2013 september

T TÜ TUDENGIA JAKIRI . SEPTEMBER 2013 . TUT STUDENT MAGAZINE

Lilla unenägu lk 6 Aleksander Vassiljev

Sellel aastal sisseastunud tõenäoliselt stippi ei saa!

lk 10 – 12 Jaanus Müür

Uuel kooliaastal olge parimad! lk 14-15 Jörgen Martin

Orjandus 21.sajandi stiilis lk 24-25 Kristjan Lind

PEaToiMETaja vEERg

SEPTEMBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3

PEATOIMETAJA: KRISTIINA ŠTÕKOVAKÜLJENDAJA:SANDRA KRIISKEELETOIMETAJA: EVELIN VIILMANNTÕLKIJA: SIRET LAASNERFOTOGRAAF: MARKO VILBERG (TTÜ FOTOKLUBI)PEAKAANE FOTO: MARKO VILBERG (TTÜ FOTOKLUBI)PEAKAANE KUJUNDUS: HEIDI TAPERSONTOIMETUS: ALEKSANDER VASSILJEV, TAAVI SIMSON, KRISTA PALDER, PEETER LAAS, CRISELY APRIKONSTANTIN JEFIMOV,JÖRGEN MARTINMAKETT: SANDRA KRIISTRÜKK: AS TRÜKIKODA TRÜKISVÄLJAANDJA: TTÜ ÜLIÕPILASESINDUSAADRESS: EHITAJATE TEE 5, TALLINNKIRJUTA: [email protected]: 630 3621www.TTU.EE/STUDIOOSUS

@STUDIOOSUS 2013 | KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD

1920Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindusStudent Union of Tallinn University of Technology

Peatoimetaja veerg

Armas Tipikas!

Võta nüüd hetk aega, et vaadata tagasi ning meenutada oma kolme suvekuud: „unustamatu“ on loodetavasti üks neist omadussõnadest, mis just Sinu seiklusi ideaalselt kirjeldab. Kohtasid siis maailma eri paigus huvitavaid inimesi, avardasid maitsemeeli, õppisid, sportisid, taastasid mere ääres jõuvarusid või tegid midagi teist, kolmandat ja neljandatki. On jälle mida meenutada, millest edaspidi vähe tõsisemal tööhetkel kinni võtta ja meeleolu kergendada. Õppeaasta 2013/2014 on ametlikult alanud ja oleme valmis taaskord uusi teadmisi ning väljakutseid avasüli vastu võtma. Iga aasta toob september meie koolimajja hulga värskeid esmakursuslasi, kes mööda koridore jooksevad, küsivate pilkude-ga ringi vaatavad ja innukalt suunavaid silte otsivad. „Vanema“ tipikana on neid alati huvitav jälgida, sest taoline innukus on kadestamist väärt. Ma loodan, et see esimene aasta, kus käiku läheb ka uus kõrgharidusreform, on „rebaste“ vastu niisama hea kui see oli minu jaoks kolm aastat tagasi. Käesolevas ajakirjas leiad üsna mitu artiklit, mis puudutabki just uut õppekorraldust. Jaanus Müür, ÜE juhatuse liige sotsiaalvaldkonnas, kirjeldab protsessi, mis kaasnes uue stipendiumisüsteemi sisseviimisega. Seletame veelkord lahti, mis saab uuel semestril teisiti olema nii esmakursuslastele kui ka õppejõududele. Lõbusamal noodil aga meenutame Üliõpilaste XIV Suvemänge, tutvustame TTÜ Üliõpilasesinduse tunnustussüsteeme ning toome elektriautodega tagasi eksperimendi rubriigi.

Soovin kõigile jõudu ja jaksu algavaks õppeaastaks!Dear TUT student,

Take a moment now to look back and recall your three summer months: unforgettable is hopefully one of the adjectives, which ideally describes your adventures. You met interesting people from all over the world, broadened your taste buds, learned new things, took part in sports, recharged your batteries by the sea or did something entirely different. Once again, there is something to remember during serious working hours to lighten the mood. The academic year of 2013/2014 has officially begun and we are all ready again to face new challenges and receive new knowledge with open arms. Every year in September, a number of freshman step into our university: they run along the corridors, look around with a questioning glance, and eagerly search for guiding signs. As an “older” TUT student, it is always interesting to observe them as this kind of eagerness is enviable. I hope that the coming first year, when the new higher education reform will take effect, is as good towards the freshmen as it was for me three years ago. In this month’s issue, you will find several articles about the new study organisation. Jaanus Müür, a Member of SU Board in the Field of Social Affairs, describes the process, which accompanied the introduction of the new scholarship system. Once again, we will explain what is different during the new semester both for the freshmen and the lecturers. With a more cheerful tone, we will recall the XIV Student Summer Games, introduce the recognition systems of TUT Student Union and bring back the experiment column by presenting electric cars. I wish you all the best for the beginning academic year!

Kristiina Štõkova

4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . SEPTEMBER 2013

03 Peatoimetaja veerg06 Kolumn- Lilla unenägu08-09 Ettepanek: seostame HKT, õppekavade teooriad ja poliitikad!

10-11 Muudatused õppekorral-duseeskiri ehk mis meie jaoks muutub12-13 Sellel aastal sisseastunud ilmselt tippi ei saa13 Tuutor aitab

18-19 Uuel kooliaastal olge parimad20-21 Orjandus 21. sajandistiilis22-23 Tudengielu täis kärtsu, mürtsu ja kultuuri

Sisukord

Ette

pane

k: s

eost

ame

HKT,

õppe

kava

de te

ooria

d ja

po

liitik

ad!

Pers

oon

Muu

datu

sed

õppe

korr

aldu

sees

kiri

ehk

mis

mei

e ja

oks

muu

tub

mei

e ül

ikoo

l

Selle

l aas

tal s

isse

astu

nud

ilmse

lt tip

pi e

i saa

mei

e ül

ikoo

l

Eest

i ene

rgia

mag

istr

iõpp

e ai

ne T

TÜ-s

ene

rgia

süst

eem

i st

rate

egili

ne a

rend

amin

em

eie

ülik

ool

8-9 10-11 12-13 14-15


28 Enamate dimensioonidega printerid29 Tipikad saavutasid kolmandat aastat järjest üli-õpilas suvemängudel võidu

30 Halva huumori instituut31 Ristsõna

24-25 500 km päevas...elektri-autoga26 TTÜ Akadeemilisse Naiskoor tõi kulla koju!27 Board of European students of Technolog

Uuel

koo

liaas

tal o

lge

parim

adtu

deng

tegu

tseb

Orja

ndus

21.

saj

andi

stii

listu

deng

tegu

tseb

500

km p

äeva

s...e

lekt

riaut

oga

Tipi

kad

saav

utas

id k

olm

anda

t aas

tat j

ärje

st ü

liõpi

last

e su

vem

ängu

del

võid

uSp

ort

eksp

erim

ent

18-19 20-21 24-25 29


KoLUMN

Ta ärkas üles, kisades, keset ööd ja vehkis kätega. Vladimiri keha oli prink musklis ja raseeritud, kuid praegu kattis seda külm higi - teda äratas tuttav unenägu. Ju-bedaim kõigist õudukatest, mis teda painasid oli just see. Kaks korda hirmsam kui uni, kus ta seisab oma klassi ees paljalt ning kolm korda realistlikum kui see, milles tulnukad teda sondeerivad. Täna nägi Vladimir jälle geisõda. Tema unenägu oli lilla!

Meedia pakub viimasel ajal ohtralt materjali sellest, kuidas Venemaal homosid kiusatak-se. “Inimõiguste rikkumine Venemaal” on muidugi umbes niisama üllatav uudise teema kui “rahutused Lähis-Idas” või “probleemid maailma majandusega”, aga mulle meeldi-vad korduvkasutatavad teemad! Meeldib see soe ja kõditav tunne kõhus, mis tekib lugedes ajalehte tuttavate pealkirjadega indikeerimas, et midagi ei muutu ja inimesed ei õpi.

Eelnev kõrvale jättes tekkis aga siiski huvi mõelda pikemalt kogu selle “gei” küsimuse peale. Nimelt, olen Eestis võrdlemisi palju kuulnud homovastaseid arvamusi, kuid samal ajal ei ühtegi normaalset argumenti nende seisukohtade põhjendamiseks. Kutsu-gu üks keskmine homofoob mind veidraks, aga mingil põhjusel pole mulle mitte kunagi läinud korda kirjutada kellegile teisele ette, kes või mis talle meeldima peaks. See pole aga põrmugi nii kõigi puhul, seega ma üri-tasin mõista, mis toimub siis ikkagi toimub nende geivastaste inimeste peades.

Vladimir näeb unes tulevikku, kus ühiskon-nast hakkas kaduma ksenofoobia – laisk rahvas unustas piisava pühendumisega vähemusi kiusata. Kasutades seda hetke ajas mobiliseerusid maailma gei, lesbi ja bi- ning trans-seksuaalsete kogukonnad se-paratistlikuks väeüksuseks “Lilla Mustikas” ning alustasid halastamatut ja süstemaatilist genotsiidi kõigi heteroseksuaalsete inimeste vastu, kes omakorda koondusid vasturindeks

elasid salajast topeltelu, nähes mädanemas maailma, millest oli kadunud igasugunegi väärikus ja moraal.

Mis on siis see Vladimiri unenägu? Minu jaoks ühendab see ära põhjused väga paljude inimeste homofoobia taga. Ei ole ratsionaal-set argumenti, miks ühiskond peaks demo-niseerima alternatiivseid seksuaalkäitumisi. Selline sallimatus on peaaegu alati seotud mõne põhjendamatult ekstsentrilise hirmu-ga - on siis selleks mingit liiki paranoia? Või äkki ebakindlus oma enda seksuaalsuses? Vahest on see rudimentaarne jääk homo-sovetikuse kasvatusest kohalike inimeste ajudes? Noorem põlvkond kipub olema nendes küsimustes mõistlikum. Rumalus ei ole õnneks otseselt päritav. Samas kahjuks siiski ka õpitav.

Geivastaste argumendid, on need siis parasjagu abielude, hariduse või avaliku korra kontekstis, on üles ehitatud lapsikule ksenofoobiale ning emotsionaalsetele liial-dustele. Reaalsus on aga see, et ei tule kuskilt kurja homo lõhkuma pereväärtuseid - nende lõhkumine või hoidmine on perede endi teha. Ükski lesbi ei tule muutma maagiliselt laste seksuaalset orientatsioon - kui mulle ei maitse viinerid, siis ükski demonstratsioon, reklaam ega argument selle söömise poolt. ei muuda minu maitse-eelistust. Ei ole olemas transseksuaale, kes iibe vähendamisega tege-levad, või pühenduvad oma orientatsioonist tulenevalt kurjuse levitamisele. See on kõik üks homofoobide lilla unenägu.

Tegelikkus on see, et kui kohelda seda parata-matut osa ühiskonnast inimväärselt, võrdselt ning eelarvamuste vabalt, siis ainuke asi, mis juhtub on see, et rohkem inimesi saab elada oma elu õnnelikult. Kõrge LGBT tolerantsu-sega ühiskonnad on tänapäeval haritud, hästi toimivad ja majanduslikult edukad. See on ju mudel, mille poole kõik peaks liikuma.

Kahjuks pole aga Vladimir ainuke, kes näeb lilat unenägu. Sama näevad ka kuna-gine edukas kergejõustiklane, Pereraadio diktor, kahtlaselt võõrapäraste näojoontega marurahvuslik poliitik ning ka tuhanded-miljonid-miljardid teised uimased inimesed. Mine tea, järsku näed sama unenägu sinagi, kallis tipikas? Kui see on nii, siis vahest oleks tagumine aeg ennast kuskilt vallatust kohast näpistada ning üles ärgata! Ei pea olema Vladimir!

nimega “Tugev Rusikas”. Algas Esimene geimaailmasõda.

“Issand kui rõve,” kommenteeris minu selts-konnas olev tüdruk suudlevate naiste fotot ajakirjas. Kaks mõtet tärkas pähe: esiteks, see plika ei satu vist kuigi tihti EKA pidudele ning teiseks - kus see ajakiri on. “Miks sa arvad, et see rõve on,” ma pidin ma samuti küsima ja ta rääkis mulle edasi Vladimiri unenäost.

Geid olid vähemuses ning sõja algusaastatel võidutses Tugev Rusikas Lilla Mustika üle. Lahingud toimusid tollal valdavalt geialade tagalates ning Lilla Mustikas kandis valu-said kaotusi. Maailma heterokogukond oli juba kindel, et Tugev Rusikas hävitab varsti täielikult Lilla Mustika. Ometigi nad eksisid, sest ühes homobaasis oli sügava saladus-katte all valmimas seade, mis tõi kriitilise pöörde sõjas - geipomm. Lilla Mustikas lasi välja esimese pommi jõululaupäeval - rahu ja armastuse ajal, kui kõik maailma kristla-sed palvetasid koos, soovides aeglast surma ning põletavaid kannatusi oma vaenlastele. Geipommi mõju oli katastroofiline - sõda oli läbi!

Jumalajüngrid saavad selle küsimuse osas vastakaid signaale. Ühes riigis laulataatkse geipaare igapäevaselt, mõnes teises kogu-takse pensionäridelt allkirju mingi idüllilise peremudeli hoidmiseks, kolmandaks jäetak-se ühiskondlik dialoog vahele, ning lihtsalt loobitakse kividega. “Jumala silmis on see tülgastav patt,” ütles mulle üks vennike, kes vist Oleviste koguduses jutlustab. Veider, näiteks uuel Paavstil olevat selles küsimuses kama. Jällegi Lasnamäe kiriku peakontori boss, Kiril, leiab et on ikkagi vaja keelata ka-hel mehel tänava peal käest kinni hoidmine. Mitte midagi ei ütle ühiskondlik vihakam-paania paremini, kui usuorganisatsiooni kõrge juhi toetus!

Abitud noored naised itkesid tänavatel, kui liibuvates pükstes geisõjaväelased marssisid rulluiskudel sisse heterolinnadesse. Nad vägistades igat korraliku meest, last ja kodu-looma, kes nende tee peale ette jäi. Vastas-sooiharad koguti kokku helesiniste vagunite peale ning saadeti koonduskeskustesse, kus elektroonilise muusika ning muu ülisala-jase homotehnoloogia abil muudeti nende orientatsiooni. Vähesed allesjäänud heterod suutsid veel põgeneda maa alla, kus nad

Aleksander VassiljevReporterTTÜ Üliõ[email protected]

LILLA UNENÄGU

“VARAST RÖÖVIDES” E 16.09 / 20:00 / ruum VII-226 / pilet: 2€ "Varast röövides" on põnevusfilm, kus kaks endist varast Emilio (Miguel Varoni) ja Alejandro (Fernando Colunga) pöörduvad endise ameti juurde tagasi, et röövida latiinost ärimeest, kes on petnud paljusid teisi latiinosid ning röövinud neilt raske tööga teenitud raha. Kui vargapaar ei leia oma meeskonda kompetentseid liikmeid, pöörduvad nad oskusliku töölisklassi poole, et nende seast talente leida.

