Upload
others
View
1
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Leisi Keskkooli häälekandja
Nr. 15 28.02.2012
Õhtu on väga külm, kraadiklaas
näitab üle kahekümne miinus-
kraadi. Vaatamata sellele, et
paljud autod külma tõttu käima
ei läinud, on koolimajja jõud-
nud kõik - nii oma kooli õpila-
sed, külalised, autasu üleandjad
ja õpetajad. Kohal on ka õpilas-
esinduse liikmed eesotsas
Kellyga, tänu kellele üritus täna
õhtul võimalikuks saab. Trepist
üles minnes näevad peolised
esimesena Kaiet ja Elinat laua
taga istumas, kaunid lokid leh-
vimas. Neile tuleb külalistel
maksta väike piletiraha, mille
eest saab väikese elevandikuju-
lise templi, millega peole sisse
saab. Omad saavad peole tasu-
ta. Viisakas noormees avab
meile ukse ja me siseneme saa-
li. Auhinnagala võib alata.
Meile on üllatus. Külla on
tulnud Saaremaa Poistekoor,
kes meile kaks laulu laulab.
Aplaus ei lõpe. Ene astub lava
ette ja avab südamliku kõnega
piduliku õhtu. Esireas on mär-
gata pisaraid. Auhindadeks on
sel aastal põlled, mis sobivad
hästi eelmise aasta auhindade -
patjadega. Sel aastal valime
kõige andekamad, kõige sport-
likumad, kõige arukamad, kõi-
ge sõbralikumad, kõige toime-
kamad ja kõige tujutõstvamad.
Lisaks valisime aasta töötaja ja
aasta õpilase.
Ene tuleb esimesena, et üle
anda auhind kõige andekamale.
Pärast nominentide teatavaks
tegemist avab ta ümbriku ja
avaldab noorema vanuseastme
võitja , kelleks on Iti-Jantra
Metsamaa. Vanematest õpilas-
test valiti võitjaks Viktoria Hu-
mal. Võitjad saavad põlled ja
aukirjad, nende näol on märgata
naeratust. Veel paljud õpilased
saavad kätte oma auhinnad.
Vahepeal esinevad Semiiri
tantsijad ja õhtujuht Jaan –
Eeriku juhtimisel ja Hanna Ma-
ri ja Kristi abiga on publikul
võimalus võita endale pulga-
komme. Tuleb vaid teada paari
lihtsat asja, nagu näiteks, mis
on maailma kõige väiksem asi
ja igasuguseid elevante puudu-
tavate küsimuste vastuseid. Ha-
sart on publiku hulgas suur, aga
kakluseks ei lähe ja pulgakom-
mid leiavad uued omanikud.
Õpilasesindus esitab ka väikese
musikaalse vahepala.
Kõige viimasena tuleb auhin-
da üle andma härra direktor
isiklikult. Tema ülesandeks on
teatavaks teha aasta õpilane.
Selleks saab Rander, kes on
pikk poiss ja direktor peab too-
lile ronima, et talle põll üle an-
da. Kuid üllatused ei lõpe. Ka
Taimi soovib omalt poolt mida-
gi oma lemmikabilisetele üle
anda. Den Tarmo ja Rander
saavad temalt tubli olemise eest
paki. Mis seal sees on, jääb sa-
laduseks.
Nüüd on aeg tänada kõiki
neid, kes aitasid ürituse õnnes-
tumisele kaasa. Kõik auhinna
üleandjad saavad šokolaadi,
teiste seas ka vallavanem
Ludvik Mõtlep. Kelly tänab ka
esinejaid.
Läheme korraks saalist välja,
et aega parajaks teha, sest pidu
pole veel sugugi läbi. Esinema
hakkab veel Leisi Keskkooli
bänd. Viktoria, ühe õnnelikest
võitjatest, leiame me aatriumist
ja palume tal rääkida oma
emotsioonidest. “Kõige andeka-
ma tiitel on väga lahe ja ma
olen väga uhke selle üle. Au-
hinnad on ka väga huvitavad.
Pole mingid tavalised karikad,“
räägib ta.
Bänd hakkab mängima. Rah-
vas seisab lava ees ja elab neile
kaasa. Noored muusikud on
väga andekad ja ei jää sugugi
alla ei Tanel Padarile ega
Metsatõllule, kelle lugusid nad
esitavad. Ka õpetajad on tulnud
neid kuulama. Kõik on vai-
mustuses.
