amaa

Räimesaak võtab Kivimaa brigaadi meestel näod muhelema, loe lähemalträimepüügist lk. 8

Valla heakorrakonkurss jälle tulekulSel aastal toimub heakorrakonkurss Eelmise aasta võitjad võib ära tundajuba üheksandat korda. Hinnatakse koduõuel lehviva vallaviiru järgi:talude, eramute, mitmekorruseliste Kõige kaunim kodu - Toominga talumajade, asutuste ja suvilate territoo- Tõstamaa alevikus. Kõige kaunimriumite korrashoidu ja hoonete väl- eramu - Raudsepa talu Männikustejanägemist, samuti ka haljastust. Sel- külas. Kõige heakorrastatum asutus-leks ootame vallarahva arvamust Tõhela rahvamaja, Männikuste. Kõigekuni juuli kuuni nii suuliselt kui ka kaunim suvekodu - Merineitsi Selistekirjalikult võimalike kandidaatide külas. Kõige kaunim kaluritalu - Laurikohta. Moodustatud komisjon kü- talu Pootsi külaslastab esitatud kandidaate kogukonkursi jooksul. Võitjad esitataksekandideerima maakondlikule heakorra- Kerli Brandtkonkursile. Keskkonna- ia arendusnõunik

Tõstamaa valla ajaleht

Tänases lehes:Juhtkirilk. 2Küläkoosolekutestlk.3Räil'l1eaegonkäeslk ...8Küläko.osolekutestlk.3KoolielU pildis lk. 4Lindi soosmatkallk. 7Jüriööjooksutulemusedlk. 11Laululastetegemisedlk. 11Meenutusedminevikust lk.!!Teatedlk. 10

Puude raskusastmetaatlemise kord muutub

Sel aastal tulebkevad teisiti ...Nii laulavad Tätte ja Matvere jubateab mitmekümnendat korda, sestma ei raatsi plaati vahetada. Tuleb- st. ei tule ega tule. Raagus loodustahab meie kiusuks võimalikult kauanäidata oma haavu. Peagi peidabsellest rohelus suurema osa sügi-seni meie silma eest. Jaanuaritormi"saak" ootab koristamist ja lisakssellele tavapärane saast, mida me igapäevoma hoolimatusega toodame.Eks merelgi sai lõpuks villand ja taviskas välja kõik selle, mida meielohaka elegantsiga tagantkätt sinnaloopinud oleme. Karistuseks kaasashiiglaslikud roovaalud .

Teisena hakkab silma tohutu auto-vrakkide kogu, millega mõned ini-mesed oma majaümbrusi kaunistavad.Minu meelest ei peaks me oma lapsiselliste "väärtustega" ümbritsema.Ja kui meie ise ei anna eeskuju, ei olelootustki, et järgmised põlvkonnadloodust säästvalt elaksid. Just kommi-paberi, suitsukoni ja õllekorgi maha-viskamisest saabki lagastamine algu-se. Oma kodus kevadeti õllekorke jakonisid siit-sealt tasku pistes kirunma tuldja tõrvaja olen meesolevustepeale ikka väga kuri. Loomulikultajavad mind marru teede äärde tõs-tetud prügikotid ning lihtsalt 100-bitud taara. Vahest ma ütlen, et nu-tan, kui kui korjan sinililli lonkupurkide vahelt, edaspidi nutan kapohlakorjamise ajal.

Kas me sellist laga tahtsimegi? Ehkvõtab mõni mõelda enne, kui koni üleparda poetab või autoaknast pudelivälja virutab.

Ülle Tamm,TT toimetaja

Alates 1. aprillist peab inimene, kessoovib puude raskusastet taotleda,pöörduma pensioniametisse varasemaperearsti asemel ning oma abivajadustise hindama.

Lisaks peab puude raskusastet ja taot-lusi taotlev inimene eelnevalt täitmaarstliku ekspertiisi vormi. Varem täitiskogu dokumentatsiooni perearst.

Muutus on tingitud sotsiaalminis-teeriumi teatel vajadusest vähendadaperearsti koormust puude raskusastmemääramisel ja suurendada inimestevastutust nii, et nad hindaksid iseoma vajadust kõrvalabi, järelvalve jajuhendamise järele. Alates 1. aprilliston pere või raviarsti ülesanne täitaainult isiku terviseseisundit kirjeldavvorm.

• Toetuse saamiseks on vaja täita 2dokumenti: puuetega inimeste sotsiaal-toetuse taotlus ja arstliku ekspertiisitaotlus. Taotluse blanketid saab pen-sioniametist, sotsiaaltöötajalt võisotsiaalkindlustusameti veebileheltwww.ensib.ee

.Taotlused tuleb esitada pensioni-ametisse. Lisaks on vaja esitada keh-tiv isikut tõendav dokument ningrehabilitatsiooniplaan, juhul kui seepole juba varem koostatud pensioni-ameti suunamisel.

• Kui puudega inimene ei saa ise taotlusitäita ja dokumente pensioniametisseviia, siis võib seda teha mõni pereliige,määratud hooldaja, sotsiaaltöötaja,pensioniameti töötaja või keegi teineabistaja. Psüühikahäiretega inimestvõib täitmisel abistada arst.

