MAI 2015 | NR 3 (123)

SENSOR

Vahur TruupõldParim turvateenindaja 2015

G4S EESTI INFOLEHT

kui töö on ühtlasi ka hobi

MINE REISILE!

ANDRUS JAUK:

KOLLEEG SOOVITAB:

Turvalahendus 2015 annab kliendile konkurentsieelise

GALERII

2 G4S EESTI INFOLEHT MAI / JUUNI 2015 | NR 3 (123)

RAHVUSRAAMATUKOGUS TÄNATI PARIMAID22. aprillil tänas G4S I kvartali parimaid turvatöötajaid ning esmakordselt tunnustati ka parimaid turvateenindajaid. Märtsis toimunud „Märka turvateenindajat“ kampaania raames sai G4S 216 kommentaari ning 24 enim häid sõnu saanud turvateenindajat kutsuti pidulikule autasustamisele Rahvusraamatukogusse. Aitäh teile!

I kvartali parimad töötajadAleksey Kamrysh VD Ida piirkonna turvatöötajaToomas Voogne VD Põhja piirkonna turvatöötajaAleksandr Jermakov VD Põhja piirkonna turvatöötajaLiivi Kalmu VD Põhja piirkonna turvatöötajaSiim Koobas VD Põhja piirkonna turvatöötajaJüri Priilaht VD Põhja piirkonna turvatöötajaEerika Õun VD Põhja piirkonna turvatöötajaKristiina Korjas VD Põhja piirkonna turvatöötajaAleksander Meigas VD Lennundusosakonna turvatöötajaVladimir Batanov VD Lennundusosakonna turvatöötajaAleksandr Šemanajev VD patrullteenistuse turvatöötajaVahur Võsa VD patrullteenistuse turvatöötajaPiret Pihelgas Juhtimiskeskuse häirejuhtimise spetsialistAleksei Shmeljov Sularahadivisjoni turvatöötajaAndrei Kuznetsov Sularahadivisjoni turvatöötajaElizabeth Ots Sularahadivisjoni vanemkassiir

Parimad turvateenindajadMaidu Kraak Lõuna piirkonna turvatöötajaSten Ea Lõuna piirkonna turvatöötajaVahur Truupõld Põhja piirkonna MV2 turvatöötajaMariliis Mägi Põhja piirkonna MV1 turvatöötajaDarja Golubeva Põhja piirkonna MV1 turvatöötajaViivi Trei Lõuna piirkonna turvatöötajaAksel Hobta Põhja piirkonna MV1 turvatöötajaAnu Orav Lõuna piirkonna turvatöötajaHannes-Paul Kirotar Lõuna piirkonna turvatöötajaRaimond Laats Lõuna piirkonna turvatöötajaAndrei Kuntsmann Lennundusosakonna turvatöötajaDmitri Tarassenko Põhja piirkonna MV1 turvatöötajaMati Mätlik Lõuna piirkonna turvatöötajaMargit Pihlamets Põhja piirkonna patrullteenistuse turvatöötajaSteven Sedrik Põhja piirkonna MV1 turvatöötajaKristo Kärblane Lõuna piirkonna turvatöötajaMerike Sika Lõuna piirkonna turvatöötajaOlaf Kingo Põhja piirkonna MV1 turvatöötajaEne Tari Põhja piirkonna MV2 turvatöötajaRein Lindoja Põhja piirkonna patrullteenistuse turvatöötajaArvo Tehver Põhja piirkonna patrullteenistuse turvatöötajaHelen Kauksi Põhja piirkonna MV2 turvatöötajaIlja Daškin Lennundusosakonna turvatöötajaKristjan Suurkaev Põhja piirkonna MV1 turvatöötaja

Üks Keila ekipaažidest: vasakul Rein Lindoja, paremal Aleksandr Šemanajev

Kvartali parimate grupipilt Rahvusraamatukogu katusel

Personaliosakonna assistent Eerika Õun on olnud

1,5 aastat G4Si peamaja visiitkaardiks, töötades

valvelauas turvatöötaja-administraatorina

Tort parimatele

3

JUHTKIRI

SISUKORD

2 Parimad turvateenindajad selgunud

4 UUDISED: tutvustame innovaatilist neljarattalist parkimiskontrolöri, kutsume töiselt osalema suurüritustel, tervitame uusi töötajaid

6 ANDRUS JAUK: arendajana arendamisest

10 INNOVATSIOON Infokaitseteenus: teekond riigisaladustest küttegraanuliteni

12 TURVALAHENDUS: uudistame Eesti Turvaettevõttete Liidu tunnustuse pälvinud turvalahendust AS-ile Transiidikeskus

16 MEIE MEES Vahur Truupõld – Eesti Telekomi tööpere lemmik turvateenindaja

19 KOLLEG SOOVITAB: puhka soodsalt!

20 RISTSÕNA

Kevad on talgute ja uute julgete algatuste päralt. Kogu Eesti leiab endas tahte ja väe, et panna õlad kokku ja üheskoos kraamida koduümbrus puhtaks. Selle süm-

boolse tegevusega tehakse ruumi kõigele, mis on uus ja pu-has. Nii teeb ka G4S. Tänavu olime abiks Tallinna Looma-aial ja Ida-Tallinna Keskhaigla Hooldusravikliinikul, võttes ette heakorratööd.

Kevadet saab tervitada ka teisiti – leides endale uue hobi, või planeerides ägeda reisi, täis avastusretki. Kolleegide reisi- soovitusi leiad Sensori eelviimaselt leheküljelt.

Lisaks uutele muljetele ja mõtete korrastamisele annab kevadele hea hoo sisse ka tööelu juurde käiv korrastami-ne. Paljud ettevõtted teevad korda enda arhiivid, vabane-des aegunud dokumentidest ja muust enam mitte vajalikust kraamist. Ka siin on G4S abiks. Infokaitseteenus hävitab ajale jalgu jäänud ürikud, infokandjad ja muud kontorielu „ajaloo - kihid“ roheliselt, turvaliselt ja kokkuhoidlikult. Lehekülgedel 12 ja 13 saad ülevaate, kuidas toimib see G4Si jaoks võrdle-misi uus teenuseliik, mille vastu tunneb huvi järjest rohkem ettevõtteid.

Et kord ja korrastatus on edu pandiks, kinnitab ka Eesti üks edukamaid firmasid AS Transiidikeskus. G4Si loodud turva- lahendus annab Transiidikeskuse-le täpse ülevaate ettevõtte ligi 80- hektarilisel territooriumil toimuvast, olles ühtlasi lisaväärtuseks Transii-dikeskuse klientidele, kelle jaoks on samuti oluline, et kõik oleks kontrolli all. Transiidikeskuse kon-kurentsieeliseks olevast turva- lahendusest saad lugeda lehe- külgedel 14 ja 15.

Head lugemist!

JULIA GARANŽA

Hea lugeja

SENSORG4S Eesti infolehtIlmub aastast 1995Telefon 651 1825

Väljaandja: AS G4S EestiPaldiski mnt 80Tallinn 10617

Kujundus: Menu Kirjastus OÜTrükk: KroonpressTiraaž: 1400

Toimetus:Julia GaranžaMaria ŠnaperKristel SaarmMaarika HaavistuEsme KassakKristiina Makut Artur AunapuEne RajaReiko TääkerVillu Õun

SENSOR

4 G4S EESTI INFOLEHT MAI 2015 | NR 3 (123)

UUDISED

4

Millenniumi-ajastu parkimiskultuuri üks olulisemaid osi – kraabitavad pile-tid – kaovad ajalukku. Ühe uuendusena on sellest aastast kraabitavad parki-mispiletid ja paberkandjal kuukaardid asendunud e-piletitega. Igal ettevõttel on nüüd võimalus müüa parkimispi-let mistahes AS-i Ühisteenused poolt hallatavasse väliparklasse või linna-parkimisalale veebi vahendusel. Ai-nulaadses e-pileti keskkonnas saavad ettevõtted pakkuda või müüa neile sobivatel tingimustel parkimispileteid oma klientidele või töötajatele kiiresti ja mugavalt, olgu parkimise periood 15 minutit, 1 tund või koguni 1 kuu.

Klient annab parkimise soovist teada ning ette-võte väljastab talle autonumbri põhise elektroo-nilise pileti soovitud parkimisalale, soovitud kuu-päevaks ja soovitud kestvusega. Eriti mugav on süsteemi kasutada majutusasutustel ja restorani-del, kellel on alatasa palju välismaiseid kliente, kes ei saa oma sõiduki parkimise eest mobiilselt tasuda ja samuti ei pruugi läheduses olla parkimisautomaati kust pilet osta. Pileti väljastamistoimingu teeb näi-teks majutusasutus kliendi eest, sealjuures on asu-tusel valikuvariant, kas ta maksab kliendi parkimise ise või näiteks lisab parkimisarve hiljem majutus-arvele juurde. Teenus on mugav ka kliendile, kes ei pea enam midagi eraldi auto armatuurlauale viima, pilet hakkab kehtima elektrooniliselt ja on koheselt nähtav ka parkimiskorraldajatele.

Uus keskkond on ettevõtetele ääretult mugav ja lihtne kasutada. Kõikidest toimingutest jääb maha statistika, mida saab vastavalt vajadusele töödelta. Samuti kaob ettevõtetel ära vajadus koguda parki-mistšekke või arveldada paberkandjatel materjali-dega, selle teeb kõik ära E-pilet.

Keila kool tuli G4Si valvesse

Keila Hariduse SA kevadisel turvahankel osutus edukaks G4Si pakkumus. Kolmeks aastaks sõlmitud lepingu raames tulevad G4Si valvesse Keila kooli Ehitajate tee ja Pargi teel asuvad hooned. Ühte koolimajadest tuleb ka mehitatud valve post. Lisaks tehnilisele ja mehitatud valvele reageerivad koolidest tulevatele väljakutsete-le ka turvafirma patrullid. Tehniline valve rakendub koolides juunist, mehitatud valve post asub tööle kooliaasta esimesel päeval.

