Järvselja metsavahid 20. saj alguses koos metsaülem Gerhard Kremseriga (esireas vasakult teine). Järvselja forest guards in the beginning of the 20th century together with forester Gerhard Kremser (second from the le!, in the front row). Foto Heino Kasesalu erakogust.

Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna metsavahid 1934. aastal. The forest guards of Järvselja Training and Experimental Forest District in 1934. Foto Heino Kasesalu erakogust.

Järvselja metskonna kontorihoone. Järvselja forest district office building. Foto Jüri Pere.

Järvselja metskonna kontorihoone 1960. aastatel. Järvselja forest district officebuilding in the 1960s. Foto Heino Kasesalu erakogust.

Järvselja taimeaed. Järvselja tree nursery. Foto Jüri Pere.

Korterelamu kontorihoone vastas, ehitatud 1960. aastate alguses. Apartment building opposite the office, built in the beginning of the 1960s. FotoRaivo Rüütli.

Kogunemine metsatöödele (talgutele) minekuks Järvselja poe ees. A gathering before forest works (working bee) in front of Järvselja shop. Foto Tiia Ilme# erakogust.

Liispõllu metsavahikordon. Liispõllu forest guard sta#on. Foto Jüri Pere.

Kivissaare metsavahikordon. Kivissaare forest guard sta#on. Foto Jüri Pere.

Pärnad Kivissaare metsavahi-kordoni juures. Linden by the Kivissaare forest guard sta#on.Foto Jüri Pere.

Kivissaare metsavahikordon 1905. aasta kaardil. Kivissaare forest guard sta#on on the map of1905. EAA.2072.9.424.

Endine tööliselamu Apnassaarel. A former residen#albuilding for workers on Apnassaare. Foto Jüri Pere.

Põlispuud Apnassaare metsavahikordoni asu-koha juures. Primeval trees by the site of the Apnassaare forest guard sta#on. Foto Jüri Pere.

Agali metsavahikordoni ait. Granary of the Agali forest guard sta#on. Foto Jüri Pere.

Agali metsavahi elamu algsel kujul. Residen#albuilding of the Agali forest guard in its original state. Foto Heino Kasesalu erakogust.

Haavametsa tööliselamu. Residen#al building forworkers on Haavametsa. Foto Jüri Pere.

Haavametsa tööliselamu 1940. aastate teisel poolel. Residen#al building for workers onHaavametsa in the second half of 1940s. Foto Heino Kasesalu erakogust.

Vaade Haavametsa metsavahikordonile ja tööliselamutele. A view to the Haavametsa forest guard sta#on and residen#al buildingsfor workers. Foto Jüri Pere.

Rõka tööliselamu. Residen#al building for workerson Rõka. Foto Jüri Pere.

Rõka metsavahikordon. Rõka forest guard sta#on.Foto Jüri Pere.

Tööliselamu, praegune Rammo talu elumaja. Residen#al building for workers, the residen#alhouse of the current Rammo family farm. Foto Jüri Pere.

Endine abimetsaülema elamu tänapäeval. The former residen#al building of the assistantforest manager nowadays. Foto Jüri Pere.

Endine abimetsaülema elamu 1970. aastate paiku. The former residen#al building of the assistant forestmanager around 1970s. Foto Tiia Ilme# erakogust.

Järvselja jahiloss ajavahemikul 1912–1915. Järvselja hun#ng castle in 1912–1915. Foto HeinoKasesalu erakogust.

Vana jahiloss lõunaküljelt 1940. aastatel. The old hun#ng castle from the southern side in the 1940s.Foto Heino Kasesalu erakogust.

Vana jahiloss põhjaküljelt 1920. aastatel. The old hun#ng castle from the northern side in the 1920s.Foto Heino Kasesalu erakogust.

Järvselja jahiloss. Järvselja hun#ng castle. Foto Jüri Pere.

Professor Andres Mathieseni mälestuskivi jahilossi aias. Professor Andres Mathiesen’s memorial stone in the garden of the hun#ng castle. FotoJüri Pere.

Õppemetskonna esimese taimeaia rajamine 1922. aasta kevadel. The crea#on of the first tree nursery of the trainingforest district in spring 1922. Foto Heino Kasesalu erakogust.

Lossi taimeaed 1920. aastate alguses. Tree nursery of the castle in the beginning of the 1920s. Foto Heino Kasesalu erakogust.

Üliõpilaste ühiselamud Järvseljal. Student dormitories at Järvselja. Foto Jüri Pere.

Tudengid köögitoimkonnas 1952. aastal; vasakul Erich Lõhmus, paremal Ants Pahla. Students in a kitchen shi! in 1952; Erich Lõhmus on the le!, AntsPahla on the right. Foto Heino Kasesalu erakogust.

Üliõpilased taimeaia prak!kumil, vasakul seisabõppejõud Endel Laas. Students during prac#ce inthe tree nursery; teacher Endel Laas standing on the le!. Foto Heino Kasesalu erakogust.

Metsakasvatuse prak!kum 1922. aasta kevadel, taga-plaanil Oskar Daniel heledas kuues tumeda kaabuga. Silviculture prac#ce in spring 1922; Oskar Daniel in thebackground in a light coat and a dark hat. Foto Heino Kasesalu erakogust.

Üliõpilaste esimene sõit lodjaga õppemetskonda 1921. aasta mais. The students’ first drive on a smallflat-bo&omed lake Peipus boat to thetraining forest district in May 1921. Foto Heino Kasesalu erakogust.

August Karu metsakasvatuse prak!kum 1954. aastal. August Karu silviculture prac#ce in 1954.Foto Heino Kasesalu erakogust.

Tudengite „kastmine“ 1955. aasta kevadel. Students “dipping” in spring 1955. Foto Heino Kasesalu era-kogust.

Metsafütopatoloogia prak!kumil 1956. aasta kevadel. Esiplaanil keskel prak!kumi juhendajaLembit Muiste, tagumises reas paremalt kolmas Heino Kasesalu. Forest phytopathology prac#cein spring 1956. Prac#ce supervisor Lembit Muiste in the middle in the foreground; Heino Kasesaluin the back row, third on the right. Foto Heino Kasesalu erakogust.

Üliõpilaste prak!kum taimeaias 1960. aastatel.Students’ prac#ce in the tree nursery in the 1960s.Foto Heino Kasesalu erakogust.

Drenaaži ehitamine Järvselja taimlas 1963. aastal. Drainage construc#on in the Järvseljatree nursery in 1963. Foto Heino Kasesalu erakogust.

Järvselja endine klubi-raamatukogu. The former Järvselja community center-library. Foto Jüri Pere.

Kastre mõisa endine hobusetall. The former riding stable of Kastre Manor. Foto Jüri Pere.

Vaade linnulennult, paremal klubi-raa-matukogu ja vasakul Kastre mõisa endine tõllakuur. A bird’s-eye view, community center-library on the right and the former coach house of Kastre Manor on the le!.Foto Heino Kasesalu erakogust.

Kastre mõisa endises hobusetallis asus Järvselja algkool. Järvselja primary school was located in the former riding stable of Kastre Manor. Foto Jüri Pere.

Järvselja 1868. aasta kaardil. Järvselja on the map of 1868. EAA.1411.1.110.

Järvselja endine jahuveski ja katlamaja. The former Järvselja flour mill and boiler plant.Foto Jüri Pere.

Järvselja garaaž-sepikoda. Järvselja garage-blacksmith shop. Foto Jüri Pere.

Mehhaniseeritud puidu lõppladu 1980. aas-tatel. A mechanised #mber final warehouse inthe 1980s. Foto Heino Kasesalu erakogust.

Mölder Daavet Laar jahuveskis 1930. aastatel. Miller Daavet Laar in the flour mill in the 1930s.Foto Heino Kasesalu erakogust.

Aurukatel Järvselja jahu- ja saeveskis 1930. aastate lõpus, paremal sepp Richard Muuga. A steam boiler in the Järvselja flour and saw mill in the end of the 1930s; blacksmith RichardMuuga on the right. Foto Tiia Ilme# erakogust.

Teodor Krigul Apnassaare põlistammede juures 1930. aastate lõpul. Teodor Krigul by the Apnassaare primeval oaks in the end of the 1930s. Foto Heino Kasesalu erakogust.

Gustav Vilbaste. Gustav Vilbaste. Foto Heino Kase-salu erakogust.

Elmar Leppik. Elmar Leppik. Foto Heino Kasesalu era-kogust.

Kauaaegsed teaduskonna õppejõud Endel Pihelgas (vasakul) ja Teodor Krigul. Long-#me teachers of the faculty Endel Pihelgas (onthe le!) and Teodor Krigul. Foto Heino Kasesalu erakogust.

Kuningamänd. The king pine. Foto Jüri Pere.

Põlismetsa kvartali metallembleem „Raudhunt“. The metal emblem of the virgin forest compartment, “Iron Wolf”. Foto Jüri Pere.

Matkaonn Järvselja looduse õpperaja alguses. A hiking cabin in the beginning of the Järvselja nature study trail. Foto Jüri Pere.

Talvine Riiupalu männik. Riiupalu pine forest in winter. Foto Aare Tuul.

Tõrvaajamise prak!kum Järvseljal 1925. aastal. Vasakult viies prak!kumi juhendaja KaarelVeermets. Tar making prac#ce at Järvselja in 1925. Supervisor of the prac#ce Kaarel Veermetsfi!h from the le!. Foto Heino Kasesalu erakogust.

Söemiili asukoht. Loca#on of the coal pit. Foto Jüri Pere.

Kännujuurimise õppeprak!kum. Study prac#ce of stump removal.Foto Heino Kasesalu erakogust.

Üle saja aasta vanune valge mänd Raudtee ääres. More than a 100-year-old white pine by the „railway“. Foto Jüri Pere.

Tuule talu asukoht. Loca#on of the Tuule family farm. Foto Jüri Pere.

Talvine Raudtee. „Railway“ in winter. Foto Aare Tuul.

Tuule talu kelder. Cellar of the Tuule family farm. Foto Jüri Pere.

Palkide parvetamine Järvseljal 1920. aastatel. Log ra!ing at Järvselja in the 1920s.Foto Heino Kasesalu erakogust.

Agali arboreetum. Agali arboretum. Foto Jüri Pere.

Kahetammi. Kahetammi. Foto Heino Kasesalu erakogust.

Selgjärv 1930. aastatel. Lake Selgjärv in the 1930s. Foto Heino Kasesalu erakogust.

Palgiparve sidumine Ahijärvel. The tying of a log ra! on Lake Ahijärve.Foto Heino Kasesalu erakogust.

Ahunapalu koolihoone 1920. aastatel. Ahunapalu school building in the 1920s. Foto Heino Kasesalu erakogust.

19. sajandi lõpul kü"epuude transpordiks Ahijärve äärde kaevatud kanal. Canal dug by the Ahijärve Lake in the end of the 19th century for the transporta#on of firewood. Foto Jüri Pere.

Ahunapalu endine koolihoone. The former Ahunapalu school building. Foto Jüri Pere.

Henrik Visnapuule pühendatud mälestustahvel koolihoone seinal. A memorial tablet on the school wall dedicated to Estonian poet and drama#stHenrik Visnapuu. Foto Jüri Pere.

Ahunapalu kalmistu. Ahunapalu graveyard. Foto Jüri Pere.

Mäha talu asukoht. Loca#on of the Mäha family farm. Foto Jüri Pere.

Vanaveski talu. Vanaveski family farm. Foto Raivo Rüütli.

Tani talu. Tani family farm. Foto Raivo Rüütli.

