2013. AASTA SUVISTE SISEREISIDE UURING (VABA AJA REISID) · vaatamisväärsused kergesti leitavad, nõustus 78% sisereisijatest (keskmine hinne 4,14). Hinnangud kolme teenuse –

2013. AASTA SUVISTE SISEREISIDE

UURING (VABA AJA REISID)

Tellija: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

Turu-uuringute AS

2013

Suviste sisereiside uuring 2013 2

Turu-uuringute AS 2

SISUKORD

KOKKUVÕTE ............................................................................................................................ 3

UURINGU TAUST ..................................................................................................................... 5

1 Metoodika ja valim .................................................................................... 5

UURINGU TULEMUSED ............................................................................................................ 7

1 Vaba aja reisid üldiselt .............................................................................. 7

1.1 Vaba aja reisil käinute osatähtsus ................................................................................ 7

1.2 Mittereisimise põhjused ............................................................................................. 10

2 Ühepäevased reisid kultuuri- ja meelelahutusüritustele .......................... 12

2.1 Külastatud kultuuri- või meelelahutusürituste liigid ....................................................... 14

3 Ööbimisega vaba aja reisid ...................................................................... 17

3.1 Reisinute osatähtsus Eesti elanikkonnast ..................................................................... 17

3.2 Mitmepäevaste vaba aja reiside arv ühe reisinu kohta ................................................... 20

3.3 Mitmepäevaste suviste vaba aja reiside jaotus kuude lõikes ........................................... 21

3.4 Ööbimiste arv ja ööbimiskohad .................................................................................. 22

3.5 Sisereiside sihtkohad ................................................................................................ 28

3.6 Peamised tegevused reisidel ...................................................................................... 30

3.7 Reisimine koos lastega .............................................................................................. 38

3.8 Reisi korraldamiseks saadud informatsioon .................................................................. 41

4 Hinnangud Eestis reisimise erinevatele aspektidele ................................ 47


Turu-uuringute AS 3

KOKKUVÕTE

• 2013. aasta suvel käis vähemalt ühel Eesti-sisesel vaba aja reisil väljaspool oma maakonda 61% Eesti elanikest vanuses 15-74, s.t 603 000 eestimaalast. Perioodil 2002-2013 oli vaba aja reisidel käinud elanike osatähtsus kõrgeim aastal 2008,

mil Eesti-siseselt reisis suvekuudel ¾ elanikest. 2009. aastal langes vaba aja reisijate

osatähtsus 71%-ni ning 2011. aastal 63%-ni. Tõenäoliselt on vaba aja reiside

vähenemine seotud majanduslike teguritega: 2009. aastal tõusis Eestis oluliselt töötuse

määr, euro kasutuselevõtule järgnevaid aastaid iseloomustab aga üldine hinnatõus.

Samas mõjutavad Eesti-sisest reisimist ka suviste kultuuri- ja meelelahutusürituste

toimumise koht ja aeg Eestis ja lähiriikides, uute odavlendude avamine Tallinnast,

reisipakkumised välisriikidesse, ilm vms. Käesolevas uuringus nimetasid vastajad, kes

suvel vaba aja reisidel ei käinud, mitte-reisimise põhjusena kõige sagedamini ajapuudust

(46%) ja rahapuudust (33%).

• 2013. aasta suvel tegi ühepäevaseid väljasõite väljapoole oma maakonda kultuuri- või meelelahutusürituste külastamise eesmärgil 25% eestimaalastest, s.t ligikaudu 247 000 elanikku. Seda on ligi kaks korda vähem kui aastal 2009, mil

ööbimiseta suviseid väljasõite kultuuri- või meelelahutusürituse külastamiseks sooritas

ligi pool (48%) Eesti elanikest ning 13% võrra vähem kui 2011. aastal, mil sellistel

reisidel käis 38% eestimaalastest. Kokku tegid Eesti elanikud 2013. aasta suvel kultuuri- või meelelahutusürituste külastamiseks väljapoole oma maakonda ligikaudu 766 000 ühepäevast reisi, mida on ligi poole vähem kui 2011. aastal. Keskmiselt tegi iga inimene, kes oli 2013. aasta suvel käinud ühepäevasel reisil

eesmärgiga külastada kultuuri- või meelelahutusüritusi, 3,1 sellist ööbimiseta väljasõitu.

• Eesti elanikest 8% käis suvel ühepäevasel reisil eesmärgiga külastada teatrietendusi või suvelavastusi, 13% kontserdil/muusikafestivalil ning 14% muudel meelelahutusüritustel.

• 2013. aasta suvel käis Eestis tööga mitte-seotud mitmepäevastel reisidel 48% elanikest vanuses 15-75, arvuliselt 474 000 inimest. Ajalises võrdluses (2005-

2013) oli mitmepäevaseid vaba aja reise sooritanud inimeste osatähtsus kõrgeim

aastatel 2008-2009, mil vastav näitaja küündis 64-65%-ni. 2011. aastal langes

mitmepäevaste reisijate osakaal 49%-ni ning on 2013. aastal jäänud püsima samal

tasemel.

• Keskmiselt sooritas iga suvistel ööbimisega sisereisidel käinud Eesti elanik 2013. aasta juunist augustini 3,6 sellist reisi. Võrreldes 2011. aastaga pole vastav

näitaja oluliselt muutunud, kuid võrrelduna 2009. aastaga (mil ööbimistega sisereise

teinud inimeste osatähtsus koguelanikkonnas oli 16% võrra suurem) on keskmine reiside

arv iga sisereise teinud inimese kohta suurenenud 0,7 reisi võrra. Kokku tehti 2013.

aasta suvel Eestis 1,7 miljonit ööbimisega sisereisi, mida on ligi 250 tuhande võrra

vähem kui 2009. ja 2011. aastal. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi sisereisijate

osatähtsus koguelanikkonnas ning reiside koguarv on langenud, on reiside keskmine arv

ühe reisija kohta suurenenud.

• Võrreldes muudest rahvustest elanikega on aktiivsemad reisijad eestlased:

nende seas on kõrgem sisereisijate osatähtsus ning nad teevad ka ühe reisija kohta

keskmiselt rohkem reise.

• 2013. aasta suvel tehtud Eesti-siseste vaba aja reiside keskmine kestus oli 2,5 ööd. Mitmepäevastest sisereisidest moodustavad kõige suurema osa ühe ööbimisega

(39%) ning kahe ööbimisega (34%) reisid, vähem on kolme ööbimisega (12%) ning


Turu-uuringute AS 4

nelja või enama ööbimisega (15%) reise. Keskmiselt kõige pikemaid reise tehti oma

suvilas/maakodus puhkamise/töötamise eesmärgil.

• Eesti-sisestest mitmepäevastest vaba aja reisidest 59% toimus ööbimisega

sugulaste/tuttavate juures või nende suvilas, 26% tasulises majutusasutuses, 10% telgis

ning 9% vastaja enda suvilas/maakodus/korteris. Tasuliste majutuskohtade kasutamise osakaal kõikidest ööbimisega sisereisidest on võrreldes varasemate uuringutega märgatavalt kasvanud. 2013. aastal maksti ööbimise eest 26 protsendil ööbimisega sisereisidest, 2011. aastal aga vaid 16 protsendil.

• Kõige levinumad sisereiside sihtkohtad on jätkuvalt Tallinn (13%), Pärnu (11%), Tartu

(9%), Saaremaa (9%) ning Ida-Virumaa (9%).

• Kõige levinumateks tegevuseks mitmepäevastel vaba aja reisidel on sugulaste/tuttavate

külastamine (54%), rannas puhkamine (49%), looduslike vaatamisväärsustega

tutvumine (33%) ning ajaloo/kultuuriga seotud vaatamisväärsustega tutvumine (30%).

Võrreldes eelnevate aastatega on reisid oma eesmärkidelt mitmekesistunud.

• Ka reisi peamise eesmärgina nimetati kõige sagedamini sugulaste/tuttavate külastamist (32%) ning puhkust rannas (22%).

• 2013. aasta suvel toimunud Eesti-sisestest ööbimisega vaba aja reisidest 35 protsendil oli reisiseltskonnas mõni alla 15-aastane laps, seejuures 12 protsendil reisidest oli kaasas kuni 3a. lapsi ja 23 protsendil reisidest 3-15a. lapsi. Võrreldes ilma lasteta reisidega olid alla 15-aastaste ning alla 3-aastaste lastega

reisid sagedamini suunatud rannas puhkamisele, looduslike vaatamisväärsustega

tutvumisele, jalgsi matkamisele ning lasteatraktsioonide külastamisele. Samuti külastati

alla 15-aastaste lastega tehtud reisidel võrreldes ilma lasteta reisidega sagedamini

muuseume/näitusi/loomaaedu/loomaparke ning käidi tutvumas ajaloo/kultuuriga seotud

vaatamisväärsustega.

• 48% Eesti-siseste mitmepäevaste vaba aja reiside puhul ei vajatud reisi korraldamiseks

täiendavat informatsiooni. Kui infot vajati, siis enamasti saadi see sõpradelt/sugulastelt

(34% ööbimisega sisereisidest) või internetist (31%). Ülejäänud infoallikate osatähtsus

oli marginaalne. Eelistatuimad internetilehed info otsimiseks olid google.ee,

külastatavate linnade/valdade koduleheküljed ning puhkaeestis.ee.

• Eesti-sisestel suvistel vaba aja reisidel käinud inimestest 82% oli täiesti/pigem nõus

väitega, et Eesti-sisest reisi planeerides on info vaatamisväärsuste kohta piisavalt

kättesaadav (5-palliskaalal oli keskmine hinne 4,34). Sellega, et Eestis ringi sõites on

vaatamisväärsused kergesti leitavad, nõustus 78% sisereisijatest (keskmine hinne 4,14).

Hinnangud kolme teenuse – majutuse, toitlustuse, aktiivsete harrastuste – hinna-

kvaliteedi suhtele olid omavahel suhteliselt sarnased (5-palliskaalal oli keskmine hinne

3,7). Küsitud teguritest kõige vähem olid sisereisijad rahul lasteatraktsioonide hinna-

kvaliteedi suhtega, mille puhul keskmine hinne oli vaid 3,23. Eestlased andsid peaaegu

kõigile teguritele veidi madalamad hinded kui muud rahvused.


Turu-uuringute AS 5

UURINGU TAUST

Turu-uuringute AS viis 2013. aasta 2.–13. septembril Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS)

tellimusel läbi 2013. aasta suvise siseturismi teemalise telefoniküsitluse. Uuringu eesmärgiks oli

saada ülevaade 15-74-aastaste Eesti elanike poolt 2013. aasta suvekuudel (juuni-august) ette

võetud ühe- ning mitmepäevastest vaba aja reisidest, selliste reisidega seonduva info hankimise

allikatest ning hinnangutest mõningatele reisimisega seotud teguritele.

Uuringus olid suvised vaba aja reisid määratletud juuni algusest augusti lõpuni Eestis isiklikel eesmärkidel tehtud reisidena, mille käigus vastaja sõitis väljapoole maakonda, kus ta alaliselt elab või töötab. Oma suvilasse või vanematekoju sõitmine läks

arvesse vaid juhul, kui seda tehti harvemini kui kord nädalas (s.t. tegemist polnud regulaarse

liikumisega igapäevases elukeskkonnas). Seega polnud vaatluse all mitte kõik suve jooksul

tehtud reisid, vaid ainult need, mis vastavad eelpool nimetatud tingimustele.

Samalaadset uuringut on läbi viidud ka aastatel 2002-2011. Erandiks oli vaid aasta 2010, mil

uuringut ei toimunud. Käesolevas aruandes on kesksete teemade puhul esitatud tulemuste

ajaline võrdlus perioodil 2002-2013, ülejäänud näitajate puhul on piirdutud 2009., 2011. ning

2013.a. uuringute tulemuste võrdlusega. Tulemuste ajalist võrreldavust mõjutab asjaolu, et

perioodil 2002-2009 viidi küsitlust läbi silmast-silma intervjuudena, kuid 2011.ning 2013. aastal

toimus küsitlus telefoni teel1.

Uuringu erinevates etappides olid vastutavad:

� Turu-uuringute AS uuringu koordinaator, metoodika: Hella Kaldaru

� Küsitlustöö koordinaator: Kristel Merusk

� Valim, programmeerimine, andmetöötlus: Reijo Pohl

� Raport: Vaike Vainu

Uuringu raport koosneb uuringu taustast, põhitulemustest ja kokkuvõttest nii teksti kui

joonistena.

1 Metoodika ja valim

Uuringu üldkogumi moodustasid Eesti Vabariigi elanikud vanuses 15-74 aastat (Eesti

Rahvaloenduse andmetel 12.12.2012 seisuga 988 391 inimest). Küsitluse valimi planeeritud

suurus oli 1300 vastajat. Valim moodustati proportsionaalse juhuvaliku printsiibil. Vastaja

valikul rakendati kvoote maakonnale, asulatüübile, vastajate soole, vanusele ja põhilise

suhtluskeelele.

Küsitlus viidi läbi telefoniintervjuudena. Küsitlustöös osales 8 küsitlejat. Intervjuud viidi läbi

eesti ja vene keeles. Kõned tehti mobiiltelefonidele (mobiiltelefonide kasutatavus antud

sihtrühmas on 96%).