“OLEN NII ELEVIL”

E 23.09 / 20:00 / ruum VII-226 / pilet: 2€ Pedro Almodóvari "ülikerge komöödia" üle ookeani katastroofi poole lendava lennuki reisijatest ning neisse elurõõmu süstida püüdvatest stjuuarditest, milles teevad karakterrollid hispaania kino tuntuimad staarid Cecilia Roth ("Kõik minu emast"), Javier Camara ("Räägi temaga"), Lola Duenas ("Volver") ning cameo-rollid Penélope Cruz ja Antonio Banderas.

“LOVELACE” E 30.09 / 20:00 / ruum VII-226 / pilet: 2€ Kogu tõde kurikuulsa pornostaari Linda Lovelace'i elust ja isiklikust tragöödiast! Lovelace oli lihtne Florida koolitüdruk Linda Boreman, kellest sai peale isehakanud filmimehest Traynoriga tutvumist maailmakuulus pornostaar. Hiljem jättis Lovelace siiski pornotööstuse selja taha ning lahutas Traynorist, keda ta süüdistas oma naiivsuse ärakasutamises ning pornofilmidesse ja prostitutsiooni meelitamises.

spetsialistide peamisi tunnuseid. See saab õppekava üldeesmärkide ja õpi-väljundite aluseks. Peamistest eesmär-kidest lähtuvalt koostatakse moodulid ja valitakse ained. Meil eristatakse üld-, alus-, põhi-, eriala- ja vabaainete mooduleid. Juhend esitab ka õppekava eesmärkide ja väljundite näidised. Neid väljundeid ole palju, soovitavalt 5-6, mis iseloomustavad eriala peamisi aspekte.

Tavaliselt käsitlevad need järgmisi professionaalse töö aspekte. Teab oma eriala peamiste valdkonda-de tähtsamaid teooriaid ja oskab neid praktikas kasutada. Teab, kuidas leida oma tööks vajalikku infot ja oskab seda kasutada oma tead-miste laiendamiseks ja arenguks. Teab töö, töösuhete, suhtlemise, mees-konnatöö, võimuvõitluse ja juhtimise probleeme kaasaegsetes organisatsioo-nides. (Organisatsiooni tase). Teab töö otsimise ja tööturul toimetu-leku probleeme ja võimalusi. Vajadusel oskab hakata ise endale tööandjaks. (Majandussüsteem, ettevõtlus ja töö-turg). Teab, mida tähendab olla aktiivne kodanik, oskab poliitiliselt mõtelda, oskab kasutada poliitilist suhtlemist nii tööl kui ka avalikkuses. (Demokraatia ja poliitikad Eestis ja EL-s).

Need eesmärgid ja väljundid peaksid olema kaetud vastavate moodulite ja kursustega. Tehnilistes õppekavades pööratakse peamine tähelepanu esime-sele kahele väljundile, mis on kaetud mitte ainult eriala-, vaid ka põhimoo-dulitega. Seega peaksid need õppeka-vad kindlasti tagama oma eriala (kitsa-ma) spetsialisti kujunemise. Ülejäänud kolme väljundiga tegeletakse aga üsna vähe ja seepärast neid sageli õppekava väljundite hulgas polegi. Siiski peaksid ka insenerid saama vähemalt sisseju-hatuse oma erialase töö laiematesse probleemidesse organisatsiooni, ma-janduse ja poliitilise süsteemi tasemel. Majandusteaduskonnas on ka kolmas ja neljas väljund (töö, juhtimine, töö ot-simine jt) nii põhi-, kui ka erialamoo-dulite hulgas. Sotsiaalteaduskonnas on eriala- ja põhimoodulite hulgas kolmas ja viies väljund (töö organisatsioonis ja poliitilised protsessid ühiskonnas). Lühidalt, kui õppekava on ainete ja

Siin on tuumaks õppekava kujunda-mine ning ainekavade täiustamine. Teatavasti keskendubki kaasaegne õp-pekava teooria osapoolte suhtlemisele (conversation theory). Juba 50 aastat tagasi hakati loobuma ühekülgsest ärimudelist, kus üks osapool määras õppekava eesmärgid ning õpiväljundid ja nende saavutamise meetodid. Nime-tatud hariduspoliitika kursus tugineb kaasaegsetele sotsiaalteadustele, mida avatakse pikemalt autori loengukur-susel „Sissejuhatus sotsiaalteadustes-se“ (TSK0182). See kursus arendab ainulaadset põhimõistete süsteemi, mida kasutatakse ka Hariduspoliitika vabaaines.

Õppekava praktika ja spetsialisti kujunemineKes on üliõpilane? See on isik, kes läbib õppekava. Nii on määratletud üli-õpilane ühe kõrgkooli õppekorralduse eeskirjas. Formaalselt on see muidugi õige, tuleb omandada ettenähtud kur-sused ja koguda vajalik arv ainepunkte. Ometi ei piisa sellest uuendusmeelse ja ettevõtliku spetsialisti kujunemiseks. Punktide taga peaks olema teoree-tiliste teadmiste ja nende praktikas kasutamise oskuste süsteem. Erinevate ainete teooriaid saab kõige paremini seostada üliõpilaste seniste teadmiste ja kogemustega vastava teooria alusel. Selleks on spetsialisti kujunemise ja arenemise teooria. Sellest lähtudes oleks vaja koostada õppekava ning ai-nekavad ja viia läbi õppetöö. Tavaliselt see siiski nii ei ole. Enamasti koosta-vad õppekavu ja ainekavu õppejõud ise, lähtudes oma, mitte aga tudengite senistest teadmistest ja nende täien-damise võimalustest. Sellise praktika aluseks on pigem mehaaniline teooria, kus õppekava on ainete mehaaniline kogu ja ainepunktide summa.

Ka Eesti kõrgharidus lähtub EL ha-riduspoliitika suunistest. Osaletakse Bologna protsessis, mis peaks muut-ma erinevate maade kõrghariduse õppekavad võrreldavateks. Ka meil on koostatud kõrgkoolide õppekavade arendamise juhendmaterjalid. Soovita-takse kasutada väljundipõhiseid kavu. Nende järgi uuritakse kõigepealt vaja-dust ühe või teise eriala spetsialistide järele. Seejärel analüüsitakse edukate

Tudengite algatus: hariduse kvaliteedi töögrupid (HKT) alates 2011 - 2012 õppeaastast, mille koordinaato-riks on olnud TTÜ Üliõpilasesinduse liige Kätlin Tiigi (uuest õppeaastast on selleks Johann-Gustav Lend).

Viimasel õppeaastal käsitleti kõiki õp-pekavasid eraldi ja analüüsiti pea kõiki aineid. Kuigi projekti on kaasatud ka õppejõude ja õppeosakond, on see töö siiski tuginenud peamiselt praktilistele kogemustele. 2012/2013 aasta tulemuste kokkuvõte tunnistab, et tudengite aru-saamine õppekavadest on väga puudulik, kuid ka enamike õppejõudude pedagoo-giline pädevus jätab soovida.

Õppetöö ei ole aga lihtsalt õpetamise praktika, vaid seda praktikat on aas-tasadade jooksul ka varem hinnatud ja analüüsitud. Seega on olemas palju analüüse ja nende alusel arendatud pedagoogilisi teooriaid. Nendest kõige tuntum on kindlasti ainedidaktika ja (meil) kõige vähem tuntud õppekava teooria ja poliitika. Kaasaegse õppe-kava teooria rakendamine õppekavade koostamisel ja õppetöö planeerimisel on kõige efektiivsem ja kiirem viis noorte spetsialistide optimaalse eri-alase arengu tagamiseks. See tähendab olemasolevate õppejõudude parimate kogemuste seostamist õppekava teoo-riaga. See seos vormistatakse õppeka-va üldeesmärkide ja õpiväljunditega. Peamine väljund on ju mitmekülgselt ettevalmistatud spetsialist. Õppekava teooria on muutunud haridusteaduste kõige kiiremini arenevaks osaks, kuna ta võimaldab radikaalseid haridusre-forme.

Käesolev artikkel teeb HK töögruppi-de liikmetele, aga ka teistele teemast huvitatud üliõpilastele, ettepaneku osaleda vabaaines haridusteooria ja –poliitika. See kursus teeb sissejuhatava ülevaate Eesti ja EL hariduspoliitikast ja seostab need ka õppijate ja noorte spetsialistide arengu teooriatega ning õppekava poliitikaga (TSK0183). Keskne probleem on tudengi kui tu-levase spetsialisti osa ja võimalused osaleda enda hariduse kujundamisel.

PERSooN


ETTEPANEK: SEOSTAME HKT, õPPEKAvAdE TEOORIAd jA POLIITIKAd! ehk kuidas seostada oma erialaseid õpinguid enda arenguga ülikoolis ja edasises karjääris?

Kaarel HaavTTÜ majandusteaduskonna õppejõ[email protected]

See kursus ei esita suurel hulgal fakte, vaid piiratud mahus põhimõisteid ja probleeme, millesse kursuse raames süvenetakse. See algab inimese, ühis-konna, kultuuri ja looduse mõistete seostatud käsitlusest. Nende vahekordi täpsustavad sotsiaalsete subjektide ja struktuuride mõisted. Nii on majan-duses peamised subjektid tootjad ja tarbijad. Ärifirmades on peamisteks omanikud ehk ettevõtjad, juhid ja töö-tajad. Demokraatlikes riikides on ko-danikud, nende valitud esindajad ehk poliitikud, avaliku sektori teenistujad ja juhid. Nende subjektide vahekord on sätestatud mitmesuguste normidega (seadused, organisatsiooni põhikirjad, ametijuhendid jne) ehk üldistatult – sotsiaalsete struktuuridega. Need struktuurid on sotsiaalse ebavõrdsuse aluseks, see aga tekitab probleemid selle ebavõrdsuse põhjendatusest, efektiivsusest ja õiglusest. Nendel peamistel subjektidel on reeglina ka erinevad huvid ja väärtused, nad kasu-tavad oma probleemide mõistmiseks ja lahendamiseks erinevaid mudeleid ja teooriaid. See põhimõistete süsteem sisaldab nii faktilisi ehk suhteliselt ob-jektiivseid mõisteid (nagu subjektid ja struktuurid), kui ka hinnangulisi (efek-tiivsus, õiglus) ja väärtuselisi mõisteid (isiklik edu ja heaolu või sotsiaalne solidaarsus ja heaolu).

Antud põhimõistete süsteem seostub ka teadmiste tüpoloogiaga. Bloomi taksonoomia eristab selliseid tase-meid, nagu: teab (mõistete süsteemi), saab sellest aru, oskab seda seostada enda kogemustega, oskab seda kasu-tada sotsiaalse praktika kirjeldamisel ja analüüsimisel, oskab teha üldistusi, oskab seda seostada teise mõistete süs-teemide ja teooriatega jne.

Spetsialisti arengu teooria kui õppekava kujundamise alus. Mitte ainult Eestis, vaid ka teistes EL-i maades on probleemiks õppekava ja spetsialistide arendamise teooriate vä-hene tundmine. Halvem on see, et seda ei peeta üldse tähtsaks ja vajalikuks. Nii ei kasutata ära ka olemasolevaid spetsialiste. Selle all kannatavad aga eelkõige üliõpilased, kes kuhjatakse üle suure hulga tehniliste teadmistega, laskmata neil süveneda enda arusaa-made arendamisele erialateaduste abil. Õppejõud aga keskenduvad oma aine tekstile, mitte selle mõistete ja teooria-te süsteemi süvendatud edastamisele. Veel vähem püütakse seostada oma

moodulite kogum, kus spetsialisti mitmekülgne areng ei ole õieti ühegi aine eesmärk, siis on tulemuseks spetsialist kui erinevate aineteadmiste kogum. On küsitav, kuidas need eri ained omavahel seostuvad ja kas nad moodustavad teooriate süsteeme ja mõistete hierarhiaid. Kuid spetsialist saab olla uuendusmeelne ja ettevõtlik vaid siis, kui tema teadmised ja nende rakendamise oskused moodustavad seostatud terviku, mõistete ja teooriate hierarhilise süsteemi. Eri ainete teoo-riad peaksid üksteist täiendama, nende mõisted peaksid omavahel seostuma. Sel juhul süvenevad üliõpilased pide-valt eriala teooriatesse ja samal ajal ka nende rakendamisse praktikasse. Selline õppekava pole mitte ainult ai-nepunktide ja moodulite kogum, vaid ka erialateooriate, mõistete ja meetodi-te kompleksne ja hierarhiline süsteem. Kui tudengid on viinud oma senised teadmised, kogemused, oskused ja hoiakud kooskõlla sellise teoreetilise süsteemiga ja selle rakendamise os-kustega, siis suudavad nad lahendada ka oma eriala praktilisi probleeme loominguliselt ja uuenduslikult.

Spetsialisti ja organisatsiooni seoste teooria. Siin on abiks kõige üldisemate mõis-tete nagu spetsialist ja organisatsioon, insener ja tehnika, teadus ja haridus, kodanik ja riigi seoste tundmine. Seda võimaldab spetsiaalne loengukursus „Sissejuhatus ühiskonnateadustes-se“ (TSK0182). See on originaalne kursus, millel on kolm peamist inno-vaatilist tunnust. Esiteks määratleb see inimese ja ühiskonna, spetsialisti ja organisatsiooni vahekorda käsitlevate mõistete süsteemi. Teiseks seostatakse see süsteem peamiste hariduse, töö ja poliitika institutsioonidega Eestis ja võrdlevalt ka EL-s. See seostab üliõpilase, spetsialisti ja kodaniku po-sitsiooni vastavate organisatsioonide struktuuride ning seadustega. Samuti viidatakse peamistele infosüsteemi-dele nende valdkondade kohta Eestis ja EL-s. Nii on võimalik seda kursust seostada teiste oma õppekava põhi- ja erialakursustega. Samuti saab selle alusel oma teadmisi vajaduse korral täiendada. Kolmandaks sisaldab see mõistete süsteem ka sotsiaalsete subjektide väärtusi, huvisid ja polii-tilisi orientatsioone. See on aluseks professionaalsete, organisatsiooniliste, rahvuslike ja poliitiliste identiteetide kujunemisele.

PER PERSooN SooN


aine teooriaid teiste sama valdkonna teooriatega. Erialases praktikas on keerulised probleemid ka komplekssed ja vajavad erinevate aspektide arves-tamist ja sealjuures kõige sobivamate teooriate kasutamist. Erinevate tea-duste ja teooriate seostamine prakti-kas esinevate probleemide uurimisel on nende loomingulise lahendamise aluseks. Veelgi keerulisemaid ja vas-tuolulisemaid sotsiaalseid probleeme, nagu on ettevõtlus ja töösuhted, ei saagi hästi mõista ilma eri osapoolte käsitlusi arvestamata.

