TERVIS 321. oktoober 2008 TERVISELEHT

�Tihe graafik... sõidame kuul-misnädalal kõik ringi,� ütlebAndrus Helenurm oma väikeseskatusealuses kabinetis Toom-puiestee 10.

Vaatame koos plaani � tege-misi on nii Põlvas, Tartus, Rak-veres, Valgas, Haapsalus, Hiiu-maal, Paides. Tallinnast rääki-mata.

Mis on kõige suurem prob-leem?

Kui puudega inimene satubüksinda dþunglisse, ilma abiva-henditeta, siis kahtlemata on kõi-ge ohustatum see, kes ise liiku-da ei saa � see inimene langebkindlasti loomade saagiks. Sot-siaalses, kindlustatud olustikuson kahtlemata kõige ohustatu-mad, kõige raskemates olukor-dades need, keda kõige halvemi-ni märgatakse, kellele ei osataabi anda. Neil pole abistajaid,nende eest ei võidelda, nad on n-ö piiri peal ja peavad ise hak-kama saama.

Ma pole kunagi nii mõelnud.Pimedal on kepp � seda on nä-ha. Aga kuulmisaparaati poletõesti reeglina eemalt näha...

Ja ei tekita küsimusi, kas tajõuab näiteks ühest punktist tei-se või kuidas muus olukorrashakkama saab. Inimühiskonnassõltub palju sellest, kuidas ini-mesed suhtuvad, kuidas teisedtajuvad puude suurust-raskust,abivajadust. Kas nad on valmisabistama või mitte. See tekitabsuhtumisi ja hoiakuid.

Teine asi, kas inimene onkuulmispuudega sünnist saativõi on see hiljem tekkinud. Maolen endale püüdnud ette kuju-tada, mis on emotsionaalselt ras-kem. Et kui kuulmine hiljemkaotada, siis inimene teab, mil-lest ilma jäi ja tunneb kaotuse-valu, aga on selleks ajaks mida-gi saavutanud. Näiteks professor,kes on kuulmise kaotanud hili-ses keskeas. Aga kui pole kuna-gi kuulnud, sünnist saati? Ei tun-ne kaotusevalu, kuid tunneb tõr-jutust, elab oma probleemiga.Kui ei tea täpselt, milline on seeparem, kuulmisega elu, millestta raamatust loeb, kas siis on ik-kagi kergem?

Oleneb inimesest vist?Inimesest endast, keskkon-

nast, võimalustest enese olukor-da teadvustada. Raskesti võrrel-davad ja mittemääratletavad as-jad. Meil on Puuetega InimesteKojas üle 30 haiguse ja seisun-diga inimeste ühenduse � iga-ühel on muidugi oma spetsiifi-ka ja probleemid. Kuulmisnäda-la ülesanne on kuulmislanguse-ga inimeste probleemide toomi-

ne teiste kõrvale, et ka neid tä-hele pandaks.

Kuidas majanduslangus teidmõjutab?

Üldise majanduslanguse taus-tal, kui palka ja töökohti kooma-le tõmmatakse � kas on meil vä-ga õigust palju rohkem tähelepa-nu juurde nõuda? Peab hakka-ma koos teistega ikkagi püksi-rihma pingutama. Raha numberjääb toetuste osas samaks, kuidselle eest saab lihtsalt vähem...

Kas viipekeelse tõlke problee-mid televisioonis on kuidagipaigast nihkunud?

See peaks loodetavasti nihku-ma kohalt koos subtiitritega jadigitelevisioonile üleminekugauuel aastal. Öeldakse, et subtiit-rid on ikkagi vajalikumad, teks-ti on parem lugeda. Viipleja onsaadete puhul väikselt ekraaninurgas � lihtsalt pole näha! Mii-mikat, mis paljutki, ka emotsio-naalset fooni edasi annab, uurivõi luubiga. Vaegkuulja jaoksvõiks diktoripilt olla väike ja viipleja suuremalt näha.

Kui näiteks kiireid uudiseid eijõua sünkroonis subtiitritega va-rustada, siis võiks ju uudiseidkorrata � ja koos subtiitritegamõne aja pärast. Piduriks on siin vaid suhtumine ja tahtmine.

Mis on raha suurusjärk, misprobleemi lahendaks?

See võib olla viiekohalinenumber.

Et siis kümned tuhanded, mittesajad tuhanded?

Ma pole küll televisioonitöö-taja, aga ma olen nii kuulnud.Meil on elanike seas umbes 10protsenti vaegkuuljaid, kes sub-tiitreid vajaksid.

See on väga suur hulk inimesi!Veel on probleemiks ligipää-

setavus. Kui liikumispuude pu-hul on lahenduseks kaldteed, lif-tid, ratastoolid, siis kuulmispuu-de puhul kuulmise abivahendid.Kuulmisaparaat võimendab küll,kuid alati pole heli arusaadavmitmesuguste kõrvalhelide ja ka-jade tõttu. Kõrvu abivahendidmuidugi ei asenda.