Küsitlustöö lõppedes võrreldi planeeritud valimi soolist, vanuselist, rahvuselist ning piirkondlikku

jagunemist tegeliku valimiga ning teostati andmete kaalumine parema esinduslikkuse

saavutamiseks. Küsitlustulemuste töötluseks kasutati andmetöötluspaketti SPSS for Windows

15.0. Valimi jaotus taustatunnuste lõikes on esitatud järgnevas tabelis.

1 Perioodil 2002-2009 viis uuringu läbi uuringufirma Saar Poll OÜ, 2011. aastal Eesti Uuringukeskus OÜ.


Turu-uuringute AS 6

Valimi jaotus sotsiaal-demograafiliste tunnuste lõikes

Kaalumata n Kaalumata % Kaalutud n Kaalutud % SUGU Mees 616 47,4 616 47,4 Naine 684 52,6 684 52,6 VANUS 15 – 19 75 5,8 89 6,8 20 – 29 236 18,2 246 18,9 30 – 39 247 19,0 235 18,1 40 – 49 234 18,0 229 17,6 50 – 59 255 19,6 234 18,0 60 - 74 253 19,5 267 20,5 RAHVUS Eestlane 913 70,2 882 67,9 Muu rahvus 387 29,8 418 32,1 HARIDUS Põhiharidus või vähem 161 12,4 181 13,9 Kesk- või keskeriharidus 755 58,1 752 57,8 Kõrgharidus 384 29,5 367 28,3 ASULATÜÜP Tallinn 393 30,2 412 31,7 Teised linnad 570 43,8 479 36,9 Maa-asulad 337 25,9 409 31,5 REGIOON Põhja-Eesti 566 43,5 570 43,8 Lääne-Eesti 133 10,2 146 11,2 Kesk-Eesti 92 7,1 96 7,4 Kirde-Eesti 242 18,6 201 15,5 Lõuna-Eesti 267 20,5 287 22,1


Turu-uuringute AS 7

UURINGU TULEMUSED

Suviste sisereisijate ja –reiside arv, juuni-august 2002-2013

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2011 2013 Elanikud, kes tegid vaba aja reise* % elanik-

konnast 55% 53% 64% 66% 65% 72% 75% 71% 63% 61%

Elanike arv (tuh.)

576 550 669 695 679 755 780 742 644 603

Elanikud, kes tegid ühepäevaseid reise kultuuri- või meelelahutus-ürituste külastamiseks **

% elanik-konnast

35% 35% 46% 51% 44% 51% 52% 48% 38% 25%

Elanike arv (tuh.)

361 370 479 531 459 535 542 503 389 247

Ühepäevaste kultuuri- või meelelahutusürituste külastamiseks Eestis tehtud reiside arv kokku kolmel suvekuul (tuhandetes)

1061 1039 1320 1593 1215 1742 1372 1433 1600 766

Keskmine 1-päevaste reiside arv kultuuri- või meelelahutusürituste külastamiseks ***

2,9 2,78 2,75 2,99 2,74 3,24 2,52 2,85 4,11 3,1

Elanikud, kes tegid ööbimisega vaba aja reise

% elanik-konnast

47% 46% 55% 55% 55% 61% 65% 64% 49% 48%

Elanike arv (tuh.)

492 478 572 575 578 642 682 663 505 474

Ööbimisega vaba aja reise kokku Eestis kolmel suvekuul (tuhandetes)

1615 1497 1528 1780 1812 1973 1828 1943 1947 1693

Keskmine ööbimisega vaba aja reiside arv seda liiki reisidel käinud inimeste kohta

3,23 3,08 2,67 3,09 3,14 3,07 2,68 2,93 3,88 3,59

* Tegid juunist augustini tööga mitteseotud Eesti-sisese reisi väljapoole maakonda, kus nad alaliselt elavad või töötavad; arvesse on võetud ka sõidud oma suvilasse või vanematekoju, kui need toimusid harvem kui kord nädalas ** Tegid juunist augustini vähemalt ühe ilma ööbimiseta reisi kultuuri- või meelelahutusürituse külastamiseks väljapoole maakonda, kus nad alaliselt elavad või töötavad *** Mitu reisi kultuuri- või meelelahutusürituse külastamiseks tegi üks sellistel reisidel käinud inimene keskmiselt 2013.a. andmed on üldistatud viimase rahvaloenduse järgse rahvaarvu 988 391 põhjal (12.12.2012 Statistikaamet)

1 Vaba aja reisid üldiselt

1.1 Vaba aja reisil käinute osatähtsus 2013. aasta suvel (juuni algusest augusti lõpuni) käis vähemalt ühel Eesti-sisesel vaba aja reisil 61% Eesti elanikest vanuses 15-74, s.t ligikaudu 603 000 eestimaalast. Ajaline võrdlus (2002-2013) näitab, et vaba aja reisidel käinud elanike osatähtsus oli suurim

aastal 2008, mil Eesti-siseselt reisis suvekuudel ¾ elanikest. Järgnevad uuringud on näidanud

reisijate osatähtsuse järk-järgulist kahanemist: 2009. aastal oli vastav näitaja 71% ning 2011.

aastal 63% (statistilise vea piir on siinkohal 95%-lise tõenäosusega ±2,65%). Tõenäoliselt on

vaba aja reiside vähenemine seotud majanduslike teguritega: 2009. aastal tõusis Eestis oluliselt

töötuse määr, euro kasutuselevõtule järgnevaid aastaid iseloomustab aga üldine hinnatõus.

Samas mõjutavad Eesti-sisest reisimist ka suvised kultuuri- ja meelelahutusüritused Eestis ja

lähiriikides, uute odavlendude avamine Tallinnast, reisipakkumised välisriikidesse, ilm vms.

Suve jooksul käis reisimas 69% eestlastest ning 44% muudest rahvustest elanikest2.

Võrreldes aastaga 2008 on mõlemas sihtrühmas reisijate osatähtsus vähenenud. Eriti märgatav

langus on toimunud mitte-eestlaste seas perioodil 2011-2013 (reisijate osatähtsus kahanes

sihtrühmas 11% võrra).

2 Edasises tekstis tähistatakse muude rahvuste esindajaid ka nimetusega mitte-eestlased.


Turu-uuringute AS 8

Suvel Eestis vaba aja reisil käinud elanike osatähtsus 2002-2013; rahvuse lõikes (% elanikkonnast vanuses 15-74, n=1300)

55%53%

64% 65%

71%

61%

66%

59%

69% 70% 71%75%

78% 77%

66%69%

35%40%

54%

59%

52%

64%67%

60%

55%

44%

63%

75%72%

66%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2011 2013

Kõik Eestlased Muud rahvused

Vanusegruppide võrdluses on sisereisijaid keskmisest enam 20-39-aastaste seas, kellest on 2013. aasta suvel vaba aja reisil käinud 71%. Keskmisest vähem on suvistel

sisereisidel käinud inimesi üle 50-aastaste seas, kellest on vaba aja reisil käinud umbes pooled.

Kui 2009. aastal oli maa-asulate elanike seas ülejäänud elanikkonnaga võrreldes suviste

sisereisijate osatähtsus kõrgem, siis tänavu on suviste vaba aja reisijate osatähtsus linna- ning

maaelanike seas samal tasemel.

Sissetulekugruppide võrdlus näitas, et üle 500-eurose sissetulekuga inimeste seas on vaba aja

reisijaid enam kui madalama sissetulekuga rühmades. Kuna varasemates uuringutes on

sissetulekuid grupeeritud teisiti, pole joonisel esitatud ajalisi võrdlusandmeid, kuid sissetuleku

seos reisimisega on kinnitust leidnud ka varasemates uuringutes.

Jätkuvalt on sisereisijaid kõige enam kõrgharidusega inimeste seas, kõige vähem aga alg- või

põhiharidusega inimeste hulgas. Võrreldes 2011. aastaga on vaba aja reisijate osatähtsus

kõrgharidusega inimeste seas 6% võrra vähenenud, samas kui ülejäänud haridusrühmade puhul

ilmnes samalaadne langus juba eelmises uuringus.

Lõuna-Eesti elanike seas on suviste sisereisijate osatähtsus keskmisest suurem. Kõige väiksem

on vaba aja reisijate osakaal Kirde-Eestis. Tulemuste võrdlus vastaja peamise

tegevusvaldkonna alusel näitas, et enim on suviseid sisereisijaid juhtide/spetsialistide/ametnike

ning õpilaste seas, kõige vähem aga pensionäride ning töötute seas. Võrreldes 2011. aastaga

on toimunud muutus ettevõtjate puhul, kellest 2011. aastal käis suvistel sisereisidel 79%,

tänavu aga 64%. Ülejäänud rühmade puhul pole muutused statistiliselt olulised.


Turu-uuringute AS 9

2009., 2011. ja 2013. aasta suvel Eestis vaba aja reisil käinud elanike osatähtsus; soo, vanusegrupi ja elukohatüübi lõikes (% elanikkonnast vanuses 15-74)

%

71 7176

8377

63

51

66 68

78

63 64 61

7672

65 68

5449

6761 60 63 65

71 7267

53

45

62 61 6171

79

63

58

0

20

40

60

80

100

Kõik Mehed Naised 15-19 a 20-29 a 30-39 a 40-49 a 50-59 a 60-74 a Tallinn Teisedlinnad

Maa-asulad

Sugu Vanusegrupp Elukohatüüp

2009 2011 2013

2009., 2011. ja 2013. aasta suvel Eestis vaba aja reisil käinud elanike osatähtsus; sissetuleku* ja hariduse lõikes (% elanikkonnast vanuses 15-74)

%

65

72

77

45

60

77

42

47

60

75

79

73

48

60

71

0 20 40 60 80 100

Kuni 200 eurot

201-300 eurot

301-500 eurot

501-800 eurot

801-1000 eurot

Üle 1000 euro

Põhiharidus või vähem

Kesk- või keskeriharidus

Kõrgharidus

Sis

setu

lek

ühe

pere

liikm

e ko

hta

Har

idus

2009 2011 2013

* 2009. ning 2011. aasta uuringutes kasutatavad sissetulekugrupid erinesid 2013. uuringus kasutatavatest gruppidest,

mistõttu ajaline võrdlus pole siinkohal adekvaatne.


Turu-uuringute AS 10

2011. ja 2013. aasta suvel Eestis vaba aja reisil käinud elanike osatähtsus; elukoha ja põhitegevuse lõikes (% elanikkonnast vanuses 15-74)

%61

68

52

71

72

78

62

56

42

46

76

36

62

56

63

51

70

64

77

77

60

60

71

45

62

79

40

59

0 20 40 60 80 100

Põhja-Eesti

Lääne-Eesti

Kesk-Eesti

Kirde-Eesti

Lõuna-Eesti

Eraettevõtja/endale tööandja

Juht, tippspetsialist

Keskastme spetsialist, ametnik

Teenindus-, müügi- või kontoritöötaja

Oskus-, liht- või käsitööline

Pensionär (mitte-töötav), invaliid

Kodune, lapsehoolduspuhkusel

Õpilane, üliõpilane

Ajutiselt mitte-töötav, töötu

Elu

koh

tP

õh

iteg

evu

s

2011 2013

1.2 Mittereisimise põhjused

Põhjustena, miks suvekuudel Eesti-siseseid vaba aja reise ette ei võetud, nimetasid mitte-

reisinud inimesed 2009. aastal kõige sagedamini rahapuudust (47%) ning ajapuudust (28%).

2013. aastal on mitte-reisimise põhjuste seas ülekaalukalt kõige sagedamini mainitud teguriks tõusnud ajapuudus, mida mainis mitte-reisimise põhjusena 46% suvisel vaba aja reisil mitte käinud inimestest. Rahapuudust nimetas tänavu põhjusena 33%.

Ajapuuduse üle kurtsid keskmisest sagedamini meesterahvad, 30-39-aastased ning kõrgema

sissetulekuga inimesed (neist, kelle netosissetulek ühe pereliikme kohta oli üle 500 euro kuus,

nimetas seda 2/3), samas kui rahapuudus oli ootuspäraselt probleemiks pigem madalama

sissetulekuga (netosissetulek ühe pereliikme kohta kuni 300 eurot kuus) inimestele ja 60-74-a.

vanusegrupile. Üheks põhjuseks, miks vaba aja reiside arv on vähenenud ja ajapuudust selle

põhjusena nimetanute hulk on kasvanud, võib olla see, et Statistikaameti Tööjõu-uuringu

andmetel on pikaajaliselt kasvanud nende töötajate osatähtsus, kelle elukoht ja põhitöökoht ei

asu samas linnas või vallas. Kui inimene sõidab regulaarselt pikki vahemaid töö ja kodu vahel,

vähendab see nii aega kui ka soovi vabal ajal kodust kaugemale sõita.

Huvipuudust tõi tänavu põhjusena esile 14%, halba tervist 12% (2009. aastal 19%).

Huvipuudus oli mitte-reisimise põhjuseks sagedamini 15-19-aastaste jaoks (neist nimetas seda

koguni 1/3), halb tervis aga 60-74-aastaste jaoks.

