4

TERITAJA

Rõngu Keskkooli ajaleht

SELLES NUMBRIS:

Mihkel Raud käis külas

Lood koolikiusamisest

Mis on üldse koolikiusamine?

Kõvad spordimehed

Sõbrapäeva tähistamisest ♥

Huvitav neiu ehk lugu Tiinast

Poliitikute valimisdebatt

LEHE TOIMETUS:

Liisi Ernesaks 8.kl

Eneli Jüris 8. kl

Venno Uffert 8.kl

Joonas Laks 8.kl

Kaili Silland 9. kl

Agne Vaalmäe 9.kl

Mariin Tulf 9. kl

Ave Kuusma 11. kl

Maarja Luik 12. kl

Aleksander Tamm

kontakt: teritaja.leht@gmail.com

2

TOIMETAJA VEERG

Lühike veebruarikuu möödus

Rõngu koolis erakordselt sündmuste- ja

staariderohkelt. Kooli külastasid T. Lukas,

I. Gräzin, M. Raud ja paljud teised tuntud

nimed. Toimus karjääripäev, vastlapäeva

kukliorienteerumine, erinevad kohtumised,

sõbrapäevaüritused ja muud huvitavat.

Selles lehenumbris on fookuses

koolikiusamine ning loodame, et sellest

kirjutades aitame seda vähendada või ära

hoida. Kiusamine on nõrkuse ja

ebakindlusega kaasnev käitumine, millel ei

tohi 21. sajandi koolis kohta olla!

Esikaanel võite näha abituriente

vastlapäeval lustimas. Loodame, et 12-

ndike eksamiveerand möödub sama

lõbusas meeleolus.

Ja nagu ikka - oodatud on kõikide õpilaste

ning õpetajate kaastööd, mis saata lehe e-

mailile:

teritaja.leht@gmail.com

Head lugemisrõõmu!

Teritaja toimetus

Mihkel Raua külaskäik lõppes

suure selfie’tamisega

6. klassi Ingrid koos Mihkel Rauaga

selfie’t tegemas

19.veebruaril külastas Rõngu Keskkooli

värske riigikogulane ja multitalent Mihkel

Raud, kes rääkis koolirahvale oma elust,

tegemistest ja tulevikuplaanidest. Kuigi

enne valimisi käisid poliitikud usinasti

koolides valimispropagandat tegemas, siis

sellest oli see külaskäik õnneks vaba.

Õpilasi huvitasid kõige rohkem tema

saated ja nendeks ettevalmistumine. Pärast

esinemist järgnes pildistamisvoor – noored

soovisid muusikuga koos ühispilte ja

selfisid teha, milleks tuli isegi järjekorda

võtta. Teritaja agarad reporterid leidsid

hetke, et küsida härra Raualt mõned

koolialased küsimused.

Tere! Milline oli teie lemmik õppeaine

kooli ajal? Miks?

Minu lemmik õppeaine kooli ajal oli

inglise keel, kuna ma käisin inglise keele

süvaõppega koolis - Tallinna

Ühisgümnaasiumis. Seetõttu meeldis mulle

inglise keel väga. Mulle üldse keeled väga

meeldivad. Mulle meeldib inglise keel

erinevatel põhjustel juba lapsest peale.

Meil olid väga head inglise keele õpetajad.

Lisaks räägin ma üsna okeilt soome ja üsna

talutavalt vene keelt. Räägin ka natukene

itaalia keelt. Tõsi - itaalia keel läheb mul

üldiselt kogu aeg meelest ära. Neli-viis

aastat tagasi õppisin itaalia keelt Tallinna

keeltekoolis ning suhtlustasemel rääkisin

ma itaalia keelt päris hästi. Aga kui mulle

midagi öelda, siis läheb mul natuke aega.

Keele aktiivne praktiline kasutus on

roostes ja kui sa ei ole kaua selles keeles

rääkinud, siis ununeb see ära. Aga tuleb

tavaliselt siis meelde, kui lähed vastavasse

keelekeskkonda.

Milline on teie kooliaja kõige eredam

mälestus?

