32 HARIDUS 3–4/2006

Õigeusu kirik tugevneb meie vahetusnaabruses, jätkub Vene rahva messia-nistlik missioon. USA-s olevat väideta-vasti 70 miljonit valijat, kes eitavad evo-lutsiooni ja usuvad, et Jumal lõi maailmakuue päevaga, igaüks 24 tundi pikk.Islamimaailm käärib. Ajakirjandus peabvajalikuks rääkida juba tsivilisatsioonidekokkupõrkest, Ida ja Lääne globaalsestvastasseisust, põhjuseks pilapildiskan-daal. Mõne intellektuaali arvates seisa-vad selles üleilmses võitluses vastamisidemokraadid ja teokraadid (PM, 3.03.).Nii või teisiti on tegemist globaalse usu-sõja temaatikaga.

Religioon on tsivilisatsioonide baas-alus, väidab esseist ja teoloogiadoktorRiho Saard. Euroopas on kristlus väga

sekulariseerunud. Praegune euroopla-ne ei tea päris kindlalt, millesse uskuda,ega ka seda, kuidas religiooniga seotudväärtustesse suhtuda. Tagajärjeks võibolla, tõdeb Saard, et meie tsivilisatsioonitahtejõud nõrgeneb ja annab järele elu-jõulisemale, mis suhtub eetilis-reli-gioossesse pärandisse tõsisemalt.

Rel ig ioossest k i r jaoskamatusestKuigi Euroopa koolides on religiooni-õpetus loomulik, valitseb Lääne ühis-konnas hämmastav religioosne kirja-oskamatus. Lääne inimene ei saa muu-tuvas ususituatsioonis hakkama, näiteidpole vaja kaugelt otsida. Ei ta tea, mistoimub lähinaabruses Venemaal ega

lähivälismaal Valgevenes, rääkimatasiis juba islamimaailmast. Väike Eesti eivõi endale niisugust teadmatuselõbu lu-bada. See ongi koht, kust nähtub reli-giooniõpetuse möödapääsmatus.

Teadmatus religioonide valdkonnasväljendub ka kohalikus diskussioonisreligiooniõppe vajalikkuse/mittevajalik-kuse üle. Sisulist väitlust ei saa tekkida,kui ühisasja asemel räägitakse eri as-jadest, kui igaüks räägib oma juttu. Sestusu alal on igaüks asjatundja: väideta-vasti olevat kolm valdkonda, kus kõik onspetsialistid, need on meditsiin, peda-googika ja religioon. Uuringufirma Saar-Poll kahe religiooniõpetust puudutavakvaliteetuuringu järgi vastab enamikulapsevanemate ja ka osa kasvatustead-

21. sajandi hariduse põhiküsimus pole mitte see, mida õppida, vaid mida õppimata jätta (haridusministerMailis Reps).

Religiooniõpe?Kultuuriõpe? K a r l K e l l o

Vaatamata sel le le , et juba räägitakse postkr ist l ikust Euroopast , tu leb tõdeda: re l ig ioonitähtsus ja tähendus praeguses maai lmas paradoksaalsel kombel hoopis kasvab. KuigiEuroopa on väga i lmal ik ja eest lased olevat üks kõige uskmatumaid rahvaid Euroopas,kuulub valdav osa in imkonnast ühte või te ise rel ig iooni .

32-35 Karli usuopetus+pilt.qxd 31.03.2006 16:52 Page 2

33

RELIGIOONIÕPETUS

HARIDUS 3–4/2006

laste ettekujutus religiooniõpetusestpigem konfessionaalsele usuõpetusele(vt Sirje Tohver, Õpl, 3.03.). Järelikult –mõisted paika.