Kui bänd lõpetab, on pidulik
õhtu läbi. Kõik võivad lahkuda
positiivsete emotsioonidega.
Tegijatebuss viib meid koju.
Liisa ja Piret
Aasta tegija 2012
Rohkem pilte: picasaweb.google.com/leisi.keskkool
Videod: www.youtube.com/leisikeskkool
2
Veebruarikuu on täidetud
meie jaoks mitmete väga täht-
sate sündmustega. 14. veeb-
ruar on päev, kus üle maailma
peetakse meeles oma kalleid ja
lähedasi inimesi. Valentini- või
sõbrapäeva sümboliks on süda-
med ja armastus ning see päev
on alati täidetud headuse ja sõb-
ralikkusega. Inimeste nägudel
särab rõõm, mis on segu nii
andmis- kui saamisrõõmust. Ka
meie koolis võis iga vahetunni
ajal näha õpilasi üksteisele
maiustusi, kaarte ja suuri kallis-
tusi jagamas. Kellele meist siis
ei meeldiks olla armastatud ja
tunda teiste hoolivust. Inimesed
ei mõtle tihti sellele, kui kallid
ja olulised neile nende sõbrad
on, nad lihtsalt on alati üksteise
jaoks olemas. Selleks ongi sõb-
rapäev, et näidata, kuidas oma
sõprade abi ja tuge tegelikult
hinnatakse ja vajatakse.
Sõbrapäevale järgneb peagi
meie kui eestlaste jaoks veelgi
olulisem tähtpäev - Eesti Vaba-
riigi aastapäev 24. veebruaril,
millega tähistatakse Eesti Vaba-
riigi väljakuulutamist 1918.
aastal. Seda päeva saadab alati
teatud pidulikkus, austus ja rah-
vustunne. Ollakse tänulikud
neile, kes kunagi meile meie
vabariigi välja võitlesid. Koolis
peetakse aga meeles ja tänatak-
se parimate tulemustega õpilasi,
kes on ju meie riigi tulevik. Ise-
seisvuspäev on rõõmupüha, sest
vaevalt saab olla midagi väär-
tuslikumat vabadusest. Sellel
päeval lehvivad kõikjal sini-
mustvalged lipud ja tuntakse
uhkust oma rahvuse üle.
Viktoria
VEEBRUAR
Sõbrapäeva muffinid
Hanna Mari Villsaar
Sõbrapäeva tahtsin ma
teha teile eriliseks.
Otsusele jõudsin –
see ei saa jääda tavaliseks.
Terve pika õhtu
veetsin küpsetades.
Tundsin maitsvaid lõhnu
neid ahjust välja võttes.
Ma loodan, Kallid Sõbrad,
et muffin teile maitses.
Ja et sõbrapäev
ei jäänud teile tavaliseks.
Sõber juba ammu
Iti- Jantra Metsamaa
Sõber, sind tundnud olen juba kaua.
Tean su vigu ning seda, milles oled hea.
Mäletan, kui lõid pea vastu rohelist lauda,
siis käisime lasteaias, sa seda tead.
Mängisime koos vesisel murul.
Püüdsime kinni põgeneva punase palli.
Klassis ajasime maha küpsisepuru.
Külmal talvepäeval tegime üksteisele sooja kalli.
Neid mälestusi palju on minevikust,
tihti meenutame koos seda aega.
See, mis saab toimuma tulevikus,
oma pead sellega praegu ärme vaeva.
Loodan vaid seda, et sõpradeks jääme.
Elutuuled ei puhuks eraldi meid.
10 aasta pärast üksteist veel kusagil näeme
ja meenutame koos käidud teid.
3
Teisipäeval, 14. veebruaril
peeti üle maailma sõbrapäeva
ja nii ka meie koolis. Kõik
olid rõõmsad ja näitasid üles
hoolivust kaasõpilaste vastu.
Hommikul jagasid õpilasesin-
duse liikmed kallikaarte, mis
andsid loa kallistada ükskõik
keda igal ajahetkel, ja poolikuid
südameid, millele tuli leida paa-
riline. Iga klass pani üles ka
oma postkasti, kuhu sai jätta
heade soovidega kaarte. Kõik
kastid olid uhkelt kaunistatud ja
olid omaette vaatamisväärsu-
seks.
