25Armin Tuulse ja Eesti keskaegsed linnused

Armin Tuulse jakirikute uurimine*

Kersti Markus

Artiklis analüüsitakse Armin Tuulseteadlaseks kujunemist 1930. aastate Eestisning sõjajärgset teadustegevust Rootsis.Oluliste küsimustena tõusevad esile saksaja rootsi kunstiteadlaste vahelised kultuu-riregiooni vaidlused, eesti kunsti omapäraotsingud ning keskaegse sakraalkunstiuurimise meetodid.

Eesti kunstiteaduses on tähelepanuväärseltpalju selliseid suurkujusid, kelle töö on niinende endi kui ka õpilaste kaudu mõjutanudeesti kunstiajaloo uurimist kogu 20. sajandivältel. Nende alustalade hulka kuulub kaht-lemata ka Armin Tuulse, kelle tegevus oninspireerinud mitut kunstiajaloolaste põlv-konda Eestis ja Rootsis. Kuigi ta alustas omateadustööd linnusteuurijana ning tundis püsi-vat huvi uuema eesti kunsti vastu, kandus ras-kuskese peatselt keskaegsele sakraalarhitek-tuurile ning see uurimisvaldkond jäi talle sü-damelähedaseks kuni elu lõpuni. Kuna kesk-aegse ehituskunsti uurimine Eestis ei ole veelläbi teinud paradigmamuutust, kuigi esma-sed märgid sinnapoole liikumisest on olemas,siis oleks õige aeg vaadata tagasi, et aru saa-da, kus me praegu oleme ja kuidas me sinnajõudsime. Armin Tuulse 100. sünniaastapäe-va tähistamine 1. oktoobril 2007 andis sel-leks hea võimaluse.

Tuulse EestisTeadlase kujunemisel mängib kõige olulise-mat rolli tema õpinguaeg, mis Armin Tuulsel

jäi 1930. aastate Tartusse. Ülikooli immatri-kuleeriti ta küll juba 1927. aastal, kuid keh-vad majandusolud võimaldasid tal õpingu-tega alustada alles kaks aastat hiljem. Temasooviks oli saada kunstiajaloolase diplom.1

Pärast Helge Kjellini lahkumist oli aga kuns-tiajaloo professuur vakantne. Loenguid lu-gesid ja seminare juhendasid klassikalise fi-loloogia professor Heinrich Aleksander Pri-dik ning prantsuse kirjanduse ja keele õppe-jõud Lucien Charles Rudrauf. Kjellini lühi-ajaline tegevus (1922�1924) oli küll pannudkorraliku aluse kunstiajaloo õpetamisele Tar-tu Ülikoolis, kuid paratamatult jätab profes-sori puudumine kogu valdkonnale teisejär-gulisuse pitseri. Olid ju ülejäänud filosoo-fiateaduskonna professuurid täidetud nime-kate oma ala spetsialistidega.2 Selles olukor-ras tuli Tuulsel esialgu piirduda ajalooõpe-taja kutseks vajalike ainetega, mis talle agaigati kasuks tuli, sest ajaloo süvendatud tund-mist pidas ta kunstiajaloolase jaoks endast-mõistetavaks.3

Sten Karlingi valimine korraliseks pro-fessoriks 1933. aastal määras kunstiteadusearengu järgnevateks kümnenditeks, sh. Ar-min Tuulse edaspidise arengutee. Nüüd oli talvõimalus valida ülemastmeks kunstiajalugu.4

Selleks ajaks oli Läänemeremaade kunsti uuri-jate hulgas tekkinud selge polariseerumine

* Artikkel valmis ETF-i grantide nr. 6900 ja nr. 7129toel.1 V. Hinnov, Armin Tuulse isikuarhiivist TartuKunstimuuseumis. � Kogude teatmik. TartuKunstimuuseum. Koost. ja toim. M. Nõmmela. Tartu:Eesti NSV Kultuurikomitee, 1989, lk. 22.2 M. Eller, Tartu Ülikooli osast eesti kunstiteaduses1920�1930-ndail aastail, I. � Kunstiteadus.Kunstikriitika 5. Tallinn: Kunst, 1983, lk. 60�75;M. Eller, Tartu Ülikooli osast eesti kunstiteaduses1920�1930-ndail aastail, II. � Kunstiteadus.Kunstikriitika 6. Tallinn: Kunst, 1986, lk. 158�173.3 V. Hinnov, Armin Tuulse isikuarhiivist, lk. 22.4 V. Hinnov, Armin Tuulse isikuarhiivist, lk. 22.

Kersti Markus26

� sakslased rootslaste vastu. Esimesed nä-gid Eestit Saksa koloniaalse asumaana, teisedosana iselaadsest Põhja-Balti regioonist. Sel-le kunstigeograafilise mõiste esitas Stockhol-mi ülikooli professor Johnny Roosval 1921.aastal Lübeckis peetud ettekandes. Termintähistas Roosvalil nn. kunstiriiki, mis ajali-selt ulatus 11.�16. sajandini, geograafiliseltaga hõlmas kogu Läänemere ümbrust, s.t.Skandinaaviat, Baltikumi ja Põhja-Saksa-maad. Sellel riigil ei olnud piire ega üht kes-kust, teatud perioodil domineeris üks piir-kond, teisel perioodil teine. Siin tekkis otse-ne vastuolu saksa teadlastega, kes nägid Lü-becki juhtivat rolli keskaja vältel. Ja see vas-tuolu kulmineerus rahvusvahelisel kunstiaja-loo kongressil Stockholmis 1933. aastal, kusteiste hulgas esinesid ka Helge Kjellin javastne Tartu Ülikooli professor Sten Kar-ling.5 Imponeeriv on tõsiasi, et Karling esi-nes juba Eesti-ainelise teemaga, milleks oliNarva barokk-kunst.

Nii elektriseerunud õhkkond ei ole mui-dugi teaduse arengule tervislik ja tegelikulteksisteeris selge oht, et rootslasest professorvõiks Tartus viia pendli teise äärmusse jaasendada eesti vanema kunsti uurimises se-nised saksa mõjud skandinaavia omadega.See oleks nii läinud, kui Kjellin oleks omaametis jätkanud, sest temast sai Roosvaliideede truu järgija. Nii seostas ta Järvamaakodakirikute tekke ja leviku ainult Ojamaa-ga ning vaatamata rohketele stiililistele pa-ralleelidele Saksamaaga taandas ka Karjakiriku ehituskunstilised eeskujud ennekõikenaabersaare mõjudele.6 Karlingi esimesedEesti-ainelised kirjutised7 olid samuti vägaRootsi-kesksed, kuid Narva raamatus tõi tabaltisakslaste meelehärmiks esile Eesti endarolli, mis sidus võõramaised eeskujud ühekstervikuks (keskajal väljakujunenud arhitek-tuurikeel, kohalikud ehitusmeistrid ja ehitus-materjal).8