Raielangi post Kanajala soos. Cu'ng areamarking pole in Kanajala mire. Foto Jüri Pere.

Trosta talu elumaja. The residen#al house of theTrosta family farm. Foto Jüri Pere.

Trosta talu saun-sepikoda. Sauna-blacksmith’s shop at the Trosta family farm. Foto Jüri Pere.

Aksel Tähnase sünnikodu. The birthplace of Aksel Tähnas. Foto Kers# Siim.

Kanajala soo. Kanajala mire. Foto Jüri Pere.

Jõksi talu asukoht. Loca#on of the Jõksi family farm. Foto Jüri Pere.

Kure talu. Kure family farm. Foto Kers# Siim.

Peravalla sadamakoht. Peravalla harbour place. Foto Jüri Pere.

Viira talu asukoht. Loca#on of theViira family farm. Foto Jüri Pere.

Põdranõna talu asukoht. Loca#on of the Põdranõnafamily farm. Foto Jüri Pere.

Aiapost Põdranõna talu juures. Fence pole by the Põdranõna family farm. Foto Jüri Pere.

Viira väravad. Viira gates. Foto Jüri Pere.

Rehepeksumasina trummel Põldrõugu talu asukohas. The drum of a threshing machine in the loca#on ofthe Põldrõugu family farm. Foto Jüri Pere.

Inimtegevuse jäljed Põldrõugu talu asukohas. Trails of human ac#vity in the site of the Põldrõugufamily farm. Foto Jüri Pere.

Põldrõugu talu palkhoone jäänused. Remains of the log building of the Põldrõugu family farm. Foto Jüri Pere.

Kunagine varulennuväli Põldrõugu talu lähistel. The former alternate airfield nearby the Põldrõugufamily farm. Foto Kers# Siim.

Endine Kikassaare tee. The former Kikassaare road. Foto Jüri Pere.

Nikolai von Essen, Kastre mõisa omanik 19. sajandi lõpus. Nikolai von Essen, the owner of Kastre Manor in the end of the 19th century. Foto Heino Kasesalu erakogust.

Kastre mõisahoone. Kastre Manor. Foto Priit Kask.

Tasa talu. Tasa family farm. Foto Jüri Pere.

Alatasa talu eluhoone. The residen#al house ofthe Alatasa family farm. Foto Jüri Pere.

Leego talu elumaja. The residen#al house ofthe Leego family farm. Foto Jüri Pere.

Leego järv. Lake Leego. Foto Jüri Pere.

Leego talu sissesõiduteed ääristav kuuseallee. The spruce alley by the entrance to the Leego family farm. Foto Jüri Pere.

Peder Rosenstand Wöldike, Järvselja esimese kuiven-dusprojek! koostaja. Peder Rosenstand Wöldike, compiler of the first Järvselja drainageproject. Foto Heino Kasesalu erakogust.

Mathieseni kanali algus 1938. aastal. The star#ngpoint of Mathiesen canal in 1938. Foto Heino Kase-salu erakogust.

Prof Andres Mathiesen külalistega Järvselja kuusehiiglase juures 1926. aastal. Prof. Andres Mathiesen with guests by the Järvselja spruce giant in 1926. Foto Heino Kasesalu erakogust.

Ekskursioonil soosaartele 1956. aasta kevadel üleujutuse ajal. On an excursion to bog islands in spring 1956 during floods. Foto Heino Kasesalu erakogust.

Punkrikoht Vanamõisapera soosaarel. Bunker site on the marsh island of Vanamõisapera. Foto Kers# Siim.

Endine Rõka taimeaed. The former Rõka tree nursery. Foto Jüri Pere.

Järvselja savitööstus 1930. aastatel. Järvselja clay industry in the 1930s. Foto Heino Kasesalu erakogust.

Savitööstuse hoone 1930. aastatel. A clay industry building in the 1930s. Foto Heino Kasesalu erakogust.

Maasikmäe talu 1868. aasta kaardil. Maasikmäe family farm on the map of 1868. EAA.1411.1.110.

Savilööve tee. Road Savilööve. Foto Jüri Pere.

Teetööd Järvseljal 1920. aastatel. Road works at Järvselja during the 1920s. Foto Heino Kasesalu erakogust.

Tee Apnassaarele. Road to Apnassaare. Foto Jüri Pere.

Järvselja–Rõka tee. Road from Järvselja to Rõka. Foto Kers# Siim.

Betoontruup Ahijärve teel. Concrete culvert on Ahijärve road. Foto Jüri Pere.

Kiressaare tee. Road Kiressaare. Foto Kers# Siim.

Apnassaare lehiseallee. Apnassaare larch alley. Foto Jüri Pere.

Vaigukarridega mänd. Pine with resin collec#ng scars. Foto Jüri Pere.

Lehisekultuur Apnassaarel, kvartal 17 eraldis 15. Larch crop on Apnassaare, compartment 17, subcompartment 15. Foto Jüri Pere.

Õppemetskonna esimene metsaülem Gerhard Kremser. The first chief foresterof the study forest district Gerhard Kremser. Foto Heino Kasesalu erakogust.

Õppejõud August Karu 1949. aastal. Lecturer August Karu in 1949. Foto Heino Kasesalu erakogust.

Metsanduslikud püsikatsealad on märgistatud rohelise infotahvliga. Permanent forestry sample plots have been marked with a green informa#on board.

Sissekanne Järvselja Õppe- ja Katsemetsamajandi püsiproovitükkide raamatusse. An entry in the book of indicator plots of the Järvselja Training and Experimental Forest Enterprise.

Kolmnurkse proovitüki skits Järvselja Õppe- ja Katsemetsamajandi püsiproovitükkide raamatus. A sketch of a triangular sample plot in the book of indicator plots of the Järvselja Training and Experimental Forest Enterprise.

Kvartal 35Hariliku männi geograafilised katsekultuurid ja järglaskatsed. Kvartalil on kokku kolm katseala,millest üks jääb osaliselt naaberkvartalile. Ülejäänud kaks kultuuri on rajatud 1965. aastal, kahe kvartali piirile jääva katseala rajamisaasta on 196424.

Väljavõte 2012. a metsakorralduse kaardist ortofoto taustaga →

Väljavõte 1993. a metsakorralduse kaardist →

35 ← Kvartali prae-gune number

Väljavõte 1951. a metsakorralduse kaardist →

Katseala kirjelduskvartalitekaupa

↓

Kvartal 43 (varasem 292)Võõrpuuliikide võrdluskatsena on kvartalil kaks katseala: musta kuuse (Picea mariana) kultuur on rajatud 1976. a (eraldis 11) ning siberi lehise (Larix sibirica) oma 1904. aastal24. [9] 1903. aastal istuta# kvartalitel 43 ja 44 endisele põllule 2-aastased männid loomuliku uuen-duse täiendamiseks. Täiendavalt istuta# 1904. aastal koolitatud siberi lehis. Kultuurid on häs#korda läinud. Siberi lehis on gruppidena ja üksikult säilinud, viimased jõuavad männist kasvus e&e23. [8 ja 10]

Kvartal 45 (varasem 290)Võõrpuuliikide võrdluskatse, kuriili lehise (Larix gmelinii var. Japonica) kultuur on rajatud 1930. aastal24. [18]

Kvartal 46 (varasem 289)Puistu kasvukäigu katseala on rajatud 1926. aastal (er 6, maantee lõunaservas)24. Kremseri ajajärgul on õige palju segakultuure tehtud. Kõige enam esineb männi ja kuuse se-gakultuure. Kvartalitel 46 ja 47 küli# 1889. aastal endisele põllule harkadraga aetud vagudessemänd. Kultuur on häs# korda läinud, kuid kannatab raskelt Periderium pini all – aastane surevus 1,2%. Viima# 1926. aastal läbi raiutud. Kvartalile 46 istuta# 1899. aastal endisele põllule siberilehis (Larix sibirica) (nüüdseks pole lehis säilinud – koost.). Varem on olnud üksikud männid, sir-ged-terved. 1909. aastal küli# sama kvartali paljasraie lappidele mänd ja kuusk. Väga häs# kordaläinud. Tihe ja terve23. [6]

Kvartal 47 (varasem 288)Võõrpuuliikide võrdluskatse, musta kuuse (Picea mariana) kultuur on rajatud 1975. aastal24 [11]. Samal kvartalil asub ka kanada kuuse (Picea glauca) kultuur6. [12] Vt ka kvartal 46

43

45

46 47

Kvartal 49 (varasem 286)Kvartalil oli kolm põhjaveekaevu, mis asusid seljandiku põhjapoolsel kallakul järgmiste vahedega: kaev 1 ja 2 – 54 m; kaev 2 ja 3 – 98 m. Põhjaveekaev 3 asetses 50 m kaugusel üleminekusoo (siirde-soo – toim.) servast25.

Kvartal 56 (varasem 279)1905. aastal küli# lappidele mänd. Mändi küli# täiendavalt veel ka 1906. ja 1908. aastal. Kultuuron harvaks jäänud. Ca 30% lehtpuu all. 1900. aastate alguses kul#veerimisviisi suhtes männi juuresolulisi muudatusi ei tehtud. Kultuurid teh# ainult paljasraietele. Lappide asetuse suhtes võis jubakindlat sümmeetriat tähele panna, nende keskmine vahekaugus on 6 jalga. Lapid valmista# kõp-laga ja seeme värvi# mennikuga punaseks. Üldiselt läksid männikultuurid häs# korda23. [2 ja 8]

Kvartal 57 (varasem 280)Siberi kuuse (Picea obovata) katseala asub parvetuskanali ääres4. Tänaseks ei ole siberi kuuske säilinud6. 1992. aastast asuvad kvartalil kase hooldusraie katsealad26. 1895. aastal teh# kvartalite 57, 76 ja 77 lagendikele lapikülv männi ja kuuse segaseemnega.Kul#veeri# üksikud vähemad lagendikud, mis nimetatud kvartalitel laiali paisatud, seepärast onasukohtasid raske kindlaks teha. 1911. aastal istuta# kvartalile 57 osaliselt 4-aastasi kuuski, osaltküli# lappidele mänd. Männikultuur, mis kõrgematele kohtadele teh#, on häs# korda läinud –terve ja #he. Kuused sellevastu, mis madalamatele kohtadele istuta#, on hävinenud niiskuse jarohu all, alles vaid väike osa23. [14]

Kvartal 58 (varasem 281)1934. aastal raja# kvartalile kasvukäigu proovitükk26. (6) Kuusekultuurid nõlvakutel ja platoodel. Kultuurid enamas# häs# korda läinud, ainult kohta-del, kus pärn rohkel arvul esineb, on viimane kultuurid oma alla matnud ja hävitanud. Sõja ajal jäid kultuurid hooletusse. 1906. aastal küli# paljasraie lappidele kuusk. Kuuske istuta# täienda-valt 1909. aastal. Kultuur on täielikult lehtpuu alla jäänud. Kuused kiratsevad. Samal aastal küli#paljasraie lappidele lisaks mänd ja kuusk. Alla poole hävinenud, muu osa lehtpuu alla jäänud. Lehtpuu osalt välja raiutud23. [1 ja 2]

49

56

57 58

Kvartal 73 (varasem 263)1888. aastal teh# kvartalite 73, 74 ja 105 paljasraietele männi lapikülv. Kultuur häs# korda läinud.Praegu puhas männik kuuse alusmetsaga, mis loomulikult tekkinud. Puud on terved. Männikul-tuurid liivaseljandikkudel ja leetliivadel moodustavad tähtsama osa selleaegsetest männikultuuri-dest. Kultuurid on tehtud paljasraietele. Kul#veerimisviisidena on siin tarvitatud nii istutamist kuika lapikülvi – olenevalt rohukasvust. Lapid valmista# kõplaga, erandina labidaga. Teh# silma järgi.Keskmiseks lappide vahekauguseks oli e&e nähtud 4 jalga. Üldiselt on kultuurid häs# korda läinud,moodustades praegu puhtaid männipuistuid23. [9 ja 11]