Sõbrapäeva olulisust näitas ta-
vapärasest suurem magusa hulk
koolis. Nii mõnigi oli kaasa
võtnud muffineid või šokolaa-
di, mida lahkelt sõpradega jaga-
ti. Autoripoolsed tänud lähevad
Anetile, kelle küpsetised olid
vägagi maitsvad. Den Tarmo
edastas sõbrapäevasoovid kõi-
gile sõpradele plakati kaudu ja
tõstis sellega koolirahva tuju
märgatavalt.
Vahetundide ajal õpetati sõbra-
paela tegemist ning käis vilgas
paarilise otsing ja registreerimi-
ne. Kõigi südamekaaslase leid-
nute vahel loositi välja šokolaa-
de ja pääse Leisi spaasse. Need,
kes ei leidnud partnerit sel aas-
tal, saavad järgmisel aastal
uuesti proovida.
Sõbrapäevast said kõik midagi
meeldivat, kes mõne erilise
kaardi, kes leidis uue sõbra ja
mõni sai lihtsalt palju šokolaadi
süüa ja hoiab nüüd magusast
vastlapäevani eemale. Paljude
jaoks saabus aga päeva tipphetk
alles õhtul, mil Meistrite Liigas
pall taas veerema pandi.
Rander Süld
Tähistasime sõbrapäeva
Rohkem pilte: picasaweb.google.com/leisi.keskkool
4
Reedest, 10. veebruarist kuni
pühapäeva, 12. veebruarini
toimusid Tallinnas Lilleküla
Gümnaasiumis Eesti Võrk-
palliföderatsiooni Karika-
võistlused neidude U-20 vanu-
seklassis, kust võtsid Saare-
maa spordikooli võistkonnas
osa meie kooli õpilased
Cristin Lepp ja Eveli Rohi.
Võistlustelt tuldi tagasi tubli
4. kohaga.
Võistlustel osales 6 võistkon-
da. Lisaks Saaremaa spordikoo-
lile olid osalemas veel Võru
spordikool, kes sel korral võitis,
Pärnu spordikool, kes saavutas
2. koha, Viljandi spordikool,
kes tuli 3. kohale, Tallinna Tä-
he võistkond ( 5. koht) ja Tartu
spordikool, kes pidi leppima sel
korral 6. kohaga.
Mängud olid pingelised ja Saa-
remaa neidude võistlustahe
suur, millest annab ka tunnis-
tust 3. geim mängus Tallinna
Tähe võistkonnaga, mis lõppes
koguni seisuga 35:37 Saaremaa
neiude kasuks. Kaotused tuli
vastu võtta nii Võru, Pärnu kui
ka Viljandi spordikoolidelt,
kuid pingelise võitlusega, mitte
midagi ei antud lihtsalt käest
ära.
Sel korral lõppesid võistlused
küll 4. kohaga, kuid jääme
ootama järgmisi võistlusi ja
loodame sealt paremaid tulemu-
si.
Eveli Rohi
Saarlannad saavutasid Tallinnas tubli 4. koha
Juba teist aastat tähistatakse
Leisi koolis direktori sünni-
päeva klassidevahelise teate-
ujumisvõistlusega. Teateuju-
mine T.Erini rändkarikatele
toimus nagu eelmisel aastalgi
kolmes kategoorias.
Esimesena astusid võistlustulle
teise kuni neljanda klassi võist-
konnad. Erinevalt vanematest
klassidest, tuli algklassidel läbi-
da poole lühem distants ehk
4x25 m. Põneva duelli pidasid
neljas ja kolmas klass, kus lõ-
puks panid oma paremuse
maksma neljanda klassi õpila-
sed.
Järgmine vanusegrupp koosnes
viienda kuni kaheksanda klassi
õpilastest. Distantsi pikkuseks
oli vanematel õpilastel 4x50m.
Oma suurepärast ujumisoskust
näitasid viienda klassi õpilased,
kes läbisid kogu distantsi 2 mi-
nuti ja 47 sekundiga.
Viimasena asusid võistlema
vanimad ehk 9-nda kuni 12-nda
klassi õpilased. Ka vanemate
klasside võistlus oli pingeline
ja põnev, millest lõpuks väljus
võitjana 12. klass. 10-nda klassi
ees saavutas teise koha 9-nda
klassi võistkond.
Kogu võistlus oli väga meele-
olukas ja pakkus nii võistlejate-
le kui kaasaelajatele palju pin-
get. Loodame, et selline lõbus
traditsioon jätkub ka edaspidi ja
jääme ootama uusi võistlusi
juba järgmisel aastal!