Tuulse kirjutas uue professori ametiajaesimestel aastatel oma uurimistööd teemal�Eesti lossid. Kronoloogia ja plaanitüübid�ning lõpetas ülikooli magistrikraadiga 1935.aastal. Kuid esimesed kogemused sakraal-arhitektuuri vallas oli ta juba eelmisel suvelkätte saanud. Pirita kloostrikiriku sisseõnnis-tamise 500. aastapäeva tähistamise eel teos-tati 1934. ja 1935. aasta suvel Pirita kloost-rikiriku idafassaadi juures väljakaevamisi,kus Tuulse töötas kohaliku juhatajana.9 Temaülesandeks jäi ka kaevamisaruande publit-seerimine Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraama-tus. Et tegemist on Tuulse esimese sakraal-arhitektuuri puudutava kirjatööga, siis onhuvitav jälgida tema lähenemist käsitletava-le objektile. See paistab silma selge ja loogi-lise esitusviisi poolest ning näitab autori ta-het mõista laiemat konteksti.10

Suvised väljakaevamised Pirital, enese-täiendamine Rootsis 1935. aasta suvel ja 1936.aasta augustis toimunud kloostri juubelipi-

5 Vt. lähemalt: K. Markus, Kultuuriregiooni probleemeesti vanema kunsti uurimisel. Rootsi ja saksa kunsti-teadlaste seisukohtade erinevusest 1920.�1940. aasta-tel. � Eesti Teaduste Akadeemia toimetised. Humani-taar- ja Sotsiaalteadused 1993, kd. 42 (3), lk. 301�305.6 H. Kjellin, Die Hallenkirchen Estlands und Got-lands. Lund: Gleerup, 1928; H. Kjellin, Die Kirchezu Karris auf Oesel und ihre Beziehungen zu Gotland.Lund: Gleerup, 1928.7 S. Karling, Matthias Holl från Augsburg och hansverksamhet som arkitekt i Magnus Gabriel De la Gar-die tjänst i Sverige och Balticum. Göteborgs kungl.vetenskaps- och vitterhets-samhälles handlingar. Ser.A, Humanistiska skrifter, Följd 5, 3:2. Göteborg:Wettergren & Kerber, 1932; S. Karling, Tartu Univer-sitets byggnadshistoria under den svenska tiden. �Svio-Estonica 1934. Tartu, 1934, lk. 28�66.8 S. Karling, Narva. Eine baugeschichtliche Unter-suchung. Stockholm: Wahlström & Widstrand, 1936,lk. 368�376.9 V. Hinnov, Armin Tuulse isikuarhiivist, lk. 23.10 A. Tuulse, Ergebnisse der Ausgrabungen in derKlosterruine zu Pirita im Sommer 1934 und 1935. �Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 1934. Tartu, 1936,lk. 134�154.

27Armin Tuulse ja kirikute uurimine

dustused viisid Tuulse kokku väljapaistvaterootsi teadlastega. Kogu selles pidustustegakaasnenud Eesti�Rootsi igavese sõpruse õhk-konnas11 oleks olnud kerge kalduda skandi-naavia mõjude ületähtsustamisse, kuid Tuul-se töödest seda märgata ei ole. Pigem säili-tab ta Karlingile omase tasakaaluka ja ana-lüüsiva stiili. Tõenäoliselt aitas balanssi hoi-da stipendiaadina Saksamaal veedetud aeg.1937. aasta suvesemestril käis ta Königsbergiülikoolis professor Wilhelm Worringeri loen-guis ja seminarides ning tutvus doktor KarlHeinz Claseni juhendamisel Preisimaa ordu-linnustega.12 Clasen oli Stockholmi konverent-sil Lübecki-kesksuse üks eestkõnelejaid.13 EtTuulse doktoritöö oli seotud linnustega, siisRoosvali kunstiriik teda otseselt ei puuduta-nud, sest vaidlused käisid ikkagi sakraalkuns-ti ümber. Clasen oli aga üks paremaid SaksaOrdu kunsti tundjaid ning aitas noorel ma-gistrandil süüvida ordu kaitseehitiste olemus-se. Hämmastav on aga tõsiasi, et 1939. aas-tal ilmunud kirjutises aktsepteerib Clasenkorraga balti kunsti eripärasust, seda eelkõi-ge tänu geograafilisele asetusele ja kohali-kule ehitusmaterjalile.14 Ka Tuulse lõpetaboma 1942. aastal ilmunud doktoritöö lokaal-sete traditsioonide rõhutamisega, mis väljen-dus kohalikus materjalis ja põhjamaises rus-tikaalsuses.15 Kas tõesti oli Karlingi lanssee-ritud mõtteavaldus mõjutanud tema õpilasekaudu juhtivat saksa kunstiteadlast? Tuulsetolleaegsetest märkmetest selgub, et ta suht-les Claseniga ka seltskondlikul tasandil ningüheks vestlusteemaks oli Eesti keskaegnearhitektuur.16 Seega võib see oletus paikapidada.

Tuulse tegelikku osalust kultuuriregioonivaidlustes näitab Karlingi artiklile kirjutatudretsensioon.17 Otto Freymuthi18 karm kriiti-ka Kjellini raamatute aadressil ajendas Kar-lingit 1939. aastal avaldama artiklit Ojamaaja Eesti keskaegsest ehituskunstist. Karling

kritiseeris Kjellini pealiskaudsust stiililistevõrdluste tõmbamisel, mis andis oponendilealuse kahelda Ojamaa mõjude olemasolusüldse. Samas tema enda põhjalikud stiiliana-lüüsil põhinevad uuringud kinnitasid selge-te paralleelide olemasolu Ojamaa keskaegsekirikukunsti ja Järvamaa kodakirikute vahel.Uue aspektina tõi Karling sisse Ojamaa jaTallinna sidemed.19 Tuulse arvates olid Kar-lingi uuringud veenvad just seetõttu, et ta eipiirdunud ainult stiilikriitilise analüüsiga,vaid püüdis oma väiteid argumenteerida aja-loolise tausta sissetoomisega. Samuti tõstisTuulse esile Karlingi oskust selekteerida Oja-maa mõjude hulgast välja need, mis võisidtugineda kohalikele ehitustraditsioonidele jamille kujunemisel võis olla määravaks hoo-pis tsistertslaste ehitusstiil.20 Tsistertslasteordu dominantne roll eesti keskaegse arhi-

11 Vt. lähemalt: Pirita klooster / Birgittaklostret vidTallinn 500, 1436�1936. Pirita Kaunistamise Seltsiväljaanne 12. Pirita, 1936; Pirita klooster ja selle500-aastase pühitsemispäeva juubel 15. ja 16. augustil1936. a. ühes mõningate ajalooliste andmetega / Bir-gittaklostret vid Tallinn och firandet av dess 500-årsjubileum den 15 och 16 augusti 1936 jämte någrahistoriska upplysningar, 1436�1936. Pirita Kaunista-mise Seltsi väljaanne 15. Pirita, 1940.12 V. Hinnov, Armin Tuulse isikuarhiivist, lk. 23;A. Tuulse, Die Burgen in Estland und Lettland. Õpe-tatud Eesti Seltsi toimetused XXXIII. Tartu, 1942.13 K. Markus, Kultuuriregiooni probleem..., lk. 302.14 K. H. Clasen, Grundlagen baltendeutscher Kunst-geschichte. � Baltische Lande 1. Leipzig, 1939, lk. 435.15 A. Tuulse, Die Burgen in Estland und Lettland,lk. 400.16 V. Hinnov, Armin Tuulse isikuarhiivist, lk. 23, 34.17 A. Tuulse, Sten Karling. Gotland och Estlandsmedeltida byggnadskonst. RIG, 1939. � AjaloolineAjakiri 1939, nr. 3, lk. 170�172.18 O. Freymuth, Die Forschungsergebnisse des balti-schen Architekturgeschichte bis 1930. � AjaloolineAjakiri, 1930, nr. 1/2, lk. 109.19 S. Karling, Gotland och Estlands medeltida bygg-nadskonst. � RIG 1939, nr. 22. Stockholm, lk. 65�114.20 A. Tuulse, Sten Karling. Gotland och Estlandsmedeltida byggnadskonst, lk. 171.

