1

26.04.2016

Maaomanikele põhiseaduspärase tehnovõrkude talumistasu maksmiseks vajaliku seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte

Käesolev maaomanikele põhiseaduspärase tehnovõrkude talumistasu maksmiseks vajaliku seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) eesmärk on lahendada tehnovõrkude talumistasu kõige akuutsemad probleemid, nähes ette selged koefitsiendid talumistasu arvestamiseks ja enimkoormatud maaomanikele senisest suurema talumistasu maksmise. Esimene probleem, millega käesolev VTK tegeleb, on talumistasu arvestamise alus. Kohtupraktika kohaselt tuleb maaomanikule hüvitada kantud kulud vastavalt sellele, kui suur on kitsenduse ruumiline ja sisuline ulatus. Kui kitsenduse ruumiline ulatus (kaitsevööndi laius) on õigusaktides reguleeritud, siis sisuline ulatus mitte. Selle probleemi lahenduseks on VTK-s välja pakutud eelduslike koefitsientide kehtestamine kitsenduse sisulise ulatuse määramiseks. Kui tegemist on sellise maaga, mille sihtotstarbeline kasutamine on tehnovõrgu talumise kohustuse tõttu oluliselt kitsendatud, siis on kitsenduse sisuline ulatus 100%. Kui maa kasutamine on osaliselt võimalik (näiteks tegemist on maatulundusmaaga, mida faktiliselt haritakse), siis on kitsenduse sisuline ulatus 50%. Kui maa kasutamine ei ole oluliselt takistatud ja tehnovõrk on selle maa kasutamiseks vajalik, siis on kitsenduse sisuline ulatus 0, st sellise kitsenduse eest talumistasu ei maksta. Kitsenduse eeldusliku ulatuse kehtestamine tähendab, et konkreetse olukorra asjaolusid arvestades saab koefitsiendist ka kõrvale kalduda. Sellisel viisil on tagatud regulatsiooni piisav paindlikkus. Teiseks lahendatavaks probleemiks on võrguettevõtjatele maamaksu andmetele juurdepääsu võimaldamine, mis tagab täpsemate andmete alusel arvutava talumistasu ja väiksema halduskoormuse. Kolmandaks lahendatavaks probleemiks on tasu ebapiisav suurus. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtade kohaselt tuleb maaomanikule omandireformi käigus koos tehnovõrguga omandatud maa eest üldjuhul hüvitada ainult maamaksu kulu. Selline tasu, mis katab ainult maaomaniku reaalselt kantavad kulud, ei ole Justiitsministeeriumi hinnangul õiglane ja kohene hüvitis omandi olulise kitsendamise eest, eriti arvestades ka asjaolu, et aastaid oli talumistasu sisuliselt olematu. Selle probleemi lahendamiseks on VTK-s välja pakutud maaomanikele täiendava iga-aastase hüvitise maksmine, mis hüvitab omanikule ka saamata jäänud tulu. Selle hüvitise suurus on viis protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kaitsevööndi ruumilise ulatuse ja kitsenduse sisulise ulatuse koefitsiendiga. Seega, kui tegemist on maaga, mida sihtotstarbeliselt kasutada ei ole võimalik (kitsendus on 100%), saab maaomanik lisaks maamaksu hüvitisele täiendavat iga-aastast hüvitist viis protsenti kaitsevööndi aluse maa maksustamishinnast. Käesolev VTK hõlmab ainult osa nendest lahendustest, mis eelnevates samateemalistes dokumentides on välja pakutud. Sellega ei välista Justiitsministeerium tulevikus muude lahenduste rakendamise võimalikkust. VTK-s kirjeldatud lahenduste realiseerimine ei avalda Justiitsministeeriumi hinnangul olulist mõju tehnovõrkude kaudu osutatavate teenuste hindadele.

2

1.2. VTK ettevalmistaja

VTK väljatöötamist juhtis Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunik Vaike Murumets (vaike.murumets@just.ee).

1.3. Märkused 1.3.1. VTK-s viidatud õigusaktid ja nende lühendid

AÕS asjaõigusseadus (RT I, 30.06.2015, 41)

AÕSRS asjaõigusseaduse rakendamise seadus (RT I, 23.03.2015, 94)

EhS ehitusseadustik (RT I, 30.12.2015, 11)

EhS § 70 lg 8 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73

„Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi

tähistusele esitatavad nõuded“ (RT I, 28.06.2015, 4)

ELTS elektrituruseadus (RT I, 30.06.2015, 43)

KASVS kinnisasja sundvõõrandamise seadus (RT I, 23.03.2015, 107)

KKütS kaugkütteseadus (RT I, 12.07.2014, 60)

MHS maa hindamise seadus (RT I, 30.12.2015, 29)

MHS § 6 lg 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22.05.2001 määrus nr 179 „Maa

maksustamishinna arvutamise kord“ (RT I 2001, 49, 276)

MHS § 51 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 30.11.2001 määrus nr 50 „Maa

korralise hindamise tulemuste kehtestamine“ (RT I, 19.03.2013, 13)

MGS maagaasiseadus (RT I, 30.12.2015, 85)

MaaKatS maakatastriseadus (RT I, 30.12.2015, 30)

MaaKatS § 18 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrus nr 155

„Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ (RT I 2008, 46, 260)

MaaMS maamaksuseadus (RT I, 17.12.2015, 52)

PSJKS põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (RT I, 23.12.2013, 57)

TsMS tsiviilkohtumenetluse seadustik (RT I, 10.03.2016, 10)

ÜVVKS ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus (RT I, 23.12.2014, 23)

ÜVVKS § 31 lg 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2005 määrus nr 76

„Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ (RTL 2005, 123, 1949)

1.3.2. VTK-s kasutatud muud lühendid

jmt - ja muu taoline

lg - lõige

KOV - kohaliku omavalitsuse üksus

lk - lehekülg

mh muu hulgas

3

MKM - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

nn - niinimetatud

p - punkt

ptk - peatükk

RKPJKo - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus

RKTKo - Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus

RT - Riigi Teataja

sh - sealhulgas

st - see tähendab

TlnRKKo - Tallinna Ringkonnakohtu otsus

vt - vaata

1.3.3. VTK-s viidatud kohtulahendid

1. RKPJKo 30.04.2004 nr 3-4-1-3-04. Tallinna Ringkonnakohtu taotlus kontrollida Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 lg 1 ja § 154 lg 2 vastavust Põhiseadusele.

2. RKPJKo 17.04.2012 nr 3-4-1-25-11. Õiguskantsleri taotlus tunnistada asjaõigusseaduse § 1581 lõige 1 ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 lõiked 1-2 koostoimes asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lõigetega 2-4 kehtetuks osas, milles need ei näe avalikes huvides vajalike tehnovõrkude või -rajatiste talumise kohustuse eest kinnisasja omanikule ette piisavat tasu, ning asjaõigusseaduse § 1582 lõike 1 esimene lause osas, milles see teeb viite asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 154 sätestatud tasu suurusele;

3. RKTKo 24.09.2012 nr 3-2-1-105-12. Marju Ude ja Piret Ude hagi Mittetulundusühingu Lohusalu Vesi ja Tiina Nuuteri vastu Mittetulundusühingu Lohusalu Vesi kohustamiseks eemaldama kinnistut läbiv magistraaltorustik ja Tiina Nuuteri kohustamiseks eemaldama kinnistut läbiv liitumistorustik ning Tiina Nuuteri vastuhagi Marju Ude ja Piret Ude vastu talumiskohustuse tuvastamiseks või kinnistu koormamiseks reaalservituudiga;

4. RKTKo 11.03.2015 nr 3-2-1-87-14. Marrit Maivälja hagi Elering AS-i vastu 20 465 euro 13 sendi ja viivise saamiseks ning aastatasuna 38 520 euro 64 sendi maksmise kohustuse tuvastamiseks;

5. TlnRKKo 26.05.2015 nr 3-13-1670/72. JS kaebus Harku Vallavolikogu 27.06.2013 otsuse nr 82 tühistamiseks;

6. TlnRKKo 03.06.2015 nr 3-14-51574/48. Foreva Veod OÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse 18.06.2014 korralduse nr 975-k tühistamiseks.

1.3.4. VTK-s viidatud õiguskirjandus

1. AÕS I/autor – Asjaõigusseadus I. 1.–3. osa (§-d 1–167). Kommenteeritud väljaanne. Koostajad Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Tarvo Puri. Juura, Tallinn 2014;

2. TsÜS/autor – Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad Paul

Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi. Juura, Tallinn 2010.

