AKORDIONI ÕPPEKAVA (põhiõpe)

Heaks kiidetud Värska Muusikakooli õppenõukogu nr.6 (22.04.2008) poolt. Heaks kiidetud Värska Muusikakooli hoolekogu nr.3 (28.04.2008) poolt.

Noorema kooliastme põhiõppe tunnijaotusplaan

I II III IVPõhipill 2 2 2 2Solfedžo 2 2 2 2Muusikalugu - - 1 1Koosmusitseerimine* - 1* 1* 1*Lisapill* - - 1* 1*

Vanema kooliastme põhiõppe tunnijaotusplaan.

V VI VIIPõhipill 2 2 2Solfedžo 2 2 2Muusikalugu 1 1 1Koosmusitseerimine* 2* 2* 2*Lisapill* 1* 1* 1*

ÕPETUSE EESMÄRGID

Noorema astme õpilase algteadmised akordionimängust: õige istumisasend; õige pilliasend; kätehoid pillimängul; pingevaba kehahoid; lõõtsa juhtimine ja töö lõõtsavahetusega; tooni kujundamine; mõlema käe mängutehnika arendamine; algteadmised strihhidest, fraseerimisest, tempost ja dünaamikast; arendada enesekuulamise oskust.

Vanemas astmes on oluliseim süvenenud ja väljendusrikas musitseerimine; tehniline vabadus; teoste sisu lahtimõtestamine ja vormianalüüs; esinemiskindlus.

Õppeaasta jooksul omandatav repertuaar peab olema mitmekülgne - sisult ja faktuurilt mitmekesine, sisaldama erinevaid stiile, olema emotsionaalselt ja tehniliselt arendav. Õpetaja võib lisaks õppekavale anda õpilasele ka muid raskusastmelt sobivaid palu nii eesti autoritelt kui ka kaasaja heliloojatelt.

II-VII. õppeaastal esinetakse aasta jooksul vähemalt kahel korral lisaks kevadisele arvestusele/eksamile. Arvestuse/eksami kava koostatakse õppeaasta jooksul omandatud paladest. VII õppeaastal toimub lõpueksami kava ettemängimine, mida ei hinnata.

Heliredelite arvestus tuleb sooritada 2 korda õppeaastas.

Tundides tegeldakse pidevalt noodilugemisega. Mängule eelneb analüüs (antud) nooditeksti kohta, kus õpilane määrab helistiku, taktimõõdu, rütmi, tempo, dünaamika ja mõlema käe faktuuri iseärasused. Noodilugemist harjutatakse ilma klaviatuurile vaatamata. Repertuaar on õpilasele huvipakkuv ja jõukohane.*

1

Kuulmise järgi mängu ning kuuldud meloodiale saate kujundamist arendatakse ja õpetatakse kõigis klassides. Alustatakse lihtsate ja tuntud viiside järelemängimisest, nende transponeerimisest ja neile saate kujundamisest. Õppeaastas toimub 2 saateklassi kontserti, mida hinnatakse.

NOOREMA ASTME AINEKAVAHeliredelite arvestuste ja eksamite nõuded:

I õppeaasta2 eriilmelist pala. Heliredelite arvestust ei ole.Tutvustatakse eesti muusikat, rahvalaule, lastelaule, polüfooniliste sugemetega väikesed harjutused.

I õppeaasta tasemenäited(Number sulgudes tähistab kasutatud kogumike numbrit loetelu lõpus)

1. F. Beyer. Etüüd (1)2. J. Dastych. Etüüd (1)3. A. Rõzkov. Etüüd (2)4. A. E. Müller. Etüüd (1)5. L. Köhler. Etüüd (1)6. C. Czerny. Etüüd (9)8. H. Luck seat. Slovaki rahvalaul (3)9. Soome lastelaul - Jänes istus maas (4)10. C. M. Bellmann. Vana Noa (4)11. Saksa lastelaul - Hopp, hopp, hopp (4)12. J. Bethmann. Lasteball (5)13. Saksa rahvalaul - Winter ade (5)14. L. Holm. trad. - Sa ga vi runt (6)15. Põhja-Ameerika trad. - Beautiful brown eyes (6)16. L. Holm. Valsette (6)17. L. Holm. Seal vilgub väike täht (Blinka lilla stjärmadär) (6)18. M. Eisenmann. Hüüdmise mäng (Rufspiel) (8)19. O. Richter-Neu. Pallimäng (Ballspiel) (8)

II õppeaasta1 etüüd, 2 eriilmelist pala. C-, G-duurid, pikk kolmkõla koos kätega (non legato, legato). Vasaku käe sõrmestus valida vastavalt õpilase käe eripärale: enamkasutatavad variandid on: 425324, 42534, (32423). Heliredelid mängitakse 1 oktaavis, rahulikus tempos. Lõõtsavahetus sooritatakse tehniliselt laitmatult, soovitatav 4 noodi järel.

II õppeaasta tasemenäited(Number sulgudes tähistab kasutatud kogumike numbrit loetelu lõpus)

1. W. Kulpowicz. Etüüd 5 (1)2. W. Kulpowicz. Etüüd 8 (1)4. F. Beyer. Etüüd 35 (1)5. C. Czerny. Etüüd 24 (9)7. M. Eisenmann. Treeningjooks (Trainingslauf) (8)9. H. Luck. Die zerbrochene Puppe (3)10. M. Eisenmann. La ronde (8)11. L. Holm. Mazurka (6)

2

12. H. Vogel. Vaba aja park (Im Freizeitpark) (8)13. C. Czerny. Kägu (8)14. L. Holm. Kolmkõla valss variatsioonidega (6)15. Eesti rahvalaul - Igaühel oma pill (4)16. Eesti rahvalaul - Hiir hüppas (4)17. Rootsi rahvalaul - Kas tunned Liisukest (4)18. Rootsi rahvalaul - Tule, tantsi minuga (4)21. Slovaki rahvalaul - Taticku starej na¿ (8)22. Poola rahvalaul - Hej, tam pod lasem (8)23. Ameerika trad. - Old MacDonald (8)24. Inglise trad. - What shall we do with drunken sailor(6)

III õppeaasta1 etüüd, 1 polüfooniline pala (nt. barokkmuusikast), 1 karakterpala. C-, G-, D-, F-, B-duurid ja a-, (e-)moll 2 oktaavis koos kätega (non legato, legato). Lõõtsavahetus 8 noodi järel, nii legato kui ka non legato alustatakse kinnise lõõtsaga. Pikk kolmkõla: 2 oktaavi koos kätega (non legato, legato). 3-h. akordid koos kätega aeglases tempos. 4-h. murdakordid eraldi kätega. Õppeaasta jooksul mängitakse 4 etüüdi, 8 pala, sh. 2 polüfoonilist teost.

III õppeaasta tasemenäited(Number sulgudes tähistab kasutatud kogumike numbrit loetelu lõpus)

1. C. Czerny. Etüüd (33)2. C. Czerny. Etüüd 35 (9)3. C. Czerny. Etüüd 106 (9)4. F. Beyer. Etüüd 26 (1)6. C. Czerny. Etüüd 27 (9)7. C. Czerny. Etüüd 3 (9)10. W. A. Mozart. Polonees (35)11. E. Harris. Vaikne meeleolu (23)12. P. Phalese. Schiarazula Marazula (4)13. E. Harris. Vesiveski (23)16. L. Holm. Tango (6)17. M. Eisenmann. Muusikatund (Musizierstunde) (8)18. M. Eisenmann. Ratsutamise tund (Reitstunde) (8)19. H. Hummel. Melodie in C-duur (8)21. L. Arnold. Väikesed variatsioonid (23)22. Inglise trad. - Greenslaves (23)23. Eesti rahvalaul - Meil aiaäärne tänavas (4)24. Norra rahvalaul - Ma vaatan sind läbi akna (4)25. Trad. - Blues (4)26. L. Holmi seat. Rootsi rahvalaul (6)

IV õppeaasta1 etüüd, 1 polüfooniline pala (nt. barokkmuusikast), 1 suurvorm (variatsioonid, rondo, osa sonaadist vms.), 1 karakterpala. Suurvormi võib asendada akadeemilise kaasaegse või originaalmuusikaga. C-, G-, D-, A-, F-, B-, Es-duurid ja a-, e-, h-, d-, g-mollid, pikk kolmkõla, 4-h. murdakordid ning 3-h. akordid koos kätega 2 oktaavis, non legato ja legato. Lõõtsavahetus 8 noodi järel, legato ja non legato alustatakse kinnise lõõtsaga. Tempo: 1 sekundis 4 nooti. Õppeaasta jooksul mängitakse 3-4 etüüdi, 2 polüfoonilist pala (üks barokkmuusikast), 1-2 suurvormi ja 3 eriilmelist pala, mille hulgas oleksid kaasaegne, virtuoosne ja kergemasse žanri kuuluv teos.

3

IV õppeaasta tasemenäited(Number sulgudes tähistab kasutatud kogumike numbrit loetelu lõpus)

1. G. F. Telemann. Etüüd (36)2. C. Czerny. Etüüd (33)4. G. Ek. Etüüd 18 (11)5. H. Berens. Etüüd 49 (1)6. C. Czerny. Etüüd 21 (9)7. J. Duvernoy. Etüüd 52 (1)8. G. F. Händel. Saraband (12)9. J. S. Bach. Menuett g (12)10. J. S. Bach. Menuett G (13)12. L. Arnold. Kevadevalss (8)13. J. B. Wanhal. Sonatiin F (21)14. C. Gurlitt. Sonatiin C (21)15. Eesti rahvalaul - Meil aiaäärne tänavas (4)16. Eesti rahvalaul - Kuusalu süit (4)17. Eesti rahvalaul - Kurva kodu (4)18. Korea rahvalaul - Ööbik (27)19. V. Vesterinen. Kenosen polkka (14)20. L. Holm. Hambo (6)21. L. Holmi seat. rahvalaul - Finska polkan (6)22. L. Holm. Vana valss Delsbost (6)

VANEMA ASTME AINEKAVAHeliredelite arvestuste ja eksamite nõuded:

V õppeaasta1 barokkmuusika teos, 2 erineva iseloomuga pala (virtuoosne, kantileenne), millest üks võiks olla kaasaegsest akadeemilisest muusikast ja teine vabal valikul. Lisaks eelmise aasta heliredelitele E-, As-duurid ning fis-, c-mollid. Lõõtsavahetus 16 noodi järel. Legato, non legato ja staccato alustatakse kinnise lõõtsaga. Lisanduvad 4-h. akordid ja D7 pikk arped¿o aeglases kiiruses. Õppeaasta jooksul mängitakse 4 etüüdi, 1-2 polüfoonilist või barokkmuusika pala, 6-7 eri iseloomu ja tehnikaga pala eri ajastutest ja ¿anritest.

V õppeaasta tasemenäited(Number sulgudes tähistab kasutatud kogumike numbrit loetelu lõpus)

1. C. Czerny. Etüüd (36)2. C. Czerny. Etüüd 71 (12)3. C. Czerny. Etüüd 70, 71 (28)4. L. Schytte. Etüüd (12)5. H. Bertini. Etüüd (15)8. J. P. H. Rameau. Menuett (17)9. G. F. Händel. Saraband (17)10. J. Wanhal. Andante (35)11. R. Schumann. Hällilaul (12)12. D. Kabalevski. Klounid (33)13. J. Andre. Sonatiin g (18)14. T. Haslinger. Sonatiin C (21)

4

15. L. Holm. La cucaracha (6)

VI õppeaasta1 polüfoonia või barokknumber, 1 suurvorm ja 1 virtuoosne pala. Heliredelid: 1. p/a. -CH-duurid ja a-cis-mollid, 2. p/a. F-As-duurid ja d-f-mollid. Pikk kolmkõla, 4-h. murdakordid, 4-h. akordid, D7 pikk arped¿o. Tutvuda heliredelitega lahku, tertsis ja sekstis. Õppeaasta jooksul mängitakse 3-4 etüüdi, 1-2 polüfooniat või barokkmuusika pala, 1-2 suurvormi (või vastav pala), 3-4 erineva iseloomuga pala.