Karel
Direktori sünnipäeva tähistati teateujumisega
5
Tänapäeval võtab võimust kol-
lane ajakirjandus. Kirjutatakse
sellest, et Paris Hilton ostis en-
dale lillelise kleidi ja sellest,
kuidas Angelina Jolie väikeseid
neegrilapsi lapsendab. Skandaa-
lidele keskendunud ajakirjan-
dus räägib meile nende elust
kõike ja vahel seab nad meile
lausa eeskujuks. Otsustasime
uurida, kas tänapäeva noored
on sellest ennast mõjutada lask-
nud, kas nad kadestavad staare
ja mida nad üldse nende elust
arvavad.
Esimesena küsisime Viktoria
ja Aneti arvamust. Mõne kuul-
suse elu lugesid nad kordaläi-
nuks ja ka veidi kadestamis-
väärseks – nende, kes on palju
saavutanud. Aga mõned kuul-
sused on mõttetud.”Kas ma ta-
han lugeda seda, et Nõia-Ints
tahab elu armastust endale sel
aastal leida? Ei taha!” arvas
Anet.
Suurimaks probleemiks staa-
ride elus peeti üldiselt privaat-
suse ja tegutsemisvabaduse
puudumist. See oli peamine
põhjus, miks küsitletavad kuul-
susena elamise peale nina
krimpsutasid. Staarid on nende
arvates pideva jälgimise all ja ei
saa isegi rahus poes käia. Vene
keele õpetaja mainis veel seda,
et tema küll ei kadesta inimest,
kellel keegi käib sabas, teab
tema elust kõiki asju, kommen-
teerib, õelutseb ja on kade.
Kaks viienda klassi tüdrukut
leidsid, et staaride elu tasub
veidi kadestada küll, kuid neil
ei vea oma liiga kiire elu tõttu,
mis takistab neil pere ja sõpra-
dega aega veetmast.
Oli ka neid, kes meelsasti
soovisid staarielu nautida.
Mairold pidas staarina elamist
väga lahedaks, staar saab igal
pool käia ja lahedaid elamusi
saab ka. Väike Märt oli väga
konkreetne: “Ma ei tea ka õi-
gesti. Aga ma arvan, et muidu
on päris normaalne.” Rohkem
meeldikski tuntud inimese elu-
stiil noorematele vastajatele.
Küsitlusest nägime, et staari-
elu ei olegi nii populaarne ja
ihaldusväärne, kui võiks arvata.
Mida vanemaks muutusid meie
küsimusele vastajad, seda roh-
kem tulid esile sellise elu nega-
tiivsed küljed. Kogu küsitluse
võttis särava staarinaeratusega
kokku Viljo:”Mulle endale
meeldiks küll käia, nii et fännid
jooksevad järgi, tahavad mind
ja mida iganes ! Teised ei julge
välja öelda lihtsalt, tegelikult
kõik ikka kadestavad neid
küll.”
Liisa ja Merlyn
Kas tahan olla staar?
6
Järjekordsel külmal talvehom-
mikul tekib inimestes soov soo-
ja suve ja päikesevalguse järele,
aga mida ikkagi arvatakse kül-
mast talvest. Intervjueeritud sai
erinevaid inimesi, kelle arva-
mused jagunesid laias laastus
kaheks: osa arvas, et külm on
kohutav ja ei suutnud seda
enam kannatada, teised aga ar-
vasid, et talvel peabki külm ole-
ma ja et selline ilm on täitsa
mõnus. Aga kui külm on siis
liiga külm?
Inger-Maie, kes tuleb igal hom-
mikul bussiga kooli, ei näinud
külmas erilist probleemi. Ta
arvas, et külm on hea, kui seda
liiga palju ei ole, küll aga ei
olnud intervjueeritav vaimustu-
ses -30 kraadist, mis oli temagi
jaoks liig.
Poisid lähenesid asjale üldjuhul
praktilise poole pealt. Näiteks
Rait tõi välja, et kui talvel on
palju külma, siis on tal kevadel
vaja hulganisti jääd rookida.
