AHJA JÕE ja SAESAARE PAISJÄRVE SEISUNDIST ......Need loomad toituvad suurel määral vett filtreerides, mis sobib paisualuse elukohaga, kus vesi on planktonirikas. Kaitsealuseid

1

AHJA JÕE ja SAESAARE PAISJÄRVE SEISUNDIST SUURSELGROOTUTE

JÄRGI 2015. A.

Henn Timm (Eesti Maaülikooli PKI limnoloogiakeskus)

Limnoloogiakeskus, 2015

2

Sisukord

Esilehel: vaade Saesaare veehoidlale idakaldalt

1. Sissejuhatus 3

2. Uurimisala iseloomustus 4

3. Materjal ja meetodid 4

3.1. Seisundi hindamise proovid 4

3.2. Paksu jõekarbi (Unio crassus) leviku hindamine 8

4. Tulemused ja arutelu 11

4.1. Jõe seisundi hinnang suurselgrootute järgi 11

4.1.1. Sõnajala 11

4.1.2. Saesaare paisjärv, E kallas 12

4.1.3. Saesaare paisjärv, S kallas 12

4.1.4. Allpool Saesaare paisu 13

4.1.5. Enne Väikest Taevaskoda 13

4.1.6. Porgandi 13

4.2. Paksu jõekarbi leviku ja arvukuse hinnang 15

5. Kokkuvõte 16

Kirjandus 17

Lisad 19

3

1. Sissejuhatus

Euroopa Veepoliitika Raamdirektiivi (2002) järgi on suurselgrootute (ingl.

“macroinvertebrates”) taksonoomiline koosseis ja arvukus vooluvete seisundi

hindamiseks hädavajalikud. Suurselgrootute nime all mõistetakse palja silmaga

nähtavaid loomi, läbimõõduga enamasti üle 0,5 mm. Nende hulka kuuluvad peamiselt

põhjaelulised olendid: putukad, ämblikulaadsed, vähid, limused, ümarloomad, lame-

ja rõngussid, käsnad ning sammalloomad. Hõljumiloomadega võrreldes on nende

eelisteks lai levik, suur liigiline ja toitumistüüpide mitmekesisus; kaladega võrreldes

vähene liikuvus, pisikutega võrreldes pikk eluiga. Taimedest erinevalt leidub

suurselgrootuid ka pimedas (võrade varjus või sildade all). Neid on kerge koguda ja

lihtne määrata. Erinevalt hüdrokeemilistest mõõtmistest on suurselgrootute

seisundihinnangud tagasiulatuva mõjuga. Tundlike taksonite (liikide või suuremate

süstemaatiliste rühmade) leidmine näitab, et mitte ainult kogumishetkel, vaid

vähemalt nende senise eluaja jooksul pole veekogus olulisi kahjustusi toimunud.

Suurselgrootuid leidub igal aastaajal ning nad reageerivad inimtegevusele tugevalt ja

sageli ennustatavalt. Nad võimaldavad jälgida nii punkt- kui haja-, nii lühi- kui

pikaajalist reostust. Paljude taksonite vastused eri stressitüüpidele on teada ning selle

alusel on välja töötatud usaldusväärselt toimivaid indekseid.

Praeguses töös hinnati Ahja jõe, sealhulgas Saesaare paisjärve seisundit

suurselgrootute järgi OÜ Hendrikson & Ko ülesandel. Omaette uuriti II kategooria

kaitsealuse liigi, paksu jõekarbi (Unio crassus) leidumist kolmes jõelõigus allpool

paisu.

4

2. Uurimisala iseloomustus

Ahja jõgi algab Erastvere järvest ja suubub paremalt Emajõe alamjooksul. Jõe pikkus

on erinevate hindamismeetodite järgi 96-107 km ja valgala 1070 km2. Jõgi algab

Otepää kõrgustikult, läbib Ugandi lavamaad ning suubub Peipsi madalikul.

Uurimisala (Saesaare paisjärv ja ta ümbrus) paiknevad Ugandi lavamaal jõe

keskjooksul (joonis 1).

Joonis 1. Proovikohad (numbrid samad, mis tabelites 1, 3, 4 ja 5 ning lisas 1)

3. Materjal ja meetodid

Välitööd tehti 15.09.2015. Kokku uuriti 6 jõelõiku.

3.1. Seisundi hindamise proovid

Proovid koguti vastavalt Rootsi ja Euroopa standardile EN 27828. Suurselgrootuid

püüti veekogude põhjast nelinurkse standardkahvaga (raami serva pikkus 25 cm,

sõelaava läbimõõt 0,5 mm, varre pikkus 1 m) enamasti jalaproovide abil (European…

1994). Jalaproov seisneb jalaga põhjasette segamises, vastuvoolu püsti asetatud kahva

ees. Kui sügava vee ja/või pehme põhja tõttu polnud võimalik jõepõhjas seista, siis

kasutati jalaproovide asemel kahvatõmbeid piki põhja ja/või vastu vertikaalset

kaldaserva, püüdes katta samasugust pindala nagu jalaproovide puhulgi.

5 juhuslikult paigutatud jalaproovi või kahvatõmmet võeti ühelaadilise põhjaga

jõelõigu (prooviala) alumisest osast (proovikohast), mis oli ca 10 m pikk (joonis 2).

5

Eelistati kiirevoolulist, kivist või kruusast põhja, selle puudumisel kõige soodsamat

kohapeal esinevat põhja. Iga proov kattis ligikaudu 1 m pikkuse osa (0,25 m2)

jõepõhjast. Kuuendaks osaprooviks oli kvalitatiivne liigiotsing, mis hõlmas kõik

tähtsamad proovialal esinevad põhjatüübid ning elupaigad. Proovikohtade kirjeldused

on lisas 1. Geograafilised koordinaadid määrati GPS 315 “Magellan” abil. Loomad

ning kahva sattunud muu tahke materjal fikseeriti kohapeal 96% piirituses; loomad

sorditi, loendati ja määrati laboris. Sorditi võrdsetesse ruutudesse jagatud põhjaga

taldrikus. Väga arvukad taksonid loendati aja kokkuhoidmiseks ainult mõnest ruudust,

mille tulemused ekstrapoleeriti kogu proovile. Enamik taksonitest loendati kogu

proovist. Määrati Timm (2015) järgi.

Vooluvete seisundit hinnati sarnaselt ühele Rootsis omaksvõetud viisile (Johnson,

1999; Medin et al., 2001). Viie juhusliku osaproovi alusel hinnati taksonierisust ja

asustustihedust, muude tunnuste puhul arvestati ka kvalitatiivset proovi.

Joonis 2. Prooviala ja proovikoha üldistatud skeem

Et proov oleks seisundi hindamise mõttes esinduslik, peaks ta sisaldama vähemalt 300

isendit (Lorenz et al. 2004). Praegusel juhul tähendab see, et tegelik isendite arv

proovis on vähemalt 1,25 korda suurem kui tabelis 3 näidatud asustustiheduse väärtus.

Täpselt loendamata on kvalitatiivse proovi isendid.

