Mäng ja mälu: baltisaksa mälupaigad

63

6. Landeswehri väejuhid (Landeswehrführer): major Alfred Fletcher (Fletcher), leitnant parun Hans von Manteuffel (Manteuffel), kapten Walter Eberhard von Medem (Medem), parun Wilhelm von Engel-hardt (Engelhardt).

Pilt 17. CSG 43/12 Otto Pirang, „Baltisches Heimatquartett“: Landeswehr-führer. Foto: Reet Bender, 2017.Fig 17. CSG 43/12 Otto Pirang, ‟Baltisches Heimatquartett”: Landeswehr-führer. Photo: Reet Bender, 2017.

Pilt 18. CSG 43/12 Otto Pirang, „Baltisches Heimatquartett“: Flüsse. Foto: Reet Bender, 2017.Fig 18. CSG 43/12 Otto Pirang, ‟Baltisches Heimatquartett”: Flüsse. Photo: Reet Bender, 2017.

7. Jõed (Flüsse): Emajõgi (der Embach), Koiva/Gauja (die Livländische Aa), Daugava/Düüna/Väina (die Düna), Abava (die Abau).

Reet Bender

64

8. Tänavakaubitsejad (Straßenhändler): barankamüüja (Baranki­mann), ogorodnik/vene aednik (Ogorodnik), maroosinamüüja (Moros­chnik), kaubajuut (Pindeljude).

9. Rahvalikud kujud (Volkstümliche Gestalten): kardavoi (der Gordowoi), voorimees (der Fuhrmann), parvevenelane (der Strusen­russe), kalamehed (die Fischer).

Pilt 19. CSG 43/12 Otto Pirang, „Baltisches Heimatquartett“: Straßenhändler. Foto: Reet Bender, 2017.Fig 19. CSG 43/12 Otto Pirang, ‟Baltisches Heimatquartett”: Straßenhändler. Photo: Reet Bender, 2017.

Pilt 20. CSG 43/12 Otto Pirang, „Baltisches Heimatquartett“: Volkstümliche Gestalten. Foto: Reet Bender, 2017.Fig 20. CSG 43/12 Otto Pirang, ‟Baltisches Heimatquartett”: Volkstümliche Gestalten. Photo: Reet Bender, 2017.

Mäng ja mälu: baltisaksa mälupaigad

65

10. Rahvakombed (Volksbräuche): ülevedaja (Übersetzer), kiigepüha (Osterschaukel), jaanipäev/leedopüha/liigopüha (Ligo), rahvapidu/lõikuspüha (Hunger-Kummer).

Pilt 21. CSG 43/12 Otto Pirang, „Baltisches Heimatquartett“: Volksbräuche. Foto: Reet Bender, 2017.Fig 21. CSG 43/12 Otto Pirang, ‟Baltisches Heimatquartett”: Volksbräuche. Photo: Reet Bender, 2017.

Pilt 22. CSG 43/12 Otto Pirang, „Baltisches Heimatquartett“: Kleinbauten. Foto: Reet Bender, 2017.Fig 22. CSG 43/12 Otto Pirang, ‟Baltisches Heimatquartett”: Kleinbauten. Photo: Reet Bender, 2017.

11. Pisiehitised (Kleinbauten): saun (die Pirte), supelmaja (die Bade­bude), heinakuhi (die Heukuje), praam (der Prahm).

Reet Bender

66

12. Praktilised esemed (Praktische Gegenstände): liinitroska/pikk-vanker (die Liniendroschke), trummel (der Trumm), pastlad (die Pasteln), samovar (der Samowar).

Pilt 23. CSG 43/12 Otto Pirang, „Baltisches Heimatquartett“: Praktische Gegenstände. Foto: Reet Bender, 2017.Fig 23. CSG 43/12 Otto Pirang, ‟Baltisches Heimatquartett”: Praktische Gegenstände. Photo: Reet Bender, 2017.

Pilt 24. CSG 43/12 Otto Pirang, „Baltisches Heimatquartett“: Speisen. Foto: Reet Bender, 2017.Fig 24. CSG 43/12 Otto Pirang, ‟Baltisches Heimatquartett”: Speisen. Photo: Reet Bender, 2017.

13. Toidud (Speisen): pliinid (Blini), bubert (Bubbert), hapupiim (saure Grütze), vastlakukkel (Stopfkuchen).

Mäng ja mälu: baltisaksa mälupaigad

67

14. Napsid (Schnäpse): pomerantsinaps (Pomeranzen), kümmel/kööm-nenaps (Kümmel), peenviin/lauaviin (Otschischtschenoje), pihlaka-naps (Rjabinowka).