Keila linna ja G4Si seob koostöö aastast 2012: linnas patrullib ööpäevaringselt üks patrullekipaaž, kes lisaks piirkonna klientide väljakutsetele hoiab silma peal kohaliku elu sõlmpunktidel. Keilakate tunnustuseks tuleb öelda, et tegu on ühe tegusama patrullipiirkonnaga, kus koostöö kohaliku kogu-konna ja turvafirma vahel on aktiivne ja mitmetahuline. Esimese kvartali jooksul oli G4Si turvapatrull Keilas abiks ligi 20 avaliku korra rikkumisega seotud olukorra lahendamisel. Enamasti on tegu olnud kaaskodanikke häirivate joobes isikutega.

ÜHISTEENUSED TOOB TALLINNA TÄNAVATELE E-PARKIMISKONTROLÖRI

Maikuus alustab Tallinnas eraparkimisaladel tööd numbrituvastuskaa-meratega sõiduk, mis muudab mugavamaks ja oluliselt lihtsamaks par-kimiskorraldajate töö. Kontrollauto on varustatud nelja numbrituvastus-kaameraga, mis loeb ka 30 km tunnikiiruse juures veatult sisse parkivate sõidukite autonumbrid ja kontrollib reaalajas parkimislubade kehtivust. Vastus, kas sõiduk pargib või mitte, tuleb ainult loetud sekundite jooksul. Samuti vähendab numbrituvastuskaamerate kasutuselevõtt pea oluliselt parkimiskorraldajate eksimise võimalust autonumbrite sisestamisel.

Kuna AS-i Ühisteenused poolt hallatavaid parkimiskohti on üle mitmekümne tuhande, siis selleks, et kõiki

neid kohtasid jõuaks reaalselt ka kontrollida, tekkis vajadus n-ö targa auto järele nimega PARKATS. Näiteks,

kui tavapäraselt võtab parkimiskorraldajal ca 200-kohalise parkimisala kontrollimine aega ca 1,5 tundi, siis uus

lahendus teeb selle töö tema eest ära ca 3–4 minutiga.

Selline lahendus ei ole väga laialdaselt levinud. Hetkel on parkimiskontrolli otstarbeks numbrituvastuskaa-

meratega varustatud sõidukid kasutusel Venemaal, Hollandis ja ka Soome katsetab ühte sõidukit. Eestis on

aga PARKATS-i tööks loodud kõik eeldused: lõviosa parkimisi teostatakse mobiilside, nutiparkimise või elekt-

rooniliste piletite vahendusel, mis oluliselt hõlbustab automaatset parkimiskontrolli.

Tehniline lahendus sündis koostöös OÜ-ga Nordic Payments ja arendatakse välja, arvestades Ühisteenus-

te vajadusi. Süsteemi litsents kuulub AS-ile Ühisteenused.

Rohkem G4Si siseuudiseid leiad intranetist: net.g4s.ee

KRAABITAVAD PARKIMISPILETID ASENDUVAD E-PILETIGA

Punaste ringidega on tähistatud PARKATSI videokaamerad. Erinevalt tavalisest parkimiskontrolörist on PARKATSIL tervelt neli silma.

5

Tervitame uusi töötajaidAlates 1. aprillist töötab senine peamaja administraator Eerika Õun personalidivisjo-ni assistendina. Eerika on õppimas Tallinna Majanduskoolis kvaliteedijuhtimise eriala, mis on täiendamas tema varasemalt Eesti Ette- võtluskõrgkoolis Mainor omandatud ärijuhti-mise kõrgharidust. Uues ametis tegeleb Eerika peamiselt koolitusvaldkonnaga, kuid on abiks ka divisjoni ürituste korraldamisel ning dokumendi-halduse korrastamises. Eerika peamine vastutus koolituses on turvatöötaja kvalifikatsioonikursus ja ühe esimese projektina tegeleb ta patrullide täiendkoolituse korraldamisega. Eerika kuu-lub Kaitseliitu, huvitub meditsiiniteemadest ja on pühendunud mitmele heategevusteemale, samuti meeldivad talle koorilaul ja kergejõustik.

UUDISED

Veebruari lõpus alustas Põhja piirkonna müügi-divisjoni projektlahenduste osakonnas müügi-juhina tööd Gert Laanemaa. Gerdi peamiseks ülesandeks on suurhangetega tegelemine. Gert on varasemalt töötanud peaaegu 20 aastat Po-litsei- ja Piirivalveametis, olles juhtinud nii väik-semaid kui ka suuremaid meeskondi, aga ka eri-nevaid protsesse. Politseis on ta töötanud mitu aastat tehnikakeskuses, kus tema vastutusvald-konda kuulusid nii mereturvalisusega seonduv, relvandus kui ka info- ja kommunikatsiooniteh-noloogia teemad. Vabal ajal armastab Gert spor-tida ja reisida, aga ka kokata tervele perele.

Kiiret sisseelamist ja põnevaid projekte!

Pärnu Muuseumis valvati Faberge munasid analüütilise videovalve abilÜlestõusmispühade paiku avas Pärnu Muuseum näituse „Vanim ja Kuulsaim“, mille tarbeks telliti spetsiaalne turvalahendus. Kaks nädalat kestnud näitusel sai näha ka kuulsaid, kalliskivide säras Faberge mune.

Maailma ühe tunnustatuima, Euroopa õukondade lemmikjuveliiri Peter Carl Fabergé isa Gustav sündis Pärnus. See on vaid üks seostest, miks hinnaline näitus Pärnusse toodi. Näitus avati 5. aprillil, just selsamal päeval 750 aastat tagasi ülestõusmispühade ajal anne-tati Pärnule järjepidev linnaõigus.

Näituse tarbeks tellis Pärnu Muuseumi hoone omanikuks olev AS Riigi Kinnisvara G4Silt väärtuslike esemete analüütilise videovalve. "Näituse eksponaadil VD-0133“ hoid-sid 24/7 luupe peal kaks Bosch videokaamerat. Hinnaliste inkrustatsioonidega munad sea-ti sisse turvakiledega kaetud lihavõttemunade vitriinkappi ning pandi kaamerate valvsa pilgu alla ennetamaks vandalismiakte ja vargusi. Kõigi kaamerate sisenditesse olid ühenda-tud kõlarid, mille kaudu sai vajadusel edastada häälteateid, et kutsuda korrale väärtuslik-ke mune ohustavaid liiguudishimulikke külalisi. Peale Pärnu näitust viidi munad tagasi Eesti Kunstimuuseumisse.

Massiürituste kõrghooaeg vajab tegijaidValvedivisjon annab teada eelseisvatest üritustest, kus vaja-takse tublisid julgestajaid. 29.–30. mail toimub Eesti autospordi motospordivõistlus Harju Rally ning korra eest on valitud vastuta-ma G4S Eesti. Kui 29. mail on ralli turvalisusega seotud ligi 30 ralli rajajulgestajat, siis järgmisel päeval tagatakse Harju rallil võistlejate ja pealtvaatajate turvalisus 120-liikmelise meeskonnaga.

G4Si ülesandeks on rallisõitjate ja tuhandete pealtvaatajate ohutuse tagamine kõikidel kiiruskatsetel. Lisaks vastutab G4S ka paljude muude kokkulepitud valve- ja turvaalaste kohustuste täitmise eest. Ralli julgestustiimi on oodatud kandideerima kõik töötajad, kes valdavad eesti keelt vähemalt kesktasemel ning on vanemad kui 18 eluaastat. Maikuus toimub ralli rajajulgestaja koolitus, täpse koolitusaja edastavad töötajatele ralli katsete va-nemad.

Mai algusest kuni sügiseni välja on veel teisigi suuri üritusi, mida G4S turvamas on. Lõuna piirkonnas teeme koostööd Tartu Maratoni korraldusmeeskonnaga. Kokku tuleb kuus erinevat spordiüritust nii Tartu linnas kui ka maakonnas. Neist esimene, Tartu jook-sumaraton, toimub juba 10. mail, jooksumaratonile järgnevad rattaralli, rulluisu maraton ning mitmed teised, samuti rahvarohked võistlused. 4.–7. juunil toimuvad Viljandis Rahvus- vahelised Hansapäevad, kus samuti vajame abikäsi. Lisainfot suvel toimuva-te massiürituste turvamise kohta jagab valvedivisjoni G4S Staff projektijuht Kristiina Eelmaa: kristiina.eelmaa@ee.g4s.com

Eerika Õun

Gert Laanemaa

6 G4S EESTI INFOLEHT MAI 2015 | NR 3 (123)

PERSOON

7

PERSOON

See, kui kogu aeg on käsil midagi põ-nevat, peletab rutiini ning aitab meeskonnana edasi liikuda, usub

Andrus Jauk (47), G4S äriarenduse osa-konna juhataja. Mees sattus turvavald-konda pärast ülikooli lõpetamist ja on sellesse püsima jäänud tänini. Põnevaid te-gemisi on jagunud aga kõigisse aastatesse.

Andrus meenutab, et sattus Tallinna Tehnikaülikooli järgselt tööle turvafirmasse Akropol G. Sinna kutsus teda tööle üks tut-tav, kes mehe võimeid teadis. “Läksin sinna tööle 4. novembril 1993. aastal,” on mehel oma turvatöö karjääri algus meeles kuupäe-valise täpsusega.

Andruse esimene ametikoht oli pea- insener, kuid üsna pea sai temast tehnika-direktor. Siis liideti ettevõte ESS-iga, kus Andruse koordineerida oli Eesti, Läti ja Leedu turvatöö tehniline pool. Sellesse aega jääb ka liitumine Eesti Valvekoondisega, mis suurendas kliendibaasi märkimisväär-selt. Falck Eesti ajal liideti turvafirmas IT ja haldusvaldkonnad, siis pidi Andrus tege-lema paljude erinevate valdkondadega. See aeg tõi turvatöösse juba ka rahvusvahelist mõõdet.