6

Seisundi iseloomustamiseks arvutati taksonirikkus (T), Shannoni erisusindeks H´

(Johnson 1999), ASPT indeks (Armitage et al. 1983; lisa 3), Taani vooluvete fauna

indeks DSFI (Skriver et al. 2000; lisa 4) ning EPT indeks ehk Ephemeroptera,

Plecoptera ja Trichoptera taksonite arv proovis (Lenat 1988). Kõik nimetatud

tunnused on seisundiga võrdelised. Taksonirikkus tähendab taksonite üldarvu kõigis

kuues osaproovis kokku. Shannoni erisus sõltub nii taksonite üldarvust kui nende

omavahelisest domineerimisastmest. ASPT näitab taksoni keskmist tundlikkust. DSFI

on mõeldud orgaanilise reostuse hindamiseks. EPT indeks on tundlikesse rühmadesse

(Ephemeroptera, Plecoptera ja Trichoptera) kuuluvate taksonite arv. Mitme indeksi

üheaegsel kasutamisel on üheainsa ees eeliseid, sest indeksid väljendavad seisundi

erinevaid külgi (Barbour et al. 2000, AQEM... 2002).

Et tegemist on paisjärvega, osutus asjakohaseks igas proovikohas arvutada ka

voolukiirust ning põhja iseloomu näitav indeks MESH (Macroinvertebrates in

Estonia: Score of Hydromorphology, Timm et al. 2011).

Proovivõtumeetod loeti kõigi nimetatud indeksite arvutamiseks sobivaks.

Seisundi hindamisnormid eri jõetüüpides pole samad, seepärast on tarvis teada,

millistesse tüüpidesse uuritavad jõelõigud kuuluvad. Suurselgrootute jaoks on olulised

tegurid valgala, voolukiirus ning vee karedus (tabel 1).

Valgala hinnati jõe ligikaudse pikkuse järgi proovikohas (kaugus lähtest

kilomeetrites) Eesti NSV… (1986) ning Maa-ameti geoportaali järgi. Näiteks 100 km2

valgalale (naturaallogaritm 4,6) vastab ligikaudu jõe pikkus 25 km (naturaallogaritm

3,2) ja 1000 km2 valgalale 74 km (joonis 3, tabel 1). Valgala järgi kuulusid kõik

uuritud jõelõigud ühte (100 - 1000 km2) rühma.

Voolukiiruse asemel kasutati seisundi hindamisel põhja iseloomu, sest voolukiirus

erineb aastaajati tugevalt. Kiirevoolulisteks arvati kivised ja kruusased proovialad,

ning aeglasevoolulisteks liivase- või mudasepõhjalised proovialad. Kiirevoolulisteks

liigitati seisundi hindamise mõttes ka need kunstlikult aeglasevoolulised kohad, mis

asuvad praeguses paisjärves ning sellest ülalpool. Looduslikult aeglasevooluline oli

ainult Porgandi prooviala (tabel 1). Kõik proovialad asusid liivakivi-aluspõhjal.

Tabelis 2 esitatakse viie vaadeldud indeksi etalonväärtused ja klassipiirid, mis

tuginevad Eesti vooluvetest 2000.-2006. a. kogutud proovidele (Pinnaveekogumite...

2009, Timm 2006). Väga heas seisundis olevateks on selles töös mõistetud kohti, kus

inimmõju suurselgrootute kooslustele võis lugeda ebaoluliseks.

7

Tabel 1

Üldandmeid proovialade kohta. Põhi: 2 – kivine või kruusane, 1 – liivane või mudane

Nr. Veekogu Koht Kaugus lähtest (km)

Valgala (km2)

Põhi Aluskivim

1 Ahja jõgi Sõnajala 41 100 - 1000 2 liivakivi 2 Ahja jõgi Saesaare paisjärv, E kallas 45 100 - 1000 2 liivakivi 3 Ahja jõgi Saesaare paisjärv, S kallas 48 100 - 1000 2 liivakivi 4 Ahja jõgi allpool Saesaare paisu 48 100 - 1000 2 liivakivi 5 Ahja jõgi enne Väikest Taevaskoda 49 100 - 1000 2 liivakivi 6 Ahja jõgi Porgandi 53 100 - 1000 1 liivakivi

Tabel 2

Suurselgrootute etalontingimused ja klassipiirid Eesti vooluvetele. R - etalontase, H -

väga hea (sinine), G - hea (roheline), M - kesine (kollane), P - halb (oranž) ja B - väga

halb (punane) seisund

Tunnus Valgala, voolukiirus ja aluskivim

R H G M P või B

Taksonirikkus <100 km2, kiire 29 >26 23-26 17-22 <17

Taksonirikkus <100 km2, aeglane 18 >16 14-16 11-13 <11

Taksonirikkus 100-1000 km2, kiire 35 >32 28-32 21-27 <21 Taksonirikkus 100-1000 km2, aeglane 29 >26 23-26 17-22 <17

Taksonirikkus >1000 km2 33,5 >30 27-30 20-26 <20 EPT <100 km2, kiire 13 >12 10-12 8-9 <8

EPT <100 km2, aeglane 9 >8 7-8 5-6 <5 EPT >100 km2 16,5 >15 13-15 10-12 <10

EPT Emajõgi allpool Võrtsjärve, kiire 7 >6 6 4-5 <4 Shannoni erisus <100 km2, lubjakivi 2,4 >2,1 1,9-2,1 <1,9-1,4 <1,4

Shannoni erisus <100 km2, liivakivi ning >100 km2

3 >2,7 2,4-2,7 <2,4-1,8 <1,8

ASPT <100 km2, aeglane 6,1 >5,5 4,9-5,5 <4,9-3,7 <3,7

ASPT <100 km2, kiire 6,6 >5,9 5,3-5,9 <5,3-4 <4 ASPT >100 km2 6,9 >6,2 5,5-6,2 <5,5-4,1 <4,1

DSFI DSFI <10000 km2, v.a. Emajõgi allpool Võrtsjärve

7 6-7 5 4 <4

8

Joonis 3. Valgala ja jõe pikkuse seos Eesti NSV… (1986) andmete põhjal. Jooniselt

on eemaldatud negatiivsed väärtused

Seisundi koondhinnang MMQ (Multimetric Quality) anti järgmiselt. Igale indeksile

omistati saadud seisundiväärtusele vastav punktide arv: 5 (väga hea), 4 (hea), 2

(keskpärane) ja 0 (halb või väga halb). Halb ja väga halb seisund üksiku indeksi

tasemel võrdsustati, sest nende eristamiseks polnud nagunii piisavalt andmeid.

Seejärel iga proovikoha viie indeksi punktid summeeriti. Summa 23-25 (>90%

etalonväärtusest 25) tähistas kokkuvõttes väga head, 18-22 (70%-90%) head, 10-17

(40%-70%) kesist, 6-9 (20%-40%) halba ja <6 (<20%) väga halba seisundit.

Protsentides väljendatav Environmental Quality Ratio ehk EQR on viie indeksi põhjal

saadud seisundi suhe etalonväärtusse. Proovivõtu ja seisundi hindamise põhjalikum

kirjeldus on vastavas juhendis (Timm & Vilbaste 2010). MESH puhul pole

seisundiklasside piire seni ametlikult kehtestatud. Praegu kasutati selleks

samasuguseid protsendivahemikke nagu MMQ puhul. MESH seisundihinnangu puhul

eeldati samuti, et jõgi on kõvapõhjaline ja kiirevooluline, välja arvatud Porgandi

lõigus.