Kersti Markus28

tektuuri kujunemises muutub eriti aktuaal-seks Teise maailmasõja järgsetes uuringutesning nii nagu väga paljude teiste teemadepuhul, tuleb jälle tunnistada, et avalöök ontulnud Sten Karlingilt. Rootslasest professoriroll Eesti kunstiteaduse eri valdkondade ku-jundamisel on suurem, kui me seda siianioleme adunud.

1940. aastal avaldas Tuulse oma ainsaEestis kirjutatud sakraalarhitektuuri teema-lise artikli � �Die Kirche zu Karja und dieWehrkirchen Saaremaas�.21 Seal nägi ta endaülesandena vaadata üle Karja kiriku ehitus-kunstilised paralleelid. Erinevalt Kjellinistvõttis Tuulse vaatluse alla kõik Saaremaakeskaegsed kirikud, kuid lähenemismeetodjäi põhiosas samaks, s.o. arhitektuursete jaskulpturaalsete vormide võrdlev analüüs. Seeoli tolle aja kunstiteaduses levinud käsitlus-viis, mida Skandinaavias viljeles eriti innu-kalt Johnny Roosval. Uudsena toob Tuulsesisse paralleelid Westfaali ehituskunstist. Niipole võrdlus Valjala, Kaarma ja Schale kiri-ku vikkelsammaste vahel kaotanud oma ak-tuaalsust tänapäevani.22 Otsene Roosvali mõ-ju tuleb aga ilmsiks üksiku meistri osatäht-suse rõhutamisel, mis läbib nii Kjellini mo-nograafiat kui ka Tuulse artiklit. Roosva-li rolli Tuulse kujunemisel ei saa alahinnata,sest koos üliõpilase Villem Raamiga osale-sid nad 1938. aastal nn. Balti kursusel Stock-holmis, mis kestis 87 päeva. Juhtfiguuriks oliseal muidugi Roosval.23

Kuid Saaremaa kirikute artiklis tuleb sel-gelt esile ka Tuulse kui linnuste uurija. Vae-valt oleks ta muidu hakanud tähelepanu pöö-rama nende kirikute kindluslikule kaitsefunkt-sioonile. Ehitusarheoloogia ongi Tuulse kõi-ge tugevam külg ning selle poolest eristubta ka oma õpetajast. Karlingist enam pöörabta tähelepanu poliitilisele ajaloole. Siin tu-leb välja õpetaja ja õpilase rahvuslik pärit-olu. Kuigi Karling valdas ühiskondlikke olu-

sid sama hästi, oli tal Tuulsega võrreldesmõneti kõrvaltvaataja positsioon (nt. Eestivallutamise ja Jüriöö kirjeldused).

Tuulse põhitööks 1939. ja 1940. aastal olihoopis dissertatsiooni viimistlemine, millekaitsmine lükkus aga muutunud poliitilisteolude tõttu kaks aastat edasi. 1940. aastakevadel asus ta ülikoolis tööle abiõppejõunaning esimene loengukursus �Keskaegne pro-faanarhitektuur� põhines tema senisel linnus-tealasel uurimistööl. Teised loengud käsitle-sid 20. sajandi maalikunsti (sh. eesti kunsti)ning üldkunstiajalugu. Kuna Karling pidi1941. aastal Eestist poliitilistel põhjustel lah-kuma24, oli üsna loomulik, et tema ameteidTartu Riiklikus Ülikoolis hakkas täitma temaedukaim õpilane Tuulse. Pärast doktorikraadiomandamist valiti Tuulse 1942. aastal kuns-tiajaloo professoriks, kuid õppetöö asemeltuli tal rohkem tegelda kunstimälestiste eva-kueerimisega.25

Eesti perioodi kokku võttes võibki kons-tateerida, et Tuulse oli ennekõike linnusteuurija. Rootsis jäi see aga kõrvaltegevuseks.

Tuulse RootsisLahkumine 1944. aasta augustis sai võima-likuks tänu Rootsi muinsuskaitse juhtfiguu-ri, riigiantikvaar Sigurd Curmani aktiivseletegevusele. Perekonna võtsid Rootsis vastuvanad tuttavad Pirita kaevamiste ja Rootsisveedetud õppereiside päevilt: arhitekt ErikLundberg ja antikvaar Bertil Berthelson. Ka

21 A. Tuulse, Die Kirche zu Karja und die Wehrkir-chen Saaremaas. � Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat1938. Tartu, 1940, lk. 3�58.22 A. Tuulse, Die Kirche zu Karja und die Wehr-kirchen Saaremaas, lk. 11�13; vt. K. Markus,T.-M. Kreem, A. Mänd, Kaarma kirik. Eesti kirikud I.Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2003, lk. 90�91.23 K. Markus, Kultuuriregiooni probleem..., lk. 304.24 Universitas Tartuensis 1632�2007. Tartu: TartuÜlikooli Kirjastus, 2007, lk. 431.25 V. Hinnov, Armin Tuulse isikuarhiivist, lk. 33.

29Armin Tuulse ja kirikute uurimine

nemad töötasid riiklikus muinsuskaitses (Riks-antikvarieämbetet). Seetõttu sai Tuulse töödväljakaevamistel, mis võimaldas perekonnalraske aja üle elada.

Võõrsile minek ei kahandanud Tuulseteaduslikku produktiivsust, kuid teemaks oliendiselt Eesti kunst. 1945. aastast on kaksartiklit, millest üks on pigem tagasi- ja teineedasivaatav. Sellist hinnangut saab muidugianda praegusest perspektiivist, tema endajaoks oli neil ilmselt võrdväärne tähtsus. Oja-maa ja Eesti keskaegset ehitusskulptuuri kä-sitlevat artiklit võib pidada Karlingi sarnasenimetusega artikli järjeks, ainult sõna kunston asendatud skulptuuriga.26 Ja nii kesken-dubki Tuulse ainult skulpturaalsetele detai-lidele. Suurelt osalt on tegemist Roosvali27,Kjellini ja Karlingi töödest tuttava materja-liga, eriti mis puudutab Saaremaa, Tallinnaja Järvamaa võrdlusi. Uudsena toob ta agasisse Saksa Ordu kunsti. Arhitektuurseid seo-seid oli Karling28 juba kümme aastat varemuurinud, kuid seda iseloomulikku madalrel-jeefset skulptuuri, mida kohtab nii Suurgildisaalis, Padise kloostrikirikus kui ka Viljandiordulossi kapiteelil, polnud keegi põhjaliku-malt analüüsinud.29