4

1.3.5. VTK väljatöötamisel kasutatud muud materjalid

1. Tehnovõrkude analüüs (Justiitsministeeriumi 07.02.2011 kiri nr 10.2-1/2067) ja selle kohta avaldatud arvamused:

a. Siseministeeriumi 31.05.2011 kiri nr 2-3/13-8; b. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 31.05.2011 kiri nr 2-2/10-00932/010; c. Rahandusministeeriumi 07.06.2011 kiri nr 1.1-13./2017; d. Keskkonnaministeeriumi 17.06.2011 kiri nr 1-6.1/1099; e. Õiguskantsleri 21.07.2011 kiri nr 18-2/110822/1103082; f. MTÜ Talumiskohustusega Maaomanike Ühingu 12.08.2011 kiri;

2. Ühendusvahendite õigusliku regulatsiooni korrastamise seaduse (ÜVÕRKS) kontseptsioon1 (Justiitsministeeriumi 06.01.2012 kiri nr 10.2-1/2067) ja selle kohta avaldatud arvamused:

a. Rahandusministeeriumi 01.02.2012 kiri nr 1.1-13./449; b. Põllumajandusministeeriumi 02.02.2012 kiri nr 4.2-1/421-1; c. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 08.02.2012 kiri nr 2-2/10-00932; d. Siseministeeriumi 07.03.2012 kiri nr 2-3/5-5; e. MTÜ Talumiskohustusega Maaomanike Ühingu 27.02.2012 kiri; f. Keskkonnaministeeriumi 04.06.2012 kiri nr 1-9/226-4;

3. Tehnorajatiste valdajate ühispöördumine (Elektrilevi OÜ 15.10.2012 kiri) ja vastus sellele (Justiitsministeeriumi 16.11.2012 kiri nr 8-1/9297);

4. Võrguettevõtjate ühispöördumine (Elektrilevi OÜ 08.09.2014 kiri) ja vastus sellele (Justiitsministeeriumi 10.10.2014 kiri nr 10-4/14-6146-4);

5. Eesti Omanike Keskliidu, Eesti Erametsaliidu ja Talumiskohustusega Omanike Liidu ühispöördumine (Eesti Omanike Keskliidu 28.04.2015 kiri nr 21/15) ja vastus sellele (Justiitsministeeriumi 09.06.2015 kiri nr 10-4/3377-3);

6. Võrguettevõtjate ühispöördumine (Elektrilevi OÜ jt 12.06.2015 kiri) ja vastus sellele (Justiitsministeeriumi 09.07.2015 kiri nr 10-4/4421-2);

7. Eesti Erametsaliidu 21.09.2015 kiri nr 42/25; 8. Talumiskohustusega Omanike Liidu 21.09.2015 kiri; 9. Seaduse rakenduspraktika kohta läbi viidud küsitlus (Justiitsministeeriumi 05.02.2016 kiri nr

10-4/1270-1) ja sellele antud vastused: a. Imatra Elekter AS 17.02.2016 kiri nr 2-2/6; b. AS Gaasivõrgud 19.02.2016 kiri nr M-14; c. VKG Elektrivõrgud OÜ 19.02.2016 kiri nr NEV/37221-1; d. Telia Eesti AS 18.02.2016 kiri nr EC.1-5.1/558-1 (AK); e. Elektrilevi OÜ 19.02.2016 kiri nr JV-MAA-1/598-2 (AK); f. Eesti Vee-ettevõtete Liidu 19.02.2016 kiri nr 23; g. Elering AS 19.02.2016 kiri nr 19-3/2016/6-2 (AK).

1 Tehnilistel põhjustel puudub Justiitsministeeriumi dokumendiregistris selle kirja digitaalallkirjastatud versioon,

sh ka kontseptsioon. Kontseptsioon on kättesaadav siin.

5

2. Üldine ülevaade

2.1. Tehnovõrgu talumise kohustus

Isiku õigus oma asjale (omand) võib olla kitsendatud teiste isikute õigustega. Kui omandi esemeks on

maatükk (kinnisasi), siis võib omand olla kitsendatud teisele isikule kuuluva asja, sh mõne tehnovõrgu

osaks oleva rajatise talumise kohustusega.

Käesoleva VTK kohaldamisalasse kuuluvad eelkõige järgmised tehnovõrgud:

Üleriigilised võrgud

o Elektrivõrk on elektrienergia edastamiseks kasutatav süsteem, mis koosneb põhivõrgust

ja jaotusvõrgust.2 Eestis on üks elektri põhivõrguettevõtja (Elering AS), kellele kuulub u

5500 kilomeetrit elektriliine. Elektri jaotusvõrguettevõtjaid on 27,3 neist suurim on

Elektrilevi OÜ (turuosa 87,5%), talle järgnevad Imatra Elekter AS ja VKG Elektrivõrgud OÜ.

Jaotusvõrgu liinide kogupikkus on üle 60 000 km.4

o Gaasivõrk on maagaasi edastamiseks kasutatav süsteem, mis koosneb põhivõrgust

(ülekandevõrgust) ja jaotusvõrgust.5 Eestis on üks maagaasi ülekandevõrguettevõtja

(Elering AS), kellele kuulub 878 km ülekandevõrke. Gaasi jaotusvõrguettevõtjaid on 25,6

neist suurim on AS Gaasivõrgud. Maagaasi jaotusvõrgu liinide kogupikkus on u 2100 km.7

o Elektroonilise side võrk on signaalide edastamiseks kasutatav süsteem, näiteks

satelliitvõrk, telefonivõrk, andmesidevõrk, mobiiltelefonivõrk, ringhäälinguvõrk,

kaabellevivõrk ja elektrikaablisüsteem, kui seda kasutatakse signaalide edastamiseks või

suunamiseks.8 Käesoleva VTK seisukohalt on asjassepuutuvad need sidevõrgud, milles

signaali edastamine toimub kaabli kaudu.9 Mitmed sideettevõtjad kuuluvad Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liitu (ITL).10

Lokaalsed võrgud

o Ühisveevärk ja –kanalisatsioon on süsteem, mille kaudu osutatakse veega varustamise

ning reovee, sademevee jmt ärajuhtimise ja puhastamise teenust.11 Andmed nende

võrkude täpse ulatuse kohta puuduvad.12 Eesti Vee-ettevõtete Liitu (EVEL) kuulub 45 vee-

ettevõtjat.13

o Kaugküttevõrk on soojuse edastamiseks kasutatav süsteem.14 Kokku on Eestis 239

kaugküttevõrku ning 1430 km soojustorustikku.15 Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte

Ühingusse (EJKÜ) kuulub 44 ettevõtjat.16

2 ELTS § 3 p 11 ja 21.

3 Jaotusvõrguettevõtjad elektriturul | Konkurentsiamet.

4 Elektrivõrgu kohta põhjalikumalt vt Elektrivõrk – Energiatalgud.

5 MGS § 2 p 16 ja 21.

6 Võrguettevõtjad gaasiturul | Konkurentsiamet.

7 Gaasivõrgu ja –turu kohta põhjalikumalt vt Gaasiturg – Energiatalgud.

8 ESS § 2 p 8.

9 Elektroonilise side kohta põhjalikumalt vt Elektrooniline side | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

10 Andmed ITL kodulehelt http://www.itl.ee/index.php?group=32&page=163.

11 ÜVVKS § 1 lg 1.

12 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kohta põhjalikumalt vt Ühisveevärk ja –kanalisatsioon |

Keskkonnaministeerium. 13

Andmed EVELi kodulehelt http://evel.ee/organisatsioon/liikmeskond-2/. 14

KKütS § 2 p 3. 15

Kaugkütte kohta põhjalikumalt vt Kaugküte – Energiatalgud. 16

Andmed EJKÜ kodulehelt http://www.epha.ee/liikmed/ejkue-liikmed.

6

Kõik eelnimetatud võrgud koosnevad ehitistest, millel on seadusjärgne kaitsevöönd. Kaitsevööndi

ruumiline ulatus (laius meetrites) on kehtestatud EhS § 70 lg 8 alusel antud majandus- ja

taristuministri määrusega ning ÜVVKS § 31 lg 3 alusel antud keskkonnaministri määrusega.

Nende võrkude talumise õiguslik alus võib olla järgmine:17

Sunniviisilised (seadusjärgsed) kitsendused:

o Vahetu seadusjärgne kitsendus – kitsendus kehtib vahetult seaduse jõul, ilma täiendava

kehtestamisaktita. Tehnovõrgu vahetu seadusjärgne kitsendus on sätestatud AÕSRS § 152

lg-tes 1 ja 2.

o Sundservituut – huvitatud isik saab nõuda vormilt eraõigusliku piiratud asjaõiguse

(servituudi) tekkimiseks vajalike tahteavalduste andmist. Tehnovõrkude puhul on

reaalservituudi nõudeõigus sätestatud AÕS §-s 158.

o Haldusaktist tulenev kitsendus – tehnovõrgu rajatise talumise kohustuse saab

kehtestada nn tehnovõrgu sundvaldusega,18 mille õiguslikuks aluseks on AÕS § 1581 ja

KASVS §-d 461–463.

Vabatahtlikud kitsendused:

o Piiratud asjaõigus – poolte vabatahtliku tehingu tulemusena tekkinud kinnisomandi

asjaõiguslik kitsendus, tehnovõrkude puhul eelkõige isiklik kasutusõigus (AÕS § 225–228).

o Võlaõiguslik kokkulepe – poolte kokkulepe selle kohta, et kinnisasjaga on mööduvaks

otstarbeks ühendatud tehnovõrgu rajatis.19

2.2. Talumiskohustuse hüvitamine

Tehnovõrgu talumise kohustusest tuleneva kitsenduse hüvitamise põhimõtted sõltuvad nii

tehnovõrgu omadustest kui ka kitsenduse õiguslikust alusest.