Pilt 25. CSG 43/12 Otto Pirang, „Baltisches Heimatquartett“: Schnäpse. Foto: Reet Bender, 2017.Fig 25. CSG 43/12 Otto Pirang, ‟Baltisches Heimatquartett”: Schnäpse. Photo: Reet Bender, 2017.

Tinglikult võiks Pirangi kaardid jagada suurt ja väikest ajalugu kajastavateks. Suurt ajalugu esindavad peale vappide, tornide ja linnuste ka jõed kui ajaloolised ühendusteed ja piirid, samuti „Saatuse-pöörded“ ning „Landeswehri väejuhid“, nagu ka algvariandi „Tead-lased“ (vastava neliku koosseis ei ole praegu teada). Suurt ajalugu kajastavad ka algvariandi „Ajaloolised isikud“ – Riia piiskop Albert (ca 1165–1229), ordumeister Wolter von Plettenberg (ca. 1450–1535), Kuramaa hertsog Jakob Kettler (1610–1682) ja Põhjasõja vallandaja Johann Reinhold Patkul (1660–1707). Vastukaaluks „Ajaloolistele isiku-tele“ esindasid „Landeswehri väejuhid“ Alfred Fletcher, Hans von Manteuffel, Walter Eberhard von Medem ja Wilhelm von Engel-hardt n-ö kaasaega, baltisaksa militaarajaloo üht värskeimat episoodi, keskendudes ühtlasi baltisaksa kultuurimälus Landeswehriga seotud kõige kuulsusrikkamale sündmusele: Riia vabastamisele bolševike haardest mais 1919.

Ilmselt on mõistetav, et kõigi kolme Balti provintsi tasakaalustatud kujutamist Pirangi kaartidelt otsida ei maksa. Selleks oli ta liialt riialane ja liivimaalane. Kui aga nii Eesti-, Liivi- kui ka Kuramaad

Reet Bender

68

hõlmavad (arhitektuuri)ajaloolised ja loodusmotiivid kõrvale jätta, on just väikesesse ajalukku kuuluvad pisiehitised, rahvalikud kujud, praktilised esemed, söögid-joogid jne need kultuurilised ühenduslülid, mis seovad kõiki piirkondi ning mille kasutus ja levik olid eelkõige provintsiülesed ning baltisaksa kultuurile üleüldiselt omased. Kaht-lemata on need kaardid Pirangi mängus kultuurilooliselt kõige huvi-pakkuvamad, kuna need kujutavad balti elulaadi niisugust tahku, mis kirja pandud kujul vaatab vastu arvukatest „kadunud maailma“ kirjeldavatest baltisaksa memuaarteostest. Esile tuleb tõsta just kuli-naarsete mälupaikade püsivust – need on üldjuhul viimased kultuuri-lised pidepunktid, mida perekondades edasi antakse.11 Selle näiteks võiks tuua baltisaksa koduigatsust gastronoomilis-poeetilises võtmes väljendava luuletuse „Was mir fehlt. Geschrieben 1940 im Warthegau“ („Kõigest sellest tunnen ma puudust. Kirjutatud 1940 Warthegaus“). 1978. aastal pseudonüümi Kajack12 all avaldatud seitsmesalmilises luuletuses loetletakse suurt hulka roogasid ja jooke, sh koogelmoogelit, kilusid, Stude-martsipani, vastlakukleid ja bubertit, roosi-, köömne- ja pihlakanapsi (aga ka pliiti (Pliete), voorimehi, jaanituld ja vähipüüki). Luuletuse lõpus aga tõdetakse: „Das alles ließe sich zur Not ertragen – jedoch das Schlimmste – Menschen fehlen auch!!“ (ee „Kõike seda võib veel hädapärast taluda, kuid mis kõige hullem – puudu on ka inimesed!!“) (Kajack 1978: 170). Sama tunnet on väljendanud balti-saksa kirjanik Siegfried von Vegesack, kõndides mööda sõjaaegset varemes Tartut, oma kunagist tudengipõlve linna: „Kui ma 28 aastat

11 Seda näitasid ka tosina aasta tagused küsitlusandmed. Aastal 2006 olid enam kui 300 baltisakslast hõlmanud küsitluse andmetel enim mainitud nn baltitsis-mideks ehk baltisaksa sõnadeks, mis perekonnaringis veel käibel, kulinaarsed ja köögipoolega seotud terminid, nagu Burkanen/Borkanen – porgandid; Pli(e)te – pliit; (Solk)spann – solgipang; Goggelmoggel – koogelmoogel; Pirogge – piru-kas; tilkern/tilksen – tilkuma; solkern, zolkern, solk – solkima, solk; Kümmel­/Fastnachtkuckel – köömnekukkel, vastlakukkel; Schmand/Schmant – mant ehk koor; Schaf(f)rei – sahvrei ehk sahver, Kissel/Kisell/Kissell – kissell; Burke – purk; Prüg(gi) – prügi, Mannabrei – mannapuder; Rosa Manna/Rosamanna – roosa-manna ehk mannavaht jne (Bender 2008: 34).12 Tegelikult baltisaksa ajakirjanik Edmund Erik Jacobson (1908 Riia – 1952 Hols-tein). Ta õppis 1927–1932 Riias ajalugu ja stomatoloogiat, kasutades nimetatud pseudonüümi juba stuudiumi ajal Rigasche Rundschaule ja teistele (balti)saksa ajalehtedele kirjutades.

