N R . 4 ( 1 0 7 ) A P R I L L 2 0 0 7E E S T I

P A R E M P O O L N E

A J A L E H T[

[TOIMETUSE AADRESS:Tõnismägi 9, 10119 TallinnTelefon: +372 680 8080, faks +372 680 8081e-mail: toimetus@paremaduudised.eePeatoimetaja: Peep LillemägiToimetajad: Annika Arras, Liina Vahtras, Karin Kalda, Henri Arraswww.reform.ee

[

[

[

[

[

[

[

juhtkiriPopulaarsus kohustab

repliikKalle Palling – noorim Riigikogu liige

intervjuuKristiina Ojuland: Riigikogu juhatus

seisab parlamendi maine eest

arvamusAndrus Ansip eelmise

valitsuse ministritest

Kristen Michal: Järgmine eesmärk –

võit kohalikel valimistel

üldkoguKes kandideerivad juhatusse

ja kuidas neid valida

piirkonnadRiigikogu valimised tõid uued linnapead

Meenutused Reformierakonna

rattaretkedest

kes on kusReformierakonna ministrid ja

nende abilised

Aeg lendab kiiresti. Valimistest on möödas juba poolteistkuud. Riigikogu uuel koosseisul on esimesed kolm töönädalatselja taga ning järjepanu teine Andrus Ansipi juhitav valitsusametis. Hea tulemus, eriti kui meenutada, et nii mõneski Ida-Euroopa riigis on valimised toonud segaduse ja uue valitsusekokkupanek pool aastat aega võtnud. Ehk oli kübeke enamattavalisest diplomaatilisest viisakusest ka hiljuti Eestis käinudmaailma ühe pikema demokraatiatraditsiooniga Šveitsi presi-dendi ja välisministri Micheline Calmy-Rey tõdemuses, et Ees-ti on kõige säravam Euroopa Liidu uus liikmesriik.

Meelis Atonen märkis telesaates Paar, et just sellise valitsusemoodustamiseks andis rahvas Reformierakonnale mandaadi.Valitsusleppe allkirjastamise järel kirjutas Andrus Ansip era-konnakaaslastele: “2. aprilli pärastlõunal andsid 31 reformi-erakondlast Riigikogu liikme ametivande. See on meie era-konna ajaloo suurim päev. Kunagi varem pole liberaalne maa-ilmavaade Eesti Vabariigi Riigikogus olnud nii tugevalt esin-datud."

Tore on see, et äsja alustanud Riigikogus nii palju liberaaleon. Nad kõik töötavad selle nimel, et Eesti jõuaks 15 aastagaEuroopa viie jõukama riigi hulka. Eestil on läinud hästi, Refor-mierakonnal on läinud hästi ja need kaks hästiminekut onomavahel seotud.

Kuid eneseimetlusega kaugele ei jõua. Mägedes käinud tea-vad, et kui jõuad tippu, avaneb sealt vaade eesootavateleuutele tippudele.

Veelkord Andrus Ansip, kes visandas meie edasist teed Riigi-kogus valitsuse moodustamise volituste saamise eel peetudkõnes: “Eesti uue valitsuse selgroo moodustab tegevuskavatoimetulekuks kümne Eesti ees seisva suure väljakutsega.Need on Eesti rahva kümme käsku oma valitsustele. Me püüd-leme Eesti poole, mis kuuluks Euroopa jõukaimate hulka, mil-le rahvas hoiaks ühte ja üksteist ning oleks õnnelik."

6. mail tuleb kokku Reformierakonna üldkogu. Erakonnalevalitakse taas esimees ja uus juhatus. Ees ootavad uued ees-märgid.

PU

Aeg tegudeks

KULTUURIMINISTER LAINE JÄNES, PEAMINISTER ANDRUS ANSIP JA SOTSIAALMINISTER MARET MARIPUUuue valitsuse ametisseastumisel. Foto: Andres Haabu, Äripäev

[2 INTERVJUU PAREMAD UUDISEDnr 4 (107) aprill 2007 tel 680 8080 / www.reform.ee

juhtkiri

Valijate oodatud valitsusNaljakas lugu selle populaarsusega. Kõik tahavad sellest osa. Tõsi,

mõni täiesti teenitult, mõni vähem, aga selge on see, et orbiidil onraske inimestele meele järele olla. Osa saamine tähendab paljudejaoks luba avalikult kritiseerida, aga ka kiita; targutada, aga ka konst-ruktiivset tagasisidet anda. On neid, kes tahavad ennast võitja javõitja sõnumiga seostada ja samastada, on ka neid, kes valimatultründavad.

Ühiskondlik ootus paremerakondade koondumise osas oli ennevalimisi äärmiselt kõrge ja nii ajakirjanikud kui muidu avaliku elutegelased, kelle sõna üleriigilises meedias ära trükitakse, olid usi-nad seda kommunikeerima. Nüüd aga ennustavad need samad ini-mesed koalitsiooni kiiret lagunemist, sest juba läbirääkimiste lauataga istuti hambad ristis, sest tagatubades kindlasti sepitsetakse mi-dagi, sest erakondadel on kindlasti mitu kombinatsiooni varu-variante tagataskus.

Kõrgelt arenenud kriitikameel on väga hea. Suutlikkus valskustvõi muidu sahkerdamist ära tunda on kiiduväärt, aga pime konspi-ratsiooniteooriate väljamõtlemine ei tule kellegi vaimsele terviselekasuks. Kindlasti on see produktiivsust pärssiva toimega. Ja kuigiosa valitsusest jäi samaks, on tegemist siiski uue meeskonnaga, kesvajab veidi aega, et sisse elada. 100 päeva näiteks?

On selge, et täna ei jää ükski erakond või ka näiteks ettevõte ellu,kui tal pole etteulatuvat plaani, kuidas oma populaarsust või siisvastavalt turuosa hoida. Kuid nende pikaajaliste eesmärkide sead-misel ei tohi ära unustada, et sisuline töö vajab samuti tegemist.Mõnus on veidi valimiskampaaniast puhata ja tööd teha. ParemadUudised soovib nii uuele valitsusele kui Riigikogu XI koosseisuletuult tiibadesse, naela kummi ja ragisevaid ajusid! Kindlasti viib Re-formierakonna poolt juhitud koalitsioon Eesti lähemale Euroopajõukamate riikide esiviisikule.

[repliikVeel uue põlvkonna tulemisest

Eelmise kuu Paremate Uudiste juhtkirjas oli juttupõlvkondade vahetusest poliitikas üldisemalt ja kaReformierakonnas. Selle tõestuseks on statistilinenäitaja, mille kohaselt on rahvasaadikute keskmi-ne vanus märgatavalt langenud. Oma osa selleston ka minul, sest Riigikogu XI koosseisu kõige noo-rema liikme tiitel kuulub just mulle. Kuigi ma ei ar-va, et inimese vanus on tema tegevust määrav, onsellel siiski mingi sümboolne tähendus. Näiteks lu-ges Riigikogu liikme vande 2. aprillil ette just Riigi-kogu kõige vanem liige.

Lisaks sellele, et saadikute keskmine vanus onlangenud, erineb uus põlvkond poliitikas raskekaar-diväest aga veel ühe näitaja poolest – nimelt paljudalla 30sed täna poliitikas aktiivsed noored ongi po-liitikaga terve oma teadliku elu tegelenud. Kui veel10-15 aastat tagasi koosnes valdav osa poliitikutestoma eriala tippudest, olgu see siis ajalugu, majan-dus või sotsioloogia, siis tänased noorpoliitikud onvarakult (tihti juba keskkooli pinki nühkides) jõud-nud veendumusele, et nad soovivad oma elu sidu-da poliitikaga ja seda kõige aktiivsemas võtmes.Kõnealune uus põlvkond on üldjuhul kasvanudvälja erakondade noortekogudest, nad on mitmelkorral aidanud erakonnal erinevaid kampaaniaidkorraldada ja nad on erakondade liikmetena olnudkeskmiselt aktiivsemad. Ja nii ka mina.

Seega, olukorras, kus meedia ja kaassaadikudpööravad mulle ja mu tegevusele kõrgendatud tä-helepanu tänu sellele, et ma olen niivõrd "roheli-ne", tunnen ma ise, et see on mu poliitilise tegevu-se loomulik jätk. Kindlasti ei taha ma täna võttalõplikku seisukohta kogu mu edasise tegevusesuhtes, aga ma julgen täie enesekindlusega väita,et järgmised neli aastat olen ma Riigikogu liige jaesindan oma valijaid parimal võimalikul viisil. Vii-mase nädala-kahe jooksul on minult korduvalt kü-situd, kas ma ei arva, et mul napib riigikogulase töötegemiseks elukogemust. Minu reaktsioon on siin-kohal olnud alati üks – defineerige mõiste eluko-gemus. Olen seisukohal, et Riigikogus kui rahvaesinduskogus peavad olema esindatud kõik ühis-konnagrupid ja noorte või tudengite esindajanaoleme meie, noored, ainuõige valik.

Reformierakonna suur esindatus Riigikogus ontugeva töö teenitud tulemus. Ka minu liikmelisuson raske töö tulemus. Ja ma olen selle tulemusegarohkem kui rahul, sest sisulise töö tegemiseks onRiigikogus kõik võimalused olemas. Valimiseelseterakondade ja nende esindajate vahelist hõõru-mist pole enam tunda. Riigikogus valitseb sõbralikja töine atmosfäär, minu imestuseks pigem positiiv-ne kui jalgealust õõnestav. Ja seda nii noorte kuivanemate kolleegide vahel.