Andrus usub, et on turvavaldkonda paari-kümneks aastaks püsima jäänud just seetõt-tu, et tegemisi on palju ja erinevaid. Need on pakkunud arenguvõimalust talle endalegi.

Ta meenutab näiteks, kuidas oli G4Si uue peamaja projektijuht, alustades koostööst projekteerijatega ning lõpetades iganädalas-te ehituskoosolekutega platsil. Alates 2012. aasta lõpust on tema põhitöökoht äriarendu-

se osakonna juhataja. Osakonna inimestest pooled tegelevad tehnilise arendusega, poo-led teenuste arendamisega.

Seejuures on uued teenuste ja toodete arendusprojektid suunatud nii majast välja kui ka ettevõtte enda tagatuppa.

Mehitatud tegevused liiguvad tehnikapõhisteksViimase ettevõttesisese projektina nimetab Andrus e-patrulli. Selle aasta algusest käivi-tunud teenuse ettevalmistamine võttis aega aasta. E-patrull tähendab üle Eesti tegutse-vale 75 ekipaažile seda, et nende igapäeva-seks töövahendiks on nüüd käsiterminalid. Sinna laekuvad töökäsud ning töö tulemu-sedki tuleb nende vahendusel edastada.

Majast väljaspool oli Andruse sõnul hu-vitav projekt koostöös Kredexiga loodud Elmo elektriautode rendilahendus. “Seda teenust ei oska esmapilgul turvafirmaga seostadagi, kuid saime lahendust välja töö-tades ära kasutada needsamad lahendused,

ANDRUS JAUK

“KUI TÖÖ ON SINU HOBI, VÕI VÄHEMALT VALDKONNAPÕHISELT OMAVAHEL SEOTUD, ON KÕIK KORRAS,” KINNITAB ÄRIARENDUSE OSAKONNA JUHATAJA ANDRUS JAUK (47), KES ENDA SÕNUL NIISAMA OLLA EI OSKA. SOOV PIDEVALT MIDAGI TEHA ON PANNUD TEDA HOOGSALT ARENDAMA KA G4Si TEENUSEID.TEKST: SILJA PAAVLE, ÕHTULEHT

FOTOD: AIVAR KULLAMAA

TÜÜRIB ARENDUSTÖÖD TASAKAALUKALT JA RUTIINIVABALT

mis on kasutuses ettevõttesiseseltki, näiteks. Näiteks autode asukoha jälgimisel,” kõneleb ta. Nii G4Si autopargi järelevalveprogram-mi SeeMe ning elektriautode kiirlaadimis- võrgustiku haldus toimivad veebipõhiselt ning nendega seotud klientide teenindamine võib jätkuda ükskõik kust, kus on interneti-ühendus.

Tulevastest projektidest kergitab Andrus saladusekaant niipalju, et mitmed seni me-hitatud tegevused liiguvad rohkem tehnika-põhiseks ning on tulevikus seotud rohkem nutitelefonide või tahvelarvutitega. See võimaldab neid tegevusi reaalajas jälgida. Näiteks on plaan seda rakendada sularaha-saadetiste transportimisel. Ka kauplustes on plaan tulevikus praegu juhtmega ühendatud makseterminalid siduda mobiiltelefonide või tahvelarvutitega.

Uute lahenduste väljapakkumiseks peab äriarenduse osakond olema toimuvaga ning võimalike vajadustega hästi kursis. Ideed uuteks lahendusteks töötatakse välja aga teiste divisjonidega koostöös. “Peame kogu aeg lahtiste silmadega ringi käima, aima-maks, mis turul toimub ja mille järgi võib olla vajadus,” selgitab Andrus. Palju kasu on ka G4Si teiste riikide kogemustest ja lahendustest. Nendega tutvudes tuleb aga alati mõelda, kas soodsam on need lahendu-sed teistest riikidest Eestisse üle tuua või ise midagi taolist kohapeal valmis teha.

Andruse sõnul peab kõige selle sujumiseks olema tugev valdkonnatunnetus, kõigi osa-pooltega arvestades peab suutma tegevusi õigesti planeerida ja teostada. Kõige raskem

Andrus Jauk: „Peame kogu aeg lahtiste silmadega ringi käima, aimamaks, mis turul toimub ja mille järgi võib olla vajadus.”

8 G4S EESTI INFOLEHT MAI 2015 | NR 3 (123)

PERSOONseejuures on Andruse arvates tähtajaliste hangetega, sest tähtajad sunnivad siis tööle karmilt takka. Kui aga projektid on valmis ja on näha, et töötavad lahendused on õiges kohas, teeb see Andrusele suurt heameelt.

Ei armasta töötegemise kõrvale pikalt seletadaTöö raskuspunktideks nimetab Andrus,

et kohati on raske kõiki vajalikke osapoo-li edasiminekuks ühisesse paati tõmmata. “Igaühel on ju oma igapäevatöö, fookus ja areng,” mõistab Andrus samas seda. Ja li-sab, et tasapisi olukord siiski paraneb.

Kui rääkida trendidest turvamaailmas, siis on Andrus veendunud, et lähtuvalt ül-distest tööturutrendidest suureneb tulevikus inimtööjõu kõrval tehnoloogiliste lahendus-te osatähtsus. Videovalve on klientide seas populaarne juba praegugi.

Iseendast rääkides ütleb Andrus, et on ra-huliku meele ja loomuga. Ta eeldab alati, et kui midagi on kokku lepitud, peetakse sellest ka kinni. “Meie osakonna inimesed hinda-

vad seda ning nii on meie koostöö sujunud,” märgib Andrus rahulolevalt. Seda kinni-tab ka inimeste soov tema alluvuses tööd teha – äriarendusosakonna inimeste töö-staaž algab kolmest aastast.

Hea meeskonna toimimise võlusõna on Andruse sõnul rutiini puudumine. “Meil on kõigil huvi uue vastu, rutiini vältimiseks mängime aeg-ajalt meeskonnas rolle ka rin-gi,” kirjeldab ta tegevusi, mis aitavad ühise meeskonnana päev päeva haaval edasi lii-kuda.

Seejuures püüab Andrus oma alluvate-le ise ka eeskuju näidata. Ennekõike selles osas, et alati pole vaja pikalt seletada, töö on

Hea meeskonna toimimise võlusõna on Andruse sõnul rutiini puudumine. “Meil on kõigil huvi uue vastu, rutiini vältimiseks mängime aeg-ajalt meeskonnas rolle ka ringi,”

9

PERSOON

olulisim. Ta meenutab aastatetagust aega, mil alustas tehnika ja IT osakonna juhina. “Kui ma tööle tulin, kuulsin pidevalt, kui-das seda ja teist ei saa. Kuid üsna ruttu lõp-pesid need jutud ära,” muheleb ta.

Elus olulisimaks peab Andrus tasakaalu. See tähendab, et ta püüab töö- ja koduelu omavahel balansis hoida, et üks ei hakkaks teise üle domineerima. Kuidas seda saavu-tada? “Mina proovin kodus vähemalt töö-asjadele mitte mõelda,” kostab mees.

Töö toetab hobisid – ideaalne kooslus!Andrusel on kaks tütart ning perega vee-detakse üheskoos niipalju aega kui võima-lik. Andruse abikaasa töötab Luxemburgis Euroopa Komisjoni tõlkijana ning seetõttu on argipäeviti mehel kodus oluliselt suu-rem vastutus kui meestel tavaliselt. “Mulle sobib see. Kui ma midagi teen, tahan ka vastutada,” kinnitab ta. Kuid seda suurem väärtus on nendel hetkedel, kui puhkuse ajal üheskoos aega veedetakse.

Töiste ja koduste tegemiste kõrvalt on Andrusel aga ka suur hobi, millega ta on aastaid juba tegelenud. Selleks on tal ga-raažinurka sisse seatud oma töölaud, mida kutsub ise laboriks. Andrus huvitub nimelt analoog audiotehnikast, see tähendab siis, et talle meeldib taastada vanu helimängi-jaid. Näiteks vinüülimängijaid, lampvõi-mendeid, lint- ja kassettmakke. Taastamis-

Kristjan Mikk, äriarenduse osakonna teenustejuht“Olen Andrusega samas ettevõttes töötanud neli aastat, ühes struktuuriüksuses kaks aastat. Andrus on koos töötatud aastate jooksul jätnud väga tasakaaluka inimese mulje, kes suudab oma emotsioone hästi kontrollida ja üritab ka teravaks kiskuvatele olukordadele leida rahumeelse lahenduse. Kolleegina on ta mõistev ja abivalmis ning oma tegemistes süsteemne ja põhjalik.”

Ene Raja, klienditeenindusdivisjoni direktor“Luurele läheksin Andrusega täiesti kindlalt. Olen varasemalt teinud palju koostööd erinevate ettevõtete sarnase positsiooniga heade juhtidega, kuid nii kliendikeskset ja koostööaldist, kui on Andrus, ei ole siiski kohanud. Olen selle üle sageli endamisi üllatunud. Imetlen ja õpin Andruse tarka kannatlikkust ja sõbralikkust ja olen siiralt tänulik, et Andrus annab abikäe, kui vajan tööalast nõu, mis näitab ettevõtte huvide esikohale seadmist. Tähistasime Andruse meeskonnaga koos jõule ja võtsime vastu suvepäevade väljakutseid. See on olnud alati puhas lust. Ka möödunud aasta suvepäevade juhtkonna üllatusesinemise ettevalmistamisel pani Andrus toekalt õla alla ning oli ka meie ZZ Top show vahva baarimees.

Aitäh sulle, Andrus!”

protseduuri käigus viiakse kokku teooria ning praktika ja tulemust on võimalik see-järel head muusikat kuulates hinnata.