Ma arvan, et minu kooliaja kõige eredam

mälestus oli see, kui ma käisin oma kooli

bändiga esinemas ja see on seniajani olnud

kõige ägedam kontsert minu elus. Ma olen

küll hiljem esinenud Tallinna lauluväljakul

umbes 50 000-le inimesele... Aga see ei ole

ikka võrreldav olnud minu kõige esimese

kontserdiga koolis. Seal oli võibolla sama

palju inimesi kui teid siin praegu on, aga

võibolla ka kaks korda rohkem. See

esimese esinemise tunne... see on

unustamatu! Mul on see siiamaani meeles.

Ma ei mäleta enam, kuidas oli mängida

esimesel Rock Summeril. Aga ma mäletan

seda, kuidas oli koolis mängida umbes

200-le koolikaaslasele. See võis olla 1983.

aastal – meie päris esimene kontsert. Jah,

see on minu kooliaja kõige eredam

mälestus.

3

Teritaja ajakirjanikud härra Raualt

intervjuud võtmas

Kuidas teie arvates vähendada

koolikiusamist? Äkki on teil mingi lugu

rääkida koolikiusamise kohta.

Kui mina koolis käisin, siis meie klassis oli

selline poiss, kes oli lastehalvatust

põdenud. Ta ema nägi kurja vaeva, et teda

meie kooli ja klassi saada. Meie, noored,

tajusime seda suure ebaõiglusena, sest

arvasime, et ta ei peaks meiega koos

õppima. Ja teda me siis kiusasime. Olen

selle peale hiljem palju mõelnud. See

kiusamine oli selline vaimne, aga see oli

ikkagi koolikiusamine. Peab ütlema, et ma

ei olnud selline aktiivne koolikiusaja, kes

käis togimas ja tögamas. Kui tuleb see

koolikiusamise küsimus, siis tuleb mul see

alati meelde. Tuleb öelda, et see ei ole okei

ja cool, vaid nõme ja seda ei tohi teha. Ja

kui see ei aita, siis helistage mulle!

Mida te muudaksite Eesti

haridussüsteemis?

Kõigepealt muudaksin

gümnaasiumihariduse kohustuslikuks.

Teine asi mida ma koolisüsteemis

muudaksin, on riigipoolne suhtumine

õpetajatesse. Õpetajatel pole sugugi kerge.

See, millega riik nende tööd hindab, on

palk. Aga see ei ole kõige olulisem. See,

kuidas riik õpetajatesse suhtub, on

ebaõiglane – riik peaks õpetajaid rohkem

austama ja seda ka kuidagi välja näitama.

Need on kõige olulisemad asjad, mida

haridussüsteemis muuta.

Eneli Jüris ja Liisi Ernesaks

Iga lausutud sõna jätab jälje ehk

lood koolikiusamistest

Vägivald võib olla nii vaimne kui füüsiline Foto:

Arno Mikkor

Toome lugejateni neli erinevat, kuid

iseloomulikku lugu, kus Rõngu kooli

õpilased või praegused õpetajad, kes

palusid anonüümsust, räägivad kunagi

läbielatud kiusamisest.

1. lugu – „Mind kiusati algklassides,

kuskil 3.-5. klassis. See oli üks jubedamaid

aegu mu elus. Teadmine, et sa ei meeldi

kellelegi ning et sul on ainult paar tõelist

sõpra, kes sulle raskel ajal selga ei keera,

oli valus. Mind kiusati, kuna olin suurem

kui teised õpilased. Olin lihtsalt paks.