3.2. Paksu jõekarbi (Unio crassus) leviku hindamine

Allpool paisu asuvates jõelõikudes (nr. 4, 5 ja 6) hinnati jõekarbi levikut vastava

juhendi (Timm 2013) kohaselt. Eestis elab paks jõekarp ainult vooluvetes.

Toitumisviisilt on ta vee filtreerija, kes kunagi veest ei lahku. Täiskasvanud karpide

pikkus on tavaliselt 6-7 cm, vanus võib olla mitukümmend aastat. Karbi vastsed

9

vajavad edasiseks arenguks mõnenädalast parasiitset arengujärku kalade lõpustel või

nahal. Ühtlasi võimaldab see aeglase liikumisega karpidel koos kaladega kiiresti

levida. Teistest Eestis elavatest jõekarbiliikidest ja järvekarpidest erineb paks jõekarp

elupaiga (ainult vooluveed) ning tömbi kehakuju poolest (joonis 4). Ta asustab

mõnikord meelsasti alasid allpool paise, sest paisjärvede vesi on ta toiduks sobiva

planktoniga rikastunud. Ahja jõest pole Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse

andmebaasis ühtki kindlat paksu jõekarbi elusleidu teada. Küll on teda korra (2014.

a.) tabatud lisajõe Leevi alamjooksult. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) järgi peaks

ta ka Ahja jõe keskjooksul siiski elama.

Joonis 4. Vasakul paks jõekarp (Unio crassus), paremal harilik järvekarp (Anodonta

anatina)

Joonis 5. Paksu jõekarbi levik Eestis (Timm 2013 järgi). Andmete päritolu: Eesti

Maaülikooli limnoloogiakeskus (mustad täpid), EELIS (sinised täpid ja triibud)

10

Vastavalt juhendile (Timm 2013) üritati hinnata paksu jõekarbi arvukust järgmiselt

(joonis 6).

1. Valiti sobiv jõelõik (põhi, vool, ligipääs, sügavus), pikkusega ligikaudu 100 m.

2. Veekiikriga loendati selles lõigus karbid kolmes erinevas 1 m laiuses ribas (laia jõe

puhul risti, kitsa puhul piki jõge. Loendusribade pikkused fikseeriti. Ribade järjestus

oli vastuvoolu, et jalgadega vett sogastades nähtavust mitte halvendada. Loendati vaid

põhjasubstraadist välja paistvaid karpe, ei kaevaud põhjas ega otsitud neid aktiivselt.

3. Karbid loendati Surberi koguja 10 prooviruudust, mis paigutati jõesängi juhuslikult.

See meetod on mõeldud eelkõige kruusa ning liiva sees peituvate noorte karpide

otsimiseks.

4. 15 minuti jooksul loendati proovialal karpe kvalitatiivselt piirkondades, mida ei

hõlmanud prooviribad ega -ruudud. Loendati kõik karbid (omaette ka tühjad kojad).

Selline otsing võib anda tulemusi, kui karpe leidub väga hõredalt.

Et samades piirkondades sooritati ühtlasi kõigi suurselgrootute seisundihinnang,

kehtivad nende asukohtade koordinaadid (lisa 1) ka karpide otsingupaikadele.

Joonis 6. Paksu jõekarbi leviku ja arvukuse hindamise skeemi näide 100 m pikkusel

jõelõigul. 1 – 1 m laiused ribad veekiikriga, 2 – prooviruudud Surberi kogujaga (25 x

25 cm), 3 – kvalitatiivne otsing. Nool näitab voolu suunda

11

4. Tulemused ja arutelu

4.1. Jõe seisundi hinnang suurselgrootute järgi

Kõik proovid sisaldasid vähemalt 300 isendit (tabel 3), mis tähendab, et nad olid

seisundi hindamise mõttes esinduslikud (Lorenz et al. 2004).

Enamikus uuritud kohtades domineerisid surusääsklaste vastsed (Chironomidae).

Paljud surusääsklased on olustiku suhtes vähenõudlikud, seega oli nende

domineerimine hüdromorfoloogiliselt rikutud alal (paisjärv) või tõenäoliselt rikutud

aladel (allpool paisu) loogiline. Vahetult paisualuses kohas domineeris ehmestiivaliste

sugukond Hydropsychidae. Need loomad toituvad suurel määral vett filtreerides, mis

sobib paisualuse elukohaga, kus vesi on planktonirikas.

Kaitsealuseid või haruldasi liike ei tabatud üheski kohas.

Tabelites 3-5 on iseloomustatud uuritud kohtade seisundit suurselgrootute järgi. Kõik

tunnused on seisundiga võrdelised.

Tabelist 3 nähtub, et indeksite väärtused ülalpool paisjärve oli kesised või sellest

halvemad. Paisjärves endas olid heal tasemel kaks indeksit – ASPT ja DSFI, mis aga

ei suutnud seal koondseisundit heale tasemele tõsta. Vahetult allpool paisu olid need

kaks indeksit kesised, muud aga isegi halvad. Paisust vähem kui 1 km eemal oli

seisund tõusnud juba väga heaks. Paisust 5 km allpool oli seisund taas kesine, kuid

seda tõenäoliselt muudel põhjustel kui Saesaare pais (tabel 4).

MESH näitas, et hüdromorfoloogiliselt rikutud (liiga aeglase voolu ja pehme põhjaga)

olid kõik kohad peale Taevaskoja lõigu ning otsese paisualuse (kus on kunstlikult suur

voolukiirus).

4.1.1. Sõnajala

Prooviala asus Saesaare paisjärvest veidi ülalpool, RMK lõkkekoha lähedal.

Vaatamata sellele, et jõesäng polnud selles kohas enam nii lai kui "päris" paisjärves,

oli vool väga aeglane, põhi liivane. Viiest seisundiindeksist kolm (T, ASPT, DSFI)

näitasid kesist, kaks (H´ja EPT halba taset). Kehv seisund suurselgrootute järgi võis

peale Saesaare paisu olla tingitud ka endise Kiidjärve paisu mõjust ning selle

hiljutisest allalaskmisest. Ka MESH järgi olid hüdromorfoloogilised olud selgrootute

koosseisu järgi hinnatguna selles kohas eeldatavatest kehvemad (tabel 3).

2012. a. saadi samast kohast kesine seisund.

12

Tabel 3

Indeksid suurselgrootute järgi. N – asustustihedus (isendit/m2), T – üldine

taksonirikkus, H´– Shannoni erisus, ASPT – Average Score Per Taxon, EPT –

Ephemeroptera, Plecoptera ja Trichoptera taksonirikkus, DSFI – Danish Stream

Fauna Index, MESH – Macroinvertebrates in Estonia: Score of Hydromorphology.