Kalle Palling

juhatus kannab demokraatlikusriigis parlamentarismi põhiväär-tusi ja seisab parlamendi mainening hea nime eest avalikkuses.Ise arvan, et juhatuse roll seis-neb ka Riigikogu liikmetele ees-kujuks olemises ja toetamises.Riigikogu juhatus peaks seismakõrgemal erakondlikest huvi-dest.

Reformierakond on Riigikogujuhatuses olnud esindatud alatesoma loomisest. Toomas Savi,Rein Lang ja Maret Maripuu onteinud juhatuses head tööd jaesindanud Reformierakondaväärikalt. Tahan seda traditsioonijätkata.

Küsitles Peep Lillemägi

sed kooli minema, peab neil ole-ma võimalus saada põhiharidustkodu lähedal.

Alates aprillist oled Riigikoguesimene aseesimees. Millisenanäed Riigikogu juhatuse üles-andeid?

Seadustega on need ülesandedpäris täpselt paika pandud. Juha-tus korraldab Riigikogu tööd,lahendab töös ettetulevaid küsi-musi. Esimene pähkel oli koheRiigikogusse valitud EuroopaParlamendi saadikute staatus.

Kõik juhatuse liikmed juhata-vad kordamööda Riigikogu is-tungeid. Juhatus täidab ka Riigi-kogu esindusfunktsioone ja te-geleb välissuhtlusega. Riigikogu

Kristiina Ojuland: Riigikogu juhatuskannab parlamentarismi põhiväärtusi

Valimistest on möödas üksjaguaega, ent küsida võib ikka: kui-das jäid rahule valimistule-musega?

Patt oleks mitte rahul olla. Re-formierakond võitis valimised,ka selles ringkonnas, kus kandi-deerisin, läks meil hästi. Lääne-Virumaal oli mulle antud häältearv sealsete kandidaatide hulgassuurim. Ka siis, kui võrrelda toe-tusprotsenti valijate arvust võiReformierakonna kandidaatidekogutud hääli üle Eesti, oli tule-mus väga hea. Igal juhul annabsee innustust tööd Lääne-Viru-maal edasi teha. Valimistulemusnäitas ka, et ilma tööta ei tule mi-dagi. Kolme kuu jooksul ennevalimisi käisin läbi kõik vallad,suuremad asutused, ettevõtted.Lisaks toimusid kuu jooksul en-ne valimisi rahvapeod, kus saiinimestega vabamalt suhelda.Tahan siinkohal tänada kogukampaaniameeskonda ja kõikikaaskandideerijaid.

Mõned kampaaniaüritusedjõudsid ka üleriigilisse mee-diasse.

Tõsi see on. Ka kampaania-meistrid ütlevad, et meelelahu-tuslik element on valimisteks val-mistudes omal kohal. Kollaneajakirjandus muidugi püüab jatoob välja ekstravagantsusi, jät-tes tegeliku tõsise töö tahaplaa-nile. Huvitav oli selle kampaaniapuhul, et kõikidel kohtumistelvalitses erakordselt positiivnemeeleolu. Kurja sõimu või isegivaid viltuvaatamist ei kohanudkusagil. Küllap on asi selleski, etelu Eestis on paremaks läinud jainimesed saavad aru, et Refor-mierakonnal on sellega kindelseos.

Milline peaks olema saadiku-töö oma valijate ja valimispiir-konnaga?

Saadik peab igal juhul kursisolema valimispiirkonna elu ja va-lijate muredega, kuid siiski peabsaadik kursis olema terve Eestiprobleemidega. Kindlasti peabta olema kohal, kui arutataksevalimispiirkonna jaoks olulisiteemasid. Nii käisin hiljaaeguRakveres maavalitsuse korralda-tud foorumil lastehoiu teemal.Seal räägiti riigi perepoliitikast,selle väljendumisest kohapeal.Jutuks olid riiklikud ja kohalikudtoetused laste hoidmiseks, prae-gused ja kavandatavad laste-

hoiuvõimalused. Ka lasteaiatöö-tajate palgad. See kõik on äärmi-selt oluline nii Eesti, Lääne-Virukui Reformierakonna jaoks.

Lääne-Virumaast rääkides ontähtsad maakonna vee- ja kanali-satsiooniprojekt, Tapa raudtee-ülesõit ning internetiühendusetagamine kõikidele soovijatele.

Reformierakonna üks valimis-lubadusi vanemapalga piken-damise kõrval oli ka, et kõigilelastele tagatakse lasteaiakoht.

Just. Foorumil, mida nimeta-sin, tahtsidki omavalitsustegela-sed teada, kuidas seda program-mi rakendama hakatakse. Lisakstuleb arvestada, et kui kuue-seits-me aasta pärast hakkavad lap-

Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland rõhutab, et iga saadik peaks kursis olema oma valimispiirkonna rõõmude ja muredega.

intervjuu

APRILLI ALGUSESRIIGIKOGU ASEESI-MEHEKS VALITUD

KRISTIINA OJULANDmeenutas intervjuus

Parematele Uudistelevalimiskampaaniat,rääkis kohtumistest

valijatega ningsellest, millisena

näeb Riigikogujuhatuse rolli.

KRISTIINA OJULAND pakkus valimiste eel välja mõtte, et Rakverest võiks saada Eesti kultuuripealinn. Foto: Kristjan Lepp

3ARVAMUSPAREMAD UUDISEDnr 4 (107) aprill 2007tel 680 8080 / www.reform.ee

Laiema avalikkuse jaoks alga-sid 2007. aasta Riigikogu valimi-sed esimeste Reformierakonnavisiooni tutvustavate plakatite il-mumisega tänavapilti möödu-nud aasta novembris. Reformi-erakonna liikmete ja kandidaati-de jaoks veidi varem, erakonnasisevalimiste I vooru väljakuulu-tamisega. Ettevalmistused ja te-gelik töö algas aga juba ligi kaksaastat tagasi. Ja täna võime kind-lalt väita, et Reformierakonna va-limisplatvormi koostamise töö-gruppide ja kampaaniamees-konna eesmärgistatud ja sisulinetöö kandis vilja – Reformierakondvõitis valimised 31 mandaadigaRiigikogus, ka isikumandaatideTOP 10st võis leida tervelt viisreformierakondlast. Sellise tule-muse üle võib uhkust ja rõõmutunda!

Olukorras, kus uus Riigikoguon just kokku tulnud, uus valit-susliitki sündinud ja tööd alusta-nud, on hea korraks peatuda javäike vahekokkuvõte teha. Meilläks valimistel suurepäraselt. NiiReformierakonna kampaania-meeskond kui valimisprogram-mi meeskond tegid professio-naalset ja sisulist tööd, aga selleston juba räägitud. Olen aga teeni-matult vähe rääkinud oma mees-konnast, tänu kellele oli rahvausaldus nii valitsuse kui ka pea-ministri isiku suhtes valimisteaastal rekordiliselt kõrge. Teadu-pärast olid eelmises valitsuses Re-formierakonnal peale peaminist-ri posti välis-, justiits-, kaitse- jarahvastikuministri toolid ja justneile meestele tahan tehtud tööeest öelda AITÄH!

Urmas Paeti välisministriksoleku ajal valmisid välisteenistuseja -suhtlemise seadused, mis re-formisid kogu välisteenistust,palga- ja karjäärisüsteemi. Urmase

teene on, et välisministeeriumilelisandus riigieelarvest raha, misvõimaldas uute saatkonnahoo-nete ostmist ja avamist, vanaderenoveerimist jmt. Tema eestve-damisel prioritiseeriti arenguabisihtriikidena Moldova, Gruusia jaUkraina, sest nendes riikidessaame pakkuda lisaks rahaliseleabile ka oma kogemusi, midateistel EL riikidel pole.

Välispoliitilise järjepidevuse ta-gamiseks ja heanaaberlike suhe-te hoidmiseks on loodud diplo-maatiliste kontaktide säilitamineeluliselt tähtis ja Urmas saaboma tööd ka uues valitsuses jät-kata.

Justiitsminister Rein Langi onnimetatud põhjendatult läbiaegade üheks tugevamaks justiits-ministriks. Juristina on ta algata-nud ja ka lõpule viinud mitmeteolemasolevate seaduste reformi-mise. Kuid Rein Lang on õiguse-mõistmise kvaliteedi küsimuste-ga alati veidi laiemalt tegelenud– ta on tunnistanud vajadustarendada uusi elektroonilisi tee-nuseid, kohelda inimesi erapoo-letult ning tagada õigusemõist-mise toimimiseks väärikad ol-metingimused. Rein Langi eest-vedamisel viidi läbi vanglate jakohtute reformid, aga ka krimi-naalkaristuse reform, mille tule-musena loodi ametialase kuri-tarvitamise tegudele erinevadkoosseisud. "Ettevõtja õiguse" te-gevuskava raames tekkis ettevõt-lust ja investeeringuid soodustavõiguskeskkond. Üks ja mitte vä-heoluline osa sellest tegevuska-vast on tänaseks juba täidetud –ettevõtte kaughaldusportaali kau-du saab ettevõtte asutada kahetunniga ja tulemused räägivad

enda eest, sest kahe kuu jooksulon ca 12% uutest äriühingutest loo-dud just kõnealuse portaali kau-du. See tõstab Eesti e-uuendusteosas Euroopas taas esikohale, kunategemist on täiesti ainulaadseprojektiga. Kindlasti pole ka Reinutöö selles vallas veel lõppenud.