Autor on seda teooriat rakendanud ja arendanud ka haridussüsteemis, seal-hulgas ka loengukursusel „Eesti ja EL hariduspoliitikast“ (TSK0183). Lisaks on autor Euroopa Komisjoni Hariduse ja Kultuuri Täidesaatva Agentuuri (EACEA) ekspert. Ta on kirjutanud ja avaldanud hariduse ja õppekavade teemadel mitmeid teadusartikleid rah-vusvahelistes ajakirjades. Eesti keeles ilmusid artiklid õppekava teooria aren-damisest TTÜ-s selle aasta 5. mail ja 14. juunil Õpetajate Lehes.

K. Haava artikleid.

Õppekavade ajalugu ja sotsioloogilise teooria arendamine Eestis. 2012, inglise keeles.

Õppekavateooria arendamine kõrg-hariduses. Käsikiri.

Loengukursused.

Sissejuhatus ühiskonnateadustesse. TSK0182. (Spetsialisti kujunemine ja areng ülikoolis, majanduslikes ja poliitilistes organisatsioonides).

Eesti ja EL hariduspoliitika. (TSK0183). Kursus keskendub õppijate osale ja võimalustele koolides ja ülikoolides Eestis võrdle-valt teiste EL maadega.

MEiE üLiKooL


UUS õPPEKORRALdUSEESKIRI EHK MIS MEIE jAOKS MUUTUB

Olen alati olnud arvamusel, et muudatused on igas eluvaldkonnas edasiviivaks jõuks. Iseasi on muidugi see, kui kiiresti nendega harjuda suu-detakse, sest sageli pole millestki vanast ja tuttavast lahti laskmine kuigi kerge. Alates käesolevast õppeaastast saame üheskoos näha, kui kiiresti ja valutult on võimalik harjuda muudatustega, mis kõrgharidusreformi jõustumise tõttu TTÜ Õppekorralduseeskirjas toimunud. Kuna kõik Õppekorralduseeskirjas aset leidnud muudatused jõustuvad enne 2013. aastat õppima asunud tudengite jaoks astmeliselt, võib esmapilgul näi-da, et valdav enamus TTÜ tudengitest on mõneks ajaks suuremast segadusest ja küsimusterahest säästetud. Nimelt kehtib uus Õppekorralduseeskiri täies mahus vaid käesoleval aastal ülikooli astunud tudengitele, samas kui juba varem immatrikuleeritud saavad suu-remalt jaolt vanade tingimuste järgi edasi õppida. Ülikooli astumise aastast sõltumata hakkavad kõik tudengid üheste tingimuste järgi õppima alles 2016/2017 õppeaastast alates. Seega näib harjumiseks aega olevat.

Kes siis ikkagi tasuta õpib?

Uue Õppekorralduseeskirjaga kaasne-vatest muudatustest lähemalt rääkima hakates tasub esmalt üle vaadata tee-ma, mis paljudele senini segaseks jää-nud - võimalus omandada kõrgharidust tasuta. Enne 2013. aastat õppima asu-nud tudengite jaoks jääb üldpilt kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni samaks - täiskoormusega riigieelarvelisel kohal õppiv tudeng õpib ka edaspidi tasuta, samal ajal kui riigieelarveväli-sel kohal õppiv tudeng oma õpingute eest maksab. Endiselt on RE kohal õp-pides kohustuslik sooritada õppeaasta jooksul vähemalt 45 EAP-d ning REV kohal 30 – vastasel juhul tudeng kas arvatakse üliõpilaste nimekirjast välja või viiakse tasuta õppekohalt üle tasu-lisele. Samuti peab üliõpilane täitma õppeaasta lõpuks osakoormuse alam-piiri ehk suutma koguda vähemalt 15 EAP-d iga õpitud semestri kohta – vas-tasel juhul ootab eksmatrikuleerimine.Alates 2013. aastast sõltub see, kas tu-deng peab oma õpingute eest maksma, tema õppekeelest ja –koormusest. Osakoormusega õppes tasuta kohad puuduvad; samuti toimub tasuline õpe bakalaureuseõppe inglisekeelsetel õppekavadel (magistriõppe inglise-keelsed kavad on täiskoormusega õp-puritele siiski tasuta, v.a majandus- ja sotsiaalteaduskonnas).Uued tundengid saavad võimaluse

tasuta kõrgharidust omandada, kui asuvad õppima täiskoormusel ees-tikeelsele õppekavale ning koguvad õppeaasta lõpuks vähemalt 45 EAP-d. Erandiks on majandus- ja sotsiaal-teaduskonna tundengid, kes õpivad nominaalkoormusel ning kes peavad koguma vähemalt 30 EAP-d semest-ris. Üliõpilased, kes on asunud õppima täiskoormusel, ent koguvad õppeaasta lõpuks vähem kui 45 EAP-d, viiakse üle tasulisse osakoormusega õppesse. Alates 2014/2015 aastast peavad kõik üliõpilased, ka kaugõppe tudengid, koguma vähemalt 15 EAP-d semestri kohta ehk täitma osakoormuse mini-maalnõude.

Kui üliõpilane kogub nominaalkoor-musest vähem ainepunkte, peab ta puudujäänud EAP-de eest maksma. Võtame näiteks majandus- ja sotsiaal-teaduskonnas õppiva tudengi, kellel õnnestub esimesel semestril koguda 25 EAP-d. Kuna nõutud 30-st ainepunk-tist puudub 5, peab ta 5 ainepunkti eest maksma. Oletame, et teisel semestril kogub ta 30 EAP-d, mis teeb kahe semestri peale kokku 55. Kuna arves-tus toimub kumulatiivselt ning teiseks semestriks peaks olema kogutud 60 EAP-d, maksab ta endiselt 5 puuduva ainepunkti eest. Kolmanda semestri lõpuks on ta aga suutnud koguda 90 ainepunkti, ega pea seega enam maks-ma.

Crisely Apri ReporterTTÜ Üliõ[email protected]

MEiE üLiKooL


Eksamid – mitu ja millal?

Nüüd, kus kõige suurem ja üldisem muudatus on lahti seletatud, saab hakata eraldi vaatlema väiksemaid ja konkreetsemaid muudatusi, mis puudutavad ka enne käesolevat aastat immatrikuleeritud tudengeid. Võtame näiteks eksamite sooritamise korra. 2013/2014 õppeaastal ülikooli astunud tudengid saavad eksameid sooritada vaid deklareerimissemestri jooksul – ühe õppeaine deklaratsioon kestab ühe semestri jagu. Enne 2013. aastat õppima asunud tudengitel on aga veel võimalus eksamit kuni kahe dekla-reerimissemestrile järgneva semestri jooksul sooritada, ent seda vaid kuni 2013/2014 õppeaastani deklareeri-tud õppeainete puhul. Alates 2014/2015 õppeaastast tuleb kõigil üliõpilastel sooritada eksamid deklareerimisse-mestri jooksul.

Olulised muudatused on toimunud ka näiteks põhi- ja lisaeksamite sooritamise korras. Kui põhieksam toimub põhieksamisessiooni ajal, siis lisaeksamiks on ette nähtud lisaeksa-misessioon, mis jääb nüüdsest semestri sisse. Ka kõik lisaeksamisessioonil kogutud ainepunktid arvestatakse semestri koormusesse. Sel aastal on lisaeksamisessioon viimast korda eel-nädalal - alates 2014. aastast hakkab see olema juba põhieksamisessiooni

ning aja- või asendusteenistusega/lap-sehoolduspuhkusega seoses akadeemi-lisel puhkusel olijad).

Kahtlemata leidub uue õppekorral-duse juures individuaalseid plusse ja miinuseid kõigile üliõpilastele. Olles Õppekorralduseeskirja muutumisega kaasnevaid muudatusi analüüsinud, olen arvamusel, et paremas seisus on hetkel siiski käesoleval aastal immat-rikuleeritud tudengid – sel lihtsal põh-jusel, et neil puudub kogemus vanade reeglite järgi õppimisega ning sellest tulenevalt ka võrdlusmoment. Kui oled 2013. aastal immatrikuleeritud tudeng ning sulle hakkavad kohe kehtima uued tingimused, siis on ühest küljest muidugi infohulk ja sellest tulenev segadus suur, ent kui mingil hetkel juba selge arusaam ja üldpilt tekkima hakkab, on edaspidi lihtne. Kuigi ast-melised muutused on kardinaalsetest paremad, harjutamaks antud konteks-tis vanu tudengeid millegi uuega järk-järguliselt, tekitab ilmselt üsna palju segadust ja küsimusi see, millal siis ikkagi millised tingimused enne 2013. aastat õppima asunutele kehtima hak-kavad. Ärgem siis kartkem sellistes olukordades Õppekorralduseeskirjaga lähemalt tutvust teha.

järel (samas on siiski võimalik soorita-da lisaeksamit õppejõu nõusolekul ka põhieksamisessiooni sees). Oluline on ka see, et alates 2013/2014 aastast saab ühe deklaratsiooni alusel ühes õppe-aines eksamit sooritada vaid 2 korda. Õppeaine korduv deklareerimine on juba kõigile tasuline ning sooritus tuleb üliõpilase poolt iseseisvalt ÕIS-i sisestada.

Kui käesolevast aastast alates saavad kõik õpilased sooritada eksameid vaid 2 korda, siis sarnane lugu on ka arves-tustega, mida enne 2013. aastat vastu võetud üliõpilased saavad sooritada kuni 2014/2015 aasta lõpuni kolmel erineval ajal enne eksamisessiooni. Uutele üliõpilastele peab arvestuse sooritamiseks olema ette nähtud vaid kaks aega.

Õppetööd puudutavate muutuste hul-gas tasub eraldi mainida ka muudatusi seoses akadeemilise puhkusega. Eel-nevalt oli omal soovil akadeemilisele puhkusele minnes õigus aineid ka puhkuse ajal deklareerida ning eksa-meid ja arvestusi sooritada. Kui enne käesolevat aastat õppima asunud tu-dengitel on endiselt selline võimalus, siis alates 2013. aastast vastuvõtuvõe-tud üliõpilased akadeemilise puhkuse ajal enam aineid deklareerida või eksameid ja arvestusi sooritada ei saa (v.a erandjuhtudel ehk puudega isikute

UUS õPPEKORRALdUSEESKIRI EHK MIS MEIE jAOKS MUUTUB

Kui arvad, et tegemist on pelgalt pealkirjaga, mille eesmärk on püüda sinu tähelepanu ja sulle hoopis mingit toodet pähe määrima hakata, siis on sul ainult poolenisti õigus. Tähelepanu püüda tahtsin ma tõepoolest, kuid iga sõna on siinkohal mõeldud tõesena.

Stipendiume, mida makstakse üliõpilas-tele nende õppeedukuse järgi, sellest aastast õpinguid alustavad üliõpilased suure tõe-näosusega saama ei hakka. Praeguste plaa-nide kohaselt hakatakse antud stipendiume maksma alates 2014/2015 õppeaastast. Konks on aga selles, et sellel õppeaastal oma õpinguid alustavad üliõpilased ei saa neid ikkagi taotleda. Ainuke raha, mida oma õpinguid sel-lel aastal alustavad üliõpilased riigilt taotleda saavad, on vajaduspõhine õp-petoetus. Antud toetusele kvalifitsee-ruvad aga ainult need üliõpilased, kelle

MEiE üLiKooL

sika). Antud valdkondades on Eestis ka väga suur spetsialistide põud.Käivad jutud, et erialastipendiumid on mõeldud kuni 10% tudengitele, kelle õppekava kuulub prioriteetsesse õppeka-vagruppi. Antud juhul ehk isegi prob-leemi poleks, kui selle taga oleks loogika, kus prioriteetsetest õppekavagruppidest valitaks mingid kindlad erialad, mille kõigile või enamikele üliõpilastele haka-takse maksma antud stipendiumit ning mis moodustaksid kõikidest prioriteet-sete õppevaldkondade üliõpilastest nt 10%. Olgem ausad, teatud loodus- ja tehnoloogiaerialadel on üliõpilasi juba piisavalt ning need ei vaja taolist sti-pendiumiga turgutamist. Samas peaks see protsent siiski suurem olema, et Eesti vajadusi paremini katta.

Probleem tekib aga siis, kui näiteks see 10% tudengeid jaguneb ära kõigi õppe-kavade vahel, mis kuuluvad prioriteet-setesse õppekavagruppidesse. Miks peaks abiturient minema õppima too-tearendust ja tootmistehnikat, kui tema teine valik on mingi pehmem eriala ja ta teab, et ta ei kuuluks tootearenduses ja tootmistehnikas selle kümnendiku hulka, kes erialast stipendiumit saaks? Prioriteetse eriala stipendium on idee poolest just selleks mõeldud, et kallu-tada valik taolisel juhul tootearenduse ja tootmistehnika suunas, kuid antud kujul ei täida see stipendium oma ees-

leibkonna sissetulek ühe liikme kohta on kuni 280 eurot. Toetuse suurusteks on kas 75, 135 või 220 eurot (täpsem info ülikooli kodulehe „Tudengile“ alalehel). Vajaduspõhise toetussüstee-mi sisseviimine oli igati vajalik, et ai-data tudengeid, kes ei ole materiaalselt kõige paremini kindlustatud. Kui me aga jätame ühe „partii“ üliõpilasi tu-lemuspõhistest stipendiumitest täiesti ilma, siis tekib mul isiklikult küsimus, kas riik oma kõige tublimaid üliõpilasi üldse ei väärtusta? Kui minna stipen-diumi hilinemise põhjuse juurde, siis selleks on asjaolu, et eurorahad, millest plaanitakse antud stipendiume esialgu maksta, ei jõua õigeks ajaks kohale.

Teine küsimus on seotud erialaste stipen-diumitega, mille eesmärgiks on soodus-tada teatud erialade õppimist. Minis-teeriumi poolt lubati veel mõni aeg tagasi, et stipendiumid prioriteetsetele erialadele rakenduvad samuti sellest õppeaastast. Tundub, et ka need sti-pendiumid lükatakse järgmisesse õp-peaastasse. Täiendavalt lisan juurde, et see ei puuduta kuidagi IT-Akadeemia stipendiume. Põhjuseks on jällegi as-jaolu, et neid plaanitakse maksta euro-rahadega, mis aga ei jõua õigeks ajaks kohale. Antud otsus mõjutab väga pal-jusid TTÜ tudengeid, kuna hetkel on prioriteetseteks õppekavagruppideks ka IT, tehnika ja loodusteadused (füü-


SELLEL AASTAL SISSEASTUNUd TõENÄOLISELT STIPPI EI SAA!!

Jaanus MüürÜliõpilaskonna juhatuse liige sotsiaal- ja [email protected]

MEiE üLiKooL


Tuutor aitab!

Tuutorit ei tasu karta, sest selle ameti valivad eranditult avatud ja abivalmis tudengid, kes annavad endast parima, et igale su küsimusele võimalikult täpne vastus leida. Isegi, kui selleks tuleb rebane käe kõrval dekanaati viia ja koos targemaks saada.

Peamiselt pöördutakse meie poole orien-teerumist ja õppekorraldust puudutavate küsimustega, aga vahel avaldame rebas-tele nii sügavat muljet, et tullakse hoopis kohtingule kutsuma. Vahel on tuutorite poole pöördutud isegi nii kummaliste as-jadega, nagu bändiruumide ja -liikmete leidmine, abi perearsti vahetamisel ning uuritud, kellele teatada, kui paar päeva haige olles kooli ei jõua.