Sinine – väga hea, roheline – hea, kollane – kesine, oranž – halb või väga halb seisund

Nr. Koht N T H´ ASPT EPT DSFI MESH

1 Sõnajala 330 23 1,79 5,21 8 4 1,75 2 Saesaare paisjärv,

E kallas 290 26 1,67 5,65 11 5 1,29 3 Saesaare paisjärv,

S kallas 419 25 2,41 5,86 10 5 1,61 4 allpool Saesaare

paisu 859 16 1,65 4,67 8 4 2,43 5 enne Väikest

Taevaskoda 763 42 2,97 5,97 17 5 2,24 6 Porgandi 237 32 1,62 6,04 11 5 1,81

4.1.2. Saesaare paisjärv, E kallas

Proovialal oli veetase looduslikuga võrreldes oluliselt kõrgem, põhi liivane. Jõesängi

laius oli ligikaudu 200 m. Vaatamata "järvelisemale" elupaigale kui eelmises kohas,

näitasid selgrootud eelmisest siin veidi paremat seisundit. Kaks indeksit (ASPT ja

DSFI olid isegi heal tasemel, kokkuvõttes siiski kesine seisund (tabel 3). Selles kohas

pole suurselgrootute seisundit varem hinnatud.

4.1.3. Saesaare paisjärv, S kallas

Prooviala asus Saesaarestpaisust mõnikümmend m ülesvoolu, jõe paremal kaldal

supluskoha ligiduses. Põhi oli liivane või mudaliivane, eelmiste kohtadega võrreldes

leidus palju rohkem veetaimestikkku. Veetase oli looduslikust oluliselt kõrgem nagu

paisjärves ikka. Seisunditase sarnanes paisjärve E kalda proovi omale, oli sellest isegi

natuke parem, kuid kokkuvõttes kesine. Seda põhjustas taksonite (nii kõigi kui

tundlike) vähesus (tabel 3). Seisundi paranemist võrreldes ülesvoolu asuvate aladega

võib seletada ka paisu ligidusega, mis vaatamata aeglasele voolule ülalpool paisu

põhjalähedast veekihti ikkagi oluliselt õhutab. 2009. a. oli samas kohas seisund isegi

väga hea, paisutamisele vaatamata (tabel 5).

13

4.1.4. Allpool Saesaare paisu

Proovialal oli jõepõhi kivine, vool kiire. Seda näitas ka MESH indeks – paika

asustasid palju voolulembesemad selgrootud kui muudes kohtades (tabel 3). Veetaimi

puuvõrade varjutatuse tõttu peaaegu polnud, kuid kivid olid kaetud üsna rohkete

põhjavetikatega. See on paisualustes jõelõikudes tavaline. Vaatamata headele

hüdromorfoloogilistele eeldustele, osutus jõe seisund suurselgrootute järgi selles

piirkonnas ootamatult madalaks, väga halvaks (tabel 4). Ainult kaks indeksit (ASPT

ja DSFI) olid kesisel, muud sellest halvemal tasemel. Sellist olukorda põhjendada on

keeruline. 2009. a. oli samas lõigus kesine seisund (tabel 5).

4.1.5. Enne Väikest Taevaskoda

Jõepõhi oli liivane ja kivine, voolukiirus keskmine. Jõgi oli selles kohas väliselt

loodusliku ilmega (selles mõttes parim uuritud kohtade seas). Ka seisund

suurselgrootute järgi osutus siin väga heaks. Eriti kontrastne on see vahetult ülalpool

asuva, paisualuse lõiguga võrreldes. Väga heal tasemel oli kolm indeksit, ülejäänud

head. Muljetavaldavalt kõrge oli nii üldine kui tundllike (EPT) taksonite rikkus, mis

tõstis kõrgeks ka taksonierisuse. 2002. a. oli sellest kohast veidi allpool seisund

suurselgrootute järgi hea (tabel 5).

4.1.6. Porgandi

Põhi oli liivane või mudaliivane, ainult sillaalusel kärestikul kivine. Voolukiirus oli

mõõdukas. Seisund suurselgrootute järgi oli eeldatust kehvem, kokkuvõttes kesine.

Alt vedasid taksonierisus ja tundlike taksonite arv. MESH näitas loodusliku

seisundiga võrreldavaid hüdromorfoloogilisi olusid. 2003. a. saadi samas kohas väga

hea seisund. Võimalik, et seisundi halvenemine on kuidagi seotud vahepeal suubuval

Orajõel asuva Põlva paisu või Põlva linna mõjuga, kuid selle kinnitamiseks pole

piisavalt andmeid.

14

Tabel 4

Vooluvete seisund suurselgrootute järgi pallides 5 indeksi põhjal 2015. a. T -

taksonirikkus, H´- Shannoni erisus, ASPT - Average Score Per Taxon, EPT -

Ephemeroptera, Plecoptera ja Trichoptera taksonirikkus, DSFI - Danish Stream

Fauna Index. MMQ – koondseisund viie indeksi põhjal, EQRMMQ - koondseisund

jagatud oma etalonväärtusega (25). T, H´, ASPT, EPT ja DSFI: sinine – väga hea,

roheline – hea, kollane – kesine, oranž – halb või väga halb seisund. MMQ ja

EQRMMQ: sinine – väga hea, kollane – kesine, oranž – halb, punane – väga halb

seisund

Nr. Koht T H´ ASPT EPT DSFI MMQ EQRMMQ

1 Sõnajala 2 0 2 0 2 6 0,24

2 Saesaare paisjärv, E kallas

2 0 4 2 4 12 0,48

3 Saesaare paisjärv, S kallas

2 4 4 2 4 16 0,64

4 allpool Saesaare paisu

0 0 2 0 2 4 0,16

5 enne Väikest Taevaskoda

5 5 4 5 4 23 0,92

6 Porgandi 4 0 4 2 4 14 0,56

Tabelis 5 on toodud Ahja jõe seisundihinnangud nii 2015. a. kui varasemate

mõõtmiste kohta. Siit nähtub, et neljal juhul (Sõnajala lõik enne paisjärve, paisjärv

vahetult enne paisu, jõgi vahetult allpool paisu) oli seisund varasemate aastatega

võrreldes kehvem. Ainult ühel juhul (Taevaskoja) oli seisund 2015. a. parem (väga

hea seisund hea asemel).

15

Tabel 5

Vooluvete seisund suurselgrootute järgi Ahja jõe asjakohastes lõikudes 1999-2015.

2015. a. proovid on nummerdatud, varasemad proovid samadest kohtadest mitte. Aeg:

aasta, kuu, päev. EQRMMQ - Environmental Quality Ratio (koondseisund jagatud

etalonväärtusega)

Nr. Koht Aeg EQRMMQ 1 Sõnajala 20150915 0,24

20120505 0,4 2 Saesaare paisjärv, E kallas 20150915 0,48

3 Saesaare paisjärv, S kallas 20150915 0,64

20090524 0,96

4 allpool Saesaare paisu 20150915 0,16

20090524 0,56

5 enne Väikest Taevaskoda 20150915 0,92

20020420 0,84

6 Porgandi 20150915 0,56

20031020 1,00

4.2. Paksu jõekarbi leviku ja arvukuse hinnang

Paksu jõekarpi (Unio crassus) otsiti spetsiaalselt kolmes piirkonnas: vahetult allpool

Saesaare paisu, enne Väikest Taevaskoda ja Porgandi silla juures. Saesaare paisjärve

ja sellest vahetult ülesvoolu asuva jõeosa kohta eeldati, et seal on ta voolu

aeglustumise tõttu hävinud, juhul kui teda seal varem üldse leidus. Uurimispiirkond

hõlmas igal pool ka selle ala, mis väiksemate suurselgrootute püüdmise korral, kuid

oli palju suurem.

