Otsmaa Kodudoktori PAK Sinu Arst Narva mnt 7 Telefon 661 6036

Dr Svea RosenthalPerearst Svea Rosenthal OÜSütiste tee 17Telefon 675 5000, 514 5963

Dr Mirjam Türkson Pirita Perearstikeskus Kloostrimetsa tee 29 Telefon 606 1670

TALLINNAS

Töötab

KULLASSEPPKõik parandustööd.

Uute ehete valmistamine.Enamik parandustöid valmis samal päeval.

Teeme ka laserjootmist.

Too see reklaam meile ja saad kullassepa töö hindadest -10%

-50%Veebruaris pakkumine

soolakambris

SpaakeskusKalev Spa IlusalongE–L 8–20 P 8–17

OÜ Kalevi VeekeskusAia 18, 10111 Tallinnwww.kalevspa.ee

Info ja broneerimine:Tel 649 3350wellness@kalevspa.ee

12 13kuulutused Reede, 22. veebruar 2013 Kuuluta Linnalehes: kuulutus.linnaleht.ee, tel 614 4104

Neljajalgne sõber väärib samuti pidupäevatortiSünnipäeval või mõnel muul tähtsal päeval, kui kogu pe-re koguneb pidulaua üm-ber torti sööma, ei peaks ka lemmikloom toreda sünd-muse tähistamisest kõrva-le jääma. Nimelt saab lem-mikut rõõmustada tordiga.

Koera pidupäevatort

■ 1,5 klaasi peeneid makarone (salatipastat) ■ 50 g riivjuustu ■ 1 purk koerakonservi või praetud hakkliha

külma. Enne serveerimist löö „kook” vormist välja, puista peale riivjuustu või veidi hapukoort.

Soovi korral võid retsepti täiendada miniviineritega. Kui vormil on süvendid, saab neid sinna kaunistuseks laduda.

See retsept on pärit Tupperware’i kokaraamatust, aga muidugi võib tordi koostist muuta vastavalt koera eelistus-tele. Torti võib vabalt teha ka nii, et kõige alumiseks kihiks läheb konserv, vahekihiks veidi kuivkrõbinaid, selle peale va-hustatud keefir ning katteks koeraküpsiseid ja -maiusi. LL

Erakogu

Perenaine Irene rõõmustab oma mopsi tähtpäevadel alati tordiga.

Odavad soojustus lahendused ei anna loodetud kvaliteetiVeebruar on tavaliselt aas-ta üks külmemaid kuid ja ka küttearved on siis kõr-ged. Tallinna tehnikaüli-kooli pressiesindaja Krõõt Nõges küsis ehitusfüüsi-ka professorilt Targo Kala-mehelt, kuidas kodu soo-japidavamaks muuta.

Kas on nippe, kuidas kiires-ti, lihtsalt ja odavalt muuta oma kodu soojapidava-maks?

Esimesed lihtsad nipid on tasakaalustada küttesüsteem ja seadistada küttegraafik. Temperatuuri liigse langeta-mise (15–18 kraadini) ja õhu-vahetuse vähendamise taga-järjel halveneb alati sisekliima ning sellest tuleb igati hoidu-da. Püha kolmainsust ehk kii-resti, odavalt ja kvaliteetselt tegemist on paraku raske saa-vutada ning kvaliteetset tule-must pole oodata. Kuna vane-mate hoonete üks probleem on ehitusaegne ehituskvaliteet, siis ei tohi neid vigu korrata hoonet renoveerides. Seega tu-leb kvaliteedi tagamiseks va-ruda aega ja raha.

Kui mõelda sellele, mida saab teha praegu, siis esimene samm on võtta ühendust ehi-tusinseneridega, kes teeksid hoone ehitustehnilise eksper-tiisi, ja projekteerijaga, kes hakkaks koostama renoveeri-misprojekti. Praegune talv on hea aeg ka energiaauditi tege-miseks. Põhjalikult koostatud energiaaudit annab ülevaate hoone energiabilansist, mis on projekteerijale tähtis alusma-terjal. Seega praegu tuleb alus-tada hoone ehitustehnilise eks-

pertiisi ja energiaauditiga, mis on aluseks renoveerimise ehi-tusprojekti tegemisele.

Kui palju raha ja kütet võib korraliku soojustusega kok-ku hoida?

Tervikliku renoveerimisla-henduse korral on võimalik kokku hoida üle poole senistest energiakulutustest. Paar aastat tagasi tehtud arvutused näita-sid, et rekonstrueerimise ener-giatõhususe tasemest paremi-ni renoveerimine on veel kulu-tõhus. Seega tasub renoveeri-da kõrgemal tasemel kui valit-suse kehtestatud miinimum-nõuded. Nüüdseks on energia hind tõusnud ja lahendus on veel tulemuslikum.

Tihti on probleem selles, et

kogu hoonet ei renoveerita kor-raga ja terviklikult, vaid jupi-kaupa ja osa vajalikke töid väl-ja jättes. Sellisel juhul jääb ka loodetud sääst väiksemaks.

Rege rautatakse suvel, sel ajal võetakse ette ka ula-tuslikumad soojustustööd. Kuidas on otstarbekas töid planeerida?

Renoveerimistööd võib ja-gada ehitustehniliselt hoone sees ja väljas tehtavateks. Osa hoonevälistest soojustamise-ga seotud töödest sõltub klii-matingimustest, seega tuleb renoveerimise ajakava planee-rides vaadata, milliseid ehitus-töid võib teha. Hoonesiseste renoveerimistööde juures on ilma mõju väiksem. Samas näi-teks küttesüsteemi renoveeri-misega tasub oodata soojemat perioodi, et ootamatud katkes-tused ehitustöödes ei põhjus-

taks suuri probleeme hoone kasutajatele.