Rumalaid küsimusi pole olemas, sest kui miski juba muret tekitab, siis jä-relikult on vastus oluline. Uus reform ja õppekorraldus ajavad segadusse ka vanemaid tudengeid, mis siis veel

On eelnädala esimene päev ja koridorid on esimeste loengute eel täis ootusärevust. Esmakursuslased vaatavad segaduses pilkudega vahel-dumisi tunniplaani ja seintel rippuvaid viitasid. Abi ei paista kusagilt, sest inimesed ümberringi tunduvad sama eksinud olevat. Lootus loengusse jõuda hakkab juba kaduma, kui äkki kuuled oma kõrval sõbralikku häält. Tõstad pilgu ja avastad, et oled ootamatult kohtunud Tuutoriga. Sellel hetkel sa seda veel ei tea, aga kui ta on juhata-nud su õigesse kohta, julgustanud ka edaspidi nõu küsima ja soovinud ilusat esimest koolipäeva, tekib tunne nagu oleksid leidnud endale uue sõbra.

Tuutorit tasubki vaadata, kui vanemat ja targemat sõpra, kelle jaoks ei ole ükski küsimus liiga rumal. Sa tunned ta alati ära kollase särgi ja naeratuse järgi. Teda võib kohata tuutoritundi-des, koridoris jalutades ja infopunktis.

rebastest rääkida, kelle jaoks on kõik alles uus.

Kui sul on küsimus, millele keegi teine ei oska vastata, siis otsi üles lähim tuu-tor ja küll te koos vastuse leiate.

Tuutorid ongi selleks, et aidata!

Helene AbelEhitusteaduskonna [email protected]

Foto: Riho Külaots/TTÜ Fotoklubi

märki.

Meie üliõpilasesindus koos teiste üli-õpilasesinduste ja Eesti Üliõpilaskon-dade Liiduga ei ole taoliste arengutega sugugi rahul! Marru ajab ka see, et üliõpilased istusid veel kevadsemestril ministeeriumi ja teiste osapooltega ühe laua taga, et arutada täpsemalt, millistel alustel ja kuidas stipendiumi-te maksmine peaks toimuma. Siis ei olnud stipendiumite hilinemisest mitte mingit juttu. Alles viimasel kohtumi-sel selgus, et stipendiumid hilinevad ilmselt terve aasta. Omalt poolt teeme kindlasti kõik, et asi paremuse suunas läheks, kuna leiame, et kõrgharidus-reform peab olema terviklik. See tähendab seda, et tasuta kõrghariduse ja sellega kaasnevate muudatuste ning uute õppetoetustega peavad samal ajal rakenduma ka uued stipendiumid. Lisaks puudutab ju antud küsimus rohkem kui 10 000 üliõpilast, kes sel

aastal oma õpinguid alustavad.

Ka sina saad meid toetada! Jälgi pidevalt TTÜ Üliõpilasesinduse tegemisi meie kodulehe ning ka Juuliuse Facebook’i lehe kaudu. Sama tee kindlasti ka Eesti Üliõpilaskondade Liidu vastavate leh-tedega. Lisaks levita vajadusel ka infot, sest mida rohkem üliõpilasi toimuvaga kursis on, seda parem.

Kui me aga peaksime põruma, siis siin on mõned vihjed selle kohta, kust oma õpingute toetamiseks raha saab taotleda:

1. Tallinna Tehnikaülikooli Arengu-fondi erinevad stipendiumid – taotle-mine septembris ja märtsis;

2. Tallinna Tehnikaülikooli Üliõpi-lasesinduse stipendium suuruses a' 320 eurot – taotlemine nii sügis- kui ka kevadsemestril;

3. Korp! Rotalia all oleva Rotalia Foundation’i stipendium suuruses a' 2000 eurot – taotlemine kevad-semestril (üldiselt tasub kõigi aka-deemiliste tudengiorganisatsoonide kodulehtedel silma peal hoida);

4. Jaan Poska stipendium suuruses a' 1250 eurot – taotlemine kevadse-mestril.

Kindlasti ei ole antud nimekiri lõp-lik.

Seniks aga soovin omalt poolt ilusat sügissemestrit!


MEiE üLiKooL

Alates 11. septembrist toimuvad sügissemestri õppeaine „Energiasüsteemi strateegiline arendamine“ raames igal kolmapäeval Tallinna Tehnikaülikoolis Eesti Energia ja teiste energeetika vald-konna tippjuhtide loengud. Praktikutest külalisõppejõud tutvustavad kuulajatele energeetika strateegilise juhtimise väl-jakutseid ja diskuteerivad tudengitega valdkonna arengute ning dilemmade üle.

Ootame ainet kuulama mitte ainult energeetikuid, aga ka tulevasi majandus- ja ärikorraldajaid, juriste, keemikuid, mehaanikuid, matemaatikuid ja teisi mitte-energeetikuid. Kuna fookuses on energeetikavaldkonna strateegilised juh-timisküsimused, ei eelda osalemine vara-semaid põhjalikke teadmisi energeetikast.

Õppeaine toimub kolmapäeviti 16:00-17:30 TTÜ peamajas, ruumis VII-226.

Registreeri ainesse ÕIS-is (AES0200 energiasüsteemi strateegiline arendamine) või tule vabakuulajaks!

Millised on energeetika strateegilised valikud? Mida need tähendavad tar-bijale, tootjale, riigile? Kas ja kuidas peaks arendama põlevkivienergee-tikat? Millised on elektri ja soojuse tootmise võimalused ja mis on nende hind? Mis määrab elektriturul edu-kuse? Kuidas leida mõistlik tasakaal efektiivsuse, keskkonna ja varustus-kindluse vahel, et kõik oleksid rahul? Millised on Eesti energiamajanduse arengud?

Neile ja mitmetele teistele energeetika aktuaalsetele küsimustele õppeaines „Energiasüsteemi strateegiline arenda-mine“ koos praktikutest õppejõudude-ga vastuseid otsimegi.Aine peaõppejõud ja Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo soovitab:

3 põhjust, miks ainet kuulama tulla

1) Saad tervikliku ülevaate sellest, miks ja mida energeetikas tehakseAines käsitletavad teemad tulevad Sulle kasuks nii tarbijana kui tuleviku tippte-gijana. Tule kuula, milliste väljakutsete ees seisavad täna riik ja energiafirmad ning kuidas need Sind kliendina puudutavad. Küsi ja diskuteeri julgelt otsustajatega, miks on Eestis üks või teine energeetikastrateegia valitud. Li-saks saad teada, mille üle arutletakse energiamajanduse arengukava uuenda-misel.Tule osale loengus tulevase juhi, eks-perdi või poliitikakujundaja vaatenur-gast – kuula erinevaid perspektiive, osale aruteludes ja kujunda oma arva-mus.

2) Võimalus olla vahetus kontaktis valdkonna tippjuhtidest lektoritega Igas loengus kohtud ühe energeetika valdkonna tippjuhiga, kes käsitleb oma valdkonna strateegilisi aktuaalseid kü-simusi. Tule uuri, kas teooriatundides räägitav toimib ka tegelikkuses, sest selle aine õppejõud keskenduvad just praktiliste ja igapäevaste juhtimiskoge-muste jagamisele, mida loengus koos analüüsitakse. Analüüsime kaasuseid ja ülesandeid, millega juhid oma töös kokku puutuvad.

3) Avardad silmaringi ja laiendad karjäärivõimalusi Nii energeetikule kui ka majanduse või õigusteaduse tudengitele annab aine võimaluse leida oma nišš või spetsia-liseerumine, millega siduda oma prak-tika, lõpu- või kursusetöö ja sealt edasi juba töö ning karjäär. Loengus kuuldu kinnitame praktilise õppekäiguga Eesti Energia ettevõte-tesse, kuhu üldjuhul tudeng või tava-kodanik ei satu – 2011. aastal loodud tuulepark tuhaväljal, maailma suurim põlevkivielektrijaam ja ainulaadne põlevkiviõli tootmise tehas. Energeetika valdkonnas on toi-mumas olulised arengud. Vii end

teemadega kurssi ja pane valdkonna arengud enda heaks tööle!

Energiasüsteemi strateegiline arenda-mine – loengud ja õppejõud:

Raine Pajo. Strateegiline arendamine ener-geetikas.Põlevkivikeemia ja põlevkivienergeetika Eesti energiamajanduses.

Timo Tatar. Eesti energiamajanduse aren-gukava väljatöötamine.Ando Leppiman. Riigi energeetika stra-teegia, sh energiasäästu arendamine.

Tõnis Meriste. Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine ning selle mõju keskkonnale.

Mart Landsberg. Energiapoliitika muutu-se mõju varustuskindlusele.

Andres Tropp. Tuumaenergeetika ja selle väljakutsed, regionaalne ja globaalne vaade.

Aleksei Toptsilin. Energiakaubandus, ris-kimaandus, füüsilised- ja finantstehingud.

Taavi Veskimägi või Kalle Kilk. Rahvus-vaheline koostöö elektri- ja gaasiturul.Innar Kaasik. Taastuvenergia ja väike-tootmise roll energiamajanduses.

Andres Anijalg. Vedelkütused põlevkivist meil ja mujal.

Ekskursioon Ida-Virumaale: tuhaväli ja tuulepark, Eesti elektrijaam, õlitööstus.

Mirjam Lindperejärelkasvu projektijuhtEesti Energia

EESTI ENERGIA MAGISTRIõPPE AINE TTÜS - ENERGIASÜSTEEMI STRATEEGILINE ARENdAMINE

INSENERIHARIDUST VÄÄRTUSTAB





Viimasel ajal on meedias palju juttu olnud Põhja-Korea ja Iraani tuumara-jatistest, mis põhjustavad paljudele maa-ilma riikidele meelehärmi. Energeetika-teaduskonna Üliõpilasnõukogu tudengitel seevastu mõlkusid meeles lähemal asuvad tuumaenergiat rahumeelsetel eesmärkidel kasutavad ehitised ning tekkis soov oma silmaga näha, mida need täpsemalt endast kujutavad ja kas oleks mõeldav ka Eestis-se mõni tuumajaam rajada. Pärast mõnda aega kestnud mõttetööd sai siht selgeks: on vaja korraldada ekskursioon Soome Loviisa tuumaelektrijaama ja minna TTÜ-ga tihedates koostöösidemetes ole-vat Aalto Ülikooli uudistama, et õppekäik liiga ühekülgseks ei jääks.

Ekskursiooni alguspäeva hommik oli tudengitele harjumatult varajane, kuna ärgata tuli juba pool viis. Mõni entu-siastlikum üliõpilane polnud reisiäre-vusest tingituna isegi magama jõudnud minna. Varajane äratus ei seganud aga kedagi ning üsna pea sõitsimegi laeval üle Soome lahe Helsingi poole. Ees ootas meid ilus päikesepaisteline ilm ja sadamast võtsime oma armsa bussiga suuna Aalto Ülikooli poole. Ülikooli campus on tunduvalt suurem kui TTÜ-l, kusjuures peaaegu kõik majad olid ühtviisi punasest telliskivist laotud. Esmakordselt seal viibides oli orienteerumine üsna vaevaline.

Ülikooli peamajas saime kokku ülikooli esindajatega ja meile tehti põgus pre-sentatsioon 20 000 tudengiga ülikoolist ning selle allüksusest School of Electrical Engineering, mis on Aalto vaste meie koduülikooli energeetikateaduskonnale.

torit ümbritsevad betoonist ja terasest kaitserajatised.

Enne kui saime oma jala jaama terri-tooriumile tõsta, tehti meile ettekanne Fortumist ja Loviisa tuumajaamast. Saanud pisut targemaks, sõitsime saarele, kus jaam ise asus. Kenasti oli näha suuri reaktorihooneid. Reaktorite ligi meid ei lastud, sest nagu giid ütles, neile ei ole tähtis raha, vaid turvalisus ja efektiivsus. Selle väite tõestuseks näidati meile hoopis elektrijaama kontrollruumi simulaatoreid, ehk siis suuri ruume täis erinevaid ekraane, tulesid ja lüliteid, millega sai jälgida jaama erinevate süsteemide hetkeseisu ja riketele kiiresti reageerida. Jaama operaatorid, kelle töökohaks kont-rollruum on, peavad pikalt õppima ja treenima, et kunagi nii vastutusrikast ametit pidada. Pärast simulaatorite külastust uurisime radioaktiivsust sügavuti. Läksime 110 meetri süga-vusele maa alla graniiti uuristatud jäätmehoidlat vaatama. Pisut sai seal tunnelites ringi käidud ja vaadatud, kuidas ohutult ladustada jaama töö käigus tekkinud madala- ja keskmise radioaktiivsuse tasemega jäätmed. Tuuri lõppedes kostitasid võõrustajad meid söögiga: võime uhkelt öelda, et oleme tuumajaamas lõunatanud. Veen-dumaks, et jaama külastuse ajal polnud mõni radioaktiivsuse pisik külge jää-nud, läbisime kiirgust tuvastava sead-me, mis meenutas lennujaamadest tut-tavat metallituvastusväravat. Õnneks ei lähtunud kellestki radioaktiivset kiirgust.

Korraldajad avaldavad tänu TTÜ Üli-õpilasesindusele ja Eesti Energiale, kes toetasid õppekäigu toimumist.

Esitlusele järgneski elektrile keskenduva osakonna külastus, mille käigus nä-gime väga võimast kõrgepingelaborit, mis pani oma ühiselamuga võrreldava suurusega ahhetama kõik kohal olnud energeetikatudengid. Välgu imiteerimi-seks oli labor varustatud 2-megavoldise impulsspinge generaatoriga. Kui labor sai nähtud, tehti meile väga huvitav et-tekanne Aalto elektriteadlaste põhilistest uurimissuundadest. Muuhulgas saime teada, et Soome kõrgepinge on veidi kõr-gem Eesti kõrgepingest: kodukamaral võib kohata kuni 330 kilovoldiseid liine ning põhjanaabrid kasutavad kuni 400 kilovolti. (Aaltos toimuvatest uurimis-projektidest sai kuulda ka eesti keeles, sest juhtumisi oli seal teadust tegemas Eestist pärit energeetik Lauri.)

Aalto ülikooli ekskursiooni teine osa viis meid Micronovasse, sealse mikro- ja nanotehnoloogia osakonna hoonesse, kus tegeletakse kaasaegsete mikroelekt-roonika seadmete väljatöötamise ja kat-setamisega. Meile näidati puhasruume, mis on mikrotehnoloogiliste seadmete tootmiseks hädavajalikud, kuna tava-lises toaõhus leiduvad tolmuosakesed võivad väga lihtsalt saastada pisikesed seadmeosad ja elektriskeemid, muutes nad kõlbmatuks. Tutvustati ka pooljuht-seadmete tootmise põhiprotsesse ja optikalaborit.