2012. aastal tunnistas Riigikohus taaskord20 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks AÕSRS need sätted

(AÕSRS § 154 lg-d 2–4), mis olid olnud talumistasu arvestamise aluseks alates 2007. aastast.21

Riigikohus ei andnud oma otsusele tagasiulatuvat toimet, samas jättis kohus rahuldamata ka

õiguskantsleri taotluse lükata vaidlustatud sätete kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumine kuue

kuu võrra edasi PSJKS § 58 lõike 3 alusel. Riigikohus leidis, et kinnisasja omanikel on ka pärast

vaidlustatud sätete kehtetuks tunnistamist õigus nõuda tehnovõrkude ja -rajatiste omanikelt hüvitist

talumiskohustuse eest ja saada seeläbi oma põhiõiguse piiramise eest kohast hüvitist, sest tasu

nõudmise alused jäävad seadusesse alles.

Selle otsusega tekitas Riigikohus üleöö uue õigusliku olukorra, andmata samas ise selget vastust

küsimusele, milliste põhimõtete alusel tuleb tasu edaspidi maksta. Valdav osa võrguomanikke jätkas

17

Kinnisomandi kitsenduste kohta põhjalikumalt vt AÕS I/Murumets/Volens, § 140 p 3. 18

Tehnovõrgu sundvaldus erineb n-ö tavalisest sundvaldusest selle poolest, et kui viimane kantakse kinnistusraamatusse piiratud asjaõigusena (KASVS § 6 lg 2), siis tehnovõrgu sundvaldus kehtib vahetult haldusakti alusel ilma kinnistusraamatusse kandmata. 19

TsÜS § 54 lg 2 kohaselt ei ole maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi kinnisasja oluline osa. Selliseks asjaks võib olla ka tehnovõrgu rajatis, vt ka TsÜS/Paal § 54 p 3.2.1. 20

Esimest korda tunnistas Riigikohus tasu suurust reguleerivad sätted kehtetuks 2004. aastal, vt RKPJKo 30.04.2004 nr 3-4-1-3-04. 21

RKPJKo 17.04.2012 nr 3-4-1-25-11.

7

selles olukorras talumistasu maksmist endises suuruses, st põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks

tunnistatud koefitsiente kasutades.22

2015. aastal tegi Riigikohus otsuse,23 milles selgitas, millistest põhimõtetest lähtuvalt tuleb uues

õiguslikus olukorras talumistasu maksta. Sellest ja mõnest teisest asjakohasest lahendist saab teha

järgmised järeldused (taandatuna talumiskohustuse erinevatele õiguslikele alustele):

Vahetu seadusjärgne kitsendus (AÕSRS § 152 lg-d 1 ja 2) – hüvitada tuleb tegelikud kulud

(eelkõige maamaks) vastavalt kitsenduse sisulisele ulatusele, lisaks tuleb maksta täiendavat

ühekordset hüvitist omandireformi käigus tagastatud maa omanikule või tema pärija(te)le.

Kui taotlus tasu maksmiseks on esitatud, siis tuleb see lahendada, st kui see on põhjendatud, siis

tuleb tasu maksta. Tehnovõrgu omanik ei saa maksmisest keelduda ainuüksi põhjendusega, et

regulatsioon on tema hinnangul ebapiisav või ebaselge. Eraldi kokkulepet ega kohtulahendit ei

ole tasu maksmiseks vaja. Vaidluse korral lahendab selle maakohus hagita menetluses.

Sundservituut (AÕS § 158) – kui servituudi seadmiseks vajalik maaomaniku tahteavaldus

asendatakse kohtulahendiga, siis määrab kohus samas hagita menetluses kindlaks ka tasu

suuruse.24

Sundvaldus (AÕS § 1581 ja KASVS §-d 461–463) – kuigi talumiskohustus kehtestatakse

haldusaktiga, ei määrata selles aktis ega üldse haldusmenetluses kindlaks tasu suurust. Tasu

saamiseks peab maaomanik esitama rajatise omanikule taotluse AÕS §-s 1582 sätestatud korras,

vaidluse korral lahendab selle maakohus.25

Tasu suuruse osas tuleb lähtuda sundvõõrandamise põhimõtetest, st hüvitis peab olema õiglane

ja kohene. Kestvuskohustuse puhul tähendab see üldjuhul perioodilist, mitte ühekordset

hüvitist.26

Vabatahtlikud kitsendused – hüvitise suurus lepitakse poolte vahel kokku.

2.3. Maa maksustamise hind ja maamaks

2.3.1. Maa maksustamishinna kujunemine

Kuna Riigikohtu praktika kohaselt tuleb maaomanikule tegelike kulude raames hüvitada eelkõige

maamaksu kulu, siis on järgnevalt lühidalt kirjeldatud ka maamaksu arvestamise põhimõtteid.

Maamaksu suuruse määravad kaks komponenti – maksumäär ja konkreetse maatüki

maksustamishind. Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu ja selle suurus on

0,1 kuni 2,5 protsenti maa maksustamishinnast (MaaMS § 5 lg 1).27

22

Vt vastuseid Justiitsministeeriumi 05.02.2016 kirjale nr 10-4/1270-1. Leidus siiski ka selline elektri jaotusvõrgu ettevõtja, kes juba 2012. aastal hakkas tasu uues suuruses maksma. 23

RKTKo 11.03.2015 nr 3-2-1-87-14. Asja lahendas üheksaliikmeline kolleegium, millesse kuulusid kõik seitse tsiviilkolleegiumi kohtunikku ja kaks halduskolleegiumi kohtunikku (Tõnu Anton ja Ivo Pilving). Riigikohus saatis asja uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtusse, kus asja läbivaatamine VTK koostamise ajal ei olnud veel lõppenud. 24

RKTKo 24.09.2012 nr 3-2-1-105-12 p 20. 25

TlnRKKo 26.05.2015 nr 3-13-1670/72 p 10; TlnRKKo 03.06.2015 nr 3-14-51574/48 p 11. Riigikohus nende otsuste peale esitatud kassatsioonkaebusi menetlusse ei võtnud. Ebaselge on siiski küsimus, millises menetluses maakohus sellise asja lahendab, sest seaduse kohaselt lahendatakse hagita menetluses AÕS § 158 lg 1 ja AÕSRS § 15

2 sätestatud nõuded (TsMS § 618

1 lg 1).

Sundvalduse aluseks on AÕS § 1581, mille puhul TsMS hagita menetlust otseselt ette ei näe.

26 RKTKo 11.03.2015 nr 3-2-1-87-14 p 34. See ei piira mõistagi poolte võimalust ühekordses hüvitises kokku

leppida.

8

Maa maksustamishinna arvutab kohaliku omavalitsuse üksus maa korralise hindamise tulemuste

alusel (MaaMS § 1 lg 2, MHS § 6). Viimane maa korraline hindamine (mille tulemuste alusel

määratakse maamaksu suurus ka 2016. aastal) toimus 2001. aastal, selle tulemused on kehtestatud

keskkonnaministri määrusega.28

Maatüki maksustamishind sõltub kolmest tegurist:

hinnatsoon;

maatüki suurus;

maakasutuse otstarve.

Hinnatsoon on piirkond, kus sama otstarbega maal on sarnane väärtustase (MHS § 5 lg 2).

Hinnatsoonide arv eri KOV-ides ulatub ühest kuni mitmekümneni.

Maatüki suurus mõjutab maamaksu suurust nii otseselt selle läbi, et on maa maksustamishinna

arvutamisel üks tegur kui mõnedel juhtudel ka selle kaudu, et kuni maa mingi suuruseni rakendatakse

üht ühikuhinna väärtust, seda suurust ületavale osale rakendatakse aga teist, madalamat ühikuhinda.

2.3.2. Maakasutuse otstarbe mõju maamaksule

Maakasutuse otstarbe mõju maamaksule on kahesugune – sellest sõltub nii maa väärtus (ja selle

kaudu maa maksustamishind) kui mõnel juhul ka maamaksu määr.29

Maakasutuse sihtotstarve loetelu on järgmine:30

Tabel 1. Maa jaotus sihtotstarbe järgi

Sihtotstarve Pindala, ha Osakaal Arv Osakaal

Elamumaa 84 624,4 2,0% 261 095 39,2%

Ärimaa 7157,9 0,2% 12 673 1,9%

Tootmismaa 25 632,4 0,6% 28 540 4,3%

Veekogude maa 9 780,8 0,2% 360 0,1%

Transpordimaa 53 012,6 1,3% 40 920 6,1%

Jäätmehoidla maa 5 785,1 0,1% 870 0,1%

Riigikaitsemaa 22 025,9 0,5% 1 189 0,2%

Kaitsealune maa 187 685,1 4,4% 2 422 0,4%

Maatulundusmaa 3 769 674,4 89,0% 303 691 45,6%

Sihtotstarbeta maa 3 457,7 0,1% 859 0,1%

Mäetööstusmaa 15 702,8 0,4% 667 0,1%

Turbatööstusmaa 26 176,2 0,6% 174 0,0%

Sotsiaalmaa 24 206,0 0,6% 12 991 1,9%

Kokku 4 234 921,3 100,0% 666 451 100,0%

27

Maamaksumäärad 2016. aastal | Maksu- ja Tolliamet. 28

Maa korralise hindamise tulemuste kehtestamine. 29

Näiteks on põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määr 0,1 kuni 2,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas (MaaMS § 11 lg 4). Samuti võib KOV volikogu kehtestada maamaksumäära diferentseeritult maa hinnatsoonide ja/või katastriüksuse sihtotstarvete liikide kaupa (MaaMS § 5 lg 2). 30

Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord, § 6. Maakatastri statistika Maa-ameti geoportaalis.