Renoveerimistöödega võib alustada siis, kui on olemas põhjalik ehitusprojekt tööpro-jekti tasemel. Ehitusluba an-takse eelprojektile, aga see ei ole ehitustööde ja hinnapakku-miste tegemiseks piisavalt de-tailne ehitusprojekti staadium. Põhjaliku ehitusprojekti koos-tajaks tuleb valida kvaliteetne projekteerija. Kui lähtuda teda valides vaid odavast hinnast, ei või kvaliteetses lõpptulemuses kindel olla. Projekteerija pealt säästetud euro võib hiljem te-kitada mitmekordseid kulutu-si. Kuna tavaliselt ei ole korte-riühistutes piisava erialase pä-devusega spetsialiste, on ühis-tuil otstarbekas palgata ka pro-jektijuht-järelevalve, kes kon-sulteerib, juhendab ja kontrol-lib kogu renoveerimist. LinnaLeht

■ soovi korral hapukoort ja miniviinereidKeeda makaronid vähese soo-

laga vees või puljongis pehmeks, nõruta, lisa riivitud juust, jahuta.

Tõsta makaronid vaheldumisi konservist võetud lihapallide või hakklihaga keeksi- või tarretise-vormi. Suru segu lusikaga tihe-daks ja aseta kuueks tunniks

Kuna vanemate hoonete üks probleem on ehitus aegne ehituskvaliteet, siis ei to-hi neid vigu korrata hoonet renoveerides.

Tervikliku renoveerimislahenduse korral on võimalik kokku hoida üle poole senistest energia kuludest. Aga loodetud tulemuse saavutamiseks tuleb tegutseda läbimõeldult ning varuda aega ja raha.

Heiko Kruusi

Reede, 22. veebruar 2013 kodu

TARTUMÜÜK

■ Müüa Tartus mett. Tel 5354 3450 ■ Küttepuud. Tel 523 8674, 744 6656 ■ Toidukartul. Tel 501 9902 ■ Müüa lõhutud küttepuid. Vedu.

Tel 514 8309 ■ Kuivad puud, klotsid. Tel 5663 8201 ■ Kuivad 30 cm kasekaminapuud 40 l

võrkkotis, hind 2,50 €/kott. Tel 5373 7294

■ Kuivad kütteklotsid, puidubrikett, kaminapuud. Tel 5197 8500

■ Tartus odavalt müüa hele sektsioon (11 osa, kapid ja riiulid). Tel 5558 4585

■ Müüa dalmaatsia kutsikad, EKL, vaktsineeritud. Info tel 517 8685, spotsplanet@gmail.com

OST

■ Ostan nõukogudeaegseid MUDEL-AUTOSID (Moskvitšid, Volgad jne, mõõtkavas 1:43). Tel 510 7375

■ Ostan vanaaegseid, raamatuid, post-kaarte, paberrahasid, münte, nõusid, maale, ikoone, medaleid, hõbedat, mööblit, märke jne. Tel 5829 9810

■ Kasutatud raamatute ost. Tel 734 1901

KINNISVARA MÜÜK

■ Aitan müüa teie kinnisvara. Tel 5841 7373 (Sirje Kaur)

KINNISVARA OST

■ 1–2-toaline korter. Tel 5770 2222 ■ 3–4-toaline korter. Tel 5770 2688 ■ 2–3-toaline korter. Tel 503 2345

ANNAN RENDILE

■ Õppeklass kesklinnas. Tel 5662 2253 ■ AUTORENT TARTUS. Hind alates

23 €/päev. Tel 521 6571, 517 9445, www.baltasar.ee

VÕTAN RENDILE

■ 1–2-toaline korter. Tel 501 3219 ■ 3–4-toaline korter. Tel 502 2728 ■ Võtan rendile põllumaad Tartu- ja

Jõgevamaal. Tel 513 4597 ■ 1–2-toaline korter. Tel 5561 4114 ■ 3–4-toaline korter. Tel 503 2345

AUTOD

■ Ostan autosid 1992.–2005. a. Tel 5458 0842

TEENUS

Kuivad pakitud kütteklotsid ja kaminapuud 40 l võrkkottides, transport tasuta.

Tel 52 38 503, 4 333 130

SOODUSHINNAD!OÜ Sakkose müüb lõhutud kase

ja lepa küttepuud hinnaga alateskask 29 €/m³ ja lepp 25 €/m³,

kask 30 cm. 40 l. võrk 2,20 €/tkTartu ja Elva piires transport TASUTA!

Tel 5684 4554

www.puiduhoov.eeTel 5139515

Printerid, koopiamasinadToonerid, tindid, paberidKiire kassettide täitmineE–R 9–17, Raekoja plats 13, Tartu

Tel 7 441 100, www.futari.ee

Pallaslaste jt Eesti kunstnike maalide, graafika, skulp-tuuride ost ja hindamine.

Ostame ka vanaaegset mööblit, lauahõbedat, ikoone, münte jm vanavara.

Raha kohe! Tel 55 46 341

ALEKSANDRI PANDIMAJAAsume Tartu kesklinnas

Aleksandri 1E–R 10–18, lõuna 13.30–14

Tel 747 7009

Pandiks kuld (585º) 21 €/gHambakuld 27 €/g

T–R 9–13, 14–18, L9–14, E, P suletudTartu,Kalevi10-17, tel 7 340 083

PANDIMAJAV.E.M.M.