Teda teeb murelikuks ka fakt,
et külma ajaga peab kandma
rohkem riideid, aga riiete jaoks
vajaminev raha kulub bensiini
sisse, selleks et hommikul autot
soojendada. Riietumise oluli-
sust rõhutas ka Kenn, kellel
hakkab kooli tulles suure kül-
maga nina jäätuma. Peeter ei
ole üldse külmakartlik, vaid
märkis, et külm on igati kasu-
lik. Ta leidis, et külm talv pa-
kub võimaluse talispordiga te-
gelemiseks ning ühtlasi lihtsus-
tub metsatöö ja kalurid saavad
taas lemmikharrastuse poole
pöörduda.
Tüdrukud arvasid eelkõige, et
inimeste elu muutub külmaga
raskemaks. Janika nentis, et
külm on väga jama ja hommi-
kul on raske üles tõusta, sest
toad on külmad, aga teki all on
soe. Sellele lisas Leanika, et
külm teeb inimesed üldiselt
passiivseks ning tema isiklikult
ootab soojemat ilma. Välja too-
di ka teede libedus ja hommiku-
ne autosoojendamine. Eliise
arvas,et selline ilm on lausa ko-
hutav ja tüütav, sest talv saabus
liiga hilja. Kõik möönsid siiski,
et talv on ilus ja vahel on ka
külmemaid ilmu vaja.
Tegelikult pole elul külmaga
viga midagi, sest elame Eestis,
kus oleme sellega harjunud.
Peagi tuleb taas suvi ja siis saa-
me kurta liialt palavate ilmade
üle. Seda väitis ka Kenn, kes
ütles: “Me elame sellises kohas,
kus talv peab olema külm, suvi
soe ja ööd valged.“ Lõpetuseks
võiks öelda ühe kuldse lause,
mille ütles anonüümseks jääda
soovinud isik vastuseks küsi-
musele külma talve kohta:
„Aga kui juba vastamiseks läks,
siis praegune talv on täitsa pa-
ras ning rohkem külmakraade
su ema küll ei tahaks oma elu-
teel.“ Seega oleme rõõmsad
selle ilma üle, mis meil on, ja
proovime seda võimalikult hea-
tujuliselt mööda saata.
Rander Süld
AINULT ÜKS KÜSIMUS
Mida arvate külmast talvest?
Mu kodu on siin
keset metsi ja merd.
Me kodu on siin
ta eest valatud verd.
Meie kodu on see,
mis ühte meid seob
üle raskuste vee
meid siia tõid teod.
Minu kodu on see,
kus mul tuttavad teed.
Minu kodu on see -
tee, mis sa teed.
Läbi raskuste vee Kaupo Rozenkron
7
8
Mida arvate Leisi Keskkooli gümnaasiumiosa sulgemisest ?
Seoses uue haridusreformiga
on paljud väiksemad güm-
naasiumid ja keskkoolid sun-
nitud oma uksed sulgema.
Nende seas ka meie keskkool.
Uurisime õpilastelt ja kooli
õpetajatelt, mida nemad sel-
lest arvavad, et kool muutub
v a i d p õ h i k o o l i k s .
Leisist on oma keskhariduse
saanud väga palju noori. Vilist-
lase Regina Rahu meelest oleks
s u l g e m i n e k u r b :
”Ma arvan, et gümnaasiumiosa
sulgemine oleks vägagi tauni-
tav, kuna esiteks sellisel juhul
peaksid väga paljud õpilased
suunduma õppima Kuressaarde
ning see tooks paljudele pere-
dele suhteliselt palju lisakulutu-
si, teiseks juba selle ajaloolise
tausta pärast ja on ju Leisi
keskkool olnud just riigieksa-
mite tulemuste põhjal väga heal
tasemel. Sulgemise otsus oleks
väga kurb.”
Leisi Keskkooli lõpetanud San-
der Põlluäär oli samal arvamu-
sel: „Arvan, et ei tuleks sulge-
da, kuna mulle meeldib, et Lei-
sis on gümnaasium, mitte põhi-
kool. Ja ju neid lapsi ka juurde
tuleb, praegu esimeses klassis
on üpris palju õpilasi. Ei tea
küll, kui palju läheb gümnaa-
siumiosa ülalpidamine maksma,
aga usun, et see tasub end ära.
Seda enam, et kool sai uue
kuue.“
Kõige enam puudutab see otsus
siiski õpilasi, kes käivad veel
põhikoolis, ning õpetajaid, kelle
palka see otsus mõjutab. Oma
isikut mitte avaldada sooviv 9.
k l a s s i õ p i l a n e a r v a b :
”Loodame, et ei suleta ja saab
siin koolis edasi käia, et kõigil
oleks võimalus siin kool lõpeta-
da . Siin on meil kõik võimalu-
sed, trennid ja huviringid. Pal-
jud peaksid siis linnas koolis
käima ja bussisõit oleks pikk ja
väsitav. Gümnaasiumi sulge-
mine ei ole hea!”