VI õppeaasta tasemenäited(Number sulgudes tähistab kasutatud kogumike numbrit loetelu lõpus)

1. S. Kazanski. Etüüd (37)3. H. Berens. Etüüd (19)4. L. Castiglione. Etüüd (2)5. H. Bertini. Etüüd (12)6. N. T¿aikin. Etüüd (12)7. C. Czerny. Etüüd 41 (28)8. J. S. Bach. Gigue (19)11. G. F. Händel. Inventsioon (17)12. S. Konjajev. Häire (39)13. F. Kuhlau. Variatsioonid B (30)15. D. Cimarosa. Sonaat 12 (22)16. W. Glahe. Ritsikas (9)17. U. Jutila. Kullimäng (23)18. V. Vesterinen. Käki polka (14)19. J. Joplin. The entertainer (6)20. Soome rahvalaul - Taevas on sinine ja valge (38)

VII õppeaasta

Valmistatakse ette lõpueksami kava: etüüd; polüfoonia; suurvorm; kaasaegne akadeemiline teos; virtuoosne, vabavalikuline pala. Kõik heliredelid, kolmkõlad, akordid kiires tempos, legato, non legato ja staccato. Soovi korral tutvuda kromaatilise heliredeliga, topelttertsidega.

VII õppeaasta tasemenäited(Number sulgudes tähistab kasutatud kogumike numbrit loetelu lõpus)

1. A. Marjin. Etüüd (37)2. C. Czerny. Etüüd 10 (29)3. F. Burgmüller. Etüüd (31)4. G. Ek. Etüüd 44 (11)5. C. Czerny. Etüüd (20)6. A. Corelli. Saraband (17)7. J. S. Bach. Gavott g (20)8. J. Gart. Sügavais mõtteis (2)9. D. Cimarosa. Sonaat nr. 5 (22)10. I. Bogar. Sonatiin (18)11. T. Haslinger. Sonatiin - (30)15. U. Jutila. Unekott (23)16. V. Vesterinen. Käki polka (14)

5

17. V. Vesterinen. Perkosleikkia (14)18. E. Lutz. Väike paharett (32)

Tasemenäited on pärit järgmistest repertuaarikogumikest:

1. Kulpowicz, W. Etiudy na akordeon I. Polskie, 1961.2. Karu, V. Akordioniõpik. Tln., 1986.3. Luck, H. Lieder, Tänze, Vortragsstücke. Leipzig, 1985.4. Rebane, H. Minu akordion. Tln., 1995.5. Bethmann, I. Akkordeon im Kinderland. Leipzig, 1957.6. Holm, L. Spela Dragpel. Stockholm, 1992.8. Step I B. Hohner Verlag : Frossingen, 1988.9. Kulpowicz, W. Szkola na akordeon. Polskie, 1988.11. Ek, G. 50 etüüdi akordionile. Moskva, 1965.12. Akimov, J., Mirek, A. Ped. rep. Kogumik akordionile. 3.-4. kl. Moskva, 1968.13. Bartok Karola. Kleine Klavierstücke von Bach und Händel. Budapest, 1962.14. Vesterinen, V. Parhat 1. Helsinki, 1980.15. Talakin, A. Etüüdide kogumik akordionile. Moskva, 1988.17. Mart, J. Dawne tance i melodie. Polskie, 1961.18. Bartok Karola. Sonatinenalbum. Budapest, 1967.19. Akimov, J. Kogumik akordionile. 3.-5. kl. Moskva, 1979.20. Mirek, A. Kogumik akordionile. 5. kl. Moskva, 1968.21. Orzechowski, J. Wybrane sonatiny I. Polskie, 1961.22. Valik sonaate ja sonatiine. Kiiev, 1972.23. Vabariikliku ak. õpil. konkursi palad. 1994.27. Karu, V. Ped. repertuaar I-II kl. Tln., 1977.28. Vigla, L. Akordionimängu õpik. Tln., 1968.29. Czerny, C. Wybor etiud I. Polskie, 1974.30. Czerny, C. Wybor etiud II. Polskie, 1974.31. Orzechowski, J. Wybrane sonatiny II. Polskie, 1961.32. Sudariekov, A. Kogumik akordionistile V kl. Moskva, 1975.33. Vesterinen, V. Parhaat 2. Helsinki, 1982.35. Päts, R., Kõlar, L. Klaveriõpik, polüfoonia.36. Bu¿ujev, F. Lastealbum nr. 3. Moskva, 1988.37. Dviljanski, M. Etüüdid akordionile nr. 17. Moskva, 1984.38. Konjajev, S. Etüüdid bajaanile nr. 7. Moskva, 1963.39. Ahvenainen, V. Akordionikool

SOLFEDŽO (põhiõpe)NOOREMA ASTME AINEKAVA

[nurksulgudes olev materjal pole kohustuslik, vaid lisamaterjal võimekamatele õpilastele]

I õppeaastaPÕHIEESMÄRK: Rütmiõpetus. Laaditaju arendamine. Duur ja moll.NÕUDED. 1) Meetrum ja rütm. 2) Rõhulised ja rõhutud taktiosad. Takt ja taktijoon. Taktidesse jaotamine. Lõpujoon.

Kordusmärk. Taktimõõdud 2/4, 3/4, 4/4 = C. Taktiviipamise skeemid. Noodivältused ja pausid: tervenoot, tervepaus, poolnoot, poolpaus, veerandnoot veerandpaus

6

kaheksandiknoot kaheksandikpaus kuueteistkümnendiknoot kuueteistkümnendikpaus. Rütmid: “ti-ti”; “tiri-tiri”; “ti-tiri”; “tiri-ti”; [ “ta-i-ti”; “tai-ri”] Eeltakt.

3) Noodikirja algteadmised. Noodijoonestik ja abijooned. Nootide asukohad noodijoonestikul. Noodivarte õigekiri. Pauside kirjutamine. Viiuli ja bassivõti. Nootide tähtnimed ja silpnimed.

4) Helistikud. Laadid: duur ja moll. Astmed ja astmetaju arendamine. Duurid C, F, G, D ja loomulikud mollid a, d, e. Tervetoon ja pooltoon. Paralleelhelistikud. Toonika. I astme (toonika) kolmõla. Juhtheli. Märgid: diees, bemoll ja bekaar.

5) Eakohased 1- ja 2- häälsed laulud, harjutused, kaanonid. 6) Improvisatsioon. Meloodia ja rütmi arendusvõtted (kordamine, sekvents, varieerimine). 7) Diktaat. Suuline ja kirjalik mälu- ja rütmidiktaat. Pikkus 2-4 takti. 8) Tempo ja dünaamika mõiste.

II õppeaastaPÕHIEESMÄRK: Molli kolm kuju - loomulik, harmooniline, meloodiline. Tutvumine intervallidega.NÕUDED:1) Rütm ja taktimõõt. Punkt noodi järel. Punkteeritud rütmid “tai-ri”; “ta-i-ti” [Taktimõõt 3/8

ja lihtsamad rütmid selles taktimõõdus]2) Helistikud. Kahe märgiga duurid ja mollid. Molli 3 kuju: loomulik, harmooniline,

meloodiline. Heliredeli ehitus. Tervetoon ja pooltoon. Püsivad ja püsimatud ehk ebapüsivad astmed. Püsimatute astmete lahendamine püsivatesse astmetesse. Lahendamise mõiste. Tutvumine põhiastmete (I, IV, V) kolmkõladega. Transponeerimine ja improvisatsioon.

3) Intervallid. Tutvumine intervallidega. Töö järgmiste intervallidega: p.1, p.8, p.5, p.4, s.3, v.3, s.2, v.2.

4) Diktaat. Lihtne suuline ja kirjalik diktaat duuris ja mollis (4-8 takti). Rütmidiktaat kuni 4 takti.

III õppeaastaPÕHIEESMÄRK: Lihtintervallid. Akordiõpetuse algus. NÕUDED: 1) Rütm ja taktimõõt. 3/8 taktimõõt. Grupeerimine. Taktiviipamine. 2) Helistikud. Kolme märgiga duurid ja mollid. Mõiste: samanimelised helistikud. Toonika

kolmkõla pöörded: I, I6, I64. (Võib kasutada ka järgmisi tähistusi: duuris T, T6, T64: mollis t, t6, t64). Kolmkõla helide nimetused; priim, terts, kvint. Funktsionaalsuse mõiste. Toonika (I astme) kolmkõla (T, t). Subdominant (IV astme) kolmkõla (S, s). Dominant (V astme) kolmkõla (D). Põhikomkõlade ehitamine ja laulmine duuris ja harmoonilises mollis. [Põhikolmkõlade kasutamine laulude saatmisel.]

3) Intervallid. Töö järgmiste intervallidega: s.6, v.6, s.7, v.7. [s.7 lahendusega p.8, v.7 lahendustega s.3, v.3]. Intervallide suurus toonides. Intervallide pöörded. Intervallide ehitamine antud noodist üles ja alla.

4) Diktaat. Suuline ja kirjalik diktaat (4-8 takti). Rütmidiktaat kuni 4 takti.

IV õppeaastaPÕHIEESMÄRK: Akordide ehitamine ja laulmine duuris ning harmoonilises mollis, toonika kolmkõla pöörded, põhikolmkõlad põhikujus, D7 lahendusega.NÕUDED: 1) Rütm ja taktimõõt. Taktimõõt 3/8. Rütmigrupid kuueteistkümnendiknootidega. Taktimõõt

6/8 ja viipamise skeem. [Triool ja sünkoop “ti-ta-ti”].2) Helistikud. Nelja märgiga duurid ja mollid.

7

3) Intervallid. Lihtintervallide kordamine. Intervallide järgnevuste laulmine ja kuulamine. [<2 harmoonilises mollis.]

4) Akordid. Dominantseptakord V7 (D7) lahendusega duuris ja harmoonilises mollis. [Harmooniline järgnevus 4 takti]

5) Diktaat. Diktaat duuris ja mollis 8 takti. Rütmidiktaat 4-6 takti.

Noorema astme lõpueksam

Kirjalik: 1) Diktaat 8 takti 2/4 või 3/4 taktimõõdus, ilma eeltaktita. Kirjutamise aeg kuni 30

minutit, mängitakse kuni 12 korda. 2) Kõlade määramine (kuulamine) koosneb kaheksast küsimusest intervallide ja

akordide kohta. Kooskõla mängitakse kaks korda. 3) Rütmidiktaat 4-6 takti 2/4 või 3/4 taktimõõdus; mängitakse kuni 6 korda. 4) Teooria ainekava ulatuses. 5) Kirjaliku eksami hindamisel on suurema tähtsusega 1 ja 2 punkt (kokku 2/3

hindest). Rütmidiktaat ja teooria annavad 1/3 hindest. Suuline (vastavalt piletile):

1) Duuri heliredeli (kuni 4 märgini) laulmine koos sama duuri toonika kolmkõla pöörete või põhikolmkõladega ja dominantseptakordi laulmine lahendusega

2) Või molli laulmine (2 märgini). Loomulik moll koos toonika kolmkõla pööretega või harmooniline või meloodiline moll koos põhikolmkõladega.

3) Võõra harjutuse laulmine duuris (kuni 2 märgini helistikes). 4) Üks harjutus aasta jooksul õpitud 10 - 12 harjutuse hulgast. Need harjutused peab

kool kindlaks määrama ja õpilastele teadma andma IV veerandi alguses. 5) Rütmiharjutuse koputamine (8 takti: 2/4 või 3/4 taktimõõdus).

VANEMA ASTME AINEKAVA

V õppeaastaPÕHIEESMÄRK: Suurendatud ja vähendatud intervallid. Põhikolmkõlade pöörded duuris ja mollis. NÕUDED: 1) Rütm ja taktimõõt. 6/8 taktimõõt. Rütmigrupid kuueteistkümnendiknootidega.

Grupeerimine. Sünkoop, triool. Pidekaare lihtsamad variandid:2) Helistikud. Viie märgiga duurid ja mollid. 3) Intervallid. Lihtintervallide ehitamine ja laulmine helistikus ning antud noodist üles ja

alla. Intervallide järgnevuste laulmine ja kuulamine. Suurendatud ja vähendatud intervallid lahendustega duuris ja harmoonilises mollis. <4 IV astmelt lahendusega v.6 duuris, s.6 mollis, >5 VII astmelt lahendusega s.3 duuris, v.3 mollis. Harmoonilises mollis <2 VI astmelt lahendusega p.4, >7 VII astmelt lahendusega p.5.

4) Akordid. Põhikomkõlade pöörded. >VII lahendusega duuris ja harmoonilises mollis. Akordide tähistused astmenumbritega. Kadentsid: lihtkadentsid - autentne (I V I) ja plagaalne (I IV I); liitkadentsi esimene (I IV V I) ja tene kuju (I IV K64 V I). Harmoonilised järgnevused 4 kuni 8 takti. [Dominantseptakordi pöörded].

VI õppeaastaPÕHIEESMÄRK: Dominantseptakordi pöörded lahendustega duuris ja mollis. Harmooniline duur. Neljahäälsed järgnevused. NÕUDED:

8

1) Rütm ja taktimõõt. Pidekaarega rütmid [Keerukamad variandid ] 6/8 taktimõõdus punkteeritud rütmid. Taktimõõdud 2/2, 3/2 ja 6/4.