KARLOVA,E–R 10–18, L 10–14

TÄHE 18, TEL 734 4035

ANNELINN 2, E–R 10–19, L 10–14, KALDA TEE 30, TEL 740 4112

ANNELINN 1, E–R 10–18, L 10–14, PIKK 82, TEL 740 5636

OSTAME KINNISVARA!RAHA KOHE KÄTTE!

Tel 520 6055

Korterid, majad, majaosad Tartus ja maakonnas.

Aitame kinnisvara müümisel ja üürniku leidmisel.

Tel 742 0656, 511 5949www.robinsonkv.ee

KAARDID ENNUSTAVAD tel 900 1727. 24 h.

H 1,09 €/min. www.ennustus.ee

KAARDID ENNUSTAVAD tel 900 1727. 24 h.

H 1,09 €/min. www.ennustus.ee

Kuivad pakitud kütteklotsid ja kaminapuud 40 l võrkkottides, transport tasuta.

Tel 52 38 503, 4 333 130

OSTAME KINNISVARA!RAHA KOHE KÄTTE!

Tel 520 6055

Pakitud kvaliteetne puidubrikett (10 ja 30 kg), täiskuivad männipuu-

klotsid alusel ja võrgus, kuivad kaminapuud (lepp ja kask, 40 l),

kvaliteetsed küttegraanulid (20 kg). Transport linna piires tasuta. Küsige lisa.

Viljandi mnt 48a, TartuTellimine tel 7 407 547, 5 189 046

Sauga vald, Kilksama küla, PärnumaaTellimine tel 4 490 099, 53 482 098

www.kuttekeskus.ee

Lisaraha teenimise võimalusPandipakendite vastuvõtmisega tegelev ettevõte Moya pakub Sulle lisaraha teenimise võimalust. Nimelt otsime Tartu taaratagastuspunktidesse töötajaid, kelle tööülesanneteks on• vastuvõtukoha korrashoid• klaastaara sortimine

Meie praktikale tuginedes sobib töö hästi pensio-närile või kodusele inimesele, kelle tervis on korras ja kes soovib oma päevi aktiivsemalt si sustada.

Meie tagastuskohad asuvad:

Kontakt: Taivo Teder, tel 5309 7776, info@moya.ee

RaatuseRaatuse 20

TähtvereTuglase 2

Kutsume Tartu Maximasse tööle

LIHAMEISTREID

CV saata meiliaadressile personal@maxima.ee

Info tel 602 3147

Luutar Laenud AVAME UUE ESINDUSE

PÄRNUS!

Otsime oma töökasse meeskonda hakkajaid

noori klienditeenindajaid

Töö on põnev ja kaasaegne

Kandideerimiseks saada oma CV ivanna@luutar.ee

www.luutar.ee

Tartu Raatuse Gümnaasium pakub alates 25. märtsist tööd

MATEMAATIKAÕPETAJALEAvaldus, CV ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad saata 5. märtsiks aadressile Tartu Raatuse Gümnaasium, Raatuse 88A, 51009 Tartu või Toomas.Kink@raad.tartu.ee või tuua kohale. Info tel 506 4297.

• Kaela-, selja- ja ristluuvalude osteokondroosi, radikuliidi, reumaatiliste vaevuste, traumade jne korral• SPORT – tugev klassikaline + lõõgastav• TSELLULIIT

http://web.zone.ee/ravimassaazVajalik eelregistreerimine! Tel 5565 4364

TOIVO KUUSK

Uus apteek Tartus, Pikk 62 avatud juba kell 7.30!Tel 7 406 396, E–R 7.30–19, L–P ja pühadel 9–17

Raatuse apteek, Raatuse 20, tel 7 384 364, E–R 9–20, L 9–18Vaksali apteek, Vaksali 17, tel 7 301 275, E–N 8–18, R 8–17

Haruapteek Maarjamõisas, Puusepa 8, tel 7 318 305, E–R 8–18, L 9–15Haruapteek Nõos, Oja 12, tel 7 455 655, E–R 10–19, L 10–12, P 12–14

KÕIK MATUSETEENUSED• KÜLMKAMBER• KABEL• TRANSPORT 24 h(ka välisriikidest)

avatud E–L 10–16, Jaama 122tel 7 487 108 (24 h), info tel 50 79 810

www. .eeE–R 10–18, L 10–14

Tel 55 602 130Kastani 44,Tartu

Pant24h

Lumekoristus (katuselt, maast), ohtlike puude raie, võsalõikus,

kinnisvara hooldus (ka lepinguline), remonttööd, lammutustööd.

Hea hind. Tel 5381 7161 www.hooldusproff.ee

■ Ummistuste likvideerimine 24/7. Tel 521 4808

■ Pottsepatööd, materjalid, ahjude, pliitide ja küttekollete remont, ahjukes-tad. Tel 502 5424

■ Pottsepatööd. Tel 507 9037 ■ VEO- JA KOLIMISTEENUS.

TEL 507 8230

■ Raamatupidamisteenus. Info: www.12kuud.eu

■ Lumekoristus katuselt. Tel 5668 5695

■ San-tehnilised tööd. Tel 515 6401 ■ Pottsepatööd. Tel 503 2665

EHITUS/REMONT

■ Ehitus ja remont. Tel 5858 6953 ■ Korterite remonditööd.