Kvartal 74 (varasem 262)1949. aastal raja# kvartalile katseala männi-kase segapuistute uurimiseks7. Männikultuurid liivaseljandikkudel ja leetliivadel. 1915. aastal küli# paljasraie lappidele mänd.Täiendusena istuta# mändi 1917. aastal. Suure rohukasvu tõ&u on ca 30% tühjaks jäänud. Mi&eühtlane23. Vt ka kvartal 73

Kvartal 75 (varasem 261)Kuuse-lehtpuu segametsa majandamise uurimiseks raja# katseala 1948. aastal. Katse peamisekseesmärgiks on olnud selgitada võimalusi paarikümneaastase lehtpuumetsa alt kuuse järelkasvu väljakasvatamiseks esimesse või teise rindesse7. Õppemetskonna kõige vanemad kultuurid asuvad Karnitsapalus kvartal 75 ja 76 peal. Need kultuurid on pärit ajast kui metsaülem Maurach Peravalda asus ja energiliselt nii kuivenduse kui ka metsakasvatuse töid hakkas teostama. Valge männi kultuure leidub kvartal 75 ja 229 peal4. Tänaseks on alles vaid üksikud puud6. Männikultuurid liivaseljandikkudel ja leetliivadel. 1892. aastal istuta# paljasraiele 2-aastasedmännid lõhesse. Kultuur on häs# korda läinud. Varem on olnud loomulikku uuendust, läbiraietehtud. [4] 1894. aastal istuta# ja küli# paljasraiele mänd. Kultuur on lehtpuu mõjul harvaks jää-nud, lehtpuu on hiljem välja raiutud. [1] 1897. aastal teh# paljasraiele männi lapikülv. Kultuur onesimese külvi järel täies# ebaõnnestunud – põhjus teadmata. Hiljem teh# sama kultuur ümber.1898. aastal istuta# 1-aastasi männitaimi ja küli# mänd. Täiendusena istuta# ja küli# mänd 1900.aastal. Täiendusena istuta# 1902. aastal siberi lehis (Larix sibirica) ja mõned saare ning vahtra taimed. 1903. aastal täienda# kultuuri 2-aastaste männi taimedega. [2, 3, 6, 7, 10, 11, 12] 1905.aastal küli# paljasraie lappidele mänd. Täiendusena istuta# koolitatud kuuske 1910. aastal. Enam-jagu on loomulik uuendus. Tühjad kohad kul#veeri#. Praegu ühtlane #he männik. Kuuskedest on üksikud säilinud23. [18]

73

74

75

Kvartal 76 (varasem 260)1932. aasta kevadel vaadeldi kvartalitel 76, 224, 225, 235, 239 ja 300 kuuse seemne varisemist ja püü# ühtlasi leida selle sõltuvust meteoroloogilistest teguritest. Vastavat katset alusta# 4. aprillil,mil aseta# metsa üheksa seemnemõõtjat27. Õppemetskonnas leidub männi ja kuuse puistusid, mis pealiskaudsel vaatlemisel oma ühtluse tõ&u kultuuri ilmet omavad. Näiteks antud kvartalil Kivisaares vana Karnitsapalu tee ääres ole-vad männi ja kuuse puistud. Asutamisaeg langeb Maurachi Kastresse tuleku ajaga ühte (analüüsi andmetel), nii et oletada võib, et need esimesed katsed on, mis Maurach Peravallas kul#veeri-mise alal tegi. 1899. aastal istuta# kvartalite 76 ja 77 endise heinamaa kuivatatud üleminekusookamaramätastele, mis eelmisel sügisel tehtud, siberi lehis (Larix sibirica) ja kuusk kimpudena. Täiendusena istuta# koolitatud männi ja kuuse taimi 1906. aastal. Kultuuridest on säilinud ainultosa. Kannatavad liigvee ja külma all. Kuusk enamas# kõik surnud, mändidest on säilinud mõniväga okslik eksemplar23. [3] Vt ka kvartal 57 ja 75

Kvartal 77 (varasem 259)Kvartalile on grupi# istutatud siberi nulg4. Tänaseks pole säilinud6. Aastatel 1900–1902 istuta#kvartali endise heinamaa kuivatatud üleminekusoo kamaramätastele, mis eelmisel sügisel tehtud, koolitatud siberi nulu (Abies sibirica), kuuse ja saare taimi üksikult ja kimpudena. Kultuurid on küll kogu alal säilinud, kuid halvas seisukorras – kannatavad niiskuse ja külma all ning on ka&unud#heda kasevõsaga (B. pubescens). Nulg kuivanud. Kuused ühtlasemad, kuid kiratsevad. Saari ei leidu23. [1 ja 4] Vt ka kvartal 57 ja 76

Kvartal 82 (varasem 254)Männi hooldusraie katsealad on rajatud 1979. aastal26. Katsealad on rajatud endisele põllule7.

Kvartal 98 (varasem 214)1904. aastal küli# paljasraie lappidele mänd. Häs# korda läinud – terve ja #he, harvendamata23. [7, 8 ja 9]

76

77

82 98

Kvartal 102 (varasem 217)Männikultuurid kuivendatud soodel. Kuivendatud rohusoole vee# liiva ja küli# mänd. Tagajärgi eiandnud, kuna ala oli kevadel suurvee ajal üle ujutatud. Kvartali S-osas teh# 1896. aastal katse kui-vendatud rohusood kul#veerida. Osale alale vee# peale liiva, küli# mänd. Praegu mingisuguseidtagajärgi ei näe, liiva ka ei leia23.

Kvartal 106 (varasem 221)Aastatel 1912–1913 küli# kõrgematel kohtadel lappidele mänd, madalamatele istuta# 2-aastasedmänni taimed. Kõrgematel kohtadel on kultuur häs# korda läinud – #he ja terve. Madalamatel agaosalt juba rohu all lämbunud ja nüüd lehtpuu alla jäänud23. [3 ja 4]

Kvartal 111 (varasem 226)1916. aastal küli# kvartalite 111 ja 140 paljasraie lappidele mänd. Külv on häs# korda läinud23. [20]

Kvartal 120 (varasem 236)Kvartalil asub võõrpuuliikide katseala alates 1980. aastast24. [6]

102

106 120

111

Kvartal 128 (varasem 206)Männikultuurid kuivendatud soodel. 1916. aastal istuta# paljasraiele mänd. Vähe kuivatatud soo.Kultuur liigvee all hukkunud. Praegu Betula pub.-Betula humilise alusmetsaga, kus mõni üksik mänd – kultuuri jäänus – leidub23.

Kvartal 131 (varasem 205)1897. aastal istuta# kvartalitele 131 ja 132 Kuuksaare tee äärde siberi lehis (Larix sibirica). Ena-mus vee läbi hukkunud. Säilinud on mõni kidur eksemplar23. Kuna tegemist on lehise jaoks äärmi-selt ebasobiva kasvukohaga, on tänaseks kõik lehised hävinud6.

Kvartal 132 (varasem 204)1908. aastal küli# paljasraie lappidele mänd ja kuusk. Täiendusena istuta# 1909. aastal mändi jakuuske. 1915. aastal istuta# täiendusena lehis (Larix). Männikultuur on harvaks jäänud suure ro-hukasvu tõ&u. Kuusekultuur on täies# lehtpuu alla jäänud ja ca 40% on pärna all surnud. Lehised on kõige paremini arenenud. Veel leidub siin tee ääres siberi nulgu (Abies sibirica)23. [2] Lehise katsealad Maurachi ajast. Üksikult istutatud lehist võib leida kvartalitel 132, 201, 218, 222, 230, 286, 308 ja 309, grupi# kvartalitel 224, 229 ja 3084. Vt ka kvartal 131

Kvartal 133 (varasem 203)Võõrpuuliikide võrdluskatsena raja# 1980. aastal kvartalile musta kuuse (Picea mariana) kultuur26. [1]

128

131

132 133

Kvartal 136 (varasem 200)Kvartalitel 136, 202 ja 244 kul#veeri# välismaa puuliigid. Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga douglasii) kasvab häs# ja jõuab noores eas kuusest e&e. Aastatel 1917–1919 küli# paljasraie lappidele mänd.Andmed puuduvad. Suure rohu tõ&u auklikuks jäänud23. [1 ja 2]

Kvartal 138 (varasem 198)Kuusekultuurid nõlvakutel ja platoodel. Kultuurid on enamas# häs# korda läinud. Ainult kohtadel,kus pärn rohkel arvul esineb, on viimane kultuurid oma alla matnud ja hävitanud. Sõja ajal jäid kultuurid hooletusse. 1905. aastal istuta# ja küli# paljasraie lappidele kuusk. 1906. aastal istu-ta# kuuske täiendusena. 1909. aastal istuta# täiendusena koolitatud kuuske. Kultuur on peaaegukogu ulatuses lehtpuuga ka&unud, kusjuures pärna all kuusk hoopis ära kuivanud on. 1907. aastalküli# paljasraie lappidele mänd. 1908. aastal küli# lappidele täiendavalt mänd. 1912. aastal küli#täiendavalt kuusk. Kultuur suuremalt jaolt rahuldavas seisukorras. Lehtpuu on koha# üle kasva-nud. Kuusk on servadel säilinud – samu# nagu mänd23. [1 ja 4]

Kvartal 142 (varasem 194)1909. aastal istuta# paljasraiele 2-aastased männi taimed. Täiendusena istututa# 1910. aastalkoolitatud kuuse taimed. Männid on säilinud üksikute eksemplaridena. Praegu kasvab seal kuusik, milles palju loomulikku uuendust23. [5]

Kvartal 143 (varasem 193)1950. aastal rajatud katsealal on uuritud sanglepa puistu kasvu teadlikku suunamist7. 1909. aastal küli# paljasraie lappidele mänd. Täiendusena istuta# 1910. aastal koolitatudkuuske. Kultuur on säilinud, kuid lehtpuu tungib peale23. [3]

136

138

142 143

Kvartal 163 (varasem 160)Kvartalil asub musta kuuse (Picea mariana) katseala alates 1986. aastast6. [6] 1900. aastal küli# ja istuta# kvartalite 163 ja 164 paljasraie lappidele vaher ja saar. Täienda#2-aastaste männi taimedega. Kultuur on lehtpuu alla jäänud. Vahtraid ei leidu. Saared on säi-linud – enamas# kase ja lepa alla jäänud, kuid üksikud on I rindesse jõudnud, terved ja sirged.[8] 1905. aastal küli# paljasraie lappidele mänd ja kuusk. Täiendusena küli# 1906. aastal mändija kuuske, istuta# koolitatud Abies sibirica. Täiendavalt küli# sügisel tamme. Täiendavalt istuta#1907. aastal koolitatud siberi nulg (Abies sibirica). Praegu heas seisukorras. Tihe, ühtlane ja terve. Nulud on säilinud üksikute eksemplaridena, mis on laiali pillatud – jäävad kasvus männist ja kuu-sest maha23. [11 ja 12] Siberi nulgu on istutatud tee äärde kvartalitele 163, 230, 232 ja 233, grupi# kvartalitele 77 ja2514.