Kui eelnevast kirjutisest on suhteliselt ras-ke Tuulset ennast leida, siis Eestimaa kait-sekirikute artiklis avaneb ta täies hiilguses.30

Sellest ilmneb, et pärast Saaremaa kirikuteartikli avaldamist on ta põhjalikult uurinudkõiki Eesti keskaegseid kirikuid kaitse as-pektist. Isegi kui hilisemad uurijad on vägapaljude tema mainitud kirikute juures kait-sefunktsiooni välistanud, siis üldiselt akt-septeeritavat seletust käärkambris ja koorivõlvide peal paiknevale kaminale, pikihoo-ne akende all jooksvale empoorile või kõr-gel asetsevale ukseavale pole senini leitud.Mõistlik oleks tema esitatud võrdlusmater-jal värske pilguga üle vaadata, aga tänapäe-vast uurimisseisu arvestades ei tohi unusta-

da ka küsimust, kes tegelikult võis seista ühevõi teise kiriku ehituse taga. Kõike ainultvõõrvallutajatega seostada on selgelt ühe-külgne. Kes kaitses end kelle eest?

1940. aastate teine pool tundub olevatTuulsele katsetamise periood, mil ta proo-vib erinevaid lähenemisviise keskaja kuns-tile. Vormianalüüsi ja funktsiooni otsingutekõrval hakkab ta järjest enam tähelepanu pöö-rama kristliku kunsti ikonograafiale. 1948.aastal ilmunud Eesti ja Läti hiliskeskaegsetkiviskulptuuri käsitlev mahukas uurimistööpakub selles vallas huvitavaid sissevaateid.Eriti tahaks esile tõsta Padise kloostrikirikukonsoolide ja Kaarma kiriku piilarite baasi-figuuride analüüsi, kust aimdub Tuulse huviideedeajaloo vastu.31 Samasse ritta võib sät-tida ka mõned aastad hiljem ilmunud artikli,mis vaagib joogisarve tähendust eesti vani-matel hauaplaatidel.32 See uurimus ei ole kao-tanud oma aktuaalsust tänaseni, pakkudes

26 A. Tuulse, Gotland och Estlands medeltida bygg-nadsskulptur. � Gotländskt Arkiv 1945, nr. XVII,lk. 33�44; vt. viide 18.27 J. Roosval, Karrismästaren i Uppsala och på Öland.� Konsthistorisk Tidskrift 1940, Bd. 9, lk. 9�16.28 S. Karling, Tyska orden och den svenskakyrkobyggnadskonst. � Festskrift till Martin Olsson.Red. S. Kraft. Stockholm: Thule, 1936, lk. 268�280.29 1938. a. artiklis ta mainib Viljandist leitudkapiteeli ainult põgusalt ja dateerib selle Suure gildijärgi. Vt. A. Tuulse, Viljandi ordulossi kapiteelid. �Õpetatud Eesti Seltsi toimetused XXX. Tartu, 1938,lk. 3�17; Padise kapiteelidest oli kirjutanud VillemRaam 1938. aastal TÜ võistlustöös �Keskaegne ehi-tuskunst Eestis ja tsistertslaste mungaordu�.30 A. Tuulse, Försvarskyrkorna i Estland. � Forn-vännen 1945. Stockholm, lk. 225�250.31 A. Tuulse, Die spätmittelalterliche Steinskulpturin Estland und Lettland. Suomen muinaismuistoyhdis-tyksen aikakauskirja / Finska fornminnesföreningenstidskrift 49, 1. Helsinki, 1948.32 A. Tuulse, Dryckeshorn som symbol i Estlandsmedeltida konst. � Corolla archaeologica in honoremC. A. Nordman. Ed. E. Kivikoski. Stockholm, 1952,lk. 188�197.

Kersti Markus30

ikka ja jälle mingit uut, seni mitte piisavalttõsiselt võetud aspekti meie vanimate kuns-timälestiste mõtestamiseks.

1948. aastal sai Tuulse töökoha kirikuteinventeerimisega tegelevas asutuses SverigesKyrkor (Rootsi Kirikud). Tegemist oli ise-seisva üksusega, mis alles 1976. aastal lüli-tati Riksantikvarieämbetet�i (Eesti mõistesMuinsuskaitseamet) koosseisu ning mille üles-andeks oli samanimelise raamatusarja välja-andmine. Humanitaarfondilt saadud kopsa-kas toetus võimaldas seni üsna kitsastes tin-gimustes tegutsenud toimetusel oma koos-seisu täiendada ja raamatute väljaandmistelavdada. Esimene raamat sarjast �SverigesKyrkor� ilmus Tuulsel 1952. aastal ja elu lõ-puks sai neid kokku poolesaja ringis.

Kahtlemata määras töökoht Tuulse edas-pidise uurijaorientatsiooni ja oli ka tema tead-laseks kujunemise elukooliks. Mida siis tä-hendas töö Rootsi kirikute inventeerimisel?Ei kõla just paljutõotavana kümmekond aas-tat kirikuid inventeerida. Kuid alles seeläbiõpid tegelikult materjali tundma. Oleme sedaise koos kunstiteaduse magistrantidega ko-genud viimastel aastatel toimunud Saare- jaLäänemaa kirikute inventeerimise käigus,mis leidis aset riikliku programmi �Püha-kodade säilitamine ja areng� raames.

Et paremini aru saada Tuulse kui uurijakujunemisest sel perioodil, võtsin lahti kaks1959. aastal ilmunud raamatut: üks kirjuta-tud Ojamaa kirikutest, põhiautoriks JohnnyRoosval33, teine Stockholmi lääni kirikutest,põhiautoriks Armin Tuulse34. Nendes raama-tutes on alati ette antud struktuur, seega imp-roviseerimise võimalusi vähe. Kuid tekstitasemevahe on silmatorkav. Roosval on säi-litanud samasuguse kirjutamisstiili, nagu seeoli talle omane 1920.�1930. aastatel, s.t. pea-liskaudne vormi kirjeldus ja siit-sealt tõm-matud võrdlused. Tuulse on aga toonud väl-ja oma tugevaima külje � ehitusarheoloogia,

mis tähendas väga põhjalikult objekti süüvi-mist. Kuid see tuleb välja muuski: kui Roos-val nimetab maalingute juures ära teemad,siis Tuulse teeb põhjaliku ikonograafiliseanalüüsi.