2) Helistikud. Kuue märgiga duurid ja mollid. Harmooniline duur. Kromaatilised läbiminevad ja abihelid. [Mõisted: kaldumine ja modulatsioon].

3) Intervallid. Harmoonilises duuris <2 VI astmelt lahendusega p.4; >7 VII astmelt lahendusega p.5. Ehitamine ja laulmine.

4) Akordid. Põhikolmkõlad harmoonilises duuris. Dominantseptakordi pöörded lahendusega duuris ja harmoonilises mollis: I pööre V65 (D65) lahendusega I (T, t); II pööre V43 (D43) lahendusega I (T, t), III pööre V2 (D2) lahendusega I6 (T6, t6). Neljahäälsete harmooniliste järgnevuste (4-8 takti) kuulamine ja laulmine. [v.VII7 ja >VII7 ehitamine ja lahendamine duuris ja harmoonilises mollis].

5) Diktaat. [Üksikute kromaatiliste abi- ja läbiminevate helidega].

VII õppeaastaPÕHIEESMÄRK: Intervallid ja akordid. Ehitamine, kuulamine, laulmine. NÕUDED: 1) Rütm ja taktimõõt. Keerukamad sünkoobid ja pidekaarega rütmid. Segataktimõõt.

Vahelduvtaktimõõt. 2) Laadid. Seitsme märgiga duurid ja mollid. Kaldumine ja modulatsioon. I järgu

sugulushelistikud. [Pentatoonika. Diatoonilised laadid. Kromaatiline duur ja moll. Ehitamine ja laulmine].

3) Intervallid. Kõikide läbivõetud intervallide kordamine. [>5 II astmelt lahendusega v.3 ja <4 VI astmelt lahendusega s.6 harmoonilises duuris]

4) Akordid. v.VII7 põhikujus lahendusega duuris, >VII7 põhikujus lahendusega harmoonilises duuris ja harmoonilises mollis. II7 põhikujus duuris ja mollis. Tutvumine akordimärkidega. Neljahäälsed harmoonilised järgnevused. [II; III ja VI astme kolmkõlad].

5) Diktaat. Üksikute kromaatiliste abi- ja läbiminevate helidega.

Vanema astme lõpueksam. Kirjalik:

1) Diktaat - 2 erineva raskusastmega varianti, üks neist 6/8 taktimõõdus. Kirjutamise aeg maksimaalselt 30 minutit, mängitakse kuni 12 korda.

2) Järgnevus kitsas seades; 8 takti (kaks erinevat varianti). Mängitakse harmooniliselt kuni 6 korda.

3) Kõlade määramine (kuulamine) 8 küsimust; mängitakse harmooniliselt. 4) Teooria kogu ainekava ulatuses. Küsimused sisaldavad intervallide ja akordide

ehitamist ja määramist kuni 5 märgiga helistikes ja paralleelhelistiku ning võtmemärkide määramist kuni 7 märigiga helistikes (viiuli- ja bassivõtmes).

Suuline (vastavalt piletile): 1) Heliredeli laulmine lisadega: loomulik või harmooniline duur või harmooniline või

meloodiline moll (kuni 6 märgini helistikes); lisaks põhikolmkõlad, üks dominantseptakordi pööre või juhtseptakord ja üks suurendatud või vähendatud intervall lauldud helistikus. või laulda kaks lihtintervalli antud noodist üles või alla ja kaks akordi antud helistikus või laulda järgnevus 4-6 takti (nt. I V64 I6 V43 I IV64 I). Toodud kolmest variandist tuleb vastata vähemalt ühele (kooli valikul).

2) Rütmiharjutuse koputamine (8 takti). 3) Võõra harjutuse laulmine kuni 4 märgini helistikes. [Aasta jooksul õpitud harjutuse

laulmine].

9

LISAASTE

1) Laadid. Pentatoonika. Diatoonilised laadid. Vahelduvlaad. Kromaatiline duur ja moll. Ehitamine ja laulmine. Kaldumine ja modulatsioon. I järgu sugulushelistikud.

2) Intervallid. Harmoonilisele duurile iseloomulikud intervallid: <4 VI astmelt lahendusega >5 II astmelt lahendusega v.3. Liitintervallid.

3) Akordid. Harmoonilises duuris >II lahendusega I6 ja II7 pööretega. Kõrvalastmete kolmkõlad, II6. Katkestatud kadents.

4) Diktaat. 1-2 häälne (kromaatilised helid, kaldumine, modulatsioon).

MUUSIKALUGU (põhi – ja huviõpe)ÕPPESISU

Nooremas astmes alustatakse eesti rahvalaulude, pillilugude ja tantsudega. Ka teiste teemade puhul on ette nähtud olulisel määral "eestimaist". Kogu muusikaloo kursuse jooksul vesteldakse võimalusel tunni alguses kodukandi ja kogu Eesti muusikaelust (muusikauudistest), milles saab otstarbekalt ära kasutada helisalvestusi, videokatkendeid, muid illustratsioone. Vanemas astmes läbivõetavate teemade puhul tõmmatakse paralleele Eestis toimuvaga.

NOOREMA ASTME AINEKAVA

Materjal ei ole esitatud selle läbivõtmise järjekorras. Õpetajale on jäetud vabadus järjestada (ja ühitada) teemasid nii nagu kohalikud tingimused (rühmade koosseis, õppeabinõude muretsemise ajastamine, õpetaja eelistused jms.) dikteerivad. Muusika valimine on jäetud täies ulatuses õpetaja maitse ja võimaluste valdusse.

III ja IV õppeaasta teemad:

1. Muusikaloo sisu, selle koht kooli teiste õppeainete hulgas.2. Muusikaline heli. Heli omadused. Heli teekond tekkimisest kuulajani. Akustika

aabitsatõed.3. Muusika väljendusvahendid: meloodia, rütm, tempo, dünaamika, tämber, register,

kooskõla (harmoonia), faktuur.4. Eesti rahvamuusika. Vanem ja uuem rahvalaul. Rahvapillid ja pillilood. Rahvatantsud.5. Vokaalmuusika. Laulud. Rahvalikud laulud. Pop-laulud.Ansamblid. Koorid. Nende

koosseis.6. Instrumentaalmuusika. Sümfooniaorkestri pillid partituuri järjekorras. Pillirühmadest

moodustuvad ansamblid (puupuhkpillikvartett jne.)7. Kokkuvõtteks, partituuri järjekorra kinnistamiseks B. Britteni variatsioonid Purcelli

teemale.8. Orel ja klaver (kaks kuningat). Süntesaator (kas kroonprints?).9. Pillid, mida tavaliselt sümfooniaorkestri põhikoosseisus ei esine.10. Instrumentaalansamblid ja orkestrid. 11. Programm-muusika S. Prokofjev. Petja ja hunt C. Saint-Saens. Loomade karneval A.

Marguste. Punane raamat A. Vivaldi. Aastaajad E. Grieg. Süit Peer Gynt M. Mussorgski. Pildid näituselt

12. Helitööde ülesehitus. Kuulamisülesannete kasutamine. Ühe- ja kaheosaline vorm. Kolmeosaline vorm. Liht- ja liitvorm (kahe- ja kolmeosaline).

10

13. Variatsioonid. Rondo.14. Tantsud. Ajaloolised tantsud: pavaan, galjard, braanl; menuett, gavott, ekossees; polonees,

masurka, krakovjakk, polka, boolero, tšaardaš, valss, habaneera, tango. Tantsusüit. Aasia, aafrika, ladina-ameerika rütmid. Peotantsud. Kaasaegsed tantsud. Ballett.

15. Lavamuusika. Muusika sõnalavastuses. Ooper. Rock-ooper. Operetid. Muusikal.

VANEMA ASTME AINEKAVA

V ja VI õppeaastal antakse ülevaade muusika arengust keskajast meie sajandini. Liigestuse aluseks on stiilid. Iga stiiliperioodi esindaja(i)ks on valitud helilooja(d), kes on enam mõjutanud muusika edaspidist arengut või kelle teosed on ajaproovile enim vastu pidanud. Et muusika kuulamiseks jääks rohkem aega, käsitletakse heliloojate elulugusid vaid põgusalt rõhutades vaid olulisemaid eluloolisi fakte.

V õppeaasta

1. Keskaeg. Romaani ja gooti stiil. Gregooriuse laul. Varajane mitmehäälsus. Organum, motett. Rüütlilaul.

2. Renessanss. Ajastu üldiseloomustus, võrdlus keskajaga. Uued ilmalikud laulužanrid: ballata, madrigal. Pime muusik Firenzest Francesco Landino. Madalmaade koolkond, selle tähtsus polüfoonilise muusika arengus. Tähtsamad esindajad. Renessansi ajastul kasutatud pillidest.

3. Barokk. Ajastu üldiseloomustus, võrdlus renessansiga. Muusika iseloomustus, tähtsamad žanrid.

4. Johann Sebastian Bach. Inventsioonid, prelüüdid ja fuugad (HTK). Oreliteosed. Passacaglia ja fuuga c-moll. Orelitokaata ja fuuga d-moll. Concerto grosso mõiste. Brandenburgi kontserdid. Vokaalmuusika. Mõni aaria või kantaadi osa.

5. Klassitsism. Üldiseloomustus. Uue helikeele võrdlus barokiga. Uued žanrid.6. Joseph Haydn. Sümfoonia mõiste ja ülesehitus. Sonaat allegro vorm.

Instrumentaalkontsert. Keelpillikvartett. Sümfoonia nr. 103 Es-duur. Kontsert trompetile ja orkestrile Es-duur. Divertisment op. 3 nr. 5 F-duur.

7. Wolfgang Amadeus Mozart. Imelapse periood. Sümfoonia nr. 40 g-moll. Klaverisonaat k. 331 A-duur. Serenaad "Väike öömuusika". Ülevaade ooperiloomingust. Katkendid ooperitest "Figaro pulm", "Don Giovanni", "Võluflööt". Reekviemi mõiste. Osad "Reekviemist" (nr. 1 "Requiem", nr. 2 "Dies irae", nr. 7 "Lacrymosa").

8. Ludvig van Beethoven. Helikeele erinevus võrrelduna Haydni ja Mozarti loominguga. Klaverisonaat op. 13 nr. 8 c-moll "Pateetiline". Klaverisonaat op. 27 nr. 2 cis-moll "Kuupaiste". Klaverisonaat op. 57 nr. 23 f-moll "Appassionata". Sümfoonia nr. 5. Sümfoonia nr. 9 (katkend sümfoonia lõpust - kooriga).

VI õppeaasta

1. Romantism. Romantismi põhijooned kõikides kunstides.2. Franz Schubert. Laululooming. Laulud "Forell", "Muusikale", "Ave Maria". Ballaad

"Metshaldjas". Laulutsüklid. Kaunis Möldrineiu ("Rändamine", "Kuhu", "Kütt", "Mölder ja oja"). Talvine teekond ("Pärnapuu", "Kevadunelm", "Post", "Vares", „Leierkastimees"). Klaverimuusika. Valsid, muusikalised hetked, marsid. Kammermuusika. Kvintett klaverile, viiulile, vioolale, tšellole, kontrabassile D-duur op. 114 ("Forellikvintett"). Sümfooniad. Sümfoonia nr. 8 ("Lõpetamata") 1. osa.

3. Fryderyk Franciszek Chopin. Etüüdid. Etüüd op. 10 nr. 3 E-duur, nr. 12 c-moll. Etüüd op. 25 nr. 1 As-duur. Prelüüdid. Prelüüd op. 28 nr. 15 Des-duur, op. 28 nr. 4 e-moll.

11

Poloneesid. Polonees op. nr. 1 A-duur, op. 53 A-duur. Masurkad. Masurka op. 67 nr. 4 a-moll, op. 68 nr. 3 F-duur. Valsid. Valss op. 67 nr. 2 Cis-duur, op. 64 nr. 1 Des-duur.

4. Robert Schumann. Klaverimuusika. Klaveripalade tsükkel "Karneval" ("Eusebius", "Florestan", "Chiarina", "Davidsbündlerite marss"). Klaveripalade tsükkel "Lastestseenid" ("Unistus").

5. Ferenc Liszt. Klaverilooming. Mefisto-valss. Nokturn "Armuunelmad". Etüüd nr. 2 "Gnoomide ringmäng".

6. Norra muusika. Norra rahvusmuusika. 7. Edvard Grieg. Klaveripalad. Orkestrimuusika. Lüüriline süit op. 54 (Norra talupoja

marss). Muusika H. Ibseni draamale "Peer Gynt". Kontsert klaverile ja orkestrile a-moll. 8. Soome muusika. Soome rahvalaul. Seos eesti muusikaga. "Hümn". "Porilaste marss".9. Einojuhani Rautavaara "Cantus arcticus" 3. osa "Luigelend".10. Jean Sibelius. Sümfooniline poeem "Finlandia". "Kurb valss". Sümfoonia nr. 2 IV osa.