• Dokumendid võib saata ka postiga,aadressil: Pensioniamet, Lai tn.14,Pärnu 80010

• Puudega inimese terviseseisundikirjelduse saamiseks pöördub pensioni-amet taotluses märgitud arsti poole.Inimesel endal ei ole vaja ekspertiisitaotlemiseks arsti poole pöörduda.

• Arstliku ekspertiisi taotlus ja arstitäidetud terviseseisundi kirjeldussaadetakse edasi arstliku ekspertiisikomisjoni, kes hindab puudega inimesekõrvalabi, juhendamise või järelvalvevajadust ja lisakulude olemasolu ningmäärab puude raskuastme.

• Arstliku ekspertiisi komisjon võibpuudega inimese saata rehabilitatsiooni-asutusse rehabilitatsiooniplaani tege-ma, kui inimene seda soovib või temaltja arstiIt saadud andmed ei ole puuderaskusastme määramiseks piisavad võirehabilitatsiooniplaani koostamine onvajalik puudega inimese paremakstoimetulekuks.

• Otsus puude raskusastme mää-ramise või määramata jätmise kohtasaadetakse posti teel taotluses märgitudaadressil.

• Otsus sotsiaaltoetuse kohta saa-detakse koju, kui inimene on sel-lekohase soovi pensioniametile esi-tanud .

Töövõimetuse taotlemine käib endiseltperearsti kaudu.

Enda VäliSotsiaalnõunik

Jäätmepunkt on avatud'·igal·.laupäevalkeI11Ö.OÖ-12.00.Kui sulle aeg ei sobi, lepi kokku Kalevigatel 52 23 024~

TÕSTAMAA TUULEDMAI 2005

Matkaja

Lugeja kirjutab:Süda jääb rahule jalutades Tõstamaakalmistul. Kõikjal hooldatud puh-kepaigad, puhtad jalgteed ja lil-led. Tõstamaa rahvas austab omaesivanemate mälestust.Tänu kalmis-tuvahi ELLEN AAVA hoolsale töölevalitseb puhtus ja kord ka väljaspoolpiirdeaeda. Tänavuse muinsuskaitse-kuu üheks prioriteediks ongi kalmis-tute korrashoid. Tõstamaa rahvas onselle ülesande auga täitnud.

Vii jäätmedjäätmepulikti!!!

88

80 Viisinna:- Kõikvõimalikvanaraud. - Vanakodutehtlika,kodurnäsitlad)( - Ohtlikud jäätmed - aegunudravimid,vänadakud,

8 värvi d, lakid, liimid '.•JäS.·..kO.~I.id.•.....Ja......••.õIifU..t..ri.•.d '••.•..Ia.•..•.h..·.U....•.s.•.m.tid.,o happed, pesu- ja puhastusvahendid;televiisorido (kineskoobid), tulekustutig,{a.i.me.kaits(!vähetldid)( - Ehitusjäätmed, suuremp.lästrTlc:lSS,Fkile,VänamööbelÕ - Pappjapaberi Jäätmete tC)Qm!~e~ak~O"25:'8 HOIA OMA KO...· D.U.U.MBRU.'S/JA8 METSAALUSEDPUHTANA!9«>oooooooooOOOOooo

2

.....

KULAKOOSOLEKUD 2005Tõstamaa vallavalitsusel on tradit-siooniks korraldada kord aastas küla-koosolekud, kus tutvustame oma tege-vust, arutame külalelu probleeme,vastarne küsimustele ja valitakse küla-vanemad. Sel aastal toimus 9 küla-koosolekut ajavahemikul 18. märtskuni 19. aprill, osalejaid oli kokku 160.Manijal on koosolek veel toimumata.Järgnevalt kokkuvõte küsimustest javastustest.

Ermistu ja Lõuka - 18. märts, Tõs-tamaa mõisa talliruumides, osalejaid13. Külavanemaks valiti tagasi Ma-dis Martson. Parandatud Ermistusupluskoha tee, samuti mitmed teisedkülateed. Põllumeeste tegevuse tule-musena pea-aegu kadunud kasutamataja umbrohtunud põllud .• Kes ja kuilaialt peab teeäärt ja kraave võsastpuhastama? Maaomanik.. Mis saabErmistu vallamaja varemetest? Tänaideed pole .• Kuidas saada Ermistukülasse internetti? Peab pöördumaElioni või Ettevõtluskeskusesse,tutvu-ma nende poolt pakutavagaja sobivus el sõlmima lepingu .•Tõstamaa alevisse on vaja pingidvallabussi ootajatele. Ehk peaks kavallabuss väljuma bussi-j aamast.Tänaseks on pingid kaupluse juuresolemas. Mureks on, et need kujunevadõllejoojatest Tõstamaa "sümbolite"kogunemiskohaks .• Ettepanek -leidaküla kroonikakirjutaja, kes koos-tabjärjepidevalt külakroonikat. • Vaja-dusarvutikursuste järgi, Ermistu külastkohe 4 soovijat. Viimased kavandatudkursusedjäid eelmisel aastalosalejatepuudusel ära. Proovime sügisel uuesti.Arutati, kas on vajadust rajada Ermistukülatuba.