Jürgen Ligi oli oma tegevuseskaitseministrile kohaselt jõuline.Tõustes kaitseministriks käivitasJürgen senisest tugevama, laie-ma ja avalikuma debati riigikait-se korralduse tuleviku üle. Ta võt-tis oma südameasjaks süsteemikui terviku korrastamise. Seejuu-res ei pigistanud ta silmi kinniühegi tõsise probleemi ees ningjuba ainuüksi see väärib tunnus-tamist. Kaitseministeeriumi eel-arves panustas ta eelkõige ini-

mestesse – nende sõnade kinni-tuseks olgu siinkohal välja too-dud nii kutseliste kaitseväelasteüle mitme aasta suurim palga-tõus kui ajateenijate toetuse mit-mekordistamine. Vaieldamatulton Jürgen Ligi Reformierakonnaraudvara ja südametunnistusehk teisisõnu – mees omal kohal.

Rahvastikuminister Paul-EerikRummo saab oma nelja-aastaseministriks olemise perioodi lõ-petada märkimisväärsete tule-mustega – sündimus on üle vägapika aja taas tõusuteel, ka kesk-mine eluiga tõuseb. Eesti ühis-kond väärtustab taas perekondaja lapsi ja emade kõrval ka isaderolli laste kasvatamisel. Abielu-sid lisandub, lahutusi jääb vähe-maks, pikemaks on muutunudka vabade kooselude kestvus.Eesmärgistati integratsioonipolii-tika vajadusega luua kõigile Eestielanikele võrdsed võimalusedühiskonnaelus osalemiseks sõl-tumata rahvusest või emakee-lest. Tänu Paul-Eerik Rummo jär-jepidevale tööle tunnistame täna

vajadust suurema kodanikualga-tuse ja ühiskonna eri sektoritemõtestatud koostöö järele. Tule-mused räägivad enda eest roh-kem kui tuhat sõna. Kuid suurimviga oleks loorberitele puhkamajääda. Eesmärgistatud ja sisulinetöö peab jätkuma. See on suurusaldus, kui ametisoleva peami-nistri partei saab valimistel pari-ma tulemuse. Järgneva nelja aas-ta jooksul peame ühiselt pingu-tama, et valijatele antud lubadu-sed saaksid täidetud. Jätkuvaltkõrge majanduskasvu saavutami-seks alandame makse, et inimes-tele jääks rohkem raha kätte.

Sündide arvu suurendamineon juba aastaid meie erilise tähe-lepanu all olnud, kuid me soovi-me noorte perede ja laste aren-gu küsimustele läheneda kom-paktsemalt – vanemahüvitis pi-keneb, igale lapsele leidub kohtlasteaias ja huvitegevust toetavringiraha aitab meie tulevikuloo-tustel paremini areneda. Aga memõtleme ka eakamatele, sestsoodsa majanduskasvu tingimus-tes peavad tõusma ka pensionidja seda 18% ulatuses juba käes-oleval aastal. Me peame ühiseltpingutama, et 2011. aastaksoleks tulumaksumäär langenud18 protsendini ja pensionid võr-reldes tänasega tõusnud kahe-kordseks. Vaid oma lubadusi täi-tes ja Eesti poliitilise kultuuri ta-set tõstes õigustame meile an-tud hääli ja seatud eesmärki viiaEesti 15 aastaga Euroopa viiejõukaima riigi hulka. Me pole ku-nagi leppinud keskpärasusega.Kahtlejaile tuletan meelde, milli-se tundega me esimesi kordi et-tevaatlikult, kuid valju häälegaütlesime – Reformierakond on2007. aasta Riigikogu valimistevõitja!

Andrus Ansip

On harva hetki, kus aeg seisab.Poliitikas pole neid ammugi.Alati on ühed valimised läinud jauued tulemas.

Nii on ka meil. Riigikogu valimis-test ei ole möödas veel kahtekuudki, Riigikogus saadikud al-les otsivad oma tube, kui tulebhakata plaani tegema järgmis-teks vallutusteks. Reformiera-kond oli sel korral edukas palju-del põhjustel – pikk ja tõsine pro-grammitöö, kõva ehitustöö piir-kondades, hea ja täpne kampaa-nia ning kõige alus – hea mees-konnavaim ja igaühe osa selles.

Nii noored kui vanad, nii linna-kui maainimesed, nii naised kuimehed ütlesid ühel hetkel, etmeie kõik olemegi Reformiera-kond ja usaldasid oma tulevikuüksteise kätesse. Mina usaldasinoma tuleviku, nagu ka meie vali-jate tuleviku nende kätte, kes te-gutsesid kohtades, kuhu enamuskunagi ei sattu ja veensid inime-si, kellega me kunagi ei kohtu. Janemad usaldasid omakorda mindja Sind. Ja ükskõik, mis oleks siistulemus olnud, me teadsime, et

igaüks andis endast kõik. Saime mitte 25 kohta, nagu ise

lootsime kunagi plaani tehes.Mitte ka 27 kohta, nagu üks kurikirjutaja debatilistis peasekretäriametispüsimiseks nõudis, vaid 31.Mati Alaver ütleks – pole paha.

Seda mandaati ja tulemustjõuame tõlgendada veel järgmi-sed neli aastat. Igatahes on minujaoks selge juba täna, et meidvaliti, sest meil on olemas tõsineja tulevikkuvaatav programmvõtmevaldkondades – majandu-ses, perepoliitikas, keskkonna-poliitikas, sisejulgeolekus. Ja ar-van, et tänane koalitsioonilepeliidab kindlasti selle programmiparemaid osi meie partnerite tu-gevustega. Ja valitsus on samutiüks meeskond, mitte toolijalasaagijate gäng.

Teine osa meie mandaadist olikindlalt meie vastandumine sel-lele, mis pööraks Eesti elu tagasi– nagu seda tahtis Keskerakondning kavala KeRa pakti läbi allu-tatud Rahvaliit.

Et aga poliitikas, nagu elus üldi-selt on pendlit võimalik vaid ta-

sakaalust välja viia, siis olen kin-del, et kõik need mõtted astme-lisest tulumaksust, tagurpidi vä-lispoliitikast ning raha “juurde-trükkimisest” pole kuhugi kadu-nud. Nagu on endiselt tugevkeskmeeste reegel nr. 1 – Edgarütleb kuidas on. Ja reegel nr. 2 –et kui aru ei saanud, siis loereeglit nr. 1.

Nii kottis Edgar ära ühe Keskiuue laine tegijatest ja näitas sel-gelt, kelle nimele seal majas le-hed tellitud on.

Ehhki soovitan tavaliselt kõigilkeskenduda vaid oma tugevus-tele ja mitte tegeleda teiste hin-geeluga, siis soovitan vaadata,kui erinevad me oleme – kaksEesti poliitika liidrit.

Meil oleks ilma võidutagi polii-tikas tulnud peale nö. uus laine –Lauri Luik, Kalle Palling, KeitPentus, Silver Meikar, Taavi Rõi-vas, Hanno Pevkur ja seda loe-telu võiks jätkata, siin on vaidnoorimad. Neist ja paljudest teis-test saavad tulevikus Eestis tegi-jad. Kellest pisut varem, kellestpisut hiljem.

Meie ministrid – Laine Jänes,Maret Maripuu ja Jaanus Tamkivion poliitikas juba kogenud tegi-jad, kuid selles ametis esma-kordselt. Ja nende asemel on tu-lemas uued linnapead või uuesametis olevad inimesed – UrmasKruuse, Ivar Unt, Kalle Jents,Kersti Kõosaar. Selle rea mõteon lihtne – vahet ei ole, võit võikaotus, organisatsioon vajab pi-devalt ja sihikindlat uuenemist.

Ehkki võit on alati meeldivam.Reformierakonnas on peale

kasvanud jälle üks uus põlv-kond. See on põlvkond, kes või-dab järgmised kohalikud ningRiigikogu valimised. Selleks agapeame käituma võitjatele koha-selt – töötama rohkem kui tei-sed, olema alati korrektsed ninghoidma kokku.

Mis tulevaid valimisi puudutab,siis ka selles osas on mul üksmõte, siiski. Nimelt, et järgmisedvalimised võidavad inimesed.Inimeste nimekirja, kes võida-vad, loen ette juba üldkogul.Seal näeme.

Kristen Michal

Tagasivaade tehtule ja uue valitsuse ülesannetest

Tutikad poliitikud

KAKS AASTAT EESTIT JUHTINUD valitsus tegi head tööd. Foto: Andres Haabu, Äripäev

KRISTEN MICHAL näeb Reformierakonna tugevust sellest, et teotahtelisi uusi tegijaid ei tõugata kõrvale,

vaid võimaldatakse neil esile tõusta. Foto: Postimees/Scanpix

Reformierakonna vali-misprogrammi mees-

kond ja kampaania-meeskond tegid suure-pärast ja sisulist tööd.

Eesti ühiskond väär-tustab taas perekonda

ja lapsi ning emadekõrval ka isade rollilaste kasvatamisel.

Reformierakonnal olideelmises valitsusesjustiits-, välis-, kaitse-ja rahvastikuministritoolid ja just neilemeestele tahan tehtudtöö eest öelda: AITÄH!

Mõtleme eakatele, sest soodsa majandus-keskkonna tingimustes

peavad tõusma ka pensionid.

