Sissejuhatus õpingukorraldusse

5. Oktoober 2011

Anu Kose

õppeprorektor

AJAJAOTUS ja -PLANEERIMINE

2

AEG

8 tundi perele 8 tundi tööle

ÕNN JA

RAHULOLU

8 tundi iseendale

Mida on vaja selleks, et olla õnnelik

ja rahulolev?

Aeg kaob ...

Kuhu kaob minu aeg?

* Prioriteedid on paigas , aga ma ei järgi neid

Korralagedus (ikka on midagi kadunud)

Läbimõtlematu töökorraldus

Mälu usaldamine üleskirjutamise asemel

Hüplev ja katkendlik tööstiil

Oskamatus väljenduda selgelt ja lühidalt

Kiireloomuliste asjade kuhjumine

Oskamatus EI öelda, siduvate lubaduste andmine.

3

Millega on tegemist?

Soov hoiduda tüütust ja ebameeldivast

Oskamatus teha valikuid

Puuduvad planeeritud ja kavandatud eesmärgid

Puudub sihikindlus

Üldine ajapuudus

Hirm toimetulematuse ees

Aega näib olevat palju kuid ometigi ei suuda inimene millestki

alustada

4

Mõtle ....

Kui kaotad hommikul ühe tunni, siis otsid seda

õhtuni.

5

Aeg1 tegelikult ei taha saa mõjutada aega, vaid

sündmuseid, mis ei ole veel saabunud.

Seega aja planeerimise ja ratsionaalne

ajakasutuse põhimõtted lähtuvad selle sündmuse

väärtusest, mida me oma tegevusega esile

kutsuda soovime.

Et kõik vajalik tähtajaks tehtud saaks ja aega

muukski üle jääks, tuleb aega planeerida ehk

koostada ajakava.

Aja planeerimist saab alustada eesmärkide

seadmisest ning tegevus- ja ajaplaani

koostamisest6

Aeg - pikk

Ajakavasid tehakse kolmes pikkuses: kuu (või

semestri), nädala ja päeva ajakavad

Pikaajalised kavad peavad sisaldama vaid

kindlaid iganädalaseid kohustusi nagu

õppetöö,kohustused lähedaste ees, huvitegevus,

töö. Sinna märgitakse ka pikema tähtajaga

mahukamad ülesanded (iseseisvate tööde

tähtajad, töö valmimise etapid jms). Pikaajaline

kava peaks olema töölaua läheduses nähtaval

kohal. Siis ei lase tähtaegu mööda.

7

Aeg - keskmine

Keskmised ajakavad kujutavad endast nimekirja

kõikidest nädala ülesannetest koos umbkaudse

ajaga.

Võta aluseks pikaajalise kava konkreetne nädal

ning sinna juurde märgi nn loeteluna nädala

jooksul tegemist vajavad asjad, ka õppimisega

mitteseotud. Igaks nädalaks tee uus.

8

Aeg - päev

Aja planeerimine on tegevus, mille käigus

tehakse plaan, kui palju aega mingi tegevuse

peale kulutatakse, kogu päev planeeritakse ette.

Inimene teab juba täna, mida ta homme näiteks

samal ajal teeb. Selline planeerimine aitab

inimesel aru saada, kuhu kulub tema aeg, kas ta

kasutab aega asjalikult ning kasulikuks

tegevuseks. Samuti on aega planeerides kerge

oma päevaplaani muuta ja inimene ei unusta

midagi olulist tegemata.

9

Aeg - päev

Lühikesed ehk päevakavad koosta nädalakava

põhjal soovitavalt eelmise päeva õhtul. Siin

planeerid juba kellaajaliselt. Kanna päevaplaani

kaasa, pea sellest kinni. Kasulik on see just väga

aktiivsetele inimestele, kellel päeva jooksul palju

tegemist.

Aega planeerides ei pea Sa iial hädaldama: „ Ma

ei jõua, ei ole aega!”, sest Sa näed juba varem,

kas see tegevus mahub Sinu päevaplaani või

mitte. Päeva planeeri pool- või täistundide

kaupa. Aeg, mis võib üle jääda, on Sinu varuaeg

päevas. See on reserv ootamatusteks. 10

Ülesanne Koosta loetelu oma nendest tegevustest, mida on

vaja homme teha.

Koosta päevaplaan ehk ajakava

11

Kas ....

planeerimine oli Sinu meelest kerge või raske

tegevus? Põhjenda vastust.

kõik mida soovisid teha, mahtus Sinu päeva ära?

Sulle jäi varuaega? Kui palju?

Mida teeksid teisiti, kui saaksid selle töö otsast

peale teha? Põhjus?

12

Soovitusi

Kirjuta üles kõik, mida pead tegema; tähtsuse

järjekord määra lõpus eelistusotsuste järgi

Hinda tegemiseks kuluvat ajavajadust kuid

arvesta, et aega kipub tavaliselt kulma rohkem

Päevaplaani edukaks realiseerimiseks pole

mõttekas sellest üle viie tunni täis planeerida.

Jäta igasse päeva veidi sellist aega, millesse sa

mitte midagi ei planeeri ehk 60 min kohta 15 min

Võta päevaplaani vähemalt üks oluline ja pakiline

e A-ülesanne, täitmiseks varu päeva parim

tegutsemisaeg.

13

Soovitusi Edukaks päeva kulgemiseks ärka rahulikult ja

häälestage end päevaks – planeeri magamamineku ja

ärkamise aeg, hommikurutiinid

Pea pause – see on oluline eriti pärastlõunal, kui

töövõime hakkab kahanema

kavandades moodustage sarnastest tegevustest

blokid – võimaldab kergemini süveneda ja

ümberlülituda hiljem

Rutiintööd tehke keskpäeval või hiljem pärastlõunal,

kui mõttetöö võimekus langeb.