Tõlli - 29. märts, Merelaiu puhke-baas, osalejaid 18, üldse esimenekülakoosolek Tõlli külas. Külavane-maks valiti Johannes Kasearu .•Kes teeb rannad puhtaks tormirisust ?Maaomanik. Kui on väga suured val-lid, võib pöörduda abi taotlemiseksvallavalitsusse .• Tölli küla alajaam,vool kõigub? Tarbijad peavad pöör-duma Eesti Energiasse .• Kas kala-püügiaruanded võib tuua valda?Lubade väljastamisega tegeleb kesk-konnateenistus, ka aruanded tulebesitada sinna. Vallavalitsus tegeleb vaidManija saare elanikest harrastuskaluritekalapüügikaartidega .• Kui palju onvallas töötuid, kas neid on võimaliktööle palgata? Tööhõiveametis vallatöötukeskuses tegutsejaid on kokku39. Suve poole see arv väheneb. Vallatöötukeskusest on võimalik tööjõuolemasolul abilisi palgata, pöördudasotsiaalnõuniku poole.

Pootsi, Peernija Lao - 31.märts, Poot-si keskus, osalejaid 28. Külavanemjäi valimata kuna esitati üle kümnekandidaadi. Tehti ettepanek - kuniTÕSTAMAA TUULED MAI 2005

uue valimiseni on endine, seegaReet Rand .• Räägiti Pootsi keskusetulevikust (vt. eelmine vallaleht,kuidas tööle hakkab, sõltub sellegategelevatest inimestest), külateedekorrashoiu st (tänavu remonditaksepiirkonnas põhjalikumalt Kaapre jaNiksu teed), korterite olukorrast janende haldamisest. • Internet - Pootsisvõimalus olemas, tuleb sõlmida lepingettevõtluskeskusega, osta seadmed (3-7 tuhat olenevalt asukohast) ja tasudakuumaks ca 300 krooni kuus. Iseasi,kas kõigile taskukohane. Võimaluskasu-tada Pootsi internetipunkti .•Pootsi bussijaam räämas.Korrastatakse.• Miks ei saa pensonäär maaliini bus-siga tasuta sõita, nagu linnas? Kalinna pensionär ei saa maaliiniga ta-suta sõita. Vallas vallabussiga saab.• Külavanem Reet Rand rääkis Pootsitraditsioonidest: soparallid, laat (tänavu11.juuni).

Tõhela, Männikuste, Kiratse ja Alu- OS.aprill, Tõhela rahvamaja, osalejaid44. Külavanemaks valiti taas AndresLaur .• Põhiprobleem: suletud kau-plus. Peeter Lappilt ülevaade hetkesei-sust. Omanik ei soovi enam kauplustpidada ja müüb selle - Vallavalitsusmõistab inimeste muret, kuid aida-ta on keeruline. Omanikul on õigusvara müüa. Kauplusepidamine oneraette-võtlus, mis peab ära tasuma.Ehk teha müügipunkt mujale kuidsee nõuab veelgi suuremaid kulutusi.Vallavalitsus on valmis kaalumatoetamisvõimalusi, kui oleks poepidaja,keda toetada. Otsime lahendusi kuidmidagi kindlat praegu lubada ei oska.• Mis saab Atka majast (endine kol-hoosikontor)? Inetu, aknad purukspekstud. Sama lugu ka Tolli-Mardi jameiereiga. Kas on võimalik omanikkumõjutada? Kuna omanikke p-,>leteada,kuulutab vallavalitsus need hoonedperemehetuks ja avaldab vastavateate Riigi Teatajas. Kui omanikkeei selgu, võetakse hooned munit-sipaalomandisse. Nn. Atka maja aknadvallavalitsus sulgeb - tänaseks tehtud.• Mis sai Atka maja lõhkujatest ? Külailmselt lõhkujaid teab kuid keegi polevalmis tunnistusi andma. Seetõttu onjuurdlus ilmselt ummikus .• Mis saabkirikumõisast? Hetkel kasutavad ruu-me oü Tõhela farmid ja kogudus. Küla-vanem Andres Laur: "Külaseltsil onmõte sinna rajada muuseum ülemiselekorrusele muuseum, külalistetoad alu-misele korrusele. Praegusesse muuseu-miruumi rajaks käsitöötoa. Talgudpeaks ja võiks korraldada nii, et neistvõtab osa mitte ainult külaselts vaidkogu küla elanikud." • Vaja korrastadaTõhela bussijaam (ootepaviljon-pink)?Uhendust võetakse TREV-iga.

Tõstamaa, Värati - 7. aprill, TõstamaaRahvamaja, osalejaid 11. Vestlus-ringis arutati aleviku elukorraldust ia

probleeme .• Mida tehakse bussijaa-maga? Tänaseks on näha, mis väljatuli. • Alevis puuduvad istepingid.Lubadus, 15. mai on olemas - Ongi.Teadetetahvlil vanad teated, keegi eihooIda. Vallavalitsus vaatab üle.