Mäng ja mälu: baltisaksa mälupaigad

69

hiljem, saksa mundris Tartusse tulin, oli kolmandik linnast rusudes. Ning oma rännakutel läbi lagedate ja tühjade tänavate ei kohanud ma mitte ühtegi oma kunagistest headest sõpradest ega tuttavatest nägudest“ (Vegesack 1963: 98).

Järgnevalt vaadeldakse järjest „Kodumaakvarteti“ motiive, muuhulgas baltisaksa sõnaraamatu andmekogu kui ülevaatliku ja kasutusandmeid edastava allika varal. Baltisaksa sõnaraamatut hakkas Esimese maailmasõja järel Riias koostama kooliõpetaja ja Riia baltisaksa erakõrgkooli, Herderi instituudi professor Oskar Masing (1874–1947), tema kogud (100 000sedeliline kataloog ja trükivalmis käsikiri) hävisid 1945 Posenis. 1950. aastatel alustati Lääne-Saksamaal dialektoloogiaprofessor Walther Mitzka (1888–1976) initsiatiivil mater-jali kogumisega uuesti – sarnaselt nii mõnegi teise sõja ajal hukka saanud saksa murdesõnaraamatuga. Sõnaraamatu koostamine jäi aastakümneteks prof Alfred Schönfeldti (1935 Riia) õlule, kes mater-jalikogu 2005. aastal Marburgi Herderi Instituudi arhiivile üle andis. Alates 2010. aastast tegeleb sõnaraamatuga Baltisaksa sõnaraamatu töörühm Tartu ülikoolis. Schönfeldti kogutud Baltisaksa sõnaraa-matu materjalikogu (65 000 sedelist koosnev sedelkataloog enam kui 40 000 märksõnaga) kujutab endast mitmekülgset seletavat andmes-tikku baltisaksa sõnavara kohta. Sinna on koondatud enam-vähem kogu senine baltisaksa keelt puudutav andmestik (lisaks leksiko-graafilistele teostele (alates 18. sajandist) ka teadustekstid ning balti-saksa keelt käsitlev publitsistika, samuti on esindatud ilukirjandus, vähemal määral on näiteid omaaegsest baltisaksa ajakirjandusest – kokku ca 600 kirjalikku allikat). Eraldi andmerühma moodustavad informantide vastuslehed 1958–1960 Lääne-Saksamaal tehtud küsitlu-sele baltisaksa sõnavara kohta. Kokku laekus toona tosinale küsitlus-lehele vastuseid enam kui 700 baltisakslasest informandilt. Seega võimaldab baltisaksa sõnaraamatu andmekogu kaunis ülevaatlikke ja tulemusrikkaid päringuid baltisaksa argikultuuri alal ja selle põhjal on võimalik leida ka vastust küsimusele, miks see või teine objekt on leidnud tee mängukaartidele ja mis on olnud nende tähendus.

Alljärgnevalt keskendutakse eelkõige n-ö väikese ajaloo mälupaika-dele, st lähema vaatluse alt jäävad välja kirikud, jõed ja lossivaremed. Ka vapid ei vaja ilmselt selgitamist, küll aga võib küsimusi tekitada

Reet Bender

70

see, et lisaks kolmele provintsile kuulub nelikusse just Riia linna vapp. Ühest küljest oli Riia Balti provintside suurim ja keskseim linn, teisalt aga ka üks tsaaririigi metropole. Lisaks oli Riia olnud teatud eristaatuses, mis kajastus ka esimeste baltisaksa korporatsioonide – oma olemuselt maiskondlike kogude – asutamises 19. sajandi alguses. Iga provintsi esindas tollal oma korporatsioon (Curonia, Estonia ja Livonia), millele lisandus neljandana Riia kui siitkandi suurima linna poegi koondav Fraternitas Rigensis.

Riia sümbolitest Kuku- või Käomägi (Kuckucksberg, varasema nimega ka Tallemägi – Lämmerberg) on Riia linna kõrgeim looduslik mägi Daugava vasakkaldal, mille lähedal asus 19. sajandil linnavaeste surnuaed. 20. sajandi alguses see suleti ja umbes kuue hektari suuru-sele künkale rajati väljasõidukoht ja park. Baltisaksa sõnaraamatu allikad (DBWB: Kuckucksberg) mainivad seda kahel korral, selgi-tades, et tegu on Tallemäega Riia lähedal.