Üheski kohas paksu jõekarpi ei leitud. Ka ei leidunud teda üheski väiksemate

selgrootute seisundi hindamiseks mõeldud kahvaproovis (4.1). Küll registreeriti sageli

harilikku järvekarpi (Anodonta anatina), eriti Väikese Taevaskoja ligidal. Sama liiki

oli väga palju ka paisjärves vahetult enne paisu. Järvekarpe ei tabatud ainult ülalpool

paisjärve ja vahetult allpool Saesaare paisu, mis siiski ei tähenda, et neid ei võinud

seal olla. Mõni päev pärast kirjeldatud uuringut alandati paisjärve veetaset, mille

tagajärjel palju karpe ning muid kaldalähedase vööndi põhjaloomi hukkus

(http://tartu.postimees.ee/3341253/saesaare-paisjarves-langenud-veetase-jattis-

jarvekarbid-surema). Selle kohta on praeguses töös kommentaarid lisas 6.

Paisjärve lõunapoolsest osast leiti ka üksikuid ammu surnud kiiljate jõekarpide (Unio

tumidus) kodasid. Et ühtki paksu jõekarpi ei leitud, pole mõtet nende

kogumisprotokolle kohthaaval esitada. Kogumise analüüsilehe näidis on lisas 5.

16

5. Kokkuvõte

2015. a. sügisel uuriti suurselgrootute järgi Ahja jõe ning temal asuva Saesaare

paisjärve seisundit 6 lõigus. Proovimeetod (viis 0,25 m2 pindalaga kahvaproovi ning

kvalitatiivne otsing igas kohas) ja hindamisindeksid (taksonirikkus T, Shannoni erisus

H´, taksoni keskmine tundlikkus ASPT, orgaanilise reostuse hindaja DSFI ning

tundlike rühmade taksonirikkus EPT) olid standardsed. Abistava infona kasutati

Eestis väljatöötatud indeksit MESH, mis väljendab põhja iseloomu ja voolukiiruse

kombinatsiooni suurselgrootute taksonite kaudu. Koondhinnang seisundile anti igas

kohas kõigi indeksite põhjal. Seisundihinnangute tulemusi võrreldi vastavate

etalonväärtustega. Suurselgrootute järgi oli ainult üks uuritud jõelõik paremas

seisundis kui kesine: väga hea Väikese Taevaskoja juures. Ülalpool paisjärve oli

seisund halb, paisjärve kahes lõigus ning Porgandi silla juures kesine, Saesaare paisu

all aga väga halb. Võrreldes varasemate aastatega oli uuritud lõikudest neljas seisund

suurselgrootute järgi halvenenud, ainult Taevaskoja juures paranenud.

Kolmes kohas allpool paisu hinnati kolme omaette meetodiga (veekiiker, Surberi

koguja, kvalitatiivne otsing silma järgi) paksu jõekarbi (Unio crassus) levikut ja

arvukust. Ühtegi paksu jõekarpi ei leitud. Nii jõge ennast kui paisjärve asustas

arvukalt harilik järvekarp (Anodonta anatina).

17

Kirjandus

AQEM Consortium, 2002. Manual for the application of the AQEM system. A

comprehensive method to assess European streams using benthic macroinvertebrates,

developed for the purpose of the Water Framework Directive. Version 1.0, February

2002.

Armitage P.D., Moss D., Wright J.F., Furse M.T., 1983. The performance of a new

biological water quality score system based on a wide range of unpolluted running-

water sites. Water Research 17: 333-347.

Barbour M.T., Yoder C.O., 2000. The multimetric approach to bioassessment, as used

in the United States of America. Assessing the biological quality of fresh waters:

RIVPACS and other techniques. Ed. by J.F. Wright, D.W. Sutcliffe and M.T. Furse.

Freshwater Biological Association, Ambleside, Cumbria, UK, 281-292.

Eesti NSV jõgede, ojade ja kraavide nimestik, 1986. Valgus, Tallinn, 72 lk.

European Committee for Standardization, 1994. Water quality – Methods for

biological sampling – Guidance on handnet sampling of aquatic benthic macro-

invertebrates. EN 27828. European Committee for Standardization, Brussels,

Belgium.

Johnson R.K., 1999. Benthic macroinvertebrates. In: Bedömningsgrunder för

miljökvalitet. Sjöar och vattendrag. Bakgrundsrapport 2. Biologiska parametrar (Ed.

by Torgny Wiederholm). Naturvårdsverket Förlag, 85-166.

Lenat D.R., 1988. Water quality assessment of streams using a qualitative collection

method for benthic macroinvertebrates. - Journal of North American Benthological

Society 7: 222-233.

Lorenz A., Kirchner L., Hering D., 2004. “Electronic subsampling” of macrobenthic

samples: how many individuals are needed for a valid assessment result?

Hydrobiologia 516: 299-312.

Maa-ameti geoportaal (http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis).

Medin M., Ericsson U., Nilsson C., Sundberg I., Nilsson P.-A., 2001.

Bedömningsgrunder för bottenfaunaundersökningar. Medins Sjö- och Åbiologi AB.

Mölnlycke, 12 pp.

Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille

seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele

vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord, 2009.

18

Keskkonnaministri 28. juuli 2009. a. määrus nr 44 (RTL, 06.08.2009, 64, 941)

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13210253&replstring=33.

Skriver J., Friberg N., Kirkegaard J., 2000. Biological assessment of watercourse

quality in Denmark: Introduction of the Danish Stream Fauna Index (DSFI) as the

official biomonitoring method. Verh. Internat. Verein. Limnol. 27: 1822-1830.

Timm H., 2006. Jõgede ja järvede etalonseisundist Eestis selgrootute põhjaloomade

järgi. Kaasaegse ökoloogia probleemid. Loodushoiu majandushoovad. Eesti X

Ökoloogiakonverentsi lühiartiklid. Tartu, 27.-28. aprill, 2006. Toim. T. Frey. Tartu,

193-199.

Timm H., 2013. Siseveekogude selgrootute inventeerimise metoodika koostamine.

Aruanne Keskkonnaministeeriumile. Tartu.

Timm H., 2015. Eesti sisevete suurselgrootute määraja. Identification guide to

freshwater macroinvertebrates of Estonia. Kuma, 424 lk.

Timm H., Käiro K., Möls T., Virro T., 2011. An index to assess hydromorphological

quality of Estonian surface waters based on macroinvertebrate taxonomic

composition. Limnologica 41: 398-410.

Timm H. & Vilbaste S., 2010. Pinnavee ökoloogilise seisundi hindamise metoodika

bioloogiliste kvaliteedielementide alusel. Bentiliste ränivetikate kooslus jões.

Suurselgrootute põhjaloomade kooslus jões ja järves. Aruanne EV

keskkonnaministeeriumile.

Veepoliitika raamdirektiiv, 2002. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu

direktiiv 2000/60/EÜ. Keskkonnaministeerium, 63 lk.

19

Lisa 1

Proovikohtade iseloomustus. Põhi: 2 – kivine või kruusane, 1 – liivane või mudane.