Seliste ja päraküla - 10. aprill küla-toas, ca 20 osalejat. Külavanemaksvaliti taas Alex Trope .• Arutati rahva-majaga, külatoaga, kirikuga, teedegaja internetiga seonduvat. • Külavanemtutvustas külaseltsi tegemisi ja eelolevasuve tegevuskava.

Kõpu - 12. aprill Maria Talus, osalejaid8.• Arutati surnuaia korrastamist jainterneti võimalusi .• Kuulda on olnudkloostri rajamisest Kõpule - Enn Randtutvustas ideed .• Järgmisel aastal kakskoolilast Riidalt - kas vallabussi liinipikendatakse? Pikendatakse.

KJlvaru koosolek - l8.aprill, Kavarusadam, osalejaid 16, külavanemaksvaliti Elsa Rand, abiks Sülvi Kalju-rand. Põhiküsimus: sadam-küla-keskus. Praegu sadam korrastamata.Möödunud aastal tekkis idee rajada sa-dam-külakeskus: korrastada rajatised,ehitada paadikuur kooskäimiskohaks,rajada lõkkeplats, istepingid, lihtsa-mad sportimispaigad .• Koostöös valla-valitsusega esitati taotlus külade aren-damise programmile. Kahjuks taotlustei rahuldatud. Sügisel esitatakse uuesti.• Vallavalitsus puhastab sadamakanali,et seda oleks suvel võimalik kasutada.Üks põhjus, miks projekti ei rahastatud,on oma külaseltsi puudumine. Pealekoosolekut asuti seda moodustama .•Veel plaan viia Kavaru küla vahelinetee sel aastalSOO m ulatuses mustkattealla. Praegu pole see lubadus, vaidplaan .• Kuidas saavad vallalehte Ka-varu inimesed? Vallavalitsus peabläbirääkimised Eesti Postiga, ehkon edaspidi võimalik vallalehe kojutellida.

Kastna, Rammuka ja Ranniku -19. aprill, Sarapuu talu, osalejaid 16,külavanemaks valiti Leo Langus ..•Nn. Peetri rand - kas ja kes seda ko-ristab? Tegemist avaliku kasutusegarannaga, korrashoidu korraldab valla-valitsus .• Kas vallateedel tehakse kasel aastal tolmutõrjet? Tehakse samasmahus, nagu eelmisel.

Kerli Brandt

3

MAI 2005

22. aprillil kohtusid Tõstamaa kooli õpilasedolümpiavõitja Erika Salumäega.

Tõstamaa Puhkpillistuudio osales edukalt 30.aprill toimunud Eesti Noorteorkestrite konkursilTabasalus. Orkestrit tunnustati pronksdiplomigaja neile omistati III kategooria. Puhkpillistuudiodirigendid on Mati Põdra, Kaido ~ivi ja AndrusHakkaja.

Mari Lühiste tänamas Juhan(näitleja Hans Kaidoja)

PARNUMAAKOOLIDEKEVADKROSS28. aprilli toimus Jõulumäel tradit-siooniline Pärnumaa koolide kevad-kross. Tõstamaa kooli õpilastest võit-sid kuldmedali Karl Kalda, LeenuAava, Merilin Mitt ja Toivo Marus.Hõbemedali võitis Rain Alasi ja pronk-si Eda Vallimäe. Karli treeneriks onõpetaja Sirli Väära, teisi õpilasi treenibõpetaja Jaan Tamm.4

20. aprilliloli koolis külas kirjanduslikteater Feeling, Toomas Suumani kir-jutatud etendusega Enesekaitse. Vaate-mäng oli Juhan Liivi elust, loomingust,haigusest ... 9. klassi mõtted etendusestolid järgmised:

- Mulle täitsa meeldis see etendus,kuna J. Liivi luule on väga hea. Ümber-kehastumine - mantliga J. Liiv, ilmaH.Kaldoja - oli väga hea. Mulle tun-dus, et näitlejad suutsid publikugasellise kontakti luua, et isegi need,keda ei huvitanud, ei seganud omajutukõminaga.

- Hoolimata unisest hommikust, olietendus kergesti jälgitav ja lihtne.Olulisi fakte õnneks palju juurde eisaanud - pigem huvitavaid mõtteid.Näiteks hakkasin mõtlema hullusepiiride üle ja selle üle, kuidas tõestinegatiivsus ja kummalisus müüb.

-Huvitav ja hästi mängitud tükk. Po-leks uskunud, et see meile niimoodiesitatakse. Palju põnevat sai JuhanLiivi elust teada.

-Poleks iial arvanud, et Liiv selline oli.Need luuletused, mida sealloeti, olidmulle tuttavad.

- Teinekordki võib sellist näidenditvaadata. Kõik jääb paremini meelde,kui mõnest õpikust lugedes.

-Mõned kohad olid natuke naljakad.Muusika äratuseks oli ka hea.

TÕSTAMAA TUULED

VIGURIVÄNT 2005KOOLI EELVOOR 29. aprill

TULEMUSED

.TõsrAMAA KESK.KOOLQPPIMAJULGEID JA

RAKKAJAIDNIOORIIkeskharidusela pakutakse:

• tURISMiMAJANDUSE ÕPIf• MAnRUSE JA

LA!VAMOTOJUSTI ÕPET

112 punkti104 punkti

102 punkti

113 punkti112 punkti110 punkti

ALGKLASSIDE SPORDIPÄEVLeopold võimlemine algab nüüd ja kohe!