1950. aastatel ilmunud töödest tuleb kaht-lemata esile tõsta monograafiat Hossmo ki-rikust.35 Seoses pühakoja restaureerimisegasai Tuulse ülesandeks viia läbi ehitusarheo-loogilised uurimistööd, mille tulemusel sel-gus, et algne idatorniga kirik oli muudetudkaitsekirikuks. Et mõlemad kirikutüübid olidRootsis piisavalt ainulaadsed, siis oli ahvat-levaks väljakutseks asetada Hossmo kiriklaiemasse konteksti ning otsida põhjuseid,miks oli vaja Kalmari piirkonda rajada justselline pühakoda ning kes võis olla selle ehi-tuse tellija. Huvitav on jälgida, kuidas Tuulseülesannet lahendas ja mis küsimusi püstitas.Sõjajärgsete keskajauuringute kontekstis olita hämmastavalt mitmekülgne: stiilianalüü-si kõrval vaatas idatorniga kiriku sümbool-set ja liturgilist tähendust ning maaomandijärgi püüdis tuvastada kunagist ehitusisan-dat. Kaitsekirikuks ümberehitamise põhjusiotsides tõi aga sisse kogu Läänemere regioo-ni poliitilise olukorra 12. sajandi lõpul ja 13.sajandi algul, pöörates erilist tähelepanu Ölan-di ja Ojamaa kirikutele. Saaremaa kirikutestalguse saanud huvi ehitiste otstarbe vastujääb teda saatma kogu eluks, ühendades nii

33 J. Roosval, E. Lagerlöf, Kräklinge ting. Nord-västra delen. Gotland. Bd. IV, H. 4. Sveriges Kyrkor84. Stockholm: Generalstabens Litografiska AnstaltsFörlag, 1959.34 A. Tuulse, G. Lindqvist, Spånga och Hässelbykyrkor. Stockholms kyrkor. Bd. VIII, H. 2. Sverigeskyrkor 83. Stockholm: Generalstabens LitografiskaAnstalts Förlag, 1959.35 A. Tuulse, Hossmo: en försvarskyrka med östtorn.Kungl. Vitterhets-, historie- och antikvitetsakade-miens handlingar. Antikvariska serien 2. Stockholm:Almqvist & Wiksell, 1955.

31Armin Tuulse ja kirikute uurimine

Armin TuulseFoto Per Bergström 1961

Armin TuulsePhoto by Per Bergström 1961

Kersti Markus32

tema kahte uurimisvaldkonda � linnuseid jasakraalkunsti.36

1962. aastal võttis ta üle Roosvali kohaRootsi Kirikute juhtkonnas. Aasta varem oliTuulse saanud Põhjamaade ja võrdleva kuns-tiajaloo professoriks Stockholmi ülikoolis, kusta dotsendina töötas juba 1952. aastast. 1960.aastaid võibki pidada Tuulse kui uurija kõrg-perioodiks. Inventeerimisel laotud tugev põhivõimaldas tal hakata tegema üldistusi.

Selle aja üheks tipptööks on uurimus Sträng-näsi toomkirikust.37 Nii nagu Hossmo kirikupuhul, teeb ta toomkirikust kõigepealt üli-põhjaliku ehitusarheoloogial tugineva ana-lüüsi ja asetab seejärel ehituse laiemasse kon-teksti. Ja just siit paistab Tuulse tegelik haa-re. Elegantselt näidatakse ära ilma kooritaristkülikulise plaanilahendusega kodakirikugenees, seostades seda esmakordselt domi-niiklastega, tuues samaaegselt välja nendeolulise rolli Rootsis ja Soomes. Autor val-dab hiilgavalt nii Skandinaavia kui ka Saksamaterjali. Viimases osas aitas kindlasti kaa-sa lähedane sõprus ühe saksa keskaja arhi-tektuuri uurimise juhtfiguuri Hans Thüm-leriga Münsterist. Strängnäsi töös toob Tuul-se sisse ka liturgia tähtsuse kirikuruumi plaa-nilahenduse valimisel. Ja muidugi ei saarõhutamata jätta põhjalikku arhiivimaterja-lide kasutamist � ajaloolane on temas alatiolnud tugevalt esindatud. Samasugust tasetnäitab ka Blekinge maakonna kirikute ana-lüüs, mis järgnes inventeerimise raamatutevalmimisele.38

Sel perioodil jõuab Tuulse ka harduse japalverändurite juurde. Sten Karlingi juube-likogumikus võtab ta vaatluse alla Ojamaakirikute lääneosas paiknevad kambrid, kuhupääses ainult väljast ja mille idaseinast nägikolmik- või neliksiiru kujulise avause kau-du peaaltarit (hagioskop). Tuulse arvates olidneed kambrid mõeldud patukahetsejatele,kirikuvande all olijatele, haigetele, palverän-

duritele ja lihtsalt reisihimulistele. Parallee-le leiab sellistele ruumidele nii Skandinaa-viast kui ka Preisimaalt.39 Mõned aastad hil-jem Visbys asuva Püha Jüri seegikiriku va-remeid uurides pakub ta välja võimaluse, etsellise kambriga kirikud võisid olla peatus-paikadeks Visbyst Fårösundi kaudu Liivi-maale suunduvatele palveränduritele.40 Få-rösund oli Eestile kõige lähem sadam ningneed kirikud paiknevad tõepoolest nimeta-tud tee ääres.

Arhitektuuriuuringute kõrval ei jätnud Tuul-se unarusse pildianalüüsi. Neid töid lugedestundub, et kunsti ikonograafiast sai tema pas-sioon. Kõige rohkem vastukaja tekitasid ar-tikkel Taani hilisromaani seinamaalingutest41,milles ta seostas 13. sajandi alguses tekki-nud uue pildikompositsiooni kuningas Val-demari sõjakäiguga Eestisse, ning suuremuurimus Gustav Vasa koopiatena säilinudseinamaalingutest Gripsholmi lossis42. Sten

36 Vt. nt. A. Tuulse, Der Kirchturm in Skandinavienals Symbol und Wehrbau. � Kirche und Gesellschaftim Ostseeraum und im Norden von der Mitte des 13.Jahrhunderts. Red. S. Ekdahl. Acta Visbyensia 3.Visby-symposiet för historiska vetenskaper 1967. Vis-by: Gotlands fornsal, 1969, lk. 171�187; A. Tuulse,Burgverlies � Gefängnis oder Vorratsraum. � Kulturund Politik im Ostseeraum und im Norden 1350�1450.Red. S. Ekdahl. Acta Visbyensia 4. Visby-symposietför historiska vetenskaper 1971. Visby: Gotlands forn-sal, 1973, lk. 185�203.37 A. Tuulse, Der Kernbau des Doms zu Strängnäsund sein Umkreis. Antikvariskt arkiv 25. Stockholm:Almqvist & Wiksell, 1964.38 A. Tuulse, The churches of Blekinge. Churchesof Sweden 1. Stockholm: Almqvist & Wiksell, 1968.39 A. Tuulse, Bönekamrar och hagioskop. � Konst-historiska studier tillägnade Sten Karling. Stock-holm: Konsthistoriska institutionen, 1966, lk. 11�24.40 A. Tuulse, S:t Görans kyrkoruin i Visby. � Forn-vännen 1970, nr. 2, lk. 90�107.41 A. Tuulse, Missionshistoria i Danmarks senro-manska kalkmåleri: ett tolkningsförsök. � Fornvännen1967, nr. 1, lk. 37�49.42 A. Tuulse, Gustav Vasas reformationstavlor. Mal-mö: Allhem, 1958.