Aleksandri värav (Alexanderpforte) ehitati 1818. aastal võiduvära-vana keiser Alexander I auks tänasele Brīvībase tänavale, mis toona nimetati Suurest Liiva tänavast (Große Sandstraße) ühtlasi ümber Aleksandri tänavaks. Kahe sõja vahel muudeti lisaks tänavale ka värava nime ning kolonel Zemitānsi mälestuseks nimetatud värav viidi Riia vanimasse avalikku, praeguse nimega Laulupeo parki (Vies­turdārzs). Baltisaksa sõnaraamatu andmekogu Aleksandri väravat ei maini.

Suurt Pumbakaevu ehk kunagist avalikku kaevu omaaegsel Alek-sandri tänaval uue Gertrudi kiriku lähedal mainib DBWB ühel juhul (DBWB: Große Pumpe).

Püha Christophoruse Daugava ääres paiknevat kuju nimetab DBWB ühe korra. Selle paigaldamise aeg olevat ebaselge (16.–17. sajand), kuju juures olevat parvetajad teinud annetuse vaeste heaks (DBWB: Chris-toph). Tänapäeval on algses asukohas turismiatraktsioonina püsti-tatud populaarse kaitsekuju koopia, originaal asub muuseumis. Chris-tophorus on nüüdseks saanud ka uue tähenduse – seda nime kannab Läti filmiauhind. (Vt Großer Christopherus)

Rahvakommetest ära toodud ülevedaja ehk Übersetzer kuulus talviste transpordiviiside juurde. Nimelt oli kombeks talvisel ajal ületada jõge jääteed mööda, Daugaval kui laial jõel pakkusid oma

Mäng ja mälu: baltisaksa mälupaigad

71

teenuseid tõukekelkudega ülevedajad. Tavatähenduse ehk paadi-mehe kõrval (DBWB: Übersetzer) nimetab üks DBWB informantidest, Alice Beyermann ka nn tõukekelgumeest ehk Stoß­Schlittenmann’i (samas). Tõrjemaagiline Osterschaukel ehk lihavõtteaegne või ka keva-dine kiikumine (ee kiigepüha) sõnaraamatu andmestikus ei kajastu, küll aga jaanipäev ehk lätipäraselt Ligo (DBWB: Lihgi, Ligoa, Lihgo Jahnit(e)). Hunger­Kummer’it (DBWB: Hungerkummer, -fest, -baum, -berg) nimetatakse kui omaaegset rahvapidu ja augustikuist lõikus-püha Riias, mida peeti 17. sajandi nälja- ja sõjaaegade meenutuseks.

Rahvalikest kujudest nimetatud tsaariaegne politseinik ehk kardavoi (Gordowoi) esineb sõnaraamatu andmestikus varieeruva kirjapildiga (DBWB: Gardawoi, Garadowoi, Gradawoi, Gorodowoi(j)) ning seda on maininud kokku kaheksa allikat. Voorimees (Fuhr­mann) on esindatud 25, Daugaval palke parvetanud parvevenelased (sing Strusenrusse) aga viie kirjega. Kalamehi (Fischer) on nime-tatud kahel korral.

Tänavakaubitsejatest on esindatud väga varieeruva kirjapil-diga vene aednik ehk ogorodnik (DBWB: Agarodnik, Ogorodnik, Agorodnik, Ogarodnik, Gemüserusse, Gartenrusse, Grünkerl). Baranka müüja on leitav kirjete Barankiverkäufer, Baranki kui ka Suschki juures. Jäätisemüüja ehk maroosinamüüja on esindatud neljal korral (DBWB: Maroschnik, Maroschenik, Moroschnik). Harjuskina ringi rännanud kaubitseja Pindeljude ehk kaubajuut on sõnaraamatu andmestikus tuntud ka nimede all Pündeljude, Paudeljude, Handels­jude või Pindelkrämer all – kokku viis kirjet.

Praktilised esemed tunduvad baltisaksa sõnaraamatu andmestiku põhjal olevat olnud laia levikuga: liinitroska ehk pikkvanker (Linien­droschke) leiab mainimist 13, pastlad 35 ja samovar 9 korral. Trummel ehk alt laia põhjaga koonusjas kuumaveenõu, mis seisis pliidil ning läks tänu oma kujule kiirelt soojaks ja hoidis temperatuuri, on leitav 15 korral (DBWB: Trumm(el)).