9

Maatulundusmaa sihtotstarbega on seega ligikaudu 90% kogu katastrisse kantud maa pindalast ja

ligikaudu 45% katastriüksuste arvust.

Maatulundusmaa sihtotstarbe koosseisu arvatakse järgmised kõlvikud:31

Tabel 2. Maatulundusmaa kõlvikute pindala ja osakaal

Kõlvik Pindala, ha Osakaal

Haritav maa 1 035 351,6 24,6%

Metsamaa 2 174 957,5 51,7%

Õuemaa 57 013,9 1,4%

Looduslik rohumaa 289 559,7 6,9%

Muu maa 647 227,6 15,4%

Kokku 4 204 110,3 100%

Seega ligikaudu pool maatulundusmaast on metsamaa.

Maa sihtotstarbe ja kõlvikute osas tuleb arvestada veel järgmiste asjaoludega:

Kõlvikud ei ole katastris ruumiliselt määratletud. Katastris on küll kirjas iga kõlviku (ja erinevate

sihtotstarvete) osakaal konkreetse katastriüksuse puhul, kuid puudub täpne ruumiliselt

määratletud info selle kohta, kus üks kõlvik lõpeb ja teine algab.

Kõlvikute andmed katastris on ajaliselt staatilised, st kõlvikud on katastris sellisel kujul, nagu

katastriüksuse moodustamisel määrati. Kõlvikute andmete muutmiseks katastris tuleb teostada

uus katastrimõõdistamine.

Kõlvikute moodustamise praktika on aja jooksul muutunud, st katastris on erinevate põhimõtete

alusel moodustatud kõlvikutega katastriüksused.

o Esialgu moodustati katastriüksused nii, et metsa läbiva elektriliini kaitsevööndi maad eraldi

kõlvikuna katastrisse ei kantud, st kogu maa on katastris metsamaa kõlvik. Näiteks Võru

maakonnas Vastseliina vallas Halla külas asuv Hirmo-Vidriku katastriüksus (87401:003:0201)

pindalaga 6,46 ha on katastris 100% metsamaa, kuigi seda läbib elektriõhuliin, mille

kaitsevöönd on 6016 m² ja põhikaardil on see ala märgitud lagedana (vt joonised 1 ja 2).

31

Samas, § 7 lg 4. Kõlvik on ühetaolise majandusliku sihtotstarbe ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa, mida ei piiritleta piirimärkidega (MaaKatS § 2 p 11).

10

Joonis 1. Hirmo-Vidriku katastriüksus hübriidkaardil koos kitsendustega.

Joonis 2. Hirmo-Vidriku katastriüksus põhikaardil

o 2004. a paiku hakati kõlvikuid moodustama põhikaardi andmete alusel. Tehnovõrkude

kaitsevööndi osas tähendas see muudatus, et metsa läbiva elektriliini kaitsevööndi maa (mis

varem oleks kantud katastrisse metsamaa kõlvikuna), kanti nüüd katastrisse muu maa või

loodusliku rohumaa kõlvikuna. Näiteks Võru maakonnas Vastseliina vallas Mäe-Kõokülas

asuv Hirve katastriüksus (87401:001:0511) pindalaga 10,02 ha koosneb järgmistest

kõlvikutest: haritav maa 2,55 ha, metsamaa 6,94 ha, muu maa 0,53 ha. Metsa läbiva

elektriõhuliini kaitsevöönd on 5336 m², st see võrdub muu maa kõlviku suurusega (vt

joonised 3 ja 4).

11

Joonis 3. Hirve katastriüksus hübriidkaardil koos kitsendustega

Joonis 4. Hirve katastriüksus põhikaardil

Eelnevalt näiteks toodud Vastseliina vallas asuvate maade puhul on metsamaa väärtus 275 €/ha,

samas kui loodusliku rohumaa ja muu maa kõlvikute väärtus on 32 €/ha, st erinevus on u 8,5

kordne.32 Sellises olukorras sõltub maamaksu suurus ka sellest, milliste põhimõtete kohaselt on

kõlvikud katastrisse kantud – kui kaitsevöönd on arvel muu maana, siis on maamaks väiksem

võrreldes olukorraga, kui kaitsevöönd on arvel metsamaana.

Kuigi reeglina on loodusliku rohumaa ja muu maa väärtus madalam, kui metsamaa ja haritava maa

oma, esineb samas ka hinnatsoone, kus muu maa väärtus on kõrgem, kui metsamaa väärtus. Näiteks

Aegviidu vallas on metsamaa väärtus 205 €/ha, looduslikul rohumaal ja muul maal aga 249 €/ha.33

32

Vastseliina valla maa väärtuste loetelu sihtotstarbe liikide ja kõlvikute kaupa. 33

Aegviidu valla maa väärtuste loetelu sihtotstarbe liikide ja kõlvikute kaupa.

12

Sellises olukorras toob muu maana katastrisse kantud kaitsevöönd kaasa suurema maamaksu summa

võrreldes olukorraga, kui kaitsevöönd on arvel metsamaana.

Seega võib öelda, et kuigi mõnel juhul on kaitsevööndist tulenev kitsendus maamaksu arvestamisel

juba arvesse võetud ja kaitsevööndi olemasolul on maamaksu summa väiksem kui selle puudumisel,

ei saa seda lahendust pidada piisavaks. Põhjuseks on asjaolu, et kõlvikute väärtuste erinevused eri

KOV-ides ei arvesta tehnovõrgust tuleneva kitsenduse sisulist ulatust samadel alustel, mõnel juhul

toob muu maana arvel olev kaitsevöönd aga kaasa koguni suurema maamaksu.

2.4. Talumistasu arvestamise praktika

2.4.1. Talumistasu arvestamine kuni 17.04.2012 kehtinud õiguse järgi

Kuni Riigikohtu 17.04.2012 otsuseni olid talumistasu koefitsiendid sätestatud AÕSRS § 154 lg-tes 2–4.

Nende sätete kohaselt toimus talumistasu suuruse leidmine nii, et maa maksustamishind jagati

sajaga ja korrutati maa sihtotstarbe koefitsiendiga, mille suurus oli järgmine:

elamumaal ja kaitsealusel maal – 0,75;

ärimaal – 0,5;

tootmismaal, mäetööstusmaal ja sotsiaalmaal – 0,25;

veekogude maal, transpordimaal, jäätmehoidla maal, riigikaitsemaal ja maatulundusmaal – 0,1;

sihtotstarbeta maal – 0,05.

Seega oli talumistasu suurus maatulundusmaal (sõltumata selle kõlvikust) 0,1% maa

maksustamishinnast, samas kui maamaks võis olla kuni 2,5% maa maksustamishinnast, st kuni 25

korda suurem. Ka Riigikohtu 17.04.2012 otsuses õiguskantsleri poolt näiteks toodud olukorras pidi

maaomanik maamaksu maksma 24 korda rohkem, kui tal talumistasuna oli õigus saada.34 Ilmselgelt

ei vastanud 4% suurune hüvitis kõrgepingeliinist tuleneva kitsenduse sisulisele ulatusele, eriti

metsamaa puhul.

Samas muu otstarbega maa (eriti elamumaa) puhul olid koefitsiendid oluliselt suuremad ja pigem

tekkis nende puhul küsimus, kas nii kõrge hüvitis vastas kitsenduse sisulisele ulatusele.

2.4.2. Talumistasu arvestamine kehtiva õiguse alusel

2016. aasta alguses viis Justiitsministeerium võrguomanike ja nende ühenduste hulgas läbi küsitluse,

saamaks teada, milline on olnud Riigikohtu otsuste mõju talumistasude maksmise praktikale.35

Vastustest selgus, et praktika on olnud ja on jätkuvalt erinev. Kui suurem osa võrguettevõtjaid jätkas

pärast 2012. aasta otsust endiste koefitsientide rakendamist, siis üks elektri jaotusvõrguettevõtja

teatas, et on hüvitanud maamaksu kulu 100% juba alates 2012. aastat.

Elektri ja gaasi põhivõrgu osas muutus praktika 2015. aastal samasuguseks, st hüvitatakse

kaitsevööndi aluse maa eest tasumisele kuuluv maamaks 100%, mis tõi elektri põhivõrgu osas kaasa

34

RKPJKo 17.04.2012 nr 3-4-1-25-11 p 10 ja 11. 35

Justiitsministeeriumi 05.02.2016 kiri nr 10-4/1270-1. Küsitlus saadeti nendele isikutele, kes olid eelnevalt selles küsimuses Justiitsministeeriumi poole pöördunud, seega ei olnud sellega hõlmatud kõik vastavas valdkonnas tegutsevad ettevõtjad.

13

väljamaksete kasvu u 5 korda. Gaasi põhivõrgu osas kasvas väljamakse u 60 korda, kuid seda lisaks

muutunud meetodile ka kasvanud taotluste arvu tõttu.36

Suurim elektri jaotusvõrguettevõtja (tabelis A) rakendas 2015. aastal kombineeritud meetodit. Selle

kohaselt lähtutakse kõikide taotluste puhul Eesti keskmisest maamaksu määrast 2,16%, mis

korrutatakse maa sihtotstarbe koefitsiendiga. Koefitsiendid on endised, v.a maatulundusmaa puhul,

kus senise 0,1 asemel on uus koefitsient 0,5. Muutunud meetod tõi kaasa u 60% suurema

väljamakse.