Kvartal 164 (varasem 161)Kvartalil asub 1983. aastal rajatud musta kuuse (Picea mariana) kultuur 24. [13]1954. aastal rajatud kahe proovitükiga katses on püütud selgitada segapuistute kasvu ja produktsiooni7. [6] Vt ka kvartal 163

Kvartal 166 (varasem 163)1903. aastal istuta# paljasraiele 3-aastased kuuse taimed, 2-aastased männi taimed ja tammekasvikuid, vähesel arvul teh# ka kamarmä&aid. Kultuur on rahuldavalt korda läinud, kuid lehtpuuähvardab oma alla ma&a. 1907. aastal istuta# paljasraie kõrgematele kohtadele mänd, madala-matele kuusk. Täiendusena istuta# aastatel 1908–1909 kuusk ja mänd. Kultuur praegu väga heasseisukorras. Ühtlane, terve ja #he – harvendamata23. [1 ja 4]

Kvartal 170 (varasem 167)1916. aastal istuta# paljasraiele kuusk. Täiendusena istuta# 1917. aastal kuusk. Kultuur rahulda-valt korda läinud. Kannatab lehtpuu all, mis 1927. aastal välja raiu#23. [1 ja 4]

163

164

166

170

Kvartal 171 (varasem 168)Kuusekultuurid nõlvakutel ja platoodel. 1906. aastal küli# paljasraie lappidele kuusk. Täiendusenaküli# sügisel tamme. Kultuur on lehtpuuga ka&unud, mistõ&u kuused valguse puuduse all kan-natavad ja kiratsevad. Tammed on üksikute eksemplaridena säilinud. Aastatel 1911–1915 küli#paljasraie kõrgematele kohtadele kuusk ja mänd, osalt istuta# kuusk. Täiendusena küli# 1912.aastal tamme. Kultuur rahuldavalt korda läinud – koha# harv ja lehtpuu alla jäänud. Tammed onsäilinud, kuid jänesed närivad igal aastal ära23. [6 ja 9]

Kvartal 202 (varasem 121)1915. aastal küli# paljasraie lappidele mänd. Täiendusena istuta# 1917. aastal ebatsuugat. Tee-poolne osa on lehtpuu alla jäänud ja üle poole on kadunud. Teine osa häs# korda läinud. Ebatsuugakasvab häs# ja jõuab noores eas kuusest e&e. Tekkinud kuuse loomulik uuendus23. [1 ja 2]

Kvartal 218 (varasem 116)Iseäranis rohket huvi kultuuride alal pakuvad metsaülema Maurachi tööd. Tamm on istutatud koha# ridadena, koha# väikeste gruppidena, leidub segus kuuskede ja sangleppadega. Siin onolnud kõige ilusamad tüved, kuid Esimese maailmasõja ajal sai ala omavolilise raie tõ&u paljukannatada4. 1894. aastal istuta# lagendikule 4-aastased tamme ja Ameerika saare (Fraxinus Americana) taimed, tee äärde siberi lehise (Larix sibirica) ja euroopa lehise (Larix europaea) taimed. Säilinud on vähemad grupid. Kõige suurem tamme grupp asub SW nurgas, kus ca 100 puud esimesse rin-desse kase ja lepa vahelt välja jõudnud on. Ameerika saarest on säilinud kaks eksemplari, lehised asuvad tee ääres puiesteena. 1895. aastal istuta# eelmise aasta kultuuri lisaks 2000 taime. 1896.aastal istuta# täiendusena 400 taime23. Liispõllu vahtkonna parvetuskanali põhjapoolsel kaldal asuvad tammed kahes osas. Edela-poolses nurgas puh&ammikus on puud näruse ilmega, sellest mõnisada meetrit kraavi kallastmööda kirdes on teine tammekultuur, kus kased on tammedest üle kasvanud28. [6] Vt ka kvartal 132

Kvartal 220 (varasem 113 ja 112)Hariliku männi geograafilised katsekultuurid ja järglaskatsed on rajatud 1959. aastal26.

171

202

218

220

Kvartal 222 (varasem 110)Kvartalil asub kolm puistu kasvukäigu katseala. Kaks neist on rajatud 1926. aastal, üks 1933. aastal26. [1 ja 2] Männikultuurid liivaseljandikkudel ja leetliivadel. 1891. aastal istuta# paljasraiele 1-aastasedmänni taimed lõhesse, samadele lappidele küli# kuusk. Sel kvartalil on kahekümne aasta jooksuljärjes#kku ehk mõneaastaste vaheaegadega kultuure tehtud ja vanu järjest täiendatud, mistõ&uon üksikuid kultuure võimatu lahutada. Kultuurid on sel kvartalil ainult ajajärkude järele lahutatud. 1892. aastal istuta# paljasraiele 1-aastased männi ja 2-aastased musta männi (Pinus austriaca) taimed labidaga. Lapikülv teh# harvendatud vana kuusemetsa alla. Üldiselt on kultuurid praeguheas seisukorras. Lagendikke ei leidu. 1894. aastal teh# osalt eelmise kultuuri täiendus, osalt uus.Istuta# 2-aastased männi taimed, võssa siberi lehis (Larix sibirica) ning küli# samadele lappideleveel mänd ja kuusk. Kultuurid on terved. Koha# on loomulikku kuuse uuendust, mis hiljem täien-datud. 1895. aastal viidi suuremalt jaolt läbi eelmiste täiendus. Istuta# 2-aastased Larix sibirica

taimed ning küli# kuusk seemendusraiele. Võõramaa puuliikidest on säilinud NW nurgas siberilehis suurema grupina, W-osas üksikult must mänd on täies# kadunud. Mänd ja kuusk edenebhäs#. 1898. aastal teh# lagendikele lapikülv, mida omakorda täienda# külviga sügisel. 1900. aastaltäienda# männi ja siberi nuluga – mänd lapikülv, nulg istutatud. Täiendusena istuta# 1904. aastalsiberi lehist. Täiendavalt teh# 1908. aastal männi lapikülv, osalt uus kultuur. Oli varem loomulikkuuuendust. Järk-järgult võe# vanad puud maha ja teh# kultuur asemele. Häs# korda läinud. Noo-rem osa kultuurist on lääneosas, mis väga ilus. Kultuur on kannatanud noores eas putukate all. 1911. aastal täienda# paljasraiel loomulikku uuendust 2-aastaste männitaimedega. Koha# harv,muidu kaunis ühtlane. 1902. aastal pandi Apnassaares, Kivissaares ja Liispõllul (kvartalid 222, 225, 288, 293, 294, 304, 305 ja 309) maha tammetõrusid. Nüüdseks on taimed kõik kadunud. Kvartalitel 304 ja 305 leidub koha# kiratsevaid tammi, mida jänesed igal talvel lumepinnani äranärivad23. Vt ka kvartal 132

Kvartal 224 (varasem 108)Esimene metsakultuur Mar#n Maurachi ajal teh# siin 1887. aasta kevadel. Värskele raiesmikulelöödi maakirvega lapid, kuhu küli# segamini hariliku kuuse, hariliku männi, euroopa lehise ningmusta männi seemet. Nüüd kasvab seal kuuse-kase-lehise segapuistu. Harilik ja must mänd on hukkunud nähtavas# valguse puudusel, kask on aga sisse tulnud looduslikult6. Kvartalil asuvad 1925. aastal rajatud puistu kasvukäigu katsealad26. [4] Okaspuude ekstsentrilise jämeduskasvu uurimise proovitükk asus mõnekümne meetri kaugu-sel parvetuskanalist kuivendatud sooalal29. Männikultuurid kõrgematel moreenseljandikkudel ja platoodel, katsed on rajatud paljasraie-tele. Silmas pidades mitmekesist pindkatet, on kul#veerimisviisiks olnud istutamine lappidele.Katsed on täielikult ebaõnnestunud. Kultuuride asemele on loomulikult kask tekkinud, kus esi-meses rindes ka mõni kuusk esineb. 1887. aastal teh# paljasraiele männi, kuuse, lehise ja mustamänni lapikülv. Suurem osa kultuurist on kase all täies# hävinenud. Säilinud osas esineb kuusk,mõni vähem euroopa lehise grupp ja harva üksik mänd. Must mänd (Pinus austriaca) on viimse eksemplarini kadunud. 1891. aastal istuta# paljasraiele mänd, kuusk, vaher, tamm, kanada kuusk(Picea alba) ja lehis (Larix). Kultuur on täies# hukkunud suure rohukasvu ja lehtpuu tõ&u. Praegukasvab seal I boniteedi kaasik. 1890. aastal istuta# paljasraie lappidele 1-aastased männitaimed.Täiendusena istuta# 1-aastased männid. Kultuurid täies# hukkunud suure rohu ja lehtpuu all.Praegu I boniteedi kaasik. 1913. aastal istuta# paljasraiele Poka mõisast toodud kuuse mätastai-mi. Täiendusena istuta# 1915. aastal koolitatud kuusk. Suure rohu all ca 30% hukkunud. Ülejää-nud arenevad häs#. Koha# tungib lehtpuu kuuskedest üle23. [3, 4, 8, 11 ja 12] Vt ka kvartal 76 ja 132

222

224

Kvartal 228 (varasem 104)1965. aastal raja# kvartalile hooldusraiete püsikatsealad26. [7] 1962. aastal kvartali eraldisele nr 5 rajatud hooldusraie katset ei ole olnud võimalik taastada. 1969. aastal rajatud katsete rida annab suurepärase pildi võimalustest, kuidas kujundada raies#-kule rajatud kuusekultuuri: kas puhtkuusikuks või segametsaks mitmesugustes varian#des7.

Kvartal 225 (varasem 107)Aastatel 1901–1903 küli# paljasraie lappidele mänd, hiljem istuta# 2-aastased männi- ja 3-aas-tased kuusetaimed. Täiendusena istuta# 1904. aastal koolitatud kuuske. Suurem osa kultuuriston hukkunud lehtpuu all, ainult kõrgemal liivaseljandikul on kultuur säilinud ja sedagi vähe. [12] Aastatel 1905–1908 istuta# paljasraiele koolitatud kuuske, osalt küli# kuusk lappidele. Täienduse-na istuta# kuusk 1906. aastal. Täiendusena istuta# 1909. aastal koolitatud kuuske ja küli# mändining kuuske. Rahuldavalt korda läinud. Koha# leidub vähemaid gruppe, mis lehtpuu alla jäävad.Parvetuskanali ääres kannatavad madalamad kohad liigvee all – kuused on siin mädasüdamega. Männid on säilinud, mi&eühtlane23. [2] Vt ka kvartal 76 ja 222