Teise inimese eest (sh. väikeste laste) eest hoolitsemine oli takistuseks 9%-le, 8% eelistas

välisreise Eesti-sisestele reisidele, 3% pidas reisimist puudutavat infot/reklaami ebapiisavaks

ning 2% ei reisinud sobivate transpordivõimaluste puudumise tõttu (seda tegurit toodi esile 6%

võrra vähem kui 2009. aastal). Mitte-reisinud inimestest 1% nimetas mitte-reisimise põhjusena



ebasobivaid ilmu ning 8% muid tegureid. Eestlased nimetasid muude rahvustega võrreldes

mõnevõrra rohkem ajapuudust ja huvipuudust, muud rahvused aga välisreiside eelistamist ja

info vähesust Eestis reisimise võimaluste kohta.

Sisereisil mitte-käimise põhjused 2009. ja 2013. aastal (%, n=inimesed, kes suvekuudel ei käinud Eesti-sisesel vaba aja reisil)

%28

13

19

12

3

8

4

6

46

33

14

12

9

8

3

2

1

10

47

8

0 10 20 30 40 50

Ajapuuduse tõtu

Rahapuuduse tõttu

Huvipuuduse tõttu, reisimine ei huvita mind

Halva tervise tõttu

Sest hoolitsen teise inimese eest (k.a. väikesedlapsed)

Eelistan välisreise

Ei ole piisavalt infot või reklaami Eestis reisimisevõimaluste kohta

Puudusid sobivad transpordivõimalused

Ebasobivad ilmad

Muu 2009 2013

Sisereisil mitte-käimise põhjused 2013. aastal soo, vanuse ja elukoha lõikes (%, n=inimesed, kes suvekuudel ei käinud Eesti-sisesel vaba aja reisil, n=502)

Kõik Mees Naine 15– 19

20– 29

30– 39

40– 49

50– 59

60– 74

Tallinn Teised linnad

Maa-asulad

Ajapuuduse tõtu 46 54 39 47 58 64 49 53 27 47 43 50 Rahapuuduse tõttu 33 28 38 33 26 27 30 35 40 22 37 39 Huvipuuduse tõttu 14 17 11 33 17 10 11 12 13 17 12 14 Halva tervise tõttu 12 11 14 2 1 0 6 11 29 8 13 16 Sest hoolitsen teise inimese eest (k.a. väikesed lapsed) 9 5 13 0 12 12 7 7 12 12 11 5 Eelistan välisreise 8 6 9 7 5 7 14 9 6 10 5 8 Ei ole piisavalt infot Eestis reisimise võimaluste kohta 3 1 4 4 1 3 5 4 0 5 2 1 Puudusid sobivad transpordivõimalused 2 0 3 3 0 1 3 0 3 1 1 2 Ebasobivad ilmad 1 1 2 0 4 2 1 1 0 2 1 0 Muu 8 6 10 13 8 9 7 8 8 12 7 5



Sisereisil mitte-käimise põhjused 2013. aastal rahvuse lõikes (%, n=inimesed, kes suvekuudel ei käinud Eesti-sisesel vaba aja reisil)

49

33

17

14

8

5

0

1

1

4

43

34

10

10

11

11

5

2

1

13

0 10 20 30 40 50

Ajapuuduse tõtu

Rahapuuduse tõttu

Huvipuuduse tõttu, reisimine ei huvita mind

Halva tervise tõttu

Sest hoolitsen teise inimese eest (k.a. väikesedlapsed)

Eelistan välisreise

Ei ole piisavalt infot või reklaami Eestis reisimisevõimaluste kohta

Puudusid sobivad transpordivõimalused

Ebasobivad ilmad

Muu

%

eestlane

muu rahvus

2 Ühepäevased reisid kultuuri- ja meelelahutusüritustele 2013. aasta suvel tegi ühepäevaseid väljasõite mõnda teise maakonda kultuuri- või meelelahutusürituste külastamise eesmärgil 25% eestimaalastest, s.t ligikaudu 247 000 elanikku. Seda on ligi kaks korda vähem kui aastal 2009, mil ööbimiseta suviseid

väljasõite kultuuri- või meelelahutusürituse külastamiseks sooritas ligi pool (48%) Eesti

elanikest ning 13% võrra vähem kui 2011. aastal, mil sellistel reisidel käis 38% eestimaalastest.

Vähenemise üheks põhjuseks võib olla muutus ürituste pakkumises – eelnevatel aastatel

teistesse maakondadesse sõitnud inimesed võisid nüüd leida rohkem huvipakkuvaid üritusi oma

kodumaakonnas, mistõttu teise maakonda üritusele sõitmine ei tundunud piisavalt atraktiivne,

et sellele aega ja raha kulutada. Kokku tegid Eesti elanikud 2013. aasta suvel kultuuri- või meelelahutusürituste külastamiseks ligikaudu 766 000 ühepäevast reisi, mida on ligi poole vähem kui 2011. aastal.3 Keskmiselt tegi iga inimene, kes oli 2013. aasta suvel

käinud ühepäevasel reisil eesmärgiga külastada kultuuri- või meelelahutusüritusi, 3,1 sellist

ööbimiseta väljasõitu.

Eestlaste seas oli üheks päevaks kultuuri- või meelelahutusüritustele sõitnuid 31% ning mitte-

eestlaste seas 13%. Võrreldes 2011. aastaga on vastav näitaja enam langenud mitte-eestlaste

sihtrühmas, kus kultuuri- ning meelelahutusürituste külastamise eesmärgil reisijate osatähtsus

on vähenenud 17% võrra (eestlaste seas 11% võrra). Vanuserühmade võrdluses on kultuuri-

3 Siinkohal on muutus mõjutatud ka asjaolust, et 2013. aasta küsitlusandmed on kaalutud ning üldkogumile laiendatud

2011. aasta Rahvaloenduse andmetele tuginedes (üldkogumi suuruseks 988 391 inimest), samas kui 2011. aastal võeti

aluseks tollased Statistikaameti andmed (üldkogumi suurus 1 029 761).



ning meelelahutusürituste külastajaid jätkuvalt kõige vähem vanimas vanuserühmas ehk 60-74-

aastaste seas, kellest võttis suvekuudel taolisi reise ette 14%. Võrreldes 2011. aastaga on

kultuuri- ning meelelahutusürituste külastajate osatähtsus üsna ühtlaselt kahanenud kõigis

vanuserühmades.

Ootuspäraselt on reisijaid kultuuri- ning meelelahutusürituste külastamise eesmärgil enam

kõrgema sissetulekuga ning vähem madalama sissetulekuga inimeste seas.

Kultuuri- ning meelelahutusürituste külastamine on seotud vastaja haridusega – kõrgharidusega inimeste seas on selliste ürituste külastajaid enam kui kesk- või keskeriharidusega inimeste

seas, kelle hulgas on kultuuri- ning meelelahutusürituste külastajaid omakorda enam kui põhi- või madalama haridusega inimeste seas. Samas on võrreldes 2011. aastaga madalaima

haridusega inimeste rühmas kultuuri- ning meelelahutusürituste külastajate osatähtsus langenud pea poole vähem kui kõrgema haridusega inimeste seas sel perioodil: põhiharidusega

inimeste grupis on vastav näitaja vähenenud 7% võrra, kesk- või keskeriharidusega inimeste seas 13% võrra ning kõrgharidusega inimeste seas 15% võrra.

Kultuuri- ning meelelahutusürituste külastamise eesmärgil reisijaid on keskmisest enam maa-

asulate elanike seas, keskmisest vähem aga pealinnas.

2009, 2011 ja 2013. aasta suvel Eestis kultuuri- või meelelahutusüritustele sõitnud elanike osatähtsus (ühepäevased väljasõidud mõnda teise maakonda); rahvuse, soo ja vanuse lõikes (% Eesti elanikest vanuses 15-74)

%

48

37

49 48

61 60

4742

28

3842

30

39 37

45 43 4144

2531

13

25 2529 30

2631

24

14

5354

3426

0

10

20

30

40

50

60

70

Kõik Eestlane Muurahvus

Mehed Naised 15-19 a 20-29 a 30-39 a 40-49 a 50-59 a 60-74 a

Rahvus Sugu Vanusegrupp

2009 2011 2013



2009, 2011 ja 2013. aasta suvel Eestis kultuuri- või meelelahutusüritusi külastanud elanike osatähtsus (ühepäevased väljasõidud mõnda teise maakonda); sissetuleku*, hariduse ja elukoha lõikes (% Eesti elanikest vanuses 15-74)

%

43

49

53

38

46

59

24

37

45

41

17

18

22

31

31

35

17

24

30

19

25

31

31

41

0 10 20 30 40 50 60 70

Kuni 200 eurot

201-300 eurot

301-500 eurot

501-800 eurot

801-1000 eurot

Üle 1000 euro



Kõrgharidus

Tallinn

Teised linnad

Maa-asulad

Sis

setu

lek

ühe

pere

liikm

e ko

hta

Har

idus

Elu

koha

tüüp

2009 2011 2013



2.1 Külastatud kultuuri- või meelelahutusürituste liigid Eesti elanikest neljandik oli 2013. aasta suvel käinud vähemalt ühel ilma ööbimiseta reisil eesmärgiga külastada kultuuri- või meelelahutusüritusi, sealjuures teatrietendusi või suvelavastusi käis vaatamas 8%, kontserdil/muusikafestivalil 13% ning muudel meelelahutusüritustel 14% kõigist eestimaalastest. Viimase kolme

uuringuetapi võrdluses on erinevate meelelahutusürituste külastamise eesmärgil suviste

väljasõitude tegijate osatähtsus koguelanikkonnas aasta-aastalt kahanenud. Võrreldes 2009.

aastaga on teatrietenduste/suvelavastuste ning kontsertide/muusikafestivalide külastajate

osakaal 2013. aastaks vähenenud pea poole võrra ning muude meelelahutusürituste puhul on

külastajate osatähtsuse langus veelgi suurem.



Suvekuudel teise maakonda ühepäevasele kultuuri- või meelelahutusüritusele sõitnute osatähtsus 2009-2013 (% Eesti elanikest vanuses 15-74)

%

18

35

12

16

26

8

13 14

24

0

10

20

30

40

Teatrietendus/suvelavastus Kontsert/muusikafestival Muu meelelahutusüritus

2009 2011 2013

Eestlaste seas on mitte-eestlastega võrreldes igat liiki kultuuri- või meelelahutusürituste

külastamise eesmärgil reisijate osatähtsus ligi 10% võrra kõrgem. Meeste ning naiste vahel

kultuuri- ning meelelahutusürituste külastamise eesmärgil reisimise osas olulised erinevused

puudusid. Ka kahes viimatises uuringus pole soolises võrdluses suuri erinevusi ilmnenud, kuid

kinnitust on leidnud erinevused kultuuri- ning meelelahutusürituste külastamise eesmärgil

reisijate osatähtsuses eestlaste ning mitte-eestlaste puhul.

Teatrietenduste/suvalavastuste külastamise eesmärgil reisinud inimeste osakaal on seda

suurem, mida vanema vanuserühmaga on tegu. Erandiks on siinkohal vanim vanuserühm (60-

74a), kus on igat liiki kultuuri- ja meelelahutusürituste külastamise eesmärgil reisijaid vähem.

Suvekuudel 2013. aastal teise maakonda ühepäevasele kultuuri- või meelelahutusüritusele sõitnute osatähtsus; rahvuse, soo ja vanuserühma lõikes (% Eesti 15-74-aastastest elanikest)

%

8

1

7 87

8

1011

4

13

17

6

13 13

20

16

13

18

14

17

8

1513

14

18

1516

13

8

4

1112

5

0

5

10

15

20

25




Sõitis teatrietendusele/suvelavastusele Sõitis kontserdile/muusikafestivalile Sõitis muule meelelahutusüritusele

Elukohatüübist lähtuvalt oli erinevat liiki kultuuri– või meelelahutusürituste külastamise

eesmärgil reisijaid kõige vähem pealinlaste seas. Hariduse lõikes oli

teatrietenduste/suvelavastuste külastajaid kõrgharidusega inimeste seas pea kaks korda enam



kui ülejäänud haridusrühmades. Mõjutab ka sissetulek – üldjoontes kehtib, et mida kõrgema

sissetulekurühmaga on tegu, seda enam on vastavas rühmas erinevate kultuuri- või

meelelahutusürituste külastamise eesmärgil reisijaid.

Suvekuudel 2013. aastal teise maakonda ühepäevasele kultuuri- või meelelahutusüritusele sõitnute osatähtsus; elukohatüübi, hariduse ja sissetuleku lõikes (% Eesti 15-74-aastastest elanikest)

%5

10

5

6

4

6

8

9

9

14

9

14

16

11

13

15

9

9

11

22

9

15

18

9

14

16

7

10

13

20

16

17

8

12

19

16

0 5 10 15 20 25

Tallinn

Teised linnad

Maa-asulad



Kõrgharidus

Kuni 200 eurot

201-300 eurot

301-500 eurot

501-800 eurot

801-1000 eurot

Üle 1000 euro

Elu

koh

atü

üp

Ha

rid

us

Sis

setu

lek

üh

e p

ere

liikm

e k

oh

ta

Sõitis teatrietendusele/suvelavastusele Sõitis kontserdile/muusikafestivalile Sõitis muule meelelahutusüritusele

Keskmiselt tehti Eestis (k.a sellistel väljasõitudel käinud ja mitte-käinud) 2013. aasta suvel saja

elaniku kohta 123 ühepäevast väljasõitu kultuuri- või meelelahutusüritustele, sealjuures

sooritati saja elaniku kohta keskmiselt 23 väljasõitu teatrietenduste/suvelavastuste

külastamiseks, 41 väljasõitu kontsertide/muusikafestivalide külastamiseks ning 62 väljasõitu

muude meelelahutusürituste külastamiseks.