Andrusel kodus üle 500 vinüülplaadi. “Praegu kuulavad ju kõik Spotify´d. Mina võtan selle asemel aga tagatoas plaadi ümbrisest välja ja panen plaadimängi-jasse,” kõneleb ta ja lisab, et vanad asjad on üldjuhul nii hea kvaliteediga, et neid lihtsalt tasub aeg-ajalt üle kuulata. Tõsi, Andrus muheleb, et tema lemmiktegevusel pole elu praktilise poolega midagi pistmist, pigem on see emotsionaalne hobi. See-eest aitab see mõnusalt muudest tegemistest end välja lülitada.

Andrus kinnitab, et igal inimesel peaks mõni hobi olema. “Me elame ju iseenda jaoks!” tuletab ta meelde. Eriti tore oleks, kui töö ja hobi käiksid käsikäes. “Mul on see vähemalt valdkonnapõhiselt nii,” kin-nitab ta. Sest kõiksugu vana tehnika kõr-val vaimustub mees ka ultramoodsast ning sellega kursis olla aitab tal just töine elu.

Andrus ei oska enda sõnul niisama olla, tal peab olema pidevalt midagi teha. “Kui aastaid tagasi ehitasime maja, siis leidsin ka mitu aastat hiljem veel pidevalt mida-gi, mida ümber teha, kuniks sundisin end sellele piiri panema,” naerab ta, et tema loomuses on asju pidevalt paremaks teha. Seepärast unistab ta ärilahenduste osa-konnaski veel oma meeskonnalt nii mõnegi põneva väljapigistamisest. “Võimekus on meil selleks igati olemas,” kinnitab ta. n

Mida arvavad Andrusest kolleegid?

Andruse hobiks on analoog audiotehnika taastamine: "Vanad helimängijad pakuvad hoopis teistsugust, pehmemat, muusika kõla."

MÄRKA TURVATEENINDAJAT

MÄRTSIKUUS KORRALDAS G4S ESMAKORDSELT KAMPAANIA „MÄRKA TURVATEENINDAJAT!“, MILLEGA SOOVISIME AVARDADA AVALIKKUSE ARUSAAMU TEENINDUSSFÄÄRIST NING SUUNATA INIMESI MÄRKAMA JA HINDAMA KA TURVATEENINDAJATE HEAD TÖÖD. ALGATUSE RAAMES, MILLE PEAMISEKS REKLAAMKANALIKS OLI SOTSIAALMEEDIA, SAI G4S 216 KOMMENTAARI, NIMELISELT TOODI VÄLJA 55 TURVATEENINDAJAT. TEKST: JULIA GARANŽA

FOTO: G4S

Turvateenindajateshinnatakse enim abivalmidust

Enim leidis äramärkimist turvateeninda-jate abivalmidus, hea suhtlemisoskus ja tähelepanelikkus, samuti tõsteti esile os-

kust anda spetsialisti nõu. Rekordiliselt suur arv toetavaid kommentaare tuli ühe staažika tur-vateenindaja, Vahur Truupõllu, kohta, kes iga-päevaselt täidab turvatöötaja ja administraatori ülesandeid AS-is Eesti Telekom. Vahur Truupõld töötab turvavaldkonnas 13 aastat ning lisaks tur-

10 G4S EESTI INFOLEHT MAI 2015 | NR 3 (123)

Keila linna elanikud on kiitnud oma patrull- ekipaaže, leides, et linnapatrull on tegus ning os-kab ise näha olukordi, kus nõu ja jõuga abiks olla. Nimeliselt toodi välja Rein Lindojat ning Margit Pihlametsa. Tartu Tasku keskuse turvateenistuse kohta tuli samuti toetavaid sõnumeid: märgiti bussi- jaamas joobes isikute rahumeelset taltsutamist ning mõistlikku ja abivalmist suhtumist. Nimeli-selt toodi välja Kristo Kärblane.

vatööle on ka Põhja piirkonnas töötajate usaldus- isik. „Märka turvateenindajat!“ kampaania raa-mes sai ta positiivseid kommentaare rohkem kui 130 inimeselt. Vahuri puhul tõsteti esile suure-pärast suhtlemisoskust, head inimeste tundmist, empaatiavõimet ning abivalmidust. Mitmeid kommentaare on tulnud ka Viljandis patrullekipaažis töötava Raimond Laatsi kohta. Ka Raimondi puhul tõsteti esile, et teeb rohkem, kui oodata võiks.

MÄRKA TURVATEENINDAJAT

Olaf Kingo, turvatöötaja Kristiine Keskuse Prisma objektilKliendi teenindamine on ajapikku kasvanud meie töö üheks kesksemaks tegevuseks. Moel või teisel me kõik teenindame kliente ning sageli ollakse meile selle eest ka tänulikud. Lahke tunnustav sõna loeb palju.

Usun, et igaüks meist annab oma parima, et teha talle usalda-tud töölõiku võimalikult hästi. Tööandja poolne tugi vastavate kursuste ja koolitustega oleks väga teretulnud. Pean silmas koo-litusi, kus saaks õppida teenindust, võib-olla osaleda täiendõp-pes põhjanaabrite juures, keelekursused pakuksid samuti huvi. Kampaania „Märka turvateenindajat“ aitas ehk mõneti laienda-da nende inimeste mõttemaailma, kes ei ole turvaäris toimuva-ga kursis ega oska lahterdada turvatöötajat mingisse kindlas-se valdkonda. Kampaania tuletas meelde, et kiita võib igaühte, ning loodan, et G4S teeb seda ka järgmisel aastal.

11

Mõned „Märka turvateenindajat!“ kommentaarid

Mariliis MägiPõhja piirkonna MV1 turvatöötajaMariliisi kohta saime mitu kommentaari:„Kui Pärnu Keskuses juhtus suur õnnetus ühe poisiga, kes oli teiselt korruselt alla kukkunud, siis see tüdruk oskas inimesele esmaabi anda."

Veel üks kommentaar: „Turvateenindajat pa-ni märkama tema rõõmus ellusuhtumine. Viisa-kas, tubli ja aktiivne tööl.“

Darja GolubevaPõhja piirkonna MV1 turvatöötajaÜlemiste kaubanduskeskuse administratsioonis töötav isik kirjutas Darja kohta järgmist: „Ta on alati hästi viisakas ja sõbralik.“

Rein LindojaPõhja piirkonna patrullteenistuse turvatöötajaKeila ekipaažis töötava Reinu kohta tuli põhjali-kult argumenteeritud kommentaar:

„A. Koolipäevade hommikul (ilmselt siis, kui tal on reidipaus) seisab ta algkooli juures ristmi-kul ja jälgib liiklust, vajadusel aitab väiksematel teed ületada ja üldiselt distsiplineerib liiklust. B. Linnavalitsuse inimesed saavad talt pidevalt vihjeid, mida ja kus teha, et asi parem oleks. C. Tunda on, et ta hoolib linnast rohkem, kui turvamehelt seda eeldatakse.“

Merike SikaLõuna piirkonna turvatöötajaTartu Magasini poe külastajalt saime järgmise kommentaari:

„Väga abivalmis ja meeldivalt viisakas turva-töötaja. Olen seda poodi palju ķülastanud ja alati on sealsel turvatöötajal sära silmis ja näol naeratus:) Kuidas ta küll jõuab :)“

Helen KauksiPõhja piirkonna MV2 turvatöötajaTallinnas Navigaatori maja administraatorina töötava Heleni kohta tuli pikem kommentaar:"Pidin peale väsitavat koosolekut minema arstile ning olin positiivselt üllatunud, kui mind rõõmsalt tervitanud noor tumedapäine turva-neiu majas orienteerumisega lahkelt abistama nõustus ning juhendas, millist lifti kasutada, et jõuda õigesse kohta. Sooviksin teda südamest tänada, et muutis mu veidi kehvasti alanud päe-va palju rõõmsamaks. Olles ise aastaid kokku puutunud kõikvõimalike klientide (ja küsimus-tega), tean, kuivõrd väsitav ja raske antud töö olla võib. Usun, et teil on väga vedanud, et too neiu teid taolistes situatsioonides esindab.“

TURVA VÕI TEENINDAJA?

Andrei Kuntsmann, lennueelse julgestuskontrolli turvatöötaja Tallinna LennujaamasEile olin julgestustöötaja, täna olen pigem klienditeenindaja. Olles töötanud turvavaldkonnas juba üle 15 aasta, olen täheldanud, et järjest rohkem nähakse mind tee-nindusala töötajana. Tõesti, ajad muutuvad: suhtlemisoskus ning hea teenindus kinnitavad järjest enam kanda ka turva-töös. Kogemus näitab, et kliendi meele teeb heaks, kui anname talle võimaluse end tühjaks rääkida ja näitame talle sõbraliku olekuga siirast huvitatust ning pakume ka ise lahendusi välja. Inimestele meeldib saada enam, kui nad on eeldanud. Arvan, et aeg-ajalt kuluks meie töötajatele ära meeldetuletus „heast ja halvast“ teenindusest. Samuti tuleksid kasuks lisainfo ja kooli-tused, võib-olla isegi meistriklassi näited!

„Märka turvateenindajat’’ kampaaniat peaks kindlasti korda-ma. Hea teenindus on edu pant ka turvaäris. Kui teenindusse panustada ning teha seda järjepidevalt, ei jää see kliendil mär-kamata. Rõõmus ja rahulolev klient oskab hinnata nii teda tee-nindanud inimest kui ka ettevõtet laiemalt.

Maria Šnaper uuris „Märka turvateenindajat“ kampaania raames häid kliendisõnu kogunud kolleegidelt, kuivõrd nad tunnevad end teenindajatena, tehes turvatööd?

Mariliis Mägi, turvatöötaja Pärnu Keskuse objektilTöötan Pärnu keskuses ja paratamatult pean suhtlema palju klientidega, nii poekülastajate kui ka töötajatega. Külastajad otsivad reeglina kaduma läinud lapsi või mõnda poodi, töö-tajad pöörduvad küll spetsiifilisemate küsimustega, ent jär-jest enam peab tõdema, et turvatöötaja on ka teenindaja. Olen täheldanud oma kogemusest, et teenindus on äärmi-selt oluline. On olnud olukordi, kus klientide paindumatud ja teravad väljaütlemised on vahetunud vabanduste ja viisa-ka tooni vastu välja pelgalt sellest, et olen ise viisakaks jää-nud. Empaatiavõime ja oskus asetada ennast kliendi „kinga-desse“ aitab pakkuda paremat teenust ja murda iganenud stereotüüpe.