Kvartal 229 (varasem 103)1991. aastal raja# kvartalile kaks võõrpuuliikide võrdluskatseala24. [7] Metsaülem Maurachi kat-sena on tamm istutatud koha# ridadena ja koha# väikeste gruppidena. Leidub ka kuuskede, män-dide, (kvartalid 229 ja 308) ja sanglepaga (kvartal 218) segus4. Kuusekultuurid endistel põldudel: kul#veerimisviisiks oli istutamine. Põllule ae# harkadragakartulivaod ja nendesse istuta# umbes kahejalaste vahedega ühe- ja kaheaastasi kuusetaimi.Hooldamise tagajärjel on kultuurid häs# korda läinud, hiljem aga haigestunud. Valge mänd (Pinus

strobus) – kultuur asub põllumaal ja kannatab raskes# seenhaiguse all, umbes 40% puudest onhaiged. Alpi seedermänd (Pinus cembra) – asub eelmainitud kultuuri kõrval. Puud jäävad kasvus männist maha ja kuivavad. Siberi ja euroopa lehis (Larix sibirica ja L. europaea) – puud on terved ja nende mõõtmed on suuremad kui kõrvalolevatel mändidel ja kuuskedel. Kuusekultuurid nõlva-kutel ja platoodel. Kultuurid on enamas# häs# korda läinud, ainult kohtadel kus pärn rohkel arvulesineb, on viimane kultuurid oma alla matnud ja hävitanud. Sõja ajal jäid kultuurid hooletusse. 1895. aastal istuta#: a) kuusk osalt kartulivagudesse, osalt ilma; b) istuta# valge mänd (Pinus

strobus) ja alpi seedermänd (Pinus cembra); c) siberi lehis (Larix sibirica) istuta# 2-aastaste tai-medena; d) mänd istuta# ning lisaks küli# vagudesse. Kõik nimetatud kultuurid on põllule tehtud.Kultuurid on kõik väga ilusad. Kõik kultuurid on 1927. aastal harvendatud. 1904 ja 1906. aastal istuta# koolitatud kuusk paljasraiele, osalt küli# kuusk lappidele. Täiendusena istuta# 1907. aastalkoolitatud kuuske. Kultuur on kasega ka&unud, ka on ta ebaõnnestunud, harv. Kuused on osaltjärelkasvuna säilinud23. Vt ka kvartal 75 ja 132

225

228

229

Kvartal 230 (varasem 102)1899. aastast asub kvartalil siberi nulu (Abies sibirica) katseala, 1952. aastal raja# tammekatseala26. 1896. aastal istuta# endisele põlluäärele 465 tamme kasvikut, hävinud. Kul#veeri# välismaapuuliigid. Siberi nulu (Abies sibirica) iseseisev kultuur, tehtud endisele põllule. Väga häs# kordaläinud. Jääb männist kasvus maha – terve. Umbes 600 puud. Kuusekultuurides leidub üksikuid eksemplare, mis kuusest maha jäävad. Kannatab, kuni on kä&esaadav, kitsede närimise all. 1898.aastal küli# kvartalitel 230, 231 ja 234 endisele põllule mänd ja kuusk osalt vagudesse, osalt lap-pidele; istuta# 2-aastasi siberi lehise (Larix sibirica) taimi. Mänd häs# korda läinud. Kuusk lappidelväga #he, kannatab lumemurru all, samu# on muhud tüvede küljes. Larix´id üksikult – jõuavad männist e&e. Endisele põllule istuta# koolitatud männi, kuuse, saare ja siberi nulu taimi ja küli#mänd lappidele. Aastatel 1900–1902 täienda# ja kitku# rohtu. 1905. aastal täienda# koolitatatudlehise ja alpi seedermänni taimedega. Kultuurid üldiselt häs# korda läinud. Kuused lehtpuu allajäänud23. [11 ja 12] Vt ka kvartal 132 ja 163

Kvartal 231 (varasem 101)1934. aastal raja# puistu kasvukäigukatseala24. [11] Vt ka kvartal 230

Kvartal 232 (varasem 82)Kremseri ajajärgul on õige palju sega-kultuure tehtud. Kõige enam esineb männi ja kuuse segakultuure. 1908. aastal istuta# paljasraiele koolitatudkuusk, saar ja lehis (Larix), hiljem on üksikuid puid täiendamiseks istutatud. Kõik kadunud peale kuusegrupi, mis asub põllu ääres sauna taga. Üks lehis on ka säilinud. Peale selle leidub põllu ääres viis eksemplari halli mändi (Pinus

banksiana)23. Vt ka kvartal 163

230

231

232

Kvartal 233 (varasem 83)1899. aastal istuta# tee äärde kasemetsa alla 5-aastasi siberi nulu (Abies sibirica) taimi, on säili-nud. Aastatel 1912–1913 istuta# endisele põllule lehise (Larix) ja siberi nulu taimi. Lappidele küli#mänd ja kuusk. Lopsaka rohukasvu tõ&u on osa hävinud. Mänd on säilinud – #he ja terve. Kuuskon ka&unud lehtpuuga. Üksikud siberi nulu grupid ja üksikud lehised on säilinud23. [4] Vt ka kvartal 163

Kvartal 234 (varasem 84 ja 85)Kvartalil asub 1926. aastal rajatud tamme katseala26. [22] Kvartalitel 234 ja 251 kul#veeri# välismaa puuliigid. 1900. aastal istuta# endisele heinamaaleeelmisel sügisel tehtud kamaramätastele valge mänd (Pinus strobus) ja siberi nulg (Abies sibirica). Täiendusena istuta# 1900. aastal koolitatud siberi nulu taimi kuivanud mändide asemele. Täien-da# 1901. aastal koolitatud siberi lehise taimedega. Täiendusena istuta# 1904. aastal koolitatudpalsaminulu (Abies balsamea) ja sitka kuuse (Picea sitkaensis) taimi. Täiendusena istuta# 1906.aastal alpi seedermänni (Pinus cembra) taimi. Täiendusena istuta# 1907. aastal koolitatud torkavakuuse (Picea pungens) taimi. Praegu on säilinud pea kõik siberi nulud, külma ja niiske maa tõ&u ki-durad. Viimastel aastatel on tuuleheiteid olnud. Valge mänd on viimseni kadunud. Palsaminulust on säilinud neli puud, mis on ilusad. Sitka kuusk on kadunud. Siberi lehisest on säilinud ainult üks kidur eksemplar. Torkava kuuse kultuur on kidur, kannatab liigvee all, kuivavad järjest ära. Praegu veel alles umbes 10 puud23.

Kvartal 236 (varasem 87)Kvartalile raja# 1971. aastal Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Ins#tuudiväetamiskatsealad24. [7] Kremseri ajajärgul on õige palju segakultuure tehtud. Kõige enam esineb männi ja kuuse se-gakultuure. Aastatel 1902–1903 küli# paljasraie lappidele osaliselt mänd, osalt istuta# 2-aastasedmänni taimed, 2-aastased siberi lehise (Larix sibirica) taimed ja 3-aastased kuuse taimed. Kultuur on vähe harvaks jäänud. Siberi lehis on säilinud üksikute eksemplaridena. Aastatel 1906 ja 1910 küli# paljasraie lappidele mänd ja kuusk, lisaks istuta# kuusk kimpudena. Täiendusena istuta#1910. aastal koolitatud kuuse taimed. Üle poole kultuurist on täies# lehtpuu alla jäänud, kiratsebja sureb välja valguse puudusel23. [1, 2 ja 3]

233

236

234

Kvartal 237 (varasem 88)Kvartalile raja# aastatel 1970 ja 1971 Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Ins#-tuudi väetamiskatsealad24. [7] Põhjavee tasapinna muutuste uurimiseks asus kvartalil põhjaveekaev, asukoht teekraavist 14 meetri kaugusel25.

Kvartal 239 (varasem 90)Võõrpuuliikide võrdluskatsena raja# musta kuuse (Picea mariana) ning siberi nulu (Abies sibirica) kultuurid 1980. aastal24. [13] Vt ka kvartal 76

Kvartal 240 (varasem 91)Põhjavee tasapinna muutuste uurimiseks asus kvartalil põhjaveekaev. Kuna mõõtmisel selgus, et kaev pole küllalt sügav (jäi kuivaks), uuenda# seda 1932. aastal, vana kaevu lähedale paigalda#uus toru25. 1893. aastal istuta# heinamaale 3-aastased kuusetaimed lõhesse. Alguses oli kultuur rahul-davalt kasvanud kuid hiljem on puud vähemate gruppidena kuivama hakanud. 1895. aastal küli#uuendusraie lappidele mänd, istuta# mõned tammed ja pöögid, ei leidu. Kul#veeri# ka välismaapuuliigid, kanada kuusk (Picea alba) istuta# segamini kuusega. Alguses häs# kasvanud kuid hilje-mini on kuusk e&e jõudnud. Kannatab raskelt lumemurru all ja on peaaegu täielikult hävine-nud – säilinud on viis eksemplari. Keerdmänd (Pinus contorta) kuni 20 aasta vanaduseni võistleb männiga, siis jääb maha ja kannatab lumemurru all. Iseseisvate gruppidena areneb häs#. Säilinud42 eksemplari. 1898. aastal teh# paljasraiele sügisel lapid, kevadel augud; istuta# koolitatud valgemänd (Pinus strobus), kanada kuusk (Picea alba), vaher ja kuusk kimpudena. Täienda# 1900. aas-tal kuuse lapikülviga. Täiendusena istuta# 1902. aastal jalaka 1-aastasi taimi. Täiendusena istuta#1903. aastal kuusk kimpudena põdrakahjustusega kohtadele. Oli varem loomulikku kuuse uuen-dust. Valged männid peale kahe eksemplari kadunud, vahtrad samu#. Picea alba kuuse alla jää-nud, kannatab lumemurru all – järel 5 eksemplari. 1898. aastal istuta# täiendusena koolitatudkuuske, osalt kimpudena. 1902. aastal istuta# vana metsa kaitse alla 1-aastasi jalakaid, ei leidu.1907. aastal istuta# paljasraiele osalt mändi ja kuuske, osalt küli# lappidele mänd ja kuusk. Täien-dusena istuta# 1908. aastal keerdmänd ja siberi lehis. Täiendusena istuta# 1909. aastal valgepöök

(Carpinus betulus). Täiendusena istuta# 1911. aastal koolitatud kuuske. Kultuur praegu rahulda-vas seisukorras – mi&e päris ühtlane; koha# väikesed augud sees. Valgepöök täies# kadunud23. [1, 2, 18 ja 19] Vt ka kvartal 241

237

239

240

Kvartal 241 (varasem 92)Põhjavee tasapinna muutuste uurimiseks asus kvartalil põhjaveekaev25. Kuusekultuurid moreenseljandikkudel ja platoodel. Vastavalt Maurachi põhimõ&ele – kuuskeloomulikul teel uuendada – ei tehtud sel ajal ühtegi kultuuri paljasraiele. Kõik, mis teh#, oli turbe-raietele saadud loomuliku uuenduse täiendamine. 1892. aastal teh# kvartalitel 241 ja 242 kuuselapikülv vana haavametsa alla. Ei saa kohta kindlaks teha. Praegu on neil kvartalitel lehtpuu. 1902. aastal istuta# kvartalitele 240, 241, 242, 270, 285, 298 ja 300 vana metsa kaitse alla 1-aastasijalakaid, ei leidu23.

Kvartal 242 (varasem 93)Kvartalil on kolm puistu kasvukäigu katseala. Vanim katseala on rajatud 1925. aastal (Aiaotsa and-metel 1932. aastal), ülejäänud kaks pärinevad 1933. aastast. [2, 4 ja 13] Kuusekultuurid moreenseljandikkudel ja platoodel, 1894. aastal teh# kuuse lapikülv vanametsa alla. Kultuurid hukkunud, peaasjalikult pärna all. 1896. aastal küli# lappidele kuusk, täien-duseks istuta# samal suvel 3-aastased valge männi (Pinus strobus) ja alpi seedermänni (Pinus

cembra) taimed. Kuused on suuremalt jaolt hukkunud lehtpuu (pärna) all. Järele on jäänud ainult osa kvartali SO nurgas, needki kannatavad koha# lehtpuu all. Valge mänd ja alpi seedermänd on kadunud. Aastatel 1898–1915 teh# paljasraiele kuuse lapikülvi, istuta# koolitatud taimi üksikultja kimpudena. Kogu käesoleva ajajärgu kestel on siia kultuure tehtud ja neid järjest täiendatud. Et siin ütlemata lopsakas rohukasv on, siis surid taimed osalt juba selle all. Needki, mis rohust välja jõudsid, lämbusid pärna võsa all, mida on siin rohkes#. Seetõ&u on kultuurid pea täies# hukku-nud, ainult koha# leiduvad vähemad kiratsevad ja kuivanud kuusegrupid, mis annavad tunnistustsiia tehtud kultuuridest23. [1–5 ja 13] Vt ka kvartal 241

Kvartal 243 (varasem 94)Kvartalil asub eliithaavik. Haavametsa haavikus asuvad hooldusraie katsealad, rajatud 1948. aastal26. Siit kogutud materjalist teh# esimesed metsapuude DNA analüüsid Ees#s.