Voolukiirus: 0 – puudub, 1 - aeglane (<0,3 m/s), 2 - kiire (> 0,3 m/s)

Nr. Koht Laius-

kraad N

Pikkus-kraad E

Jõe pikkus proovikohas (km)

Põhi Voolu- kiirus

Proovi sügavus (m)

Vee temp. (C)

Jõe laius (m)

1 Sõnajala 58,142 27,030 41 1 1 0,8 11 25 2 Saesaare

paisjärv, E kallas

58,128 27,053 45 1 0 0,7 11 200

3 Saesaare paisjärv, S kallas

58,115 27,052 48 1 0 0,6 12 100

4 allpool Saesaare paisu

58,115 27,051 48 2 2 0,3 12 12

5 enne Väikest Taevaskoda

58,111 27,047 49 2 1 0,3 13 10

6 Porgandi 58,116 27,087 53 1 1 1,0 12 15 Lisa 2

Taksonid ja indeksid

Jõgi: Ahja

Koht: Sõnajala

Aeg: 15.09.15

Det.: H. Timm

Takson Isendite arv

proovides

Summa Keskmine % Leidumine

1 2 3 4 5 kvalit.

proovis

OLIGOCHAETA

Gen. sp.

2 3 2 2 9 1,8 2,2

HIRUDINEA

20

Erpobdella

octoculata

*

Glossiphonia

complanata

1 1 0,2 0,2

BIVALVIA

Pisidium sp. 1 1 0,2 0,2

GASTROPODA

Lymnaea stagnalis *

CRUSTACEA

Gammarus pulex 2 1 3 0,6 0,7 *

ARACHNIDA

Hydrachnidia Gen.

sp.

1 1 0,2 0,2 *

EPHEMEROPTERA

Centroptilum

luteolum

2 4 6 1,2 1,5

Cloeon dipterum *

Ephemera vulgata 2 11 6 6 4 29 5,8 7,0 *

MEGALOPTERA

Sialis fuliginosa *

HETEROPTERA

Aquarius najas *

Micronecta sp. 33 3 1 6 43 8,6 10,4

COLEOPTERA

Haliplus sp. 1 1 0,2 0,2

Oulimnius

tuberculatus

1 1 0,2 0,2

Platambus maculatus 2 1 2 5 1,0 1,2 *

TRICHOPTERA

Athripsodes sp. 1 1 1 1 4 0,8 1,0

Limnephilus sp. 3 2 5 4 7 21 4,2 5,1 *

Lype phaeopa 2 2 0,4 0,5

Molanna angustata 1 1 0,2 0,2

21

Mystacides sp. 1 1 0,2 0,2

DIPTERA

Chironomidae Gen.

sp.

67 75 33 67 42 284 56,8 68,8 *

Dixidae Gen. sp. *

Tabanidae Gen. sp. *

100,0

Isendite arv proovis 113 94 49 88 69 413 82,6

Taksonite arv

proovis

10 7 6 10 9 42 8,4

Jõgi: Ahja

Koht: Saesaare paisjärv, E

kallas keskel

Aeg: 15.09.15

Det.: H. Timm

Takson Isendite arv

proovides


1 2 3 4 5 kvalit.

proovis

OLIGOCHAETA

Gen. sp.

3 1 1 14 4 23 4,6 6,3

HIRUDINEA

Erpobdella

octoculata

1 1 0,2 0,3

Helobdella stagnalis 2 2 0,4 0,6

Piscicola geometra 1 1 0,2 0,3

BIVALVIA

Anodonta anatina 2 2 0,4 0,6

GASTROPODA

22

Bithynia tentaculata 1 1 0,2 0,3

Radix balthica *

ARACHNIDA

Hydrachnidia Gen.

sp.

3 6 2 11 2,2 3,0 *

EPHEMEROPTERA

Caenis horaria/sp. 1 1 2 0,4 0,6

Caenis rivulorum 1 1 0,2 0,3

Centroptilum

luteolum

1 1 1 3 0,6 0,8 *

Ephemera vulgata 1 1 1 1 4 0,8 1,1

Procloeon bifidum 1 1 0,2 0,3

ODONATA

Ischnura elegans 6 2 1 9 1,8 2,5 *

Platycnemis

pennipes

1 1 2 0,4 0,6 *

HETEROPTERA

Gerris lacustris/sp. *

Micronecta sp. 2 1 3 0,6 0,8 *

COLEOPTERA

Anacaena sp. *

Laccophilus hyalinus *

TRICHOPTERA

Cyrnus trimaculatus 1 1 0,2 0,3

Limnephilus sp. 5 1 1 7 1,4 1,9 *

Molanna angustata 1 3 1 5 1,0 1,4

Mystacides sp. 2 2 2 6 1,2 1,7 *

Phryganea grandis 1 1 0,2 0,3 *

Tinodes waeneri 1 1 0,2 0,3

DIPTERA

Chironomidae Gen.

sp.

50 42 67 50 67 276 55,2 76,0 *

23

100,0


Taksonite arv

proovis

16 11 3 7 9 46 9,2

Jõgi: Ahja

Koht: Saesaare

paisjärve S ots

Aeg: 15.09.15

Det.: H. Timm

Takson Isendite arv

proovides


1 2 3 4 5 kvalit.

proovis

OLIGOCHAETA

Gen. sp.

4 2 4 2 12 2,4 2,3 *

HIRUDINEA

Erpobdella

octoculata

7 7 14 2,8 2,7 *

Helobdella stagnalis 5 3 10 1 19 3,8 3,6 *

BIVALVIA

Anodonta anatina *

Pisidium sp. 1 1 2 0,4 0,4

Sphaerium corneum 7 2 3 12 2,4 2,3

GASTROPODA

Bithynia tentaculata 1 1 2 0,4 0,4

CRUSTACEA

Asellus aquaticus 1 4 1 6 1,2 1,1

ARACHNIDA

24

Hydrachnidia Gen.

sp.

1 1 1 3 0,6 0,6

EPHEMEROPTERA

Caenis rivulorum/sp. 50 5 6 5 66 13,2 12,6 *

Cloeon dipterum 2 2 0,4 0,4

Ephemera vulgata 2 1 3 0,6 0,6

ODONATA

Calopteryx virgo/sp. 1 1 0,2 0,2 *

Gomphus

vulgatissimus

*

Ischnura elegans 2 2 2 1 7 1,4 1,3 *

COLEOPTERA

Ilybius sp. 1 1 2 0,4 0,4

Platambus maculatus 1 1 0,2 0,2

TRICHOPTERA

Cyrnus trimaculatus 1 1 2 0,4 0,4

Hydropsyche

pellucidula

1 1 0,2 0,2

Limnephilus sp. 1 1 0,2 0,2

Molanna angustata 4 2 1 2 4 13 2,6 2,5 *

Mystacides sp. 4 12 1 4 1 22 4,4 4,2 *

Phryganea grandis 1 1 2 0,4 0,4 *

Tinodes waeneri 2 13 4 2 2 23 4,6 4,4 *

DIPTERA

Chironomidae Gen.

sp.

83 50 67 58 50 308 61,6 58,8 *

100,0


Taksonite arv

proovis

16 15 15 8 10 64 12,8

25

Jõgi: Ahja

Koht: Saesaare paisu

all

Aeg: 15.09.15

Det.: H. Timm

Takson Isendite arv

proovides


1 2 3 4 5 kvalit.

proovis

OLIGOCHAETA

Gen. sp.