Järgmisel hommikul hakkasime liiku-ma Fortumi Loviisa tuumaelektrijaama poole. Jaamale lähenemisest andsid esimesena märku võimsad kõrgepinge-liinid, mis kulgesid teega paralleelselt ja mille ülesanne on kõik Loviisas toodetud sajad megavatt-tunnid Soome kodudesse ja ettevõtetesse juhtida. Üsna pea oli teel ees korralik valvepunkt, mis kinnitas tõsiasja, et oleme kohal. Kaugemal paistsid jaama kahte reak-

MEiE üLiKooL

ENERGEETIKATEAdUSKONNA KEvAdEKSKURSIOON SOOME: LOvIISA TUUMAjAAM jA AALTO ÜLIKOOL

Siim Seppi, Ivar KiitamEnergeetikateaduskonna üliõpilasnõukogu

esmaspäev

teisipäev

kolmapäev

neljapäev

reede

laupäev

pühapäev

2

1

910

162324

2526

2728

29

30

1718

1920

2122

1112

1314

54

37

6

Kell 19.00 T-Teatri etendus „A.

On keegi teine“, TTÜ

Tudengim

ajas

Kuulutatakse välja TTÜ Ü

E kevadine projektikonkurss

Kell 18.15 Tehnikaülikooli A

kadeemilise M

eeskoori proov ja uute lauljate vastuvõtt, VI-201

Kell 21.00 TipikasTV uudised

Kell 18.00 TTÜ Tantsutüdrukute

audition TTÜ Spordihoones

Kell 18.00 TTÜ A

kadeemilise N

aiskoori uute lauljate vastuvõtt, V-103Kell 18.15 Tehnikaülikooli A

kadeemilise M


T-Teatri sisseastumiskatsed



kadeemilise M




kadeemilise M




kadeemilise M



Üliõpilaskonna esinduskogu

koosolek (Tudengimajas)

Kell 19.00 korp! Lembela

külalisõhtu, Raekoja plats 16

Kell 20.00 Eesti Üliõpilaste Seltsi

külalisõhtu, Köleri 13

Kell 18.30 Lindy Hopi

tantsukursus Tudengimajas

Kell 19:00 Tipikate Rattam

atkaklubi õhtune rattasõit

Kell 18.00 Tudengite sügispäevade Beer Pong Pööningul

Filmihuviliste w

orkshop

Kell 20.00 korp! Fraternitas Estica külalisõhtu, Kinga tn 3

Kell 20.00 korp! Rotalia külalisõhtu, Lossi plats 4

Sügisene Tipikate Rattam

atkaklubi m

ini-rattamatk Lätis.

Kell 20.00 korp! Vironia külalisõhtu, U

us 28

Kell 20.00 korp! Tehnola külalisõhtu, Pikk 29a

Kell 20.00 pidu Pööningul


atkaklubi m

ini-rattamatk Lätis


atkaklubi m


Ülikooli sünnipäev

Kell 18.00 Lapikute infoõhtu

Kell 20.00 korp! Leola külalisõhtu, Tatari 12

Kell 18.00 TTÜ Film

iklubi tutvum

isõhtu, tudengimaja kohvikus

Kell 18.30 Lindy Hopi tantsukursus

Tudengimajas

Kell 19:00 Tipikate Rattamatkaklubi

õhtune rattasõitKell 20.00 korp! Fraternitas Liviensis külalisõhtu, W

eizenbergi 10-6Kell 20.00 korp! Fraternitas Tartuensis külalisõhtu, Roosikrantsi 8bKell 20.00 Karaokeõhtu Pööningul

Kell 18.00 Ühikatevaheline

võistluspäev

Kell 20.00 korp! Sororitas Estoniae külalisõhtu, TTÜ

Tudengim

aja, I-228


Kell 20.00 Ühikapidu Pööningul



us 28

Kell 20.30 Jalkaõhtu Tudengim

ajas: Ungari-Eesti

Kell 16.00 Lapikute infoõhtuKell 18:00 TTÜ

Robotiklubi Tutvum

isõhtu, VI-019Kell 18.00 TTÜ

Akadeem

ilise Naiskoori

uute lauljate vastuvõtt, V-103Kell 18.00 A

ieseci infoõhtu lokaalis PõrguKell 18.30 Lindy H

opi tantsukursus Tudengim

ajasKell 19:00 Tipikate Rattam

atkaklubi õhtune rattasõitKell 20.00 korp! Rotalia külalisõhtu, Lossi plats 4Kell 20.00 Vaba lava Pööningul

Kell 19.00 Kultuuriklubi tutvumisõhtu

PööningulKell 18.00 TTÜ

Filmiklubi

tutvumisõhtu, I-228

Kell 20.00 EÜS Põhjala külalisõhtu,

Estonia pst 17Kell 20.00 korp! Fraternitas Liviensiskülalisõhtu, W

eizenbergi 10-6Kell 20.00 pidu PööningulKell 22.00 Pidu Tudengim

ajas:“Funky Beats“



Kell 20.00 Hinnahoidja Pööningul

Kell 12.00-18.00 Skeemipesa

Remondi-kohvik Pööningul

BEST-Estonia infotundEsinduse õhtu

Kell 18.00 TTÜ A

kadeemilise

Naiskoori uute lauljate

vastuvõtt, V-103



Kell 17.00 Teaduskondade sisesed ristim

ised TTÜ Cam

pusesKell 18.00 A

ieseci infoõhtu lokaalis PõrguKell 20.00 Tõeline tutipidu (Rebaste peo w

arm-up) Pööningul

Kell 20.30 Rebaste üldristimine TTÜ

staadionilKell 21.00 korp! Leola külalisõhtu, Tatari 12Kell 22.30 TTÜ

Rebaste Topeltpidu ööklubis Panoraam

ja Parlament

BEST-Estonia infotund

Kell 20.00 Shoti Pidu Pööningul


ajas: Eesti-Holland

Tipikad SEB Sügisjooksul815

16. - 20. september - Ülikooli sünnipäeva nädal

Foto: Marko Viilberg

SEPTEMBER 2013

esmaspäev

teisipäev

kolmapäev

neljapäev

reede

laupäev

pühapäev

2

1

910

162324

2526

2728

29

30

1718

1920

2122

1112

1314

54

37

6

Kell 19.00 T-Teatri etendus „A.

On keegi teine“, TTÜ

Tudengim

ajas

Kuulutatakse välja TTÜ Ü

E kevadine projektikonkurss


kadeemilise M



Kell 18.00 TTÜ Tantsutüdrukute

audition TTÜ Spordihoones

Kell 18.00 TTÜ A

kadeemilise N

aiskoori uute lauljate vastuvõtt, V-103Kell 18.15 Tehnikaülikooli A

kadeemilise M


T-Teatri sisseastumiskatsed



kadeemilise M




kadeemilise M




kadeemilise M



Üliõpilaskonna esinduskogu

koosolek (Tudengimajas)

Kell 19.00 korp! Lembela

külalisõhtu, Raekoja plats 16

Kell 20.00 Eesti Üliõpilaste Seltsi

külalisõhtu, Köleri 13

Kell 18.30 Lindy Hopi

tantsukursus Tudengimajas



Kell 18.00 Tudengite sügispäevade Beer Pong Pööningul

Filmihuviliste w

orkshop


Kell 20.00 korp! Rotalia külalisõhtu, Lossi plats 4


atkaklubi m

ini-rattamatk Lätis.


us 28




atkaklubi m



atkaklubi m


Ülikooli sünnipäev


Kell 20.00 korp! Leola külalisõhtu, Tatari 12

Kell 18.00 TTÜ Film

iklubi tutvum

isõhtu, tudengimaja kohvikus

Kell 18.30 Lindy Hopi tantsukursus

Tudengimajas

Kell 19:00 Tipikate Rattamatkaklubi

õhtune rattasõitKell 20.00 korp! Fraternitas Liviensis külalisõhtu, W

eizenbergi 10-6Kell 20.00 korp! Fraternitas Tartuensis külalisõhtu, Roosikrantsi 8bKell 20.00 Karaokeõhtu Pööningul

Kell 18.00 Ühikatevaheline

võistluspäev

Kell 20.00 korp! Sororitas Estoniae külalisõhtu, TTÜ

Tudengim

aja, I-228


Kell 20.00 Ühikapidu Pööningul



us 28


ajas: Ungari-Eesti

Kell 16.00 Lapikute infoõhtuKell 18:00 TTÜ

Robotiklubi Tutvum

isõhtu, VI-019Kell 18.00 TTÜ

Akadeem

ilise Naiskoori

uute lauljate vastuvõtt, V-103Kell 18.00 A

ieseci infoõhtu lokaalis PõrguKell 18.30 Lindy H

opi tantsukursus Tudengim

ajasKell 19:00 Tipikate Rattam

atkaklubi õhtune rattasõitKell 20.00 korp! Rotalia külalisõhtu, Lossi plats 4Kell 20.00 Vaba lava Pööningul

Kell 19.00 Kultuuriklubi tutvumisõhtu

PööningulKell 18.00 TTÜ

Filmiklubi

tutvumisõhtu, I-228

Kell 20.00 EÜS Põhjala külalisõhtu,

Estonia pst 17Kell 20.00 korp! Fraternitas Liviensiskülalisõhtu, W

eizenbergi 10-6Kell 20.00 pidu PööningulKell 22.00 Pidu Tudengim

ajas:“Funky Beats“



Kell 20.00 Hinnahoidja Pööningul

Kell 12.00-18.00 Skeemipesa

Remondi-kohvik Pööningul

BEST-Estonia infotundEsinduse õhtu

Kell 18.00 TTÜ A

kadeemilise

Naiskoori uute lauljate

vastuvõtt, V-103



Kell 17.00 Teaduskondade sisesed ristim

ised TTÜ Cam

pusesKell 18.00 A

ieseci infoõhtu lokaalis PõrguKell 20.00 Tõeline tutipidu (Rebaste peo w

arm-up) Pööningul

Kell 20.30 Rebaste üldristimine TTÜ

staadionilKell 21.00 korp! Leola külalisõhtu, Tatari 12Kell 22.30 TTÜ

Rebaste Topeltpidu ööklubis Panoraam

ja Parlament

BEST-Estonia infotund

Kell 20.00 Shoti Pidu Pööningul


ajas: Eesti-Holland

Tipikad SEB Sügisjooksul815

16. - 20. september - Ülikooli sünnipäeva nädal

Foto: TTÜ Fotoklubi/M

arko Vilberg


TUdENg TEgUTSEB

Abraham Lincoln: “I do the very best I know how, the very best I can and I mean to keep doing so until the end.”

Antud artikkel on pühendatud kõigile totahtelistele, tublidele, enesekindla-tele, elujõudu täis tudengitele, kellest igaühest võib saada TTÜ Aasta tudeng.2012/2013 õppeaasta parimad kuulu-tati välja 16. mail toimunud Koolilõpu Tantsupeol. Parimaks tudengiks valiti Tauri Kärson, tudengiorganisatsioo-niks Kultuuriklubi, tudengiürituseks Robotex ning tudengiteoks Hariduse kvaliteedi töögrupid. Aasta tudengiks

UUEL KOOLIAASTAL OLGE parimad!ja suuremad ettevõtmised, mida Kul-tuuriklubi korraldab, on Tudengielu Avalöögi pidu, rebaste ristimine, Tudengkonna sünnipäev, Inseneride Moeshow ning Tudengi Eurovisioon. Kõik, kes vähemalt ühelgi nendest ettevõtmistest osalenud, teab, et Aasta parima tudengiorganisatsiooni auhind läks igati õigesse kohta. Ja rebastele on iseenesest mõistetavalt rangelt soovi-tuslik kõikidel pilgaritel kohal olla.

Parimat tudengiüritust Robotex`i on korraldatud juba alates 2001. aastast. Viimane Robotex toimus muidugi suuremalt kui kunagi varem – kokku registreeriti võistlusele 131 robotit. Lisaks robotivõistlusele leidis ürituse raames aset ka Tehnoloogianäitus, Startup Garage i korraldatud „Insene-ridest ettevõtjad“ teemaõhtu, töötoad ja mitmed muud aktiviteedid. Robotex`i missiooniks on pakkuda tehnoloogia-

on võimalus kandideerida kõikidel TTÜ üliõpilastel, kus võitja valimisel saavad määravaks tudengi tegevused, õppeedukus ning panus tudengielu arengusse, millega ollakse eeskujuks kõikidele teistele üliõpilastele.

Küsisime Tauri Kärsonilt, mida tähendab Aasta tudengi tiitel tema jaoks: „Tiitel annab mulle kinnitust, et viimased kolm aastat, mis olen panus-tanud TTÜ tudengielu arendamiseks, on olnud piisava positiivse mõjuga. Selline tunnustus teeb meele rõõmsaks ning annab motivatsiooni ka edaspidi panustada ülikooli arengusse.“

Aasta parima tudengiorganisatsiooni Kultuuriklubi näol on tegemist ühen-dusega, mille missiooniks on raske õppetöö vahelduseks pakkuda tuden-gitele pöörast meelelehutust ja huvita-vaid kogemusi. Kõige meeldejäävamad

Jörgen MartinReporterTTÜ Üliõ[email protected]

Fotod: Raido Liiksmann

TUdENg TEgUTSEB


alast kogupereüritust Eestis ning jõuda aastaks 2020 Euroopa suurimaks ro-botivaheliseks võistluseks.

Aasta tudengitegu Hariduse kvaliteedi töögrupid (HKT) on TTÜ Üliõpi-lasesinduse algatatud ettevõtmine, mille eesmärgiks on läbi tudengite kaasamise koostöös ülikooliga paran-dada hariduse kvaliteeti. 2012/2013. aastal osales projektis 359 inimest ning toimus 40 koosolekut, mis kestsid kokku pea 100 tundi. HKT töö tule-musena kaasatakse tudengeid rohkem erinevatesse protsessidesse, kus nende arvamust ka reaalselt kuulda võetakse. Näiteks on hakatud enam tähelepanu pöörama praktikale ja sellega seon-duvate dokumentide korrigeerimisele. Tegu on igati kiiduväärt algatusega, kus igal tudengil on töögrupis osalemi-sega võimalus anda oma panus ülikooli arengusse.

Et seda kirjatükki kirjutama hakates oli kell juba südaöösse tiksunud ning

inspiratsiooni vastamaks küsimusele „Kuidas olla parim?“ oli raske leida, pöördusin kõikvõimsa Google poole - kuidas olla parim? Sain küll palju asjalikke vasteid – kaheksa nippi, kuidas olla hea flirtija; kümme viisi, kuidas olla kõige parem sõber; kui-das olla parim mees oma naisele või kuidas olla hea isa – ometi ei saanud ma teada, kuidas olla parim tudeng. Ilmselt polegi sellele ühest vastust, sest võimalusi teiste seast silma paista on tohutult. Eristuda suurepäraste sport-like tulemustega, olla aktiivne eestkõ-neleja tudengi õiguste eest, lüüa kaasa erinevates tudengiorganisatsioonides, edendada tudengite kultuurielu, tulla mõne täiesti pööraselt hea idee peale. Aktiivsust, loovust ja nothing is im-possible. Ja kui kõike seda olla, oled Sa kindlasti ka hea flirtija, kõige parem sõber ja kõige parem isa või ema.

Kuigi Abe lasti lõpuks maha, hoidke siiski vaim ergas, laske loovusel lenna-ta ja tundke uuest kooliaastast rõõmu!