Võrreldes mitte-eestlastega tegid eestlased kultuuri- ning meelelahutusürituste külastamise

eesmärgil keskmiselt enam väljasõite. 100 inimese kohta külastasid eestlased keskmiselt 61

üritust enam kui mitte-eestlased. Võrreldes naistega on mehed 100 inimese kohta külastanud

keskmiselt 43 üritust enam – eelkõige tulenevalt sellest, et mehed on naistega võrreldes

tunduvalt rohkem külastanud sündmusi, mis liigitati muudeks meelelahutusüritusteks.

Vanuserühmade võrdluses sooritasti teatrietenduste/suvelavastuste külastamise eesmärgil

väljasõite 100 inimese kohta keskmiselt kõige enam vanuserühmas 50-59, samas kui

kontsertide/muusikafestivalide külastusi oli 100 inimese kohta kõige enam vanuserühmas 40-49

ning muude meelelahutusürituste külastusi vanuserühmas 20-29.

Hariduse lõikes eristuvad kõrgharidusega inimesed, kes tegid võrreldes madalama haridusega



inimestega keskmiselt enam väljasõite teatrietenduste/suvelavastuste külastamiseks.

Pealinlased tegid igat liiki kultuuri- ning meelelahutusürituste külastamise eesmärgil keskmiselt

vähem väljasõite kui väiksemate asulate elanikud.

Suvekuudel 2013. aastal teise maakonda kultuuri- või meelelahutusüritusele tehtud ühepäevaste väljasõitude keskmine arv 100 elaniku kohta

23

28

4

24

21

10

20

17

25

42

16

18

20

29

13

26

28

41

48

19

46

37

42

47

37

57

38

20

36

43

40

22

48

52

62

64

56

78

48

68

98

61

57

43

34

55

64

60

43

58

85

0 20 40 60 80 100 120 140 160 180

Kõik

Eestlane

Muu rahvus

Mehed

Naised

15-19 a

20-29 a

30-39 a

40-49 a

50-59 a

60-74 a



Kõrgharidus

Tallinn

Teised linnad

Maa-asulad

Rah

vus

Sug

uV

anus

egru

ppH

arid

usE

luko

hatü

üp

Teatrietendus/suvelavastus Kontsert/muusikafestival Muu meelelahutusüritus

3 Ööbimisega vaba aja reisid

3.1 Reisinute osatähtsus Eesti elanikkonnast

2013. aasta suvel käis Eestis tööga mitte-seotud mitmepäevastel reisidel 48% elanikest vanuses 15-74, arvuliselt 474 000 inimest. Ajalises võrdluses (2005-2013) oli

mitmepäevaseid vaba aja reise sooritanud inimeste osatähtsus kõrgeim aastatel 2008-2009, mil

vastav näitaja küündis 64-65%-ni. 2011. aastal langes mitmepäevaste reisijate osakaal 49%-ni

ning on 2013. aastal jäänud püsima samal tasemel.



Võrreldes eestlastega on mitmepäevaseid vaba aja reise teinud inimeste osatähtsus jätkuvalt

väiksem mitte-eestlaste seas. Sealjuures on 2013. aastal erinevus eestlaste ning mitte-

eestlaste vahel vaadeldava perioodi (2005-2013) suurim: eestlaste seas oli mitmepäevaseid

reise teinud inimeste osatähtsus 24% võrra suurem kui mitte-eestlaste seas, samas kui

varasemates uuringutes on erinevus kahe rühma vahel küündinud maksimaalselt 16%-ni.

Suvel Eestis mitmepäevasel vaba aja reisil käinud elanike osatähtsus 2002-2013; rahvuse lõikes (% elanikkonnast vanuses 15-74)

55% 55%

64%59% 60%

64%

69% 69%

53%55%

47%44%

56% 57%53%

41%

31%

61%65%

49% 48%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

2005 2006 2007 2008 2009 2011 2013

Kõik Eestlased Muud rahvused

Vanuserühmade võrdluses on Eesti-siseseid mitmepäevaseid vaba aja reise teinud inimesi kõige

enam 20-39-aastaste seas (60%). Noorima vanuserühma (15-19) puhul kattub mitmepäevaste

reisijate osatähtsus koguelankkonna keskmise näitajaga (48%). Keskmisest madalam on

ööbimistega vaba aja reise teinud inimeste osatähtsus 50-aastaste ning eakamate seas: 50-59-

aastastest on 2013. aastal selliseid reise teinud 38% ning 60-74-aastastest 30%.

Võrreldes 2011. aastaga on suurim muutus toimunud noorima vanuserühma puhul, kus

mitmepäevaseid väljasõite teinud inimeste osatähtsus on langenud 16% võrra (2011. aasta

uuringus oli see vanuserühm ainus, kus mitmepäevaste väljasõitude tegijate osatähtsus

võrrelduna 2009. aastaga ei vähenenud). Veidi suurenenud (7% võrra) on mitmepäevaste

reisijate osakaal vanuserühmas 30-39, ülejäänud vanuserühmade osas pole võrrelduna 2011.

aastaga olulisi muutusi toimunud.

Mitmepäevaseid vaba aja reise sooritanud inimeste osakaal on keskmisest kõrgem üle 500-

eurose sissetulekuga või kõrgharidusega inimeste seas, keskmisest madalam aga kuni 300-

eurose sissetulekuga või alg- või põhiharidusega inimeste seas. Kui varasemad uuringud on

näidanud mitmepäevaste reisijate suuremat osakaalu maaelanike seas, siis seekord

elukohatüübi alusel olulisi erinevusi ei ilmnenud.



2009., 2011. ja 2013. aasta suvel teise maakonda mitmepäevastele vaba aja reisidele sõitnute osatähtsus; rahvuse, soo ja vanuserühma lõikes (% Eesti 15-74a. elanikest)

%

64

53

64 64

7772

68

53

4649

53

41

48 49

6460

52 5448

55

31

47 49 48

60 5953

38

30

6965

3241

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90




2009 2011 2013

2009., 2011. ja 2013. aasta suvel teise maakonda mitmepäevastele vaba aja reisidele sõitnute osatähtsus; sissetuleku*, hariduse ja elukohatüübi lõikes (% Eesti 15-74-aastastest elanikest)

%

57

64

70

61

61

68

33

46

61

52

30

34

44

63

72

61

32

45

60

50

48

45

48

48

0 10 20 30 40 50 60 70 80

Kuni 200 eurot

201-300 eurot

301-500 eurot

501-800 eurot

801-1000 eurot

Üle 1000 euro



Kõrgharidus

Tallinn

Teised linnad

Maa-asulad

Sis

setu

lek

üh

e p

ere

liikm

e k

oh

taH

ari

du

sE

luko

ha

tüü

p

2009 2011 2013





3.2 Mitmepäevaste vaba aja reiside arv ühe reisinu kohta Keskmiselt sooritas iga suvistel ööbimisega sisereisidel käinud Eesti elanik 2013. aasta juunist augustini 3,6 sellist reisi. Võrreldes 2011. aastaga pole vastav näitaja oluliselt

muutunud, kuid võrrelduna 2009. aastaga (mil ööbimistega sisereise teinud inimeste osatähtsus

koguelanikkonnas oli 16% võrra suurem) on keskmine reiside arv iga sisereise teinud inimese

kohta suurenenud 0,7 reisi võrra. Seega võib öelda, et kuigi võrrelduna nelja aasta taguse

perioodiga on sisereisijate osatähtsus koguelanikkonnas langenud, on reiside keskmine arv ühe

reisija kohta suurenenud.

Sarnaselt varasematele uuringutele on võrreldes mitte-eestlastest reisijatega keskmiselt

rohkem reise teinud eestlastest reisijad (eestlastest reisijad keskmiselt 3,7 reisi; mitte-

eestlastest reisijad keskmiselt 3,2 reisi). Vanuserühmade võrdluses on kõige aktiivsemad

reisijad jätkuvalt vanuserühmas 20-29: iga selles vanuses reisija sooritas 2013. aasta

suvekuudel keskmiselt 4,6 reisi. Siinkohal tasub meenutada, et ka ööbimistega sisereisijate

osakaal oli võrreldes mitte-eestlastega kõrgem eestlaste seas, vanuserühmade võrdluses aga

20-39-aastaste seas. Seega on eesti rahvusest inimesed ning noored täiskasvanud aktiivseimad

sisereisijad nii reisijate osakaalu kui ka reiside arvu poolest.

Mitmepäevaste vaba aja sisereiside keskmine arv ühe reisinu kohta 2009, 2011 ja 2013; rahvuse, soo ja vanuserühma lõikes (n=inimesed, kes on ööbimisega reisinud)

%

2,12,8 2,7

3,9

2,8 2,6 2,72,0

3,9 4,03,6

4,3

3,5

4,7 5,0

3,9 3,93,6 3,7

3,23,6 3,5 3,7

4,6

3,63,1 2,9 3,22,9 3,23,3

32,2

0

1

2

3

4

5

6




2009 2011 2013

Sarnaselt 2009. aasta uuringule eristusid haridusrühmade võrdluses suurema reisimisaktiivsuse

poolest ka tänavu kõrgharidusega inimesed, kelle seas oli nii suviste sisereisijate osatähtsus kui

ka keskmine reiside arv ühe sisereisija kohta suurem kui madalama haridusega inimeste seas.

2011. aastal tegid keskmiselt kõige enam reise ühe reisija kohta alg- või põhiharidusega

inimesed, kuid kahe aasta vältel on vastav näitaja selles haridusgrupis märkimisväärselt

langenud: 2013. aasta suvel tegid alg- või põhiharidusega reisijad keskmiselt 1,5 reisi vähem

kui juunis-augustis 2009.

Elukohatüübi alusel eristub Tallinn: iga pealinlastest sisereisija sooritas 2013. aasta suvel

keskmiselt 4,1 reisi, samas kui muudes linnades ning maa-asulates elavate sisereisijate puhul

oli vastav näitaja 3,3.



Mitmepäevaste vaba aja sisereiside keskmine arv ühe reisinu kohta 2009., 2011. ja 2013. aastal; hariduse ja elukohatüübi lõikes (n=inimesed, kes on käinud ööbimisega reisidel)

%

3,53,0

2,6

4,63,8 3,9 4,0 4,1

3,53,1 3,3

4,1 4,1

3,3 3,32,8

3,22,8

0

1

2

3

4

5

6

Põhiharidus võivähem

Kesk- võikeskeriharidus

Kõrgharidus Tallinn Teised linnad Maa-asulad

Haridus Elukohatüüp

2009 2011 2013

3.3 Mitmepäevaste suviste vaba aja reiside jaotus kuude lõikes Sarnaselt varasemate aastatega tehti ka 2013. aastal enim suviseid sisereise juulis (38%).

Augustis toimunud reisid moodustasid 32% ja juunis toimunud reisid 30% kõigist suvistest

sisereisidest. Kui varasemates uuringutes oli sisereiside arv augustis märgatavalt suurem kui

juunis, siis tänavu on juunis ja augustis tehtud sisereiside arv (ning seega ka osakaal suvistest

sisereisidest) üsna sarnane.

Ööbimisega vaba reiside jagunemine suvekuude lõikes

26 27 29 28 27 27 27 30

39 39 39 38 40 39 40 40 40

35 35 34 33 32 33 33 33 33 32

26 28

38

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2011 2013

August

Juuli

Juuni



3.4 Ööbimiste arv ja ööbimiskohad4 Ootuspäraselt moodustavad mitmepäevastest sisereisidest kõige suurema osa ühe ööbimisega

(39%) ning kahe ööbimisega (34%) reisid, vähem aga on kolme ööbimisega (12%) ning nelja

või enama ööbimisega (15%) reise. Võrreldes eestlastega on mitte-eestlastest reisijate puhul

levinumad nelja või enama ööbimisega reisid, vähemlevinud aga kahe ööbimisega reisid.

Vanuserühmade võrdluses on nelja või enama ööbimisega reise teinud kõige enam 60-74-

aastased reisijad, kelle puhul 4 või enama ööbimisega reiside osatähtsus ei jää palju alla 1 või

2 ööbimisega reiside osatähtsusele. Ülejäänud vanuserühmades ületab 1 ja 2 ööbimisega reiside

osakaal selgelt nii 3 ööbimisega kui pikemate reiside osakaalu. Võrreldes väikelinnade ja maa-

asulate elanikega on pealinlaste poolt tehtud reiside puhul 4 või enama ööbimisega reiside

osatähtsus kõrgem, 1 ööbimisega reiside osatähtsus aga madalam.