Tel 5837 2544

KOOLITUS

■ A-, B-, C-, CE-kat. ADR-i ametikoolitus. Info: www.sõiduõppe.ee, tel 507 8230

■ B-kat kursused Riiamäe Autokoolis. Tel 733 3720, www.riiamaekool.ee

TUTVUS

■ Hea aastaid näind härra, kui üksindus näpistab, hakkame suhtlema. Tel 5563 9310 (kl 9–17)

tahmakassettidetäitmine

Printerite

Tel 734 3420 : : GSM 5162038www.tonerex.ee : : Ilmatsalu 1, Tartu

TÕNU SILLOkiviraidur

Tammelehe 4, Tartutel 738 3204

501 7237

HAUAKIVIDMATUSEPLAADIDHauakivid ka tellija materjalist–maakividest.Vedu ja paigaldus.

Q PANDIMAJA Tartus Kuu 41, tel 505 0871, info@incassor24.eeAvatud E–R 9–20, L 10–18, P 11–16 (E–R lõuna 14–14.30)

www.incassor24.eeKIIRLAEN PANDI VASTU! PANDIVARA OKSJONID!KIIRLAEN KINNISVARA VASTU – intress alates 7% aastas!

Turu 14, Zeppelini Kaubanduskeskus

KIIRELT KOHAL!

KOOLITUS

■ 29. märtsil ADR-koolitus Lille 4. Info: www.sõiduõppe.ee, tel 507 8230

KU

UL

UT

US

.LIN

NA

LE

HT.

EE

PÄRNUMÜÜK

■ Müüa dalmaatsia kutsikad, EKL, vaktsineeritud. Info tel 517 8685, spotsplanet@gmail.com

OST

■ Kasutatud raamatute ost. Tel 734 1901

VÕTAN RENDILE

■ Kahetoalise mugavustega korteri Pärnus. Hind kuni 150 €. Tel 5851 5107

TEENUS

■ KOLIMINE, TÖÖMEHED! Tel 5622 6895 Enn (Pärnu)

MAJA ja KORTERI VÄLISUKSED, SISEUKSED.PAIGALDUS.

177 € 198 €

siseuks tammespoon

Tallinn, Pärnu mnt 139D/2, tel +37 2655 0124, tallinn@nominente.eeTartu, Riia 136A, tel +37 2739 0185, tartu@nominente.ee

Pakume ka transporti ja paigaldust www.mexin.eewww.mexin.ee

Tallinnas Sõpruse pst 145, tel 6 506 116Pärnus Lao 12, boks 5, tel 4 431 518, faks 4 431 517

Välisuksed, siseuksed, garaažiuksed, liuguksed, tuletõkkeuksed, varikatused

RAVILA

BETOONI

RAVILA

BETOONI

www.sadloy.eeAutoakud alates 43 €Talverehvid alates 25 €Tule kohale ja saad parima hinna!

TALVEREHVID SÕIDUAUTODELE, KAUBIKUTELE JA DŽIIPIDELE

Ravila 51, Tartu, E–R 8–17, L 9–14Väljaspool tööaega kokkuleppel (tel 5618 5701)Tel 744 7719, 501 9739, 5345 3499

Autoabi 24 hTel 5618 5701www.pkp.ee

• Mootori ja veermiku remont• Tehnoülevaatuse-eelne kontroll• Õlivahetus ja korrosioonitõrje• Keretööd ja keevitustööd

TALVEREHVID SÕIDUAUTODELE, KAUBIKUTELE JA DŽIIPIDELE

Turu 14, Zeppelini Keskus • tel 7 344 244 • E-P 10-20

14 15Sport Reede, 22. veebruar 2013 Reede, 22. veebruar 2013 vaba aEg

Kallid apsudSel nädalal käisime bossiga tööreisil Ko-

penhaagenis. Minu ülemus on selline tüüpi-line keskealine mees, kes veel nõukaaega mä-letab ja koolis vene keelt õppis. Muidu väga enesekindel ja resoluutne, ent kui asi välis-maa äripartneritesse puutub, siis lükkab ta alati minu asju ajama, sest tal endal olevat alati juhuslikult palju tegemist.

Kuna tüüp oskab hädaolukordades opera-tiivselt reageerida, pandi meid tagasilennul avariiväljapääsu kõrvale istuma. Stjuuard sel-gitas mu bossile inglise keeles samal ajal ise liigutust ette näidates: „Ja kui midagi peaks juhtuma, tõmbate siit käepidemest ja uks avanebki.”

„Kas nii?” küsis ülemus ja tõmbas kõigest jõust käepidemest.

Kõik ümberistujad ahhetasid, kui küljeuks avaneski. Alles siis sai mu ülemus aru, et stjuaard ei olnud ta abi palunud. Muidugi tõs-teti kõik lennukist maha, lennuk läks tehni-kute angaari ja reisijad asusid uut lennukit ootama. Meie aga mitte. Lennufirma meid enam peale võtma ei nõustunud ning nii asu-simegi Tallinna poole teele rendiautos.

Sünnipäevaks saab mu boss inglise keele õpiku.

Sõbrants aga istus juba lennukis, kui ta un-garlasest kutt talle SMS-is, et tal on teine

ja tal pole mõtet New Yorki talle külla sõita. Lennuk aga oli juba startimas ning sõbrantsil oli valida, kas ta läheb maha ja maksab lennukitäiele inimes-tele kompensatsiooni või veedab näda-

la USA-s silla all. Õnneks aitas lennu-jaamas kohatud väliseestlas-

test vanapaar ta olukorrast välja.