4 ÜLDKOGU PAREMAD UUDISEDnr 4 (107) aprill 2007 tel 680 8080 / www.reform.ee

Juhatuse valimise korrast Eelvalimiste kohad ja ajad maakondades

Esmakordselt Reformierakonna ajaloos on võimalik juhatust valida ka e-hääletusel. Eelhää-letus toimub kahes osas – elektrooniline hääletamine 20.-23. aprill www.reform.ee ningsedelitega hääletus 25.-29. aprill maakondlikes hääletuspunktides (vt lisatud tabelit).

Eesti Reformierakonna põhikirjast lähtuvalt valitakse juhatuse liikmed Üldkogu poolt sala-jasel hääletamisel kuni kaheks aastaks. Juhatuse valimised toimuvad kahes etapis. Kõige-pealt valib Üldkogu erakonna esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Seejärel valitaksejuhatuse ülejäänud liikmed. Juhatuse liikmed valivad endi hulgast erakonna aseesimehed.

Kandidaatide ülesseadmine toimus 27. märtsist 18. aprillini. Erakonna esimehe ja juhatuseliikme kandidaatide ülesseadmise õigus oli kõigil erakonna maakondlikel ja piirkondlikel or-ganisatsioonidel, erakonna allorganisatsioonidel ja muudel ühendustel ning igal erakonna-liikmel. Kandidatuuri ülesseadmiseks tuli koguda juhatuse liikme puhul vähemalt 10 toetusall-kirja ning esimehe kandideerimiseks oli vaja vähemalt 30 allkirja.

Juhatuse koosseis selgub 6. mail toimuval Üldkogul.

NB! Tallinna ja Tartu kontorites saab hääletada ka väljaspool oma piirkonnajärgset valimisjaoskonda.

Maakond Aeg Koht

Harjumaa 25.-28. aprill Kõik piirkonnad, info PKO juhtidelt ja arendusjuhilt

Hiiumaa 27. aprill, 16.00 Info arendusjuhilt

Ida-Virumaa 25. aprill, 18.00-19.30 Valge Hobu Trahter, Edise küla 16, Jõhvi vald, 41502

Jõgevamaa 25.-28. aprill Kõik piirkonnad, info PKO juhtidelt ja arendusjuhilt

Järvamaa 27. aprill, 10.00-18.00 Reformierakonna kontor, Keskväljak 10 (II korrus), Paide

Läänemaa 25. aprill, 12.00-18.00 Haapsalu, info arendusjuhilt

26. aprill, 12.00 Oru vald, info arendusjuhilt

26. aprill, 13.30 Noarootsi vald, info arendusjuhilt

26. aprill, 15.00 Nõva vald, info arendusjuhilt

26. aprill, 19.00 Läänemaa MKO üldkoosolek Haapsalus, Fra Mares

27. aprill, 10.00 Taebla vald, info arendusjuhilt

27. aprill, 12.00 Risti vald, info arendusjuhilt

27. aprill, 12.30 Kullamaa vald, info arendusjuhilt

27. aprill, 14.00 Lihula vald, info arendusjuhilt

27. aprill, 15.00 Hanila vald, info arendusjuhilt

Lääne-Virumaa 25.-28. aprill Kõik piirkonnad, info PKO juhtidelt ja arendusjuhilt

Põlvamaa 25.-27. aprill, 10.00-17.00 Räpinas Turismiinfokeskuses

25.-28. aprill, 10.00-17.00 Põlva, Hotell Pesa

25. aprill, 12.00-14.45 Kanepi, Tammiku pubi

25. aprill, 15.00-17.15 Valgjärve vallamaja

25. aprill, 17.30-18.30 Kõlleste vallamaja

26. aprill, 12.00-14.00 Vastse-Kuuste vallamaja

26. aprill, 14.30-16.00 Ahja vallamaja

26. aprill, 16.30-18.00 Mooste Linakoda

27. aprill, 11.00-12.00 Mikitamäe vallamaja esine parkla

27. aprill, 12.30-14.00 Värska, vallamaja esine parkla

27. aprill, 14.30-16.00 Orava vallamaja

27. aprill, 16.30-17.30 Veriora, Tiina Köök

28. aprill, 12.00-14.00 Laheda, Järve poe esine parkla

Pärnumaa 25.-27. aprill, 10.00-16.00 Reformierakonna kontor, Ringi 1, Pärnu

25. aprill, 11.00-17.00 Häädemeeste apteek

26. aprill Sauga vald, info arendusjuhilt

Raplamaa 25.-27. aprill, 9.00-17.00 Rapla vallavalitsus

Saaremaa 25. aprill Kõik piirkonnad, info arendusjuhilt

26.-27. aprill, 15.00-19.00 Reformierakonna kontor, Tallinna 1, Kuressaare

28. aprill, 10.00-15.00 Reformierakonna kontor, Tallinna 1, Kuressaare

Tartumaa 25.-27. aprill, 10.00-18.00 Elva kesklinna apteek, Kesktänav 23, Elva

25.-28. aprill Teised piirkonnad, info PKO juhtidelt ja arendusjuhilt

Valgamaa 25. aprill, 8.00-17.00 Hummuli vallavalitsus

25. aprill, 8.00-17.00 Karula vallavalitsus

25. aprill, 8.00-17.00 Puka vallavalitsus

26. aprill, 8.00-17.00 Hummuli vallavalitsus

26. aprill, 8.00-17.00 Valga linnavalitsus

26. aprill, 8.00-17.00 Puka vallavalitsus

27. aprill, 8.00-20.00 Tõrva-Helme hot. De-Tolly

27. aprill, 8.00-17.00 Valga linnavalitsus

27. aprill, 8.00-20.00 Otepää Tamme puhkemaja

28. aprill, 9.00-15.00 Tõrva-Helme hot. De-Tolly

28. aprill, 9.00-15.00 Valga linnavalitsus

28. aprill, 9.00-15.00 Otepää Tamme puhkemaja

Viljandimaa 25.-28. aprill Info arendusjuhilt

Võrumaa 25.-27. aprill, 11.00-18.00 Reformierakonna kontor, Jüri 22a, Võru

28. aprill, 10.00-14.00 Reformierakonna kontor, Jüri 22a, Võru

25. aprill, 9.00-17.00 Rõuge ja Haanja, Rõuge Noortekeskuses

26. aprill, 10.00-16.00 Sõmerpalu, Sulbi koolimaja

27. aprill Vastseliina, Lasva, Antsla, info arendusjuhilt

Tallinn 25.-28. aprill, 10.00-18.00 Reformierakonna kontor, Tõnismägi 9, Tallinn

Tartu linn 25.-27. aprill, 10.00-18.00 Reformierakonna kontor, Raekoja plats 14, Tartu

28. aprill, 10.00-16.00

Reformierakonna juhatuse kandidaadid5ÜLDKOGUPAREMAD UUDISEDnr 4 (107) aprill 2007tel 680 8080 / www.reform.ee

Kandidaat erakonna juhatuse esimehe kohaleAndrus AnsipSünniaeg: 01.10.1956Ametikoht: peaministerHaridus: kõrgharidus orgaanilise keemia

erialalLiitumine erakonnaga: 13.11.1994, asutajaliigePositsioon erakonnas: erakonna esimees

Hanno PevkurSünniaeg: 02.04.1977Ametikoht: Riigikogu liigeHaridus: kõrgharidus õigusteadustesLiitumine erakonnaga: 15.06.2000Positsioon erakonnas: Tallinna PKO juhatuseliige

Erki SaarmanSünniaeg: 30.05.1968Ametikoht: Viidomõisa OÜ juhatuse esimeesHaridus: kõrgharidus agronoomiasLiitumine erakonnaga: 15.02.2000Positsioon erakonnas: juhatuse liige, VõruPKO juhatuse liige

Hannes AstokSünniaeg: 25.09.1964Ametikoht: Riigikogu liigeHaridus: kõrgharidus ajakirjandusesLiitumine erakonnaga: 02.04.1997Positsioon erakonnas: lihtliige

Igor SumarokSünniaeg: 27.12.1969Ametikoht: OÜ Ühiskodu juhatajaHaridus: kõrgharidus õigusteadustesLiitumine erakonnaga: 04.12.2002Positsioon erakonnas: Sillamäe PKO esimees,Ida-Virumaa MKO juhatuse liige

Jaanus TamkiviSünniaeg: 17.11.1959Ametikoht: keskkonnaministerHaridus: ehitusinsenerLiitumine erakonnaga: 13.11.1994, asutajaliigePositsioon erakonnas: juhatuse liige,Kuressaare PKO juhatuse liige, SaaremaaMKO esimees

Keit PentusSünniaeg: 03.03.1976Ametikoht: Riigikogu liige, fraktsiooniesimeesHaridus: kõrgharidus haldusjuhtimisesLiitumine erakonnaga: 09.06.1998Positsioon erakonnas: juhatuse liige, TallinnaPKO juhatuse liige

Jürgen LigiSünniaeg: 16.07.1959Ametikoht: Riigikogu liigeHaridus: majandusmagisterLiitumine erakonnaga: 13.11.1994, asutajaliigePositsioon erakonnas: juhatuse liige

Kristiina OjulandSünniaeg: 17.12.1966Ametikoht: Riigikogu aseesimeesHaridus: kõrgharidus õigusteadustes Liitumine erakonnaga: 11.04.1995Positsioon erakonnas: juhatuse liige, erakonna aseesimees, Lääne-Virumaa MKO esimees