Mitmepäevaste suviste sisereiside jagunemine ööbimiste arvu lõikes 2013. aastal; rahvuse, vanuserühma ja elukohatüübi lõikes

39 38 34 40 41 4830 34 40 44

34 35 30 3537 36

3429

28

34

12 1213 13

1411 9 10

1612

13 9

15 14 19 17 10 17 16 12 19 14 13

39 36

3335

26

0%

20%

40%

60%

80%

100%


15-19 a 20-29 a 30-39 a 40-49 a 50-59 a 60-74 a Tallinn Teisedlinnad

Maa-asulad

Rahvus Vanusegrupp Elukohatüüp

1 öö 2 ööd 3 ööd Kauem

2013. aasta suvel tehtud Eesti-siseste vaba aja reiside keskmine kestus oli 2,5 ööd.

Perioodil 2002-2013 oli vastav näitaja kõrgeim aastal 2002, mil keskmiselt viibiti ühel suvisel

sisereisil 3,2 ööd. Hilisemates uuringutes on keskmine ööbimiste arv ühe sisereisi kohta püsinud

stabiilselt vahemikus 2,4-2,7.

Kui ööbimiste keskmine arv pole viimaste uuringute lõikes praktiliselt muutunud, siis tasuliste majutuskohtade kasutamise osakaal kõikidest ööbimisega sisereisidest on võrreldes varasemate uuringutega märgatavalt kasvanud. 2013. aastal maksti ööbimise eest 26 protsendil ööbimistega sisereisidest, 2011. aastal aga vaid 16 protsendil.

4 Kui vastaja oli suve jooksul käinud rohkem kui kolmel mitmepäevasel sisereisil, siis küsiti ööbimisega sisereise

iseloomustavaid küsimusi ainult viimase kolme reisi kohta.



Keskmine ööbimiste arv ja tasuliste majutuskohtade kasutamise osatähtsus kõigist ööbimistega sisereisidest 2002-2013

1312

20

18

26

16

1817

19

21

3,2 2,4 2,7 2,5 2,5 2,6 2,6 2,5 2,4 2,5

0

5

10

15

20

25

30

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2011 2013

Tasuliste majutuskohtade kasutamise osakaal (% kõikidest ööbimistega sisereisidest)

Keskmine ööbimiste arv ühel reisil

Erinevused eestlaste ning mitte-eestlaste sisereiside kestuses pole kuigi suured: eestlastest

reisijate puhul oli keskmine ööbimiste arv ühe sisereisi kohta 2,4 ööd; mitte-eestlaste puhul 2,6

ööd. Võrreldes 2009. ja 2011. aastaga on erinevused eestlaste ning mitte-eestlaste reiside

keskmises kestuses samuti vähenenud.

Keskmine ööbimiste arv 2009., 2011. ja 2013. aasta suvistel mitmepäevastel vaba aja sisereisidel; rahvuse, soo ja vanuserühma lõikes

2,5

2,4

2,8

2,4 2,

6 2,7

2,3 2,

4 2,5

2,5

3,1

2,4

2,3

2,6

2,3 2,

4

3,0

2,6

2,3

2,0

2,3 2,22,

5

2,4 2,

6

2,3

2,6

2,3

2,1

2,5

2,3

2,3

3,6

1

1,5

2

2,5

3

3,5

4




2009 2011 2013



Vanuserühmade võrdluses tegid 2013. aastal keskmiselt kõige enam ööbimisi ühe reisi kohta

sisereisijad vanuses 60-74 (keskmiselt 3,6 ööd). Vanima vanuserühma puhul on keskmine

ööbimiste arv ühel reisil võrreldes 2011. aastaga märkimisväärselt suurenenud, vanuserühmas

15-29 (kus veel 2011. aastal oli keskmiste ööbimiste arv ühe reisi kohta vanuserühmade

võrdluses kõrgeim) on aga vastav näitaja langenud.

Võrreldes kõrgema haridusega inimestega teevad keskmiselt lühema kestusega sisereise alg-

või põhiharidusega inimesed. Haridusrühmade võrdluses on alg- või põhiharidusega reisijate

seas ööbimiste keskmine arv ühe reisi kohta võrreldes 2011. aastaga ka kõige enam

vähenenud. Reisijate võrdlus elukohatüübi alusel näitas, et keskmiselt kõige pikema ajalise

kestusega reise teevad pealinlased, keskmiselt kõige lühemaid reise aga maa-asulate elanikud.

Ka varasemates uuringutes on pealinlaste poolt tehtud sisereiside keskmine ööbimiste arv olnud

kõrgem kui väiksemate linnade ning maapiirkondade elanike puhul, mis on ilmselt seletatav

asjaoluga, et pealinlased teevad ülejäänutega võrreldes rohkem reise suvilas/maakodus

puhkamise eesmärgil.

Keskmine ööbimiste arv 2009., 2011. ja 2013. aasta suvistel mitmepäevastel vaba aja sisereisidel; hariduse ja elukohatüübi lõikes

%

2,4 2,3

3,0

2,72,7

2,2

2,6 2,7

2,22,3

2,1

2,5 2,52,8

2,5

2,12,0

2,7

1

1,5

2

2,5

3

3,5

4

Põhiharidus võivähem

Kesk- võikeskeriharidus

Kõrgharidus Tallinn Teised linnad Maa-asulad

Haridus Elukohatüüp

2009 2011 2013

Reisi kestus sõltub paljuski reisi eesmärgist. Keskmiselt kõige pikemaid reise tehti oma

suvilas/maakodus puhkamise/töötamise eesmärgil (keskmine ööbimiste arv 4,21). Keskmiselt

pikema kestusega reise tehti ka rannas puhkamise/suplemise või muude rannategevuste

eesmärgil (keskmine ööbimiste arv 2,73). Kõige lühemad olid (keskmiselt 2 ööbimist või

vähem) vaatamisväärsuste/atraktsioonide/kultuuri-või meelelahutusürituste külastamiseks või

aktiivse puhkuse eesmärgil ette võetud reisid.



Ööbimiste arv reisi peamise eesmärgi lõikes (%, n=kõik nimetatud eesmärgil tehtud reisid)

%

39

29

39

37

45

56

46

34

38

33

33

37

33

36

25

39

12

9

18

13

8

5

10

9

7

15

29

19

15

18

14

9

11

25

48

8

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Kokku (n=1352)

Puhkus/töö oma suvilas või maakodus (n=93)

Puhkus rannas, suplemine, muud rannategevused(n=298)

Sugulaste või tuttavate külastamine (n=439)

Puhkus spaas või sanatooriumis, spaaprotseduuridekasutamine (n=23)*

Perekondlikud ja muud isikliku eluga seotud üritused(n=146)

Vaatamisväärsuste ja atraktsioonide külastamine(n=141)

Aktiivne tegevus (n=68)

Kultuuri- või meelelahutusürituste külastamine (n=142)

1 öö 2 ööd 3 ööd Kauem

* Vastajate väike arv piirab tulemuste üldistatavust

Keskmiselt kõige suurem oli ööbimiste arv ühe reisi kohta juhul, kui ööbiti oma

suvilas/maakodus/korteris. Nimetatud ööbimiskohas veedeti keskmiselt 3,7 ööd. Tasulises

ööbimiskohas veedeti keskmiselt 2,1 ööd, telgis 1,9 ööd, sugulaste/tuttavate juures 2,4 ööd.

Võrreldes 2011. aastaga on oma suvilas/maakodus/korteris tehtud ööbimistega reisid

keskmiselt pikenenud (keskmine ööbimiste arv on kasvanud 2,9-lt 3,7-le). Ülejäänud

ööbimiskohtade puhul pole keskmine ööbimiste arv ühe reisi kohta kahe aasta taguse

perioodiga võrreldes oluliselt muutunud.

Siinkohal ilmneb erinevus eestlaste ning mitte-eestlaste vahel: võrreldes mitte-eestlastega

teevad eestlased keskmiselt pikemaid telgis ööbimisega või oma suvilas/maakodus/korteris

ööbimisega reise. Mitte-eestlased peatuvad seevastu eestlastega võrreldes keskmiselt pikemalt

tasulistes majutuskohtades.

Keskmiselt kauem peatuvad reisidel sugulaste/tuttavate juures pealinlased. Võrreldes

linnaelanikega peatuvad oma suvilas/maakodus/korteris keskmiselt lühemalt maaelanikud.



Keskmine ööbimiste arv ööbimiskohtade võrdluses; rahvuse, soo ja elukohatüübi lõikes

Kõ

ik;

2,1

Kõ

ik;

2,4

Kõ

ik;

3,7

Ee

stl

an

e;

2,0

Ee

stl

an

e;

2,4

Ee

stl

an

e;

3,8

Mu

u r

ah

vu

s;

3,1

Mu

u r

ah

vu

s;

1,5

Mu

u r

ah

vu

s;

2,5

Mu

u r

ah

vu

s;

3,1

Meh

ed;

2,0

Meh

ed;

1,8

Meh

ed;

2,3

Meh

ed;

3,5

Nai

sed

; 2,

2

Nai

sed

; 2,

0

Nai

sed

; 2,

5

Nai

sed

; 3,

9

Ta

llin

n;

2,1

Ta

llin

n;

1,8

Ta

l lin

n;

2,7

Ta

l lin

n;

4,3

Tei

sed

lin

nad

; 2,

3

Tei

sed

lin

nad

; 2,

1

Tei

sed

lin

nad

; 2,

3

Tei

sed

lin

nad

; 4,

1

Maa

-asu

lad

; 1,

8

Maa

-asu

lad

; 1,

7

Maa

-asu

lad

; 2,

0

Maa

-asu

lad

; 2,

5

Kõ

ik;

1,9

Ees

tlan

e; 1

,8

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

4,5

Tasulises majutuskohas(k.a. tasuliseltelkimisplatsil)

Telgis (tasuta) Sugulaste/ tuttavatejuures või nende suvilas

Oma suvilas/ maakodus/korteris

Eesti-sisestest mitmepäevastest vaba aja reisidest 59% toimus ööbimisega sugulaste/tuttavate juures või nende suvilas, 26% tasulises majutusasutuses, 10% telgis ning 9% vastaja enda suvilas/maakodus/korteris (summa ületab veidi 100%, kuna

väike hulk reisijaid ööbis reisi jooksul mitmes erinevat tüüpi ööbimiskohas). Võrreldes 2011.

aastaga on sisereiside puhul tunduvalt suurenenud tasuliste majutuskohtade kasutamine,

vähenenud aga telgis ja sugulaste/tuttavate juures ööbimine.

18 1626

17 1325

13 14

10

1211

9

6762

5963

6356

910 9

8 13 9

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

110

2009 2011 2013 2009 2011 2013

% reisidest % veedetud öödest

%

Oma suvilas/ maakodus/ korteris Sugulaste/ tuttavate juures või nende suvilasTelgis (tasuta) Tasulises majutuskohas



Võrreldes eestlastega on mitte-eestlaste puhul levinum ööbimine tasulises majutusasutuses,

samas kui eestlased peatuvad mitte-eestlastega võrreldes enam sugulaste/tuttavate juures või

nende suvilas.

Võrreldes naistega valivad mehed reisidel sagedamini ööbimiskohaks telgi, samas kui naised

peatuvad meestest sagedamini reisidel sugulaste/tuttavate juures.

Vanuserühmade võrdluses kasutavad reisidel tasulist majutust kõige enam 30-49-aastased,

telgivad 15-29-aastased, sugulaste/tuttavate poolt pakutavat majutust kasutavad 15-19-

aastased ja 50-59-aastased, oma suvilas/maakodus/korteris peatuvad aga 60-74-aastased.

Mitmepäevaste sisereiside jagunemine ööbimiskoha lõikes (%, n=kõik ööbimistega sisereisid), ühe reisi kohta võidi märkida mitu erinevat tüüpi ööbimiskohta

26 2531 28 25 26 18

31 35 2916

10 913

128

1314

69

69

59 6150 54 62

6562 57

5166

55

9 10 8 10 92

8 9 9 3

25

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

110




%

Tasulises majutuskohas Telgis (tasuta)

Sugulaste/ tuttavate juures või nende suvilas Oma suvilas/ maakodus/ korteris

Kõikidest reisil oldud öödest 56% veedeti sugulaste või tuttavate juures või nende suvilas,

neljandik tasulises majutuskohas ning võrdselt 9% kas oma suvilas/maakodus/korteris või telgis

Tasuliste majutuskohtade kasutamine oli keskmisest levinum mitte-eestlaste, 30-49-aastaste

ning väikelinnades elavate reisijate seas.



Ööbimiste jagunemine ööbimiskoha lõikes (%, n=kõik ööbimised)

%25

30

27

24

18

30

34

28

15

24

30

20

9

9

13

12

7

12

14

6

9

7

10

12

56

58

49

52

60

61

61

55

48

64

52

56

55

59

9

9

8

9

9

2

7

9

3

24

13

5

9

25

24

6

9

9

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Kõik

Eestlane

Muu rahvus

Mehed

Naised

15-19 a

20-29 a

30-39 a

40-49 a

50-59 a

60-74 a

Tallinn

Teised linnad

Maa-asulad

Rah

vus

Sug

uV

anus

egru

ppE

luko

hatü

üp

Tasulises majutuskohas (k.a. tasulisel telkimisplatsil) Telgis (tasuta)

Sugulaste/ tuttavate juures või nende suvilas Oma suvilas/ maakodus/ korteris

3.5 Sisereiside sihtkohad

2013. aasta suvel olid kõige levinumateks sisereiside sihtkohtadeks Tallinn (13%), Pärnu (11%), Tartu (9%), Saaremaa (9%) ning Ida-Virumaa (9%). Kuna suur osa

sisereise on seotud sugulaste ja tuttavate külastamisega, siis on sihtkohtade eelistuste

pingerida püsinud sarnane 2009. ja 2011. aastaga.