Vee-ettevõtjate hulgas läbi viidud küsitlusele vastas ainult 13 väikest või keskmise suurusega

ettevõtjat, mistõttu ei saa tulemust pidada representatiivseks ja allolevas tabelis need andmed ei

kajastu. Enamik vastanutest teatas, et neile on esitatud kas mõni üksik taotlus või mitte ühtegi

taotlust. Erandiks võib pidada ühte Tallinna naabervalla vee-ettevõtjat, kes juba alates 2012. aastast

kombineerib uut ja vana metoodikat (endised koefitsiendid on korrutatud maamaksu tegeliku

suurusega) ja kelle väljamaksete summa 2015. aastal oli u 100 eurot.

Tabel 3. Ülevaade kaitsevööndite ulatusest ja võrguomanike praktikast

Võrgu liik Kaitsevöönd37 v.a riigimaa

Taotlused38 (osakaal üldarvust)

Meetod 2015

Väljamaksete kogusumma €

Muu-tus

Pindala ha

KÜ arv Arv Pindala ha

KÜ arv 2014 2015

Elektri põhivõrk

16 998 16 402 1 158 1 739 (10,2%)

1 364 (8,3%)

maamaks 100%

8 811 44 894 5,1

Elektri jaotusvõrk A

43 602 353 910 9 889 2 304 (5,3%)

5 766 (1,6%)

maamaks + osaliselt uus koefitsient39

43 797 69 744 1,6

B 2 288 19 705 193 40 (1,7%)

201 (1,0%)

maamaks 100%40

19 354 -

C 10 5 endine41 43 -

Gaasi põhivõrk

1 44042 167 101 (7,0%)

199 maamaks 100%

10 572 57,2

Gaasi jaotusvõrk A

261 16 416 85 5 (1,9%)

95 (0,6%)

maamaks 100%

870 2 579 2,9

Side A 3 095 166 932 204 12 (0,4%)

838 (0,5%)

endine 1 635 1 145 0,743

36

Konkreetse maatulundusmaa sihtotstarbega maatüki osas saab selle ettevõtja kasutatav uus meetod tulemuseks anda eelnevaga võrreldes kuni 25 korda suurema hüvitise. 37

Maa-ameti andmed 15.01.2016 seisuga. 38

Küsitlusele vastanud ettevõtjate andmed. 39

Maamaksu määraks on kõigi taotluste puhul arvestatud 2,16%, st mõnel juhul rohkem ja mõnel juhul vähem, kui on konkreetse maatüki tegelik maksumäär. Maa sihtotstarbest sõltuvad koefitsiendid on endised, v.a maatulundusmaa puhul, kus koefitsient on 0,1 asemel nüüd 0,5. 40

Ettevõtja muutis tasu arvestamise meetodit juba 2012. aastal. 41

Rakendatakse kuni 17.04.2012 kehtinud koefitsiente valemis tasu = maa maksustamishind * 1% * koefitsient, st ei arvestata reaalset maamaksu suurust. 42

Gaasi põhivõrguettevõtja enda andmed. 43

Summa vähenes, sest 01.07.2015 jõustunud EhS vähendas sidekaabli kaitsevööndi ulatust.

14

Kuna talumistasu saamise taotlusele ei lisata maamaksu teadet ja Maa-ameti peetavale maamaksu

infosüsteemile ja seega ka konkreetse maatüki tegelikule maamaksu summale võrguettevõtjatel

juurdepääsu ei ole, siis võtavad võrguettevõtjad tasu arvutamisel aluseks avalikud andmed maa

maksustamishinna kohta, mille põhjal arvutatakse ise välja konkreetse maatüki maamaksu eeldatav

suurus. Kõlvikute ruumilise määratletuse puudumise tõttu arvestatakse talumistasu kogu maatüki

maksustamishinna järgi, mitte kaitsevööndit vahetult ümbritseva maa kõlviku maksustamishinna

järgi. Teabe puudumise tõttu ei arvestata ka maksuvabastusi.

2.5. Mõjutatud isikud

Tehnovõrkude talumistasu arvestamise probleem puudutab otseselt kahte sihtrühma:

tehnovõrkude omanikud ja neid võrke (võrgu)teenuse osutamiseks kasutavad ettevõtjad;44

maaomanikud, kellele kuuluval maal mõni tehnovõrgu rajatis paikneb.

Kaudselt on puudutatud kõik need isikud, kes tehnovõrkude kaudu osutatavaid teenuseid tarbivad, st

sisuliselt kõik Eesti elanikud ja ettevõtjad.

Kõigi nende võrkude kaudu osutatavate teenuste hinnad (v.a sideteenus45) on reguleeritud, hinna või

piirhinna kehtestab (kooskõlastab) Konkurentsiamet, mõnel juhul ka kohaliku omavalitsuse üksus.46

Puudutatud maaomanike täpset arvu ei ole võimalik öelda. Elektri põhivõrgu liinid paiknevad u

17 000 mitte riigimaa katastriüksusel, jaotusvõrgu liinid u 400 000 katastriüksusel. Talumistasu

taotlus on esitatud 1364 põhivõrgu liinidega ja u 6 000 jaotusvõrgu liinidega koormatud

katastriüksuse kohta, st vastavalt u 8% ja 2%. Muude võrkude puhul on seni taotluse esitanud isikute

arv veelgi marginaalsem.

Samas tuleb arvestada, et kuna seni on talumistasud olnud pigem tagasihoidlikud, siis ei ole paljud

maaomanikud vastavat taotlust esitanud ka juhul, kui neil on õigus tasu saamiseks olemas. Kui tasu

suurus kasvab, siis suureneb tõenäoliselt ka maaomanike huvi selle taotlemise vastu ja seega

suureneb ka väljamaksete summa.

44

Valdavalt on võrgu omanik ja valdaja/kasutaja sama isik. Erandiks on eelkõige ühisveevärk ja –kanalisatsioon, mis võib kuuluda nii vee-ettevõtjale kui ka kohaliku omavalitsuse üksusele või muule isikule. 45

Sideteenuse puhul on reguleeritud see hind, millega olulise turujõuga ettevõtja oma võrku teistele kasutada annab. 46

Veeteenuse hinna kehtestab (kooskõlastab) valla- või linnavalitsus, kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on alla 2000 inimekvivalendi, või väljaspool reoveekogumisala (ÜVVKS § 14

2 lg 2).

15

3. Lahendamist vajavad probleemid

3.1. Probleem A: talumistasu arvestamine

3.1.1. Probleemi kirjeldus

Esimene lahendamist vajav probleem seisneb selles, et alates 17.04.2012 puuduvad selged reeglid

talumistasu suuruse arvutamiseks. Selline olukord on kaasa toonud ebaselguse ja võrguettevõtjate

erineva praktika kehtiva seaduse rakendamisel (vt eespool p 2.4.2).

3.1.2. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

Eesmärk on olukord, kus talumistasu arvestamiseks vajalikud koefitsiendid on sätestatud

üldõigusaktis. Sellisel juhul on nii võrguettevõtjatel kui ka maaomanikel olemas piisav selgus

talumistasu suuruse osas. Samas peab regulatsioon olema piisavalt paindlik, et ei tekiks olukorda, kus

mõne erandliku olukorra tõttu tunnistatakse kogu regulatsioon põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks.

3.1.3. Probleemi alternatiivsed lahendusvõimalused

Kuna lahendamist vajava probleemina on määratletud piisava regulatsiooni puudumine, siis ei ole

probleemi mitteregulatiivsete lahendustega lahendada võimalik. Olemasoleva olukorra säilitamine

oleks põhimõtteliselt võimalik (st see ei oleks ilmselt otseselt põhiseadusega vastuolus), kuid sellega

säiliksid ka kõik senise olukorra probleemid, kuna probleemid on tekkinud just regulatsiooni

puudumisest. Osapoolte teavitamine või hea tava kasutamine olukorra muutmiseks võiks viia

osaliselt eesmärkide täitumiseni, kuid oleksid seadusandja jaoks märkimisväärselt

ressursimahukamad ega lahendaks probleeme täiel määral. Lisaks kaasneb ka loodava seaduse

jõustamisega teavitustöö puudutatud sihtrühmadele. Deregulatsioon antud olukorras adekvaatse

meetmena ei kvalifitseeru, õigusruumi õgvendamine võib kaasa tuua ohu elutähtsate teenuste

(elektrienergia, gaas ning veevarustus) kättesaadavusele.

Kuna tegemist on probleemiga, mida täpselt sellisel kujul tavapäraselt võrdluseks kasutatavates

välisriikides ei esine, siis ei ole VTK koostamisel teiste riikide regulatiivseid valikuid analüüsitud.

3.1.4. Regulatiivsed võimalused ja nende põhiseaduslikud raamid

Kuna tehnovõrkude rajatiste kaitsevööndite ruumiline ulatus (laius meetrites) on kehtestatud

määrustega,47 siis põhimõtteliselt võiks põhiseaduspärane olla ka kaitsevööndi sisulise ulatuse

kehtestamine määrusega. Justiitsministeeriumi hinnangul on siiski õiguskindlam ja –selgem selle

küsimuse reguleerimine seadusega.