Lauri LuikSünniaeg: 23.04.1982Ametikoht: Riigikogu liigeHaridus: kõrgharidus arvuti- ja süs-teemitehnikasLiitumine erakonnaga: 19.10.2000Positsioon erakonnas: juhatuse liige,Haapsalu PKO esimees, Läänemaa MKO juhatuse liige

Laine JänesSünniaeg: 30.07.1964Ametikoht: kultuuriministerHaridus: muusikamagisterLiitumine erakonnaga: 13.08.2002Positsioon erakonnas: juhatuse liige, TartuMKO esimees

Leino MägiSünniaeg: 22.03.1955Ametikoht: ettevõtjaHaridus: insenerLiitumine erakonnaga: 08.01.1996Positsioon erakonnas: Harjumaa MKOesimees, Keila PKO juhatuse liige, revisjonitoimkonna liige

Maret MaripuuSünniaeg: 16.07.1974Ametikoht: sotsiaalministerHaridus: õigusteaduste magisterLiitumine erakonnaga: 14.04.1997Positsioon erakonnas: juhatuse liige, Tallinna PKO juhatuse liige

Lennart LibaSünniaeg: 21.04.1968Ametikoht: Vastse-Kuuste vallavanemHaridus: keskharidusLiitumine erakonnaga: 23.05.2002Positsioon erakonnas: juhatuse liige, Vastse-Kuuste PKO juhatuse liige

Mati RaidmaSünniaeg: 07.04.1965Ametikoht: Riigikogu liigeHaridus: tuletõrjetehnika ja tuleohutuseinsener Liitumine erakonnaga: 17.10.2006Positsioon erakonnas: lihtliige

Paul-Eerik RummoSünniaeg: 19.01.1942Ametikoht: Riigikogu liigeHaridus: kõrgharidus eestifiloloogiasLiitumine erakonnaga:13.11.1994, asutajaliigePositsioon erakonnas: aukohtu liige

Meelis AtonenSünniaeg: 05.12.1966Ametikoht: Riigikogu liigeHaridus: kõrgharidus vene filoloogias (lõpetamata)Liitumine erakonnaga: 13.11.1994, asutajaliigePositsioon erakonnas: juhatuse liige, erakonna aseesimees

Rain RosimannusSünniaeg: 09.11.1968Ametikoht: Riigikogu liigeHaridus: kõrgharidus sotsioloogiasLiitumine erakonnaga: 04.12.1998Positsioon erakonnas: juhatuse liige, volikoguesimees, Raplamaa MKO juhatuse liige

Rein LangSünniaeg: 04.07.1957Ametikoht: justiitsministerHaridus: kõrgharidusõigusteadustesLiitumine erakonnaga:06.03.1995Positsioon erakonnas: juhatuse liige

Sergei IvanovSünniaeg: 05.01.1958Ametikoht: Tallinna volikoguliigeHaridus: kõrgharidus politoloogiasLiitumine erakonnaga:19.11.2002Positsioon erakonnas: lihtliige

Raivo VadiSünniaeg: 10.08.1957Ametikoht: Keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitjaHaridus: hüdrotehnikainsenerLiitumine erakonnaga: 02.06.2004Positsioon erakonnas: Jõgevamaa MKO juhatuse liige, Pala PKO esimees

Tatjana MuravjovaSünniaeg: 13.01.1949Ametikoht: Riigikogu liigeHaridus: kõrgharidus majandusteadustesLiitumine erakonnaga:19.11.2002Positsioon erakonnas: juhatuse liige, Tallinna PKO juhatuse liige

Tõnis KõivSünniaeg: 29.10.1970Ametikoht: Riigikogu liigeHaridus: õigusteaduste magisterLiitumine erakonnaga:04.06.1996Positsioon erakonnas:Järvamaa MKO esimees

Tiina Lokk-TrambergSünniaeg: 01.10.1955Ametikoht: Pimedate ÖödeFilmifestivali direktorHaridus: kõrgharidusfilmiteadusesLiitumine erakonnaga:06.12.2006Positsioon erakonnas: lihtliige

Urmas PaetSünniaeg: 20.04.1974Ametikoht: välisministerHaridus: kõrgharidus politoloogiasLiitumine erakonnaga:09.11.1999Positsioon erakonnas: juhatuse liige, erakonnaaseesimees

Väino LindeSünniaeg: 31.01.1959Ametikoht: Riigikogu liigeHaridus: kõrgharidusõigusteadustesLiitumine erakonnaga:29.10.1998Positsioon erakonnas:Pärnumaa MKO esimees,revisjonitoimkonna liige

6 PIIRKONNAD PAREMAD UUDISEDnr 4 (107) aprill 2007 tel 680 8080 / www.reform.ee

TARTU VASTNE LINNAPEA URMAS KRUUSE armastab vabal ajal muusikat teha ja sportida. Foto: erakogu

EELMISE AASTA RATTARETKEL osalejad stardi eel Vanaõuel. Foto: erakogu

VALGA UUEKS LINNAPEAKS SAI IVAR UNT.Foto: Reformierakond

Meenutusi esimesestRattaRetkest

See oli 2004. aasta kevadel, kuiReformierakonna liikmed said esi-mest korda kutse osaleda era-konna RattaRetkel. Kogu selleettevõtmise organiseerija oli Re-formierakonna Jõgeva- ja Tartu-maa arendusjuht Terje Trei. Väl-jasõit oli planeeritud kahepäeva-ne, marsruudil Jõgeva-Puurma-ni-Tabivere-Elistvere-Palamuse-Jõgeva. Esimese RattaRetkestardis oli umbes 35 julget ratta-huvilist, kes võtsid suuna Puur-mani peale, et seal lõunasöökinautida. Peale einet ja väikestpuhkust jätkus sõit Tabivere poo-le, kus kauni Saadjärve kaldalvõis teenitult asuda päeva lõbu-saima osa juurde – õhtusöök,saun, mõnus õhtu ja õnnis uni.Muidugi tuleb tunnistada, et ööbi-miskoha leidmine oli paras päh-kel, kuna see asus võrdlemisikõrvalises kohas, aga osutus en-neolematult kauniks. Õhtu ja sel-lele järgnev oli väga meeleolu-kas…

Igale peole järgneb ka argi-päev, aga see juhtus hommikulvihmane. Siiski oli meeleolu ülevning üksmeelne otsus oli alus-tatu lõpuni viia. Otsus oli õige,

sest pärast Elistvere loomapargikülastust tuli ka päike välja ja Pa-lamusele sõit oli suviselt mõnus.Palamusel oli lõuna ja retkeametlik lõpetamine. Pärast ühis-pildi tegemist oli igaühe omavalik, kuidas edasi talitada – kelleistmik lubas, see jätkas reisi Jõ-geva poole, aga kellel mitte, seetellis auto järgi. Kuigi esimenevasikas pidavat minema aia ta-ha, siis esimene RattaRetk tulikõigest hoolimata välja väga õn-nestunud ja mõnusalt meeleolu-line.

Setumaad kaemas

Reformierakonna ajaloo teineRattaRetk toimus enamjaolt Setu-maa teedel. Rattamatkaga alus-tati kaunist Värska Talurahva-muuseumist. Teele saatis vänta-jaid Riigikogu liige Mait Klaassen.Kui kamp kokku kogutud, kaar-dilt siht valmis vaadatud, hakatiSaatse poole liikuma. Kõigepealtläbiti piirivalvurite saatel tükikeVenemaast ("Saatse saabas"),kus ei tohtinud rattalt maha tulla,muidu oleks kohe olnud piiririk-kuja. Saatses külastati kohalikkumuuseumi, seejärel võttis seal-ses õigeusukirikus meid vastukohalik kirikuõpetaja. Nooruslik

kirikuõpetaja tutvustas matkalis-tele õigeusu kombeid ning tege-misi kirikus ja kalmistul, mis va-hest tundusid ratturitele väganaljakad. Saatsest suunduti Koi-dula piiripunkti poole. Nagu igalrattaretkel, nii juhtus ka seekord,et esimesed kiiremad märgitudteeotsast õnnetult mööda sõitsid.Koidulasse jõudis siiski kogukamp koos, kuigi mõned mitme-kilomeetrise ringiga. Koidulapoes tehti väike puhkekas, kusmineraalveel ja jäätisel oli kõvaminek. Kangemad mehed võtsidka karastava õlle. Sealt sõideti

edasi Piusa koobastesse, kuskuumale ilmale sai kosutavat ja-hutust. Piusalt suunduti Oravapõhikooli sööklasse keha kinni-tama ja sealt Värska Talurahva-muuseumisse tagasi.

Viljandist Virumaale

Eelmisel aastal kulges reformi-kate rattasõit lahkete viljandlastekodus, kaunil Soomaal. Esimenematkapäev kujunes pisut väsita-vaks ja matkarada sai kavanda-tud veidi raske, aga selles oli jutegelikult süüdi asupaik:) Ei saa

ju kuidagi üle soo – ikka tulebringi minna. Päev lõppes heatu-juliselt ning eks omajagu oli sel-les abiks ka külalislahke Vana-õue laagripaik, kus olid muga-vad tingimused pesemiseks jaööbimiseks vastavalt soovijatele.Esmakordselt oli meie retkelistelvõimalus kämpingutes ööbida jategelikult oleks ka lausa sviidivõinud tellida, aga nii snoobematkajaid meil polnud.