8.klassi noormees Sander Süld
arvas: "Laste vanematel, kelle
lapsed soovivad keskkoolis õp-
pida, tuleb rahakotti tugevalt
kergendada. Kuna lastel, kes
linna õppima lähevad, peab ole-
ma kindel koht elamiseks, toit-
lustus, seega kulutused tuleksid
väga suured. Pluss veel see, et
hulk lapsi on järelevalveta, ning
kes teab, mis ärevust suurlinna
tuled neis tekitavad."
8. klassi õpilane Sten, kelle tu-
levikku see otsus oluliselt mõ-
jutab, suhtus samuti sulgemisse
negatiivselt: „Kõige mõtlema-
tum tegu üldse. Tahetakse min-
git bussi Leisi ja linna vahel
liikuma panna, mis oleks kokku
kallim kui gümnaasiumi ülalpi-
damine. Ise pean üldse linna
elama minema pärast üheksan-
dat.“
Nagu näha, toob Kuressaares
koolis käimine kaasa palju mu-
ret ja probleeme. Õpilased ise
ei oska seal küll midagi head
ega positiivset näha, vähemalt
mitte enda jaoks.
Den Tarmo vaatab asja ka tei-
sest küljest: ”Ma ei tea, kas see
on nüüd hea või halb. Mõnes
mõttes meie väikesed kooli-
kaaslased, kes on algklassides
ja põhikoolis, võiksid siiski
oma keskhariduse siit kodu lä-
hedalt saada. Nad ei peaks linna
minema, kui neil kodu lähedalt
hea käia. Kool sai just ilusa väl-
janägemise ja sinna pandi mit-
meid miljoneid kroone. Samas
on meie keskkooli õpilaste arv
väga väike ja ega nende järeltu-
lijatega ka kiita pole – 8. klassis
on 10 õpilast, mis on väga väi-
ke arv. Sellise arvuga pole eriti
mõtet kooli üleval pidada. Mina
kui 9. klassi õpilane tahaksin
keskhariduse Leisi Keskkoolist
saada. Mis viga mul kodust
käia - hommikul buss võtab
peale ja 15 minutit sõita. Peak-
sin ma linna minema, siis oleks
oma tunni aja sõit. See oleks
väga nõme. Inimesed koolis on
sõbralikud ja tuttavad. Nendega
on kaua koos oldud ja ei tahaks
siit ära minna. Maal on elu
täiesti välja suremas. Küll sule-
takse pangaautomaate, tuletõrje
komandosid ja varsti juba koo-
le. Kui Leisi keskkooliosa sule-
takse, siis on suur tung linna-
koolidesse.”
(Jätkub lk 9)
9
(Algus lk 8)
Õpetajatele ei meeldi samuti
selline asi. Nad on harjunud, et
saavad tunde anda ka vanema-
tele õpilastele. Nende palk ja
töökoormus väheneksid märga-
tavalt.
Ühiskonnaõpetuse ja ajalooõpe-
taja Sander Sulg: “ Ma arvan, et
see on praegu paratamatu, sest
õpilaste arv väheneb. Kui ma
asja isiklikult vaatan, siis mui-
dugi minu koormus väheneb
poole võrra, ka palk väheneb.
Selles suhtes ma muidugi ei ole
nõus sellega, et keskkooliosa
ära kaob, aga samas ma ka ei
näe siin vastupidist võimalust.
Õpilastele on see raske, ilmselt
on vaja vaadata korter, sest õpi-
laskodud ei ole välja arenenud.”
Õpetaja Sulg nentis ka, et linna
koolid ei tundu eriti huvitatud
olevat, et neile maalt õpilasi
juurde tuleb, sest kui direktorite
käest on küsitud õpilaskodude
kohta, on vastatud, et talvel on
Kuressaares tühje hotelle küll.
Vahetunni ajal õnnestus meil
kinni püüda ka õpetaja Rein
Ojasoo, kes arvas, et keskkooli-
osa sulgemine on väga rumal
tegu. Tema sõnul tuleks sulge-
mise vajalikkust ka rohkem
põhjendada, sest meie koolis
saadav keskharidus on väga
hea. Kui võrrelda näiteks Saare-
maa gümnaasiumitega, siis
meie tulemused on SÜG-i järel
teisel kohal. Õpetaja Ojasoo
arvates ei tohiks nii head asja
rikkuda.