Mulle heideti pidevalt ette, et kuidas ma

saan nii paks olla. Minu asju peideti ja

öeldi inetusi. Haiget tehti nii sõnade kui ka

tegudega. Ühte päeva mäletan eriti selgelt -

olin just koju jõudnud, üleriided seljast

võtnud, kui istusin köögilaua taha ning

lihtsalt hakkasin nutma. Üha nutsin ja

nutsin. Minu jaoks oli kiusamise juures

kõige uskumatum see, et kiusajateks olid

4

kaks tüdrukut. Kiusamine lõppes siis, kui

mu ema kooli tuli. Asjad räägiti selgeks

ning paugupealt narrimine ning asjade

peitmine lõppesid. Pärast seda vältisin

nende tüdrukutega suhtlemist ning

seepärast vahetasin ka kooli. Sellega oligi

minu kiusamine lõppenud.“

2. lugu – „Kiusamine algas siis, kui kooli

vahetasin. Läksin maakoolist linnakooli, 5-

ndasse klassi, kus kõik õpilased olid

probleemsed. Peamiselt tehti mulle haiget

sõnadega, kuid oli ka üks noormees, kes

mind kogu aeg patsist sikutas. Võib-olla oli

vaenamise põhjus selles, et tulin maalt,

kuid tõelist põhjust ma ei teagi. Koolis ma

sel ajal väga käia ei tahtnud, kuid pidin

paratamatult. Siiski oli mul klassis ka oma

seltskond, kellega koos toimetasime.

Kiusajateks olid nii poisid kui ka tüdrukud.

Plikad olid muidugi õelamad, nemad

ässitasid teisi rohkem üles. Kõige

ebamugavam olukord, mida mäletan, oli

see, kui ma pidin pikas koridoris

kiusajatest mööda kõndima. Võisin olla

kindel, et sealt tuleb raudselt mõni

halvustav kommentaar. Minu viis

kiusamisega hakkama saada oli see, et

lülitasin ennast lihtsalt välja. Emale

rääkisin ainult noormehest, kes mind

sikutamas käis. Muudest asjadest ei

rääkinud ma kellelegi, kuna ma ei

uskunud, et keegi saaks midagi teha.

Kiusamine lõppes alles 9. klassi teises

pooles, kuna siis tekkis kõigil lõpetajatel

eksamite ees oleva hirmu tõttu

ühtsustunne.“

3. lugu – „Minu tagakiusamine toimus

algklassis. Mind narriti minu kaalu tõttu.

Enda arvates ei olnud ma paks, kuid

kiusajad leiavad alati põhjuse. Enamasti

tehti mulle haiget sõnadega, kuid võeti või

peideti ära ka asju. Süüdlasteks olid minu

klassi paar poissi, kuid ka mõni tüdruk.

Muidugi oli mul ka sõpru, kes mulle toeks

olid, aga ma ei mäleta, et keegi oleks

kordagi minu eest välja astunud. Hoidsin

oma kannatusi pikalt enda teada, kuna ei

julgenud sel teemal eriti kellegagi suhelda.

Lõpuks rääkisin sellest siiski emale. Ema

läks kooli ja kohtus kõige suurema

kiusajaga, misjärel see poiss jättiski minu

kiusamise ning ka teised ei norinud mind

enam. Kokkuvõttes lõppes kõik kuskil paar

kuud pärast alustamist. Tundus, et poisid

said kuidagi suuremaks ja targemaks.“

4. lugu – „Kiusamine algas kohe esimesse

klassi minnes. Põhjuseks oli see, et olin

ülejäänutest märgatavalt erinev – olin

suurem kui teised. Enamasti oli tegu

vaimse vägivallaga, öeldi väga palju asju,

mis tegid haiget. Samas tuli ette olukordi,

kui teiste asju peideti minu kotti ning

valetati, et mina olin need varastanud.

Kiusajateks olid valdavalt klassikaaslased,

kuid oli ka teisi õpilasi, kellele jäi üks või

teine asi ette. Kui ma sellest rääkisin, ei

uskunud mind keegi, sest mind oli vaid

üks, kuid ülejäänud tegid kõik endast

oleneva, et mina süüdi jääksin. Tollel ajal

mul sõpru polnud ning keegi ei astunud

minu eest ka välja. Olen sellele väga palju

mõelnud, et see ei jääks mind kummitama

ega painama. Kiusamine lõppes alles

põhikooli lõpu poole. Arvan, et kiusamine

kestabki vaid sel ajal, kui n-ö mõistust veel

peas pole, ning sellest kasvatakse välja.

Kahjuks näen enda ümber praegugi

sedasorti käitumist, kus põhikooli lapsed,

enamasti tüdrukud, nahaalselt teisi

kiusavad.“

Igal kiusamisel on oma tagajärg. Olgu see

siis enesekindluse vähenemine, kooli

vahetamine, enesetapp või midagi muud

traagilist.