Kvartal 244 (varasem 95)Kremseri ajajärgul on õige palju segakultuure tehtud. Kõige enam esineb männi ja kuuse sega-kultuure. 1916. aastal istuta# paljasraiele kuusk, osalt mänd. Täiendusena istututa# 1917. aastalharilik ebatsuuga (Pseudotsuga douglasii). Häs# korda läinud kuid hiljem lehtpuu alla jäänud –iseäranis pärna all raskes# kannatanud. 1928. aastal lehtpuu osalt välja raiutud. Harilik ebatsuugasäilinud23. [1–4] Vt ka kvartal 136

241

242

243 244

Kvartal 248 (varasem 80 ja 81)Kuusekultuurid nõlvakutel ja platoodel. Aastatel 1912–1914 küli# ja istuta# kogukvartali ulatuses koolitatud ja koolitamata taimi vähemate gruppidena. Siin on otse „apteekri“ tööd tehtud. Kus nii suur auk oli, et kolm taime mahtus, sinna istuta#.Need on kõik kiratsema jäänud vanema metsa alla. Kuused on küll kõik säilinud, kuid väga mitmesuguse kõrgusega23. [9]

Kvartal 249 (varasem 79)Kuusekultuurid nõlvakutel ja platoodel, 1915. aastal istuta# paljasraiele kuuske.Täiendusena istuta# 1916. aastal koolita-tud siberi nulu (Abies sibirica) taimi. Um-bes kolmandik suure rohu all lämbunud, ülejäänud rahuldav. Kultuur haava võsaga ka&unud, mis aga suurt kahju ei tee. Siberinulg on säilinud rohkel arvul23. [3]

Kvartal 251 (varasem 77)Kvartalil kul#veeri# välismaa puuliigid. Picea sitkaensis pole säilinud. Torkav kuusk (Picea pungens) on säilinud, kuid jääb harilikust kuusest maha. 1900. aastal istuta# endisele heinamaale tehtudkamaramätastele valge männi (Pinus strobus) ja siberi nulu (Abies sibirica) taimi. Täiendusena istuta# 1907. aastal koolitatud torkava kuuse taimi. Praegu on säilinud pea kõik siberi nulud. Kül-ma ja niiske maa tõ&u kidurad. Viimastel aastatel on tuuleheiteid olnud. Valge mänd on viimseni kadunud. Torkav kuusk on kidur, kannatab liigvee all, kuivavad järjest ära. Praegu veel alles umbes 10 puud23. [2] Vt ka kvartal 163 ja 234

Kvartal 254 (varasem 74)1902. aastal küli# kvartalite 254, 270, 279, 280, 291, 292 ja 296 tuulemurru aukudesse turberaie-te lappidele kuusk. Külvialad on laiali pillatud ja väikesed, et võimata on neid kindlaks teha. Ühes ja teises kohas leidub vähemaid gruppe23. [5]

248

249

251 254

Kvartal 255 (varasem 73)Kvartalil asuvad 1925. aastal rajatud puistu kasvukäigu katsealad26. [1] Põhjavee tasapinna muutuste uurimiseks asus antud kvartalil põhjaveekaev. Kuna mõõtmisel selgus, et kaev pole küllalt sügav (jäi kuivaks), uuenda# seda 1932. aastal, vana kaevu lähedalepaigalda# uus toru25.

Kvartal 256 (varasem 72)Kvartalil asus katseala kase seemne varisemise ja seemneomaduste uurimiseks. Puistu alla aseta#15 cm kõrguste servadega kas#d. Katse viidi läbi 1930. aastal 72 päeva jooksul, mil jälgi# seemnevarisemist27. Kvartalil läbiviidud katses uuri# raiumisaja mõju kase kü&epuu kvaliteedile. Raiu# 50 kaske,neist analüüsi# 25. Katsepuud raiu# ajavahemikul 12. sept 1930–1. sept 1931. a30. Põhjavee tasapinna muutuste uurimiseks asus kvartalil põhjaveekaev. Kuna mõõtmisel selgus, et kaev pole küllalt sügav (jäi kuivaks), siis uuenda# seda 1932. aastal, vana kaevu lähedale paigal-da# uus toru25.

Kvartal 257 (varasem 71)Kvartalil asub alates 1926. aastast puistu kasvukäigu katseala26. [4] Pööki esineb parkmetsas ja Järvselja–Liispõllu tee ääres4. 1908. aastal istuta# kvartalitele 257 ja 258 siberi nulg (Abies sibirica). Säilinud üksikute eksemplaridena. Kvartalil kul#veeri# välismaa puuliigina siberi kuusk (Picea

obovata) jahilossi juures segatult kuusega. Kasvab häs#, nii et liikidel vahet teha ei saa. Aastatel1910–1914 istuta# kvartalitele 256 ja 257 koolitatud kuuse, siberi kuuse ja siberi nulu taimi vahel-dumisi. Täiendusena istuta# aastatel 1915–1917 hariliku ebatsuuga (Pseudotsuga douglasii) taimi jääkeldri juurde ning lisaks lehis ja kuusk. Kultuurid väga häs# korda läinud. Kõik puud on kasvamaläinud. Madalam osa parvetuskanali ääres kannatab niiskuse ja külma all – kängu jäänud23. [2] Vt ka kvartal 256

Kvartal 258 (varasem 70)Kuuse ja männikultuur raja# ajavahemikul 1882–1884. Antud kultuuri asutamist mäletavad veelvanemad elanikud ja need on kontrollitud uurimistel saadud andmetega. Kultuur on tehtud põl-lule. 1889. aastal küli# kvartalitel 258, 273 ja 274 asuvale endisele põllule harkadraga aetud vagu-desse mänd. Kultuur on häs# korda läinud, väga lopsaka kasvuga kuid kannatab Peridermium pini all. Koha# on ka Myelophilus ladvas. Viimane läbiraie teh# 1926. aastal23. [1, 2, 6 ja 7] Vt ka kvartal 257

255

256

257 258

Kvartal 261 (varasem 67)Puistu kasvukäigu katseala antud kvartalil pärineb 1933. aastast. Järgmine kasvukäigu katseala raja# 1934. aastal24. [5] 1948. aastast pärinevad kuuse-lehtpuu segapuistu hooldusraiete püsiproovialad26. [2] Aastatel 1916–1917 istuta# paljasraiele kuusk ja mänd. Üle poole on suure rohu ja hiljemlehtpuu all surnud23. [1–4]

Kvartal 260 (varasem 68)Kvartalil asuvad puistu kasvukäigu katsealad. Vanim neist on rajatud 1925. aastal ja järgmised 1935. ja 1937. aastal26. [11] Põhjavee tasapinna muutuste uurimiseks asus kvartalil põhjaveekaev. Kaev on asetatud kvar-tali kaguossa alalise proovitüki lähedale. Lähim ida-lääne suunaline kraav asub 115 m kaugusel lõunas25.

Kvartal 262 (varasem 66)1949. aastal raja# kvartalile katseala männi-kase segapuistute uurimiseks7.

Kvartal 263 (varasem 64 ja 65)Võõrpuuliikide võrdluskatse 1926. aastast kuriili lehisega (Larix gmelinii var. Japonica)26. [5] 1907. aastal küli# paljasraie lappidele mänd. Väga häs# korda läinud. Ühtlane, terve ja #he –harvendamata. 1914. aastal istuta# ja küli# paljasraiele mänd. Väga häs# korda läinud, ühtlane,1928. aastal harvendatud23.

Kvartal 265 (varasem 49)1909. aastal istuta# paljasraiele kuusk ja lehis (Larix). Täiendusena istuta# 1910. aastal kuusk.Varem on loomulikku uuendust olnud. Tühjad kohad on täis istutatud. Muidu ühtlane, ainult mär-jad kohad on tühjad23. [3, 4 ja 8]

260

261

262 265

263

Kvartal 266 (varasem 50)Aastatel 1917–1920 istuta# kvartali-le kuuske. Andmed puuduvad. Loo-mulikku uuendust on olnud, mida täienda#. Praegu kaunis ühtlane23. [1, 2 ja 5]

Kvartal 268 (varasem 54)Aastatel 1908, 1913 ja 1914 istuta# paljasraietele koolitatud kuuske. Osa taimi toodi Kastre jaPoka mõisatest, osalt istuta# mätastaimi. Täiendusena istuta# 1909. ja 1910. aastal koolitatudkuuske. Kultuurid on täies# lehtpuu alla jäänud. Et siin õige rohkes# pärna leidub, siis on paljukuuski täies# surnud. 1928. aastal raiu# pärnad ja osa kaski välja – jääb siiski kasemetsaks. 1915.aastal istuta# paljasraiele kuuske. Kultuur on täies# lopsaka rohu all lämbunud. Säilinud on ainultmõni väga üksik eksemplar. Praegu lehtpuu23. [2, 4, 6, 7 ja 9]

Kvartal 270 (varasem 56)1911. aastal istuta# paljasraiele enamas# 3-aastasi kuuski, vähem küli# kuuske lappidele. Täien-dusena küli# 1912. aastal tamme. Kogu lõunapoolne osa kultuurist – umbes pool pinnast – onhukkunud soostumise tõ&u, järel on ainult 10% puudest. Põhjapoolne osa on säilinud, kuid ca

80% puudest on lehtpuu alla jäänud ja kiratseb. Tamme ei leia23. [3] Vt ka kvartal 241 ja 254

Kvartal 271 (varasem 57)Aastatest 1934 ja 1935 asuvad kvartalil kaks puistu kasvukäigu katseala proovitükki. [4 ja 10] 1964. aastal on antud kvartalile rajatud tammekultuur26. [17] Põhjavee tasapinna muutuste uurimiseks asus antud kvartalil põhjaveekaev. Mõõtmisi on teh-tud ka kuivendatud männipuistutes25.

266

268 271

270

Kvartal 272 (varasem 58)Kvartalil asub kolm puistu kasvukäigu katseala. Vanim neist on 1926. aastast, ülejäänud kaks on rajatud 1934. aastal26. [5, 6, 9 ja 13] Põhjavee tasapinna muutuste uurimiseks asus kvartalil põhjaveekaev25.