33Armin Tuulse ja kirikute uurimine

Karlingi arvates näitas viimane töö Tuulseeriti terast uurijavaistu.43

Tuulse enda suhtumine pildianalüüsi tu-leb kõige paremini esile 1972. aastal avalda-tud artiklis, mis puudutas ikonograafia uuri-mise ajalugu Rootsis. Selles artiklis annabta hinnangu varasema generatsiooni tööle janäitab tulevikuperspektiive. Viisaka, kuid ha-lastamatu kriitika osaliseks sai Johnny Roos-val, kes Heinrich Wölfflini ja Alois Riegeliinnuka õpilasena jäi kinni vormianalüüsi jaatribueerimisse.44 Tegelikult pole Ojamaa kuns-tiajalugu tänini vabanenud Roosvali päran-dist. Tema poolt ristitud meistrid Byzantios,Semi-Byzantios, Calcarius, Majestatis jt. ela-vad edasi nii kohalike elanike teadvuses kuika erialakirjanduses.

Roosvali mõju all olid ka teised sama põlv-konna inimesed, kuid õnneks mitte kõik. Tuul-se rõhutab, et üks rootsi ikonograafiauurimi-se alustalasid oli Henrik Cornell, kes aval-das rahvusvaheliselt tunnustatud töö �BibliaPauperum� (1925), kus ta läks sügavuti kesk-aegsesse pildimaailma ja näitas �Rahva Piib-li� osa visuaalkunsti mõistmisel.45 Selles ar-tiklis tõmbas Tuulse joone alla varemtehtuleja näitas uusi teeotsi, rõhutades kahte sõna �kunst ja kultus. Tolleaegset vagadust tund-mata oli tema arvates keskaegseid pilte või-matu mõista. Sellega seoses tõstis ta esilesoomerootsi uurija Sixten Ringbomi töid har-duspiltide uurimisel.46 Tähelepanuväärne onfakt, et Ringbomi ingliskeelne doktoritöö47

jäi Euroopas omal ajal tähelepanuta. Alles1981. aastal avaldas Hans Belting monograa-fia �Das Bild und sein Publikum im Mit-telalter�48, misjärel probleem tõusis tähele-panu keskmesse49. Seega olid nii Ringbomkui ka Tuulse paarkümmend aastat ajast ees.

Rahvusvahelise tuntuse sakraalkunsti val-las tõi Tuulsele tema monograafia Skandi-naavia romaani kunstist, mis avaldati 1968.aastal väljapaistvates kirjastustes nii rootsi

kui saksa keeles50 ning tõlgiti mõned aastadhiljem poola51 ja hispaania keelde52. Gootikunst Skandinaavias jäi aga käsikirja. 1972.aastal Tuulse tervis halvenes ning pärast pik-ka rasket haigusperioodi ta suri 1977. aastal.

Kokkuvõtvalt võib konstateerida, et Tuul-se esindas tolleaegse keskaegse sakraalkunstiuurimise tipptaset. Arvestades tema viima-seid sõnavõtte ja kirjutisi, võib öelda, et kõrg-punkt tema loomingus oli veel saavutamata.

Tuulse ja õpilasedProfessorina ametisse astudes hakkas TuulseStockholmi ülikoolis lugema keskaja kiriku-kunstist loengusarju. Tema entusiasm ja eru-

43 Nordisk medeltid. Konsthistoriska studier tillägna-de Armin Tuulse. Acta Universitatis Stockholmiensis/ Stockholm Studies in History of Art 13. Red. S. Kar-ling, E. Lagerlöf, J. Svanberg. Uppsala: Almqvist &Wiksell, 1967, lk. 5�6.44 A. Tuulse, Den ikonografiska forskningenshistoria i Sverige. � Ikonografiska studier. KungligaVitterhetsakademiens Handlingar. Antikvariskaserien 26. Red. S. Karling. Stockholm: Almqvist &Wiksell, 1972, lk. 9�15.45 H. Cornell, Biblia Pauperum. Stockholm: HenrikCornell, 1925.46 A. Tuulse, Den ikonografiska forskningens histo-ria i Sverige, lk. 13�14.47 S. Ringbom, Icon to Narrative: The Rise of theDramatic Close-up in Fifteenth-Century DevotionalPainting. Acta Academiae Aboensis. Seria A, Huma-niora. Åbo, 1965.48 H. Belting, Das Bild und sein Publikum im Mittel-alter: Form und Funktion früher Bildtafeln der Passion.Berlin: Mann, 2000 (3. Auflage).49 L. O. Larsson, Metodelære i kunsthistorie. Oslo:Cappelen, 1997, lk. 46.50 A. Tuulse, Romansk konst i norden. Stock-holm: Bonnier, 1968; Scandinavia Romanica: diehohe Kunst der romanischen Epoche in Dänemark,Norwegen und Schweden. Übers. ins Deutsche vonG. Eimer. Wien, München: Schroll, 1968.51 A. Tuulse, Skandynawia romanìska: Zabytki archi-tektury i sztuki Danii, Norwegii i Szwecji / Wstep dowydania polskiego napisal S. Piekarczyk. Tlumaczyl[z szwedzkiego] W. Jeszke. Warszawa: Arkady, 1970.52 A. Tuulse, El arte románico en Escandinavia. Trad.de H. Dauer. Barcelona: Ed. Juventud, 1974.

Kersti Markus34

deeritus viisid selleni, et suurem osa tuden-gitest spetsialiseerus keskajale. Ajaloolase-na vaatles ta põhjusi, mis viisid kirikute tek-kimiseni ja teatud arengute väljakujunemi-seni. Et temaatika haakus hästi naaberdist-sipliinide uurimisvaldkondadega, olid Tuulseõpilased avatud interdistsiplinaarsetele uurin-gutele ja moodustasid 1990. aastate algulStockholmi ülikooli ajalooprofessor GöranDahlbäcki rajatud keskaja seminari (Medel-tidsseminariet) tuumiku. Nende seas olid kaminu õpetajad ja hilisemad kolleegid profes-sor Jan Svanberg, filosoofiadoktorid MerethLindgren ja Ann Catherine Bonnier.

Kui ma 1990. aastate alguses Rootsi õp-pima läksin, oli Tuulse mõju nii kunsti iko-nograafia kui ka kirikute uuringutes veel sel-gelt tunda. Tema õpilased arendasid edasikõiki neid suundi, millega Tuulse oli omaeluajal sakraalkunsti vallas tegelenud. Kõi-ge enam tõstaksin neist esile kahte liini: iko-nograafia uurimist ja kirikuarhitektuuri muu-tuste seostamist ühiskonnas toimuvate aren-gutega.

Kristliku kunsti ikonograafiaga tegelemi-sel häiris Tuulset tugevalt fakt, et Taanis oliolemas suurepärane keskaegsete seinamaa-lingute, vitraa�ide, altaripiltide ja skulptu-raalsete figuuride temaatiline ja topograafi-line andmebaas. Selle eestvedajaks oli see-ria Danmarks Kirker (Taani Kirikud) peatoi-metaja Erik Moltke. Tegemist on samuti in-venteerimisel põhineva raamatusarjaga, milleväljaandmiseks oli moodustatud sama nimekandev osakond Rahvusmuuseumi juures Ko-penhaagenis. Johnny Roosval oli juba 1920.aastatel koostanud oma kataloogi �Registrumiconographicum� ja üks lihtsam variant oliolemas ka Rootsi Kirikute toimetuses, kuidTaani omaga võrreldes oli see piinlikkusttekitav. Seega oli Tuulsele üheks südameas-jaks ehitada üles korralik temaatiline andme-baas Rootsi keskaegse visuaalkunsti kohta

ja selle eestvedajaks sai 1970. aastate algu-ses Mereth Lindgren. Stardikapitalina kasu-tati Rootsi humanitaarteaduste akadeemiaarhiivi (Antikvariskt-topografiska arkivet)pildimaterjali.53 Tuulse ise tulemust enam einäinud, kuid järgnevate põlvkondade uuri-jatele on see olnud asendamatu töövahend.Praeguseks juba lahkunud Mereth Lindg-renist sai aga üks Rootsi juhtivaid kunsti iko-nograafia spetsialiste. Tänu Tuulse õpilaste-le kujunes ikonograafiast ülikooli kunstiaja-loo loengute elementaarne koostisosa, mis oli1990. aastate alguse Eestist tulnule täiestiavastamata maailm.