Sina, selle artikli lugeja, mõtle selle

peale. Kui Sa näed kiusamist pealt, ürita

seda peatada. Või Sina, kes Sa ise

kiusaja oled, mõtle sellele, kas Sa

tahaksid, et ka Sulle nii tehakse nagu

Sina teed teistele. On ju ka vanasõna:

„Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et

sulle tehakse“.

Kaili Silland

5

Koolikiusamine, mis see on?

Koolikiusamine

Koolivägivald on olukord, kus mistahes

kooli kuuluv isik hirmutab, ähvardab,

väärkohtleb või ründab teist kooli kuuluvat

isikut.

Koolikiusamine on koolivägivalla alaliik.

See on korduv pahatahtlik käitumine.

Koolikiusamise all mõistetakse vaimset ja

füüsilist vägivalda, mis on seotud

koolisuhetega. See tähendab, et

koolikiusamise osapoolteks võivad olla nii

õpilased, õpetajad kui ka teised koolitööga

seotud inimesed. Koolikiusamine ei pruugi

alati toimuda vaid koolis või

kooliterritooriumil. See võib toimuda ka

kooliteel, huviringis, interneti või telefoni

teel.

Kiusamise liigid:

füüsiline - löömine, tagumine, tõukamine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine

psühholoogiline - sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine

suhetega seotud - grupist väljaarvamine, tõrjumine, grimassitamine, ignoreerimine

Tihtipeale kiusab kiusaja, sest tal on ka

enda mingeid probleeme. Näiteks

tähelepanu puudus, liiga madal või kõrge

enesehinnang, süütunde ja teiste tunnete

mõistmisvõime puudumine või lihtsalt

igavus.

Kiusamisega on väga raske tegeleda, sest

kiusaja võib eitada süüd; kiusaja võib

väita, et tegi hoopis nalja; kiusatu võib

alahinnata olukorra tõsidust; kiusaja võib

süüdistada ohvrit; kõrvalseisjate

mõistmatus asja tõsidusest; täiskasvanute

teadmatus, mida teha; kartus olukorda

sekkuda.

Vaikiv enamus ehk kõrvalseisjad on

õpilased, keda ei kiusata ja kes ise ei kiusa,

kuid nad kardavad kiusamise ohvriks

langeda. 85% juhtudest näevad lapsed

pealt, kuidas üks laps teist kiusab.

Kui sind ennast või kedagi teist kiusatakse:

räägi sellest usaldusväärse isikuga (õde, vend, sõber, klassikaaslased, jne);

teata koolivägivallast või kiusamisest oma vanematele;

teavita vägivalla juhtumist kooliga seotud isikuid (klassijuhataja, psühholoog, sotsiaaltöötaja, logopeed, direktor)

pöördu spetsialistide poole nõustamis- ja tugikeskustes

helista lasteabitelefonile 116 111

Allikad:

http://lasteombudsman.ee/et/kiusamine

(22.01.15 kell 21.29)

http://www.lapsemure.ee/index.php?id=7,3

,0,0,1,0 (22.01.15 kell 21.35)

https://www.politsei.ee/et/nouanded/noorel

e/koolivagivald/ (22.01.15 kell 21.39)

Mariin Tulf

KÕVAD SPORDIMEHED

Rõngu koolis, nagu ka paljudes teistes

koolides, on spordialadest kõige levinum

jalgpall. Seda mängitakse sageli igal vabal

hetkel. Levinud on ka korvpall, kuid seda

vähemal määral, sest jalgpalli vastu lihtsalt

ei saa. Kergejõustikuga tegelevad vähesed,

sest keegi ei viitsi või ei taha end sellega

siduda.

6

Saame tuttavaks kolme meie kooli tubli

õpilasega, kellele meeldib vabal ajal

aktiivselt sporti harrastada ning uurime,

mis neid selleks on innustanud.

Õhupüssist laskja Kaido Margus

Miks hakkasid tegelema laskmisega?