Süit viiulile ja keelpilliorkestrile III osa "Suvel" 11. Rootsi muusika. Rootsi rahvamuusika. Rahvuslik pillimuusika. 12. Hugo Alfven. Rootsi polka (Polka frDn Roslagen). Karjasetüdruku tants. Rootsi rapsoodia

nr. 1. 13. Läti muusika. Läti rahvamuusika. Piirialade rahvalaulude sarnasus. Cimze seminari osa

eesti muusikakultuuris. Ühislauluvara. Alfred Kalninš14. Leedu muusika. Sutartines kui kogu maailma ulatuses ainulaadne nähtus. 15. Mikalojus Ciurlionis. Helilooja ja kunstnik. Sümfooniline poeem "Mets". Sümfooniline

poeem "Meri".16. Vene rahvalaul.17. Mihhail Glinka. Orkestrimuusika. Sümfooniline fantaasia "Kamarinskaja".

Kontsertavamängud "Aragoni hota", "Öö Madridis". Ooperid. Ooperi "Ruslan ja Ludmilla" avamäng. Vene muusikaelu 19. saj. II poolel.

18. Võimas rühm.19. Aleksander Borodin. Ooper "Vürst Igor". Polovetside tantsud. Sümfoonia nr. 2 h-moll

"Vägilassümfoonia" I osa. 20. Modest Mussorgski. Laulud "Kirp", "Hällilaul Jerom¿kale". Klaveripalade tsükkel

"Pildid näituselt". 21. Nikolai Rimski-Korsakov. Sümfooniline süit "Šeherezade". Ooper "Muinasjutt tsaar

Saltaanist", ("Kimalase lend"). 22. Pjotr Tšaikovski. Klaveripalade tsükkel "Aastaajad" (2-3 pala). Kontsert klaverile ja

orkestrile nr. 1. sümfooniad. Sümfoonia nr. 5. Ooperid. Ooper "Jevgeni Onegin" (sissejuhatus, Tatjana ja Olga duett, Tatjana kirjastseen, Onegini aaria). Balletid. Numbrid ballettidest "Pähklipureja", "Uinuv kaunitar", "Luikede järv".

23. Sergei Prokofjev. Balletid. Ballett "Romeo ja Julia" ("Tütarlaps Julia", "Montecchi ja Capuletti", "Rüütlite tants"). Sümfooniad. Sümfoonia nr. 1 ("Klassikaline"). Sümfoonia nr. 7 ("Noorte").

24. Dmitri Šostakovitš. Prelüüdid ja fuugad. Sümfoonia nr. V. Filmimuusika. (Romanss filmist "Kiin".)

VII õppeaasta

1. Eesti rahvusliku muusikakultuuri tekkimine 19. saj. keskel. 2. Laulu- ja mänguseltsid, nende osatähtsus koorilaulu arengus. 3. Esimesed üldlaulupeod. J. W. Jannseni tegevus I üldlaulupeo organiseerimisel. Lõhe

klerikaalse ja demokraatliku rahvusliku liikumise leeri vahel. Laulupidude repertuaar, kunstiline külg ja nende tähtsus eesti muusikas.

4. Eesti rahvusliku heliloomingu teerajajad A. Kunileid, A. Thomson, Fr. Säebelmann, K. A. Hermann. Nende elu ja looming.

12

5. Esimesed professionaalse haridusega heliloojad J. Kappel, M. Härma, K. Türnpu.6. I sümfooniaorkestri loomine 1900. a. A. Läte poolt. Tema looming ja muusikaline tegevus

sajandialguse Tartus. 7. Esimesed kompositsioonialase eriharidusega heliloojad R. Tobias ja A. Kapp. Nende osa

eesti sümfoonilise muusika arendamises. (Avamängud "Julius Caesar" ja "Don Carlos".) Esimene eesti klaverikontsert. R. Tobiase "Kontsertpala". Esimesed oratooriumid (R. Tobiase "Joonase lähetamine" ja A. Kapi "Hiiob").

8. Põhjamaise helikeele taotlused H. Elleri instrumentaalmuusikas. (Sümfooniline poeem "Koit"). Tema viiuli- ja klaveripalad.

9. E. Tubin - Eesti suurim sümfonist, esimese eesti balleti "Kratt" looja. (Katkend mõnest sümfooniast ja balletist "Kratt".)

10. Rahvusliku koorilaulu areng - M. Saar ja C. Kreek. Rahvaviiside arendusvõtted nende koorilauludes. Näiteid M. Saare klaveripaladest ja soololauludest. Vaimulikud rahvaviisid C. Kreegi loomingus. Katkend "Eesti reekviemist".

11. Rahvamuusika kasutamine V. Tormise muusikas. Võrdlus M. Härma, M. Saare ja C. Kreegiga. Näited - "Eesti kalendrilauludest", "Ingerimaa õhtud" jm. Uute muusikaliste väljendusvahendite areng

12. 1960. aastate instrumentaalmuusikas: Neoklassitsism (E. Tamberg "Concerto grosso", J. Rääts "Kontsert kammerorkestrile", A. Pärt "Partita"). Kollaaž (A. Pärt "Kollaaž BACH"). Aleatoorika (J. Koha "Rondo"). Dodekafoonia (A. Pärt "Nekroloog"). A. Pärdi loomingu kaks perioodi.

13. Uusi jooni XX saj. II poolel sündinud heliloojate loomingus. L. Sumera, E.-S. Tüür jt. Ülevaade eesti ooperi arengust. E. Aav, E. Kapp, V. Kapp, G. Ernesaks, E. Tamberg.

PLOKKFLÖÖT (lisapill)EesmärgidAine eesmärgiks on võimaldada põhioskuste omandamist iseseisvaks musitseerimiseks, samuti edastada elementaarseid teadmisi plokkflöödi mängust, lähtudes õpilase muusikalistest eeldustest. Repertuaariks on eesti ja erinevate rahvaste pärimusmuusika. Plokkflöödiga äratatakse lapses pärimusmuusikahuvi, arendades tema kujundlikku mõtlemist ja fantaasiat, rütmi- ja muusikatunnetust, artikulatsiooni ja fraseerimist, kuulmisteravust, vormitaju ja hingamist, sõrmetehnikat ja tööharjumust. Eesmärgiks on ka muusikaliste eelistuste ja omaloomingu toetamine ning järkjärguline arendamine, samuti pärimusmuusika seostamine taustsüsteemiga – pärimuskalender, tavad ja kombed, tantsud.

III-IV õppeaasta1. ÕppesisuPlokkflöödi mängutehniliste aluste õppimine pärimusmuusika lugude kaudu. Õppetöö toimub traditsioonist pärit õppemeetodiga kuulmisele, jäljendamisele ja mälule toetudes. Repertuaariks on peamiselt eesti muusika, eelkõige lihtsad laulu ja pillilood.2. ProgrammÕppetöös on järgmised tegevused:- pilliga tutvumine ja heli tekitamine- eelkõige laulu- ja tantsuviiside mängimine- tehnikat ja muusikataju arendavate harjutuste mängimine3. Mängutehnilised oskused- pillimängu asend: keha asend, tasakaalu leidmine, sõrmede ja kätte asend, pilli hoid, huulte asend- hingamine, ühtlane puhumine, keele töö- sõrmestus

13

- lugude meloodiline ja vormiline ülesehitus (motiiv, fraas)- 2-4 heliredelit (C-, G-, D-, F-duur ja e-, a-, d-moll, (loomulik, harmooniline, meloodiline), heliredeli üles-alla mängimine, kolmkõlad4. Mõisted- meloodia, meloodia ülesehitus, fraasid, motiiv, osa, läbimäng- lauluviis, laulumäng, - helistik, duur, moll, kolmkõla- burdoon5. OskusedÕpilane:- on omandanud plokkflöödi elementaarse mänguoskuse- tunneb eesti rahvalaulu liike ja muid pillilugusid- oskab esitada plokkflöödiga iseseisvalt kuulmisele ja mälule toetudes lihtsamaid lugusid

V-VI õppeaasta1. ÕppesisuÕpilane suudab musitseerida erineva suurusega koosseisudega ansamblites ning on võimeline omandama repertuaari nii kuulmise kui noodi järgi. Repertuaariks on peamiselt eesti muusika ja näited teiste rahvaste muusikast. 2. ProgrammÕppetöös on olulised järgmised tegevused:- tutvumine tantsumuusikaga eesti pärimuskultuuris: tuleb õppida mõistma ja praktikas rakendama tantsu ja muusika omavahelisi seoseid (vormilised, tempolised, karakterilised)- plokkflöödil rahvapäraste stiilielementide ja strihhide mängimine, eeskujuks erinevad pärimuspillid (viiul, torupill, parmupill jne.)- tutvumine improviseerimise ja varieerimise elementaarsete põhimõtetega- enda ja kaasõpilaste pillimängu kuulamiskoskuse arendamine, kuuldu analüüsimine- tutvumine teiste rahvaste muusikaga3. Mängutehnilised oskused- kaunistusvõtted- heliredelid kuni kolme märgini, nende põhikolmkõlad, mängimine erinevate strihhidega- harmoonia põhialustega tutvumine- elementaarsed teadmised erinevate lugude tüüpidest (labajalg, polka, reinlender, masurka, marss, jne) ja nende kasutamisest - noodist lugemise harjutamine- lihtsamate lugude transponeerimine õpitud helistike piires4. Mõisted- rütm, meetrum, taktimõõt, tempo- rahvalaul, rahvamäng, rahvatants, labajalg, polka, reinlender, masurka, marss- variatsioon, improvisatsioon- strihhid: legato, staccato, portato, non-legato- kaunistusvõtted – trillerid, eellöögid, rõhud, fraseering- harmoonia põhifunktsioonid- variatsioon, improvisatsioon5. OskusedÕpilane:- on omandanud plokkflöödimängu baastehnika,- teab pillilugude tausta - oskab iseseisvalt mängida plokkflöödil lihtsamaid lugusid kuulmise järgi ja mälule toetudes- tunneb noodikirja ja oskab noodist mängida- on omandanud algteadmised improviseerimisest ja varieerimisest, oskab algelisel tasemel teadmisi rakendada praktikas

14

VII õppeaasta1. ÕppesisuMusitseerimine erinevates koosseisudes. Repertuaari oamndamine kuulmise ja noodi järg. Erinevate laulu-, tantsu- ja pillilugude tüüpide tundmine, oskuse arendamine neid nii kontserdilaval kui ka tantsusaatena esitada. Omaloominguliste lugude välja mõtlemine ja noodikirja seadmine. Tutvumine erinevate traditsiooniliste esitusstiilidega.2. ProgrammÕppetöös on olulised järgmised tegevused:- tansumuusika mängimine ning tutvumine erinevate variantidega- tehnikat ja muusika taju arendavate harjutuste mängimine- improviseerimise ja varieerimise harjutamine, oma muusikalise väljenduse arendamine- mõne lihtsama pilliloo õppimine arhiivilindi järgi- saate- ja kaashäälte kujundamine- erinevate rahvaste muusika mängimine3. Mängutehnilised oskused- heliredelid kuni nelja märgini, nende põhikolmkõlad, tertsid- noodimaterjali kasutamine lisaks kuuldelisele lugude omandamisele, mängitavate lugude kirjapanemise oskuse arendamine- kaunistusvõtted ja stiilielemendid (näiteks: rõhud)- laadid4. OskusedÕpilane:- valdab plokkflööti heal tasemel- oskab musitseerida erinevates koosseisudes- suudab ise välja mõelda, kirja panna ja seada erinevatele koosseisudele lihtsamaid omaloomingulisi lugusid- oskab kujundada meloodiale sobivaid kaas- ja saatehääli- oskab elementaarseid rahvapärase varieerimise võtteid, improviseerib5. Mõisted- harmoonia põhifunktsioonid- kaashääl, iseseisev saatehääl- rahvamuusika stiilielemendid, esitusstiil- helilaadid: dooria, früügia, lüüdia, miksolüüdia, pentatoonika

LÕÕTS (lisapill)

EesmärgidÕppe eesmärgiks on õppida mängima erinevaid lõõtspillide tüüpe ja nende mängutehnikaid., samuti tunda eesti pärimusmuusikat, õppida selle kaudu muusikalisi oskusi ning arendada loovust. Märkus: Lõõtsapilli tüübid – teppo-lõõts, libliklõõts, 2-3-realised Euroopa päritolupillid, karmoska. Lõõtsa mängustiilid – Võru (näiteks: K. Kikas, A. Teppo, E. Lindmets,E. Koovit jt), seto (näiteks: K. Tero jt), Lääne-Eesti ja saarte mängustiilid; põhjamaade mängustiilid; muude maade (näiteks: Iiri, Prantsuse, Vene jm.)