Meie kooliperele see sulgemis-
otsus ei meeldi. Sellise järeldu-
se saame julgelt arvamuste põh-
jal teha. Noored ei taha veel
lahkuda ja linna minna. Majan-
duslikult teeb see olukorra ras-
keks vanematele, õpilastele ja
õpetajatele. Kurb.
Ireene ja Kaspar
10
12. - 21. detsembril osalesin
n o o r t e v a h e t u s p r o j e k t i s
“Europe For Peace”, mis toi-
mus Sitsiilias Palermo linnas.
Kokku oli seal 6 erinevast
rahvusest inimesi: eestlasi,
itaallasi, prantslasi, hispaan-
lasi, sakslasi ja türklasi. Ees-
tist käisime seal viiekesi.
12. detsembri hommikul alusta-
sime teekonda Saaremaalt hom-
mikul varase bussiga, et jõuda
õigeks ajaks Tallinna lennuki
peale. Esimene lend viis meid
Tallinnast Helsingisse, kus meil
oli aega mitu tundi, mis kulus
enamasti sellele, et grupi liik-
meid paremini tundma õppida.
Helsingist edasi lendasime
Rooma ja sealt Palermosse,
kuhu jõudsime alles hilja õhtul.
Lennujaamast oli meil veel
pool tundi taksosõitu, et jõuda
ööbimiskohta, milleks oli endi-
ne klooster. Enne kohalejõud-
mist olime üsna hirmul, kuna ei
osanud kloostrit ööbimispaiga-
na absoluutselt ette kujutada.
Meie õnneks oli koht tunduvalt
parem, kui olime osanud arvata.
Meie tuba oli väga korralik ja
meil oli isegi isiklik vannituba,
mida paljudel ei olnud. Sel õh-
tul läksime kohe peale saabu-
mist magama, kuna kell oli pal-
ju ja olime viimased, kes koha-
le jõudsid.
Hommikul läksime peale ärka-
mist sööma, kust saime esimese
mulje inimestest, kellega koos
ülejäänud aeg veeta tuli. Ena-
mik neist tundusid väga sõbrali-
kud ja toredad ning me ei eksi-
nud nende suhtes, iga päevaga
said projektis osalejad meile
lähedasemaks. Esimene päev
kuluski enamasti tutvumisele,
kuid järgmised päevad olid
kõik juba tegevusi täis. Igale
päevale oli määratud erinev tee-
ma, milleks olid näiteks rahu,
koduvägivald, vabatahtlik tee-
nistus jne. Minule oli näiteks
suureks üllatuseks see, kui ko-
hutav on Türgis koduvägivald.
Seal puuduvad naistel kodus
peaaegu kõik võimalused ja
õigused, nad peavad täitma oma
mehe käske.
Sitsiilias veedetud aja jooksul
oli meil võimalus täita erine-
vaid grupiülesandeid, kusjuures
gruppide koosseisud kogu aeg
muutusid. Meil tuli teha valmis
video, mis tutvustaks inimõigu-
si ja programmi, mille toetusel
see projekt läbi viidi, aga ka
video, mis meie meelest kõige
paremini kirjeldaks rahu.
Päevastele tegevustele järgne-
sid peaaegu igal õhtul peod, kus
sai meeldivalt aega veeta väga
toredate inimestega. Üldjuhul
lõppesid peod umbes üheteist-
kümne või kaheteistkümne pai-
ku, kuid see ei takistanud peo
jätkamist väljaspool meie ööbi-
miskohta. See oli üks moodus
tutvuda Palermo linnaga. Kuna
meil oli ka päeval aega linnas
ringi uudistada, saime sellest
päris hea ettekujutuse. Ööelu
erines päevasest elust päris pal-
ju. Esimesel korral välja minnes
saime peaaegu shoki sellest,
millised olid sealse turupidami-
se hügieenireeglid. Tänavatel
müüdi nii värskeid puuvilju ja
juurvilju kui ka kala ja liha, mis
seisid üsnagi soojas ja mis põh-
justasid tänavatel ebameeldivat
lõhna. Lisaks sellele võis öösel
liikudes näha, kui palju peetak-
se lugu tänavate puhtusest, ku-
na üsna suur hulk päevasest
rämpsust oli jäetud tänavatele.