Teisel päeval võeti ette metsa-trassid. Ega seegi väga kergeväntajatele olnud, kuid õnnekspiisavalt lühike, et juba keskpäe-

vaks olid kiiremad laagris jaootasid lahkumissuppi. Nii needkaks kevadpäeva läksid.

Eelmisel retkel andsid kõigilepositiivse elamuse vahvad "Tal-linna naised". Just niisuguse hüüd-nime said vaprad ratturid Aila jaEne, kel õnnestus kahe päevajooksul lausa kolm korda äraeksida. Kuigi nad said palju sõitasaateautos, mis neid päästmatormas, läbisid nad siiski mõle-mal päeval teistega võrdselt kilo-meetreid ja vaata, et rohkemgiveel. Maamehed arvasid, et "niijuhtubki nende kilulinna naiste-ga, kui nad metsas lahti lasta".Igatahes, oli selle eksimisegakuidas oli, kindel on see, et Ailaja Ene aitasid RattaRetke Soo-maal veelgi meeldejäävamaksmuuta.

Traditsioon näeb ette, et igaretke lõpus teatatakse osalejate-le maakond, kus toimub järgmi-ne retk. Nii saigi aasta tagasi ot-sustatud, et lähme külla virulas-tele Ida-Virumaale. Kes sedaveel teinud pole, jõuab keldristvõi garaa´̀zist oma kaherattalisesõbra välja otsida, talvetolmumaha pühkida ja keti sujuvaltjooksma õlitada – Reformiera-konna RattaRetk 2007 ootab sindpäikselisel Virumaal!

Vello JürgensonJanis Kukk

Terje Trei

Reformierakonna igakevadine traditsioon – RattaRetkKA SELLEL KEVADEL ON TULEMAS REFORMIERAKONNA RATTARETK.

Tänavu juba neljas.

Tartu armastatud linnapea Lai-ne Jänes võttis 28. märtsil vastuerakonna poolt tehtud pakkumi-se asuda kultuuriministri ameti-toolile. Poliitmaastikul on viima-ne kindlasti väga oluline muutus,mitte ainult ministeeriumi tasan-dil, vaid ka Tartu linna tasandil.

Eestis Tartu suurusega linnalelinnapea leidmine ei ole pelgaltTartu prioriteet. Tartu linnapeapeab saama oma toetuse nii piir-konna juhatuse, fraktsiooni, kuika kogu Reformierakonna poolt.Kõige olulisem on loomulikultlinnarahva toetus. Sellest tulene-valt ei olnud mitme nädala jook-sul toimunud otsustusprotsesslihtsamate killast. 11. aprillil kok-ku tulnud Tartu piirkonna juha-tus ning fraktsioon otsustasid esi-tada linnavolikogule Elva linna-pea Urmas Kruuse kandidatuuri.

Vastne kultuuriminister, Reformi-erakonna Tartu piirkonna esi-mees Laine Jänes ütles pärastotsuse langetamist, et UrmasKruuse on tõestanud end headejuhiomadustega ning suurepära-se suhtlejana. Kruuse on algatus-võimeline ning omab pikaajalistkogemust töötades kohalikuomavalitsuse tasandil, aga kaomavalitsusliitudes. Ta on kasva-tanud Reformierakonna mainetja toetust kogu Tartumaal. Riigi-kogu valimistel sai Kruuse Tartu-ja Jõgevamaal 1765 valija toetuse.

Tartu koalitsioonipartnerid Rah-valiidust ja Keskerakonnast onöelnud selgelt, et nad toetavadReformierakonna otsust. Tartulinnavolikogu koguneb uut linna-pead ja sellest tulenevalt ka uutlinnavalitsust valima juba 26.aprillil.

"Tartu linnapea amet on minu-le suureks väljakutseks, mis an-nab võimaluse siinsete positiiv-sete arengute jätkamiseks ja

edasi viimiseks. Tänan Reformi-erakonna piirkonna juhatustusalduse eest ja suhtun tulevas-se töösse täie pühendumusega,"

ütles Urmas Kruuse peale piir-konna juhatuse poolt tema esita-mist linnapeakandidaadiks.

Kristjan Karis

Tartu linnapeaks esitati Urmas Kruuse

Riigikogu valimistega kaasne-sid muutused Valga, Viljandi jaVõru linnavalitsustes ning Põlvamaavalitsuses.

Valga linnas kaasati koalitsioo-ni ka uued partnerid – Isamaa jaRes Publica Liit ning Sotsiaalde-mokraatlik erakond. Linnapeaksvaliti ülekaalukalt reformiera-kondlane Ivar Unt, kes varemtöötas abilinnapeana.

Võrus valiti Riigikokku siirdu-

nud Ivi Eenmaa asemele varemsotsiaaltöö ja tervishoiu alal abi-linnapeana töötanud Kersti Kõo-saar. Rahva poolt Toompealesaadetud Peep Aru asemel jät-kab Viljandi linnapeana KalleJents.

Riigikokku valiti ka Põlva maa-vanem Urmas Klaas, kellele mant-lipärija nimetab ametisse Vaba-riigi Valitsus regionaalministri et-tepanekul.

PU

Riigikogu valimisedvahetasid linnapäid

7KES JA KUSPAREMAD UUDISEDnr 4 (107) aprill 2007tel 680 8080 / www.reform.ee

ka pensionäride jõukuse suuren-damine ja eesti keele kaitse,"lausus Keit Pentus fraktsiooni-juhiks valimise järel.

7049 häälega Riigikokku vali-tud Keit Pentus oli peaministribüroo juhataja aastatel 2005-2007, Tallinna Kesklinna vanemaastatel 2003-2005 ja on Refor-mierakonna juhatuse liige.

PU

Riigikogu Reformierakonnafraktsiooni esimesel koosolekulvaliti ühehäälselt fraktsiooni esi-meheks endine peaministri bü-roo juhataja Keit Pentus. Frakt-siooni aseesimeesteks valiti ReinAidma ja Peep Aru.

"Riigikogu koosseisust kolman-diku moodustava Reformiera-konna fraktsiooni südameasjadon ka selles Riigikogu koosseisusperepoliitika, nii tööinimeste kui

Reformierakonna fraktsiooni esimeheks valiti Keit Pentus

Peaminister Andrus Ansipon omandanud orgaanilisekeemia eriala, täiendanud endagronoomia ja ärijuhtimise eri-aladel. Tegutsenud eraettevõt-jana panganduse ja kaubandu-se valdkonnas, pannud tugevaaluse Tartu Raadiole ning ontöötanud keemialaborites.1998-2004 oli Andrus ametisTartu linnapeana, alates 2004.aastast Eesti Reformierakonnaesimees ja peaminister.

Arto Aas, peaministribüroojuhataja, on omandanud hal-dusjuhtimise eriala ning õpin-gud jätkuvad magistriõppessuhtekorralduse ja kommuni-katsiooni erialal. Erakonnagaon Arto seotud juba 1998. aas-

tast, aidates valimismanage-rina esmakordselt läbi viia KOVvalimiskampaaniat Tallinnas,pidanud ametit nõunikuna Tal-linna linnavolikogus ja linnava-litsuses, 2002. aastast töötanudReformierakonna peakontorisvalimiskampaaniate juhina.

Liina Vahtras, peaministrinõunik, on kõrghariduse oman-danud inglise filoloogia ja ava-like suhete erialadel. Liina onvarem töötanud EMT e-kanaliteturundusjuhina ning tegevjuhti-nud üht väiksemat telekommu-nikatsioonialast eraettevõtet.Reformierakonna peakontoristöötas Liina avalike suhete juhi-na.

Remo Holsmer, peaministrinõunik, on lõpetanud haldus-juhtimise eriala, magistriõpin-gud kestavad avaliku halduseerialal. Remo on olnud Refor-mierakonna Tallinna piirkonnajuhatuse liige, Kristiine linna-osa vanem, Tallinna linnavalit-suse abilinnapea nõunik ningon Tallinna linnavolikogu liige.

Kalev Kukk, peaministri ma-jandusnõunik, on lõpetanudbioloogia-geograafiateadus-konna majandusgeograafina,kaitstud ka majanduse doktori-kraad. Kalev on töötanud EestiTeaduste Akadeemia Majandu-se Instituudi juhtivteadurina,valitsuse majandusnõunikuna,Eesti Pangas peaspetsialistina,on olnud Riigikogu VII, VIII ja IXkoosseisu liige ning teede- jasideminister.

Gerli Aarma, peaministriabi, on lõpetanud avaliku hal-duse eriala. Reformierakonnaridades on Gerli alates 2004.aastast abistanud nii Europarla-mendi, KOV kui ka RK valimis-tel, töötanud Riigikogu aseesi-meeste Rein Langi ja AndresLipstoki abina ning Reformi-erakonna fraktsioonis nõuniku-na.

Jaanus Tamkivi, keskkonna-minister, on lõpetanud ehitus-inseneri eriala. Pärast kõrghari-duse omandamist asus Jaanusametisse töödejuhatajana,1999. aastal sai JaanusestKuressaare linnapea, alates2005 juunist Riigikogu liige ningkeskkonnakomisjoni esimees.2006. aasta kevadest valiti Jaa-nus Reformierakonna Riigiko-gu fraktsiooni esimeheks.