Religiooni tähtsus ja tähendus kasvabüllatava kiirusega. Praegused kooliõpi-lased vajavad toimetulekuks ettevalmis-tust mitte ainult ärimaailmas, s.o kõik-võimsa turu tingimustes, nende osakslangeb elada uues mõtte-, sõna- ja usu-vabaduse maailmas, uuelaadses ei-tohi-maailmas. Kus tuleb arvestadatabamatuid tähendusvarjundeid. Kus onväga vaja sõnu ja värve valida, võttesaineks valitud rahvad. Näiteks esitatak-se vastuväiteid koomiksites Vene karukujutamisele, kes paistvat silma brutaal-suse, viinalembuse ja rumalusega (EE,16.02; lk A8). Keelatava piirid avardu-vad samm-sammult, lubatava piirid vas-tavalt ahenevad, seda iseloomulikultpraeguse kõikelubatavuse ja arvamustenäilise paljususe tingimustes. Juba il-musid meilgi käibele jõulukaardid, kussoovitakse lihtsalt häid pühi. Mida roh-kem tekitatakse käske ja keelde, sedarohkem luuakse võimalusi nende rikku-miseks. Põhimõte “lubatud on kõik, mispole keelatud” võib tunduda ebamoraal-ne, aga see toimib.

Nalja ei või teha – kui, siis ainult endaüle. Kitseneb sümbolite kasutussfäär.Märgid aga teatavasti ühendavad ja la-hutavad kogukondi. Orienteeruda mär-kide maailmas tähendab säilitada sideläbikäidud teega. Märgid näitavad meileteed tulevikku, sest tulevik algas üleeile,eile algas olevik. Internet aitab muutamaailma üheks suureks globaalsekskülaks. Märkide tähenduse ähmastumi-ne soodustab identiteedi hajumist. Mär-kide suvaline tõlgendamine on ohtlik.Sest võetagu meilt ära meie märgid, jameid pole selles globaliseeruvas maail-makülas enam olemas.

Globaalkülakultuur istKülaühiskond tasalülitub. Sama väära-matult tasalülitub globaalkülaühiskond,kui tal selleks aega on antud. Selgesti ilmneb globaalse küla tasalülitav mis-sioon: ühes külas kasutatakse ühtesid jasamu märke, kantakse sarnast rõivast,käitutakse samal viisil. Kas sünnib üksja ümar maailmarahvas? Aeg näitab, kasglobaalkülakultuuril on olulisi eeliseidlihtsalt külakultuuri ees. Erisuste kadumi-ne igatahes vaesestab maailmakultuuri.

Külaühiskond vajab arenguks impuls-se väljastpoolt. Mis väljaspoolsusestsaab ühe suure küla puhul juttu olla?Praeguse paari-kolme suure globaal-küla (loe: megatsivilisatsiooni; näitekslääne, ladina-ameerika ja ortodokssettsivilisatsiooni võivat käsitada ka ühtse-na, kristlikele väärtustele rajatud mega-tsivilisatsioonina) vaheline piirisõda jubakäib, tasalülituse eesmärkidel seegi.Suurte tsivilisatsioonide piiril sõditakseAasias ja Aafrikas, tänu Taani meediapingutustele on õnnestunud destabili-seerida olukorda Euroopas. Tsivilisat-sioonidevaheliste konfliktide vältimisekson vältimatu usuvabaduse tingimustetaaustamine, tõdes paavst JohannesPaulus II.

Dialoogist ja koostööstTõstatub küsimus dialoogist ja koos-tööst praeguses pluralistlikus maailmas:kuidas on võimalik seda arendada reli-gioosse keeleoskuseta?

Ajakirjanike väljapaistva religioosseharimatuse puhul on asi ilmselt ka sel-les, et nende süüdimatusel on ränge-mad tagajärjed. Taanis üritati väideta-vasti kompida sõnavabaduse piire. Entvabadusele eelneb vastutus. Miks ei üri-tata kompida oma vastutuse piire? Suh-tumist teistesse religioonidesse iseloo-mustab muretu ülbus ja üleolek. Ajakir-janike isekas lapsemeelsus teeb avali-kuks, kui vähe Lääne inimene islamistteab ja peab. Ei tea midagi, ei pea mida-gi, samastab terrorismiga. Selleks, etleida võimalus illustreerida lasteraama-tut, peetakse vajalikuks kujutada ja levi-tada karikatuuri Muhammadist kui ene-setaputerroristist, pomm peas. Kui tege-mist ei ole religioosse harimatusega, onsee provokatsioon.

Mida teha? Lihtsalt püüda mõistateisi, mõista erinevusi. Mitte alistuda,vaid teada, töötada välja kooselamiseksstrateegia ja taktika. Teine maailm ei olehalvem, ega parem, vaid erinev. Erine-vusi ei pea pilkama, neid tuleb tundmaõppida, et osata aktsepteerida. Muudvõimalust kui kultuuride koostöö ei ole.Kui mitte just oma tõe ja õigusega teistetagaõue vehklema minna, aga see onummiktee.

