View
1.666
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Aktuaalseid küsimusiEesti pensionisüsteemis
19.11.2013
Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse eesmärgid• Finantsiline jätkusuutlikkus:
– süsteem on jätkusuutlik kui pensionikindlustuse tulud ja kulud on tasakaalus
– süsteem vajab muudatusi kui defitsiit läheneb 1%-le või on üle selle
– süsteem vajab kindlasti muudatusi kui defitsiit ohustab riigieelarvestrateegia eesmärke, riigi konkurentsivõimet jms
• Sotsiaalne jätkusuutlikkus:– keskmise netovanaduspensioni ja netopalga suhe 40%
• Pensionisüsteemi solidaarsus:– baasosa 1/3 keskmisest I ja II samba pensionist– tuleviku prognoosidele on täna liiga vähe tähelepanu
pööratud
Sammaste eesmärgid ja kaetavad riskid
I sammas
Osaliselt solidaarne Minimaalse
sissetuleku tagatis
Demograafiline risk
Tugev poliitiline risk
II sammas
Palgast sõltuv Adekvaatsuse
eesmärgi täitmine
InvesteerimisriskOsaline poliitiline
risk
III sammas
Panusest sõltuvIsiklike
eesmärkide täitmine
Erinevad finantsturgude
riskid
Aktuaalseid teemasid I sambas
• Pensioniea täiendav tõstmine, võimalik automaatse kohandussüsteemi rakendamine
• Pensioniindeksi muutmine
• Töövõimetuskindlustuse reform
• Eripensionide, soodustingimustel vanadus-pensionide ja väljateenitud aastate pensionide reform
• Ennetähtaegsed ja edasilükatud vanaduspensionide ülevaatamine
I samba vanaduspensioni elemendid• Pensionivalem (baasosa, tööst sõltuv osa) –
individuaalne pensioni suurus, solidaarsus
• Pensioniindeks – pensioni suurus vs eelarve tasakaal, eelarve tasakaalu korral oleks 2050 pensioni ja palga netosuhe ca 35%
• Pensioniiga – pensioni suurus ja finantsiline jätkusuutlikkus
• Ennetähtaegne ja edasilükatud vanaduspension – pensioni suurus ja finantsiline jätkusuutlikkus
• Staaž – tagab süsteemi piisava panustamise ajaliselt
• Maksumäär
Automaatsed kohandumismehhanismid AKM-d kohandavad pensionisüsteemi
süsteemiväliste tegurite – nt rahvastiku vananemise, majanduskriisid – mõjudega, kusjuures selline kohandamine toimub pideva protsessina, mitte ühekordsete ad hoc poliitiliste otsustega.
Positiivsed küljed: – Võimalus kohandada süsteemi automaatselt, vastavalt demograafilistele
ja majanduslikele tingimustele (objektiivse statistika põhjal). Aktiveerub siis kui vajalik.
– Süsteemi osapooltel on rohkem kindlustunnet, kui nad teavad, kuidas pensionisüsteem pikaajaliselt muutub.
– Rakendatavad meetmed vähendavad võimalusi süsteemi kokkuvarisemiseks.
– Väheneb pensionisüsteemi mõjutatavus poliitilistest faktoritest (populism, vale ajahorisondiga otsused jne).
– Lihtsam on vastu võtta raskeid poliitilisi otsuseid, mis rakenduvad tulevikus ja mille rakendumise tõenäosus ei ole 100% kindel.
– Alati jääb võimalus peatada AKM-i rakendumine, kui see on siiski vajalik.– Muutused toimuvad väikeste korrigeerimistega, mitte suurte hüpetega.
Pensioniea AKM
• Kaks võimalust pensioniea AKM-ks:– Pensioniiga tõuseb võrdselt keskmise oodatava
elueaga, st keskmine pensioniloleku aeg jääb konstantseks
– Pensioniiga tõuseb nii, et keskmise pensioniloleku aja ja keskmise töötamise perioodi suhe jääb konstantseks.