Kvartal 273 (varasem 59)Võõrpuuliikide võrdluskatse 1930. aastast, kuriili lehise (Larix gmelinii var. Japonica) kultuur26. [14] Kuusekultuur on rajatud ajavahemikul 1882–1884. Antud kultuuri asutamist mäletavad veel vanemad elanikud ja need on kontrollitud uurimistel saadud andmetega. Kultuur on tehtud põl-lule. 1899. aastal istuta# kvartalitele 273 ja 274 täiendusena siberi lehis (Larix sibirica). Vähemad grupid ja üksikud puud säilinud. 1915. aastal istuta# karjamaale koolitatud kuuske. Nüüd on jällekarjamaa, kultuur hävinenud23. [2, 7, 10, 15] Põhjavee tasapinna muutuste uurimiseks asus kvartalil põhjaveekaev. Kuna mõõtmisel selgus, et kaev pole küllalt sügav (jäi kuivaks), siis uuenda# seda 1932. aastal ja vana kaevu lähedale pai-galda# uued torud25. Vt ka kvartal 258

Kvartal 274 (varasem 60)1925. aastal raja# kvartalile puistu kasvukäigu katsealad24. [2] Õppemetskonnas leidub männi ja kuuse puies#kke, mis pealiskaudsel vaatlemisel oma ühtlu-se tõ&u kultuuri ilme omavad. Näiteks kahel pool maanteed olevad kuusik ja männik. Asutamis-aeg langeb analüüsi andmetel ühte Maurachi Kastresse tuleku ajaga, nii et oletada võib, et need esimesed katsed on, mis Maurach Peravallas kul#veerimise alal tegi. Männipuistute võrdlevaidvaatlusi teh# veel endisel põllumaal, kuhu on asutatud kultuur. Männikultuur on rajatud ajavahe-mikul 1882–1884. Antud kultuuri asutamist mäletavad veel vanemad elanikud ja need on kont-rollitud uurimistel saadud andmetega. Kultuur on tehtud põllule. Selgelt on veel näha kartulivao jälgi, kuhu seeme küli#. Kuusekultuur on rajatud ajavahemikul 1882–1884. Kultuur on tehtudpõllule23. [2, 4 ja 5] Põhjavee tasapinna muutuste uurimiseks asus kvartalil põhjaveekaev25. Vt ka kvartal 258 ja 273

Kvartal 275 (varasem 61)1932. aastal raja# kvartalile puistu kasvukäigu katseala. [14] Aastatel 1928, 1930 ja 1935 raja#kvartalile keerdmänni (Pinus contorta) võrdluskatse. [10] 1963. aastast asuvad kvartalil männi hooldusraiete püsiproovialad26. [9]

272

273

274 275

Kvartal 276 (varasem 62 ja 63)1930. aastal raja# kvartalile puistu kasvukäigu katseala26. [14] Männikultuurid liivaseljandikkudel ja leetliivadel. 1893. aastal teh# paljasraiele männi lapi-külv. Kultuur on väga häs# korda läinud. 1894. aastal istuta# täiendusena siberi lehist (Larix

sibirica) ja alpi seedermändi (Pinus cembra). Siberi lehised asuvad vähemate gruppidena. Alpi seedermänd on viimseni kadunud. 1909. aastal küli# paljasraie lappidele mänd. Täiendusena istu-ta# 1912. aastal mänd. Väga häs# korda läinud, ainult läänesihi ääres, kus madalam koht, on vesikülvi hävitanud. 1915. aastal küli# paljasraie lappidele mänd. Kultuur on väga häs# korda läinud,väga #he23. [7, 8 ja 14]

Kvartal 281 (varasem 40 ja 46) Maurachi põhimõtete järgi oli kavas e&e nähtud vanade, juba lehtpuuga ka&unud raies#kkudeokaspuuga kul#veerimine. Raied olid tehtud veel enne kui Maurach Peravalda asus ja hooletussejäetud. Seda viga parandada tahtes asu# nende kul#veerimisele. Nimetatud raies#kud asuvadkõik Rõkka (Rõka – toim.) vahtkonnas. Selle üle pea ulatuva lehtpuuvõsa alla teh# lapid ja küli#männi või männi ja kuuse segaseemet. Osalt istuta# ka üheaastasi männitaimi lõhesse ja küli#veel lisaks samadele lappidele kuuske. Arusaadav, et sellistes kasvu#ngimustes taimed areneda eisaanud. 1889. aastal teh# kvartalitele 281, 282, 294 ja 295 männi lapikülv lehtpuuvõsa all. Kultuuron täies# hukkunud. Praegu kasvab seal I bon kaasik. 1890. aastal istuta# eelpool nimetatud kvar-talitele lehtpuuvõsa alla 1-aastased männid. Kultuur on täielikult hukkunud suure rohu ja lehtpuu all. Praegu I boniteedi kaasik. 1891. aastal istuta# kvartalitel 281, 291 ja 293 asuvale paljasraiele1-aastased männid ja 2-aastased musta männi (Pinus austriaca) taimed23.

Kvartal 282 (varasem 39 ja 47)1906. aastal istuta# ja küli# paljasraie lappidele kuusk. Täiendusena küli# sügisel tamme. Kultuuron täies# lehtpuu alla jäänud. Kuused kiratsevad külma ja niiske pinna tõ&u, ka kannatavad nadviimastel aastatel lehtpuu varjamise tõ&u. Tammesid ei leidu23. [5] Vt ka kvartal 281

Kvartal 285 (varasem 33)1888. aastal istuta# paljasraiele 1-aastased männi taimed ca 2 tk ühte lõhesse – paljasjuurtega. Rahuldavalt korda läinud, vähe harv. Praegu männid ja üksikud kuused. 1896. aastal teh# kuuselapikülv vana metsa alla. Kultuur on rahuldavalt korda läinud. Praegu lehtpuuga segatud. Aastatel 1905, 1909 ja 1914 istuta# paljasraiele koolitatud 3–4-aastased kuused ja 2-aastased männid;lappidele küli# mänd, istuta# koolitatud lehiseid. Oli palju loomulikku uuendust. Lagedatele koh-tadele teh# kultuurid, mistõ&u kultuurid laiali pillatud on peale ühe suurema osa, seetõ&u ei saaüksikute kultuuride piire kindlaks teha. Üldiselt on kogu ala okaspuuga ka&unud23. Vt ka kvartal 241

276

281

282 285

Kvartal 286 (varasem 32)Võõrpuuliikide võrdluskatse 1933. aastast keerdmänni (Pinus contorta) [22] ning kuriili lehisega

(Larix gmelinii var. japonica)26. [18] Vt ka kvartal 132

Kvartal 288 (varasem 30)1927. aastal raja# kvartalile puistu kasvukäigu katseala. [4] 1970. aastast on kvartalil endise Ees#Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Ins#tuudi poolt rajatud väetamiskatsed.[2] 1948. aastast asuvad kvartalil hooldusraiete püsiproovialad26. [2] Katseala ülesandeks sea#erineva harvendusastmega põimendusraie mõju uurimine puistu juurdekasvule ja sanitaarsele seisundile. Katseala on jaotatud neljaks võrdseks osaks7. 1895. aastal küli# seemendusraie (turberaie – toim.) lappidele mänd. Praegu heas seisukor-ras, läbiraie tehtud. 1899. aastal täienda# männiga. 1902. aastal täienda# tammetõrudega. 1903.aastal istuta# täiendusena 2-aastasi mände. Nüüdseks on need kadunud. 1905. aastal küli# lappi-dele mänd. Täiendusena küli# 1906. aastal mänd. Häs# korda läinud, harvendamata23. [1 ja 2] Vt ka kvartal 222

Kvartal 287 (varasem 31)1970. aastast asuvad kvartalil Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku Uurimise Ins#tuudiväetamiskatsed. [4] 1930. aastast asub kvartalil puistu kasvukäigu katseala26. 1912. aastal küli# paljasraie lappidele mänd. Väga häs# korda läinud – ühtlane, terve. Aastatel1926–1927 harvendatud23. [1–5]

Kvartal 289 (varasem 28 ja 29)Võõrpuuliikide võrdluskatse 1928. aastast keerdmänniga (Pinus contorta)26. [4] 1904. aastal täienda# loomulikku uuendust 2-aastaste mändidega. Ühte kasvanud loomulikuuuendusega, #he ja terve. Aastatel 1916–1917 küli# ja istuta# paljasraie lappidele mänd. Mi&ekogu pindala ei ole kul#veeritud – soostunud kohad on välja jäetud, #he. Istutus on madalamatelkohtadel, kannatab vee all23. [1–8]

286

287

288 289

Kvartal 293 (varasem 12 ja 16)Kvartalil asub puistu kasvukäigu katseala24. [6] 1887. aastal teh# kvartali viljakale liivsavimullale lapid ning küli# neile kuuse- ja männi sega-seemet. Nii loode# saada segapuistu, mis aga ebaõnnestus. Tugeva rohukasvu tõ&u mänd hukkustäielikult, kuusk säilis vähesel määral looduslikust uuendusest moodustunud kasepuistu teises rindes6. 1907. aastal istuta# paljasraiele 3-aastasi kuusetaimi. Madalad kohad, kus vesi peale tuleb, onkul#veerimata jäetud. Kogu kultuur kiratseb #heda lehtpuu all. 1919. aastal istuta# paljasraielekuusk. Andmed puuduvad. Häs# korda läinud. Lehtpuu tungib peale23.Põhjavee tasapinna muutuste uurimiseks asus kvartalil põhjaveekaev 25. Vt ka kvartal 222 ja 281

Kvartal 294 (varasem 11 ja 17)1891. aastal istuta# paljasraiele 1-aastasi männitaimi ja 2-aastasi musta männi (Pinus austriaca) taimi. Samadele lappidele küli# kuusk. Harilik ja must mänd on viimse eksemplarini kadunudsuure rohu ja lehtpuu all. Kuused esinevad järelkasvuna I boniteedi kase all. 1894. aastal teh#kvartalitel 294 ja 295 kuuse lapikülv vana metsa all. Ei saa kohta kindlaks teha, niivõrd segunenud loomuliku uuendusega23. Vt ka kvartal 222 ja 281

Kvartal 295 (varasem 18)1915. aastal istuta# paljasraiele kuusk. Kultuur äärmiselt viletsas seisukorras. Suurem osa puu-dest on juba lehtpuu, peaasjalikult pärna all surnud. Ülejäänud kiratsevad valguse puudusel23. [2, 4 ja 11] Vt ka kvartal 281 ja 294

Kvartal 296 (varasem 19 ja 38)Aastatel 1915–1916 istuta# paljasraiele kuusk. Kultuur on täies# lehtpuuga ka&unud, pärna allkuivanud23. Vt ka kvartal 254

293

294

295 296

Kvartal 297 (varasem 20 ja 37)Kul#veeri# välismaa puuliigid: torkav kuusk (Picea pungens) on säilinud kuid jääb kuusest maha. Aastatel 1919–1920 istuta# paljasraiele koolitatud kuuse ja torkava kuuse taimi. Kultuur on häs#korda läinud23. [16 ja 18]

Kvartal 299 (varasem 22)Aastatel 1971 ja 1972 raja# kvartalile hooldusraiete püsiproovialad26. Prooviala põhjal võib ana-lüüsida mitmesuguste raievõtete mõju puhtkuusiku produk#ivsusele, juurepessu levikule ja tor-mikahjustuste tekkele, see võimaldab üldistada põllumaadel puhtkuusikute kasvatamise ja hool-damise probleeme7. [17] Aastatel 1912–1913 istuta# paljasraiele koolitatud kuusk, osalt istuta# mätastaimi, mis sih#depealt võetud. Täiendusena istuta# 1916. aastal koolitatud kuuske. Kultuur on väga häs# kordaläinud. Ühtlane, #he ja terve. Koha# leidub vähemaid gruppe loomulikku uuendust23. [11]