Kampaania „Märka turvateenindajat“ oli selles mõttes hea, et tõi rambivalgusesse turvatöötaja neid külgi, mida inimesed võtavad iseenesestmõistetavalt ega os-ka esmapilgul hinnata. Ka tutvusringkonnas tegi nii mõnigi inimene avastuse, et turvamees ei ole liht-salt see, kes poelettide vahelt kuklasse hingab ja käed raudu paneb, kui talle midagi ei meeldi. Turva-valdkonnas töötavad inimesed, kes peavad kandma endas teatud väärtustepaketti ning vahel täitma ka selliseid ülesandeid, mida tavaline poekülastaja ei oskagi turvatöötajalt oodata. Mina isiklikult leian, et meil on juba ammu aeg tõmmata võrdusmärk turvatöö ja teeninduse vahel.

G4S EESTI INFOLEHT MAI 2015 | NR 3 (123)12

INNOVATSIOON

Üks, mis paljudel G4Si infokaitseteenusega ilmselt seostub, on selle särasilmne müügi- juht Vivika Kendra. Vivika toimetab

mitmel rindel, alates lepingute sõlmimisest kuni veoringide koostamiseni. Tema oli ka see, kelle kir-jelduste põhjal valmis see artikkel.

MITTE AINULT VEDU JA HÄVITAMINEVivikal on G4Si infokaitseteenuse korraldamisel abiks kliendihaldur ja neli autojuht-kullerit, kes ko-guvad kaubad klientidelt kokku ning veavad need turvaliselt ära. Kolm kullerit tegutseb Tallinnas ja selle ümbruses, sõites vajadusel ka kaugemale saartele või hoopiski Ida-Eestisse. Neljanda töö-piirkonnaks on Lõuna-Eesti.

Infokaitseteenuse osutamine algab hetkest, mil klient pöördub müügijuht Vivika poole sooviga konfidentsiaalsetest dokumentidest turvaliselt va-baneda. Siinkohal on väga oluline teha kindlaks täpne kogus, mis kliendi juurest ära viia tuleb. Vivika sõnul kipuvad kliendid seda sageli nii üle- kui ala-hindama. Mõni suurustleb oma dokumendikuhjaga, mis mahub tegelikult kõige väiksemasse, 50-liitri-sesse kogumiskasti, teisel jälle ootab äraviimist viis alusetäit, millele viidatakse kui „sutike paberit“.

KUI PALJU ON „SUTIKE PABERIT“?Õnneks on Vivikal välja kujunenud teatud meeto-did, mille abil dokumentide mahtu kindlaks teha. Näiteks üritab ta kliendilt uurida, kas dokumendid on lahtiselt või kaustades. Kaustade puhul saab pilt selgeks, kui on teada nende paksus, näiteks 2 cm või 5 cm. Selle põhjal saab kindlaks teha kausta keskmise kaalu ning korrutades selle läbi kaustade arvuga, saab juba küllaltki täpselt määrata kliendi

juurde saadetava koguja suuruse. Sellisel moel info kogumine on Vivika jaoks tavaline protsess.

Olles kindlaks teinud äraveetava koguse, tuleb otsustada, mitu autojuhti ja autot veosele järe-le saata. Nagu öeldud, toimetab G4Si infokaitse-teenuse lipu all neli meest, kõik G4Si vormirõivais ja varustatud töötõenditega. Nende käsutuses on neli kaubabussi. Väiksema koguse puhul saab hak-kama ühe mehe ja bussiga, suurema koguse puhul tuleb neid kliendi juurde saata rohkem. Kõik doku-mendid lähevad spetsiaalsetesse kogujatesse, mis seejärel plommitakse. Kui tegu on eriti suurema-hulise kaubaga, mis asub kas lahtiselt või alustel, lä-heb selleks vaja haagisega veoautot. Sellisel juhul ei teostata vedu enam infokaitseteenuse bussiga, vaid kasutatakse koostööpartneri abi.

Veoringe planeerib üldjuhul kliendihaldur, kuid vahel abistab teda selles ka Vivika, võttes aluseks teatud regulaarveod ja täiendades neid juurde tek-kinud ühekordsete vedudega. Kui uued veod ole-masolevasse veograafikusse ei mahu, koostab Vivi-ka täiesti uued veoringid. Üldreegel on see, et kõik kliendipunktid saavad vähemalt kord kuus läbi käi-dud ja liigsetest dokumentidest vabastatud.

TURVALISUS IGAS LÜLISKui G4Si infokaitseteenuse auto saabub klien-di juurde, vormistatakse selle kohta akt. Üks akt koosneb neljast lehest. Esimene täidetakse siis, kui klient on kauba veoks üle andnud, ja see jääb tal-le. Ülejäänud lehed liiguvad koos hävitamisele mi-neva kaubaga tehasesse ning täidetakse siis, kui kaup saab nõuetekohaselt hävitatud. Neile lüüak-se peale ka nn hävitustemplid, misjärel saadetakse üks lehtedest kliendile, tõendiks audiitorite ja teiste kontrollijate jaoks. Ülejäänud kaks jäävad G4Si in-fokaitseteenuse arhiivi.

mis peitub G4Si kõigesalajasema teenuse taga?KUI PALJU TEAD SA G4SI INFOKAITSETEENUSEST? ILMSELT PIIRDUVAD ENAMIKU TEADMISED SELLEGA, ET TEGU ON TEENUSEGA, MILLE SISUKS ON KONFIDENTSIAALSETE DOKUMENTIDE JA ANDMEKANDJATE ÄRAVEDU NING HÄVITAMINE. VÕIKS NAGU ROHKEM TEADA, SAMAS JUSTKUI EI TOHIKS KA. KÜSIMUSED NAGU „KUIDAS TEENUSE OSUTAMINE VÄLJA NÄEB?“ VÕI „MIS SAAB PURUSTATUD JÄÄTMETEST?“ JÄÄVAD TÕENÄOLISELT ARGLIKULT VASTUSEID OOTAMA. VÕTAME SIINKOHAL JULGUSE KOKKU JA ÜRITAME LOOSSE VEIDI SELGUST TUUA.

TEKST: KRISTIINA MAKUT FOTO: JULIA GARANŽA

Infokaitseteenus –

Dokumendid rändavad kliendi juures seisnud spetsiaalsest kastist Infokaitse autosse kinnises pakendis.

Raido Pappel on üks nendest vähestest, kes on oma silmaga näinud, kuidas riigisala-dustest saavad küttegraanulid.

INNOVATSIOON

13

Infokaitseteenus –Mis aga juhtub konfidentsiaalsete dokumentide

või teiste andmekandjatega tehases? Kõigepealt ter-vitavad saabujaid usinad kaamerad, kelle valvas pilk hoiab silma peal absoluutselt kõigel, mis tehases toi-mub, alates laekunud kauba lahtiplommimisest kuni selle lõpliku purustamiseni. Kaamerapilt jookseb te-hase kontori ekraanidele ning see ka salvestatakse. Soovi korral saavad kliendid tagantjärele vajalikke sal-vestisi välja võtta. Kindlust lisab asjaolu, et kaamerad on kontrollitud ja heaks kiidetud tehase üldise turva-auditi käigus, mille viis läbi G4S ise.

Tehases ootavad hävitatavat materjali mitu erine-vat sorteerimisliini ja purustit. Vanapaberi jaoks on oma liin, dokumendipaberi jaoks teine ning esindatud on ka elektroonika liin. Kogu saabunud kaup sortee-ritakse, võetakse vajadusel juppideks (elektroonika) ning purustatakse. Destruktiivse loomuga masinast väljub materjal alati ühel ja samal kujul – kandiliste plokkidena, mis koosnevad kas paberi-, metalli-, plas-tiku- või muudest jääkidest. Et hävitusprotsess kul-geks plaanipäraselt, jälgib seda otsast lõpuni G4Si töötaja.

HÄVITATUD KAUBA UUS ELUKogu purustatud materjal suunatakse taaskasutusse. Prügina ei ladestata midagi, see on lausa seadusega keelatud. Kogu asja juures on natuke kurb see, et pea kõik jääkmaterjal eksporditakse – Eestis taaskasutatav osa on kaduvväike. Meil tehakse paberimassist enam-jaolt tselluvatti, mõningal määral kasutatakse seda ka loomade allapanuks.

Vivika sõnul saab paberit taaskasutada 7–10 kor-da, elektroonika on aga kõigest 17–18 protsendi ula-tuses taaskasutatav. Nii väike protsent on selgitatav seadmete koostisosade üksteisest eraldamise keeru-kusega. Selles valguses tasub tõsiselt järele mõelda, kas viimasel ajal propageeritav paberivaba asjaajami-ne on ikka nii keskkonnasäästlik nagu räägitakse. Eriti arvestades asjaolu, et tehniliste vidinate tootmiseks kulub palju rohkem ressursse ja energiat kui vana hea paberi puhul.

G4Si infokaitseteenuse seisukohast ei ole aga va-het, kas hävitada paberil või muul kujul olevaid kon-fidentsiaalseid andmeid. Turvalisus on tagatud kõigil juhtudel, ökoloogilise jalajälje suurus aga jäägu kliendi enda südametunnistusele. n

Dokumentide teekond hävitusse võib alata.

Dokumendid tõstetakse laaduriga hävitusmasinasse, kust nad väljuvad küünesuuruste helvestena.

Klient allkirjastab üleandmise akti.

TRANSIIDIKESKUS

Kaks aastat tagasi alanud koostöö G4Si ja Eesti ühe suurima stividoriteenust osu-tava firma, Transiidikeskuse ASi vahel sai

tänavu aprillis tunnustatud turvaturu aasta olu-lisema auhinna, turvalahenduse tiitliga.