Ahjaa, kas olete märga-nud, et tujukatel piffidel on enamasti sama hullud kutid? Seina tagant kuulduvate helide järgi tundub, et mu hüsteeri-kust naabri ja ta värske kuti hobi on üksteise taldrikute ja muu kätte-juhtuvaga loopimine.

teadmiste kontroll

viimanE vEErg

dila

ila@

linna

leht

.ee

Eelmise sudoku lahendus

Tohter Olaf hakkab tegutsemaKanal 2 ke-vadprog-ramm saab hoo sisse esmaspäe-val, mil eetrisse jõuab Olaf Suuderi ju-hitav tervi-sesaade „Tohter Olaf”. Saates räägitakse ilma valehäbita kõige olulise-mast: inimesest ja tema tervi-sest. Arstide ja asjatundjate kõr-val saavad sõna need, kes on hädas mõne terviseprobleemi-ga. Särtsu lisavad eksperimen-did ja reportaažid. Samuti võib arvutianimatsioonide abil piilu-da inimese organismi ja näha, mis toimub näiteks veresoontes või kuidas töötab soolestik. ll

Aasta orhidee on kõdu-koralljuurEesti Orhideekaitse Klubi valis tänavuse aasta orhideeks kõ-du-koralljuure. Koralljuur on üks Eesti kolmest käpaliselii-gist, kellel puuduvad rohelised lehed ja kes kogu elutsükli jooksul sõltub seensümbion-dist ehk on seentoiduline. Liik asustab Eestis märgi metsi, soid ja veekogude kaldaid, kuid ta levik vajaks täpsustamist. Ohustatud liigina kuulub ko-ralljuur kaitsealuste liikide 2. kategooriasse. Ehkki korall-juur õitseb mais ja juuni esi-mesel poolel, on ka suve teisel poolel tema longus viljadega varred teravapilgulisele loodu-sehuvilisele äratuntavad. ll

Bulls

Bulls

1. Esimene Liibanoni sõda A 19562. Kurnamissõda B 19673. Kuuepäevane sõda C 1969–19704. Siinai sõda D 19755. Teine Liibanoni sõda E 1982–19856. Yom Kippuri sõda F 2006

Teadmiste kontrolli vastus: 1E, 2C, 3B, 4A, 5F, 6D

Tiit Koppel

Marek KuubSudoku

tii

ge

rb

iza

rro

ristsõna

Mis aastal on Iisrael pidanud neid sõdu?

Bulls

Olaf Suuder

Silver Raidla

MM-il on käes Eesti suusatamise valus tõetund KristJAn roos toimetaja

Val di Fiemmes alanud suu-satamise MM-ist võib üle aastate kujuneda talvine tiitlivõistlus, kus parimat tu-lemust ei saa mitte suusa-taja, vaid kahevõistleja.

Eesti murdmaasuusatajad läksid MM-i hooajale vastu kõr-gete eesmärkidega. Kui võtta ar-vesse, et praegu ei ole Eestil suusatamises ühtegi tippu, oli suusaliidu murdmaasuusatami-se spordidirektori Raul Olle no-vembris Linnalehes välja öeldud eesmärk – MM-il kaks kohta esi-kümnes väga julge. Mõnede meelest isegi utoopiline.

Mida teevad distantsimehed?

Pärast eilset meessprinteri-te põrumist peaks juhtuma vä-ga suur ime, kui seda eesmärki suudetaks täita. Just sprindis hellitati suurimaid lootusi: on ju sel distantsil oma osa õnnel ja eks Peeter Kümmeli kahe aasta tagune Oslo MM-il saa-dud kuues kohtki näita, et vä-hemalt Eesti koondise liidris on sisu. Küll aga on pärast sprin-terite põrumist põhjust taas tõstatada küsimus, miks ikka ei saanud MM-i piletit tänavuse hooaja üks parimaid, kaalukaks katsevõistluseks peetud Skan-dinaavia karika etapil Jõulu-mäel eestlastest parim olnud ja

juuniorite MM-il kuuendaks tulnud Marko Kilp.

Nüüd aga on Eesti suusata-mine olukorras, kus kastanid peavad tulest välja tooma dis-tantsimehed. Arvestades, et enamikku neist treenib Mati Alaver, on ehk põhjust eeldada, et just MM-il ootavadki ees hooaja parimad tulemused. Küllap uskus seda ka Olle. Os-kust suusatajad just tiitlivõist-lusteks tippvormi ajada on Ala-ver ju Veerpalu ja Maega tões-tanud. Samas võib Veerpalu do-

pinguskandaali taustal tekita-da mõne senini MK-sarjas ke-siselt esinenud eestlasest suu-sataja esiletõus norrakates hul-ga küsimusi.

Aeg sisekaemuseks

Kuigi Eesti suusatamisel po-le parimad ajad, ei maksaks ka masendusse langeda. Nagu üt-les nädal tagasi Linnalehes sel hooajal säranud, kuid eile sa-mamoodi kui Eesti sprinterid põrunud Len Väljas: Eesti suu-

satajate uue eduga võib minna nii nagu Kanadas, kus edu käib tsüklitena. „Aga ühel päeval võistlevad eestlased jälle maa-ilma parimatega,” rääkis Väljas.

Selles, et suusatamine jätku-valt eestlastele korda läheb, ei maksa samuti kahelda. Veerpa-lu dopinguskandaalil ja suusa-tajate kesistel tulemustel ei ole vaimustusele olnud erilist mõ-ju. Vastupidi, nädalatagune Tartu maraton oma viimaste aastate osavõturekordiga näi-tas, et suusatamine on jätku-

valt moes. Ka telerist suusata-mise vaatamine on n-ö vanast rasvast tugitoolisportlastel ve-res, isegi kui Eesti sportlased pole tipus.