Eks paljudel meist ole väiksest peale olnud

huvi relvade ja püssidega ringi jooksmise

vastu, nii ka minul. Lasteaia-aegne sõber,

kes oli enne mind alustanud laskespordiga

tegelemisega, suunas ka mind selle ala

juurde, ja see tundus mullegi põnev.

Mis on sinu parimad tulemused?

Parimaks tulemuseks on kindlasti Eesti

Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud

laskevõistlustel meeskondade arvestuses

võidetud kolmas koht ja samal üritusel

individuaalselt saavutatud 9. koht, kui ma

ei eksi.

Kas kavatsed ka edaspidi laskespordiga

tegelemisega jätkata?

Kindlasti. Nüüd on see saanud juba pigem

haiguseks kui hobiks - ma tunnen, et ilma

selleta ei saa. Treenimisega üritan jõuda

järjest ikka kõrgematele kohtadele.

Jalgpallur Robin Paring

Miks hakkasid tegelema jalgpalliga?

Vabal ajal on mulle alati meeldinud

jalgpalli mängida. Meie kehalise kasvatuse

õpetaja Kristjan Moorast kutsus mind ka

treeningutesse ja sealt arenes asi edasi.

Mis on sinu parimad tulemused?

Minu jaoks on kõige suuremaks

saavutuseks Gothia Cupi võit Rootsis.

Gothia Cup on nimelt maailma suurim

turniir, kus sel korral osales 101

võistkonda. Teiseks võiks nimetada Eesti

meistriks tulemist saalijalgpallis, kus

ühtlasi olin ka võistkonna kapten.

Robin (II reas paremalt teine) trennikaaslastega

Kas kavatsed ka edaspidi jalgpalliga

jätkata?

Kindlasti jätkan ja olen jalgpalliga seoses

seadnud endale ka suuremad eesmärgid.

Pikamaajooksja Heiko Viksi

Miks sulle maratoni joosta meeldib?

Minu jaoks on jooksmine väga mõnus. Kui

oled juba tund aega jooksnud, tekib kehas

imelik tunne, nagu hõljuksid.

Mis on sinu parimad tulemused?

Olen osalenud mitmel maratonil, kus

jooksen 10 km ära ligikaudu 55 minutiga.

Kohad on tavaliselt alates

kahetuhandendast jooksjast umbes kolme

saja ringis.

Kas kavatsed ka edaspidi

pikamaajooksmisega jätkata?

Hobi korras jooksen kindlasti edasi, kuid

vaevalt niimoodi, et kuskile nüüd midagi

võitma minna.

Joonas Laks

7

Kartulisalat kõhtu ja

südamepoolikut otsima!

13. veebruaril tähistas meie kool

sõbrapäeva. Põhikorraldajaks oli 10.

klass.

Õpilastel ja õpetajatel oli võimalik kaasa

lüüa erinevates tegevustes. Koolimaja

uksel jagati sisenejatele „poolikuid

südameid”, igaühe peal oli üks number,

mis aitas leida teise poole südamest. Kui

kaks poolt teineteist leidsid, võisid nad

marssida keemia klassi maiustuste järele.

Nooremale ja vanemale vanusegrupile

korraldati viktoriin. Iga klass oli esindatud

kolmeliikmelise võistkonnaga. Sööklaski

nägid õpilased muudatust - tavalise prae

asemel pakuti erakordselt maitsvat

kartulisalatit ja sõbrapäeva šokolaadi.

Õpilaste hääletuse tulemusena selgusid

selle aasta sõbralikum õpetaja ja

sõbralikumad õpilased. Nendeks on:

vene keele õpetaja Eha Pluk õpetajate

arvestuses ning Liis Aumann 3. klassist,

Kösta-Villem Tatar 5. klassist, Miina Mägi

ja Lauri Külv 7. klassist, Dajana Juškin 10.

klassist ja Simson Reimand 11. klassist

õpilaste arvestuses.