Kitsenduse sisulise ulatuse kehtestamisel on põhimõtteliselt kaks valikut – kas kehtestada jäik

koefitsient, milles osas pooltel kaalutlusruum puudub või eelduslik koefitsient, millest on võimalik

kõrvale kalduda, kui konkreetse juhtumi asjaolud seda nõuavad. Justiitsministeerium eelistab

eelduslikku koefitsienti, mis tagab suurema paindlikkuse.

Justiitsministeeriumi hinnangul on seni tehnovõrkudest tulenevaid kitsendusi käsitletud liiga

ühekülgselt. Tehnovõrke on käsitletud ainult kui piirangute allikat, kuigi on selge, et mitme

sihtotstarbe puhul (eelkõige elamu-, äri- ja tootmismaa) on maa sihtotstarbeliseks kasutamiseks

vältimatult vajalik mitmete tehnovõrkude kaudu osutatavate teenuste olemasolu. Selle asjaolu

mittearvestamise tagajärjeks on olukord, kus vormiliselt on maaomanikul õigus nõuda talumistasu ka

47

EhS § 70 lg 8 alusel antud majandus- ja taristuministri määrus ning ÜVVKS § 31 lg 3 alusel antud

keskkonnaministri määrus.

16

selle võrgu osa eest, mille kaudu ainult tema ise teenust tarbib.48 Samas ei ole tagatud piisav hüvitis

neile maaomanikele, kelle omand on olulisel määral kitsendatud ja kelle jaoks ei ole asjaolul, et

tehnovõrk just nende kinnisasja läbib, mingit positiivset mõju.

Seetõttu on Justiitsministeerium seisukohal, et elamu-, äri- ja tootmismaa puhul tuleb eeldada, et

elektri- ja gaasi jaotusvõrgust, sidevõrgust, kaugküttevõrgust ning ühisveevärgist ja -kanalisatsioonist

tuleneva kitsenduse sisuline ulatus on null, st selliste võrkude talumise eest üldjuhul kinnisasja

omanikule tasu ei maksta. Sama kehtib ka transpordimaa sihtotstarbega maa puhul – tegemist on

maaga, mis ongi ette nähtud taristuelementide paigutamiseks, mistõttu tegemist ei ole hüvitamist

vääriva kitsendusega.

Teistsugune on olukord juhul, kui mistahes otstarbega maal paiknevad sellised rajatised, mis sellele

maale mingit lisandväärtust ei anna. Sellisteks objektideks tuleb sõltumata maa otstarbest lugeda

kõik põhivõrgu rajatised, sest otse põhivõrguga teenuse tarbimiseks liituda ei saa. Sama kehtib ka

juhul, kui jaotusvõrk paikneb sellise otstarbega maal, mille kasutamiseks selle võrgu kaudu osutatav

teenus vajalik ei ole (näiteks elektri jaotusvõrk maatulundusmaal).

Sellise kitsenduse eelduslikuks ulatuseks tuleb lugeda 1 ehk 100%. Samas, kui sellist maad

sihtotstarbeliselt siiski kasutatakse (näiteks elektriliini alust põldu haritakse), siis tuleb eeldada, et

kitsenduse sisuline ulatus on 0,5 ehk 50%.49

Selliste koefitsientidega tagatakse, et need maaomanikud, kelle omand on vahetu seadusjärgse

talumiskohustusega tõesti olulisel määral kitsendatud, saavad ka sellele vastava õiglase hüvitise.

Samas ei ole vaja kulutada aega ega raha selliste kitsenduste hüvitamisele, mille ulatus ei ole väga

suur ja/või mis pigem suurendavad maa väärtust.

3.1.5. Mõjude eelanalüüs

Muudatus: kehtestatakse selged reeglid talumistasu suuruse arvutamiseks.

Muudatusega kaasneb majanduslik mõju ettevõtete (ning maaomanike) tegevuskeskkonnale.

Sihtgrupp I ja II

Kuna muudatusega kaasnevad mõjud avalduvad samaaegselt mõlemale osapoolele, nii

maaomanikele kui ka tehnovõrkude omanikele, selgitatakse mõjusid sihtrühmadele koos.

Tehnovõrkude omanikud ja neid võrke (võrgu)teenuse osutamiseks kasutavad ettevõtjad (vt

punkt 2.1);

Maaomanikud, kellele kuuluval maal mõni tehnovõrgu rajatis paikneb (vt. punkt 2.5.);

Muudatuste mõjude hindamisel tuleb eristada n-ö tõelisi muudatusi ja juba olemasoleva õigusliku

olukorra selgemat reguleerimist. Kui tehnovõrkude talumistasu osas on Riigikohus leidnud, et

maaomanikule tuleb hüvitada tegelikud kulud, eelkõige maamaks vastavalt kitsenduse sisulisele

ulatusele, siis selle põhimõtte täpsem reguleerimine seaduses ei ole iseenesest sisuline muudatus.

Sama tulemus oleks ka näiteks laialdasemal selgitustööl, mis tõstaks taotluste arvu.

48

Kui liitumispunkt asub teenuse tarbija kinnisasjal, kuulub võrk kuni liitumispunktini võrguettevõtjale. 49

See koefitsient korrutatakse maamaksu tegeliku suurusega, mitte maa maksustamishinna 1%-lise väärtusega, nagu varem.

17

Seetõttu on kavandatava regulatsiooni potentsiaalse kulu hindamisel eelkõige informatiivne väärtus.

Selleks on allolevates tabelites esitatud andmed selle kohta, milline on elektri põhivõrgu ja suurima

jaotusvõrgu kaitsevöönditesse jääva eraomandis maa maksustamishind sihtotstarvete ja

asutusüksuse liikide kaupa.

Tabel 4. Elektri põhivõrgu eraomandis maa kaitsevööndi maksustamishind

Sihtotstarve Kaitsevööndi

maksustamishind € kokku

Kaitsevööndi maksustamishind €

(küla)

Kaitsevööndi maksustamishind € (linn, alev, alevik)

Ärimaa 2 954 276 633 439 2 320 837

Elamumaa 4 449 382 810 938 3 638 444

Jäätmehoidla maa 23 531 210 23 321

Kaitsealune maa 2 055 - 2 055

Maatulundusmaa 3 308 080 3 102 893 205 187

Mäetööstusmaa 12 633 12 633 -

Riigikaitsemaa 2 048 - 2 048

Sihtotstarbeta maa 382 603 11 216 371 387

Sotsiaalmaa 212 870 141 212 729

Tootmismaa 5 793 062 927 023 4 866 039

Transpordimaa 129 915 14 637 115 278

Turbatootmismaa 616 616 -

Ühiskondlike ehitiste maa 35 563 3 062 32 501

Üldkasutatav maa 24 089 2 900 21 189

Väikeelamumaa 571 571 -

Veekogude maa 63 63 -

Kokku 17 331 357 5 520 342 11 811 015

Tabel 5. Elektri jaotusvõrgu A eraomandis maa kaitsevööndi maksustamishind

Sihtotstarve Kaitsevööndi

maksustamishind € kokku

Kaitsevööndi maksustamishind €

(küla)

Kaitsevööndi maksustamishind € (linn, alev, alevik)

Ärimaa 19 654 583 921 406 18 733 177

Elamumaa 52 750 470 7 005 963 45 744 507

Jäätmehoidla maa 17 829 1 183 16 646

Kaitsealune maa 10 218 3 043 7 175

Karjääride maa 293 293 -

Korruselamumaa 4 762 - 4 762

Maatulundusmaa 8 311 759 7 934 941 376 818

Mäetööstusmaa 13 908 13 163 745

Riigikaitsemaa 67 216 1 273 65 943

Sihtotstarbeta maa 285 453 20 580 264 873

Sotsiaalmaa 386 301 7 308 378 993

18

Tootmishoonete maa 6 617 277 6 340

Tootmismaa 10 335 322 1 159 242 9 176 080

Transpordimaa 1 208 463 128 843 1 079 620

Turbatööstusmaa 22 22 -

Turbatootmismaa 451 451 -

Ühiskondlike ehitiste maa 766 146 3 716 762 430

Ühiskondlike hoonete maa 265 40 225

Üldkasutatav maa 41 099 4 902 36 197

Üldmaa 1 912 669 1 243

Väikeelamumaa 1 248 996 252

Veekogude maa 2 315 1 715 600

Kokku 93 866 652 17 210 026 76 656 626

Kui talumistasu raames kuuluks hüvitamisele kogu maamaks kaitsevööndi aluse maa eest (eeldusel,

et kogu see maa on maksustatud maksimaalsel määral ja arvestamata maksuvabastusi), siis oleks

potentsiaalne iga-aastane kulu elektri põhivõrgu puhul 2,5% x 17 331 357 = 433 284 eurot ja suurima

jaotusvõrgu puhul 2,5% x 93 866 652 = 2 346 666 eurot.50

Kui elektri põhivõrgu puhul eeldada, et pool kaitsevööndi alusest maast on selline, mille puhul saab

rakendada koefitsienti 0,5, siis on potentsiaalne kulu 0,75 x 433 284 = 324 963 eurot. See on

ligikaudu seitse korda rohkem, kui elektri põhivõrguettevõtja 2015. aastal talumistasudena välja

maksis (vt tabel 3). Samas tuleb arvestada, et 2015. aasta väljamaksed tehti avalduste alusel, mis

hõlmasid ligikaudu kümnendiku kogu kaitsevööndist, st potentsiaalne kulu talumistasule on ka ilma

igasuguste muudatusteta kümme korda suurem, kui 2015. aasta väljamakse.