Näiteks tahtsin ma õppidarootsi keelt. Keeleõppes on õigehääldus väga tähtis ja vaegkuul-ja vajab keeleõppeks erilisi abi-vahendeid. Pöördusin nende saa-miseks Rootsi instituudi poole,siis ülikooli, fondide jt poole, sestvastavad keeleõppe abivahendidon kallid ja neid pole igal pool.Kui suulised äraütlemised abiva-hendite saamiseks ära tüütasid,palusin vastuseid kirjalikult. Abiigal juhul ei saanud, kirjalikud

äraütlemised lasin inglise keel-de tõlkida ja saatsin lõpuks sel-le paki Rootsi kuningannale. Ku-ninganna saatis minu kirjale ise-gi vastuse, teatades, et kogu in-fo on edasi saadetud Rootsi ins-tituudile ja et ta ootab Rootsi ins-tituudi selgitusi. Tulemuseks olisee, et ma sain sõita nädalaksRootsi tutvuma vaegkuuljatekeeleõppe võimaluste ja abiva-henditega. Hea mulje jäi. Kuidminul endal Rootsis keelt õppi-da ei õnnestunud. Rootsi mig-ratsiooniamet nimelt nõudis, etõppija peab juba oskama kasrootsi või inglise keelt, aga minapuude tõttu ei oska � ma tahtsinmõlemat Rootsis õppida, sestseal on vastavad abivahendid!Eestis sellised õppimisvõimalu-sed puuduvad, mille kohta ma kavastavat paberit näitasin. Kuidsee ei aidanud � see pidi Eestienda probleem olema. Nii tekkis-ki suletud ring � ei saa minnakeelt õppima, kui keelt ei oska,ja kohapeal õppida ka ei saa!

Loen Aurisest, et kuulmislangu-sega inimestele on olemas spet-siaalsed suitsuandurid.

Jah, järgmisel aastal on suit-suandur kohustuslik ka. Onspetsiaalsed andurid, mis anna-vad lisaks helile ka valgussig-

naali ja vibratsioonisignaali, etsellest vaegkuuljale ka kasuoleks. Nad on oluliselt kallimadkui tavalised ja meil pole kind-lust, et see hinnavahe kompen-seeritakse. Hind on päris kõrge� 3500 kuni 5000 krooni. Agakõik, kes seda vajaksid � kas en-dale või oma sugulasele või tut-tavale � andku endast teada kaskohaliku kuulmispuudega ini-meste seltsile või otse meile lii-tu. See on vajalik riikliku kom-pensatsiooni taotlemiseks.

Uusim kuulmisaparaat maksabkoguni 15 000 krooni.

Kuulmisaparaadi headust eisaa alati hinna järgi paika pan-na. Endal on mul veidi vanemmudel, sest see sobib minu tege-mistega paremini.

Näiteks uusim aparaat lisabhelitugevust siis, kui viibid vaik-ses keskkonnas, aga kui tänavalkõvema müraga auto mööda sõi-dab, siis võtab aparaat automaat-selt heli maha � näiteks minu-tiks... ja midagi pole sellel ajalkuulda.

Mina saan helitugevust ise re-guleerida. Aga seda peab proo-vima � teisiti teada ei saa, mis so-bib. Kuulmisabi keskusi on nüüdrohkem kui üks, sinna tulebpöörduda ja nõu küsida.

Abivahendid kõrvu ei asenda,kuid AITAVAD tõhusaltALEKSANDER LAANE

Olen tabanud end mõtlemast, et mõnikord oleksparem veidi kõva kuulmisega olla. Või veel parem,kui saaks valida, mida kuulda ja mida mitte.Kuipalju mõistame neid inimesi, kelle kuulmine eitõrgu mitte mõnikord tahte järgi, vaid pidevalt?

Uued soovitusedDIABEEDI RAVIKSEuroopa Diabeediuuringute Assotsiatsiooni (EASD)44. aastakoosolekul Roomas selle aasta septembris tut-vustati mitmetele uuringutele toetudes II tüüpi diabee-di uusi ravivõimalusi.

Nantes� ülikooli endokrinoloogia professor BernardCharbonnel selgitas, millist skeemi tuleks järgida IItüüpi diabeedi ravi puhul. Oluliseks ravi edukuse näi-tajaks on HbA1c, sest paljud varasemad uuringud onkinnitanud, et selle näitaja normis hoidmine vähen-dab väga olulisel määral diabeedi tüsistusi ja hoiab ärapuude tekkimist. (HbA1c ehk glükosüleeritud hemo-globiin, norm <6%.)