Tasub vaid veidi ringi vaadata ning me märkame enda ümber väga palju üm-berprogrammeeritavaid isetoimivaid masinaid – roboteid. Ühiskondlikes hoonetes valavad nad kohvi ja jagavad saiakesi, bensiinijaamades pesevad autosid, lennujaamades sorteerivad pagasit, tööstushoones keevitavad konstruktsioone ning maanteede ääres pildistavad kiiruseületajaid - nad on kõikjal. USA’s on lubatud liiklusesse isegi robotautod. Nagu eelpool öeldud: peatada seda enam ei saa, nüüd on küsimus vaid selles, kummale poole revolutsiooni jääd sina – kas sa oled see, kellelt robotid töö ära võtavad, või see, kes neile tööd andma hakkab?

Robotite hõivamise meetodeid on mitmeid. Loomulikult ei ole tulevikus igaühel kohustust panna kokku oma isiklik robot justkui rehepapp vanades muistendites, küll aga võimaldab sel-line teguviis õppida tundma nende re-

TUdENg TEgUTSEB


hoones, siis on kõik vaeva nõudvamad tööülesanded usaldatud robotitele, ini-meste roll on neid vaid kontrollida. Just nagu muistses ühiskonnas olid kupjad, kes töörügajaid tagant piitsutasid, on meil tänapäeval insenerid, kelle kont-rollmeetodid ei ole küll nõnda bru-taalsed, kuid on see-eest tõhusamad. Robottöölised ei nõua palka, ei puhka, ei väsi ega eksi. Tekib küsimus: mil-leks üldse veel inimtöölised? Põhjus on lihtne nagu ikka – raha! Hetkel veel on enamikes tootmisvaldkondades inimtööjõud odavam. Hetkel veel. Nii aga, nagu meie vanaemadel oli nende nooruspõlves võimatu ette kujutada, et kunagi võiks mõni inimene isiklikult omada arvutit, kuna tol ajal oli tege-mist ju terveid ruume täitvate ülikallite seadmetega, naeravad tõenäoliselt ka meie lapselapsed meie tänapäevaste mõtte- ja teguviiside üle. Robotite ülestõus on käimas täie hooga ning seda peatada on võimatu.

Kaugele maha on jäänud ajad, mil ühiskonna eliitkiht sai endale luba-da isiklikke orjasid, kelle ülesandeks oli oma peremehe põldu harida, karja kasvatada ja maja vuntsida. Mõnedel eriti rikastel ühiskonnaliikmetel olid orjad, kes aitasid neil lausa saunas käia ja riietuda. Tänapäeva ühiskonda ei tundu selline käitumisviis enam sobi-vat, isegi sellest rääkimine ja mõtlemi-ne tundub olevat vale? Kuid kas pole meil kõigil olnud hetki, kus soovime, et oleks „keegi“, kes teeks meie eest ära kõik need tüütud ülesanded, mille-ga me igapäevaselt vastastikku peame seisma - näiteks kodukoristamine, söögitegemine või autojuhtimine.

Tegelikult on laiskus ja sellest tingitud püüdlus jõude-elu suunas inimloomu-sele omased ning kui kõrgele tõusnud moraalinorm ei luba enam inimorjust, siis tuleb leida teine tee – robotid. Kui vaadata ringi tänapäevases tootmis-

ORjANdUS 21. SAjANdI STIILIS

Kristjan LindRobotex 2013 [email protected]

TUdENg TEgUTSEB


mõistmiseks.

Selleaastases kõnes parimatele kooli-lõpetajatele õhutas president Toomas Hendrik Ilves sõltumata valitud eri-alast mõtlema, kuidas saaks kasutada oma teadmisi koos infotehnoloogiaga ning vastupidi, kuidas IT-d õppinud noor võiks edasi õppida näiteks bio-loogiat. Seega kutsun ka mina siin-kohal kõiki noori üles tegelema IT ja eelkõige robootikaga. Põhjused, miks seda teha, on siin artiklis juba ammu ära seletatud ning nüüd räägin parem sellest, kuidas seda teha.

Eestis tegutsevad robotiklubid peamis-te suuremate reaalteaduslike ülikoo-lide juures, samuti on palju huviringe ning internetikommuune, neid kõiki siinkohal üles lugeda ei jaksa. Igaüks leiab sobiva vastavalt oma soovile ja asukohale. Küll aga sooviksin siinko-hal mainida ära kõikide eesti roboti-ehitajate aasta kulminatsiooni – roboti-võistluse Robotex. Nimelt on tegemist Eesti suurima robotivõistlusega, mis toimub Tallinna Tehnikaülikooli koordineerimisel ning koostöös Tartu Ülikooli ja Eesti Infotehnoloogia Kol-ledžiga. Robotex’ilt leiab omale sobiva

volutsionääride hingeelu, mõista meid ümbritsevaid muutusi ning miks mitte tulla ka ise mõne innovaatilise lahen-duse peale, kus roboteid ära kasutada. Esmapilgul tundub robootika ja robo-tiehitus millegina, mis on jõukohane vaid vastavat eriala ülikoolis õppinu-tele või siis muidu tuupuritele, kuna tavainimese mõistus selle peale lihtsalt ei hakka. Tegelikult on aga robootikas, nagu ka kõikidel teistes aladel, esime-sed sammud üpris lihtsad ja loogilised. Et jõuda keerukamate robotiteni, tuleb lihtsalt samm sammu haaval edasi õppida. Esimeste LEGO-robotite programmeerimine on jõukohane juba 12-13-aastastele, sealt edasi liigutakse aina keerukamate ülesannete juur-de. Robotiehituse näol on tegemist äärmiselt kasuliku ja ennastarendava hobiga, selle juures mõistad sa tõeliselt mitmete pähetuubitud matemaatiliste valemite kasulikkust ning õpid maa-ilma matemaatiliselt lahti mõtestama. Ühesõnaga - robootika on üks nendest aladest, mis suudavad tekitada tõelist teadmistejanu reaalteaduste järele ning süüdata selle sädeme hinges, mille val-guses reaalteadused ei ole enam kuiv paberimäärimine, vaid ainus vahend meid ümbritseva maailma tegelikuks

võistlusklassi igaüks – võisteldakse nii LEGO-klassides, mille võistlusroboti esmased programmeerimisvõtted on võimalik selgeks õppida kohapeal ning kus on osalemas ka väga palju põhi-kooliealisi. Lisaks leiab väljakutseid ka tõeliselt vilunutele - 3 kg Sumo ja ICD Grand Challenge on selleaastased maiuspalad kogenud meistritele.

Albert Einstein on öelnud: „Ainus, mis segab õppimist, on haridus“. Usun, et ta mõtles selle all meie haridussüs-teemi üksluisust, mis ei lase tärgata sellel sädemel hinges, et leida endale huvipakkuv teema ning süveneda sel-lesse jäägitult. Seega kutsun kõiki üles leidma oma igapäevategevuste kõrvalt see vähene aeg ning proovida roboti-ehitust. Pane kokku endale jõukohane robot ning tule võistlema Robotex’ile. Halvim, mis juhtuda saab, on üks sil-maringi laiendav projekt, parim aga tärkav kirg ja teadmistejanu. Tuge oma tegemisteks leiad kohalikust robotiklu-bist või huviringist, Robotexi kohta aga täpsemalt www.robotex.ee. Robotex 2013 kuldsponsorid on Meiren Engi-neering, ICD Industries ja Technobalt Group

TUdENg TEgUTSEB


Möödunud õppeaastal "Pari-maks tudengiorganisatsiooniks" valitud TTÜ Kultuuriklubi lubab, et igaveseks meelde jääv Tudengielu Avalöögi pidu oli alles esimene üritus võimsas Triloo-gias, millest iga Tipikas lihtsalt peab osa saama!

Triloogia seisneb kolmes tähtsündmus-

duskondade Üliõpilasnõukogud umbes 17.30 TTÜ campus-es ja kell 20.00 kogunetakse staadionile üldristimisele, kus pärast vande andmist saavad re-bastest Tipikad! Pärast ristimist toimub legendaarne TTÜ Rebaste topeltpidu, kuhu tulevad värskeid Tipikaid tervi-tama ja proovile panema ka vanemate kursuste tudengid. Kõigi piduliste ära mahutamiseks korraldame peo ööklu-bides Panoraam ja Parlament, mis sellel õhtul üheks Tallinna suurimaks peomekaks kujuneb. Pidu toimub kahel rindel - ühes saalis hullutab pidulisi DJ

es, millest iga järgnev oma mastaabilt ja sisult areneb. Esimene samm oli Tudengielu Avalöök, mis oli suunatud peamiselt esmakursuslastele, et nad omavahel tutvuksid ja esimese tõelise tudengipeo maha peaksid. Mõistagi olid kohal ka vanemate kursuste tuden-gid, et näidata, kuidas õiged Tipikad pidutsevad.

Triloogia teiseks müstiliseks sünd-museks on Rebaste ristimine & TTÜ Rebaste topeltpidu, mis leiavad aset 5. septembril. Ristimisega alustavad tea-

Sten KalderTTÜ KultuuriklubiProjektide [email protected]

TUdENGIELU TÄIS KÄRTSU, MÜRTSU jA KULTUURI!

TUdENg TEgUTSEB

Erkki Sarapuu ning teises saalis parima alternatiivmuusikaga Beats with bene-fits ja Vicious Vendetta. Peole ja tagasi TTÜ juurde sõidavad tasuta eribussid, et kõik tipikad kenasti koju jõuaksid.

Triloogia kulmineerub 4. oktoobril TTÜ maa-aluses parklas, kus toimub TTÜ kõige suurem ja rajum pidu ehk TTÜ Tudengkonna 93. sünnipäev. See on sündmus, kuhu kogunevad tu-handed tudengid, vilistlased, õppejõud ja personal ning kust puudumine võib lõppeda eksmatrikuleerimisega (nali).

Tänavu lööb sünnipäevapeo võimsalt käima Terminaator ning taaskord on peol nii mainstream kui ka DNB saa-lid, et igale maitsele midagi tõeliselt head pakkuda.

Lisaks suurejoonelistele pidudele, mis teevad silmad ette kõigile teistele ül-ikoolidele, korraldab Kultuuriklubi veel hulganisti teisigi põnevaid üritusi, millest tasub kindlasti osa võtta!

Septembris on tulemas suur Ühika-tevaheline võistluspäev, kus erine-vate ühiselamute asunikud võtavad üksteisega mõõtu viiel väga lõbusal ja tudengipärasel alal. Traditsioonilise-mateks aladeks on kujunemas näiteks võidu söömine, tudengibussi lük-kamine ja beer pong ning põhiliseks eesmärgiks on ühiselamu elanikud omavahel tuttavaks teha.

Igal kuul on toimumas ülipopulaarne TTÜ Mälumängusari, mis toob kok-ku nii esmaskursuslased, magistrandid, õppejõud kui ka vilistlased. Siiski on küsimused valdkonniti väga hästi ära jagatud ja kõigile võrdselt jõukoha-sed. Samuti on igakuiselt toimumas TTÜ Rektori Rändkarika võistlused, kus teaduskonnad üksteisega auväärse auhinna nimel võistlevad. Traditsioo-nilisteks aladeks on jäänud näiteks jal-gpall ja korvpall, ent trendidega tuleb kaasas käia ning nii lisandub järjest uusi võistlusalasid (näiteks pokker, paintball).

Detsembris oleme korraldamas Jõulu-clazz-i, mis on traditsiooniliselt ol-nud jazzmuusika kontsert, ent millele möödunud aastal lisasime ka noore a cappella ansambli, kes koos Laura Junsoniga kujundasid sellest väga meeldejääva jõulukontserdi.

Kevadsemester möödub Kultuuriklubis tiheda töö tähe all, sest toimumas on kolm väga suuremahulist projekti, mis leiavad kajastust üle kogu Eesti. Veeb-ruaris toimub koostöös TV6 ja Solarise keskusega suur Tudengidate, kus saa-dame sajad (möödunud aastal ca 350) tudengid korraga pimekohtingule. Eel-registreerimise info põhjal koostatakse tudengite profiilid, mille alusel sar-nased paarid kokku pannakse.

Märtsis toimub Tudengite Eurovisioon, mis on heategevuslik akustilise muusi-ka konkurss ja mis iga aastaga järjest populaarsemaks muutub. Tudengitest koosnevad bändid saadavad eelvooru käigus meile oma demod ning nend-est valitakse välja kümme parimat, kes pääsevad pidulikule finaalkontserdile, mis toimub TTÜ aulas. Finaalkontsert sarnaneb paljuski päris Eurovisioonile - esinejatel on oma greenroom, bände hindab aukartust äratav žürii, toimub otseülekanne ja ka telefonihääletus. Ürituselt laekuvate tuludega toetatakse Mustamäe linnaosa lasteaedu muusi-kainstrumentide soetamisel. Ehk kui teil on huvi muusika tegemise vastu, siis pange bänd kokku ja osalege julgelt, sest nii mõnigi võiduansambel on kok-ku tulnud just selleks sündmuseks ning see on väga heaks hüppelauaks muusi-kamaailma.

Aprillis leiab aset TTÜ Kultuuriklubi ja Tallinna Tehnikakõrgkooli ühispro-jekt Inseneride Moeshow, mis annab tudengitele võimaluse proovida kätt moedisaini valdkonnas või miks ka mitte - ühendada inseneriteadused ja mood. Eelmisel aastal osaleti moe-showl 18 kollektsiooniga, mille seast valis parimad välja nii eesti mo-emaastikul silmapaistvatest inimest-est koosnev professionaalne žürii kui ka kohaletulnud publik. Kollektsiooni valmistamisega tasub alustada juba varakult ning disaineritena võib kampa haarata ka kursusekaaslaseid! Võib-olla suudad just Sina Inseneride Moe-showl 2014 välja tulla niivõrd hea kollektsiooniga, et algab sinu tähelend TTÜ-st väljakasvanud moedisainerina?

Siin kirjeldatu oli vaid neljandik üritu-stest, mida TTÜ Kultuuriklubi käesol-eval õppeaastal korraldab. Et kõigega kursis olla, hakka Facebook-is meie sõ-braks või mis veel parem - liitu meiega ja aita TTÜ tudengielu vingena hoida! Kultuuriklubi suurimateks sõpradeks ja koostööpartneriteks on Saku, Jäger-meister ja Skysmoke.

TUdENGIELU TÄIS KÄRTSU, MÜRTSU jA KULTUURI!