Jüri SääskPaul TilkArles LeetmaaKarl KaldaAhto ArusteMark Martsan

Liis Leerirna

Maarjan Rand

Ly - Andra Pärnaste

PoisidI kohtII kohtIII - VI koht

KOOLIROKKSIMMANtoimus 5. mail Tõstamaa rahvamajas.Peaesinejaks oli ~nsambel No WayHäädemeestelt. DIes astusid koolipraegused ja endised julged ja võiböelda, et andekad isetegijad. Lauldikaraoket, loositi hulgaliselt auhinduja loomulikult tantsiti.

TüdrukudI kohtII kohtIII koht

Toomas Mitt ja tai-ehi - kaks pead on ikka kaks pead

TÕSTAMAA TUULED MAI 2005

Lavaian kooli ansambel Red Head

5

12. KLASSILE HELISES 2. MAILVIIMANE KOOLIKELL

Sõpruskohtumine võrkpallis.Meie võidukas naiskond.

TÕSTAMAA TUULEDMAI 2005

Ekskursioon Salduse saia-ja tordivabrikusse

KeVadisedterVituse dLätimaaIt!! !

28. - 29. aprillini olid meie õpilasedLätimaal, külas sõpruskoolil Brocenis.

Fotomeenutus reisist: Ma Vaatlaulsid Lä~')paadist krk .

IOPetajad I nga ..

- -SVEIKS BROCENI! TERE BROCENI!

6

Jüripäev Lindi soosMõni minut enne kella üheksat vurabVillu oma "valgega" ette ja seiklus võibalata. Üks sooretk ennustab kindlastimidagi ekstreemset. Esimene peatuson Pootsi külakeskuses, kus võõrustabmeid kohvi-küpsistega lahke pr. Peters.Joome kohvi ja kuulame lühikesi sel-gitusi kavandatud päevast ja Lindisookaitsealast. Esinejateks on MoonikaAni - Pärnumaa Keskkonnateenistuselooduskaitsespetsialist, Heikki Luha-maa - Kihnu Väina Merepargi tegev-juht ja Kristiina Lepik - TõstamaaVal-Iavalitsuse projektijuht. Seejäreltutvume majaga ja erinevate ruumidekasutusplaanidega tulevikus.

Kella üheteistkümne paiku lahku-me Pootsist. Buss viib meid soo-matka alguspaika, kus ootab loodus-kaitsespetsialist Urmas Vahur. Urmashoiatab ja soovitab kõigil, kellel kummi-säärikud puuduvad, matkast loobuda.Ausalt öeldes suhtume hoiatusse üsnakergemeelselt - tagasi ei lähe keegi.Aga järgnev neljatunnine "ellujäämisekursus" sunnib meid üha sagedaminiunistama kalamehesäärikutest. Loo-mulikult pole meil kellelgi unistustesäärikuid ja seetõttu kujuneb igaosaleja isekulgemine tõeliseks oma-loominguks - otsitakse olematuid mät-taid ja puuronte vältimaks "toopide"täistõmbamist. Vesi on peaaegu ko-gu aeg poole sääreni. Aga see on eks-treemselt erutav ja keegi ei kurda.Algul peatume suure männikännujuures, mille vanuseks ca 70 aastat.

Urmas võtab taskust 5 cm pikkuse ja5 cm läbimõõduga rabamänni jupikeseja teeb meile näitlikult selgeks, et sel-le jupikese vanus võib ulatuda ülesaja aasta. Järeldus - rabas kasvabiga puu ja taimeke väga aeglaselt.Urmas on hea teejuht ja suudab kõi-ki innustada nautima ürgmetsa öko-loogiat (mahalangenud puud, kõikpisielukad, linnud, loomad) ja leidmakõikj al vääriselupaiga tunnuseid.Looduskaitsealade põhieesmärkideksongi ju vääriselupaikade kaitse (st.looduse areng ilma inimtegevuse kah-juliku mõjuta).

*Huvitavamatest nähtustestjäid meie teele: õitsev näsiniin,sarapuude õied, suur tuuleluudkuuse otsas, musträhni pesa-paik kuivanud kuuse õõnes.*

Lindi looduskaitseala on algselt loodudjugapuu kasvuala kaitseks (1999.a), agasiin on võimalik tutvuda kahekümneerineva metsatüübiga. Suuremat osanendest tüüpidest Urmas ka tutvustab.Huvitavamatest nähtustest jäid meieteele: õitsev näsiniin, sarapuude õied,suur tuuleluud kuuse otsas, musträhnipesapaik kuivanud kuuse õõnes. Kakaks laanepüüd ehmatasid end lendumeie lirtsuvatest sammudest ja metskitsandis jalgadele valu. Tutvusime kasoos kasvavate koldadega (ungrukold,kattekold, karukold, sookold). Korjatavõib ainult kattekolda, teised on kaitseall.