Pisiehitistest lätilaenuline Pirte või Pirtis sauna kohta tuleb sõna-raamatus ette vaid ühel korral. Endisaegset supelkultuuri meenutav Badebude ehk supelmaja – küll tagasihoidliku arhitektuuriga – on samuti esindatud vaid ühe kirjega. Seevastu heinakuhi või -rõuk (Heukuje) on mõneti levinum, ehkki seitse kirjet esinevad erinevate

Reet Bender

72

kirjapiltidega (DBWB: Heukuje, Heukoje, Heukuije, Heulabbe, Heusadde). Mobiilne pisiehitis ehk praami nime kandev jõeparv on esindatud 16 kirjes (DBWB: Prahm, Prahme).

Toitudest on pliinid ehk nisu- ja tatrajahust pärmipannkoogid (DBWB: Blinis, Bliny) esindatud 11 kirjega, samuti mainivad seda peale kirjalike allikate ka seitse informanti. Munast, piimast, jahust ja suhkrust valmistatud ning kõigis Balti provintsides tuntud vanilje-puding bubert (DBWB: Bubbert, Bubber) on esindatud 13 kirjega. Tuntud on ka veini, õuna, sidruni ja sõstraga variandid; 18. sajandi allikais nimetatakse bubertit ka inglise roaks. Pirangi saure Grütze ehk hapupiim on esindatud 11 korral – baltisaksa sõnaraamatu üks allikatest, kirjanik Hermann Pantenius nimetab seda Kuramaa rahvustoiduks (DBWB: saure Grütze), ka kirjanik Georg Wormsi teostes on hapupiim igatsetud ja vältimatu toit, mida söövad kõik seisused (samas). Täidisega vastlakukkel esineb kõikjal Balti provint-sides (DBWB: Stopfkuchen või Stopfkuckel) kokku 14 või 11 kirjega, nimega Heißweck või Heetweg, heiße Weggen nimetatakse seda juba 18. sajandil vastlatoiduna (samas).

Napsid – hoolimata oma väidetavalt legendaarsest kuulsusest – ei ole sõnaraamatu andmestikus ülemäära sageli esindatud. Magus pomerantsinaps ja laua- või peenviin (DBWB: Atschischtschina, Atsc-hischtschinaja wodka, Otschischtschena, Otschischtschina) on ära toodud viie, köömnenaps (DBWB: Kümmelbranntwein, Kümmel-schnaps, Kümmelschälchen) ja pihlakanaps (DBWB: Rjabinowka – Ebereschenschnaps) kahe kirjega. Pomerantsiks (die Pomeranze) kutsuti baltisaksa keeles ka pikatoimelist rumalavõitu persooni (DBWB: Pomeranze).

KokkuvõteKui praegusel Saksamaal elavate baltisaksa taustaga isikute, just kesk-ealise ja noorema põlve jaoks on Pirangi omal ajal vägagi kõnekad kaardid muutunud kaunis napisõnalisteks, siis eestlaste ja lätlaste jaoks räägivad need kaardid oluliselt enam, sest loodusobjektid ja säilinud maamärgid nii maastikul kui ka linnakeskkonnas täidavad jätkuvalt oma mälupaigalist, olgugi et nihkunud, muutunud või

Mäng ja mälu: baltisaksa mälupaigad

73

muudetud tähendust (ka turismitööstuse tõttu). Vähemalt osa rahva-kombeid on siinse „rahva“ juures tuntud nii või teisiti, rahvalikud kujud aga tuttavad omakeelsest vanemast kirjandusest, mis kujutab endast baltisaksa kirjanduse paarikut, kui sellest tihti ka teadlikud ei olda. Ning praktilised esemed ja söögid-joogid on ilmselt üks püsi-vamaid elemente kultuuris, mis, nagu eelnevalt öeldud, on täna-päeval baltisaksa taustaga perekondades ka üks viimaseid „kadunud maailma“ pidepunkte. Seesama „kadunud maailm“ on aga mõnevõrra teisenenud kujul oma esialgses asupaigas olemas ja koos sellega ka mälupaigad. Nõnda et ühes keskkonnas oma „kõnekuse“ pigem mine-tanud kaardid kõnelevad edasi neil kujutatud mälupaikade originaal-asupaigas, kui ka mitte alati päris sama keelt.

Reet Bender

74

Kasutatud allikad ja kirjandusArhiiviallikad:Carl-Schirren-GesellschaftCSG 43/12 Heimatquartett von Otto Pirang, 1947.CSG: Oswald Hartge ja Mark Engelhardti lauamäng „Rund um

Estland“, Wassermann: Reval, 1934. CSG AR 106/17: Pirang, Otto: „Die Umsiedlung in Bildern (1939–1942).

– Baltische Briefe 1964, nr 11.Fraternitas Baltica 100 aasta juubeli postkaart. Otto Pirang, 1965.

Erakogu.