Sealseid klubisid või baare siin-
setega võrrelda ei saa, kuna siin
oleme harjunud nägema suuri
baare, kus on lauad ja istumis-
võimalus lisaks tantsuplatsile,
kuid sealsetes oli põhimõtteli-
selt ainult baarilett, kust sai
osta oma joogi ja minna sellega
tänavale. Kogu rahvas oligi ko-
gunenud tänavatele, mis oli
tavaline, kuid mida Eestis nal-
jalt ette ei kujutaks.
Kuna viibisime seal jõulueelsel
ajal, oli meil ühele õhtule kor-
raldatud nii-öelda jõulupidu,
aga see polnud tavaline pidu.
Meid kutsuti puuetega inimeste
jõulupeole. Kui Eesti noorel on
füüsiline puue, ei ole tal just
palju võimalusi aktiivseks
eluks, seal aga nägime organi-
satsiooni, mille tegevus oligi
suunatud puuetega inimestele.
Nad korraldasid neile väljasõite
erinevatesse paikadesse ja iga-
suguseid üritusi. Igal noorel oli
oma hooldaja, kas mõni perelii-
ge, hea tuttav või keegi muu,
aga mitte keegi ei olnud seal
üksi. Hämmastav oli näha, kui
positiivne oli nende ellusuhtu-
mine, olenemata sellest, milli-
sesse olukorda nad oma elus
olid sattunud. Nemad said meie
sealviibimisest moraalset tuge
ja innustust, aga sama palju sai-
me seda ka meie. See pidu näi-
tas meile, et kui on tahtmist ja
pealehakkamist, on võimalik
elus kõike korda saata ning teis-
test erinemine ei tohiks olla sel-
lel teel takistuseks.
Kuna Sitsiilia on tuntud maffia-
saarena ja maffia sünnimaana,
oli meil loomulikult üks päev
pühendatud ka sellele teemale.
Külastasime ühte suurimat maf-
fiavastast organisatsiooni, kus
meile räägiti maffia tegelikust
olemusest ja sellest, mida meie
(Jätkub lk 11)
Projekt Sitsiilias – kogemus, mida ei unusta!
11
saame teha, et sellele mitte kaa-
sa aidata.
Kuna pidime lahkuma ööbimis-
paigast väga varakult, tuli meil
osa inimestega juba õhtul näge-
miseni jätta ja just nägemiseni,
kuna jääb ju siiski lootus neid
kõiki veel näha. Kuid päris pal-
jud olid tõusnud hommikul va-
ra üles, et meid ära saata. Lah-
kumine oli kurb, nagu kõik lah-
kumised, kuna olime juba õppi-
nud üksteisega koos elama ja
olime saanud tõesti lähedasteks.
Terve päev möödus meil reisi-
des kodu poole. Meil oli piisa-
valt õnne ja me jõudsime veel
viimasele bussile, mis Tallin-
nast Saaremaale tuli ja saime
veel selleks samaks ööks juba
omaenda vooditesse magama.
Kahtlemata veetsime Sitsiilias
väga toredad poolteist nädalat
ja ma ei kahetse, et selles pro-
jektis osalesin. Sain reisilt nii-
võrd palju uusi tuttavaid ja seda
mitte ainult Eestist. Kui kellelgi
tekib kunagi võimalus osaleda
mõnes rahvusvahelises projek-
tis, siis soovitan seda kindlasti
teha, kuna sellest võib saada elu
kogemus, mida enam iialgi ei
unusta.
Eveli Rohi
12
Teated
03.03—Majandusolümpiaadi piirkonnavoor
5-9.03—Tüdrukute nädal
08.03—Naistepäev
14.03—Emakeelepäev
15.03—Õppenõukogu
17-25.03—Kevadvaheaeg
Üritused Õpetajad streigivad!
Õpetajad streigivad 7. ja 8. märtsil ja neil
päevadel õppetööd ei toimu. Palun neil
päevil lapsevanematel lapsi kooli mitte
saata. Nende kahe päeva õppeülesanded
leiavad õpilased e-koolist või õpetajad tea-
tavad eelnevalt tunnis. Lastele, kes kooli
tulevad, tagatakse järelevalve ja organisee-
ritud tegevus kella 12.10. Bussid viivad
kooli tulnud õpilased koju 12.20.
Tõnu Erin
direktor