Tõelised sõbrad on me kõrval siis, kui meil

midagi korda läheb. Nad toetavad meid,

rõõmustavad meie võitude üle... (katke

Paulo Coelho mõttest)

Liisi Ernesaks

Mitte kõik õpilased ei armasta

hommikul kaua magada ehk lugu

hommikuinimese Tiinaga

Tiina Laineste talvemiljöös Erakogu

Teritaja ajakirjanik küsitles aktiivset 11.

klassi õpilast Tiina Lainestet ja uuris

noorelt neiult, kuidas tal läheb ja

millega ta tegeleb.

Millega tegeled vabal ajal Rõngu

Keskkoolis?

Rõngu koolis ma käin kunstiringis.

Ja miks?

Minu meelest me teeme seal päris

huvitavaid asju. Näiteks praegu just

lõpetasime seinamaali tegemise,

joonistasime koridori seinale. Tegime ka

grafiti pihustiga oma näo paberile, mis oli

päris põnev. Oleme päris vingeid asju

teinud. Siis ma käin veel kergejõustiku

trennis, sest mulle väga meeldib sport ja

meil on väga hea treener Kalev Külv.

Kas muudaksid midagi koolielus?

Mida?

Viimasel ajal on hästi palju muutusi läbi

viidud koolielus ja ma tunnengi, et päris

selline põnev ja mitmekesine. Ma arvan, et

ma jätkaks samas vaimus ja ostaks koolile

kohvimasina.

Millise tujuga ärkad hommikul? Kas on

rääkida mõni seik, kui oled hommikul

sisse maganud?

Ma olen viimasel ajal hommikuinimeseks

hakanud. Mulle väga meeldivad

8

hommikud. Ma ärkan rõõmsa tujuga, sest

usun, et just hommikul sa sead õige tooni

oma päevale. Ja kui sul läheb hommik

hästi, siis läheb päev ka. Ja kui hommik

läheb halvasti, pole päev ka väga tore. Ma

mäletan, kui ükskord mul oli sõbranna

külas ja me magasime sisse ja pea oli laiali

otsas. Ja kui me olime juba 700 meetri

kaugusel kodust, siis ma avastasin, et ma

pole oma koolikotti kaasa võtnud. See oli

alguses väga jube, pärast oli muidugi

naljakas.

Kuidas peaks iga õpilane suhtuma

kooliaega?

Kooliaeg on selline raske, kuid vahel ka

tore aeg. Ma arvan, et peaksime siiski

kõigest, mis me teeme, võtma viimast ja

tegema seda 100% hästi. Mina arvan, et

peaks tundma huvi iga asju vastu, mida sa

õpid, mida sulle õpetatakse ja mida sul on

võimalus õppida. Kasvõi proovid, sest

mina ka ei suudaks mingite logaritmide või

siinusteoreemide vastu huvi tunda, aga kui

ma pean seda tegema, siis miks mitte teha

seda täieliku pühendumisega. Ja me

peaksime meeles pidama, et koolis

käimine on meile suur privileeg, mitte

kohustus. Mitte kõik maailma rahvad ei saa

kooliskäimist endale lubada.

Milliseid omadusi hindad kõige rohkem

hea õpetaja juures?

Hea õpetaja juures hindan kõige rohkem

seda, et ta on paindlik, ta mõistab õpilasi ja

kui on tõesti raske päev selja taga, siis ta

arvestab seda tunni läbiviimisel ja on

leebem. Iga õpetaja peaks tegema tunni

põnevaks ja huvitavaks, kuid siiski edasi

andma kõik selle, mida õppekava ette

näeb. Samas peaks temaga nalja saama ja

iga õpilane peaks tundma ennast tema

tunnist vabalt. Õpilane ei peaks kartma

välja öelda seda, mis ta mõtleb. Õpilasel

peab olema kindlus, et õpetaja ei tee teda

maha.

Ave Kuusma

„Ma oleks võinud kogu selle

debati kodus olla, aga viimaseks

20 minutiks oleks popkorni tarvis

olnud.“

Tipp-poliitikud Rõngu koolis väitlemas Erakogu

19. veebruari õhtul toimus koolis

valimiseelne poliitiline debatt. Esialgu

rahumeelse sündmusena alanud

valimislubaduste jagamine lõppes

dramaatilise sõnasõjaga.

Kohal viibinute poliitikute seas olid

muuhulgas ka Igor Gräzin, Tanel Talve,

Urbo Vaarmann ja Aivar Kokk.