Tuulse huvi ühiskonnas toimuvate muu-tuste vastu nakatas kõige enam Ann Cathe-rine Bonnierit. Külvatud seeme hakkas are-nema tänu 1973. aastal Stockholmi ülikoo-lis doktorantidele korraldatud interdistsipli-naarsele seminarile, milles osalesid kunsti-ajaloolased, ajaloolased ja kultuurigeograa-fid.54 Sealt tekkisid distsipliinideülesed kon-taktid, mis viisid järgnevatel kümnenditelkoostööprojektide ja ühiste publikatsiooni-deni. Tulemuseks olid uued küsimuseasetu-sed ja vaatevinklid ka kirikute uurimises.55

Kahjuks on Eesti keskaja uuringutes jõutudsinnamaani alles praegu. Bonnier oli ka see,kes jätkas Tuulse tehtut Rootsi Kirikutes,saades sealt samasuguse kogemuse nagu te-ma õpetaja. Ta on hetkel üks Rootsi kõigeparemaid keskaja arhitektuuri tundjaid. Kah-juks tuli Rootsi Kirikutel raskeid aegu üleelada ning palju ei puudunud, et ligi 100 aas-tat eksisteerinud üksus oleks lõplikult sule-

53 A. Tuulse, Den ikonografiska forskningens histo-ria i Sverige, lk. 11�12.54 A. C. Bonnier, Kyrkorna berättar: Upplands Kyr-kor 1250�1350. Upplands Fornminnesförenings Tid-skrift 51. Uppsala: Upplands Fornminnesföreningoch Hembygdsförbund, 1987, lk. 9.55 Vt. nt. Kyrka och socken i medeltidens Sverige.Studier till det medeltida Sverige 5. Red. O. Ferm.Stockholm: Riksantikvarieämbetet, 1991.

35Armin Tuulse ja kirikute uurimine

tud. Projektipõhiselt on see siiski Riksantik-varieämbetet�i koosseisus edasi, kuid vara-sema hiilgeajaga võrreldes võib praegust ni-metada pigem hingitsemiseks. Rahvusmuu-seumi allüksusena tegutsev Danmarks Kirkeron aga säilitanud oma algse staatuse ja sei-sab üsna realistlikus kauguses lõpplahendu-sest � inventeerida ja publitseerida kõik Taanikirikud.56 Anneli Randla tänuväärsel eest-vedamisel algatas Muinsuskaitseamet Eestikirikute sarja, millest tänaseks on ilmunudkaks raamatut.57 Tahaks loota, et sel ettevõt-misel on elujõudu.

Eestis võiks Tuulse õpilaseks pidada Vil-lem Raami. Kuigi nad olid üheealised ja õp-pisid mõlemad Karlingi juures, siis pärastvangla- ja Siberi-aastaid tuli Raamil alusta-da algusest. Tuulsest sai tema vaimne isa. Elukeerdkäigud on kummalised. Raami kõrg-periood algas siis, kui Tuulse haigestus: ühellõigati elust tükk vahelt ära, teisel lõpust.

Raami tegevust uurijana analüüsides võiksvälja tuua mõned liinid. Esmalt püüd taasta-da side sõjaeelse olukorraga, s.t. jätkata nen-de objektide uurimist, mis siis pooleli jäid.Ennekõike muidugi tema esimene armastus� Padise klooster.58 Kuid edasiarendamist leid-sid ka Karlingi ja Tuulse algatatud teemad,sh. Saare-Lääne sakraalarhitektuur ning Tal-linna toomkiriku ehituslugu.59 Nii nagu Tuulsepühendus ka Raam ennekõike ehitusarheoloo-giale, kuid Rootsis leidsid tulemused väljun-di esinduslikes publikatsioonides, Eestis jäidaga enamasti RUPI �Eesti Ehitusmälestised�arhiivi60 tolmama või ilmusid pika kirjastus-tsükli tõttu alles aastate pärast.

Uurimismeetodeid võrreldes on nii erine-vusi kui ka sarnasusi. Ühisjooneks on uuri-tava objekti põhjalik tundmaõppimine väli-uurimuslikul teel. Aeg teeb siin muidugi omakorrektiive ning järgnevate põlvede uurijadon toonud päevavalgele palju lisainformat-siooni, seda nii Eestis kui Rootsis. Kuid nii

juhtub paratamatult kõikide uurimistöödega,meie saame olukorda hinnata siiski ainultomaaegses kontekstis. Kui tegemist oli ühekirikuga, siis järgnes objekti kirjeldusele stii-liliste paralleelide otsing.61 Eesti materjalivaldas Raam hiilgavalt, kuid välismaised võrd-lused sõltusid muidugi palju sellest, millisedraamatud olid raamatukogudevahelise laenu-tusega kättesaadavad. Eks olin isegi õnnegakoos, kui sain üliõpilaspäevil mõnd selliselviisil Eestisse saabunud raamatut vaadata jakoopiaid teha. Tuulse oli enamikku objekte,millest ta võrdlevalt kirjutas, oma silmaganäinud. Samamoodi nagu Tuulse pööras Raamsuurt tähelepanu ruumi vormile ja funktsioo-nile, kuid liturgiline aspekt jäi stiilile tuge-valt alla.62 Alles viimastes kirjutistes näibsuhe muutuvat.63 Kõige suuremaks erinevu-

56 Vt. Taani Kirikute kodulehekülge: http://www.danmarkskirker.dk/.57 K. Markus, T.-M. Kreem, A. Mänd, Kaarma kirik.Eesti kirikud I; E. Tamm, T.-M. Kreem, TallinnaKaarli kirik. Eesti kirikud II. Tallinn: Muinsuskaitse-amet, 2007.58 V. Raam, Padise klooster. Tallinn: Eesti RiiklikKirjastus, 1958.59 V. Raam, Saaremaa � kuulsate ehitajate saar.Miks saarele ehitati kindluskirikuid? � Rahva Hääl12. II 1965; V. Raam, Die Domkirche zu Tallinn undihre baugeschichtliche Bedeutung. � KonsthistoriskTidskrift 1967, Bd. 36, lk. 73�91; V. Raam, Kaarmakirik. Ehitus ja sisustus. Tallinn: Eesti NSV MN Riik-lik Ehituskomitee, 1971.60 Praegune Muinsuskaitseameti arhiiv.61 Vt. nt. V. Raam, Valjala kiriku koorilõpmiku aja-lisest määrangust ja Kuressaare piiskopilinnuse meis-terkonnast. � Töid kunstiteaduse ja -kriitika alalt 2.Tallinn: Kunst, 1978, lk. 233�262.62 V. Raam, Nelinurkse kooritüübi mõningatestvariatsioonidest Eesti keskaegses arhitektuuris. �Kunstiteadus. Kunstikriitika 5. Tallinn: Kunst, 1983,lk. 88�117; V. Raam, Märkmeid Ambla kirikust jaKesk-Eesti kirikute ehitusloost üldse. � Kunstiteadus.Kunstikriitika 6. Tallinn: Kunst, 1986, lk. 178�211.63 V. Raam, Das Birgitta-Kloster in Tallinn/Reval.Empore und Altäre. � Nordost-Archiv. Zeitschrift fürKulturgeschichte und Landeskunde 1984, H. 75,lk. 63�84.