III-IV õppeaasta1. ÕppesisuÕppe eesmärgiks on lõõtsa mängutehniliste baasoskuste omandamine ja pärimuskultuuri erinevate väljendusvormide ning nende tunnuste tundma õppimine. Õppetöö toimub pärimusmuusika traditsioonilise õppemeetodiga (kuulmisele, matkimisele ja mälule tuginev

15

meetod) relatiivses nooditundmise süsteemis. Oluline on harmoonia taju arendamine saate kujundamise abil.2. ProgrammÕppetöö sisaldab järgmisi tegevusi:- eesti pärimusmuusikast pärit lugude, peamiselt uuemate rahvalauluviiside ja lihtsamate tantsulugude mängimine- muusika taju ja mängutehniliste oskuste arendamine- lihtsate saatevõtete tundmaõppimine- improviseerimise ja varieerimise võtete tundmaõppimine ja harjutamine- pärimusmuusikaalaste taustteadmiste omandamine- muusika kuulamine, eelkõige õpetaja esituses kui ka helisalvestistelt, analüüs õpetajaga- kaasõpilaste ja õpetajaga koos mängimine, selle kaudu kuulamisoskuse arendamine3. Mängutehnilised oskused- hea istumisasend, pingevaba lõõtsa hoidmine ja käte asend- lõõtsa juhtimine, tooni tekitamine ja kujundamine, lõõtsa vahetus - vasaku ja parema käe sõrmetehnika eraldi ja koos. Oskus kasutada vasaku käe nelja ja parema käe nelja (2 realisel lõõtsal viit) sõrme- viisi ülesehituse ja vormi mõisted (heli, meloodiline liikumine, motiiv, fraas, osa ja läbimäng)- 2- ja 3-osaline meetrum - erinevad strihhid (non-legato, legato, staccato)- algteadmised tempost, dünaamikast ja fraseerimisest4. Mõisted- pilli ehitus ja osad: kaaned, vahelõõts, nupulaud, õhuklapp, keeltepakud, kinnitus konks, keeled, keelte nahad, - tantsumuusika (valss, polka, reinlender)- meloodia, saade- heli, meloodiline liikumine- motiiv, fraas, osa ja läbimäng- improviseerimine, varieerimine- 2- ja 3-osaline meetrum- strihhid (non-legato, legato, staccato)- tempo, dünaamika ja fraseerimine5. OskusedÕpilane valdab pilli elementaarsel tasemel. Oskab lihtsamaid pärimusmuusikapalu ja tunneb nende seost pärimuskultuuriga. Musitseerib nii üksi kui ka ansambli koosseisus. On tuttav varieerimise ja improviseerimise lihtsamate võtetega.

V-VI õppeaasta1. ÕppesisuArendada lõõtsa mängutehnilisi oskusi, pärimuskultuuri tundmist ning esitusstiili elemente. Õppetöö toimub pärimusmuusika traditsioonilise õppemeetodiga, millele lisandub absoluutse nooditundmise süsteemi tundmine.2. ProgrammÕppetöö sisaldab järgmisi tegevusi:- eesti pärimusmuusikast pärit lugude, peamiselt tantsulugude (reinlender, valss, polka, labajalavalss, marss jm) mängimine- muusika taju ja mängutehniliste oskuste arendamine- saatevõtete harjutamine- improviseerimise (näiteks: etteantud harmooniale viisi improviseerimine) ja rahvapärase varieerimise harjutamine- pärimusmuusikaalaste taustteadmiste täiendamine- muusika kuulamine nii uutelt kui ka arhiivimaterjali salvestustelt, kuuldu analüüs õpetajaga

16

- kaasõpilaste ja õpetajaga koos mängimine, enese ja kaasmängijate kuulamisoskuse arendamine3. Mängutehnilised oskused- eelmisel tasemel omandatud oskuste edasi arendamine- funktsionaalharmoonilise (liblik-, 2-realise lõõtsa ning karmoskaga ka modaalse) saate kujundamine- tantsu saatmise harjutamine- vahetusbassi kasutamine- heliredeli (põhiduuride) ja kolmkõlade mängimine kokku ja lahku lõõtsaga4. Mõisted- labajalavalss, marss- vahetusbass- heliredel, kolmkõla5. Oskused- valdab pilli heal tasemel- oskab eesti pärimusliku tantsumuusika repertuaari, tunneb nende iseloomulikumaid tunnuseid ja saatekujundust- oskab viisile kujundada saateharmoonia- valdab pärimuslikke stiilivõtteid (tooni tekitamine, kaunistused, varieerimine jne)- musitseerib nii üksi kui ka ansambli koosseisus- oskab etteantud harmooniale improviseerida viisi

VII õppeaasta ja lisa-aasta 1. ÕppesisuArendada lõõtsa mängutehnilisi oskusi, erinevate esitusstiilide tundmist ja praktiseerimist, pärimuskultuuri tundmist. Õppetöö toimub pärimusmuusikale omase kuulmise järgi õppimise meetodiga, samuti noodikirja kasutamine. Isikliku mängustiili ja omaloomingu harjutamine.2. ProgrammÕppetöö sisaldab järgmisi tegevusi:- eesti pärimusmuusikast pärit lugude ja teiste kultuuride lõõtsarepertuaari lugude mängimine (näiteks: soome, rootsi, norra, vene, keldi, prantsuse) - mängutehniliste oskuste arendamine- erinevate esitusstiilide harjutamine salvestuste põhjal- saatevõtete harjutamine, ise kaasahäälte loomine- improviseerimise ja varieerimise harjutamine toetused pärimusmuusikas tuntud traditsioonilistele võtetele- pärimusmuusikaalaste taustteadmiste süvendamine- muusika kuulamine nii uutelt kui ka arhiivimaterjali salvestustelt, kuuldu analüüs koos õpetajaga- kaasõpilaste ja õpetajaga koos mängimine, enese ja kaasmängijate kuulamisoskuse harjutamine3. Mängutehnilised oskused- mängitavate lugude kirjapanemise oskuse täiendamine- noodistlugemise harjutamine- kaashäälte, nii funktsionaalharmooniale põhineva kui ka modaalse, kujundamine- heliredelid erinevates strihhides ja tempodes, kolmkõlad akordidena ja arpedzos, nii kokku kui ka lahku lõõtsaga4. Mõisted- kaashääl- arpedzo5. Oskused

17

Õpilane valdab pilli väga heal tasemel. Oskab nii eesti pärimusmuusika lugusid kui ka teiste kultuuride lõõtsalugusid. Oskab luua harmoonilist saadet ja sellele põhinevaid kaashääli. Kasutab mängus varieerimist ja improviseerimist. On tutvunud ka teist tüüpi lõõtsapilliga. Musitseerib üksi ja ansambli koosseisus.

VÄIKEKANNEL (lisapill)

EesmärgidVõimaldada muusikakoolis õppival õpilasel pärimusmuusika alghariduse omandamist, selgeks teha üldmuusikalised mõisted ja harjutada nende praktikas kasutamise oskusi.

NOOREM ASTE (III-IV õppeaasta)1. ÕppesisuÕpilane omandab väikekandle mängutehnikate alused. Töö viikse läbi pärimusmuusika traditsioonilise õppemeetodiga (kuulmisele, matkimisele ja mälule tuginev meetod) relatiivses nooditundmise süsteemis. 2. Programm- erinevad kandled (väike-, rahva- ja kromaatilised kandled),- väikekandle ehitus ja osad,- heli tekitamine kandlel,- katmis-, sõrmitsemis- ja segatehnika alused,- repertuaariks on rahvalaulud (näiteks: „Kandle tegemine“), rahvamängud ja lihtsamad pillilood eesti pärimusmuusika repertuaarist, ka lastelaulud jm.- tutvutakse meloodia ülesehituse ja vormi mõistetega,- tutvutakse saate, harmoonia ja lihtsamate rahvaviiside seadmise mõistetega,- lihtsamad seadelised printsiibid, näiteks: burdoon, kaanon, sekvents, flazolett jm- erinevad sõrmestused (näiteks: pentatoonika) ja häälestused (näiteks moll),- varieerimise ja improviseerimise harjutamine nii pärimusmuusika eeskujudel (ahellaul, küsimus-vastus laul) kui ka õpetaja poolt antud ülesannetel,- omalooming,- muusika tajumine ja üles märkimine relatiivses noodiõpetuse süsteemis, tutvumine noodikirja alustega,- pilli hoolduse alused,- pärimusmuusika helikandjate ja arhiivsalvestuste kuulamine ja arutelu koos õpetajaga,- koosmusitseerimine õpetaja ja teiste õpilastega,- pilli häälestamise harjutamine.

3. Mõisted- kandle ehitus ja osade nimetused: kõlakarp (kõlakast, kõlaruum), kõlalaud, pillikeeled, torrõ, virblid (kandlepulgad, keerupulgad, keerpulgad), kõla-ava (kõla-auk), laba (helühänd), kolju, põikpulk (obadus),- meloodia, meloodia aste, meloodiline liikumine,- duur, moll,- vorm ja lihtsamad vormiosad läbimängu tasandil: motiiv, fraas, lause, läbimäng, (1- ja 2-osaline lihtvorm),- saade: burdoon, akord,- 2- ja 3-osaline meetrum, rõhuline ja rõhutu meetrumiosa; 5-osaline taktimõõt (runolaul),- rahvalaul (regilaul ja uuem laul), rahvamäng, ringmäng, tantsuviis (labajalg, polka, reinlender),- harmoonilised funktsioonid (T-, S- D-funktsioon),

18

- noodikirja tundmine ja mõisted: noodijoonestik, noodivõti, taktimõõt,- varieerimine, improviseerimine.4. Oskused IV õppeaasta lõpusÕpilane:- oskab kandlel heli tekitada ja valdab erinevate mängutehnikate aluseid,- tunneb eesti pärimusmuusika põhizanre (laulud, mängud ja tantsud),- teab erinevaid sõrmestusi ja oskab neid otstarbekalt kasutada,- kasutab mängimisel lihtsamaid varieerimis- ja improviseerimisvõtteid ning kaunistusi,- oskab pilli hooldada,- orienteerub muusikateooria põhimõistetes.

VANEM ASTE (V-VII õppeaasta)1. ÕppesisuÕpilane jätkab tööd kandlemängu oskuste arendamisel. Jätkub töö õpilase individuaalse muusikalise väljendusoskuse saavutamiseks. Töö viiakse läbi, tuginedes peamiselt pärimusmuusika traditsioonilisele õppemeetodile (kuulmisele, matkimisele ja mälule tuginev meetod) ja noodikirjale. Relatiivsele nooditundmise süsteemile lisandub absoluutsete helide süsteem.2. Programm- jätkub töö alustatud teemade ja mängutehniliste võtetega - õppematerjalina kasutatakse enam tantsulugusid: labajalavalss, valss, polka, polska, reinlender, voortants ja muud eritantsud. Repertuaaris on ka naaberrahvaste ja muid ulatuselt sobivaid lugusid,- õpetaja poolt antud tehnilised harjutused,- tantsulugude mängimine nii tantsimise kui ka kontserdi olukorras,- vahelduv taktimõõt ja sünkoop (regilaulude jm. eeskujul),- paikkondlike kandlemängu stiilidega (näiteks: seto, karjala, läti, leedu jm) tutvumine ja mängimine,- erinevate pillimeeste, nii praeguste kui ka vanemate (arhiivsalvestustele toetudes) kandlemängu stiilidega tutvumine ja mängimine,- erinevate kandle häälestuste (näiteks: laadid, juhttooni erinev asetus) ja sõrmestuste kasutamine,- kaldumine, modulatsioon ja paralleelsed helistikud (näiteks: ka mitme erineva pilli kasutamine),- tehnilised oskused: sõrmitsemistehnikas topeltnoodid, trilleri kaunistusvõte ja tikuga mängimise võte,- saatekujunduse harjutamine (harmooniliste võtete leidmine erinevates helistikes, mida pill võimaldab),- varieerimise ja vaba improviseerimise harjutamine,- omalooming,- muusika kuulamine ja analüüs koos õpetajaga.

3. Mõisted- pärimuslikud tantsulood ja –tüübid: labajalavalss, valss, polka, polska, reinlender, voortants, eritantsud,- vahelduv taktimõõt, sünkoop,- esitusstiil ja selle tunnused,- kandle piirkondlikud tüübid: soome – kantele, leedu – kankles, läti – kokle, vene – gusli,- kaldumine, modulatsioon, paralleelne helistik,- topeltnoot, triller,- kaashääl.