Võrreldes eestlastega oli mitte-eestlaste poolt tehtud reiside sihtkohadeks sagedamini Tallinn

ning Ida-Virumaa. Kuna Tallinna ning Ida-Virumaad külastatakse sageli sugulaste/tuttavate

külastamise eesmärgil, siis ilmselt külastavad ka mitte-eestlased neid sihtkohti (kus mitte-

eestlaste proportsioon elanikkonnas on suur) eestlastest sagedamini just sel põhjusel. Võrreldes

mitte-eestlastega olid eestlased suvise vaba aja reisi sihtkohaks sagedamini valinud Saaremaa,

Läänemaa, Võrumaa, Põlvamaa, Viljandimaa, Hiiumaa või Valgamaa.



Erinevate linnade/maakondade osatähtsus ööbimistega sisereiside sihtkohtadena 2009., 2011. ja 2013. aastal (%, n=kõik ööbimistega sisereisid), ühel reisil võis vastaja

külastada mitut paika

%

10 99

8

66

65 5

45

34

8 89

87 6

44

6

4 33

11

9 9 98 8 8

76 6 5 5 5 5

43 3

15

7

9

10

14

86

13

0

2

4

6

8

10

12

14

16

Tallin

n

Pärnu

Tartu

Saare

maa

Ida-

Virumaa

Pärnum

aa (v

.a. P

ärnu

)

Lään

emaa

*

Võrum

aa

Lään

e-Viru

maa

Tartum

aa (v

.a. T

artu

)

Põlvam

aa

Viljand

imaa

*

Hiium

aa

Valgam

aa

Harjum

aa

Jõge

vam

aa

Järv

amaa

Raplam

aa

2009 2011 2013

* 2009. ning 2011. aastal küsiti eraldi ka Viljandi, Haapsalu, Läänemaa (v.a Haapsalu) ning Viljandimaa (v.a Viljandi)

külastamise kohta.

% 2013.a. suvistest ööbimisega sisereisidest, mille jooksul külastati nimetatud sihtkohta; rahvuse lõikes (%, n=kõik ööbimistega sisereisid), ühel reisil võis vastaja


%

910

6

9 87

67 7 6 6

54

3 4

11

6

19

7

45

7

12

5 53

1

109

12

2

8

20

12

1

0

5

10

15

20

25

Tallinn

Pärnu

Tartu

Saare

maa

Ida-

Virumaa

Pärnum

aa (v

.a. P

ärnu)

Lään

emaa

Võrumaa

Lään

e-Viru

maa

Tartum

aa (v

.a. T

artu

)

Põlvamaa

Viljand

imaa

Hiium

aa

Valgam

aa

Harjum

aa

Jõge

vam

aa

Järv

amaa

Raplam

aa

Eestlased Muud rahvused

Vanuserühmade võrdluses on suhteliselt enam reise pealinna sooritanud 15-19-aastased ning

50-74-aastased sisereisijad. Noorima vanuserühma (15-19-aastased) reisisihtmärgiks on

keskmiselt sagedamini ka Tartu.



Erinevate linnade/maakondade osatähtsus ööbimistega sisereiside sihtkohtadena 2013. aastal; vanuse lõikes (%, n=kõik ööbimistega sisereisid), ühel reisil võis vastaja


Kõik 15-19 a 20-29 a 30-39 a 40-49 a 50-59 a 60-74 a Tallinn 13% 24% 9% 8% 15% 18% 20%

Pärnu 11% 11% 10% 13% 7% 12% 10%

Tartu 9% 14% 10% 7% 7% 10% 11%

Saaremaa 9% 5% 7% 14% 9% 8% 9%

Ida-Virumaa 9% 4% 8% 9% 8% 14% 8%

Pärnumaa (v.a. Pärnu) 8% 5% 9% 7% 11% 8% 9%

Läänemaa 8% 9% 7% 8% 9% 9% 7%

Võrumaa 8% 1% 6% 12% 8% 7% 8%

Lääne-Virumaa 7% 4% 6% 6% 13% 3% 10%

Tartumaa (v.a. Tartu) 6% 4% 7% 8% 6% 5% 3%

Põlvamaa 6% 3% 8% 8% 5% 6% 1%

Viljandimaa 5% 5% 7% 5% 4% 4% 6%

Hiiumaa 5% 3% 5% 7% 6% 4% 5%

Valgamaa 5% 3% 5% 7% 6% 5% 3%

Harjumaa 5% 3% 6% 4% 4% 8% 7%

Jõgevamaa 4% 5% 5% 3% 5% 4% 3%

Järvamaa 3% 5% 3% 3% 5% 2% 3%

Raplamaa 3% 5% 3% 2% 3% 4% 4%

3.6 Peamised tegevused reisidel

Jätkuvalt on kõige levinumaks tegevuseks Eesti-sisestel mitmepäevastel vaba aja reisidel sugulaste/tuttavate külastamine. 2013. aastal külastati neid 54% reisidest (2011.

aastal 49%). Järgnesid rannas puhkamine (49%), looduslike vaatamisväärsustega tutvumine

(33%) ning ajaloo/kultuuriga seotud vaatamisväärsustega tutvumine (30%).

Võrreldes eelnevate aastatega on reisid oma eesmärkidelt mitmekesistunud, st. ühel reisil võeti

ette rohkem erinevaid tegevusi. Nii mainiti võrreldes 2011. aastaga tunduvalt sagedamini reisi-

tegevusena rannas puhkamist, looduslike või ajaloo/kultuuriga seotud vaatamisväärsustega

tutvumist ja muude meelelahutusürituste, muuseumide/näituste ning lasteatraktsioonide

külastamist. Võimalik, et see tendents on seotud reiside arvu vähenemisega – kui aja- või

rahapuudus piirab reiside arvu, mida on võimalik suve jooksul teha, soovitakse ometi osa saada

mitmetest erinevatest tegevustest või elamustest, võttes need ette ühe reisi jooksul.



Erinevate tegevuste osatähtsus ööbimistega sisereisidel 2005-2013 (%, n=kõik ööbimistega sisereisid), ühe reisi kohta võis vastaja märkida mitu tegevust

Tegevused reisidel 2005 2006 2007 2008 2009 2011 2013 Sugulaste või tuttavate külastamine 56% 52% 51% 57% 62% 49% 54% Puhkus rannas, suplemine, muud rannategevused

33% 39% 35% 23% 31% 32% 49%

Looduslike vaatamisväärsustega tutvumine 19% 19% 21% 14% 16% 19% 33% Ajaloo või kultuuriga seotud vaatamisväärsustega tutvumine

17% 16% 17% 13% 15% 21% 30%

Perekondlikud ja isikliku eluga seotud üritused 22% 21% 20% 21% 23% 17% 19% Kontsertide, muusikafestivalide külastamine* 15% 18% 14% 12% 14% 15% 18% Muude meelelahutusürituste külastamine ** ** ** 15% 16% 9% 14% Muuseumide või näituste külastamine 9% 12% 9% 7% 6% 9% 14% Jalgsi matkamine 11% 11% 8% 6% 10% 16% 14% Veega seotud harrastused 8% 10% 11% 10% 14% 10% 13% Muu aktiivse harrastusega tegelemine 9% 10% 9% 7% 7% 10% 12% Puhkus/ töö oma suvilas või maakodus 10% 9% 11% 11% 10% 9% 10% Lasteatraktsioonide külastamine ** ** ** 2% 3% 3% 7% Jalgrattasõit 6% 6% 4% 5% 5% 7% 6% Spordiüritustel osalemine võistleja või pealtvaatajana

** ** ** 5% 4% 4% 6%

Puhkus spaas või sanatooriumis, spaaprotseduuride kasutamine

** ** 4% 5% 5% 4% 5%

Loomaaia, loomapargi külastamine ** ** ** 3% 4% 2% 3% Muu ** ** ** ** 4% 4% 3% Suvelavastuste külastamine 6% 5% 8% 7% 5% 4% 3% Lõbustuskohtade külastamine 14% 14% 11% ** ** ** ** Matkamine märgistatud matka- või loodusrajal ** 8% 5% ** ** ** ** Ratsutamine 1% 1% 2% ** ** ** **

* 2005., 2006., 2007. ja 2011. aastal oli tegevus sõnastatud: „Kontsertide, festivalide külastamine“ ** Nimetatud vastusevarianti sel aastal ankeedis ei olnud

Sugulaste/tuttavate külastamine on levinuim tegevus sisereisidel üle 30-aastaste jaoks. 15-19

aastaste jaoks on levinuim tegevus reisidel rannas puhkamine, samas kui 20-29-aastaste jaoks

omavad võrdselt tähtsust nii rannas puhkamine kui sugulaste/tuttavate külastamine. Looduslike

või ajaloo ja kultuuriga seotud vaatamisväärsustega tutvumise või muuseumide külastamise

eesmärgil reisivad vähem 15-29-aastased, enam aga 40-59-aastased. 15-29-aastased võtavad

muude vanusegruppidega võrreldes sagedamini ette reise muude aktiivsete harrastusega

tegelemise eesmärgi.

Kontsertide ning muusikafestivalide külastamine reisidel on keskmisest levinum 15-19-aastaste

ning 50-59-aastaste seas. Noorimas vanuserühmas on keskmisest levinum ka reisimine

spordiüritustel osalemise või jalgrattasõidu eesmärgil. Veega seotud harrastustega tegelemine

reisil on seevastu levinum 20-29-aastaste seas, jalgsi matkamine aga vanuserühmas 40-49.

Lasteatraktsioonide külastamine reisidel on keskmisest levinum 30-39-aastaste seas.



Erinevate tegevuste osatähtsus ööbimistega sisereisidel 2013. aastal; vanusegruppide lõikes (%, n=kõik ööbimistega sisereisid), ühe reisi kohta võis vastaja märkida mitu

tegevust

Tegevused reisidel Kõik 15-19 20-29 30-39 40-49 50-59 60-74 Sugulaste või tuttavate külastamine 54% 45% 57% 53% 55% 58% 51% Puhkus rannas, suplemine, muud rannategevused

49% 51% 57% 48% 48% 47% 34%

Looduslike vaatamisväärsustega tutvumine 33% 22% 29% 33% 41% 35% 31% Ajaloo või kultuuriga seotud vaatamisväärsustega tutvumine

30% 12% 23% 29% 39% 37% 30%

Perekondlikud ja isikliku eluga seotud üritused 19% 16% 19% 21% 17% 18% 23% Kontsertide, muusikafestivalide külastamine 18% 26% 17% 14% 20% 23% 17% Muude meelelahutusürituste külastamine 14% 7% 16% 17% 13% 13% 14% Muuseumide või näituste külastamine 14% 9% 9% 13% 22% 16% 14% Jalgsi matkamine 14% 6% 13% 13% 18% 16% 11% Veega seotud harrastused 13% 7% 21% 12% 14% 9% 8% Muu aktiivse harrastusega tegelemine 12% 17% 18% 11% 10% 6% 11% Puhkus/ töö oma suvilas või maakodus 10% 8% 9% 12% 7% 7% 21% Lasteatraktsioonide külastamine 7% 4% 4% 11% 10% 6% 5% Jalgrattasõit 6% 10% 5% 7% 7% 6% 3% Spordiüritustel osalemine võistleja või pealtvaatajana

6% 11% 5% 8% 4% 4% 6%

Puhkus spaas või sanatooriumis, spaaprotseduuride kasutamine

5% 1% 3% 7% 8% 5% 1%

Loomaaia, loomapargi külastamine 3% 1% 1% 4% 5% 4% 5% Suvelavastuste külastamine 3% 1% 3% 5% 3% 2% 1% Muu 3% 3% 1% 3% 2% 4% 7%

Sarnaselt 2011. aastaga tegelesid mitte-eestlased ka 2013. aasta suvistel sisereisidel rohkem

erinevat tüüpi tegevustega kui eestlased. Eestlaste jaoks oli ülekaalukalt kõige levinumaks

tegevuseks reisidel sugulaste/tuttavate külastamine (57%), mitte-eestlaste jaoks aga rannas

puhkamine (62%). Võrreldes mitte-eestlastega külastasid eestlased reisidel sagedamini

sugulasi/tuttavaid, perekondlikke/isikliku eluga seotud üritusi ning spordiüritusi. Mitte-eestlaste

seas oli eestlastega võrreldes sagedasem rannas puhkamine, looduslike või ajaloo/kultuuriga

seotud vaatamisväärsustega tutvumine, puhkus spaas/sanatooriumis ning veega seotud jm

aktiivsete harrastustega tegelemine (v.a jalgsi matkamine, jalgrattasõit).