Leiame vähe kuivema koha paljudetor-mi poolt murtud puudega - sobivkoht puhkamiseks ning kaasavõetudtee ja pirukatega kehakinnituseks.Puhkus läbi ja jälle teele! Jõuame la-gerabale. Esimesena püüavad pilkukidurad männid - eks ikka needsajaaastased. Siis veel sookailud,samblad, õitsevad villpead ja varsti-varsti õitsema hakkavad küüvitsad.Isegi möödunud aastaste jõhvikategaõnnestub suu hapuks teha. Esmanepetlik lootus astumise kergendamisekskaob esimeste sammude järel. Pehmesrabapinnases on astumine sama väsitavkui üle tuulemurru ronimine. Samastuleb hoolikalt jälgida, et älvestesse javarjatud laukasse ei vajuks.Ja lõpuks raba äär koos uhkete män-didega eemalt paistva maanteega- olemeoma matka edukalt ja inimkadudetalõpetanud. Lindi soo teabestendi juuresootab Toomas "supiautoga". Hea Elli,tilname Sind väga maitsva supi eest.Kõhud täis, asume koduteele. Kõikon väsinud, aga väga rahul. TänameRainet huvitava matka organiseerimiseeest ja ka isikliku tubliduse eest, sestRaine tegi kogu "ellujäämise kursuse"täies ulatuses kaasa väike Triinukanderihmadega kõhu peal.

Efeline

Urmas Vahur! sõnul võib pisike rabamänd olla vähemalt saja aastane.

TÕSTAMAATUULED MAI 2005 7

Rannarahva räimeaeg on käes

Varahommikune lappamine

Punkt kell viis olen Munalaiu kai 1javaatan kuidas kaks lappajat mõnusaltpopsutades mere poole tüürivad. Siiskikeerab rahvarokem sadamasse sisse, etmind peale korjata ja sõit mere pooleläheb lahti. Leppisime Eeri Kivimaagakokku, et saan kaasa sõita ja vaadata,kuidas see räimenõudmine ehk lappa-mas käimine välja näeb. Eeri ise püüabselle brigaadiga juba 1971. aastast janad olid juba eelmisel sajandil kõvad

8

tegijad. Minuga koos paadis on rooli-meheks Uno ja siis veel Paul, Heldur,isa ja poeg Heino ja Maido ning Eeriise. Teises lappajas rooIib uhkelt Rai-vo kaasas nn. sulased Arne ja Pille.Viimased plaanivad oma elu Peernikülaga lähemalt siduda, teavad meiepaadi mehed pajatada. Põhiliselt onbrigaadis Mändla poisid ja siis teisinatukene ka. Kütuseks on ikka vanahea diisel igas mõttes. ,

Räimemõrrad on juba mõnda nädalatmeres, aga kevad on hiline ja räimeliigub alles vähe. Sel aastal on Kivimaabrigaadil lubatäht püüda 304 tonniräimi, aga eelmisel aastal püüti poolerohkem ja kellele ikka meeldib poolevähem paika saada. Tänavu onju kulu-tusi ka mitmeid kordi enam, ikka seejaanuaritormi kahju ja kütus läheb ainakallimaks. Räime kokkuostu hindu agaei taha keegi tõsta - ikka makstakse2 krooni kilost, räägivad mehedmurelikult, aga ametit vahetama ei oleneist keegi nõus.

*Sel aastaian Kivimaa brigaadillubatäht püüda 304 tonni räimi,aga eelmisel aastal püüti poolerohkem ja kellele ikka meeldibpoole vähem palka saada*

Enne veel, kui räimekastide juurdejõuame, teatavad mehed, et kui mõrraskala ei peaks olema, tõmmatakse lõ-busõitja kiilu alt läbi. Kuidas see asitäpselt käib, pole aimugi, aga vesi onigatahes väga külm. Räimekastide ko-hal tiirutavad kajakad, aga Uno ütleb,et neidki on väheks jäänud ja kalasamuti. Traalivad ja jauravad talv läbilahes ringi ja nõnda ei jää rannapüügimeestele suurt midagi. Raivo jääboma paadiga kasti ühte serva ja meieseisame teiselpool vastas pardad pa-ralleelsed. Nüüd kougivad mehed mõr-raIina pihku ning hakkavad rivis linaläbi lappama ja seda moodi nihkume

MAI 2005 TÕSTAMAA TUULED

TÕSTAMAA TUULED MAI 2005

Raivo paadile aina lähemale. Esialguei paista suurt midagi ja t~ndub, ettäna on paadi alla minek. Usna teisepaadi külje all hakkab vesi korragakihisema ja sinakait heIkivaid räimioli võrgulina täis. Kohe hakkas Arnekahvaga kalu paati kühveldama ja seeoli väga ilus vaatepilt. Kõik kordusteise mõrrakasti juures, iga meesteadis täpselt oma ülesandeid ja kogutegevus sujus ladusalt. Lõpuks oliArne kintsudeni räimede sees ja kurtis,et pikki kummikuid j alga ei pannud.

No, kas liisutame minema ,hüüabUno ja keerabki paadinina kodupoole.Eeri pakub ka värsket, pärast heakodus praadida ja üsna mitu lestapakiti mullegi kaasa. Tema meeleston kõige maitsvam räim siis, kui kohelaevas loorberi ning pipraga keedad jaleivaga sööd. Kodus keetes ei pidavatenam nii magus maitse olema. Täna olikalalkäik küllIausa lust, aga palju neidtuuleta j a sooj e kalailmu rannakalurileantud, ikka tormab ja vahutab.