19

4. Oskused VII õppeaasta lõpusÕpilane:- valdab heal tasemel kandle erinevaid mängutehnikaid, häälestusi ja sõrmestusi ning kasutab neid loovalt õpitud lugude mängimisel - orienteerub eesti traditsioonilises pärimuspillimuusika lugudes ning oskab neid käsitleda tantsu saateks mängimisel ja esinemissituatsioonis,- oskab saata ja mängida lihtsa ülesehitusega lugudes kaashääli, kasutades nii funktsionaalharmoonilist kui ka modaalset seadeprintsiipi,- orienteerub vajalikes muusikateoreetilistes teadmistes ja oskustes,- tunneb erinevaid piirkondlike ja individuaalseid kandlemuusika stiile ning pillitüüpe,- omab kogemusi isikliku loomingulisuse rakendamiseks varieerimise, improviseerimise ja omaloomingu näol,- oskab häälestada ja hooldada oma pilli.

TRUMM (lisapill)

ÕPETUSE EESMÄRGIDÕppekava suundumusest lähtuvalt õpetatakse muusikalist eneseväljendamist põhinedes eelkõige jazz- ja popmuusika väljendusvahenditele. Ainet saab õppida peale muusikakooli noorema astme lõpetamist (sõltumata pillist) trummimänguks sobivate eelduste olemasolul.

ÕPPESISU:V õppeaastaEesmärgid Trummikomplektil mängimise tehnika omandamineTehniline arendus ja õpisuunad

1. Trummikomplekti hooldamine ja häälestamine2. Käte ja jalgade tehnika tutvustamine. Keskendumine kinnisele ja väga aktiivsele

randmetehnikale, millest tulevikus on võimalik edasi arendada topeltehnikat ja põrketehnikat: Rolls

3. Rõhkude ja aktsentide kasutamine soolotrummil ning trummikomplektil 4. Lihtsamate groove`ide mängimine trummikomplektil (kaheksandik beat ehk rock 1/8

ja 16. beat ehk rock 1/16,12/8 beat ehk rock 12/8 omandamine aeglastes ja keskmistes tempodes)

5. Kõik eelnev omandatakse metrnoomi kasutades nii tunnis kui harjutades Tasemenäited

1. Nooditundmine – prima vista soolotrummil2. Harjutused soolotrummil:1/4+1/8+1/8triool+1/16, tempos 60 lisada basstrumm igal

neljandikul ja Hi-Hat 2. ja 4. neljandik löögil3. Esitada: Ted Reed. Syncopation õpikust harjutused lk. 4-21 ning lisada Hi-Hat 2. ja 4.

neljandik löögile taktis

VI õppeaastaEesmärgidTehniliste saavutuste kordamine ning käte ja jalgade tehnika edasiarendamine.Tehniline arendus ja õpisuunad

1. Tähelepanu pööramine dünaamikale ning selle vajadusele2. Rimmi tehnika soolotrummil, harjutamiseks võib kasutada ka groove`i, mis on

mõeldud soolotrummil mängimiseks

20

3. Open Hi-Hat tehnika ehk harjutused avatavale Hi-Hat’ile 4. Lihtsamate pop-rock palade mängimine fonogrammi kasutades5. Prima vista

Tasemenäited 1. Esitada saatebändiga või fonogrammiga järgmised rütmid:1/8 rock;1/16 rock

(16.beat) 12/8 rock (12/8 beat e-slow rock), shuffle rock2. Prima vista

VII õppeaastaEesmärgid Tehniliste saavutuste kordamine, soovi korral ettevalmistav töö õpingute jätkamiseks lisa-aastal.Tehniline arendus ja õpisuunad

1. Swing 2. Bossa nova3. Groove`id taktimõõtudes 3/4 ja 6/4 4. Improvisatsiooni ehk soleerimisoskus kahe kuni nelja takti ulatuses 4/4 taktimõõdus.5. Prima vista6. Harjutused mälule mis tahes trummil või taldrikul7. Harjutused mälule soolotrummil ja trummikomplektil kuni kahe takti piires8. Transkriptsioonid ehk noodistusoskus lemmikbändidelt: groove`id ja fills ehk

lühisoolod.9. Erinevad stiilid – nii varasemast perioodist kui ka uued õpetatavad: beat, funk, bossa

nova, swing 4/4 ja 3/4Tasemenäited

1. Etüüd soolotrummil2. Esitada saatebändiga või fonogrammiga kaks eri stiilis pala

KITARR (lisapill)

EesmärgidÕppe eesmärgiks on omandada pärimusliku pillimängutraditsiooni abil musitseerimiseks vajalikud tehnilised baasvõtted ja muusikalised oskused. Samuti arendada õpilase isiklikku musitseerimiskogemust ja loovust.

III-IV õppeaasta1. ÕppesisuPilli-, käe- ja mediaatorihoiu harjutamine Pillimängu baastehnika õppimine Pärimusmuusika repertuaari omandamine traditsioonis kasutusel olnud meetodi (kuulamine, vahetu jäljendamine, mälule toetumine) abil. Repertuaariks on peamiselt eesti pärimusmuusika – laulud (regilaul, riimiline rahvalaul), mängulaulud ja lihtsamad pillilood (polka, valss, reinlender) Kasutatakse relatiivset nooditundmise süsteemi (vajadusel võib kasutada ka absoluutset, tähtmärke kasutavat nooditundmise süsteemi) Loovuse arendamine lihtsate improviseerimisülesannete kaudu.

2. Programm1) kitarri, keha, käte ja mediaatori hoidmine- tooni tekitamine parema käe sõrmede

või mediaatoriga,2) vasaku käe plastika arendamine - kahe käe vaheline koordinatsioon,

21

3) parema käe kasutamine (keelte ”tasemed” ja vahetus),4) laulmine ja lugude õppimine traditsioonilisel meetodil- muusikataju arendamine:

heli ning selle omadused,5) vormitaju arendamine: läbimäng, osad,6) paaris- ja kolmeosalise meetrumi tajumine ja mängimine: 2/4, 3/8 ja 4/4

taktimõõdud,7) tehniliste ja muusikaliste oskuste arendamise harjutused,8) muusika ülesmärkimise (ehk noodistamise) harjutamine,9) funktsionaalharmoonia õppimine kuuldeliselt: I (toonika), IV (subdominant),V

(dominant),10) improviseerimise ja lihtsama varieerimise harjutused,11) helistike mängimine duuris ja mollis,12) lihtsamate lugude transponeerimine nii sama mänguvõtte (teisel keelel),,kui ka

õpitud helistike piirides,13) koosmusitseerimine õpetajaga ,14) muusika kuulamine, eelkõige oma õpetaja esituses ja helisalvestustelt,15) arutlus õpetajaga,16) pilli hooldamine ja häälestamise harjutamine.

3. Mõisted1) pilli osade nimetused: kere ehk korpus, kaas, põhi, küljed,,kael, sadul, virblid, keeled,

sõrmlaud, roop, kõlaava,2) heliaste, terve ja pooltoon, põhitoon, juhttoon, subdominant, dominant3) helikõrguste tähtnimetused (a, b, c, d, e, f, g) ja nende astmete asukoht pillil,4) alteratsioonimärgid (diees, bemoll, bekarr) ning kõrgendatud/madaldatud heliastmed

ja nende nimetused,5) duur ja moll,6) burdoon,7) kuueteistkümnendik-, kaheksandik-, neljandik- ehk veerandnoot,kahendik- ehk

poolnoot, ühendik- ehk tervenoot; samade vältustega pausid,8) vormiosad: läbimäng, osad, fraas, motiiv,9) koosmängu terminid: duo/duett ja trio ning nende rahvapärased nimetused; ansambel

ja pillikoor,10) regilaul, riimiline laul, mängulaul,11) polka, valss, reinlender,12) harmoonilised põhifunktsioonid: I ehk toonika, IV ehk subdominant, V ehk dominant.

4. Oskused IV õppeaasta lõpusÕpilane:

1) kasutab mängus kõiki vasaku käe sõrmi,2) kasutab paremat kätt erinevate strihhidega,3) kahe käe vaheline koordinatsioon on sujuv,4) omandab lugusid kuuldeliselt ja orienteerub lugude ülesmärkimise viisis,5) tunneb musitseerimiseks, muusika tajumiseks ja ülesmärkimiseks vajalikke mõisteid,6) tunneb elementaarset lugudega seotud taustmaterjali,7) suudab musitseerida üksi, koos õpetajaga või teiste mängijatega, saatega või ilma,8) oskab pilli hooldada ja häälestada,9) on täitnud talle õpetaja poolt määratud individuaalsed ja lisategevuslikud ülesanded.

V-VI õppeaasta1. Õppesisu

22

Õpilane mängib pilli heal tasemel, musitseerib koos teistega, omandab pillilugusid kuulmise ning noodikirja järgi, oskab luua kaashääli ning varieerida. Pärimusmuusika repertuaar omandatakse traditsioonis kasutusel olnud meetodi (kuulamine, vahetu jäljendamine, mälule toetumine) abil. Sellele lisandub absoluutse nooditundmise süsteemi kasutamine. Repertuaariks on peamiselt eesti pärimusmuusika – laulud ja pillilood (polka, valss, reinlender, labajalavalss). Tutvutakse teiste maade pärimusliku repertuaariga, aga ka pop-, jazz- ning rockmuusika repertuaariga. Jätkub pillimängutehnika arendamine. Loovuse arendamine improviseerimis- ja saateülesannete kaudu.

2. ProgrammLisaks eelneva taseme mängutehnikale ja oskustele:

1) eesti pärimuslik repertuaar (näiteks: labajalavalss/löss, mitmeosaline polka),2) tutvumine teiste rahvaste pärimusliku repertuaariga (näiteks: lihtsamakoeline polska,

reel, hornpipe),3) kuni kolme võtmemärgiga helistike mängimine duuris ja mollis,4) noodikirja õppimine,5) noodist mängimise harjutamine,6) rahvapäraste muusikaliste kaunistuste kasutamine,7) sünkoobi ja pide mängimine,8) topeltnootide mängimine,9) kaashääle loomine kuulmise ehk nn. “kõrva” järgi,10) sekunda mängimise lihtsamad võtted,11) improviseerimise harjutamine,12) harmooniliste funktsioonide kasutamine, lisaks II ja VI astme kolmkõlad,13) vormiosad: lause, fraas, motiiv,14) vasaku käe mänguvõtted (sõrmestused) erinevates positsioonides,15) dünaamiliste väljendusvahendite piano ja forte kasutamine,16) lihtsamate pillilugude noodistamine,17) musitseerimine ansamblis,18) muusika kuulamine, eelkõige oma õpetaja esituses ja helisalvestustelt, sealhulgas ka

arhiivsalvestustelt, arutlus õpetajaga.

3. Mõistedlegato, sünkoop ja sünkopeeritud noot, helilaad, helistik, akord(kolmkõla, septakord), topeltnoot, kaashääl; saatepartii: sekunda-tüüpi mängimisviis; eellöök ja rahvapärased kaunistused; dünaamika: piano ja forte; labajalavalss/löss; vormiosad: lause, fraas, motiiv.

4. Oskused VI õppeaasta lõpusÕpilane:- tunneb eesti pärimusmuusika repertuaarist pärit olevaid tantsulugusid ning oskab kasutada neis rahvapärast tooni ja kaunistusvõtteid. On tutvunud ka muude maade jõukohase pärimusliku repertuaariga,- on tutvunud ja kasutab sekunda mängimist ning loob kaashääli,- tunneb noodikirja ja kasutab seda traditsioonilise õppemeetodi kõrval lugude omandamiseks. - oskab noodistada selgema struktuuriga lugusid, - tunneb elementaarset lugudega seotud taustmaterjali,- orienteerub ainekavas toodud mõistetes,- suudab musitseerida üksi, koos õpetajaga ja ansamblis,- on täitnud talle õpetaja poolt määratud individuaalsed ja lisategevuslikud ülesanded.