Foto: TTÜ Fotoklubi/Marko Vilberg

500 KM PÄEvAS…ELEKTRIAUTOGAEKSPERiMENT


Sarnaselt Agu Sihvkaga peaksin ma alustama lausega: „Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et...“ Minu jaoks

algas kõik Mektory projektist, mis vaatles sotsiaaltöötajate elektriautosid ning mis toimus septembrist aprillini. Olles ka ise antud uurimisrühma liige, koorus mul juba projekti ajal välja idee võtta ka ise Mektory i-MiEV-iga eksperimendi mõttes ette üks pikem sõit ning vaadata, mis juh-tub. Kahjuks olid toona nii kiired ajad, et idee jäi soiku, kuid nüüd, suvel, otsustasin selle teema uuesti üles võtta ning endalegi väga meeldiva üllatusena võeti idee soojalt vastu. Lühidalt seisnes minu eksperi-ment selles, et proovida läbida elektriautoga ühes päevas vähemalt 500 km nii, et aega jääb ka puhkamiseks ja vaatamisväärsuste-ga tuvumiseks. Seega saaks tõestust minu väide ja arvamus, et elektriauto pole mitte üksnes suurepärane linnaauto, vaid sellega saab soovi korral ette võtta ka pikemaid reise. Marsruudi valikuks osutus lõpuks Tallinn-Pärnu-Tõrva-Tartu-Tallinn. Seda kahel põhjusel. Esiteks jäi algselt plaanitud Saaremaa marsruut läbimata seetõttu, et Autoleht kirjutas taolisest sõidust juba 24.07 lehenumbris ning kuigi kopeerimine võib olla in Hiinas, eelistan mina originaal-sust. Teiseks sai teekond ümber mõeldud seetõttu, et valitud marsruudi läbimine on soodsam ning tee peal on oluliselt rohkem laadimispunkte. Rahvatarkus ütleb, et varajane linnuke püüab ussikese. Seetõttu sai 2. augustil sõitu alustatud varakult. Startisin koos oma abilisega TTÜ peahoone juurest juba 7:55, sest oli teada, et ees ootab pikk sõit. Enne sõidu alustamist näitas lubatava läbisõidu näidik 98 km, mis tundus üsna rahuldav. Kui mõnele tundub see vähe, siis siinkohal oleks paslik ära mainida, et terve eksperimendi vältel kasutasin üksnes kiirlaadijat, mis laeb aga aku vaid 81-82% mahutavusest. Laadides seinakontaktist oleks näit olnud tõenäoliselt 120+ km. Nüüd aga tagasi eksperimendi juurde. TTÜ juurest sai võetud suund

oli juba hommikupoolikuks 52 km justkui tühja läinud. Pärnust kell 11:30 välja sõites näitas LLN 118 km, osaliselt tänu sellele, et Märjamaa-Pärnu lõik õnnestus läbida sujuvalt ja säästlikult. Pärnust järgmiseks sihtpunktiks oli planeeritud Karksi-Nuia. Sinna jõudmine kujunes esime-seks tõeliseks emotsiooniks, kuna Pärnust välja sõites sai tehtud ka paar tugevamat kiirendust-pidurdust ning lubatud 118 km kahanes oluliselt kiiremini kui odomeetri näit. Kohale jõudes oli näitude vahe 36 km, st LLN näitas 36 km võrra pikema maa läbimist kui odomeeter. Siit panin en-dale kõrva taha teadmise, et elektriauto ei armasta järske sõidustiili muutusi, sest siis hakkab LLN näitama „aiateibaid.“ Kuid tagasi oma emotsionaalse sõidu juurde. Nimelt juhtus selline lugu, et LLN näitas 4 km, kuid ühtegi asulat polnud silmapii-ril. Kuna ma antud kanti ei tundnud, siis polnud mul ka aimugi, kui kaugele võiks Karksi-Nuia jääda. Korraks käis peast läbi mõte, et soh, kas ma siia siis nüüd jäängi? Õnneks jõudis Karksi-Nuia piir kohe pärast seda kätte. Jõudes kiirlaadijani, oli lubatav läbisõit 2 km. Seega olin sellel lõigul võtnud akust kõik, mis võtta andis. Siinkohal tasub mainida, et kui ma kiirlaa-dija taha ühendasin, näitas aku laetuseks 10%. Seega isegi kui sõidate näitude järgi aku nulli, siis mingi kogus elektrit on seal veel sees, nii et kel rohkem julgust, võib proovida ka näidu nulli sõitmist. Sel ajal kui auto laadis, sai veidike ka kohapeal ringi vaadatud. Oli ju eksperimendi mõte lisaks sõitmisele tutvuda ka kohalike vaatamisväärsustega. Nii saingi targemaks, et Karksi-Nuia rahvamaja taga asub August Kitzbergi mälestussammas, selle tagant läheb aga tee ilusasse looduskaunisse orgu, kus on ka mõned piknikulauad. Antud peatuspaigas oli rohkem aega, kuna eelnevate punktide-ga võrreldes tühjem aku tähendas mitme minuti võrra kauem kestvat laadimist.Karksi-Nuiast sõitsime edasi Tõrvasse. Seal auto laadimist ei toimunud, küll aga sai „laetud“ oma kere. Nimelt õnnestus kokku saada sõbraga ülikoolist, kes andis teele kaasa koti õuntega. Kulus marjaks ära. Kuna aeg on raha ja raha pole kunagi liiga palju, siis sai esimesel võimalusel Tõr-vast starditud. Järgmiseks peatuspaigaks oli esialgu valitud Elva, kuid sinna paraku omadega välja ei jõudnud. Nimelt juhtus nii, et Rõngusse jõudes näitas LLN 13 km, samas Elvasse oli kaardi järgi 13,3 km ning kuna ma ei teadnud, kus asub Elvas laadimispunkt ning Karksi-Nuia vasardas värskelt peas, otsustasin liigseid riske mitte

Kadaka puiesteele ja sealt edasi Pärnu maanteele. Esimese peatuspaiga sihiks va-lisime Märjamaa kiirlaadija. Märjamaale jõudsime umbes kell 9:15. Laadimispunkti juures näitas LLN (lubatava läbisõidu näidik – autor) 26 km, seega oleks saa-nud justkui edasi sõita, kuid paraku asus järgmine laadimispunkt 38 km kaugusel Pärnu-Jaagupis ning sinna poleks autoga välja vedanud. Juba sel hetkel hakkas peas tiksuma mõte, et laadimispunkte võiks olla veel tihedamalt kui praegu. Kui hetkel on laadimispunktide omavaheline kaugus umbes 40-60 km, siis palju parem oleks, kui nendevaheline kaugus oleks 15-30 km. See võimaldaks sõitu oluliselt efektiivse-malt planeerida ning elektriauto ressurssi saaks palju paremini rakendada. Laadi-mine ise sujus edukalt, suviste ilmadega võtab kiirlaadimine umbes 20 minutit, paar minutit siia-sinnapoole. Laadimise ajal juhtus ligi ka üks elektriauto kasutaja, kes väitis, et talviste külmadega on võimalik läbida vaid 35 km. Seda peamiselt põhjusel, et talvel peab elektriautos küte pidevalt sees olema. Kui-gi mul oli alguses raske seda uskuda, siis hiljem järele mõeldes tundus antud väide üsnagi reaalne. Sõitsin ju minagi Märja-maale vaid 61 km, kui pidin juba laadima, olgugi et praegu on suvi. Veel üks huvitav nüanss on see, et LLN-i ja odomeetri näit võivad olla üsnagi erinevad. LLN-i järgi sõistin justkui 72 km, reaalsuses oli dis-tants 61 km. Pikapeale kohandub aga LLN juhi sõidustiiliga ning ühtlase sõidustiili korral muutub see üsna täpseks, nii et odo-meetrile ega aku täituvuse näidikule polegi enam vaja eriti tähelepanu pöörata. Järgmine peatus oli Pärnus Rüütli platsil asuv laadimispunkt. Enne seda sai tehtud ka pisike peatuspaus Endla teatri juures ning kaarti uuritud. Kuna Pärnu on mulle suhteliselt tundmatu linn, siis esimese hooga oli laadija leidmine keeruline. Lõpuks laadija leidnud, läksime jalutama. Laadimispausid on hea võimalus käia söömas või tutvuda erinevate vaata-misväärsustega. Kuna laadimise ajal ise auto juures viibima ei pea, võib rahulikult linna peale jalutama minna. Kui peaks juhtuma, et mõni teine elektriauto kasutaja peaks tahtma autot laadida, siis peale laa-dimise lõppu saab ta eelneva auto pistikust lahti ühendada ja oma auto laadima panna. Seega pole esimese auto omaniku juures-olek oluline. Pärnusse jõudes näitas LLN 26 km, seega oleks taas saanud sõita kauge-male, kuid järgmine laadija, mis asub Ki-lingi-Nõmmel, oli 38 km kaugusel. Seega

Taavi Simson [email protected]Ü Üliõpilasesindus


EKSPERiMENT

võtta. Seega tuli teha esimest korda laadi-mine seal, kus ma polnud seda planeeri-nud. Tagantjärele mõeldes oleks ehk isegi Elvasse välja veerenud, kuid seda ei saa nüüd kunagi teada. Rõngus sai tehtud vaid laadimispaus, ringi vaatamisega eriti ei te-gelenud. Soov oli võimalikult kiiresti edasi sõita, et varakult Tartusse jõuda. Rõngust Tartu suunas sai alustatud sõitu kell 15:55.Tartusse jõudes oli sihtpunktiks AHHAA keskus. Nimelt on seal hetkel väljas elekt-riautodeteemaline näitus, mille nägemine mind väga huvitas ning mis teatud määral haakus ka minu katsega. „Kohustuslik“ fotosessioon keskuse juures tehtud ning auto maa alla pargitud, suundusime pile-tikassasse. Kuuldes, et olen elektriautoga ja sõidan mööda Eestit ringi ning soovin klõpsata mõne foto oma eksperimendi jaoks, oli kassas olev neiu lahkesti nõus mind tasuta sisse laskma. Suur aitäh talle selle eest! AHHAA-s ja Tartus oli päeva kõige pikem paus, ca 1,5 tundi. Esiteks oli elektriautode väljapanek väga huvitav ja hariv ning sellega tutvumine võttis aega ning teiseks sai põgusalt tutvuda ka teiste eksponaatidega. Samuti sai Tartus teha järjekordse lõunapausi. AHHAA-st edasi sõitsime Laeva tankla suunas, kus pidi olema järgmine laadimispunkt, AHHAA-s laadimist ei toimunud. Laeva tankla juures nägime laadimise ajal ära veel ühe vaatamisväär-suse taolise koha. Nimelt on tankla taga mäeküngas, mille tipus tekst „Hollywood“ - nagu päris, ainult väiksemas mõõdus. Laeva tankla juures sai mõeldud ka eda-siste ladimispunktide valiku üle. Tartu maanteel jäävad laadimispunktid teinetei-sest üllatavalt kaugele, ulatudes 52 km-ni (Mäeküla kõrts – Kose Risti). Seetõttu

Tähelepanekuid ja nõuandeid eksperimendist:

-Linnas sõites on parimaks käiguks B, maanteel C. C käik tagab maanteel sujuva sõidu, samas kui B käik laeb pa-remini akusid ja taastab energiat, mida kiirendus-pidurdustsüklitega palju kaotsi läheb.

-LLNi näidu võib julgelt sõita nulli või selle lähedale, näidu peaaegu nullini kukkumine ei tähenda kohest tee äärde seisma jäämist.

-Elektriautoga sõitma minnes võiks vä-hemalt ühel reisjatest olla kaasas GPS või nutitelefon. See võimaldab laadimis-punktid kergema vaevaga üles leida.

-Laadimispunkte võiks olla praegusega võrreldes kaks korda tihedamalt (iga 15-30 km järel). Kuigi ka praegune seis on rahuldav, vajab reisi planeerimine rohkem vaeva ning läbitav marsruut on piiratum.

-Kui aknad lähevad uduseks, siis tasub avada küljeaken 1-2 cm, mitte kasutada konditsioneeri. Nii on energiakulu väik-sem.

-Mitsubishile soovitaks soojalt panna põhivarustusse püsikiiruse hoidja ja GPS, mõlemast oleks kaugemale sõitmi-sel palju abi.

-Teise sõiduki tuules sõitmine annab oluliselt juurde läbitavale vahemaale, kuid tuleb olla väga tähelepanelik, et säilitada ohutust.

tuli valida laadimispunktid, mis jätavad akudesse üsna palju alles. Mäeküla kõrtsi-ni oli Laeva tanklast umbes 66 km, seega valisime järgmiseks laadimispunktiks selle. Mäekülast järgmisena oli plaanitud Kose-Risti. Kose-Ristini jõudes selgus aga, et seal polegi otsest tarvidust autot laadida. Nimelt sai suurem osa teest Mäekülast Koseni sõita suure kraanaauto tuules kiirusega umbes 80 km/h. See võimaldus kokku hoida nii palju energiat, et vaatama-ta sellele, et Mäekülast Kose-Ristini on 47 km, oli sinna jõudes veel 45 km akut alles. Lühidalt nõu pidades otsustasime, et võiks proovida Jürini välja jõuda. See ka õnnes-tus, Jüri Alexelasse jõudes näitas LLN 4 km, seega õnnestus taaskord auto ressurssi maksimaalselt ära kasutada.Päeva viimasesse tundi jäi veel üks huvitav seik. Nimelt näitas LLN Alexelast startides 95 km, kui aga olin jõudnud autoga TTÜ hooneteni, mis on Jürist julgelt üle 10 km, näitas LLN 96 km. 1 km justkui õhust juur-de tulnud. Ise eeldan, et see tuleb sellest, et linnasõit on oluliselt energiasäästlikum ning näidik arvutas viimase näidu suuresti linnasõidu põhjal. Ülikooli juurde tagasi jõudsin 23:05, seega kestis eksperiment 15 tundi ja 10 minutit, kusjuures laadimiste peale läks sellest vaid 2,5 tundi, mis on oluliselt vähem kui ise esialgu eeldasin. Sügisel-tal-vel see näitaja muidugi kasvab. Ülejäänud aeg sai ilusti jagatud sõitmise ja vaatamis-väärsustega tutvumise vahel. Kuigi nii pikk sõit väsitas, siis mitte nii hullusti kui esialgu kartsin. Kui küsida, kas kordaksin tulevikus midagi sarnast, siis jah. Antud reisi näol oli tegemist huvitava ja hariva kogemusega, millest saadud teadmisi on hea teistegagi jagada.

500 KM PÄEvAS…ELEKTRIAUTOGA

TUdENg TEgUTSEB


Tallinna Tehnikaülikooli Aka-deemiline Naiskoor on üks Eesti eduka-maid ja vanemaid naiskoore. Meie reper-tuaari kuuluvad nii klassikaline koorilaul kui ka uuemad hitid. Naiskoori peadirigent on alates 2012. aastast Aivar Leštšinski ja abidirigent Jana Perens. Vokaalkultuuri edendab Ludmilla Dombrovska-Keis.

Möödunud hooaeg (2012/2013) oli nais-koorile väga edukas. 18.- 21. aprillil saavutati XIII Rahvusvahelisel koori-festivalil “Tallinn 2013” naiskooride kategoorias III koht. 6.- 9. juunil toi-munud 40. võistulaulmisel Tampereen Sävel osales kokku 57 koori, neist 16 olid neidude- ja naiskoorid. Meie koori tunnustati kahe kuldmedali ja rahalise

nagu näiteks TTÜ Akadeemiline Mees-koor, TÜ Akadeemiline Meeskoor ja Naiskoor.