Erinevate tegevuste osatähtsus ööbimistega sisereisidel 2013. aastal; rahvuse lõikes (%, n=kõik ööbimistega sisereisid), ühe reisi kohta võis vastaja märkida mitu tegevust

%57

30

27

21

14

15

13

12

11

10

8

6

7

4

3

3

3

44

62

44

40

10

17

16

10

16

12

7

7

2

9

5

2

1

18

46

21

18

0 10 20 30 40 50 60 70

Sugulaste või tuttavate külastamine

Puhkus rannas, suplemine, muud rannategevused

Looduslike vaatamisväärsustega tutvumine

Ajaloo või kultuuriga seotud vaatamisväärsustegatutvumine

Perekondlikud ja muud isikliku eluga seotud üritused

Kontserdi, muusikafestivali külastamine

Muude meelelahutusürituste külastamine

Muuseumide või näituste külastamine

Jalgsi matkamine

Veega seotud harrastused

Muu aktiivne harrastus

Puhkus/ töö oma suvilas või maakodus

Lasteatraktsioonide külastamine

Jalgrattasõit

Spordiüritustel osalemine võistleja või pealtvaatajana

Puhkus spaas või sanatooriumis, spaaprotseduuridekasutamine

Loomaaia, loomapargi külastamine

Suvelavastuse külastamine

Muu Eestlased Muud rahvused

Järgnevas tabelis on suurema osatähtsusega sihtkohtade lõikes esitatud osavõtt tegevustest

reisil (sihtkohad, mida märkis peamise sihtkohana vähemalt 50 vastanut). Küsimustik oli üles

ehitatud nii, et vastaja märkis kõik tegevused reisi jooksul ja kõik külastatud kohad ning

nimetas külastatud kohtade seast peamise sihtkoha. See tähendab, et mitmeid sihtkohti

külastanud vastajailt ei küsitud, millises sihtkohas milline nimetatud tegevustest toimus. Seega

võis nimetatud tegevus toimuda ühes sihtkohtadest, mitte tingimata peamises sihtkohas.

Populaarseimat reisisihtkohta – Tallinna – külastanutel oli esikohal sugulaste-tuttavate

külastamine (80% reisidest, millel Tallinn oli peamine sihtkoht). Kolmandik tutvus ajaloo või

kultuuriga seotud vaatamisväärsustega, veerand puhkas rannas ja 21% käis kontserdil /

muusikafestivalil. Sugulaste/tuttavate külastamine oli kõige sagedasemaks reisi põhjuseks ka

Tartusse tehtud reiside puhul (53% reisidest). Saaremaale, Ida-Virumaale ja Pärnusse sõitnutel

oli esikohal aga rannapuhkus (eriti domineeris see Pärnus).



% vastanutest, kes võttis sisereisil osa nimetatud tegevusest reisi peamise sihtkoha lõikes (ühe reisi kohta võis vastaja märkida mitu tegevust). NB! Vastaja märkis kõik tegevused

reisi jooksul ja kõik külastatud kohad ning nimetas külastatud kohtade seast peamise sihtkoha.

Nimetatud tegevus võis toimuda ühes sihtkohtadest, mitte tingimata peamises sihtkohas.

Kesk-mine

Tal-linn

Saare-maa

Ida-Viru

Pärnu Tartu Lääne-

maa Võru-maa

Pärnu-maa (v.a.

Pärnu)

Lääne-Viru

Hiiu-maa

Viljandi-maa

Põlva-maa

Valga-maa

Sugulaste või tuttavate külastamine 54 80 46 48 43 53 41 53 39 61 52 63 65 58 Puhkus rannas 49 25 60 75 84 33 57 41 55 35 65 30 51 51 Looduslike vaatamis-väärsustega tutvumine 33 17 45 51 19 20 32 41 35 39 55 23 42 27 Ajaloo või kultuuriga seotud vaatamis-väärsustega tutvumine 30 34 48 37 21 23 30 23 21 30 51 32 23 22 Perekondlikud ja isikliku eluga seotud üritused 19 17 18 11 16 17 17 19 21 20 15 9 18 22 Kontserdi, muusika-festivali külastamine 18 21 24 17 30 20 20 23 16 14 14 23 15 5 Muude meelelahutus-ürituste külastamine 14 12 19 22 20 16 14 17 12 8 25 10 17 5 Muuseumide või näituste külastamine 14 12 28 17 10 7 13 16 8 18 35 4 12 11 Jalgsi matkamine 14 8 19 29 8 4 15 16 16 14 28 12 10 10 Veega seotud harrastused 13 0 15 17 15 17 6 21 18 2 23 15 29 11 Muu aktiivne harrastus 12 5 11 16 31 5 7 13 10 7 17 14 18 13 Puhkus/ töö oma suvilas 10 2 15 2 7 13 22 12 3 13 12 9 13 8 Lasteatrakt-sioonide külastamine 7 10 8 10 9 8 9 11 1 5 17 6 4 5

Jalgrattasõit 6 8 10 6 10 6 4 4 3 4 8 7 4 2 Spordiüritustel osalemine võistleja või pealtvaatajana 6 2 8 5 14 4 5 7 7 2 11 3 3 11 Puhkus spaas, spaaprotse-duuri 5 2 9 13 11 1 6 7 3 6 4 1 5 0 Loomaaia, loomapargi külastamine 3 14 3 2 0 2 0 2 0 0 1 2 3 2 Suvelavastuse külastamine 3 1 6 3 2 3 4 5 1 2 3 2 4 2

Muu 3 5 0 1 4 3 4 1 2 0 0 4 0 6 keskmiselt

tegevusi reisil 3,13 2,75 3,93 3,83 3,53 2,55 3,06 3,33 2,72 2,79 4,36 2,69 3,36 2,71 vastanute arv 1318 159 116 111 105 90 83 81 77 76 62 54 53 50



Kui eelnevalt oli juttu kõigist mitmepäevastel vaba aja reisidel ette võetud tegevustest, siis

järgnevalt paluti vastajail nimetada, milline neist tegevustest oli reisi peamine eesmärk. Kui kõigi reisil ette võetud tegevuste seas nimetati üsna võrdselt nii sugulaste/tuttavate külastamist kui ka rannas puhkamist, siis reisi peamise eesmärgina nimetati sagedamini sugulaste/tuttavate külastamist (32%) ning teisena puhkust rannas (22%).

Peamise reisi põhjusena järgesid perekondlikud jm isikliku eluga seotud üritused (11%).

Nii looduslike kui ka ajaloo või kultuuriga seotud vaatamisväärsustega tutvumine, millega

tegeleti ligi kolmandikul sisereisidest, olid harva reisi peamiseks eesmärgiks. Samuti olid reisidel

pigem kõrvaltegevusteks aktiivsed harrastused ning näituste ja sündmuste külastamine.

Tegevused ööbimistega sisereisidel ja nende osatähtsus reisi peamise eesmärgina 2013. aastal (%, n=kõik ööbimistega sisereisid)

%54

19

10

18

30

13

5

6

14

12

14

7

3

3

6

14

32

22

11

7

6

4

4

3

2

1

1

1

1

0,4

0,4

0,3

49

33

2

2

0 10 20 30 40 50 60

















Jalgrattasõit

Jalgsi matkamine

Üks tegevustest reisil

Reisi peamine esmärk

Võrreldes 2011. aastaga nimetasid sisereisijad tänavu reisi peamise eesmärgina tunduvalt

sagedamini rannas puhkamist (2013.aastal 22%, 2011.aastal 14%). Ülejäänud põhjuste puhul

pole olulisi muutusi võrreldes 2011. aastaga toimunud (iga üksiku põhjuse puhul jäävad

muutused paari protsendi piiresse). Ka võrreldes 2009. aastaga on rannas puhkamine reisi

peamise eesmärgina tänavu rohkem kaalu omandanud, kuid tähtsust on minetanud reisimine

peamiselt perekondlike jm isiklike ürituste eesmärgil.



Ööbimisega sisereisi peamine eesmärk 2009., 2011. ja 2013. aastal (%, n=kõik ööbimistega sisereisid)

%36

15

7

7

3

3

4

1

4

1

0,1

1

2

1

0,4

0,3

3

32

14

10

7

8

5

6

4

2

3

1

1

1

0,2

1

1

3

32

22

11

7

6

4

4

3

2

2

2

1

1

1

1

0,4

0,4

0,3

2

9

1

2

0 5 10 15 20 25 30 35 40

















Jalgrattasõit

Jalgsi matkamine

Muu2009 2011 2013

Rääkides sisereisi peamisest eesmärgist, nimetasid eestlased ülekaalukalt kõige sagedamini

sugulaste/tuttavate külastamist (33%), millele järgnes puhkus rannas (21%). Mitte-eestlased

mainisid nimetatud tegevusi reisi peamise eesmärgina peaaegu võrdselt sageli: vastavalt 28%

ja 30%. Võrreldes mitte-eestlastega oli eestlaste jaoks reisimise eesmärgina olulisem

perekondlike jm isikliku eluga seotud ürituste külastamine. Ülejäänud eesmärke nimetasid

eestlased ning mitte-eestlased sisereisi peamise eesmärgina võrdselt sageli.



Sisereisi peamine eesmärk 2013.a., rahvuse lõikes (%, n=kõik ööbimistega sisereisid)

%33

12

6

7

3

3

1

2

2

1

1

1

1

0,3

1

0,3

28

30

6

8

4

6

4

6

3

1

1

1

1

0,4

21

4

1

0 10 20 30 40





Sündmuste külastused Kontserdi, muusikafestivalikülastamine



Aktiivne tegevus









Jalgrattasõit

Jalgsi matkamine Eestlased Mitte-eestlased

Järgnevas tabelis on võrreldud sisereisidel sihtpunkte lähtuvalt sõidu eesmärgist. Iga eesmärgi puhul on esitatud kümme sihtkohta, kuhu sel eesmärgil sagedamini reise on sooritatud.



Kümme peamist piirkonda, mida nimetatud tegevuse eesmärgil on 2013. aasta suve jooksul külastatud (% reisidest, n=reisid, kus võeti osa nimetatud tegevustest), vastaja võis ühe reisi jooksul külastada mitut paika

1. Pärnu 21% 1. Tartumaa 20% 1. Tallinn 20% 1. Pärnu 17%2. Ida-Virumaa 18% 2. Põlvamaa 17% 2. Saaremaa 14% 2. Hiiumaa 15%3. Pärnumaa 13% 3. Saaremaa 15% 3. Viljandimaa 12% 3. Tartu 13%4. Saaremaa 10% 4. Võrumaa 14% 4. Läänemaa 12% 4. Jõgevamaa 12%5. Läänemaa 8% 5. Tartu 12% 5. Pärnu 10% 5. Pärnumaa 11%6. Hiiumaa 7% 6. Hiiumaa 11% 6. Võrumaa 8% 6. Viljandimaa 10%7. Tartu 7% 7. Pärnumaa 11% 7. Tartu 7% 7. Võrumaa 9%8. Lääne-Virumaa 6% 8. Pärnu 7% 8. Pärnumaa 7% 8. Põlvamaa 9%9. Harjumaa 6% 9. Valgamaa 6% 9. Põlvamaa 6% 9. Ida-Virumaa 8%10.Valgamaa 5% 10. Järvamaa 6% 10. Lääne-Virumaa 6% 10. Tallinn 8%

1. Võrumaa 19% 1. Saaremaa 22% 1. Tallinn 21% 1. Tallinn 19%2. Tartu 12% 2. Hiiumaa 13% 2. Tartu 13% 2. Tartumaa (v.a. Tartu)11%3. Ida-Virumaa 11% 3. Läänemaa 13% 3. Lääne-Virumaa 8% 3. Pärnumaa (v.a. Pärnu)10%4. Lääne-Virumaa 10% 4. Tallinn 13% 4. Viljandimaa 8% 4. Harjumaa 9%5. Pärnumaa 10% 5. Ida-Virumaa 12% 5. Saaremaa 6% 5. Võrumaa 8%6. Tallinn 10% 6. Valgamaa 7% 6. Ida-Virumaa 6% 6. Pärnu 8%7. Läänemaa 9% 7. Tartumaa (v.a. Tartu)7% 7. Tartumaa (v.a. Tartu) 6% 7. Tartu 8%8. Järvamaa 7% 8. Harjumaa 7% 8. Võrumaa 6% 8. Läänemaa 7%9. Põlvamaa 7% 9. Tartu 7% 9. Pärnu 6% 9. Raplamaa 7%10.Saaremaa 6% 10. Põlvamaa 5% 10. Pärnumaa (v.a. Pärnu)6% 10. Ida-Virumaa 7%

Looduslike vaatamisväärsustega

tutvumine

Ajaloo või kultuuriga seotud

vaatamisväärsustega tutvumine


Perekondlikud ja muud isikliku eluga seotud

üritused




Muude meelelahutus-ürituste külastamine

3.7 Reisimine koos lastega

2013. aasta suvel toimunud Eesti-sisestest ööbimisega vaba aja reisidest 35 protsendil oli reisiseltskonnas mõni alla 15-aastane laps, seejuures 12 protsendil reisidest oli kaasas kuni 3a. lapsi ja 23 protsendil reisidest 3-15a. lapsi (küsiti, kas

reisiseltskonda kuulus lapsi, s.t. need ei pruukinud olla vastaja enda lapsed, vaid näiteks

lapselapsed, sõprade lapsed, nooremad õed-vennad jne.).