Kvartal 300 (varasem 23)Kvartalile on rajatud puistu kasvukäigu katsealad24. [3] Kvartalitel 300 ja 308 kasvab rohkes# män-nist tunduvalt nooremaid tammesid, mis on üksikkülviga 3–8 aastaste männi ridade vahele raja-tud. Tammed on jäänud mändidele alla28. 1891. aastal teh# kuuse lapikülv lehtpuu alla. Üksikud kuused on säilinud, mis järelkasvu-na kase all. 1891. aastal istuta# lehtpuuvõsa alla 1-aastased männid ja küli# samadele lappidelekuusk. Mänd on kadunud rohu ja lehtpuu tõ&u. Kuused on säilinud järelkasvuna I boniteedi kaseall. Kuivendatud üleminekusoole istuta# 1-aastased männitaimed. Turbakihi paksus 30–40 cm.Kultuur on häs# korda läinud. Endisele põllule istuta# 1-aastased männitaimed. Kultuur on häs#korda läinud. 1895. aastal istuta# loomuliku uuenduse täiendusena vaher, saar, kuusk ja mänd.1897. aastal istuta# eelmisele täiendusena külitud lappidele mänd. Vaher ja saar on täies# kadu-nud, mõni üksik kuusk on säilinud. Täiendus on lagendikud täitnud, praegu ühtlane männik. 1898. aastal istuta# täiendusena siberi lehis (Larix sibirica) – üksikud säilinud, mis männist e&e jõuavad.Täiendusena istuta# 1903. aastal koolitatud kuusk ja mänd – üksikud kuused säilinud, männidteistega kokku sulanud. Täiendusena istuta# 1907. aastal saar, mis praeguseks on kadunud23. Vt ka kvartal 76 ja 241

297

299

300

Kvartal 301 (varasem 24)1896. aastal küli# kvartalile segatud kuuse ja männi seeme lappidele. Palju loomulikku uuendust.Kul#veeritud ainult lagendikud. 1915. aastal küli# paljasraie lappidele mänd. Kultuur on rahulda-valt korda läinud, soostunud kohtadel koha# harvaks jäänud23. [1, 2 ja 10] Esimesed kasvavate puude laasimise katsed Järvseljal teosta# aastatel 1927–1931 Tartu Üli-kooli Metsakasutuse Ins#tuudi poolt dotsent Kaarel Veermetsa juhendamisel. Selleks raja# 21alalist proovitükki: kuude männi-, kahte kuuse- ja ühte kasepuistusse. Vanuselt kuulusid puistud I ja II vanuseklassi, kasvukoha#ngimustelt I–III bonitee#, välja arvatud üks IV vanuseklassi kuuluvmännipuistu, mis oli rajatud V boniteedi kuivendatud siirdesoole. Igasse puistusse raja# vähemaltkaks proovitükki, valdavas enamuses suurusega 0,02 ha, millest üks jäe# võrdluseks laasimata,teisel aga laasi# kõigil puudel kuivanud oksad. Kuivi oksi laasi# igal sügisel, kusjuures iga puukohta märgi# laasitud okste arv ja laasimiseks kulunud aeg. Kõikidel proovitükkidel (laasitud jalaasimata) teosta# kuni 1937. aastani igal aastal puude kluppimine põhja-lõuna ja ida-lääne suu-nas 0,5 mm täpsusega ja mõõde# puude kõrgused. Laasimata proovitükkidel mõõde# tüvel lisakskõrgus murdunud kuivade okste, kuivanud tervete okste ja elusvõra alguseni. Alates 1930. aastast võ's sama ins#tuut laasimistööd oma õppeprak#kumi kavva. Esimestel aastatel teosta# üliõpi-lastega ülepinnalist laasimist, hiljem aga rakenda# valiklaasimise põhimõtet. Laasi# peamiselt I–IIIboniteedi II vanuseklassi männi- ja kuusepuistutes. Alates 1939. aastast raja# männi-, kuuse- jakasepuistutesse elavokste laasimise katsed. Samast aastast alates haka# Ees# PõllumajanduseAkadeemia õppe- ja katsemajandis teostama tootliku iseloomuga laasimisi. Kasvavate puude laa-simise eesmärgiks on tarbepuidu kvaliteedi tõstmine. Seega ei tohi laasimisel esineda mingisugu-seid kvalitee# vähendavaid tagajärgi. Suurimaks ohuks, eri# elavokste laasimisel, on seenhaigusteinfektsioon, mis sõltub esmajoones puuliigi resistentsusest, oksa lõikehaavade kinnikasvamisest ja laasimisel tekitatud vigastustest. Laasimistööde kvalitee#, oksahaavade kinnikasvamist ja seen-haiguste infektsiooni selgita# langetatud puude abil38. Vahur Kurvitsa andmetel on Järvseljal teadaolevalt enne 1990. aastat laasimise aladest veel säilinud ainult nn Kriguli alad kvartal-eraldistel 221-2 (nüüdseks raiutud, männi ala), 222-1 (männi ala), 223-1 (kuuse ala), 274-6 (võib märgata ainult üksikuid laasitud kuuski), 288-1 (männi ala), 276-7 (männi ala, suures osas raiutud professor Hardi Tulluse uue katseala rajamise raames, ser-vas mõned allesjäänud ja ilmselt laasitud puud tuvastatavad), 301-1 (männi ala).

Kvartal 304 (varasem 10)1902. aastal pandi Apnassaares, Kivissaares ja Liispõllul maha tammetõrusid. Nüüdseks on taimed kõik enamjaolt kadunud. Kvartalitel 304 ja 305 leidub koha# kiratsevaid tammi, mida jänesed igaltalvel lumepinnani ära närivad23. [5]

Kvartal 306 (varasem 8)Õppemetskonnas leidub männi ja kuuse puies#kke, mis pealiskaudsel vaatlemisel oma ühtluse tõt-tu kultuuri ilmet omavad. Näiteks kvartali põhjaküljes olev kuusik. Asutamisaeg langeb Maurachi Kastresse tuleku ajaga ühte (analüüsi andmetel), nii et oletada võib, et need esimesed katsed on, mis Maurach Peravallas kul#veerimise alal tegi23.

Kvartal 305 (varasem 9)1915. aastal istuta# paljasraiele 3-aastasi kuusetaimi. Umbes pool kultuurist on lehtpuu alla jää-nud, mis osalt hävinenud, muidu rahuldav23. Vt ka kvartal 304

301

304

305

306

Kvartal 308 (varasem 6)Võõrpuuliikide võrdluskatse 1931. aastast kuriili lehisega (Larix gmelinii var. Japonica) [12] ning 1932. aastast balsami nuluga (Abies balsamea)26 [11]. Hariliku tamme katsekultuur 1947. aastast. Siin leidub mitmeid 23–30 puulisi tammegruppe. Väikesel pinnal kasvab tamm segus männi, kuuse ja ka puhtpuistuna. Tammed on istutatud kahe-aastaste taimedena. Ilusaid tüvesid leidub tammegrupis kvartali põhjapoolses osas28. [9] Nendele aladele istuta# suuremad grupid poolheistreid ja kasvikuid. Tammed istuta# grup-pidena männi hulka ja üksikult kuuskede vahele. Endisel Rõkka (Rõka – toim.) põllul, kuhu ka männile lisaks must mänd (Pinus austriaca) istuta#, on säilinud üks ja ainuke eksemplar tervesõppemetskonnas. Alpi seedermänd (Pinus cembra) esineb iseseisvalt gruppidena, kannatab lume-murru all. Siberi lehis (Larix sibirica) ja euroopa lehis (Larix europaea) – puud on terved ja nende mõõtmed on suuremad kui kõrvalolevatel mändidel ja kuuskedel. 1892. aastal istuta# endiselepõllule 2-aastasi männi-, tamme-, saare-, vahtra- ja kuusetaimi labidaga tehtud aukudesse üksi-kult ja kimpudena. 1893. aastal istuta# täiendusena mändi ja kuuske, 1895. aastal tamme, saart,vahtrat ja kuuske. Männi- ja kuusekultuurid on väga häs# korda läinud. Alpi seedermänd asub gruppidena, jääb kasvus männile alla. Üksikud valged männid (Pinus strobus) on säilinud. Must mänd peale ühe eksemplari, mis asub tee ääres loodeosas, on kõik hukkunud. Lehised esinevad gruppidena ja on väga lopsaka kasvuga. Peridermium pini vigastusi esineb harva. Kuused on hai-ged – koorele tekivad väikesed mustad vaigumuhud. Suurem grupp tammesid, mis asub metsava-hi maja vastas, kasvab häs#. Kuuskede vahele istutatud tammed on aga kiduraks jäänud. Üksikuidsaari ja vahtraid leidub heinamaa ääres. 1893. aastal istuta# endisele põllule kuusk ja mänd ningküli# samadele lappidele kuusk. 1904. aastal istuta# tammede alla koolitatud kuuski, järelkasvunasäilinud. 1910. aastal istuta# paljasraiele kuuske kimpudena23. Noorem tammekultuur on rajatud üliõpilaste poolt. Siia istuta# umbes 10-aastased heistrid.Need olid ülekasvanud taimed, mida ei saanud taimeaias enam sisse jä&a, korja# kõik kokku jaistuta# metsa. Taimi käisid 1947. aastal istutamas 1949. aasta vilistlased, teise hulgas ka hilisemmetsamajanduse- ja looduskaitse minister Heino Teder ning tema esimene asetäitja Felix Nõmm-salu. Seetõ&u kutsutakse seda kursust poolhuumoorikalt ka “ministri kursuseks”6. Vt ka kvartal 132 ja 300

Kvartal 309 (varasem 5)1896. aastal istuta# kvartali N-osas 1-aastasi mände ca 2 taime ühte lõhesse. Keskosas 3-aastasi alpi seedermänni (Pinus cembra) ja 2- ning 4-aastasi valge männi (Pinus strobus) taimi. lõunaosas küli# mänd lappidele. Täienduseks istuta# 1897. aastal lehise-, männi-, valge männi ja kanadakuuse (Picea alba) taimi. Kultuur on häs# korda läinud nii istutatud kui ka külvatud osas. Valgemänd on raskelt põtrade poolt vigastatud. Alpi seedermänd on täies# hukkunud. Siberi lehis (Larix

sibirica) on gruppidena ja üksikult üle kogu litera (eraldis – toim.) laiali paisatud, lopsaka kasvuga ja terve. 1898. aastal küli# täiendavalt mänd. Täiendusena istuta# 1899. aastal mänd, vaher jasiberi lehis. Aastatel 1900–1901 teh# paljasraiele männi ja siberi lehise lapid. Osalt istuta# 2-aas-tasi männitaimi ja küli# samadele lappidele mänd, osalt mänd ainult küli#, osalt istuta# 2-aastasimänni ja 4-aastasi siberi lehise taimi. Täiendusena istuta# 1902. aastal siberi lehist. Täiendusenaistuta# 1903. aastal 2-aastasi männitaimi üksikult ja 3-aastasi kuusetaimi kimpudena. Täienduse-na istuta# 1906. aastal siberi lehist. Kultuur on praegu heas seisukorras. Kuuski leidub harva janad on männist kasvus maha jäänud. Kvartalil kul#veeri# välismaa puuliigina euroopa nulg (Abies

pec!nata), mis esineb harvalt, üksikult ja vähemate gruppidena. Jääb kuuse- ja männikultuurides viimastest maha23. Vt ka kvartal 132 ja 222

308

309

Kvartal 313 Kvartalil asub hariliku männi järglaskatseala24. [11]

Kvartal 312 Aastatel 1967 ja 1968 raja# kvartalile hariliku männi järglaskatsealad26. [2]

Kvartal 315 1966. aastal raja# kvartalile hariliku männi järglaskatseala26.

312

313

315

Kvartal 316 1966. aastal raja# kvartali-le hariliku männi järglaskat-seala26.

Kvartal 320 Aastatel 1962 ja 1965 raja#kvartalile hariliku männi järglaskatsealad26. 1962. aastal raja# katsealaka endisele põllumaale7.

316 320

Kvartal 322 1965. aastal raja# kvarta-lile hariliku männi järglas-katseala26.

322