55
60
65
70
75
2002 2007 2012 2017 2022 2027 2032 2037 2042 2047 2052 2057
Pensionil oleku aeg on fikseeritud
Pensioniiga tõuseb töötamise aja ja pensionil olemise aja suhte järgi
2
2,1
2,2
2,3
2,4
2,5
2,6
17,5
18
18,5
19
19,5
20
20,5
21
2016 2021 2026 2031 2036 2041 2046 2051 2056
Oodatav eluiga töötamise ja pensioniloleku aja fikseerimisel
Oodatav eluiga pensionil oleku aja on fikseerimisel
Töötamise ja pensionil oleku aja suhe töötamise ja pensioniloleku aja fikseerimisel
Töötamise ja pensionil oleku aja suhe pensionil oleku aja fikseerimisel
Aktuaalseid teemasid II sambas
• Pensioni kogumises:– Süsteemi kulud– Pensionifondide investeerimisreeglid
• Väljamaksete faasi ex-post analüüs
II samba fondide tasud• Rahandusministeerium on teinud kaks analüüsi:
2007. aastal ja 2013. aasta kevadel
• Perioodil 2009-2011 on tasude regulatsiooni juba oluliselt muudetud– Regressiivne valitsemistasu– Osakute väljalasketasu keelamine– Osakute tagasivõtmistasu keelamine
pensionieelikutel
• Rahvusvaheline võrdlus - kas võrdlus on pädev?– Erinevad tasude võtmise ja avalikustamise
metoodikad– Turunduskulud ja konkurents– Väikesed mahud– Noor süsteem
Maailmapanga võrdlus pensionifondide tasude kohta
Ettepanekud tasude osas
Riigikogus menetletava eelnõuga:• valitsemistasude piirmäärade kehtivust 2019. aasta 1.
jaanuarini;• kehtestada seadusega uus tasumäärade piirangute ex-post
analüüsikohustus 2018. aastaks;
Võimalikud täiendavad muudatused:• kohustada fondivalitsejaid iga-aastaselt avalikustama
fondide kogukulu suhet (total expense ratio), sh tasusid, mis võetakse teiste investeerimisfondide poolt, kuhu pensionifondide vara investeeritakse;
• muuta valitsemistasu regressiivsust järsemaks. Hetkel peab valitsemistasu iga 100 miljoni euro kohta vähenema 10% võrra;
• valitsemistasu sõltumine investeeringutest või fondi tootlusest?
Pensionifondide tootluste (rahvusvaheline) võrdlus• Kas avalikustatakse netotootlus (kõik tasud on maha
arvestatud) või brutotootlus (koos fondi arvelt võetavate tasudega).
• Eestile ebasobiv võrdlusmoment (OECD raport). Võrdluseks nominaaltootlused:– OECD 2008-2012: -1,8% (-0,4%)– 19.11.2013 seisuga 5a: 5,5%– Süsteemi algusest: 4,0%– Viimase 5a pensioniindeks: 2,7%– THI 2002-2013: 4,1%– THI 2008-2012: 4,4%
• Eesti II samba keskmine on mõjutatud kõrgest turu-kontsentratsioonist:– 2008 ja 2009 oli kolme suurima fondi turuosa 72%– Perioodil 2008-2012: 11 15-st positiivse nominaaltootlusega – Perioodil 2008-2012: 4 15st positiivse reaaltootlusega
Pensionifondide investeerimisreeglid• Eesmärgiks tootluse maksimeerimine
• Suurem tootlus = kõrgem risk. Tasakaalu leidmine?
• PF investeerimisvõimaluste mitmekesistamise
plaan -> võimalused ka tootlikkuse parandamiseks.
• Paindlikkuse andmine investeeringuteks:– kinnisvara- ja infrastruktuuri projektidesse;– noteerimata väärtpaberitesse.
• Võimalus investeerida väärismetallidesse
• Teostus läbi uue IFSi (eelnõu menetlus 2014)
Väljamaksed
• II s väljamakseid hakati tegema 2009
• Väljamaksete lahendused:– Pensionileping elukindlustusseltsiga;– Fondipension PF-st;– Ühekordne väljamakse PF-st.
• 2013 lõpus täitub 5 a -> süsteemi ex post analüüs
• Huviorbiidis eelkõige:– Süsteemi efektiivsus;– Toodete mitmekesisus;– Annuiteedi ostujõu säilitamine.
Aktuaalseid teemasid III sambas
Alates 2012:• tööandjal võimalus teha töötaja eest sissemakseid III s-sse
tulumaksuvabalt (maksuvabastus: tööandja + töötaja sissemaksed 15% töötaja palgast, max 6000 eurot aastas);
• võimalik III s PF-na luua ka tööandja PF.
Kavas anda võimalus III s PF eriliigiliste osakute loomiseks (uus IFS):
• osakute arvelt ei saaks väljamakseid teha enne 55. a.;• võimalus vahetada sama liiki osakute vastu;• osakuid võib omandada nii füüsilise isiku kui tema tööandja
tehtud sissemaksete eest -> mõlemal valida osakute vahel, mille arvelt saab väljamakseid teha kogu aeg ja osakute vahel, mida saab kasutada pärast 55. a. saamist.
Suurem teadlikkus pensionist
• Praegu: – Info pensioniõiguste ja –varade kohta
killustatud– Erinevad kalkulaatorid
• Unistus – ühtne pensionivaade:– Info kõigi kolme samba kohta ühes kohas
(personaalne);– Prognoosid erinevatel eeldustel;– Valikukohad (nt suurem panus III s-s,
hilisem pensionile minek jms) ja nende mõju pensioni suurusele.