Küll aga tuleks pärast MM-i teha korralik sisekaemus, et alale uus hingamine sisse pu-huda. Näiteks alaliidu asjaaja-mine peaks olema läbipaist-vam. Seniks võivad meie spor-disõbrad pöörata pilgu kahe-võistluse poole. Legendaarsel kahevõistlejal Allar Levandil tõmbub ilmselt nägu naerule,

kui ta mõtleb sellele, millega kahevõistlejate noor põlvkond võib juba lähiajal hakkama saa-da. Koondise liider Kail Piho on kindlalt tänavuse talve Eesti parim talisportlane, MK-punk-tidele on jõudnud Han-Hend-rik Piho. Viimane ja Kristjan Il-ves võitsid hiljuti juuniorite MM-il pronksi. Paistab, et Ees-ti talviseks trumpalaks hakkab-ki tõusma kahevõistlus ja po-leks ka suur ime, kui kahevõist-leja saaks Val di Fiemmes Eesti sportlastest parima tulemuse.

MM-i TOP 5 ■ Reede, 22. veebruarKell 10.50 kahevõistluse suusahüpped

(ETV), kell 15.50 kahevõistluse 10 km murdmaadistants (ETV). Kas Kail Piho jõuab 20 parema hulka ja kuidas läheb teistel noortel?

■ Pühapäev, 24. veebruarKell 10.50 sprinditeate kvalifikatsioon

(ETV2), kell 13 sprinditeate finaalid (ETV). Kas sprinterid suudavad ehk seekord ülla-tada?

■ Neljapäev, 28. veebruarKell 17.50 suusahüpete suur mägi (ETV

ja ETV2). Kas MM-i eel heasse vormi jõud-nud Kaarel Nurmsalu pääseb maailma 30 parema hulka ja edestab enamikku Soome koondislasi?

■ Reede, 1. märtsKell 14.20 meeste 4×10 km teatesõit

(ETV). Kes võidutseb MM-i ühel põnevamal alal ja kas eestlastel on asja esikümnesse?

■ Pühapäev, 3. märtsKell 13.25 meeste 50 km vabastiilis

ühisstardist sõit. Kes kroonitakse Val di Fiemmes suusakuningaks? Mida suudavad Aivar Rehemaa ja Algo Kärp?

Stanislav Moškov (Õhtuleht)

Sprinteritest oli eile MM-il Eesti sportlaste seas parim 22-aastane Triin Ojaste (keskel), kes jõu-dis veerandfinaali ja sai kokkuvõttes 25. koha.

15. märtsil ilmuvad Linnalehes teemaküljed LINNAKODU

Reklaami tellimine ja info tel 614 4188 või reklaam@linnaleht.ee

Linnalehe kogutiraaž on 95 000 eksemplari, leht ilmub kuues linnas

www.linnaleht.ee

Narva mnt 7-347III sissepääs, III korrusTel 610 9321, 610 9322tallinn@virureisid.ee

Keskväljak 9Tel 337 0594, 337 1216viru.reisid@neti.ee

Tartu Reisibüroo OÜRiia 2 (bussijaam)Tel 734 4190

Pärnu ReisibürooRüütli 32Tel 444 5105

VäljasõitudegaJõhvist

TallinnastTartustPärnust

NB! Kindlasti helista ja küsi infot ning vaata meie kodulehekülge

www.virureisid.ee

Püsiklientidele ja gruppidele

soodushinnad

NB! Bussikohtade broneerimine seniks,

kuni kohti jätkub!PÄRN

U

TART

U

JÕH

VI

TA

LLIN

N

REISIKALENDER 2013. Eelregistreerimissoodustus 10% kuni 1. veebruariniKASTANIÕITES PARIIS JA TULPIDES HOLLAND (10 p) 14.–23.04, 15.–24.04 (lisabuss) H 359 €HOLLANDI LILLEFESTIVAL (7 p) (laev–buss–laev) 17.–23.04. H 289 €HOLLANDI LILLEFESTIVAL (7 p) (laev–buss) 17.–23.04. H 259 €ITAALIA RINGREIS (9 p) 15.–23.03, 11.–19.07, 8.–16.08, 19.–27.10. H 259–299 €KLASSIKALINE ITAALIA RINGREIS (11 p) 9.–19.07, 20.–30.08. H 359 €UUDIS! ITAALIA PUHKUS (12 p) 17.–28.05, 2.–13.09, 18.–29.09. H 349 €UNELMATE PARIIS (9 p) 15.–23.03, 16.–24.03, 27.04–5.05 (kastaniõites Pariis), 26.06–4.07.(Euro Disneyland), 8.–16.08, 18.–26.10. H 265 €PRANTSUSE RIVIERA RINGREIS (11 p) 11.–21.06, 19.–29.08. H 355–379 €PARIIS – LOIRE’I ORU LOSSID – BRETOONIMAA ja NORMANDIA (11 p) 7.–17.08. H 339 €LONDON–PARIIS (11 p) 26.06–6.07, 9.–19.07. H 369 €UUDIS! INGLISMAA IMELISED PAIGAD JA LONDON (10 p) 25.06–4.07. H 329 €UUDIS! LONDONI KARNEVAL ja VANA HEA INGLISMAA (10 p) 21.–30.08. H 319 €ŠOTIMAA–INGLISMAA–LONDON (12 p) 23.07–4.08. H 419 €SLOVEENIA – HORVAATIA – BOSNIA JA HERTSEGOVIINA PUHKUS