Perioodika: Die Hauptgewinne der Lotterie des Baltischen Landeswehrvereins. Aus

der Staatshauptstadt. – Rigasche Rundschau, Nr. 122, 02.06.1939, 5. https://periodika.lndb.lv/periodika2-viewer/view/index-dev.html?lang=fr#panel:pp|issue:/p_003_riru1939s01n122|article:DIVL551| page:5|issueType:P (18.03.2018)

Durch und durch Rigenser Dieter Osteneck (1939–2017). – Mitteilungen aus baltischem Leben. Hg. von der Deutsch-Baltischen Gesell schaft e.V. Darmstadt. Ausgabe 1, Mai 2017, 63. Jg. Lk 17.

Käsikirjad:Peekmann, M. 2017. Deutsch-estnische Erinnerungsorte im fächer-

übergeifenden Unterricht Deutsch als Fremdsprache – am Beispiel des Erinnerungsortes „Herrenhaus“. Magistritöö. Tartu Ülikool, germanistika osakond. Tartu. http://dspace.ut.ee/handle/10062/57621 (12.03.2018).

Internetiallikad ja andmebaasid:DBWB – Baltisaksa sõnaraamat. Sõnastikusüsteem EELex, Eesti

Keele Instituut, mitteavalik.Hartge 2018 = Alexander Hartge e-kiri Reet Benderile, 28.2.2018.Goeze, D. M.; Wörster, P. 2014. Riga, die Kulturhauptstadt Europas

2014 im „Baltischen Quartettspiel“ von 1925. https://www.herder-institut.de/servicebereiche/dokumentesammlung/archivale-des-monats/2014/juni.html (26.6.2018).

Mäng ja mälu: baltisaksa mälupaigad

75

Großer Christopherus. https://www.liveriga.com/de/3178-grosser-christopherus (19.8.2018).

Osteneck, D. 2007. Baltische Quartette. Vortrag von Dieter Osteneck beim Treffen der Familienkartenspielesammler 2007 in Marburg. – Europäischer Spielesammler Gilde. http://www.e-s-g.eu/sammel-gebiete/themen/familienkartenspiele/quartettbaltische/ (14.3.2018).

Üleriigilise saksa keele olümpiaadi juhend ja korralduslikud mater-jalid: 2017/2018. Tartu Ülikool, teaduskool. https://www.teaduskool.ut.ee/et/olumpiaadid/saksa-keele-olumpiaad (10.3.2018).

Kirjandus:Bender, R. 2008. Die Deutschbalten und das baltische Deutsch anno

2006. – Germanistik als Kulturvermittler: Vergleichende Studien. Vorträge der III. Germanistenkonferenz an der Universität Tartu. Hg. von Terje Loogus und Reet Liimets. (Humaniora: Germanis-tica 3.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 21–40.

Bender, R. 2009a. Oskar Masing ja Baltisaksa sõnaraamat. – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2008. Tartu, 126–162.

Bender, R. 2009b. Oskar Masing und die Geschichte des Deutsch-baltischen Wörterbuchs. Doktoritöö. (Dissertationes philologiae germanicae Universitatis Tartuensis 6.) Tartu. http://dspace.ut.ee/handle/10062/11010 (18.03.2018)

Brüggemann, K. 2003. Võidupüha. Võnnu lahing kui Eesti rahvus-liku ajaloo kulminatsioon. – Vikerkaar, 10–11, 131–142.

Fahrbach, W. 1961. Album der Landsleute der Fraternitas Baltica (gegr. zu Riga am 13. November 1865). Im Auftrage des Philister-verbandes herausgegeben und bearbeitet vom Werner Fahrbach. 3. Aufl. Aschaffenburg, 260.

François, E.; Schulze, H. 2003. Deutsche Erinnerungsorte. 3 kd. München.

Garleff, M. 1994. Die Deutschbalten als nationale Minderheit in den unabhängigen Staaten Estland und Lettland. – Pistohlkors, G. von (Hg.). Deutsche Geschichte im Osten Europas. Bd. 4. Baltische Länder. Berlin, 492.

Hahn, H. H.; Traba, R. 2018. 20 Deutsch-Polnische Erinnerungs-orte. Paderborn.

Reet Bender

76

Hartge, O. 1968. Auf des Lebens großer Waage. Erinnerungen 1895–1939. Mit 19 Bildern und Stadtplänen von Reval und Dorpat. Harro von Hirschheydt: Hannover-Döhren, 472.

Kaehlbrandt, L. 1995. Baltische Pratchen und andere heitere Ge schichten von Balten seit der Umsiedlung 1939. Mare Balticum in Zusammenarbeit mit der Carl-Schirren-Gesellschaft – dem deutsch baltischen Kulturwerk: Köln. 104 lk.

Kajack [Jacobson, E.], 1978. Was mir fehlt. Geschrieben 1940 im Warthegau. – Jahrbuch des baltischen Deutschtums Bd. XXVI 1979. Hg. von der Carl-Schirren-Gesellschaft im Auftrag der Deutsch-Baltischen Landsmannschaft i. B. Lüneburg, 170.