Evelin Oras, keskkonnami-nistri nõunik, on omandanudfinantsist-ökonomisti eriala.Kooli kõrvalt töötas Evelin raa-matupidajana, peale kõrgkoolilõpetamist on ta töötanudErastamisagentuuris, Tallinnalinnavolikogus ja Rahvastiku-ministri büroo juhatajana.

Rein Lang, justiitsminister,on lõpetanud õigusteaduse eri-ala. Varasemalt on Rein olnudametis Injurkollegija Eesti esin-duse konsultandina, TallinnaLinnahalli asedirektorina, ASLaulusillad juhatuse esimehe-na, AS Trio LSL juhatuse ja nõu-kogu esimehena, Tallinna abi-linnapeana, Riigikogu liikmenaja Riigikogu aseesimehenaning Euroopa Liidu Asjade ko-misjoni esimehena. 2005. aastaalguses sai Reinust välisminis-ter, juba mõne kuu pärast jus-tiitsminister ja on seda kuni tä-naseni.

Kairi Õun, justiitsministrinõunik, on haldusjuhtimisala-se kõrgharidusega. Varasemalton Kairi töötanud kaitseminis-ter Jürgen Ligi nõunikuna.

Madis Timpson, justiitsmi-nistri nõunik, on õigusalasekõrgharidusega. Madis on töö-tanud varasemalt advokaadi-büroos, eraettevõluses ettevõt-te tegevjuhina, Viljandi linna-valitsuses linnasekretärina ningVälisministeeriumis ministriteKristiina Ojulandi ja Rein Langinõunikuna. Olnud Viljandi lin-navolikogu liige ning volikoguõiguskomisjoni esimees.

Maret Maripuu, sotsiaalmi-nister, on lõpetanud õigustea-duse eriala ning kaitsnud kaõigusalast magistrikraadi, õpin-gud jätkuvad doktoriõppes.Maret on olnud ametis Riigiko-gu Liberaalide fraktsiooni kon-sultandina, Reformierakonnafraktsiooni nõunikuna, EestiReformierakonna kantselei ju-hatajana ning Riigikogu liigealates 1999. aastast, 2006. aas-tal Riigikogu aseesimees.

Kätlin Atonen, sotsiaalmi-nistri nõunik, on Reformiera-konna juures tegutsenud jubaerakonna algusaegadest, tööta-nud nii Riigikogu kui ka Tallin-na linnavolikogu fraktsiooninõunikuna. Taustajõuna onKätlin tublisti kaasa löönudkõigil valimistel alates 1995.aastast.

Anneli Berends, sotsiaalmi-nistri nõunik, on töötanud niiTallinna linnavolikogus avalikesuhete nõunikuna kui ka Riigi-kogus aseesimehe nõunikuna.Varasem töökogemus pärinebEesti Raadiost helioperaatori jasporditoimetuse projektijuhikohalt, hiljem on ta juhtinud kavenekeelse raadiojaama Raa-dio 100FM ja muusikajaamaEEVA tööd.

Urmas Paet, välisminister,on omandanud kõrgharidusepolitoloogia erialal, täiendanudend Oslo Ülikooli magistriõp-pes. Varasema töökogemusehulka kuuluvad Eesti Raadiotoimetaja, ajalehe Postimeesuudistetoimetuse reporteri, va-nemtoimetaja ja poliitikaaja-kirjaniku ametikoht. Urmas onolnud ka Nõmme linnaosa va-nem, kultuuriminister ja jät-

kuvalt on Reformierakonnaaseesimees. Välisministri ame-tis alates 2005 aprillist.

Kadri Lepp, välisministrinõunik, on omandanud riigi-teaduste eriala ning käsil onmagistrikraad politoloogias.Kadri on varasemalt töötanudKultuuriministeeriumis, viimatiUrmas Paeti nõunikuna.

Laine Jänes, kultuuriminis-ter, on omandanud koorijuhi jamuusikaõpetaja erialad, kaits-tud ka sama-alane magistritöö,õpingud jätkuvad filosoofiatea-

duskonna ajaloo osakonnadoktorantuuris. Varasem tööko-gemus kätkeb endas tegut-semist muusika- ja kultuuri-valdkonnas, aga ka avalikkuteenistust. Ta on olnud õpetajaja kontsertmeister, Tartu lin-navalitsuse kultuuriteenistusepeaspetsialist, Tartu ÕpetajateSeminari õppejõud, Eesti Muu-sikaakadeemia Tartu filiaali ju-hataja, Vanemuise Kontserdi-maja direktor. 2002. aastal siir-dus Laine poliitikasse, ollesesmalt abilinnapea ning hiljemlinnapea Tartus.

Moonika Oras, kultuurimi-nistri nõunik, on lõpetanud niirõivaste konstrueerimise jamodelleerimise eriala kui karahvusvaheliste suhete eriala.

Hetkel õpib Moonika õigustea-dust. 2002. aastal sai Moonikasterakonna peakontori sekretär,seejärel Tallinna linnavalitsusesabilinnapeade nõunik, Riigi-kogus aseesimehe nõunik ningta on aidanud ellu viia mitmetevalimiste kampaaniaid.

Kristjan Karis, kultuurimi-nistri nõunik, õpib riigiteadusteerialal. Varem töötas KristjanTartu piirkonna arendusjuhina,kus tema ülesandeks oli vali-miskampaaniate juhtimineTartu linnas. 2006. aastast võttisKristjan lisakohustusena enda-le ka europarlamendi saadikuToomas Savi nõustamise Eestisning täitis ka Tartu piirkonna ju-hatuse liikme kohustusi.

Uue valitsuse ministrid ja nende abilised2007. aasta Riigikogu valimised on võidetud, kauakestnud koalitsiooniläbirääkimised on lõppenud ning uus Vabariigi Valitsuse koosseis on moodustatud. Kes on uued Reformierakonna ministrid ning kes neid igapäevaselt nõustavad ja abistavad?

ANDRUS ANSIP Stenbocki maja rõdul. Fotod: 6x Reformierakond

REFORMIERAKONNANAISED on valimiste järel

tõusnud juhtpositsiooni-dele Eesti poliitikas.

Maret Maripuu on sotsiaalminister,

Keit Pentus fraktsiooniesimees, Kristiina Ojuland

Riigikogu aseesimees.Foto: Andres Haabu, Äripäev

8 MITMESUGUST PAREMAD UUDISEDnr 4 (107) aprill 2007 tel 680 8080 / www.reform.ee

Liberalismi eesmärkidest 21. sajandil(Algus 2006. aasta aprilli PUs)

Nõukogude mõttemalli monu-mendid pole Eesti maastikelt ka-dunud – lagunenud kolhoosihoo-ned, hruštšovkad, paneelmajad,kohutavad administratiiv- ja kul-tuurihooned, mis sisendavad la-medust. Peaks olema sihiteadlikpoliitika nendest kommunistlikuisikupäratusega, esteetikavaba-dest hoonetest lahti saamine,asendamine väärt Eesti arhitek-tuuriga, mis ei peaks ilmtingima-

ta jäljendama isikupäratut funkt-sionalismi. Arhitektuuri eesmärkpole tehniline, vaid kultuurne,inimese paremaks tegemine,ideede kandmine.

Mitte ainult ei pea me nõuko-gude linnapilti võimalikult kaota-ma, vaid aktiivselt looma klassi-kalist Euroopa linna ja maastiku-pilti. See tähendab ennekõikepuhtust. Teiseks, et kõik värvidoleks värsked, tänavakivide pai-galdused täpsed, asfalt sile ja po-leks loike ja pori vihma korral.

Kolmandaks, eeskujulikku haljas-tust, murualade kvaliteeti, aga veeledasi – kujutavat kunsti, skulp-tuure – marmorist, graniidist japronksist, mis räägivad meileigapäevaselt meie vabariigist,meie kultuurist, teadusest, sõjali-sest ja majanduslikust tublidu-sest. Sest olla eurooplane tähen-dab teatud eneseuhkust ning lu-gupidamist nende suhtes, kes

seda väärivad. Selles töös ei peame toetuma vaid Eesti oma kunst-nikele, vaid võiksime julgelt kut-suda teisi eurooplasi nagu Pee-ter I kutsus itaallasi Peterburgi.Klassikale rõhuv kunstitegevusoleks ka vastus teatud postmo-dernismi dekadentsile.1

JärgnebKalev Kallemets

1 Y. Gasset kritiseeris õigustatult modernismi kui "vormi võitu sisuüle". Masside mäss.

Reformierakonna Naisteühenduse NaiRe suurkogu Ida-Virumaal

Aeg: 19.-20. mai 2007Koht: Toila sanatoorium

Laupäev, 19. mai 2007 13.00 - 13.30 Saabumine, registreerimine Toila sanatooriumis13.30 - 14.00 Lõunasöök restoranis Mio Mare14.00 - 19.00 NaiRe suurkogu Toila sanatooriumi

konverentsisaalis14.00 - 14.05 Avasõnad

Margot Fjuk, NaiRe esinaine14.05 - 15.50 Reformierakonna poliitikute sõnavõtud 15.50 - 16.15 Naisettevõtja meestekeskses maailmas

Kersti Võlu, OÜ Kersti Võlu Koolituskeskus juhatuse liige

16.15 - 16.45 Kohvipaus16.45 - 17.30 Piirkondade aruanded. Sõnavõtud17.30 - 18.30 (19.00) Aruande-valimiskoosolek19.00 - 20.00 Õhtusöök restoranis Mio Mare20.00 - 22.00 Toila termid

Pühapäev, 20. mai 20078.00 - 9.00 Hommikusöök Toila sanatooriumis9.30 - 10.30 Toila pargiekskursioon11.00 - 11.45 Sõit Kohtla-Nõmmele11.45 - 13.45 Allmaa-ekskursioon Kohtla

Kaevanduspark-Muuseumis14.00 - 15.00 Kaevurilõuna15.00 - 16.00 Sõit Kohtla-Nõmmelt Kuremäele16.00 - 17.30 Ekskursioon Kuremäe kloostris17.30 Ärasõit

Osalustasu 150.- Osalustasu sisaldab kogu programmi, majutuse ja toit-lustamiskorrad. Registreerimiseks piisab pangaülekande tegemisestReformierakonna Naisteühenduse NaiRe arveldusarvele 221015633254Hansapangas. Pangaülekandele palume kindlasti märkida nimi, kelleeest tasute.Oluline, et osalejal oleks tasutud eelnevate perioodide liikmemaksud.Osalejaks saab registreerida 5. maini 2007. a. Täiendavat informat-siooni saab telefonil 511 5057, margot.fjuk@mail.ee või Anneki Teelahktelefonil 522 9769, anneki.teelahk@ep.ee

Kohtumiseni Toilas!