(13 p) 16.–28.05, 25.06–7.07, 9.–21.07, 18.–30.08, 4.–16.09. H 315–349 € HORVAATIA–SLOVEENIA RINGREIS (10 p) 26.04–5.05, 16.–25.05, 25.06–4.07, 10.–19.07, 18.–27.08, 4.–13.09, 19.–28.09. H 249–275 €HORVAATIA – SLOVEENIA – BOSNIA JA HERTSEGOVIINA – ALBAANIA (14 p) 1.–14.09. H 389 €BAIERIMAA–ŠVEITS–LIECHTENSTEIN (9 p) 27.04–5.05, 9.–17.08. H 289 €AUSTRIA–BAIERIMAA–ŠVEITS–LIECHTENSTEIN (10 p) 26.06–5.07. H 319 €FANTASTILISED AUSTRIA VÄIKELINNAD (9 p) 27.06–5.07, 8.–16.07. H 319 €BERLIIN JA TROOPILINE PARADIIS (6 p) 16.–21.03, 17.–22.03, 2.–7.06, 16.–21.06, 10.–15.07. H 149–169 €UUDIS! REIS SAKSAMAA SÜDAMESSE (8 p) 11.–18.06. H 244 €SAKSA HANSATEE – BERLIIN – TAANI (9 p) 11.–19.07. H 299 €HISPAANIA PUHKUS (14 p) 26.04–9.05, 20.09–3.10. H 419–449 €HISPAANIA PUHKUS (12 p) 26.04–7.05, 25.07–5.08, 24.09–5.10, 20.–31.10. H 349–399 €VÄIKE HISPAANIA RINGREIS (13 p) 24.07–5.08. H 379 €SUUR HISPAANIA RINGREIS (15 p) 24.07–7.08. H 447 €

KREEKA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA (13 p) 17.–29.05, 21.07–2.08. H 369–409 €SUUR KREEKA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA (15 p) 25.06–9.07. H 439 €UNELMATE KESK-NORRA (7 p) 4.–10.06, 19.–25.08. H 289 € PÕHJA-NORRA (NORDKAP), LOFOODID ja LAPIMAA (8 p) 15.–22.06, 6.–13.07, 3.–10.08. H 299 €UUDIS! JÄRVEDEMAA SOOME (3 p) 30.07–1.08. H 189 €PETERBURI – TSARSKOJE SELO – PETERHOFF (3 p) 9.–11.05, 24.–26.05, 31.05–2.06, 20.–22.06, 5.–7.07, 18.–20.07, 23.–25.08. H 119 €UUDIS! LÄTI-LEEDU SUUR RINGREIS KOOS VÄIKESE PUHKUSEGA (6 p) 16.–21.07. H 169 €UUDIS! LÄÄNE-UKRAINA – MOLDOVA – KIIEV (12 p) 13.–24.05. H 339 €UUDIS! NOSTALGILINE VALGEVENE (7 p) 26.06–2.07. H 209 €UUDIS! PRAHA JA KARLOVY VARY (6 p) 1.–6.06, 10.–15.08, 16.–21.06. H 169 €UUDIS! BUDAPEST JA KRAKOW (6 p) 1.–6.06, 10.–15.08. H 169 €UUDIS! LÕUNA-POOLA JA LÄÄNE-UKRAINA (6 p) 15.–21.06, 10.–15.08. H 199 €UUDIS! KESK-EUROOPA PÄRLID (PRAHA – KARLOVY VARY – VIIN – BUDAPEST, WIELIZCKA) (8 p) 15.–22.06. H 259 €

IDA-EUROOPA RINGREIS KOOS VÄIKESE PUHKUSEGA (14 p) 25.06–8.07, 3.–16.09. H399–449 €RUMEENIA–BULGAARIA RINGREIS PUHKUSEGA MUSTA MERE ÄÄRES (13 p) 2.–14.09. H 339 €HISPAANIA–PORTUGALI–MAROKO RINGREIS (21 p) 18.09–8.10. H 829 €MALTA JA SITSIILIA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA (16 p) 20.09–5.10. H 640 €SUUR TÜRGI RINGREIS JA KÜPROS (23 p) 21.09–13.10. H 799 €

UUDIS! ITAALIA PUHKUS (12 p) 31.05–11.06, 9.–20.09. H 349 €HORVAATIA – SLOVEENIA – BOSNIA JA HERTSEGOVIINA PUHKUS (12 p) 1.–12.06, 25.07–5.08, 18.–29.08. H 319 €HORVAATIA–SLOVEENIA (10 p) 1.–10.06, 25.07–3.08, 20.–29.08. H 249–275 €KREEKA RINGREIS KOOS PUHKUSEGA (13 p) 11.–23.06, 28.07–9.08, 10.–22.09. H 369–409 €

VENEKEELSED GRUPID!

ROTERMANNI KESKUSAlati soodne kogu pere ostukeskus. Mere pst 4. Avatud iga päev kella 8.30–20

OSTAD MEILT KAUPA al 5 €, SAAD 2 TUNDI PARKIMIST TASUTA. Info parkla kassast

Rotermanni keskus Mere pst 4, 2. korrus,

E–P 8.30–20Kadaka tee 46

E–R 10–19, L 10–17, P 10–16

Imikute papud 5,50 €

Sipu-püksid

6 €

Sipu-püksid

8 €

Sipu-püksid

9 €

Imikute papud 5,50 €

16 vaba aeg Reede, 22. veebruar 2013

Paraadil marsib 1100 kaitseväelastEesti vabariigi 95. aastapäeva paraad algab Tallinnas Vabaduse väljakul pühapäeval kell 12. Üksused rivistuvad väljakule kell 11.15.