Kaljundi, L. 2018. Uusmetsik Eesti. – Vikerkaar, 7–8, 72–74.Kaljundi, L.; Kreem, T–M. 2018. Ajalugu pildis – pilt ajaloos.

Rahvuslik ja rahvusülene minevik Eesti kunstis. Tallinn.Leppik, L. 2016. Tartu ülikool kui eestlaste mälupaik. – Ajalooline

Ajakiri, 2, 245–264.Moritz, A. 1937. Unsere Maler. Wir besuchen: Otto Pirang. – Rigasche

Rundschau, Nr. 51, 4.3.1937, 8. https://periodika.lndb.lv/periodika2-viewer/view/index-dev.html?lang=fr#panel:pa|issue:/p_003_riru1937s01n051|article:DIVL514|query:Otto%20Pirang|issueType:P (18.03.2018)

Osteneck, D. 1972. Otto Pirangs „Baltisches Heimatquartett“ – ein Stück Kultur- und Zeitgeschichte. – Nordost-Archiv. Zeitschrift für Regionalgeschichte. Hg. v. Nordost-Institut. H. 24. Lüneburg, 21–25.

Osteneck, D. 1974. Spielzeug. – Jahrbuch des baltischen Deutschtums Bd. XXII 1975. Hg. von der Carl-Schirren-Gesellschaft im Auftrag der Deutsch-Baltischen Landsmannschaft i. B. Lüneburg, 183–193.

Osteneck, D. 2015. Angekommen in Europa – die Baltischen Staaten in Kartenspielen. – Deutsch-Baltisches Jahrbuch. Jahrbuch des baltischen Deutschtums Neue Folge. Bd. 63. Hg. von der Carl-Schirren-Gesellschaft e.V. in Verbindung mit der Deutsch-Baltischen Gesellschaft e.V. Lüneburg, 177–185.

Rohrbach, P. 1917? Das Baltenbuch. Die baltischen Provinzen und ihre deutsche Kultur. Mit Beiträgen hervorragender Balten und vielen Bildern herausgegeben von Paul Rohrbach. Der Gelbe Verlag Walter Blumtritt in Dachau.

Mäng ja mälu: baltisaksa mälupaigad

77

Sabrow, M. 2009. Erinnerungsorte der DDR. München.Stackelberg, E. von 2017. Ühe baltlase võitlustee. Püüdlused, võidud

ja kaotused. Tallinn, 110–128.Tuglas, E. 2008. Tartu päevik 1928–1941. Tallinn.Undusk, J. 2011. Mälupaik Tallinn. Mõtteid tema siluetist. – Tuna.

Ajalookultuuri ajakiri, 2, 2–17.Vegesack, S. von. 1963. Meine Erinnerungen an die Livonia. –

Beiträ ge zur Erinnerung an die Livonia Dorpati 1822–1962. Hrsg. vom Philisterverein der Livonia. Harry von Hoffmann-Verlag: Hamburg, 90–98.

Reet Bender

78

Games and Memory: Baltic German Sites of Memory in Otto Pirang’s Card

Game ‘Baltisches Heimatquartett’ (Baltic Home Quartet)

Summary Based on Pierre Nora’s concept of sites of memory (lieu de mémoire in French, Erinnerungsort or also Gedächtnisort in German), this article elaborates on Baltic German sites of memory – as the Baltic German architect and artist Otto Pirang (1895‒1982) has depicted them in the card game ‘Baltisches Heimatquartett’ that he created in Germany in 1947. Among other sources, the database of the Baltic German dictionary is relied on in interpreting and commenting on what is depicted on the cards.

These so-called quartets were parlour card games, the aim of which was for the players, playing in fours, to collect objects belonging to different categories. Otto Pirang’s game ‘Baltisches Heimatquartett’ and the objects in its 15 categories represent a witty, concentrated compendium of Baltic German sites of memory – a world that by the time of the post-war era had ‘faded into the past in three meanings – in terms of space, time and people’ (Osteneck 2007). This war refugee and artist drew the first version of this game (1947) as a gift for the children of one of his friends. The second version – coloured by hand and with a print run of 600 copies – was completed in 1951.

The indirect model for Pirang’s game was the game „Baltisches Quar-tettspiel“ (Baltic Quartet Game) introducing historical and symbolic buildings in the Baltic provinces written and drawn by Karl Löwis of Menar and Siegfried von Bielenstein in Riga in 1925. The Quartettspiel was based on an idea worked out by Edgar von Pickardt and its aim was to introduce the historical and symbolic buildings of the Baltic provinces to the young generation of Baltic Germans. The so-called Trip around Estonia (Estland­Reisespiel), produced in Tallinn in 1934, was also aimed at educating the younger generation. The author of its

Mäng ja mälu: baltisaksa mälupaigad

79

idea was Oswald Hartge, the secretary of the German cultural self-administration. The game depicted so-called Baltic German Estonia – with place names in German and symbolic objects.