Koostöö nurgakiviks sai G4Si lubadus, et pakutav lahendus viib Transiidikeskuse valve ja kaubavoogude turvamise uuele tasemele. Jõudsalt laieneva Transiidikeskuse jaoks on tõ-hus järelevalve ja usaldusväärsus rahvusvahelist klientuuri silmas pidades äriliselt võtmetähtsu-sega.

Transiidikeskusele turvalahenduse projek-teerimine algas turvaauditist. G4S analüüsis keskuse senist turvasüsteemi, tõi välja kitsasko-had ning tegi ettepanekuid nende parandami-seks. Koostöös Transiidikeskusega töötati välja lahendus, mille märksõnadeks said terviklikkus ja arenguvõimekus. Oluliseks peeti, et turvala-hendus oleks suuteline kasvama koos kliendi

vajadustega. Üheselt mõisteti, et lahend peab tagama terminali turvalisuse ning andma tee-nuseid jõudsalt arendavale Transiidikeskuse-le tervikliku ülevaate territooriumil toimuvast, võimaldades seejuures teiste tööprotsesside-ga integreerimist.

KORRALIK TURVALAHENDUS TOETAB KASUTAJA ARENGUTLisaks logistiliselt väga soodsale asukohale – Stockholmini ja Peterburini võrdselt 300 kilo-meetrit, Helsingi kiviviske kaugusel – on Tran-siidikeskusel ka muid trumpe. Nende hulgas tugev taristu, mille arengusse panustab Tran-siidikeskus igal aastal, nüüdisaegne masina-park ning Läänemere parimaks peetav kai. 370 meetrit pikk ja 14,5 meetrit sügav, on kai või-meline vastu võtma kuni 10 000 konteinerit mahutavaid ookeanilaevu. Kõik need tugevu-sed tervikuna toetavad Transiidikeskuse aren-

guplaani saada regionaalseks konteinerite jao-tuskeskuseks ehk HUBiks.

Selle ambitsioonika plaani A ja O on usal-dusväärsus, turvalisus ja protsesside läbipaist-vus. Alternatiiviks mereveole alustab Transiidi-keskus tänavu kevadel põhja-lõunasuunalise raudteeveoprojektiga, millega loodab viie aas-ta jooksul kaubamahte kahekordistada. Geo-poliitilistest tõmbetuultest sõltuvas logistikaäris on oluline arendada uusi kaubaveosuundi ning ühe perspektiivika võimalusena näeb Transiidi-keskus selleks eksporti läbi Soome.

Transiidikeskuse juhatuse esimees Erik Laidvee toob välja, et kaupade väärtus, mille eest ettevõte vastutab, ulatub miljarditesse eu-rodesse. „Ootused turvalahendusele olid kõr-ged. See peab tagama kaupade säilimise ning andma ülevaate personali ja autode liikumi-se kohta Transiidikeskuse territooriumil,“ ütles Laidvee. Tema sõnul on seegi oluline, et Transii-

TURVALAHENDUS ANNAB TRANSIIDIKESKUSELE KONKURENTSIEELISE

14 G4S EESTI INFOLEHT MAI / JUUNI 2015 | NR 3 (123)

TEKST: JULIA GARANŽA

FOTO: AIVAR KULLAMAA

TRANSIIDIKESKUS

dikeskuse kliendid saavad iga hetk ise veendu-da, et nende kaupadega on kõik korras. „Tõhus turvalahendus tagab Transiidikeskusele konku-rentsieelise,“ lisas Erik Laidvee. Ühe kõneka näitena toob ta koostöö Mitsubishiga, kes veab detaile oma Venemaal asuvasse Kaluuga koos-tetehasesse Muuga kaudu. Enne tulevase tran-siidipartneri valimist soovisid jaapanlased saada ülevaadet Transiidikeskuse tööprotsessidest ja asjaajamisest. Jaapanlaste usaldus, keda ärimaa-ilmas peetakse heas mõttes pedantideks, on ühtlasi ka kompliment turvalahendusele, mis tagab kaubavoogude läbipaistvuse.

KONTROLLITUD „BROWNI LIIKUMINE“Muugal asuva Transiidikeskuse kontorihoo-ne katuselt avanev vaade nuumab silma. Ühel pool laiub meri, mida valvavad laeva ootuses

• 16 turvatöötajat• ATS-süsteem kõikidel hoonetel• Automaatne numbrituvastussüsteem sõidukite sujuvaks liikluseks ja konteinerite liikluse haldamiseks

• Raudteel asuv tuvastusportaal siseneva raudteeliikluse ja konteinerite andmete automaatseks registreerimiseks

Villu Õun, AS G4S Eesti valvedivisjoni direktor: Transiidikeskus on hea näide ettevõttest, kus teadvustatak-se turvariske strateegilise ohuna ja panustatakse süstemaa-tiliselt uute lahenduste kasutuselevõttu. Niisuguses koostöös valmivadki kõige paremini toimivad turvalahendused, mis on kliendi jaoks efektiivsed nii sisu kui ka kulude mõttes.

15

Fakte2014. AASTAL OLI TRANSIIDIKESKUSE AS TERMINALIDE KOGUKAUBAKÄIVE LIGI 2,9 MILJONIT TONNI.

•Terminali tehnoloogiline tootmisvõimsus on 600 000 TEUd aastas

(TEU on 20-jalase konteineri tingühik – toim).• Transiidikeskus hõlmab Muuga sadama territooriumist ligi viiendiku ehk u 85 000 hektarit.• Suurematest Eesti sadamatest on G4Si valvata ka Ida piirkonda jääv Sillamäe sadam.

Transiidikeskuse turvalahendus

Aleksei Konstantinov ja Sergei Grigorjev jälgivad terminalis toimuvat mitmekümne kaamera abil.

kõrged kraanad, teisel pool laotakse vilkalt konteinereid. Kogu maastik meenutab hiiglas-likku legode komplekti.

„Kõikidest liikumistest Transiidikeskuse ter-ritooriumil jääb jälg maha: kaupade vedu, sõi-dukite, veokite ja rongide liikumine – kõik on kontrollitav. Ülevaate täpsuse tagab tervik-lahendus, mis hõlmab mehitatud valvet ning omavahel suhtlevat videovalvet ja läbipää-su kontrolli,“ selgitab turvatehnikadivisjoni di-rektor Priit Orasson. Transiidikeskuse ter-ritooriumi seiratakse ligi 120 videokaamera abil, mis moodustavad analüütilise videovalve-süsteemi. Raudteega piirnevat ala kontrollitak-se termokaamera abil. Videovalve on pandud „suhtlema“ läbipääsusüsteemiga: integratsiooni abil juhitakse üle 20 läbipääsupunkti. Sõiduki-te sujuvaks liikluseks ja konteinerite liikluse hal-damiseks on kasutusel spetsiaalne automaat-ne numbrituvastussüsteem, mis on samuti osa turvalahendusest. Raudteel asuv tuvastuspor-taal registreerib siseneva raudteeliikluse ja konteinerite andmeid automaatselt.

Pääslas näitavad turvatöötajad, kuidas toi-mib elektroonset luupi meenutav konteineri-te numbrite tuvastussüsteem. Paar hiireklikki ning number konteineri küljel on suurelt ar-vutiekraanil. „Kontroll ja täpne ülevaade toi-muvast on olulised mitmest aspektist vaa-datuna. Esiteks peame tagama, et inimesed saaksid siin teha tööd turvaliselt ning ohu-tusnõuded oleksid täidetud. Vastutame klien-di ees tema kaupade säilimise eest ning lisaks varguste ennetamisele on oluline täpne lo-gistika, et iga veos saaks õige suuna,“ selgitab Transiidikeskuse AS juhatuse esimees.

Transiidikeskuse juhi sõnul tulevikus on plaanis saavutada parem kontroll töötaja-te liikumise kohta territooriumil ja hoonetes ning täiustada tehnika kasutamise arvestust. Näiteks on töötajal, kes ei oma vastava laa-dimistehnika kvalifikatsiooni võimalust seda tehnikat käivitada, kuna tema isikustatud lä-bipääsuluba seda ei võimalda. Sama puudu-tab ka personali ja külaliste liikumist ladudes ja muudes ruumides. n

16 G4S EESTI INFOLEHT MAI 2015 | NR 3 (123)

MEIE MEES

Loo kirjutamiseks lähen ühel reedesel pä-rastlõunal Vahur Truupõllule külla otse tema tööpostile kliendi juures, et saada

oma silma ja kõrvaga osa igapäevasest suht-lusest, millest Eesti Telekomi töötajad „Märka turvateenindajat!“ kampaania raames aktiivselt teada andsid. Astun maja taga välja taksost ja asun otsima peaust, kui juba tulebki Vahur kül-jeuksest, mille juurde parasjagu jõudnud olen, mulle vastu. Administraatori vastuvõturuum on võrdlemisi valge ja avar, kuna selle tagaseinas on aken. Minu tulekuks on Vahur katnud laua küp-siste ja kommidega, mida ma esialgu ei panegi tähele, kuna see tundub kuidagi kuuluvat tema juurde. Koos märkamise ja külalislahkusega.

Objekti silmad ja südaAjame juttu ning täheldan, kuidas Vahuri silm aeg-ajalt ekraanile põikab, sõrm avab-suleb uksi. Kuulen ruumi nurka peitununa siiraid ja sõbralikke tervitusi ja nädalalõpusoove. Saan teada, et Vahur on sel objektil töötanud selle suurrenoveerimisest saati – kokku 13 aastat – ja tänu sellele tunneb ta nii maja kui selle ini-mesi ja põhimõtteid väga hästi.