1 1 1 1 4 0,8 0,4 *

HIRUDINEA

Glossiphonia

complanata

*

BIVALVIA

Anodonta anatina *

Sphaerium corneum 1 33 2 75 111 22,2 10,3 *

GASTROPODA

Radix balthica 2 1 3 0,6 0,3 *

EPHEMEROPTERA

Baetis sp. *

TRICHOPTERA

Athripsodes sp. *

Ceraclea

annulicornis

1 1 0,2 0,1

Cheumatopsyche

lepida

75 33 8 33 8 157 31,4 14,6

Hydropsyche

angustipennis/sp.

8 25 25 58 11,6 5,4 *

Hydropsyche

pellucidula

175 92 133 200 100 700 140,0 65,2 *

26

Neureclipsis

bimaculata

*

Rhyacophila nubila 1 2 4 2 9 1,8 0,8

DIPTERA

Chironomidae Gen.

sp.

10 4 12 4 30 6,0 2,8 *

Muscidae Gen. sp. 1 1 0,2 0,1 *

Simuliidae Gen. sp. *

100,0


Taksonite arv

proovis

6 7 7 7 6 33 6,6

Jõgi: Ahja

Koht: Taevaskoja

Aeg: 15.09.15

Det.: H. Timm

Takson Isendite arv

proovides


1 2 3 4 5 kvalit.

proovis

CNIDARIA

Hydra sp. 2 2 0,4 0,2

TURBELLARIA

Dendrocoelum

lacteum

1 1 2 0,4 0,2

Tricladida Gen. sp. 1 1 0,2 0,1

OLIGOCHAETA

Gen. sp.

25 36 24 10 117 212 42,4 22,2 *

HIRUDINEA

27

Erpobdella

octoculata

1 1 2 0,4 0,2

Glossiphonia

complanata

1 3 1 5 1,0 0,5

Helobdella stagnalis 1 2 1 4 0,8 0,4

BIVALVIA

Anodonta anatina 1 1 0,2 0,1 *

Pisidium sp. 1 2 3 0,6 0,3 *

Sphaerium corneum 17 33 40 20 83 193 38,6 20,2 *

GASTROPODA


Valvata cristata 1 1 0,2 0,1

CRUSTACEA

Asellus aquaticus 6 15 16 6 9 52 10,4 5,5 *

Ostracoda Gen. sp. 1 1 0,2 0,1

EPHEMEROPTERA

Baetis sp. 3 8 1 4 16 3,2 1,7 *

Caenis rivulorum/sp. 1 2 3 0,6 0,3 *

Ephemera danica 1 1 0,2 0,1 *

Heptagenia

sulphurea

1 1 0,2 0,1 *

Serratella ignita 1 1 0,2 0,1

ODONATA

Platycnemis

pennipes

1 1 0,2 0,1

MEGALOPTERA

Sialis fuliginosa 1 1 0,2 0,1

HETEROPTERA

Aphelocheirus

aestivalis

1 1 0,2 0,1

Aquarius najas *

Nepa cinerea *

COLEOPTERA

28

Oulimnius

tuberculatus

2 2 0,4 0,2

Platambus maculatus 3 1 1 1 6 1,2 0,6

TRICHOPTERA

Athripsodes sp. 2 1 3 0,6 0,3

Brachycentrus

subnubilus

1 4 5 1,0 0,5 *

Ceraclea sp. 2 2 0,4 0,2

Cheumatopsyche

lepida

12 12 2,4 1,3

Hydropsyche

angustipennis/sp.

4 9 4 17 3,4 1,8 *

Lepidostoma hirtum 1 2 3 0,6 0,3

Limnephilidae Gen.

sp.

Molanna angustata 2 2 1 5 1,0 0,5 *

Mystacides sp. 50 7 6 2 2 67 13,4 7,0 *

Neureclipsis

bimaculata

1 2 3 0,6 0,3

Polycentropus

flavomaculatus

1 1 2 0,4 0,2 *

Tinodes waeneri 2 1 2 5 1,0 0,5

DIPTERA

Antocha sp. 1 1 0,2 0,1

Ceratopogonidae

Gen. sp.

1 1 0,2 0,1

Chironomidae Gen.

sp.

50 42 58 58 92 300 60,0 31,4 *

Dixidae Gen. sp. *

Simuliidae Gen. sp. 3 2 1 6 12 2,4 1,3 *

100,0


29

Taksonite arv

proovis

18 19 25 10 14 86 17,2

Jõgi: Ahja

Koht: Porgandi

Aeg: 15.09.15

Det.: H. Timm

Takson Isendite arv

proovides


1 2 3 4 5 kvalit.

proovis

OLIGOCHAETA

Gen. sp.

3 1 2 2 8 1,6 2,7 *

HIRUDINEA

Glossiphonia

complanata

*

Piscicola geometra 1 1 0,2 0,3

BIVALVIA

Anodonta anatina *

Pisidium sp. 1 1 3 5 1,0 1,7 *

Sphaerium corneum *

GASTROPODA


Viviparus contectus 1 1 0,2 0,3

Viviparus viviparus *

CRUSTACEA

Asellus aquaticus 1 1 0,2 0,3

ARACHNIDA

Hydrachnidia Gen.

sp.

1 1 0,2 0,3

30

EPHEMEROPTERA

Brachycercus

harrisellus

4 4 0,8 1,4

Caenis rivulorum/sp. 1 1 0,2 0,3

Centroptilum

luteolum

4 9 4 17 3,4 5,7 *

Ephemera vulgata 1 2 1 4 0,8 1,4 *

ODONATA

Calopteryx

splendens

2 2 0,4 0,7

Gomphus

vulgatissimus

1 1 0,2 0,3 *

HETEROPTERA

Aphelocheirus

aestivalis

2 2 0,4 0,7

Gerris lacustris/sp. *

Sigara striata/sp. *

COLEOPTERA

Nebrioporus

depressus

*

Orectochilus villosus *

Oulimnius

tuberculatus

1 1 0,2 0,3

Platambus maculatus 3 1 4 0,8 1,4 *

TRICHOPTERA

Brachycentrus

subnubilus

2 2 0,4 0,7 *

Cyrnus trimaculatus 1 1 0,2 0,3

Limnephilus sp. *

Molanna angustata 3 3 0,6 1,0 *

Mystacides sp. 2 1 3 0,6 1,0

Neureclipsis

bimaculata

*

31

Phryganeidae Gen.

sp.

*

DIPTERA

Antocha sp.

Chironomidae Gen.

sp.