Miks mitte suhtuda tõsiselt väitesse,et islam on veel noor usk – kuussadaaastat noorem kui kristlus? Meenuta-gem kristlikku Euroopat 600, 500, 400

või kas või 60–70 aastat tagasi. Islamieluiga on 1400 aastat. Mis õieti toimuskristlikus Euroopas AD ca 1400? Alga-sid nõiaprotsessid, põhjuseks nn väikejääaeg. Saagid vähenesid, ülejäägid ka-dusid. Mida kauem halvad ilmad jaikaldused kestsid, seda kindlamaks saiveendumus, et süüdi on nõiad. Näiteksseisuste päev Preisimaal Malborkis ot-sustas Liivimaa ordumeistri osalusel1405, et ennustajad, võlurid ja muudnõiakunsti harrastajad tuleb elusaltpõletada. Lisaks laastas Euroopat katk.Keskaegne maailm oli sakraalne. Lõpu-aeg kestis pidevalt, seda veel Lutheriajalgi. Kurat raevutses. Eurooplane elasmaailmas, mis oli loodud alles mõni tu-hat aastat tagasi ja kohe-kohe oli ooda-ta maailma lõppu. Piibel oli ainus kindelasi, millele toetuda.

Trükikunstki polnud veel õieti väljamõeldud, rääkimata internetist ja mobiil-telefonidest. Indiaanlased olid alles ma-ha tapmata, Ameerika kõrgkultuuridhävitamata. Prantsuse ja Vene verisedrevolutsioonid olemata, rääkimata maa-ilmasõdadest. Ristisõjad olid just otsasaanud, verised ususõjad polnud veelalanud. Pilapiltide kampaania nii Roomapaavsti kui ka Martin Lutheri aadressilseisis alles ees – paavsti kujutamiseniAntikristusena läks veel vähemalt sadaaastat.

Kir ikuõpetaja kool i?Tundub nii, et arutelus religiooniõpetuseüle käib jutt olulises osas õppeainenimetusest, mitte sisust. Nimetagemseda siis kuidas tahes, ühiskonna- võimaailmavaateõpetuseks, ideoloogia-või kultuuriõppeks – kõik need on reli-gioonidega seotud. Selle valdkonnatähtsust ja tähendust pole võimalik vaid-lustada. Küsimus on: mille arvelt?

Kultuuriõpe oleks vahest tõepoolestsee integreeritud õppeaine, mis ühen-daks ühendatava, sh ka kombe-, kõlb-lus- ja religiooniõpetuse. Võib ka teisipi-di öelda: religiooniõpetus nendele, kesei soovi usuõpetust.

Mõistetav on nende mure, kes pel-gavad, et religiooniõpetaja sildi all tulebpapp kooli. Aga see on pigem tehnilineküsimus, n-ö auk aia asemel. Probleempole õpetajas, vaid õppes. Õpetaja-puuduse taha varjudes ei saa levitadateadmatust. Et religiooniõpetaja peabvastama teatud nõuetele, on iseenesest

32-35 Karli usuopetus+pilt.qxd 31.03.2006 16:52 Page 3

selge. Peab olema nii erialane kõrg-haridus kui ka pedagoogiline ettevalmis-tus. Kirjanduse-, kunsti-, ajaloo-, koda-niku-, ühiskonnaõpetaja, miks mitte kamatemaatika-, füüsika- või bioloogia-õpetaja – religioonitemaatikaga on kok-kupuudet kõigil neil. Edaspidi võib õpe-tajate lisaettevalmistus hakata toimumamagistriõppe raames.