HEA TEENINDUSE KUUGA KÕRVU OTSUSTAS G4S OMALT POOLT TÄHELEPANU TÕMMATA TURVATÖÖTAJATELE, KELLELT KORRA-KAITSJA ROLLI KÕRVAL OODATAKSE ÜHA ENAM HÄID TEENIN-DUSOSKUSI JA SUHTLUST. MILLIST TAGASISIDET SAIME, VÕTTIS OMAMOODI TABAVALT KOKKU ÕHTULEHT: „SELMET KIITA KAHE-MEETRIST KAPPI, KELLENA TURVAMEHI ETTE KUJUTATAKSE, MÄR-KAS HOOPIS ÜHT VÄIKEST KASVU PUNAPEAST TURVAMEEST ERA-KORDSELT PALJU TÖÖTAJAID ASUTUSEST, MILLE VALVELAUAS TA TÖÖTAB.“ TEEMEGI LÄHEMALT TUTVUST SELLE PUNAPEAGA.TEKST: ESME KASSAK

FOTOD: ESME KASSAK, ERAKOGU

SUUREPÄRANE TEENINDAJA

VAHUR TRUUPÕLD

„Kunagi töötasid selles majas ka avatud poe klienditeenindajad ja siis oli minu ülesan-deks nendegi turvalisuse tagamine, kuid nüüd on seevastu tehnilisi operatsioone juures. Siin majas on koos büroo ja tehnika. See on huvi-tav iseenesest – saab kõigega tegeleda. Tehni-ka ja klienditeeninduse osakaalud on õnneks pooleks. Kui klienditeenindust ei oleks ülesan-netes, siis ma kratsiks kukalt,“ tunnistab asja-osaline ise.

Kui Vahur räägib lugu, kuidas ta turvasalves-tiste järgi aitas ühel emal tuvastada, kas lapse kaisukas kukkus autost välja või mitte, taban ent mõttelt, et see on nagu meelerahuteenus. Tõsi, sellest ametist paistab välja eelkõige klien-diteeninduslik pool, kuid tegelikult on Vahuri põhiülesanneteks ennetada kriitilisi olukordi, häiretele reaegeerida ja hoida silma peal tehni-lisel korpusel. Salvestistelt on tulnud aja jooksul välja peilida kaisujänestega võrreldes ka märk-sa tõsisemaid tegelasi. Ometi on teenindusel selles pealtnäha infosekretäri töös väga suur roll. „Klienditeenindusega saab palju ära teha inimese turvatunde tagamisel. See töö ei ole tähtis mitte üksnes korrakaitse vaatest, vaid ini-

Vahur Truupõld: „Lapsepõlves oli meil aastaid üks prügimees, kelle suu oli alati kõrvuni. Ootasin seda päeva, mil ta tuli prügikaste tühjendama. Tõi vahel koerale kontigi. Ootasin teda, sest ta tegi terveks päevaks tuju heaks. See sõbralikkus on midagi, mis on lapsepõlvest meelde jäänud ja ma pean seda oluliseks”

17

MEIE MEES

mene peab end ka hästi tundma seejuures: ra-hulikumalt ja rõõmsamana,“ leiab Vahur.

Klienditeenindus veresNende sõnade kinnituseks võin mitte üksnes lugeda Eesti Telekomi tagasisidet, vaid ka oma kõrvaga kuulda neid kommentaare. „Kui ma tulin siia tööle, oli Vahur esimene, kes mind ter-vitas ja mulle naeratas. Ta on nagu meie visiit-kaart ja sellepärast meeldib see maja nii mul-le kui ka paljudele teistele,“ jutustab büroojuht Merily Aare. Mis on siis Vahuri saladuseks?

Vahur läheb mitu aastakümmet tagasi ja pa-jatab ühe loo: „Lapsepõlves oli meil aastaid üks prügimees, kelle suu oli alati kõrvuni. Ootasin seda päeva, mil ta tuli prügikaste tühjendama. Tõi vahel koerale kontigi. Ootasin teda, sest

ta tegi terveks päevaks tuju heaks. See sõb-ralikkus on midagi, mis on lapsepõlvest meel-de jäänud ja ma pean seda oluliseks.“ Ta lisab selgituseks, et igas valdkonnas, kus on vähem või rohkem inimestega kokkupuudet, seal on juba tegemist klienditeenindusega ning teenin-dus eeldab, et sinuga räägitakse vähemalt nor-maalselt.

Üks, mis on telekomi inimestele väga kor-da läinud, on Vahuri fenomenaalne mälu nime-de peale, mis väljendab äärmist tähelepanelik-kust. Omakeskis tunnistab ta mulle, et tegelikult tunneb ta osad inimesed suisa lõhna järgi ära. Lõhnademaailm huvitab Vahurit ja ükskord te-gi ta väikse eksperimendi ning pani vähemalt poolte inimestega täkke. Naljaga pooleks võib öelda, et ka selline pisike nüanss mõjutab tur-

vatunnet. Mälust rääkides meenutab Vahur vei-di lõbustatult, et tal on siiani meeles kunagiste aserbaidžaanidest sõjaväekaaslaste keerukad nimed. Kuid mitte alati pole Vahur oma sära-vat mälu klienditeeninduses ja turvavaldkonnas kasutanud.

Kaotsi läinud meelelahutaja?Ma oletan, et Vahuri hästi hoitud saladus on see, et ta on kunagi nukunäitleja olnud ja män-ginud Eesti Nukuteatri grand old lady Helle Laasi käe all nukurahvateatris „Käpik“. Vahur te-geles näitlemisega juba kooliajast ning ühel het-kel oli tal isegi oma paroodiakava, kuid siis tu-li sõjavägi vahele. Nukunäitlemine on talle aga siiani kuidagi südamesse jäänud. „Mängukavas oli „Muinasjutt äpardunud draakonist“ ja mi-

18 G4S EESTI INFOLEHT MAI 2015 | NR 3 (123)

MEIE MEES

na mängisin draakoni kolmest peast kõige ha-jameelsemat. See sobis mulle, sest olen ka ise vahel hajameelne, näiteks tehnikaga, aga hoo-pis teises valdkonnas. Mulle õudselt meeldis,“ meenutab Vahur neid aegu. Eriti huvitavaks peab ta seda nukunäitleja sulandumisprotses-si, kus korraga sulguvad nii näitleja kui nuku sil-mad, korraga ka naeratatakse. Just nii nukule elu sisse puhutakse.

„Mul oli küll lavaka mõte, kuid nagu palju-del poistel, nii ka minul tuli pärast laiskus sis-se,“ räägib Vahur kroonust naasmisest. „Plaa-nisin hoopis Pedasse sotsiaaltööle sisse astuda, teemaks „Lapsed ja ühiskond“. Üks punkt jäi puudu.“ Pärast seda juhendas ta mõnda aega Nõmme noortemaja näitestuudiot, kuid eri-nevatel põhjustel jäi see ühel päeval katki. Ol-gu öeldud, et oma tööd tegi Vahur sealgi kogu hingega ning lastel oli tema lahkumise pärast väga kahju. Tagantjärele arutleb ta, et näitleja töös ei ole kindlaid elurütme ja on suht sig-rimigri nädalad. „Tahan teha üht asja korraga vastavalt oma oskustele ja hästi,“ võtab ta kok-ku oma soovi korrastatuse ja selguse järele.

Põhjalik kõigesVahur tunnistab, et on kõiges, mida teeb, enda suhtes nõudlik, kuid vähemalt pedantsusest on jagu saanud. „Ma nõuan endalt väga palju, aga samas ei ole pedant. Ka sellises jäigas tööprot-

sessis võib olla mõneti loominguline. Minu üks kreedodest on see, et ma püüan vahel teha mitte millestki midagi. Ma võin seista keset tüh-ja välja ja mu ümber pole midagi, aga ma püüan seal midagi luua ja see on niivõrd põnev,“ toob Vahur piltliku näite sellest, kuidas töökeskon-da muuta. Muide, Eesti Telekomi hoones on tal isegi DJ roll, kuna osadel korrustel mängib muusika. Aga põhiline on, et asjad oleksid kor-ras, nii et ka töölt minnes oleks alati hea ja kin-del tunne.

Usaldusväärsus, sõbralikkus ja täpsus asjades on omadused, mis on pannud ka kolleegid Va-hurit märkama ja nii on ta juba kaheksandat aastat üks G4Si usaldusisikutest. Kuigi alguses ta tõrkus, siis pärast väljavalimist on ta ameti häs-ti omaks võtnud. „Usaldusisikuna saan ma toe-tada inimesi, kellel on mured. Mõnikord need mured lahenevad lihtsalt väljendades ära kuu-lamise ja soovituse andmisega – sellest on abi, kui saad end avada kellegi ees ja võid teda usal-dada, ilma et see jutt küla peale läheks,“ räägib ta. Kui algusaastatel tormas ta aga kohe või-malikke probleeme lahendama, siis nüüd üritab ta esiti ise kaleidoskoobi killud kokku panna ja vastavalt sellele siis pakub lahendusi.

Kuidas aga Vahur kõige selle juures ennast laeb? „Mulle meeldib väga muusikat kuulata ja olen ka suur saunasõber. Kui maailmas ei oleks sauna, siis oleksin küll väga õnnetu – seal saa-

vad kokku miljöö, inimesed ja leilist rääkima-ta. Ma teen iga aasta ka ise vihtasid, Pääsküla mets on kohe kodu lähedal. Mulle meeldib uju-mas käia ning ega koduaias ka tööd kunagi ot-sa saa.“ n

VAHURI TARKUSETERAD• Igas valdkonnas, kus on vähegi inimestega kokkupuudet, on tegemist klienditeenindusega. • Kui klient on rõõmus, oled ise ka. See on selline eluterve lähenemine.

• Asendamatuid inimesi ei ole, aga on hea, kui satud õigetel aegadel õigetesse kohtadesse.

• Öeldakse, et on hea, kui sa lähed hea meelega tööle ja koju. See on vastastikune ja igaüks saab sellesse oma panuse anda. Ükskõik, mis keskkonnas olla, seda on võimalik ise paremaks ja inimlikumaks muuta.

• Sõbralikkus on tähtis, kuid see peab jääma hoolivatesse piiridesse. Liigne omamehelikkus piirab inimese vabadust.