EUROOPA LIBERAALIDE JA DEMOKRAATIDE LIIDU FRAKTSIOON

EUROOPA PARLAMENT

Töökuulutus number G- 841Ametikoht: poliitiline nõunik (M/N)Eesti keelne ajutine ametnik (karjäär AD5)

AVALDUSED: Enne avalduse vormi täitmist (saadaval meie kodulehe-küljel: http://www.alde.eu) palun lugege töökuulutust tähelepaneli-kult. See sisaldab kandidaadilt nõutavate tingimuste detaile, avalduseesitamise viisi ja värbamise protseduuri. Mitte mingil tingimusel ei tohikandidaat otseselt ega kaudselt värbamise asjus ühendust võtta vär-bamiskomisjoni liikmetega. Vastutavad isikud jätavad endale õigusekõrvaldada kõik kandidaadid, kes selle nõude vastu eksivad. Maksi-maalselt 30 kandidaati kutsutakse selle konkursi kirjalikule eksamile.

AVALDUSTE ESITAMISE LÕPPTÄHTAEG: Avalduste esitamise tähtaegon 5. mai 2007. See kuupäev peab olema hilisem, mis märgitud kaspostmargil või saadetise saatelehel. Avaldused peavad olema saade-tud tähitud postiga või postiteenuse firma kaudu.

Avaldus ja sellega kaasnevad dokumendid tuleb saata posti teel järg-misele aadressile: Roger Chadwick, Head of Unit Human Resources,ALDE Group. European Parliament - PHS 55 C035 - Rue Wierts - B1047Brussels, Belgium

Reformi RattaRetk Ida-Virumaa 200709.-10. juuni

Reformierakondlane – tule vaata Eestimaad, siis näeb Eestimaa ka Sind!Kutsume Sind seekord Ida-Virumaale. Selle aasta retk kulgeb Peipsi ääres.

Laagripaigaks on Kauksi Puhkekeskus otse järve kaldal.

KAVA:

1. päev laupäev 9. juuni (63 km)9.00-10.30 Kogunemine, registreerumine, särkide kättesaamine,

kämpingus ööbijad saavad oma kodu sisse seada jne.10.30 Start. Sõidame: Kauksi-Rannapungerja-Tudulinna. 12.00 Koguneme Tudulinna kiriku juures. Tudulinnas külastame

kirikut; olemas kauplus. Tudulinnast väljudes on soovijatelvõimalus minna vaatama hüdroelektrijaama – selleks tu-leb suunduda Iisaku poole ja hiljem tagasi. Tudulinnastsuundume Avinurme.

14.00-14.45 Lõuna Avinurmes, kooli sööklas. Peale lõunat kogunemesöökla juures ja laseme Avinurme reformikatel kiita ennastja tutvustada meile oma kodu. Sõidame rongiga.

15.15 Väljume Avinurmest tuldud suunas (Iisaku poole tagasi) javõtame suuna Lohusuu peale.

16.30 Koguneme Lohusuu kiriku juures platsil ja kui kõik kohal,asume ühiselt koduteele: tagasitee kulgeb enamasti kau-nis männimetsas metsateedel.

18.00 Jõudmine laagrisse. Kasutada on pesemiseks du ´̀s ´̀sid laagriplatsil ning veidi eemal asuv saun, aga muidugi kaPeipsi veed. Telklaagri ülesseadmine ja muud vajalikudtoimingud.

20.00 Õhtusöök, vaba aeg kuni hommikuni.

2. päev pühapäev 10. juuni (42 km)08.30 Hommikusöök10.00 Start. Sõidame Kauksi-Alajõe-Iisaku.12.00 Kogunemine Iisaku Ostukeskuse ees, laseme Iisaku

reformikatel ennast kiita ja meile Iisakut tutvustada; külas-tame ühiselt kirikut ja Iisaku vaatetorni.

13.15 -14.00 Lõuna Iisaku kooli sööklas.14.00 Alustame sõitu tagasi laagrisse. Tagasitee pisut lühem kui

minnes.15.00 Laagri lõpetamine. Igaüks kiidab iseennnast. Loosime

tasuta osaluse 2008 Retkele ning teeme teatavaksjärgmise Retke toimumise aja ja koha.

Retkele registreerumine: registreerumiseks tuleb kanda osalustasukontole 221024357178 Hansapangas (Eesti Reformierakond JõgevaMKO). Selgitusse märkida osalejate nimed ja T-särgi suurused.

Hind:kuni 20. maini: 100 kr täiskasvanu, 50 kr lapsed ja noored kuni18 a. (sünd 1989)alates 21. maist tõuseb osalustasu (150.- täiskasvanu/100.- laps janoor)

Kuni 28. maini registreerunutele tagatakse retke särk. Hilisemad otsus-tajad võivad särgist ilma jääda! Kõigile, kuni 5. juunini, registreerunutele(osalustasu tasunutele) tagatakse toitlustus (2 lõunat, õhtu- ja hommi-kusöök).

Oleme broneerinud piiratud koguses ka kämpingukohti (40 kohta).Kämpingud on 2-kohalised, osad ka 3-kohalised. Ühe koha hind 100 kr.

Kämpingukoha soovijatel palume eelnevalt kooskõlastada korraldajate-ga ja alles seejärel tasuda. Broneeritud kämpingukoht peab olema tasu-tud hiljemalt 15. maiks.

Retkelise meelespea:matkale kaasa kõik mis vaja, telkijatel kõige muu hulgas kindlasti katelk:)plastikraha ei tunnistata igal pool, seega on ikka pärisraha kindlam varustame matkalised legendi ja kaardiga, kes ei ole endas kindel,hoiab teadjatega silmsidetkui teekond läheb raskeks, olete eksinud või juhtub õnnetus – telligeabi, saateauto on olemas

Lisainfo: jogeva@reform.ee, Terje Trei, 5138738

SELLISEID MÄGESID Eestimaa rattamatkajatele ei paku. Küll aga võimalust ennast proovile panna

ja sõpradega koos olla. Foto: Peep Lillemägi

fraktsioon Jürgen Ligi, põhisea-duskomisjoni esimehe kandi-daadiks Väino Linde, riigikaitse-komisjoni esimehe kandidaa-diks Mati Raidma ning majan-duskomisjoni esimehe kandi-daadiks Urmas Klaasi.

Reformierakonna fraktsiooniesimehe Keit Pentuse sõnul onjulgeolekuasutuste järelevalve

erikomisjoni esimehe kandidaatJaanus Rahumägi Eestis omavaldkonna üks tippspetsialiste.

"Jürgen Ligi konservatiivsedrahanduse ja majandusalasedseisukohad on ilmselt teada kõi-gile ja just sellist karmi käega,kokkuhoidlikku eelarvepoliitikatsoosivat komisjoni esimeest onmeie arvates Riigikogu rahandus-

komisjonile vaja," ütles Pentus. Tema sõnul on suurte koge-

mustega ja tugevad kandidaadidoma komisjonide juhtide kohaleka Mati Raidma, Urmas Klaas jaVäino Linde.

PU

Vastavalt koalitsioonilepingulekuuluvad ReformierakonnaleRiigikogu viie komisjoni kohad.

Erakonna fraktsioon Riigikogusotsustas esitada julgeolekuasu-tuste järelevalve erikomisjoniesimehe kandidaadiks JaanusRahumägi.

Riigikogu rahanduskomisjoniesimehe kandidaadiks esitas

Reformierakonna saadikud hakkavad juhtima viit parlamendikomisjoni

Seoses valimistejärgse perso-nali liikumisega on mõned muu-tused toimunud ka Reformiera-konna peakontoris. Senine kam-paaniajuht Arto Aas ning avalikesuhete juht Liina Vahtras asusidtööle vastavalt peaministribüroojuhataja ja peaministri nõunikuametikohtadele. Peakontoris ju-hib nüüdsest erakonna kommu-nikatsiooni- ja kampaaniatege-vust seni nõunikuna töötanudAnnika Arras. Annika on peakon-toris töötanud üle kolme aastaning on kampaaniatööga hästikursis. Ta on omandanud baka-laureuse kraadi soome filoloo-gias ning lõpetamisjärgus onmeedia ja kommunikatsioonimagistriõpe Tartu Ülikoolis.

PU

Uued tuuled peakontoris