Oleme jõudnud Manija sadamasse, etmina ka koju pääseks, aga saabunudsüvendaja on ees ja jääme korraks ma-dalikule kinni. No mis Manija meestelviga, nendel on riigi sadam ja nendeakvatoorium saab süvendatud, kuulennatukene kadeduse nooti ka. Peernimeestel on sadam kahasse vallaga janende sõnul pole pärast tormi küllühtegi vallaametnikku sadamasnähtud. Praegu on vesi väga mõõnja on tükk tegemist, et lappajategasadamasuust sisse saada. Peab vistjah valda rääkima minema, arvavadkalamehed ja popsutavad Peerni poolekodusadmasse.

Ülle Tamm,TT toimetaja

9

Milleks fiIutM

J~ tVtar jtV ~ faab lud4alife1t i-deid Mdag~ tV~~fj~UUUiWtuuakf ~e:k~ Ut-Ui- ~ja, Uat~....J idikuid.

• ••••••••• ··..i .•. i •••• ·i .•

LAPSED!Olete oodatudkolmapäeval,1. juunil kl. 14

Tõstamaa RahvamajjaLASTEKAITSE-PÄEVA PEOLE

MAI 2005 TÕSTAMAA TUULED

Ilusa ilma korralsaab piknikku

pidadajaasfaldile toredaidpilte joonistada .

Rahvamajasesitab SULLE

Lindi lastenäitering

"Meretupsud"lühietenduse

"SÖÖSIKja PISIK"

(lavastaja Kairi Pabstel)

•••

•••

••••••••

"~~et2·S~-~f.

.l(i4'p.~2.J...r:n(i~J~1.2:l

T~$t~m~~:f$(IJ""~m~J.~:~te e ba'f;ttAt. '. "- ... ~ . '.: .

PA;~T'Tl:~:E'• -" .• ". oo" ,.

"'E U;~O\I:li~!I:Q()(~i~',. -. ' ....•.•..•. : .. :>.- .:-- .... "

S tA tA ree~riici·"i~. " ,. .....

• ••••••••••••••••••10

••••••••••••••••••

Tõstamaa Spordiklubi

Endel Andrese

Niinepõima KaarupNiinepõIma Karla, ristinimega KarlIdasoo (22.05.1904 - 07.07.1986). Külltema oli üks omapärane töömees, üli-tugeva tahtejõuga, ilu armastav ja kõik-jal tegutsev seltskonna tegelane.

NiinepõIma talu asus sügavas metsaderüpes. See oli Karlal nii üles ja ilusaksputitatud, et võõras, kes esimest kor-da sinna trehvas, lõi käsi kokku jaahhetas! Kohalik rahvas kutsus talu"Eedeni aia eesõueks". Tee, mis sinnaviis, nö külatänav, oli kahelt poolt tava-päraste kadakate ja lepahekkidega pa-listatud. No küll ikka võivad kadakasja tavaline lepp hooIsa käe all tihedakshekiks muutuda, kui neid noorest peastlõigata! Madal vana elumaja, kuurid,aidad, laudad, saun ja õueaiad - kõikolid erkudes toonides rootsi värvidegavärvitud, katused ka. Ime küll, kuidasta seda kõike küll teha jõudis! Taluoli umbes paarkümmend hektaritSl.mr,põllud kividerohked, raske savi-mullaga. Kraavid olid Karlal kõik pu-hastatud, kaldadniidetudja terve talujättis imeilusa mulje.

Karl Idasoo oli pikalt vanapoiss, vanaseas peale sõda abiellus ta Aadaga.Kuid talus töötasid Karla kaks õde,lisaks aitasid vahetevahel töötades kakaks tädi. Ise oli ta väsimatu töömees:suvellaupäeva õhtutel, kui tavalinetalumees diivanil peale sauna lehteluges või õlut rüüpas, siis tema plaksissuveöö läbi hekki lõigata niikaua kuipimeduses nägi. Niitis õue muru jakõrvetas ülejäänu keeva saunaveegakõnniteedeit umbrohtu. Pühapäevahommikuks oli kõik puhas ja värske,kui Eedeni eesõuele kohane.

Karl rääkis mulle omapärase loo. Ühelsügisesel ööl (septembris või oktoobris)ärkas ta ke112 üles, võttis labida kaenlaalla ja hakkas kottpimedas mööda met-sateid astUma Tõstamaa suurmetsapoole. Talvisel metsatööl käimisest jäimeelde, et metsalangil kasvasid ilusadparajad pärnaistikud. Need sobisidenda talu tee äärde istutamiseks, sestmis NiinepõIma talu see ilma niintetaon? Seitse-kaheksa kilomeetrit käista mööda metsa sihtisid, leidis täpseltselle langi üles, aga öö oli kottpimeja käimisest väsinud Karl toetas seljavastu põlis~ändi ning uinus seal kuivana nott. Arkas siis, kui päike olikõrgel ja lõuna varsti käes. Kaevas siisilusad sõrmejämedused pärnaistikud nii 'viisteistkümmend tükki, juurte ümberjäi paras mullapall. Selga vinnates olikoorem oi kui raske! Labidas ka veelkaenlas, vaja tihedast võsast kõik väljatuua. Aga oli veeliootust, et umbespoole tee peal asuvas Karjaaru talus,kus elas tädipoeg Jüri, ehk tema viibsealt hobusega seljatäie koju.