Ootame enda sekka laulma nooruslikke ja lõbusaid laulmist armastavaid nei-de!!! Põhiline on soov ja oskus laulda ja anda ühine panus naislaulu heaks.Valmista ette üks laul ja TULE NÄITA ENNAST 4., 9. ja 11. septembril 2013 kell 18.00 ruumis V-103.Täiendav info III korpuse stendilt ning koduleheküljelt (naiskoor.ttu.ee). Lisainformatsiooni korral pöörduge aadressil [email protected].

OKAS KURKU ;)

preemiaga. Koos Tartu Ülikooli Aka-deemilise Naiskooriga anti välja Eesti esimene “Sukasäärelaulik”.

Tule TTÜ AN-i!Algav hooaeg tõotab tulla väga põnev. Meil on jõulukontsert Kaarli kirikus koos Tallinna Ülikooli Meeskooriga. Lisaks võtame 2014. aasta kevadel osa Tartus toimuvast Põhjamaade Üliõpilaste Laulupeost (NSSS) ning suvel Daugavpilsis toimuvast Balti Üliõpilaste laulupeost “Gaudeamus”, samuti Tallinnas toimuvast XXVI Üldlaulupeost. Meie hooaega ma-hub ka välisreis. Kindlasti jätkuvad uuel hooajal mitmed traditsioonilised seltsiüritused sõpruskollektiividega,

TTÜ AKAdEEMILISSE NAIS-KOOR TõI KULLA KOjU!

Sigrid LaasTTÜ AN [email protected]

TUdENg TEgUTSEB


9. september

Kui oled:

-varasema tantsukogemusega-suure motivatsiooni pagasiga-lahtiste jalgadega

-kogunud endale 18 eluaastat ja rohkemgi-julge tantsija ja särtsakas esineja-..ja üleüldse üks tantsu-akrobaa-

tika ninja, kelle suurim soov on areneda ja õppida uusi asju...siis...- tule pane ennast ja meid proovile!

TTÜ TANTSUTÜdRUKUd KUTSUvAd

enamate dimenSioonidega Printerid

Mis on lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pist-mata? Tänapäeval sobib „kapsa“ asemel vastuseks

ka suvaline 3D prinditud detail, näiteks koopia TTÜ prorektor Alar Kolgi ajust, mis juuli alguses seoses Euroopa Innovatsiooniakadeemia avamisega demonstratiivselt valmis genereeriti. Pole kahtlustki, et tegemist on tootmi-ses väga innovaatilise lähenemisega. Konsultatsioonifirma McKinsey & Company analüütikute hinnangul jääb selle tehnologia panus maailma majan-dusse aastal 2025 vahemikku 230 kuni 550 miljardit dollarit. Suurema osa 3D printimise turust on seni küll moodus-tanud prototüüpide valmistamine, kuid Wholers Report 2013 andmetel hõiva-sid 2012. aastal lõpptooted sellest juba üle veerandi (28%).

Aasta 2014 on selle tehnoloogia jaoks erilise tähtsusega, sest möödub 30 aastat stereoli-tograafia leiutamisest Charles Hulli poolt. Lisaks aeguvad järgmise aasta veebruaris laserpaagutamistehnoloogia patendid, mis on hetkel odavaim 3D printimise meetod. Hinnas on aga oodata läbi-murret ning seetõttu võib tehnoloogia kasutamine plahvatuslikult kasvada, sealhulgas ka personaalsete 3D printe-rite levikut.

Hetkel tundub, et ei ole valdkonda, mida see tehnoloogia ei puudutaks. Kevadel sai Systems & Materials Research Corpora-tion 125 tuhande dollari suuruse grandi

Ega aga ainult kolme „D-ga“ piirduda saa! Massachusettsi Tehnoloogiains-tituudi (MIT) arhitekt Skylar Tibbits on hakanud tutvustama 4D printimise tehnoloogiat, mille puhul 3D prinditud materjal ajas vormi muudab, või-maldades konstrueerida detaile, mis suudavad kohaneda meie vajaduste või ümbritseva keskkonnaga. Tibbits loodab, et 4D printimine võiks panna materjalid ise ennast ehitama. „Ise-voltivate“ ja „ise-assambleeruvate“ detailide inspiratsiooniks on ilmselgelt olnud võimsaim „printer“ maakeral (vähemalt minu arvates) ja selle pro-duktid – ribosoom ning valgud.

Siit järjekordne näide sellest, kuidas inter-distsiplinaarne mõtteviis on pakkunud väga huvitavaid lahendusi. Ehk on see ka jul-gustuseks kõigile värsketele tudengitele avardama enda silmaringi ning looma sidemeid ka teiste teaduskondade kaas-võitlejatega. Head õppeaasta algust kõigile!

NASA-lt, et luua toidu 3D printeri prototüüp, mida saaks kasutada kosmo-ses. Eesmärgiks pole ainult astronautide unistuse täitmine pitsast kosmoses, vaid selle tehnoloogia levik kodudesse, kus see aitaks hõlpsasti koostada oma personaalset dieeti. Lisaks aitaks see utiliseerida ka toormaterjali, mis muidu väga paljude-le isu ei tekita, nagu näiteks vetikad ja putukad.

Hoogu on kogumas ka rakukultuuride „bioprintimine“ organiteks. Nahk ning veresooned on juba paari aasta tagune ajalugu, kuid sel aastal suutsid hiina teadlased valmis „trükkida“ ka täiesti funktsioneeriva maksa, seda küll veel miniatuurse suurusega. On lootust, et tulevikus pole nõnda võimalik oma ülesütlevaid organeid pelgalt asendada, vaid ka nende võimekust parandada. Näiteks Princeton’i Ülikooli teadlased on printinud kõrva, millega on või-malik detekteeritavate helisageduste vahemikku oluliselt laiendada.


TEadUS

Peeter LaasReporterTTÜ Üliõ[email protected]

SPoRT

Juuni lõpus toimunud Üliõpi-laste XIV Suvemängudel Käärikul tõid tipikad kolmandat aastat järjest võidu koju. Iga aastaga on karikate võitmine läinud raskemaks, kuna konkurents ülikoolide vahel on aina tugevnenud ning kõik koolid soovivad võidu koju tuua. Sel aastal pidid aga teised taas-kord TTÜ paremust tunnistama, sest olgem ausad - tipikad olid parimad!

Sellel suvel võttis Üliõpilaste Suve-mängudest osa üle 1400 tudengi 19-st erinevast kõrgkoolist. Kolmel päeval osaleti 40-s erinevas spordialas. Spordialad olid erinevad, alustades pallimängudest ja võhma nõudvatest võistlustest ning lõpetades vettehüpe-tega või kastiladumisega ehk võistlusi oli igale maitsele. Uuteks alades olid seekordsetel Suvemängudel olid kii-king, kõvamehe jooks ja vahujalgpall.Tipikad hoidsid TTÜ lippu kõrgel nii oma meeletu võistlushimu kui ka oma-dele kaasaelamisega. Kõndides võist-luspaikadesse, kuulsid juba kaugelt, kuidas tipikad omadele kaasa elavad, mistõttu oli ka aktiivsuskarika võit oo-datav. Kõige aktiivsemaks tudengiks Üliõpilaste Suvemängudel tuli meie TTÜ Üliõpilasesimees Stanislav Stõ-kov, kes võttis kolme päeva jooksul osa 14-st erinevast alast. Peab tunnistama, et oli väga uhke tunne, kui kuulutati välja kõige tublim ja aktiivsem tudeng, kelleks oli tipikas. Tema ise kirjeldab üritust nii: „Suvemängud on igati super lahe üritus, millest peaks osa võtma iga tudeng. Rahvas, õhkkond ja mängud – kõik need loovad Käärikul mõnusa keskkonna, mida sa kolm päe-va lihtsalt naudid ja pärast tagantjärele igatsed. See möll ja elamus, mis seal toimub, on kirjeldamatu. Seda lihtsalt peab omal nahal kogema. Mina tegin seda 14 korda! “

Sportlik tulemuskarikas toodi sel aas-tal TTÜ-sse 296,5 punktiga ja teiseks

TTÜ-st osales kokku üle 350 tudengi, mis oli rekordiline arv. Väga populaar-seks osutusid ka TTÜ telgis õpetatud zumba ja beer pong. Üliõpilaste Suve-mängudest jäi kindlasti meelde kõrve-tav päike, hasarti tekitavad spordiela-mused ja meeletu vaba aja programm.

Kohtume vähem kui aasta pärast Üli-õpilaste XV Suvemängudel Käärikul! Üliõpilassuve parim üritus ootab sind!

jäänud TÜ skoor oli 249 punkti. Tu-lemuskarika võidu tõi meile tugevate sportlaste olemasolu igal spordialal ning head tulemused meeskonna-ala-delt. Kiita tuleb TTÜ tublisid sportla-seid, kes kuuma päikese käes võistlesid ning TTÜ-l võidu saavutada aitasid. Lisaks saavutas TTÜ võidu ka võist-lustest osavõttudega, kuigi peab tun-nistama, et sel aastal tuli võit TTÜ-le küllaltki napilt ning Tallinna Ülikool oli meile väga lähedal.

TIPIKAd SAAvUTASId KOLMANdAT AASTAT jÄRjEST ÜLIõPILASTE SUvEMÄNGUdEL võIdU


Krista PalderSpordivaldkonna koordinaatorTTÜ Üliõ[email protected]

Pildil: TTÜ üliõpilaskonna esimees Stanislav Štõkov

HaLva HUUMoRi iNSTiTUUT


SÜÜTU LUGUNapis seelikus kena esmakursuslane sise-neb semestri lõpus oma vana meesõppejõu kabinetti. Meelsasti naeratades astub ta väga lähedale oma professori kõrvale riivates “kogematta” ta jalga.

-Teate, ma pole loengutes kuigi hästi tähele pannud, aga mulle on äärmiselt oluline, et ma saaksin Teie ainest läbi. Ma olen valmis tegema kõike mida iganes

-Te tahate, et hinne sisse saada! – ütleb neiu pilgutades õppejõule silma

-Kas tõesti ükskõik mida? – tunneb õppe-jõud huvi

-Ooo jah kõike mida Te tahate, ainult vihja-ke ning ma luban, et Te ei kahetse! naeratab tudengineiu

Õppejõud jääb hetkeks mõttesse, ning ot-sustab teha konkreetse pakkumise.

-Mida sa teed täna õhtul kell üheksa? –

-Oh, ei midagi. Ei midagi erilist, pro-fessor – vastab tüdruk kelmikalt.

-Võiksime täna õhtul kohtuda, aga ega sind teised inimesed ei hirmuta? Mul oli nimelt plaanis olla ühe korraga mitmega!

-Appi, mul ei olnud õrna aimugi et Te selline

LAMBIPIRNI NALIMitu majandusteaduskonna tudengit läheb vaja, et keerata sisse lambipirn?Kuus. Üks tudeng, et arvutada välja lambipirni vahetamisest tulenev heaolu kasv. Üks, et arvutada välja optimaalne kogus lambipirne, mida on mõistlik vahetada. Üks, et arvutada välja lambipirnide uus hind turul peale va-hetamist. Kaks tudengit, et valmistada sellel teemal ettekanne slaididega. Üks tudeng, kes kõik selle auditooriumile ette kannaks. Seda kõike eeldustel, et lambipirni vahetus toob kaasa ruumi parema valgustatuse, lambipirni vahetamist on võmalik suunata ja süsteemis on olemas toimiv redel.

olete. Ei teate, see grupivärk pole ikka minu jaoks! –

-Väga kahju siis ma ei saa kahjuks aidata. Kui ümber mõtled, siis järelaitamised sinu kursusele toimuvad veel ka homme ja ülehomme lõuna ajal! – vastab üllatunud professor Autori remark: sa ei arvanud ju ometi, et siit midagi sündsusetut tuleb?

SOOLINE võRdõIGUSLIKKUSEesti Mereakadeemia õppejõudude seas valitseb praegu täielik sooline võrdõigus-likkus. Mehi ja naisi on akadeemilistel positsioonidel võrdselt... vähe.

HALvA HUUMORI INSTITUUTAleksander [email protected]

Meie instituuti tuleb võtat kaasa oma isiklik voodipesu!

Kas said sööklas naljaka välimusega kartuli? Nägid ülikooli peal midagi muud, mis pretendeeriks Halva huumori instituudi Medalisti kohale?

SAADA OMA FOTO*[email protected]

*H

alva

huu

mor

i in

stit

uut e

i va

stut

a sa

adet

ud fo

to

kasu

tam

iseg

a ka

asne

vate

kõ

rval

näht

ude

eest

ja v

õtab

va

badu

se

kasu

tada

foto

t,

selle

aut

orit

, te

ma

kass

i, au

tot j

a ha

mba

harj

a ko

mm

erts

likel

ee

smär

kide

l gl

obaa

lse

kurj

use

teos

tam

isek

s!*

RiSTSõNa


1920Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindusStudent Union of Tallinn University of Technology

MUUTUSED 2013/2014 ÕPPEAASTAL

2012. aasta jaanuaris jõustus uus ülikooliseadus ehk kõrgharidusreform ning ülikoolide õppekorralduses toimus mitmeid muudatusi. Tulenevalt sellest võeti Tallinna Tehnikaülikoolis kasutusele uus

Õppekorralduseeskiri, mille koostamisest võtsid aktiivselt osa ka tudengid. Kuna kõrgharidusreformist tulenevad muutused rakenduvad astmeliselt, siis järgnevalt on aastate kaupa välja toodud tähtsamad muutused. Terves mahus kehtib uus ülikooliseadus alates 2013 sügis sisseastunutele ning alates 2016

sügisest kõigile üliõpilastele.

Oled sisseastunud enne 2013 õa?



Tutvu uue Õppekorralduseeskirjaga!

Lisaeksamisessioon järgneb põhieksamisessioonile ning jääb semestri sisse.Kõik lisaeksamisessioonil sooritatud ainepunktid arvestatakse semestri koormusesse.

Korduvdeklareerimine on tasuline ning sooritatu peab üliõpilane ise ÕISi sisse kandma.

VÕTAga sooritatut ei arvestata semestri koormusesse, kuid VÕTAga sooritatu sobibõppekava täitmiseks. See tähendab, et kui sooritad aine VÕTAga, siis neid EAPsidei arvestata näiteks koormusarvutuste ja õppetoetuse arvutuste juures.Samas arvestatakse ikkagi, et vastav aine on läbitud ja lõpetamiseksseda muul moel sooritama ei pea.

Eksamit on võimalik sooritada ainult 2 korda.

Deklaratsioon kehtib ainult ühe semestri!

Õppeaasta lõpuks peavad kõik üliõpilased, sh kaugõppijad,täitma vähemalt osakoormuse minimaalse nõude 15 EAP.

Arvestuse sooritamiseks enne põhieksamisessioonipeab olema ette nähtud vähemalt kaks aega.

2016/2017 õppeaastast hakkavad kehtima kõikidele üliõpilasteleühtsed reeglid olenemata sisseastumisaastast!

Täpsem info Üliõpilasesindusest, Üliõpilasnõukogust, dekanaadist võiwww.ttu.ee/tudengile

Documents

2013 september