Vahur armastab vabal ajal väga ka reisida: möödunud suvel Pariisi metroo Stalingradi peatuses.

19

REISISOOVITUSED

REISILE? REISILE!Uurisime töötajatelt reisimise kohta ja palusime neil jagada näpunäiteid, kuidas ise organi-seerides soodsalt reisida. Reisimise muljeid jagavad valvedivisjoni turvajuht Kalev Kalde, tur-vatehnikadivisjoni hooldusjuht Andres Peilman ja kliendihaldur Viktoria Kossenkova.

„Oleme naisega reisinud seljakotiga Lõuna-Prantsus-maale Nizzasse juba 5 aastat. Ka selle aasta augustis lähme taaskord sinna. Soovitan alustada ettevalmis-tustega võimalikult varakult, kasvõi aasta ette! Jälgi in-ternetis hindasid, et saada võimalikult soodsad len-nupiletid. Broneerimisel tasub olla tähelepanelik, mis sisaldub hinnas ja mille eest tahetakse lisatasu. Tava-liselt ostan lennupiletid 3–4 kuud enne ning eelistan otselende, kus on pagas hinna sees.

Kohapeal kasutame liikumiseks ühistransporti, lin-nadevaheliste bussipiletite hinnad on soodsad, näi-teks Nizzast Cannesesse või Monacosse maksab pi-let vaid 1.50 eurot. Bussiga liikumisel tasub siiski aega varuda. Kiiremini saab rongiga, kuid piletite hinnad on kallimad. Kogu 20–30-päevase reisi vältel ööbime

telkides kämpinguplatsil, mis on 300 meetri kaugusel vahemerest. Kõik on käeulatuses, poodidest saab va-jalikku kraami, kämpinguplatsil on aga pesemisvõima-lused ja grillimistarvikud.

Tegevustest soovitan külastada ranniku äärde jää-vate linnade vanalinnu, vanaaja kindlusi, väikesi mä-gikülakesi ja teha mõni väike laevareis Vahemere saartele ning mägedes matkamas käia. Võta kaasa piisavalt joogivett, külmasprei, päiksekreem, pähe pa-ne müts ja päikseprillid ning naudi kaunist loodust. Reisisihtkoha matkaradade ning sobivate tegevuste kohta leiad infot internetist ja kohalikest turismikios-kites saadavatest brošüüridest. Meie loobusime in-ternetist, teleka vaatamisest ning muudest meedia väljaannetest. Vaikus ja rahu :)"

„Veebruaris käisime 5-liik-melise perega Šveitsis Anzères suusatamas. Kaalu-sime lennu- kui ka autoreisi, valik langes viimase kasuks. Auto rentisime Eesti firmast A-Rent, kus on hea teenin-dus ja võimalus hinna osas kokkuleppele jõuda. Samu-ti rentisime suusavarustuse Eestist, tuleb mitmeid kordi soodsam, kui kohapeal ren-

tida. Maksad vaid mäel olemise päevade eest, näiteks kui reis kestab kokku 10 päeva, aga mäel oled vaid 6, siis maksadki 6 päeva eest. Saime öömaja kingituseks,

kuid soovitan vaadata pakkumisi mägimajakeste ren-timiseks tripadvisor.com kaudu. Teekonna planeerimi-seks kasutasin viamichelin.com rakendust, reaalajas jälgisin liiklusummikuid aga waze.com kaudu. Arvesta, et rakendused kasutavad andmete uuendamisel mo-biilset internetti. Minul kulus reisi vältel välismaal helis-tamise ja interneti peale kokku umbes 50 eurot.

Kokku sõitsime edasi-tagasi 5200 km, üheotsapik-kuseks teeb see 2600 km, kuid kahe autojuhiga sõit-sime Eestist sihtpunktini välja tehes vaid tankimispea-tusi. Soovitan pika autosõidu tarbeks väiksematele pereliikmetele nutiseadmetes mõned offline-mängud ja multikad alla laadida, samas aga internet välja lükata.

Söögipoolist ei ole mõtet väga palju kaasa veda-da, mõned küpsisepakid ja batoonid tagavaraks aja-

vad asja ära. Lätis, Leedus ja Poolas on kiirteeäär-ne toitlustus samas hinnaklassis, mis Eestis. Joogijanu kustutamiseks aga varu piisavas koguses vett, mul oli 15L kanister kodu kraaniveega kaasas. Kindlasti pöö-ra tähelepanu kiirteemaksudele, näiteks Poolas ja Tšehhis ei ole maksud suured, kuid trahvid päris kop-sakad. Maksustatavaid kiirteid tuleb muidugi iga aasta-ga juurde. Kahtlemata näed autoga reisimisel rohkem kui lennates, huvitavat märgates võid teha peatuse ning marsruuti jooksvalt muuta. Poolas avastasime näiteks ööpäevaringse kaubanduskeskuse tesco.pl, jõudsime sinna kell 3 öösel ja saime rahulikult oste teha, Eestis ei kujutaks seda ette. Tagasi tulles otsusta-sime aga Tšehhi kaudu minna.“

„Reisikogemus on erinevate lennufirmadega, enim meeldivad Finnair ja Lufthansa. Lennupileteid tasub vaadata nii vahendajate lehtedel (nt lennujaam.ee, sky24, lendama.ee) kui ka lennufirma enda kodulehel. Enamasti saab lennufirmast soodsamalt. Sama põhi-mõte kehtib majutuse kohta. Kui pead ümber istuma, siis broneeri sama vahendaja kaudu jätkulend, see ta-gab, et ühe lennu hilinemise korral arvestatakse ka sinuga. Hotelli broneerimisel arvesta asukohaga, näi-teks jala liikudes, kui kaugel on ühistransport, ning loe tingimusi, näiteks kui pika aja jooksul saad broneerin-gu tasuta tühistada. Samuti olen reisinud bussiga Ve-nemaale, kasulik on omada PINS-kaarti, millega saab bussisõidul soodustusi.

Meenub kurioosne lugu: tulles mõned aastad ta-gasi Itaaliast AirBalticuga Riiga, jäi lennuk hiljaks ja pi-din ümber istuma Tallinna lennule. Mulle pakuti uut lendu ootama jääda või taksot. AirBaltic maksis tak-so kinni, ühe suuna arve oli ca 3000 krooni. Soovi-tan teha alati reisikindlustuse, milles on nii tõrke- kui pagasikindlustus. Kord ei jõudnud pagas tagasilennul Eestisse, järgmine päev helistati ja öeldi, et pagas lei-ti üles, kuid koti lukud on lahti. Pagasi ülevaatamisel olid osad reisilt kaasa ostetud asjad puudu, mis mul-le kompenseeriti.

Neile, kes ihkavad päikest ja sooja, soovitan ajas-tada reisi Euroopas suvisele perioodile, alates maist kuni oktoobrini.“

VIKTORIA: Reisiklindlustus on oluline!

ANDRES: Autoga reisides näed rohkem!

REISIMULJEID KOGUS MAARIKA HAAVISTU

KALEV: Soovitan külastada Nizzat!

Kalev Kalde

Andres Peilman

Viktoria Kossenkova

RISTSÕNA

Eelmise ristsõna õige lahendus oli "Julgete päralt on maailm" ja pilt oli tehtud G4S Eesti peamaja 6. korrusel seoses Spordiklubi tutvustava videoklipiga. Õige vastuse saatnutest osutus loosi tahtel võitjaks Raul Menind, kes saab auhinnaks G4Si logoga saunalina. Uue ristsõna lahendus koos fotol toimuva tegevuse asukoha ning oma kontaktandmetega saada enne 10. juunit e-posti aadressile kysimused@ee.g4s.com. Õige vastuse saatnute vahel loosime taas välja auhinna.

14. ja 15. augustil Toosikannul toimuvad G4Si Suvepäevad tulevad grillimaitselised, selles pole enam kahtlust. Tänavuste suvepäevade motoks on „Grill on tšill“, mis tähendab, et lisaks traditsioonilistele tegevustele, võistlustele, kolleegide etteastetele ning õhtusele meeleolukale kavale, tulevad ka kulinaarsed töötoad ja liha grillimise võistlused. Ära maga registreerumist maha: suvepäevadeks saad end kirja panna alates 11. maist. Informeerime Sind registreerimise algusest uudiskirjaga. Oled väga oodatud!

SUVEPÄEVAD 2015: GRILL ON TŠILL!

Sheet1

Page 1

BOOR

RAIVO

KÄÄNE

OSMIUM

BIITLITE LIIGE

VÄGA HELE

VÕRGU-NÕEL

KITAR-RIST

RAH-VUS-PARK

LINN PORTU-GALIS

KIHNU KAMP-SUN

GALLIUM RUTTU!

SPORDIVAHEND

TLN KAUBAMAJA REKL (LÜH)

LINN

VÄSINUD VÕÕRA-MAINE TAIM

1000 LOOM

GAASI-PUHASTUS-

SEADE

ALKOHOL VANA-

ROOMA RÕIVAS

MÕNE LOOMA KEHA-OSA

LINN AM-S NAISE NIMI

SELJA-TAGUNE

KIRJANIK VAIKO EPLIK

KOHT SAARE-MAAL

RALLI-SÕITJA RIIA KOSSUTIIM

2 X KONS

LAUL-JANNA

EDITOR KILO,-

AJA-ÜHIK

END KORV-

PALLUR

Sheet1

Page 2

DETSI,-HOLLY-WOODI

NÄITLEJA

INGL. NAISE NIMI

NAIS-NÄITLEJA

SUUR-RIIK

KOHT HARJUS

PEALE-PANIJA NOOT

ASE-SÕNA LOOM

GRAMM INIM-

ARENGU INDEKS

MINU KOHT

RAPLAS

VÄÄVEL LUULE-TAJA

BULEKI VEND

(MULTIK)

EUROO-PIUM

URVE

31

RALLI-SÕITJA

RIIA KOSSUTIIM