Unlike the mainly architectural card game from 1925, Pirang approaches the concept of baltisch (Baltic) from a much broader pers-pective. Along with the more conventional towers and castle ruins, he also includes language, foods and drinks, everyday items, small structures, popular stereotypes, and also fateful turns of events and military leaders of the Landeswehr. By depicting the ‘lost world’ of the Baltic Germans through what in many cases were very much everyday objects, support was found for their own complicated exis-tence in the present, in a changed world: ‘What he wants to say with his quartet game is, after all, something deeply comforting: in the midst of all the uncertainty in 1947, there nevertheless is (or was?) something worth remembering. Life can also be beautiful, without the constant threat of danger. And since their parents and grand­parents once enjoyed such a life, then hopefully their children can one day partake in it again. Yet this nevertheless has to take place in new and different surroundings because their old homeland that had hitherto been taken for granted has been lost forever. But perhaps the values that had been held in high esteem there will make their cont­ribution toward overcoming the difficulties of the moment. A glance at the past, admittedly somewhat wistful but not resigned, is meant to be of assistance in this.’ (Osteneck 1974: 192).

Two sets of Pirang’s card game from 1951 are on display in the museum space of the Carl-Schirren-Gesellschaft located in Lüne-burg. The card game’s 15 card quartets and the objects depicted on them are as follows: 1. Coats of Arms (Wappen): Livland, Estland, Courland (Kurland),

Riga (Riga) 2. Symbols of Riga (Merkmale Rigas): the Alexander Gate (die

Alexanderpforte), the Great Pump Well (die Große Pumpe), Chris-toph the Great (der Große Christoph), Dzegužkalns (der Kuckucks­berg)

Reet Bender

80

3. Towers of Riga (Türme Rigas): Riga Cathedral (Die Dom­Kirche); Church of St. Peter (die Petri­Kirche), Gunpowder Tower (der Pulverturm), Church of St. Jacob (die Jacobi-Kirche)

4. Towers of Tallinn (Türme Revals): Church of St. Olev (die Olai­Kirche), Tall Hermann (der Lange Hermann), Church of St. Nicholas (die Nicolai­Kirche), Fat Margaret Tower (die Dicke Margarete)

5. Castle Ruins (Burgruinen): Narva, Alūksne (Marienburg), Cēsis (Wenden), Koknese (Kokenhusen)

6. Changes in Fortune (Schicksalswenden): The story of settlement/colonisation (Aufseglung), resettlement (Umsiedlung); escape to the West in 1945 (Flucht), emigration after World War II (Auswan­derung)

7. Military Leaders of the Landeswehr (Landeswehrführer): Major Alfred Fletcher (Fletcher), Lieutenant Baron Hans von Manteuffel (Manteuffel), Captain Walter Eberhard von Medem (Medem), Baron Wilhelm von Engelhardt (Engelhardt)

8. Rivers (Flüsse): Emajõgi River (der Embach), Koiva/Gauja River (die Livländische Aa), Daugava River (die Düna), Abava River (die Abau)

9. Street Vendors (Straßenhändler): baranka vendor (Barankimann), Russian gardener (Ogorodnik), Moroschnik, Jewish itinerant trader (Pindeljude)

10. Popular Figures (Volkstümliche Gestalten): policeman (Gordowoi), coachman (der Fuhrmann), Russian ferryman (der Strusenrusse), fishermen (die Fischer)

11. Popular Customs (Volksbräuche): ferryman (Übersetzer), swing holiday at Eastertime (Osterschaukel), St. John’s Day folk festi-vities (Ligo), folk celebration/harvest holiday (Hunger-Kummer)

12. Small Structures (Kleinbauten): sauna (die Pirte), bathhouse (die Badebude), haystack (die Heukuje), ferry (der Prahm)

13. Practical Items (Praktische Gegenstände): buckboard wagon (die Liniendroschke), barrel (der Trumm), pastlad - soft heelless shoes (die Pasteln), samovar (der Samowar)

Mäng ja mälu: baltisaksa mälupaigad

81

14. Foods (Speisen): blini (Blini), bubert – dessert consisting of milk, flour and eggs (Bubbert); sour milk (Saure Grütze), Shrove bun (Stopfkuchen)

15. Spirits (Schnäpse): bitter orange liqueur (Pomeranzen), kummel liqueur (Kümmel), fine table vodka (Otschischtschenoje), rowan berry liqueur (Rjabinowka).

Keywords: sites of memory, Baltic German cultural history, Baltic German language, identity, art and artists