58 50 75 33 14 230 46,0 77,7 *

Dixidae Gen. sp. 1 1 0,2 0,3 *

Tipulidae Gen. sp. 1 1 0,2 0,3

100,0


Taksonite arv

proovis

12 11 6 5 5 39 7,8

Lisa 3 ASPT arvutamine

Briti loomarühmade tolerantsusväärtused (t) (Armitage et al. 1983 järgi): 10 - Siphlonuridae, Heptageniidae, Leptophlebiidae, Ephemerellidae, Potamanthidae,

Ephemeridae, Taeniopterygidae, Leuctridae, Capniidae, Perlodidae, Perlidae,

Chloroperlidae, Aphelocheiridae, Phryganeidae, Molannidae, Beraeidae, Odontoceridae,

Leptoceridae, Goeridae, Lepidostomatidae, Brachycentridae, Sericostomatidae

8 - Astacidae, Lestidae, Calopterygidae, Gomphidae, Cordulegasteridae, Aeshnidae,

Corduliidae, Libellulidae, Psychomyiidae ja/või Ecnomidae, Philopotamidae

7 - Caenidae, Nemouridae, Rhyacophilidae ja/või Glossosomatidae, Polycentropodidae,

Limnephilidae

6 - Neritidae, Viviparidae, Ancylidae ja/või Acroloxidae, Hydroptilidae, Unionidae,

Corophiidae, Gammaridae, Platycnemidae, Coenagriidae

5 - Mesoveliidae, Hydrometridae, Gerridae, Nepidae, Naucoridae, Notonectidae, Pleidae,

Corixidae, Haliplidae, Hygrobiidae, Dytiscidae ja/või Noteridae, Gyrinidae, Hydrophilidae,

Clambidae, Scirtidae, Dryopidae, Elmidae, Chrysomelidae, Curculionidae, Hydropsychidae

Tipulidae, Simuliidae, Planariidae, Dendrocoelidae

4 - Baetidae, Sialidae, Piscicolidae

3 - Valvatidae, Bithyniidae, Lymnaeidae, Physidae, Planorbidae, Sphaeriidae ja/või Pisidiidae, Glossiphoniidae, Hirudinidae, Erpobdellidae, Asellidae

2 - Chironomidae

1 - Oligochaeta

ASPT = Σ (t)/ n, kus n – t omavate loomarühmade arv proovis.

32

Lisa 4

Taani vooluvete fauna indeksi (DSFI) arvutamine (Skriver et al. 2000) järgi

(P - N)

< (-1) (-1) - 3 4 - 9 > 9

Klassid ja võtmerühmad

Esineb:

Indeksi väärtused

Klass 1. Brachyptera, Capnia, Leuctra, Isogenus, Isoperla,

Isoptena, Perlodes, Protonemura, Siphonoperla;

Ephemeridae, Limnius, Glossosomatidae,

Sericostomatidae.

≥ 2 võtme-rühma ainult 1 võtmerühm

- -

5 4

6 5

7 6

Klass 2. Amphinemura, Taeniopteryx, Ametropodidae,

Ephemerellidae, Heptageniidae, Leptophlebiidae,

Siphlonuridae; Elmis, Elodes, Rhyacophilidae,

Goeridae, Ancylus.

Kui Asellus ≥ 5 isendit, => klass 3; kui Chironomus ≥ 5 isendit => klass 4.

4

4

4

5

Klass 3. Gammarus ≥ 10 isendit. Caenidae; Trichoptera

sugukonnad (v.a. klassides 1 ja 2 nimetatud) ≥ 5 isendit. Kui Chironomus > 5 isendit, => Klass 4.

3

4

4

4

Klass 4. Gammarus ≥ 10 isendit. Asellus, Caenidae, Sialis või Trichoptera sugukonnad (v.a. klassides 1 ja 2 nimetatud).

≥ 2 võtme-rühma ainult 1 võtme-rühm

3 2

3 3

4 3

- -

Klass 5. Gammarus < 10 isendit. Baetidae; või Simuliidae ≥ 25 isendit. Kui Oligochaeta > 100 isendit, => klass 5, 1 võtmerühm. Kui Eristalinae ≥ 2 isendit, => klass 6.

≥ 2 võtme-rühma ainult 1 võtme-rühm

2 2

3 2

3 3

- -

Klass 6. Tubificidae, Psychodidae, Chironomidae, Eristalini.

1

1

-

-

P (positiivsed grupid): Tricladida, Gammarus, kõik Plecoptera perekonnad, kõik

Ephemeroptera sugukonnad, Elmis, Limnius, Elodes, Rhyacophila; kõik

kaasaskantava majaga Trichoptera sugukonnad; Ancylus fluviatilis.

N (negatiivsed grupid): Oligochaeta, Helobdella, Erpobdella, Asellus, Sialis,

Psychodidae, Chironomus, Eristalinae, Sphaerium, Lymnaea (=Radix).

Indeksi arvutamisel leitakse esmalt õige klass, seejärel õige veerg, liites kokku P ja N

arvestusega, et iga P annab 1 pluss- ja iga N ühe miinuspunkti

33

Lisa 5

Karpide kogumise analüüsileht

Jõgi:

Koht:

Aeg:

Det.: H. Timm

Takson:

Unio crassus

Isendite arv

proovides

Summa

Prooviribad 1 2 3

Prooviruudud

1-5

1 2 3 4 5

Prooviruudud

6-10

6 7 8 9 10

Kvalitatiivne

otsing

34

Lisa 6

Kommentaarid järvekarpide (Anodonta anatina) massilise hukkumise kohta Saesaare

paisjärves

1. Mis juhtub, kui paisu likvideerimisega toimub taas veetaseme alandamine?

Veetaseme edasisel alandamisel surevad nii need põhjaloomad, kes selle käigus

lõplikult kuivale jäävad, kui need, kes suudavad oma senisest asupaigast küll lahkuda,

kuid ei jää uues kohas siiski ellu (näiteks nälja, ebasobiva põhja või vaenlaste tõttu).

See puudutab nii järvekarpe kui muid loomi (näiteks veeputukaid, vt lisa 4).

2, Kas on ka vahet, kui veetase lastakse paisu likvideerimisel korraga kiirema aja

jooksul alla või alandatakse seda pikema aja jooksul järk-järgult?

Veetaseme alandamine inimese poolt on karpide jaoks kindlasti ootamatu sündmus,

sõltumata selle kiirusest. Aeglasem alandamine suurendab nende liikide ellujäämise

tõenäosust, kes on võimelised kuivamise eest edukalt põgenema. Järvekarbid nende

hulka ei kuulu. Nad suudavad küll põhja mööda aeglaselt liikuda, kuid täiskasvanuna

seda enamasti ei tee. Kindlasti ei oska suurem osa karpidest veetaseme inimtekkelise

alanemise eest mõtestatult põgeneda. Karbid valivad sobiva põhja sobivas sügavuses

ning kaevuvad sinna, jättes välja vaid tagaotsa. See, kas enne lõplikku kuivalejätmist

on vesi nende kohal mõnda aega madalam kui harilikult, võib sel perioodil mõjutada

küll nende toitumist (filtreerimiseks jääb vähem vett), kuid lõpptulemus on ikkagi

sama. Ilma veeta võib osa neist jaheda ja niiske ilmaga vastu pidada mõne päeva.

Veetaseme taastõstmine pärast karpide suremist neid ellu ei ärata. Võimalik, et samale

alale levivad karbid hiljem uuesti, kui vesi püsib piisavalt kaua ning muud tingimused

samuti sobivad.

Documents

AHJA JÕE ja SAESAARE PAISJÄRVE SEISUNDIST ......Need loomad toituvad suurel määral vett filtreerides, mis sobib paisualuse elukohaga, kus vesi on planktonirikas. Kaitsealuseid