Kersti Markus36

seks oli ilmselt suhtumine ajalukku. Tuulsejaoks olid ühiskonnas toimuvad protsessidehituskunstis toimuvate muudatuste aluseks,Raam vaatas protsesse pigem kunstikeskse-na. Ja eks siit oli tingitud ajaloolaste skepti-lisus kunstiajaloolaste toodangu vastu laie-malt. Ajaloofakte kasutati enamasti siis, kuisee antud kunstiajaloolises kontekstis sobi-vaks osutus. Mäletan hästi neid professorEnn Tarveli iroonilisi kommentaare, kui meStockholmi ülikoolis tema kabinetis järje-kordse intellektuaalse lahingu olime mahapidanud ja siis sõbralikult kohvi jooma suun-dusime. Kahjuks oli tal enamasti õigus janeed vestlused väga õpetlikud. Korralikkuühistööd ajaloolaste ja kunstiajaloolaste va-hel Eestis 20. sajandi teisel poolel ei tekki-nudki, kuigi potentsiaali oleks kindlasti ol-nud. Ja vähe oli neid, kes ajalooallikaid isekasutasid või uusi allikaid käibesse tõid.64

Artiklit kirjutades hakkas mind painamaküsimus, miks võeti Eestis Tuulselt üle justsee meetod, mida ta ise oma elu lõpul nii te-ravalt kritiseerib, s.t. stiilianalüüs. See saiEesti keskaja kunsti uurimisel ehitusarheo-loogia kõrval üheks põhiliseks meetodikskuni 20. sajandi lõpuni ja pole päriselt kadu-nud veel praegugi. Oli see paratamatus võioleks olnud võimalik minna ka teist teed?Kas üheks põhjuseks olid Tuulse eestiaine-lised artiklid? Just nendest õhkub kõige enamRoosvali ja Kjellini vaimu. Üheks viimasekseredaks näiteks oli �Karja-meister Saaremaalja Ojamaal�, mis ilmus 1962. aastal.65 Sama-aegsed rootsikeelsed ja rootsi materjali kä-sitlevad uurimused olid kantud hoopis teist-sugusest lähenemisviisist. Ehk oli põhjus eel-kõige ühiskondlikus korras, mis aktseptee-ris vormianalüüsi, mitte aga kristlikku iko-nograafiat. Samas avaldas almanahh �Kunst�väga sümpaatsed artiklid Valjala ja Muhukirikute seinamaalingutest.66 Või oli põhjushoopis selles, et Tuulse haigestumisega kat-

kes tegelikult Eesti keskaja kunsti uurijateotseside välismaailmaga. Oma rolli mängi-sid ilmselt kõik kolm tegurit, kuid otsusta-vaks sai minu arvates siiski Tuulse manalas-se minek. Selle argumentatsiooni kasuks rää-gib fakt, et väga paljud värsked ideed, mishakkasid 1980. aastatel Eestis ringlema, pä-rinesid just Tuulse kirjutistest (nt. palverän-durite temaatika). Kui Raami jaoks välismaa-ilm avanes, oli tegelikult juba liiga hilja.

Nii ma siis läksingi ainult stiilianalüüsilpõhinevate teadmistega 1991. aastal Rootsija sattusin sellesse maailma, millest põgusaltka eelnevalt rääkisin. Alles praegu tagasivaadates ja Tuulse tekste lugedes jõuab mullekohale, nagu oleksin astunud kuuekümnen-datest otse üheksakümnendatesse. Ja mis tee-ma valikut puudutab, siis lausa kolmeküm-nendatest üheksakümnendatesse. Tahtsin jukirjutada Ojamaa ja Eesti kunstisuhetest67

ning Roosvali vaim hakkas ka kohe mu peakohal hõljuma. Ojamaal ei saa temast üle egaümber, mis tähendab, et inimese isiksus võibteinekord mängida suuremat rolli kui temateadustööd. Tegeldes teemaga, mis on kuns-titeadlaste meeli köitnud ja teravusi tekita-nud pea sajandi, sai nii mõnigi asi selgemaks.Esmalt see, kui ohtlik on tõmmata mingeidparalleele kirjanduse või ka põgusa reisi käi-gus nähtuga. Mõne aja pärast saad aru, et

64 Selles vallas on üheks põhjapanevamaks uurimu-seks R. Kangropool, M. Lumiste. Mõningatest Tallinna15. sajandi arhitektuuri dateerimise küsimustest. �Töid kunstiteaduse ja -kriitika alalt 2, lk. 264�283.65 A. Tuulse, Karja-meister Saaremaal ja Ojamaal. �Issanda kiriku tööpõllul. Uppsala: Eesti VaimulikRaamat, 1962, lk. 112�122.66 V. Raam, Ühest vähetuntud kunstiloost Muhusaarel. � Kunst 1984, nr. 2 (64), lk. 50�59; V. Raam,Valjala seinamaalidest, nende vanusest ja päritolust. �Kunst 1986, nr. 1 (68), lk. 59�64.67 K. Markus, Från Gotland till Estland. Kyrkokonstoch politik under 1200-talet. Tallinn: Mercur Consult-ing OY, 1999.

37Armin Tuulse ja kirikute uurimine

protsesside mõistmiseks tuleb seda võrdlu-sena kasutatavat objekti alles uurima haka-ta. Nii läks minul Ojamaa kirikutega. Teisekssee, kui suurt rolli mängivad piirkondlikuduurimistraditsioonid. Neist saab tegeliku pil-di alles selles ühiskonnas pikemat aega ela-des ning teaduselus osaledes. Siis tekib kamõistmine, miks ühed või teised ideed võilähenemisviisid järsku transformeeruvad võieriti rõhutatult esiplaanile tõusevad. Või miksnad erinevad piisavalt mõnes teises piirkon-nas tehtavast. Seega ei kao kultuuriregiooniprobleemid ka globaliseerumise tingimusteskuhugi.

Kuhu edasi? Eesti kunstiteaduses on uuteteede otsingud aktuaalsed juba mõnda aega,kuid keskaja ehituskunsti uurimises peaksolema muutus palju põhimõttelisem. Küsi-mus ei ole ainult uute meetodite kasutusele-võtus, vaid pigem kogu varasema ajaloo-käsitluse ümbervaatamises, mis paneb ka ki-rikuehituse Eestis hoopis teise valgusse. Prot-sessid on käivitunud, kuhu see aga tegelikultviib, näitavad lähiaastad.