Kui jaotusvõrgu puhul eeldada, et elamu-, äri-, tootmis- ja transpordimaal paikneva jaotusvõrgu eest

talumistasu ei maksta ja et ülejäänud maast pool on koefitsiendiga 0,5, siis on potentsiaalne iga-

aastane kulu suurima jaotusvõrgu puhul ainult 0,75 x 2,5% x 9 917 814 = 185 959 eurot. See on

kõigest 2,6 korda rohkem, kui 2015. aastal maksti avalduste alusel, mis hõlmasid ainult u 5% kogu

kaitsevööndi pindalast (vt tabel 3).

Kui arvestada ka täiendavaid tegureid (maamaksumäär ei ole alati maksimaalne, rakenduvad ka

muud maksuvabastused, kõik maaomanikud taotlust ei esita), siis jääb tegelik kulu tõenäoliselt veelgi

madalamaks.

Mõju olulisus

Mõju ulatus, arvestades, et muudatusega kehtestatakse selged reeglid talumistasude arvutamiseks,

on pigem väike – ka seni maksti talumistasu, kuid reeglid tasu arvutamiseks on selgelt fikseerimata.

Sündmuse sagedus, mida reguleeritakse (tasu arvutamine) on pigem harv (arvutused tehakse läbi

kord aastas). Loetletud sihtrühmadele (maaomanikud ning tehnovõrkude omanikud) otseseid riske ja

soovimatuid kõrvalmõjusid ei kaasne.

Muudatusega kehtestatakse selge ja üheselt mõistetav regulatsioon talusmistasude arvutamiseks,

mis lihtsustab osapoolte tegevust ning vähendab võimalike vaidluste hulka. See mõjutab kaudselt

valdkonna majanduskeskkonda, selge õigusruum muudab valdkonnas tegutsevate ettevõtjate

tegevuse hõlpsamaks, see omakorda parandab üldist majanduskeskkonda. Lihtsustub ka

50

Siin ja edaspidi tuleb arvestada, et hoolimata andmete näiliselt suurest täpsusest on arvestused äärmiselt ligikaudsed ja näitavad pigem kulude suurusjärku.

19

talumiskohustusega maa ost-müük ning haldamine, mis omakorda suurendab vastavate kinnistute

väärtust.

Sihtgrupp III

Võrguteenuste tarbijad

Planeeritav muudatus puudutab võrguteenuste tarbijaid kaudselt – regulatsiooni selgus mõjutab

eeskätt maa- ja tehnovõrkude omanikke. Talumistasude arvutamise mehhanismi fikseerimine

otseselt tarbijat ei puuduta. Justiitsministeeriumi hinnangul ei tõsta eelnimetatud muudatus ka

võrguteenuse hinda.

Mõju olulisus

Muudatusega kehtestatakse selge regulatsioon, millega väljaspool asjaolu, et õigussüsteem muutub

selgemaks ja regulatsioon osapooltele arusaadavamaks, ei kaasne sihtrühmale märkimisväärset

mõju, seetõttu võib väita, et ühiskonna tasandil ei kaasne olulist mõju.

20

3.2. Probleem B: andmetele juurdepääs

3.2.1. Probleemi kirjeldus

Teine lahendamist vajav probleem seisneb selles, et võrguettevõtjatel puudub juurdepääs tasu

arvestamiseks vajalikele maamaksu andmetele. See tähendab, et talumistasu taotluse saamisel peab

võrguettevõtja avalikult kättesaadavaid andmeid kasutades välja arvutama maatüki

maksustamishinna ja selle alusel maamaksu. Probleem on eriti ilmne üleriigiliste võrkude puhul, mille

puhul tuleks lisaks maa maksustamishinnale arvestada ka erinevate maamaksumääradega, mis

võivad erineda ka ühe KOV siseselt. Seetõttu rakendavadki suuremad võrguettevõtjad kõikide

taotluste puhul sama maksumäära, mis aga tähendab, et mõni taotleja saab tegelikust kulust

väiksema ja mõni suurema hüvitise.

3.2.2. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

Eesmärk on olukord, kus talumistasu arvestamiseks vajalikud andmed on võrguettevõtjatele lihtsalt

kättesaadavad. Sellisel juhul hüvitatakse taotlejale tema reaalne, mitte oletuslik kulu. Olulisel määral

väheneb ka võrguettevõtjate halduskoormus.

Probleemi alternatiivsed lahendusvõimalused

Andmete puudumist kui probleemi ei ole võimalik edukalt lahendada ühelgi teisel moel, kui

võimaldades andmetele ligipääs. Seetõttu ei aita lahendusele kaasa ei deregulatsioon, olemasoleva

õiguse parem rakendamine, rahastamise suurendamine ega teavitustöö.

3.2.3. Regulatiivsed võimalused ja nende põhiseaduslikud raamid

Soovitavat eesmärki on regulatiivselt võimalik saavutada kahel viisil. Esiteks oleks võimalik ette näha,

et talumistasu taotlusele tuleb lisada ka kulude suurust tõendav dokument (maamaksuteade). Teine

võimalus on anda võrguettevõtjatele juurdepääs maamaksu infosüsteemile (MAKIS).51

Justiitsministeeriumi hinnangul on teine võimalus oluliselt parem lahendus kõigi osapoolte jaoks. See

vähendab halduskoormust taotluste menetlemisel ja suurendab hüvitise täpsust.

Võrguettevõtjatele maamaksu infosüsteemile juurdepääsu võimaldamiseks on vaja täiendada

olemasolevaid teenuseid. Selle tegevuse kulu ei ole olulise suurusega. Tagada tuleb andmete

kasutamise minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõte, st et võrguettevõtjal on juurdepääs ainult

nendele andmetele, mida on talumistasu taotluse menetlemiseks vaja.

3.2.4. Mõjude eelanalüüs

Muudatus: võrguteenust osutavatele ettevõtjatele luuakse juurdepääs maamaksu infosüsteemile.

Muudatusega kaasneb vähene majanduslik mõju ettevõtete tegevuskeskkonnale ning

halduskoormusele.

Sihtgrupp I

Tehnovõrkude omanikud (vt punkt 2.1);

Muudatuse tulemusel antakse tehnovõrkude omanikele juurdepääs maamaksu andmetele. See

vähendab teenust pakkuvate ettevõtjate halduskoormust taotluste menetlemisel ja suurendab

hüvitise määramise täpsust.

51

Maa-amet: Maamaksu infosüsteem (MAKIS).

21

Mõju olulisus

Muudatus on oma olemuselt tehnilist laadi ning sellega ei kaasne tehnovõrkude omanikele olulist

mõju.

Sihtgrupp II

Registripidaja (Maa-amet)

Selleks, et muudatused jõustada ja tehnovõrkude omanikele võimaldada ligipääs andmebaasile, tuleb

registripidajal arendada olemasolevaid infosüsteeme. Arenduskulu on ühekordne ja selle täpne

suurus selgitatakse välja eelnõu koostamise käigus.

Mõju olulisus

Muudatus on oma olemuselt tehnilist laadi ning sellega ei kaasne Maa-ametile olulist mõju.

22

3.3. Probleem C: tasu ebapiisav suurus

3.3.1. Probleemi kirjeldus

Kolmas Justiitsministeeriumi hinnangul lahendamist vajav probleem on tasu ebapiisav suurus nn

vanade võrkude talumise eest.

Kuigi Riigikohtu otsusega määrati kindlaks hüvitis maaomanikele, kelle kinnisasi on koormatud

vahetu seadusjärgse tehnovõrgu talumise kohustusega, tähendab see ainult õigust nõuda tegelike

kulude hüvitamist. Täiendav omandireformi hüvitis on ühekordne ja suurel osal omanikest ei ole

sellele õigust.

Seetõttu leiab Justiitsministeeriumi, et tehnovõrkude talumistasu peab sisaldama ka saamata jäänud

tulu hüvitist neile maaomanikele, kelle omand on tehnovõrgu talumise kohustuse tõttu oluliselt

kitsendatud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises (VÕS § 128 lg

4 teine lause). Siinkohal ongi saamata jäänud tulu all silmas peetud seda tulu, mis maaomanikul jääb

iga-aastaselt saamata selle tõttu, et ta ei saa oma kinnisasja tulu teenimiseks kasutada.52

3.3.2. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus

Eesmärk on olukord, kus maaomanik, kelle omand on olulisel määral kitsendatud, saaks õiglast

hüvitist saamata jäänud tulu eest. Samas peab regulatsioon olema piisavalt lihtne, et kaasnev

halduskoormus ja võimalikud vaidlused ei ületaks hüvitise enda kulu.

3.3.3. Probleemi alternatiivsed lahendusvõimalused

Kuna tehnovõrkude talumistasud määratakse seadusega, on probleemi edukaks lahendamiseks

vajalik teha vastav seadusemuudatus. Olemasoleva regulatsiooni tõhusam rakendamine ega

deregulatsioon probleemi lahendamisele kaasa ei aita, samuti ei ole alternatiivina kaalutav riikliku

rahastamise suurendamine ega osapoolte teavitamine nende õigustest ja kohustustest. Seaduse

muutmisele paralleelse meetmena kasutatakse avalikkuse teavitamist – seadusmuudatuse

jõustamise etapis toimub sihtrühmade teavitamine muutunud olukorrast ning nende õigustest ja

kohustustest.