Alates sellest, kui diabeedi diagnoos leiab kinnitust,tuleb tõsiselt jälgida oma elustiili (sh kaalu langetami-ne, süsivesikute rikka toidu vähendamine) ja võtta tab-lette. Kui HbA1c tase ei lange normini, tuleb raviskee-mi lisada basaalinsuliin. Tänapäeval ollakse seisu-kohal, et II tüüpi diabeedi puhul tuleb insuliin lisadanii vara kui vajalik � just hilistüsistuste vältimiseks.

Diabeedil ehk suhkurtõvel on rasked tüsistused,mille põhjuseks on pidevalt normist suurema vere-suhkru toime veresoontele. Kahjustada saavad kõikveresooned ning enam väljendub kahjustus koron-aarhaigusena (südame veresoonte kahjustus), jalga-de haavanditena ja koe kärbumisena, neerukahjus-tusena, nägemise kaotusena ja jalgade tundlikkusehäirena.

Diabeeti põeb üle 100 miljoni inimese maailmas jaüle 30 miljoni Euroopas. Eestis põeb diabeeti üle 22 000 inimese.

See on krooniline haigus, mille puhul hormoon in-suliini ei eritu kõhunäärmest piisavalt (diabeedi I tüüp)või insuliin ei toimi rakus piisavalt, et aidata glükoosirakku viia (II tüüp). Mõlemal juhul on veresuhkur pi-devalt normist kõrgem. Tervetel inimestel suurenebveresuhkru sisaldus kohe pärast söömist ja langeb mõ-ne aja pärast normaalsele tasemele, diabeetikutel mitte.

Kuna veresuhkru normist kõrgem tase ongi see te-gur, mis kahjustab veresooni (aga põhjustab ka muidnähte), siis on väga oluline veresuhkru tase kontrolliall hoida. I tüüpi diabeedi puhul pole muud võimalust,kui hakata pidevalt insuliini manustama, II tüübi pu-hul on mänguruum laiem, kuid kui veresuhkur siiskion normist kõrgem, tuleb II tüüpi diabeetikutelgi hakata insuliini süstima.

Kuid millist olemasolevatest insuliinidest ja mismoodi? Kuna insuliini saab praegu manustada ainultsüstiga, siis on oluline ka patsiendi mugavus. Nii otsi-taksegi parimat võimalust hoida veresuhkur kontrol-li all patsiendile kõige paremini talutaval � aga ka oda-vamal � kombel.

Nendele küsimustele annab vastuse kliiniline uuring GINGER ja igapäevapraktikal põhinev LACE-uuring, mida samuti tutvustati EASD aastakoosole-kul.

Basaal-boolus insuliinravi puhul kombineeritak-se basaalinsuliini LANTUS®-t (insuliinglargiin) (ma-nustatakse üks kord ööpäevas) kiiretoimeliseAPIDRA®-ga (insuliinglulisiin) (manustatakse pä-rast sööki). Selline manustamine matkib väga hästiterve inimese ööpäevast insuliini eritumist, seega onkõige loomulikum.

GINGER-uuring kestis aasta ja selles osales rah-vusvaheline seltskond II tüübi diabeetikuid. Võrrel-di LANTUSE/APIDRA skeemi tavalise, kaks kordaööpäevas manustatava seguinsuliinravi skeemiga.Tulemused: LANTUSE/APIDRA grupis oli paremkontroll veresuhkru väärtuse üle (HbA1c tase), pa-rem keskmine päevane veresuhkru väärtus, paremsöögijärgse veresuhkru väärtus ja oluliselt suuremtühjakõhu veresuhkru väärtuse langus võrreldes se-guinsuliini grupiga.

LACE-uuringus hinnati veresuhkru väärtusi ja ra-vikulusid LANTUSE/APIDRA grupi ja seguinsuliinigrupi vahel. Nagu eelnimetatud uuringus oli HbA1Cväärtus väiksem kombineeritud ravi grupis (6,93% vs7,52%). Samas on kombineeritud ravi grupi kulu ravi-mitele väiksem kui seguinsuliini grupis � kõigi diabee-diravimite ööpäevane kulu vastavalt 10,81 ja 12,42 dol-larit (erinevus 1,61 dollarit).

Patsiendile on tähtis, et ravi mõjuks ja aitaks tal pü-sida kaua võimalikult tervena. Vähem tähtis pole karaha, mis ravile kulub. Kui uuringud kinnitavad, et ba-saalinsuliini ja lühitoimelise kombinatsioon on tõhu-sam ja odavam võrreldes seguinsuliini skeemiga, siison põhjendatud kasutada just seda.

ANNIKA ALASOO

Andrus Helenurm � Vaegkuuljate Liidu esimees. ALEKSANDER LAANE foto

Igasuguseid kuulmisabivahendeid saab näha ja katsuda ka12. novembril kl 14.00 Tallinnas, Toompuiestee 10 � samuti esine-vad spetsialistid. Infotelefon 6 616 394.