11

Õnnela

Soliste peeti meeles kingituste, "Ch es-s'i" kontserdi-külastus e, magusakringli, medalite ja fotodega. Selleeest suur tänu lahketele abistajatele:Tõstamaa Vallavalitsus, Kultuurkapitali.Pärnumaa Ekspertgrupp, EIle Pihlak,Majandusühistu Tõstamaa kauplus,Teeristi pood, Ene Lehtsalu, ToomasMitt ja Madis Veskimägi. Eralditahaks veel tänada hindamatu tööeest helitehnikuna ja kontserdi CD-lesalvestajana Rain Randmaad.

Publik oli selgi korral võrratu - seeei ole teatavasti Tõstamaal haruldane.Aitäh kõigile! Laululembelistele lasteleja noortele on sõnum, et harjutamineteeb meistriks ja laul aitab alati elustparemini läbi minna.

Muusika meid kõiki seobLaululembesed lapsed said end solis- Jaagu ja Janett Birk. Palju õnne! Lauludtidena tunda. 18. märtsil kogunesid õpetasid selgeks Tiiu Raavik, Helikõik meie valla laululapsed Tõstamaa Kvell, Ester Murrand ja allakirjutanu.Rahvamajja, et proovile panna omalauluoskus ja esineda suure publikuees. Nii lasteaias kui koolis toimusidnädal varem konkursid, kus oli või-malus kõigillauljatel üles astuda. Mu-sikaalsemad neist aga olid oodatudülevallalisele konkursile, mis toimuskorraldajate arvestust pidades juba IXkorda.

Hindama tulid Merle Ervin ja MaarjaMägi (Alustest), Teet Põld ja Toivo Pulk(Sindist) - kõik muusikaga tegelevadinimesed. Lisaks eripreemiatele jalavatähe-preemiatele tõsteti esileigast vanuserühmast ka 2 parimatsolisti, need on: Kadri Kase, TeeleTõnisson, Agnes Janson, Jane Tagu,Ly-Andra Pärnaste, Maret Palusalu,Heiko Mändla, Mark Martson, KirsikaKarbus, Evelin Leerima, Mari-JaanaTÕSTAMAA TUULED MAI 2005

Tõstamaa Jüriööjooksu protokoll23. aprill 2005 8. (91-180 V) VÄLK IsabeI Joao, Liisu1. (91-180 I) E.D.E Ida Joao, Leenu Aava, Anni Reinfeldt, Kadri Salu,Aava, Marilin Tetsmann, Kuido Toivo Marus, Argo AlasiKilIing, Rain Kaljurand, Raigo Rõõ- 9. (91-180 VI) KASEKE Pilvi Kase,mussar Keiu Anderson, Matilin Strastin,2. (91-180 II) SÕPRUS Karoliine Kaarel Kase, Helar Martson, EnoKask, Merlin Miido, Kristel Jürgens, KaseMargus Sireli, Tarmo Laan, Sven 10. (61-90 III) PAHARETID LauraJürgens Pärna, Hedi Gretski, Liina Laasma,3. (91-180 III) MALEV Epp Tuisk, Karl Tilk, Emich PõItsam, MihkelKätlin Jürgens, Malle Seppor, Joel Jõe ....Pulk, Ain-Ervin Karlson, Jaan Rea 11. (91-180 VII) TOLLI KULA Ka-4. (61-90 I) KUUTÕBINE Maila rin Randmäe, Liisa Randmäe, EneHeindIa, Mari-Liis Vaher, MareIle Pal- Lehtsalu, Mart Randmäe, Enno Press,miste, Rain Alasi, Romek Rudnitski, Janar Jürgens ..Siim HeindIa 12. (91-180 VIII) VALEDAD TEOD5. (üle 181 I) LILLEKE Liia Oigjärv, Kaisa Sutt, Signe HeindIa, Mariia Kal-Evelyn ~iländer, Maris Marus, Ullar bach, Teele Tinast, Ingvar Kalbach,Marus, Ulo Marus, Tarmo Oidjärv Andres Kalbach6. (91-180 IV) MTJ Merike Tuulmees, 13 (alla 60 I) LAPSED Alice Teki,Evelin Mägi, Katrin Kiisler, Janek Kadri Kase, Siiri HeindIa, Heleri Jur-Tuulmees, Margus Tuulmees, Tiit jev, Teele Tõnisson, Karmo KasemetsHartwich7. (61-90 II) JÕUSAAL Ly-Andra Täname rahvamaja, kohalikku politseidPärnaste, Maria Sutt, Ly Härm, Mark ja päästeametit ja puhkpilIistuudiot !Martson, Karl Kalda, Karl Sutt

HEA KÄSITÖÖ-HUVILINE!

11. juunil toimub

(PtJtJJ81 ~