3.3.4. Regulatiivsed võimalused ja nende põhiseaduslikud raamid

Saamata jäänud tulu hüvitamiseks on välja pakutud erinevaid lahendusi. Näiteks Eesti Erametsaliit ja

Talumiskohustusega Omanike Liit on teinud ettepaneku, et metsamaal saamata jäänud tulu

kompenseerimisel võetakse talumistasude arvutamise aluseks metsade majandamise kattetulu.

Kattetulu uuring tehakse iga 3-5 aasta tagant ning arvestatakse 3-5 aastase perioodi keskmiseid

hindasid. 3-5 aastase perioodi keskmine kattetulu (€/ha/aastas) võetakse baastasemeks

talumistasu kompenseerimisel.53

Justiitsministeeriumi hinnangul peab saamata jäänud tulu arvestamise alus olema universaalne ja

seetõttu ei sobi selleks lahendus, mis lähtub ainult ühe otstarbega maast. Seetõttu teeb

Justiitsministeerium ettepaneku võtta saamata jäänud tulu hüvitise arvestamisel lähtekohaks maa

maksustamishind. Kuigi maa maksustamishinnal on omad puudused (eelkõige asjaolu, et viimane

maa korraline hindamine viidi läbi 2001. aastal ja seetõttu ei kajasta selle tulemused alati

adekvaatselt iga maatüki reaalset väärtust), on see kõige lihtsam ja universaalsem meetod.

52

Looduskaitseliste piirangute puhul on nn Natura 2000 metsa eest ette nähtud analoogne toetus. 53

Eesti Erametsaliidu 21.09.2015 kiri nr 42/25; Talumiskohustusega Omanike Liidu 21.09.2015 kiri.

23

Saamata jääva tulu hüvitise suurus võrdub Justiitsministeeriumi ettepaneku kohaselt maa

maksustamishinna, kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse ning seadusandja poolt kehtestatava

hüvitise määra korrutisega. Kitsenduse sisulise ulatuse määramisel kasutatakse samu koefitsiente,

nagu maamaksu hüvitamisel (vt p 3.1). Hüvitise määraks pakub Justiitsministeerium välja 5%.

See tähendaks, et kui maamaksu määr on maksimaalne (2,5%), siis saaks maaomanik 100%

kitsendusega maa eest talumistasu, mis võrdub kolmekordse maamaksuga, st praegu54 kehtivast

tasust kaks korda rohkem. Kui kitsenduse sisuline ulatus on 50%, siis on ka saamata jäänud tulu

hüvitis poole väiksem ja kui kitsenduse sisuline ulatus on 0, siis ei hüvitata ka saamata jäänud tulu.

Erinevalt maamaksu hüvitisest ei ole selle hüvitise puhul oluline, milline on tegelik maamaksumäär, st

saamata jäänud tulu hüvitis on sama suur nii 1% kui ka 2,5% maamaksumäära puhul. Samuti ei oma

tähtsust erinevad maamaksuvabastused. Silmas tuleb siiski pidada, et erinevalt maamaksu hüvitisest

on saamata jäänud tulu hüvitis tulumaksuga maksustatav. Analoogselt on tulumaksuga maksustatav

nn Natura metsa toetus (TuMS § 19 lg 4 p 3).

Samuti tuleb arvestada nn kõlvikute moodustamise praktika mõju (vt p 2.3.2). Kui kaitsevöönd on

katastris muu maa kõlvikuna ja selle maksustamishind on oluliselt väiksem, kui metsamaal, siis on ka

saamata jäänud tulu hüvitis väiksem võrreldes olukorraga, kui kogu maa on katastris metsamaana.

3.3.5. Mõjude eelanalüüs

Muudatus: saamata jääva tulu hüvitise suurus on maa maksustamishinna, kitsenduse ruumilise ja

sisulise ulatuse ning seadusandja poolt kehtestatava hüvitise määra (5%) korrutis.

Muudatusega kaasneb majanduslik mõju kõigile sihtrühmadele.

Sihtrühm I ja II

Tehnovõrkude omanikud ja neid võrke (võrgu)teenuse osutamiseks kasutavad ettevõtjad (vt

punkt 2.1);

Maaomanikud, kellele kuuluval maal mõni tehnovõrgu rajatis paikneb (vt. punkt 2.5.);

Muudatuse tulemusel suurenevad tehnovõrkude talumise eest makstavad tasud, see tähendab

talumiskohustust kandvate maaomanike tulude suurenemist ja tehnovõrkude omanike kulude

samamahulist suurenemist.

Saamata jäänud tulu hüvitise mõju hindamisel tuleb lähtuda samadest andmetest, nagu maamaksu

hüvitise puhul (vt p 3.1.4). See tähendab, et maamaksu hüvitise eeldatav kulu tuleb korrutada

kahega, mis elektri põhivõrgu puhul teeb aastaseks kuluks 324 963 x 2 = 649 926 eurot ja suurima

elektri jaotusvõrgu puhul 185 959 x 2 = 371 918 eurot.

Mõju olulisus

Mõju sagedus (talumistasude maksmine) on pigem harv sündmus (kompensatsiooni makstakse kord

aastas), muudatuse ulatus ei ole suur (talumistasusid maksti ka seni, küll väiksemas mahus) ning

muudatusega ei kaasne osapoolte jaoks märkimisväärseid riske. Suurenevad küll tehnovõrkude

omanike kulud, kuid arvestades võrguomanike kogukäivet ei ole kulude suurenemine

märkimisväärne ning ei tohiks ohustada võrguomanike eksistentsi. Täpsemad asjakohased arvutused

esitatakse seaduseelnõu koostamise käigus, kui arvutusmudelis on lõplikult kokku lepitud.

54

Praegu kehtiva tasu all on siinkohal silmas peetud tasu selles suuruses, mida kinnisasja omanikul on kehtiva õiguse ja käesoleva VTK p 3.1 koosmõjus õigus saada, mitte seda tasu, mida talle eelnevatel aastatel on põhiseaduse vastaseks tunnistatud sätete alusel makstud.

24

Sihtrühm III

Võrguteenuste tarbijad

Justiitsministeeriumi hinnangul ei ole ka sellel muudatusel olulist mõju võrguteenuste hindadele.

Seejuures on arvestatud ka suurimate võrguettevõtjate senist kasumlikkust,55

mis tähendab, et

võimalik kulude kasv on võimalik katta ka ilma teenuse hinda tõstmata.

Mõju olulisus

Soovimatuks kõrvalmõjuks võib osutuda teenuste hinnatõus. Muudatuse ulatus tavatarbija jaoks

sõltub riskide realiseerumisest. Kui hinnatõusu ei toimu, on ulatus väike (senine olukord ei muutu)

ning mõju ühiskonna tasandil väheoluline.

3.4. Mõju riigi kuludele ja tulude

Muudatustega ei kaasne olulist mõju riigieelarvele. Riigieelarvele võib kaasneda ühekordne kulu

seoses MAKIS-e arendusega, mille täpne suurus selgitatakse välja eelnõu koostamise käigus.

3.5. Koondmõju halduskoormusele

Muudatuse tulemusel antakse tehnovõrkude omanikele juurdepääs maamaksu andmetele, see

vähendab teenust pakkuvate ettevõtjate halduskoormust taotluste menetlemisel. Muudatuste

tulemusel väheneb ettevõtjate halduskoormus. Maaomanike halduskoormus muudatuste teostamise

järel ei suurene – maaomanikele ei teki lisakohustusi riigile teabe edastamisel ning nende suhtes ei

kehtestata lisanduvaid kohustusi või piiranguid.

3.6. Edasine mõjude analüüs

Kuna muudatustega ei kaasne olulist mõju, siis edasist laiaulatuslikku andmekogumist ning –analüüsi

ei planeerita. Seaduseelnõu ettevalmistamise käigus täpsustatakse võimaluste piires sihtrühmade

suurusi ning tehnovõrkude talumistasude tõenäolist suurust ja ühtlasi kulude kogumahtu.

4. Edasine kaasamise plaan

VTK saadetakse kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks

tehnovõrkude omanikele ja nende esindusorganisatsioonidele (Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Vee-ettevõtete Liit ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing),

samuti maaomanike huve esindavatele organisatsioonidele (Eesti Omanike Keskliit, Eesti Erametsaliit

ja Talumiskohustusega Omanike Liit).

55

2014. aastal oli AS Elering äritulu 130,8 mln eurot, ärikasum 50,8 mln eurot, puhaskasum 40,7 mln eurot, OÜ Elektrilevi äritulu oli 247,7 mln eurot, ärikasum 50,8 mln eurot ja puhaskasum 39,9 mln eurot.

25

5. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise aeg

VTK-s kavandatud muudatuste teostamiseks vajaliku seaduseelnõu eeldatav avaliku konsultatsiooni

ja kooskõlastamise aeg on 2016. a teisel poolaastal.

6. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg

VTK-s kavandatud muudatuste teostamiseks vajaliku seaduseelnõu eeldatav jõustumise aeg on 2017.

a 1. juulil.