Kuradi tark , jumala lo l lVastuseisus religiooniõpetusele võibväljendada ka empiirikute kartust, etkoolis hakatakse pimedust külvama –kuivõrd kahte valgust ei saa olla. Kuidütlemine, et teadmine on valgus, ei peatingimata käima nn teadusliku teadmise,teadusliku tarkuse kohta – tõsikindelteaduslik teadmine on seda vaid het-keks. Teadusfilosoof ja astrofüüsik EnnKasak on öelnud (Interdistsiplinaarnekonverents “Jumal teaduses”, Tallinn,3.–4.02.), et teaduslik tarkus võib ollarumaluse eriti jõhker vorm. Teadlasedkipuvad olema kuradi targad, s.o edu-kad ja efektiivsed oma toimimistes, ningsamas jumala lollid, tehes rumalusi stra-teegilises mõttes. Teadlased peavad tih-ti tõeks oma teadusreligioosseid usku-musi ning mitte üksnes ei eksi inimese-le kõige olulisemates küsimustes, vaidennetavad eksistentsiaalseid küsimusijuba valmis valede vastustega.

Rel ig iooniõpetus: poolt ja vastuReligiooniõpetusele tuuakse mitmesu-guseid poolt- ja vastuväiteid. Mõtteva-hetusel Tallinna Teadlaste Majas teemal“Usu- või usundi- või religiooniõpetusemittevajalikkuse või vajalikkuse ülemeie koolis”, 25.01., tõi Valve Kirsipuuvälja kaks olulist argumenti.

Vastu: usundiõpetus sünnitab eetilistkriisi, kuna süvendab silmakirjalikkustnendes õpilastes, kelle kodus ei usuta(laps kahestub).

Poolt: meie kooliharidus on ühekülg-ne, on vähe aineid, mis aitavad arenedaisiksusel; mis võimaldavad kujundadamaailmavaadet ja väärtushinnanguid,arutleda faktide tuupimise kõrval prob-leemide üle. Õpilastel, kes läbinud reli-giooniõppekursuse, on laiem silmaring.

Religiooniõpetust peetakse kirikumeeleheitlikuks katseks allutada endalekõlblust. Eestlased olevat üks kõigeuskmatumaid rahvaid Euroopas, ja Ees-ti olevat ühtlasi ka kõige halva poolestEuroopas esimeste seas. Postmoder-nistlikus maailmas on tavaks rääkidaväärtuste suhtelisusest, piirid aktseptee-ritava ja taunitava vahel on ähmas-tunud. Edukus ja isiklik hea elu olevatmuutunud noortel peamiseks, solidaar-sust ja võrdsust hindavad 15–19-aas-

tased noored väidetavasti teistest vanu-segruppidest vähem. Elu ise on neidõpetanud. Küsimus on, kas religiooni-õpetus aitab neist karidest üle saada?

Teadlaste mõttevahetusel avaldati ar-vamust, et usuõpetust ei ole kooli vaja,sest lapseiga on mõjutustele eriti vastu-võtlik. Kool on vaja hoida vaba kõikidestusutegelastest. Ka sel puhul oli problee-me mõistetega: religiooniõpetus samas-tati konfessionaalse usuõpetusega. Re-ligioosne kirjaoskus hõlmab teadmisi re-ligioonidest, kultuuridest, maailmavaa-detest. Ilma religioosse hariduseta onmaailmakultuuri mõistmine oluliselt ras-kendatud. Kas õigus haridusele hõlmabka õigust haridusele religiooni küsimus-tes?

Siseministeeriumi usuasjade osakon-na juhataja Ilmo Au tõdes mõttevahe-tusel, et religiooniõpetuse temaatika onjätkuvalt avatud ühiskondlikuks arute-luks, ja esitas ühtlasi tabeli, mida oota-vad õpilased ise religiooniõpetuselt.

Mida on religiooniõpetusel noortelepakkuda?

TOP-10Õpilasi huvitavad teemad (keskminehinne skaalal 1–5):armastus 4,18maailma mõistmise erinevad viisid 4,05elu mõte 4,0seksuaalsus, suhted, abielu 3,99maailmausundid 3,95õnn 3,94saatus 3,94loomulik ja üleloomulik 3,88suhted religioonide vahel 3,85kas on elu pärast surma? 3,84

Uuringufirma Saar-Poll religiooniõpe-tust puudutava uuringu andmetel muutu-vad noored religiooniõpetuse mõjul salli-vamaks ja kahtlevamaks, nende maail-mapilt avardub ega ole enam mustvalge,tõdemused on kaalutletumad.

34 HARIDUS 3–4/2006

32-35 Karli usuopetus+pilt.qxd 31.03.2006 16:52 Page 4

32-35 Karli usuopetus+pilt.qxd 31.03.2006 16:52 Page 5