VII õppeaasta ja lisa-aasta1. Õppesisu

23

Õpilane valdab pilli (väga) heal tasemel, on analüüsivõimeline, musitseerib üksi ja koos teistega. Omandab pillilugusid kuulmise ning noodikirja järgi. On võimeline lihtsamaid pillilugusid harmoniseerima, oskab luua kaashääli ning saatepartiid. Oskab varieerida ja improviseerida.Pärimusmuusika repertuaar omandatakse traditsioonis kasutusel olnud meetodi ja absoluutse nooditundmise süsteemi abil. Repertuaariks on eesti ja teiste maade pärimusmuusika repertuaar.Jätkub pillimängutehnika arendamine. Saate- ja harmoniseerimisülesanded. Improviseerimine ja omalooming.2. ProgrammLisaks eelnevalt õpitud mängutehnikale ja oskustele:- teiste kultuuride pärimusliku muusika kaunistuste mängimine,- varieerimisvõtete harjutamine,- vasaku käe mänguvõtted erinevates positsioonides,- oma ja kaasõpilaste muusikaliste esituste analüüsimine,- meloodiahäälele kaashäälte ja saatepartiide loomine,- põhifunktsioonide piires (I, IV, V) harmoniseerimine,- lihtsama harmoonilise järgnevuse põhjal improviseerimine,- muusika kuulamine ja analüüs.

3. Mõisted- analüüs,- rahvapärane varieerimine,- improvisatsioon,- meetrum ja pulss,- harmoniseerimine.

4. Oskused lisa aasta lõpusÕpilane:- oskab eesti pärimusmuusika lugude kõrval ka mõningaid lugusid teiste kultuuride pärimusmuusikast ja kasutab neis tüüpilisi võtteid ja kaunistusi. Teab ka lugudega seotud taustmaterjali,- oskab loovalt rakendada seniõpitud mängutehnilisi oskusi, - oskab varieerida rahvapärases mängustiilis,- oskab iseseisvalt harmoniseerida lihtsamaid pillilugusid harmoonia põhifunktsioonide piires, - on tuttav improviseerimisega lihtsama ette antud harmoonia põhjal,- oskab analüüsida oma ja kaasõpilaste muusikalisi esitusi,- orienteerub ainekavas toodud mõistetes,- suudab musitseerida üksi, koos õpetajaga ja ansamblis,- on täitnud talle õpetaja poolt määratud individuaalsed ja lisategevuslikud ülesanded.

KLAVER (LISAPILL)ÕPETUSE EESMÄRGID

Klaverit lisapillina õppides peab õpilane omandama esmased klaverimänguvõtted, lehest lugemise oskuse ja võime mängida ansamblis ning lihtsamaid muusikapalu vokaal- või instrumentaalsolisti saatmiseks. Õpetaja ülesanne on anda õpilasele õige arusaam teose sisust, ajastust (stiilist) ja aidata omandada vajalikud tehnilised võtted teose esitamiseks.

24

Igale õpilasele lähenetakse individuaalselt, arvestades tema võimeid ja oskusi. Kavade koostamisel tuleb õpilasele tutvustada eri karakteriga teoseid, juhtida tähelepanu muusikalistele fraasidele, tempodele ja dünaamilistele nüanssidele, arvestades eri meeleolusid. Õpilastele, kellel on juba olemas eelnev klaverimängukogemus, võib anda suuremaid ülesandeid, kasutades eriklaveri programmi. Oluline roll on improviseerimisel. Improviseerimisvõime arendamist tuleb alustada kõige lihtsamast -mälu järgi tuttavate meloodiate mängimisest ja transponeerimisest, järgmine aste on meloodiale saate loomine kuulmise järgi või akordimärke kasutades. Lõpuks võib antud meloodiat edasi arendada koos harmooniaga. Üks paremaid muusikalise mõtte aktiviseerimise vorme on noodilugemine, mis võiks kuuluda õpilase igapäevaste harjutuste hulka. Oluline on pidevalt ettepoole vaadata, kujutades ette helide liikumisjoonist ja usaldades oma sõrmi, et kuulmise kaudu tunnetada liikumise suunda ja intervalle. Õpilase arengu kiirendamiseks mängitakse võimalikult palju repertuaari, eesmärgiks kasvatada õpilases iseseisvat mõtlemis- ja töötamisvõimet.

ÕPPESISU

Heliredelitel on klaverimängutehnika omandamisel oluline tähtsus. Nendega tutvumist alustatakse õpingute alguses. Eesmärk on kuulmise järgi tundma õppida võimalikult palju helistikke, esialgu ühe oktaavi piires. See võimaldab õpilasel paremini tutvuda klaviatuuriga. Vastavalt õpilase vanusele, võimetele ja klaverimänguoskusele võib tutvuda akordide, kromaatiliste heliredelite ja kolmkõladega. III õppeaasta III õppeaasta helistikud: duurid: C, G, (D, A, E), (F) mollid: a, e, (d) heliredelid -- kaks oktaavi koos või eraldi kätega; akordid portatos ja staccatos koos või eraldi kätega; kromaatiline heliredel -- kaks oktaavi otse kas koos või eraldi kätega; kolmeheliline lühike arpedþo (väikese käeulatusega lastel). Edasijõudnutega võib läbi võtta neljahelilise lühikese arpedžo ja pika arpedžo.

IV õppeaasta IV õppeaasta helistikud: duurid: C, G, D, A, (E), F mollid: a, e d heliredelid kaks kuni neli oktaavi koos kätega otse; akordid portatos ja staccatos koos kätega otse; neljaheliline lühike arpedþo eraldi (või koos) kätega; pikk arpedþo kaks oktaavi eraldi (või koos) kätega; kromaatiline heliredel kaks kuni neli oktaavi otse; tutvustada õpilasele autentset ja plagiaalset kadentsi.

V õppeaasta V õppeaasta helistikud:

25

duurid: C, G, D, A, E, F, B, Es mollid: a, e d, g, c heliredelid -- neli oktaavi otse, koos kätega; akordid portatos ja staccatos koos kätega; lühike arpedþo; pikk arpedþo; kromaatiline heliredel. V--VII õppeaastal on soovitatav läbi võtta I ja II liitkadents (eri meloodilistes seisudes).

VI õppeaasta VI õppeaasta helistikud: duurid: C, G, D, A, (E), F, B, Es mollid: a, e, h d, g, (c) heliredelid -- neli oktaavi otse, soovitatavalt duurid lahku; akordid -- neli oktaavi otse, koos kätega; lühike arpedþo -- neli oktaavi otse, koos kätega; kromaatiline otse.

VII õppeaastal VII õppeaasta helistikud: duurid: C, G, D, A, (E), F, B, Es (As) mollid: a, e, h, fis, (cis), d, g, c (f) heliredelid -- otse, lahku (ka harmooniline moll); meloodiline moll, otse või lahku; akordid; lühike arpedþo; pikk arpedþo; kromaatiline heliredel.

REPERTUAAR Järgnevale aastale üleminek toimub arvestusega, kus vastavalt õpilase eripärale ja võimekusele valitakse nii esitatavate teoste hulk kui ka hindamine.

MIINIMUMNÕUDED KOOS TASEMENÄIDETEGA:

III õppeaasta lõpetamiseks valida 2--3 pala: F. Rubicki. Kell. D. G. Türk. Ariooso. C. Czerny -- H. Germer. Etüüdid nr 1 ja 2. C. Czerny -- H. Germer. Etüüd nr 15. J. Philipp. Hällilaul. J. Haydn. Menuett. W. Duncombe. Trompetite menuett. E. Tamberg. Kassilaul. C. Czerny -- H. Germer. Etüüd nr 9. H. Sarmanto. Elevandipoja blues. J. S. Bach. Torupill. C. Czerny -- H. Germer. Etüüd nr 16, I osa. D. Šostakovitš Marss.

26

J. S. Bach. Menuett d-moll. C. Czerny -- H. Germer. Etüüd nr 14, I osa.

IV õppeaasta lõpetamiseks valida 2--3 pala: R. Kangro. Kurb printsess. C. Czerny -- H. Germer. Etüüd nr 17. H. Purcell. Aaria. F. Rybicki. Videvikus. J. S. Bach. Menuett G-duur. D. Steibelt. Sonatiin C-duur, I osa. P. Tšaikovski. Nuku haigus. B. Bartók. Kurb laul. C. Czerny -- H. Germer. Etüüd nr 12. J. S. Bach. Menuett a-moll. A. Löschorn. Etüüd C-duur. D. Steibelt. Sonatiin C-duur, II osa. Adagio. R. Kangro. Aga Tuhkatriinu on nii ilus. C. Czerny -- H. Germer. Etüüd nr 45. D. G. Türk. Sonatiin I, II, III. S. Pavljutðenko. Fugett. P. Tšaikovski. Nuku matus. C. Gurlitt. Sonatiin.

V õppeaasta lõpetamiseks valida 2--3 pala: P. Tšaikovski. Itaalia lauluke. D. Cimarosa. Sonaat d-moll. C. Czerny -- H. Germer. Etüüd nr 31. A. Marguste. Suutäis pähkliðokolaadi. D. Cimarosa. Sonaat G-duur. C. Czerny -- H. Germer. Etüüd nr 27. R. Schumann. Julge ratsanik. J. v. Takase. Inglise lauluke. C. Czerny -- H. Germer. Etüüd nr 28. D. Zipoli. Fugett e-moll. S. Prokofjev. Muinasjutuke op 65 nr 3. C. Czerny -- H. Germer. Etüüd nr 36. J. S. Bach. Väike prelüüd -- moll. M. Kuulberg. 11 klaveripala lastele (valikuliselt). C. Czerny -- H. Germer. Etüüd nr 1, II osa.

VI õppeaasta lõpetamiseks: M. Berens. Etüüd op 61 nr 4. A. Põldmäe. Lihtne laul. J. S. Bach. Väike prelüüd C-duur, II osa. P. Tðaikovski. Magus unelm. E. Grieg. Rahvameloodia (laul) op 12 nr 5. C. Czerny. Etüüd op 139 nr 100. E. Tamberg. Tuhkatriinu tants. G. F. Händel. Menuett variatsioonidega. E. Grieg. Valss. C. Czerny -- H. Germer. Etüüd nr 42, I osa.

27

VII õppeaasta lõpetamiseks: A. Põldmäe. Vihmas ja päikeses. C. Czerny. Etüüd op 718 nr 19. J. S. Bach. Kahehäälne inventsioon C-duur. E. Tamberg. Öö toob unenäod kaasa. C. M. v. Weber. Sonatiin C-duur. S. Aavik. Memme maja (lastelaulusaade). D. Cimarosa. Sonaat a-moll. J. S. Bach. Väike kahehäälne fuuga c-moll. Ch. Dancla. Pala G-duur (viiuli saade). R. Rannap. Südamlik pala. C. Franc. Kaanon E-duur. J. F. Bürgmüller. Þonglöör op 109. R. Eespere. Unelaul. E. Sarmanto. Boogie-woogie. L. v. Beethoven. Sonatiin F-duur, I osa. F. Schubert. Valss A-duur. F. Kuhlau. Variatsioonid. C. Czerny -- H. Germer. Etüüd nr 50, I osa.

KLAVERIANSAMBEL (koosmusitseerimine)

1. ÕppesisuAnsamblimäng on koosmängu vorm, mida saab harrastada igal tasemel õppur. See on võimalus elavaks musitseerimiseks juba algõpetuse esimestest tundidest alates. Mängijateks on nii õpilased omavahel kui ka õpetaja koos õpilasega. Ansamblimänguga äratatakse õpilases huvi koosmusitseerimise vastu, arendades tema kujundlikku mõtlemist ja fantaasiat, rütmi- ja muusikatunnetust, artikulatsiooni ja fraseerimist, kuulmisteravust, vormitaju ja hingamist, sõrmetehnikat ja tööharjumust. Eesmärgiks on ka muusikalise maitse ja silmaringi arendamine, omaloomingu toetamine ning järkjärguline arendamine. Lähtudes õpilaste muusikalistest eeldustest, individuaalsest tasemest, aktiivsusest ning huvitatusest valitakse repertuaar. Tähtsaim koosmängu juures on õpetada arvestama teiste õpilastega ja õpitakse analüüsima nii enda kui ka teiste mängu.2. ProgrammÕpingud ja iseseisev töö peavad sisaldama:- noodilugemise järjepidevat arendamist,- omaloomingut,- mängutehnika harjutusi,- varieerimise ja improvisatsiooni harjutusi,- iseseisva saatehääle kujundamist ning kasutamist,- meloodiale saate loomist kasutades lihtsamaid varieerimise liike,- muusikateoseid erinevates stiilides (ka pop- ja pärimusmuusikat).3. NõudedIII – IV õppeaasta:Igas õppeveerandis omandada 3-6 muusikapala, poolaasta lõpus esitada vähemalt 1 muusikapala kontserdil.V– VI õppeaasta:Igas õppeveerandis omandada 2-3 muusikapala, poolaasta lõpus esitada vähemalt 1 muusikapala kontserdil.

28

VII õppeaasta:Igas õppeveerandis omandada 1-2 muusikapala, poolaasta lõpus esitada vähemalt 1 muusikapala kontserdil. Ansamblimängu tunnis õpitud muusikateost võib kasutada ka klaveri põhipilli lõpueksamil ühe palana 5-st.