Tänavusel paraadil osaleb ligi 1100 kaitse-väelast, kaitseliitlast ja sisekaitseakadeemia ka-detti. Paraadüksused on arvudes järgmised: 23 lippu, kuus kompaniid, neli patareid, seitse rüh-ma ja kaks orkestrit. Relvastusest ja tehnikast saab peale käsitulirelvade näha 155- ja 122-mil-limeetriseid haubitsaid, õhutõrjeraketikomplek-se Mistral, õhutõrjekahureid ZU-23-2, tankitõrje-raketikomplekse Milan ja Mapats, 120- ja 81-millimeetriseid miinipildujaid, 90-millimeet-riseid tankitõrjekahureid, soomukeid Sisu XA-180 ja XA-188, mobiilset õhuseireradarit Ground Master ja lahinguteenindustoetuse sõidukeid. Pärast paraadi võib tehnikat lähemalt uurida Va-baduse väljakul toimuval näitusel.

Paraadi ajal lendavad üle väljaku Eesti õhuväe lennuvahendid koos politsei- ja piirivalveameti helikopteriga ning praegu Balti õhuruumi turva-vad Taani õhuväe hävitajad F-16. LinnaLeht

Vabariigi sünnipäev algab liputseremooniagaVabariigi 95. aastapäeval on tartlased oodatud liputsere-mooniale tähetorni juurde.

Kell 10 algaval üritusel kõ-nelevad Tartu linna ja maakon-na juhid, Tartumaa praost ja Eesti Üliõpilaste Seltsi esinda-ja. Esinevad Tartu meeskoorid, Tartu poistekoor ning puhkpil-liorkester Tartu. Tähetorn on avatud keskpäevani.

Kell 11 algab Jaani kirikus jumalateenistus ja kell 16 an-sambli FA Schola tasuta kont-sert „Muusikalised mõtisklu-sed”. Kavas on Euroopa keskaja ja Eesti muusika.

Tiigi Seltsimajas (Tiigi 11) esineb kell 11 ettekandega aja-loolane Küllo Arjakas. Keskpäe-val algab seltsimajas Big Band Tartu kontsert, orkestrit juha-tab Lirike Langeler, solistina astub üles Aivar Tommingas. Keldrisaalis on avatud Tartu linnamuuseumi koostatud näi-tus „Eesti Vabadussõda 1918–1920”. Eesti Rahva Muuseumis tähistatakse pühapäeval kella

Pärnus peetakse homme „Eesti pidu” Pärnus Jääfestivali rahvapeol astuvad üles vabaduslaulik Tõnis Mägi ja armastatud artist Maarja-Liis Ilus, bänd ning mitu Pärnumaa koori.

Homme kell 19 Jääfestivali talvepargis algava vabaõhu-kontserdi „Eesti pidu” kavas on tuntud ja rahva südamesse jää-nud teosed, mida oskavad kaa-sa laulda kõik.

Kontserdi kunstiline juht ja dirigent on Jüri-Ruut Kangur. Kontserdil osalevad Pärnu ühisgümnaasiumi koor, Sauga põhikooli koorid, lauluselts Si-reli Paikuselt, Sindi laulukoor,

„Karikakramäng ii” teist korda elektriteatrisTäna kell 19 näidatakse Tartu Elektriteatri (Lai 37) ekraanil taas „Karikakramäng II”, sest 12. veebruaril toimunud esimesel seansil jäi hulk filmihuvilisi ukse taha. Kohal on ka režis-söörid Andres ja Katrin Maimik.

„Karikakramäng II” koondab kolme lühifilmi, milles vaadeldakse kolme erinevat eluiga, kus inimene on sunnitud langetama otsuseid, mis mõjutavad tema ülejäänud elu. Sellised hetked

saabuvad sama äkki ja dramaatiliselt kui esi-mene armumine. Kuidas tulla kriisidega toime nooruses, varases keskeas ja kuldsetes aasta-tes? LL

Mullu toimus vabariigi aastapäeva paraad Tartus, sel aastal korraldatakse see aga oma traditsioo-nilises asukohas – Tallinnas Vabaduse väljakul.

Aldo Luud (Õhtuleht)

10–13 vabariigi sünnipäe-va pannkoogisöömise ja kä-sitöömeistrite töötoaga

„Rahvuslikus stiilis näpu-töö”. Muuseumi fuajees saab kuulata elavat muusi-

kat ja avatud on uus ajuti-ne näitus „Korraks koju”. LinnaLeht

Mullu toimus Tartu tähetorni juures Eesti lipu austamisüritus.

Aldo Luud (Õhtuleht)

segakoor Kungla, naiskoor Lee-lo, segakoor Endla, naislaulu-selts Linda ja Pärnu oikumee-niline naiskoor.

Päeval peetakse talvepargis kodutoidufestivali, kus on väl-jas Pärnumaa valdade parimad moosid ja hoidised. LL

Tseremoonia ja rongkäikVabariigi 95. aastapäevale pühendatud tseremoonia algab homme kell 15 Ale-vi kalmistul Vabadussõjas langenute ausamba juu-res. Sellele järgneb Pärnu linna ja maakonna noorte rongkäik mööda Riia maanteed Rüütli platsile.

Tõnis Mägi

Arno Saar (Õhtuleht)

„Karikakramäng II”