Pärast avasõnu anti iga erakonna esindajale

võimalus öelda, miks peaks rahvas just

neid valima. Vastused sellele olid

poliitikutele kohaselt üpriski ümmargused

ja emotsionaalsed. Esimese

teemaküsimusega puudutati haldusreformi.

Küsiti, et mida see vastavale erakonnale

tähendab ja mis on selle miinusteks.

Otseselt ei sõnastanud keegi haldusreformi

lahti, kuid seda nähti võimalusena teiste

erakondade töö kritiseerimiseks.

Ootamatult võeti vaatluse alla hoopis

riigikogu liikmete arv ja efektiivsus – kas

meil on ikka vaja 101 riigikogu liiget?

Ligi pooled väitlejatest soovisid Riigikogu

vähendamist 71 liikmeliseks. Samas

näiteks Keskerakond käis välja seisukoha,

et Riigikogusse peaks kuuluma 150 liiget,

aga nende palk peaks olema poole

väiksem.

Haldusreformi teemale järgnes meile

südamelähedasem teema -

maagümnaasiumide tulevik. Valdav

enamus pooldas totaalset

9

maagümnaasiumide toetamist ja

säilitamist, kuid Tanel Talve huulilt oli

kuulda hoopis loogikat, mis väitis, et väike

laps peaks käima koolis kodu lähedal, kuid

vanem gümnasist võib juba kaugemale

reisida.

Hilisemates teemades puudutati ka

inimeste väljarännet ja tööjõu

puudulikkust. Kuid tõsisem emotsioonide

näitamine algas alles küsimusest Venemaa

ohtlikkuse teemal. Pole üllatus, et

Keskerakond ei näinud idanaabris ohtu ja

pooldas pigem koostööd nendega.

Vabaerakonna seisukoht hõlmas

tsiviilkaitse süvendamist ja selge meele

hoidmist ajaloost õppides.

Sotsiaaldemokraatide arvamus oli sarnane,

pooldades patriootlikkuse süvendamist

rahva seas. Samas mainisid nad ka, et

Eestil pole sõjaväge otseselt tarvis, kuna:

„Arvutihäkker võib olla kasulikum kui

kümme tanki.“

Viimaseks 20 minutiks anti rahvale

võimalus vabalt poliitikute käest küsimusi

küsida. Need kütsid üles hulganisti

intriige. Eriliselt tundlikuks kujunes

küsimus kooseluseaduse kohta, mil Urbo

Vaarmanni huulilt tulid sõnad: „Homod ei

peaks nii palju ringi lehvitama“ ja Gräzin

tõusis püsti karjudes: „Just! Just!“ publiku

suunas, kui öeldi, et see seadus on mõttetu.

Sotsid esitasid samuti oma seisukoha, et

kooseluseadus on suur pseudoprobleem ja

lisasid: „Meil on vaesuses elavad lapsed ja

me räägime siin mingist homoabielust!“

Kaks tundi hiljem, pärast debati lõppu,

jätkusid elavad arutelud veel üle poole

tunni, enne kui rahvas hakkas viimaks

laiali valguma.

Maarja Luik

Tulevased sündmused

14.03 Tartumaa koolinoorte

TEATRIPÄEV. Sellel aastal juba

12. korda meie kooli korraldada

olev festival, kus osalevad

Tartumaa koolide teatritrupid.

Konkureeritakse kolmes

vanuseastmes: põhikooli noorem

aste, põhikooli vanem aste ja

gümnaasium. Iga vanuseastme

parim näitetrupp saab võimaluse

osaleda vabariiklikul teatrifestivalil.

Võõrkeeltepäev 31. märts

Kohtumine sõpruskooliga Norras

13.-17. aprill

12. klassi lõpukell 22. aprill

Jüriööjooks 23. aprill

Emadepäeva kontsert 7. mai

9. klassi lõpukell 26.mai

Tänuõhtu 27. mai

Matkapäev 1. juuni

Veerandilõpu mälumäng 2. juuni

Põhikooli ja gümnaasiumi

lõpuaktus 19. juuni