AKORDIONIANSAMBEL (koosmusitseerimine)

1. ÕppesisuAnsamblimäng on koosmängu vorm, mida saab harrastada igal tasemel õppur. See on võimalus elavaks musitseerimiseks juba algõpetuse esimestest tundidest alates. Mängijateks on nii õpilased omavahel kui ka õpetaja koos õpilasega. Ansamblimänguga äratatakse õpilases huvi koosmusitseerimise vastu, arendades tema kujundlikku mõtlemist ja fantaasiat, rütmi- ja muusikatunnetust, artikulatsiooni ja fraseerimist, kuulmisteravust, vormitaju ja hingamist, sõrmetehnikat ja tööharjumust. Eesmärgiks on ka muusikalise maitse ja silmaringi arendamine, omaloomingu toetamine ning järkjärguline arendamine. Lähtudes õpilaste muusikalistest eeldustest, individuaalsest tasemest, aktiivsusest ning huvitatusest valitakse repertuaar. Tähtsaim koosmängu juures on õpetada arvestama teiste õpilastega ja õpitakse analüüsima nii enda kui ka teiste mängu.2. ProgrammÕpingud ja iseseisev töö peavad sisaldama:- noodilugemise järjepidevat arendamist,- omaloomingut,- mängutehnika harjutusi,- varieerimise ja improvisatsiooni harjutusi,- iseseisva saatehääle kujundamist ning kasutamist,- meloodiale saate loomist kasutades lihtsamaid varieerimise liike,- muusikateoseid erinevates stiilides (ka pop- ja pärimusmuusikat).3. NõudedIII – IV õppeaasta:Igas õppeveerandis omandada 3-6 muusikapala, poolaasta lõpus esitada vähemalt 1 muusikapala kontserdil.V– VI õppeaasta:Igas õppeveerandis omandada 2-3 muusikapala, poolaasta lõpus esitada vähemalt 1 muusikapala kontserdil.VII õppeaasta:Igas õppeveerandis omandada 1-2 muusikapala, poolaasta lõpus esitada vähemalt 1 muusikapala kontserdil. Ansamblimängu tunnis õpitud muusikateost võib kasutada ka akordioni põhipilli lõpueksamil ühe palana 5-st.

KITARRIANSAMBEL (koosmusitseerimine)

1. ÕppesisuAnsamblimäng on koosmängu vorm, mida saab harrastada igal tasemel õppur. See on võimalus elavaks musitseerimiseks juba algõpetuse esimestest tundidest alates. Mängijateks on nii õpilased omavahel kui ka õpetaja koos õpilasega. Ansamblimänguga äratatakse õpilases huvi koosmusitseerimise vastu, arendades tema kujundlikku mõtlemist ja fantaasiat, rütmi- ja muusikatunnetust, artikulatsiooni ja fraseerimist, kuulmisteravust, vormitaju ja hingamist, sõrmetehnikat ja tööharjumust. Eesmärgiks on ka muusikalise maitse ja silmaringi arendamine, omaloomingu toetamine ning järkjärguline arendamine. Lähtudes õpilaste muusikalistest eeldustest, individuaalsest tasemest, aktiivsusest ning huvitatusest valitakse

29

repertuaar. Tähtsaim koosmängu juures on õpetada arvestama teiste õpilastega ja õpitakse analüüsima nii enda kui ka teiste mängu.2. ProgrammÕpingud ja iseseisev töö peavad sisaldama:- noodilugemise järjepidevat arendamist,- omaloomingut,- mängutehnika harjutusi,- varieerimise ja improvisatsiooni harjutusi,- iseseisva saatehääle kujundamist ning kasutamist,- meloodiale saate loomist kasutades lihtsamaid varieerimise liike,- muusikateoseid erinevates stiilides (ka pop- ja pärimusmuusikat).3. NõudedIII – IV õppeaasta:Igas õppeveerandis omandada 3-6 muusikapala, poolaasta lõpus esitada vähemalt 1 muusikapala kontserdil.V– VI õppeaasta:Igas õppeveerandis omandada 2-3 muusikapala, poolaasta lõpus esitada vähemalt 1 muusikapala kontserdil.VII õppeaasta:Igas õppeveerandis omandada 1-2 muusikapala, poolaasta lõpus esitada vähemalt 1 muusikapala kontserdil. Ansamblimängu tunnis õpitud muusikateost võib kasutada ka kitarri põhipilli lõpueksamil ühe palana.

KANDLEANSAMBEL (koosmusitseerimine)

1. ÕppesisuAnsamblimäng on koosmängu vorm, mida saab harrastada igal tasemel õppur. See on võimalus elavaks musitseerimiseks juba algõpetuse esimestest tundidest alates. Mängijateks on nii õpilased omavahel kui ka õpetaja koos õpilasega. Ansamblimänguga äratatakse õpilases huvi koosmusitseerimise vastu, arendades tema kujundlikku mõtlemist ja fantaasiat, rütmi- ja muusikatunnetust, artikulatsiooni ja fraseerimist, kuulmisteravust, vormitaju ja hingamist, sõrmetehnikat ja tööharjumust. Eesmärgiks on ka muusikalise maitse ja silmaringi arendamine, omaloomingu toetamine ning järkjärguline arendamine. Lähtudes õpilaste muusikalistest eeldustest, individuaalsest tasemest, aktiivsusest ning huvitatusest valitakse repertuaar. Tähtsaim koosmängu juures on õpetada arvestama teiste õpilastega ja õpitakse analüüsima nii enda kui ka teiste mängu.2. ProgrammÕpingud ja iseseisev töö peavad sisaldama:- omaloomingut,- mängutehnika harjutusi,- varieerimise ja improvisatsiooni harjutusi,- iseseisva saatehääle kujundamist ning kasutamist,- meloodiale saate loomist kasutades lihtsamaid varieerimise liike,- repertuaariks on rahvalaulud (näiteks: „Kandle tegemine“), rahvamängud ja lihtsamad pillilood eesti pärimusmuusika repertuaarist, ka lastelaulud jm.- katmis-, sõrmitsemis- ja segatehnika alused,- tutvutakse saate, harmoonia ja lihtsamate rahvaviiside seadmise mõistetega,- lihtsamad seadelised printsiibid, näiteks: burdoon, kaanon, sekvents, flazolett jm- erinevad sõrmestused (näiteks: pentatoonika) ja häälestused (näiteks moll),- varieerimise ja improviseerimise harjutamine nii pärimusmuusika eeskujudel (ahellaul, küsimus-vastus laul) kui ka õpetaja poolt antud ülesannetel,

30

- pilli häälestamise harjutamine.3. NõudedIII – IV õppeaasta:Igas õppeveerandis omandada 3-6 muusikapala, poolaasta lõpus esitada vähemalt 1 muusikapala kontserdil.V– VI õppeaasta:Igas õppeveerandis omandada 2-3 muusikapala, poolaasta lõpus esitada vähemalt 1 muusikapala kontserdil.VII õppeaasta:Igas õppeveerandis omandada 2-3 muusikapala, poolaasta lõpus esitada vähemalt 1 muusikapala kontserdil.

PLOKKFLÖÖDIANSAMBEL (koosmusitseerimine)

1. ÕppesisuAnsamblimäng on koosmängu vorm, mida saab harrastada igal tasemel õppur. See on võimalus elavaks musitseerimiseks juba algõpetuse esimestest tundidest alates. Mängijateks on nii õpilased omavahel kui ka õpetaja koos õpilasega. Ansamblimänguga äratatakse õpilases huvi koosmusitseerimise vastu, arendades tema kujundlikku mõtlemist ja fantaasiat, rütmi- ja muusikatunnetust, artikulatsiooni ja fraseerimist, kuulmisteravust, vormitaju ja hingamist, sõrmetehnikat ja tööharjumust. Eesmärgiks on ka muusikalise maitse ja silmaringi arendamine, omaloomingu toetamine ning järkjärguline arendamine. Lähtudes õpilaste muusikalistest eeldustest, individuaalsest tasemest, aktiivsusest ning huvitatusest valitakse repertuaar. Tähtsaim koosmängu juures on õpetada arvestama teiste õpilastega ja õpitakse analüüsima nii enda kui ka teiste mängu.2. ProgrammÕpingud ja iseseisev töö peavad sisaldama:- omaloomingut,- mängutehnika harjutusi,- varieerimise ja improvisatsiooni harjutusi,- iseseisva saatehääle kujundamist ning kasutamist,- plokkflöödil rahvapäraste stiilielementide ja strihhide mängimine, eeskujuks erinevad pärimuspillid (viiul, torupill, parmupill jne.),- enda ja kaasõpilaste pillimängu kuulamiskoskuse arendamine, kuuldu analüüsimine,- mitmekesist repertuaari eesti ja teiste rahvaste muusikast.3. NõudedIII – IV õppeaasta:Igas õppeveerandis omandada 3-6 muusikapala, poolaasta lõpus esitada vähemalt 1 muusikapala kontserdil.V– VI õppeaasta:Igas õppeveerandis omandada 2-3 muusikapala, poolaasta lõpus esitada vähemalt 1 muusikapala kontserdil.VII õppeaasta:Igas õppeveerandis omandada 2-3 muusikapala, poolaasta lõpus esitada vähemalt 1 muusikapala kontserdil.

PÄRIMUSMUUSIKAANSAMBEL (koosmusitseerimine)

1. Õppesisu

31

Õppe eesmärgiks on anda õpilastele koosmängu kogemus, praktiseerida ja edasi arendada pillitundides omandatud oskusi, nauditava kõlapildi ja muusikalise kujundlikkuse loomine.Luua alus õpilase muusikalise eneseteostuse arendamiseks.Õppetöö läbiviimiseks moodustatakse erinevatest pillidest rühmad. Eelduseks on pilli valdamine vähemalt III-IV klassi tasemel ning õpilane peab oskama ka oma pilli mängukorda seada ja häälestada. Õpilane osaleb töös peamiselt oma põhipillil ja lauldes või ka lihtsamaidõpitud lisapille rakendades.2. ProgrammKoosmängu repertuaariks on lood eesti pärimusmuusikast – rahvalaulud, rahvamängu- ja pillilood, aga ka näiteid teiste rahvaste pärimusmuusika kultuuridest. Õppeprotsess toimub kuulmisele toetuva metoodika põhjal. Ülesmärkimiseks kasutada algul skeeme ja tabulatuure, edaspidi ka noodikirja.3. OskusedÕpilane valdab järgmisi tegevusi:- modaalsel mõtteviisil põhinevad seade ja saate kujundamise võtted:- unisoonis ja oktaaviunisoonis mängimine,- burdooni mängimine,- rütmistatud ja liikuva burdooni kujundamine ja mängimine,- erineva pikkusega ostinaato kujundamine ja mängimine,- saatehääle mängimine,- kaanonis mängimine,- harmooniliste põhifunktsioonide taju arendamine ja mängimine,- harmoonia põhifunktsioonidele põhineva lihtsa kaashääle kujundamineja mängimine,- ühtse tempo tajumine ja selles püsimine,- enese ja kaasmängijate kuulamine ansamblis,- koosmängu kõla ja dünaamika jälgimine, oma pilli kõlalise tasakaaluleidmine koosmängus,- meloodia kui ka saatehääle mängija roll ansamblis.4. Mõisted- taktimõõt, rütm, tempo,- meloodia, saade, kaashääl,- burdoon,- kaanon,- ostinaato,- harmoonia funktsioonid, akord, akordi põhikuju,- vorm, lihtvormi jagunemine (motiiv, lause, periood).5. NõudedIII – IV õppeaasta:Igas õppeveerandis omandada 3-6 muusikapala, poolaasta lõpus esitada vähemalt 1 muusikapala kontserdil. Võimalusel kontsertide külastamine ja arutelu, muusika kuulamine helikandjatelt ja arutelu ning osavõtt pärimusmuusika õppelaagritest, festivalidest jne

V– VI õppeaasta:Igas õppeveerandis omandada 2-3 muusikapala, poolaasta lõpus esitada vähemalt 1 muusikapala kontserdil. Võimalusel kontsertide külastamine ja arutelu, muusika

32

kuulamine helikandjatelt ja arutelu ning osavõtt pärimusmuusika õppelaagritest, festivalidest jne

VII õppeaasta:Igas õppeveerandis omandada 2-3 muusikapala, poolaasta lõpus esitada vähemalt 1 muusikapala kontserdil. Võimalusel kontsertide külastamine ja arutelu, muusika kuulamine helikandjatelt ja arutelu ning osavõtt pärimusmuusika õppelaagritest, festivalidest jne.

33