Lõpeta oma päev alati tagasivaatega ehk päeva

bilansi kokkupanemisega, mille abil saab koostada

järgmise päeva plaani ning kindlaks teha ülesanded,

mida esmalt täita.

Magama heida positiivsete mõtetega – on parem uni14

Eesmärkide selgus ja ajastatus

murra paber pikuti pooleks ning kirjuta lehe

vasemale poolele loetelu neist eluvaldkondadest,

mis on sulle praegusel eluetapil olulised

Reasta need valdkonnad tähtsuse järgi

Nüüd kata lehe vasak pool kinni ning asu täitma

paremat poolt. Mõtiskle oma viimase kahe

nädala/kuu tööde-tegemiste üle ning märgi sinna

see, kui kaua oled midagi teinud ja kuidas oled

neisse tegevustesse süvenenud.

15

Analüüsi

võrdle valdkondade olulisust ning aega, mis sa

igaühele neist tegelikult pühendad. Pööra

tähelepanu sellele, mida loed küll oluliseks, kuid

millele oled liiga vähe aega kulutanud.

Mõtle, mida võiksid ilmnenud lahknevuste

kõrvaldamiseks ette võtta.

oluline pole mitte niivõrd kulutatud aja hulk, vaid

selle kasutamise kvaliteet.

kõik pole korraga saavutatav, ning see, millele

kulutad oma aja täna, on alusmüüriks nende

väärtuste järgimisele ja soovide täitmisele, millele

kasutad oma aega mõne aasta pärast. 16

ÜLESANNE

Pane paberile kirja 3 peamist eesmärki, mida

tahaksid saavutada järgmistes valdkondades:

perekonnaelu ja suhted lähedastega,

töö/õpingud, enesearendamine ja puhkus.

17

Arutle 2 küsimusteringi üle1. Kui sageli kulutad oma aja sellega

tegelemiseks, mida sa tõesti tahad teha?

2. Kui tihti tunned oma tegevusest rõõmu?

3. Kas naudid sõprade, lähedaste või pere

seltskonda?

4. Kas sul jääb piisavalt aega iseenese jaoks?

5. Kui sageli leiad end tegelemast asjadega, mida

sa teha ei taha?

6. Kas töötad rohkem, kui tahaksid?

7. Kas leiad, et su elu on ülemäära pingeline?

8. Kas tunned end süüdi, kui kulutad vahel aega

lihtsalt niisama istumiseks, lõõgastumiseks?

18

Analüüsi

Kumba küsimustegrupi puhul vastasid

sagedamini jah või enamasti?

Kui ülekaalus oli teine grupp (5.-8. küsimus), siis

peaksid mõtlema, kuidas saaksid oma aega

ümber jaotada?

19

Kui eesmärgid on selgelt sõnastatud, häälestub

mõistus märkama rohkem võimalusi nende

saavutamiseks

20

Kes me oleme?

Psühholoogias on kasutatud mitmeid inimtüüpide

lahterdamise meetodeid.

sisemise- ja välimise kontrollikeskmega inimesed

Sisemise kontrollikeskmega inimesed on sellised,

kes peavad ennast alati olukorra peremeheks ning

usuvad, et tagajärjed sõltuvad nende tegevusest.

Nad usuvad, et suudavad tagajärgi mõjutada.

Välise kontrollikeskmega inimesed usuvad, et

nende tegevusest ei sõltu neist midagi, sest kõik on

ära määratud välise keskkonna poolt ning nende

roll elus on ainult „teha nii nagu peab“.

21

Harjutus

Märgi paberile kahte tulpa iseenda jaoks.

Milliste sündmuste üle oma igapäeva elus sa

omad kontrolli?

Milliste sündmuste üle oma igapäevaelus sa

kontrolli ei oma?

Analüüsi -

Kummas tulbas on rohkem asju?

Saad teada, kas oled pigem sisemise- või

välimise kontrolliga.

22

Oluline on tegelikult usk

enesesse ja oma võimetesse.

Inimese potentsiaal on tegelikult piiritu.

Me unustame selle

Oleme õppinud kartma väljatulekut oma

mugavustsoonist

Kõik see on tegelikult alateadvus, mis sinu

käitumist juhib

23

Meie päevas on alati 24 tundi

Osa sellest vajame puhkamiseks.

Ülejäänud aja oleme täitnud tegevustega.

kehtib põhimõte – iga asja tegemine tähendab

millegi mitte tegemist.

Ajajuhtimine on valikud ja süsteem.

Ajajuhtimisega me ei tekita endale aega juurde.

See on oluliste sündmuste esile kutsumise

süsteem.

24

Õppimine õnneliku elu osana

Selleks, et see võimalik oleks, tuleb leida

kokkupuutepunkte.

Töö peab mingis osas meeldima, et see oleks

ühtlasi ka aeg endale. Perega koosolemine peab

pakkuma rahuldust.

Oluline on pühendada aega ka ainult iseendale

(kas üksiolemiseks või sõpradega suhtlemiseks).

Kui see nii on, siis jääb aega ka

taastumiseks/magamiseks.

Aga õppimine?

Kuidas aga jagada 24

tunnine ööpäev selliselt

kõigi tegevuste vahel, et

inimene saaks olla

rahulolev ja õnnelik?8 tundi tööle8 tundi perele

8 tundi iseendale