Alla 15-aastaste lastega reiside osakaal 2002-2013 (%, n=kõik ööbimistega sisereisid)

39%

33% 34%30% 31%

35%

30% 31%

25%29%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2011 2013



Võrreldes 2011. aastaga on alla 15-aastaste lastega reiside osatähtsus kõigi sisereiside seas

suurenenud 29%-lt 35%-ni. Kõrgeim oli lastega reiside osakaal aastal 2002, mil lastega reisid

moodustasid 39% kõigist mitmepäevastest sisereisidest. Järgnevates uuringutes vastav näitaja

langes, jõudes 2008. aastal 25%-ni. Aastatel 2009 ja 2011 püsis lastega reiside osatähtsus 29-

31% piirimail.

Alla 15-aastaste lastega reiside osakaal, rahvuse, soo, vanuserühma, netosissetuleku ja elukohatüübi lõikes (%, n=kõik ööbimistega sisereisid)

12

12

13

1

12

29

4

9

2

12

12

30

14

11

7

9

10

14

12

11

23

18

28

17

11

31

38

19

19

23

24

19

24

23

10

19

25

21

22

28

65

70

60

82

76

40

58

72

79

65

63

51

62

66

83

72

65

65

67

61

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Kõik

Mehed

Naised

15 – 19

20 – 29

30 – 39

40 – 49

50 – 59

60 - 74

Eestlane

Muu rahvus

kuni 300 €

301-500 €

501-800 €

801-1000 €

üle 1000 €

ei avalda

Tallinn

Muud linnad

Maa-asulad

Sug

uV

anus

egru

ppR

ahvu

sE

elm

ise

kuu

neto

siss

etul

ekpe

relii

kme

koht

aE

luko

hatü

üp

%

reisis kuni 3a. lastega reisis 3-15a. lastega reisis lasteta

Naised reisivad koos alla 15-aastaste lastega sagedamini kui mehed. Vanuserühmade võrdluses

on alla 15-aastaste lastega koos kõige enam reise ette võtnud 30-39-aastased, kellele järgneb

40-49-a. vanusegrupp ja seejärel 50-59-a. vanusegrupp. Võrreldes linnaelanikega on lastega



reisijaid veidi enam maaelanike seas. Sissetulekugruppide võrdluses on lastega, seejuures eriti

kuni 3a. lastega reisinuid kõige rohkem nende seas, kelle eelmise kuu netosissetulek pereliikme

kohta oli kuni 300 eurot.

Ilma lasteta tehtud reiside puhul oli külastatumaks sihtpunktiks Tallinn, koos alla 15-aastaste

lastega tehtud reiside puhul Pärnu ning koos alla 3-aastaste lastega tehtud reiside puhul Tartu.

Võrreldes ilma lasteta reisijatega oli lastega reisijate seas enam Lääne-Virumaa külastajaid,

kuid vähem Saaremaa külastajaid.

Erinevate linnade/maakondade osatähtsus ööbimisega sisereiside sihtkohana; alla 15-aastaste, alla 3-aastaste ja lasteta reisinud vastajate lõikes (%, n=kõik ööbimistega sisereisid), ühel reisil võis vastaja külastada mitut paika

17

10

9

6

9

5

5

5

7

8

8

7

6

7

5

4

3

3

9

13

8

4

9

7

6

7

12

7

9

8

6

10

6

4

5

2

4

8

13

3

3

8

6

7

13

11

11

5

6

7

5

3

2

4

0 2 4 6 8 10 12 14 16 18

Tallinn

Pärnu

Tartu

Saaremaa

Ida-Virumaa

Pärnumaa (v.a. Pärnu)

Läänemaa

Võrumaa

Lääne-Virumaa

Tartumaa (v.a. Tartu)

Põlvamaa

Viljandimaa

Hiiumaa

Valgamaa

Harjumaa

Jõgevamaa

Järvamaa

Raplamaa

%

Reisisid lasteta Reisisid alla 15a. lastega Sh. reisisid alla 3a. lastega

Võrreldes ilma lasteta reisidega olid lastega reisid sagedamini suunatud rannas puhkamisele

(57% alla 15-aastaste ja alla 3-aastaste lastega reisidest vs 45% lasteta reisidest), looduslike

vaatamisväärsustega tutvumisele (38-39% vs 30%), jalgsi matkamisele (17-20% vs 11%) ning

muidugi ka lasteatraktsioonide külastamisele (13-15% vs 4%).

Võrreldes koos lastega reisivate inimestega külastasid ilma lasteta reisijad seevastu sagedamini

kontserte/muusikafestivale (20% vs 14-15%).



Erinevate tegevuste osatähtsus ööbimisega sisereisidel; alla 15-aastaste, alla 3-aastaste ja lasteta reisinud vastajate lõikes (%, n=kõik ööbimistega sisereisid), ühe

reisi kohta võis vastaja märkida mitu tegevust

%53

30

27

19

14

12

11

12

12

10

4

6

6

5

2

2

3

55

57

39

38

21

14

16

19

9

13

7

6

6

6

5

3

59

57

38

28

14

15

14

13

17

17

10

12

6

5

3

2

3

1

45

20

20

14

14

15

0 10 20 30 40 50 60









Jalgsi matkamine





Jalgrattasõit





Muu

Reisisid ilma lasteta Reisisid alla 15-aastaste lastega Reisisid alla 3-aastaste lastega

3.8 Reisi korraldamiseks saadud informatsioon

Umbkaudu poolte (48%) 2013. aasta suvel toimunud Eesti-siseste mitmepäevaste vaba aja

reiside puhul ei vajatud / otsitud reisi korraldamiseks täiendavat informatsiooni (2011. aastal

vastav näitaja 46%). Inimesi, kes infot ei vajanud, oli võrreldes mitte-eestlastega enam

eestlaste seas, vanuserühmade võrdluses 60-74-aastaste seas, elukoha alusel maa-asulates.

Inimesi, kes otsisid reisi korraldamiseks mingit infot, oli enam mitte-eestlaste, 15-29-aastaste

ning linnaelanike (v.a Tallinn) seas.

Enamasti saadakse infot sisereisi korraldamiseks sõpradelt/sugulastelt (34% kolmest viimasest ööbimisega sisereisist) või internetist (31%). Ülejäänud infoallikate osatähtsus



oli siinkohal marginaalne. Võrreldes 2011. aastaga on kasvanud interneti osatähtsus (2011.a.

oli see 24%).

Võrreldes mitte-eestlastega kasutavad eestlased sagedamini info saamiseks internetti, samas

kui mitte-eestlased toetuvad eestlastega võrreldes sagedamini sõpradelt/sugulastelt saadud

teabele. Internet on infoallikana enam-vähem võrdselt oluline kõigile vanusegruppidele

vahemikus 15-64 (seda kasutab veidi üle või alla kolmandiku kõigist sellesse vahemikku

kuuluvatest vanusegruppidest). Internetikasutus väheneb tunduvalt alles 65-74-aastaste seas,

kellest kasutas internetti vaid 7%. Meediast saadav info on kõigile vanusegruppidele suhteliselt

marginaalse tähtsusega, samas on see keskealistele ja vanematele inimestele siiski mõnevõrra

olulisem kui noorematele. 68% 65-74-aastastest reisijatest ei otsinud reisi korraldamiseks infot

– tõenäoliselt reisisid nad juba tuttavatesse kohtadesse või korraldas reisi neile keegi teine.

Ööbimisega sisereisi korraldamiseks kasutatud peamised infoallikad rahvuse lõikes (%, n=kõik ööbimistega sisereisid); need, kes vajasid infot, võisid ühe reisi kohta märkida

mitu infoallikat

48

34

31

2,4

1,9

1,5

1,5

1,3

0,9

0,7

0,1

50

31

33

2,5

2,1

1,8

1,4

1,5

0,9

0,8

0,1

39

44

25

1,8

0,9

0,0

1,7

0,7

1,1

0,0

0,3

0 10 20 30 40 50 60

Ei vajanud infot

Sõpradelt või sugulastelt

Internetist

Ajalehtedest või ajakirjadest

Televisioonist

Raadiost

Reisil külastatud kohtadest

Turismiinfokeskusest

Tasulistest trükistest, reisijuhtidest, atlastest

Tasuta reklaamtrükistest

Reisibüroodest

%

Kõik Eestlane Muu rahvus



Ööbimisega sisereisi korraldamiseks kasutatud peamised infoallikad vanusegrupi lõikes (%, n=kõik ööbimistega sisereisid); need, kes vajasid infot, võisid ühe reisi kohta

märkida mitu infoallikat 38

47

52

46

50

68

47

37

28

30 31

22

36

33

29

38

29

7,3

0,4

0,8 2,

3 4,9

2,5

6,9

2,4

0

1,9 4,

4

2,6

01,3

0

2,1 3,5

1,6

0

0

10

20

30

40

50

60

70

15-24 25-34 35-44 45-54 55-64 65-74

Ei vajanudinfot

Sõpradeltvõisugulastelt

Internetist

Ajalehtedestvõiajakirjadest

Tele-visioonist

Raadiost

%

Reisieesmärkide lõikes kasutasid keskmisest rohkem internetti need, kelle peamiseks

eesmärgiks oli looduslike või ajaloo / kultuuriga seotud vaatamisväärsuste külastamine,

sündmuste külastamine või puhkus spaas (siin tuleb silmas pidada, et vastaja ei pruukinud

infot otsida konkreetselt selle tegevuse kohta, mille ta märkis oma reisi peamiseks eesmärgiks).

Kõige vähem oli infot otsinuid ootuspäraselt nende seas, kes puhkasid oma suvilas / maakodus

(kuigi ka osa sellest sihtgrupist külastas sündmusi või vaatamisväärsusi, milleks nad võisid infot

vajada). Keskmisest vähem oli infot otsinuid ka nende seas, kelle peamiseks eesmärgiks oli

sugulaste või tuttavate külastamine või aktiivne harrastus. Nende aktiivse harrastusega seoses

reisinute seas, kes infot otsisid, oli info saamine sõpradelt levinum kui info saamine internetist.

Tasulises majutuskohas ööbinutest 32% ei vajanud infot, 48% sai infot internetist ja 32%

sõpradelt. Telgis ööbinutest ei vajanud samuti 32% infot, samas 48% sai infot sõpradelt ja 36%

internetist. Sugulaste juures ööbinutes 55% ja oma suvilas ööbinutest 68% infot ei vajanud.



Ööbimisega sisereisi korraldamiseks kasutatud infoallikad reisi peamise eesmärgi ja ööbimiskoha lõikes (%, n=kõik ööbimistega sisereisid); need, kes vajasid infot, võisid ühe reisi kohta märkida mitu infoallikat

Reisi peamine eesmärk

Sugulaste või

tuttavate külastamine

Puhkus rannas

Pere-kondlikud ja isikliku

elu sündmused

Kultuuri- või

meele-lahutus-üritused

Vaatamis-väärsuste

külas-tamine

Puhkus suvilas / maa-kodus

Aktiivne tegevus

Puhkus spaas (NB!

n=24)

Ei vajanud infot 58 48 40 29 25 83 59 30 Sõpradelt, sugulastelt 34 28 55 45 32 10 30 18 Internetist 21 36 26 47 58 12 19 62 Ajalehtedest või ajakirjadest 1,0 3,2 0 6,5 4,7 1,2 0 5,4 Televisioonist 0,5 0,9 0,8 9,1 1,0 5,5 0 0 Raadiost 0,5 1,2 0 6,4 0,8 4,5 0 0 Reisil külastatud kohtadest 1,1 1,0 2,1 0,6 3,4 1,1 1,4 5,4 Turismiinfokeskusest 0 1,6 0 1,9 6,8 0 1,4 0 Tasulistest trükistest 0 2,5 0 1,1 2,3 0 0 0 Tasuta reklaamtrükistest 0 0,5 0,6 1,2 3,6 0 0 0 Reisibüroodest 0 0 0 0 0,5 0 0 3,3

Ööbimiskoht

Tasulises

majutuskohas (k.a. tasulisel telkimisplatsil)

Telgis (tasuta)

Sugulaste/ tuttavate juures või

nende suvilas

Oma suvilas/

maakodus Ei vajanud infot 32 32 55 68 Sõpradelt, sugulastelt 32 48 34 21 Internetist 48 36 26 17 Ajalehtedest, ajakirjadest 3,0 0,8 2,1 4,3 Televisioonist 2,5 3,7 1,1 3,1 Raadiost 1,3 1,6 1,1 4,0 Reisil külastatud kohtadest 2,8 0,0 1,2 0,8 Turismiinfokeskusest 3,3 0,7 0,7 0 Tasulistest trükistest 1,9 2,5 0,2 1,6 Tasuta reklaamtrükistest 2,3 0,9 0,1 0 Reisibüroodest 0,4 0 0 0

11% ööbimisega sisereiside puhul telliti/broneeriti mõni reisiga seotud teenus interneti või e-

posti teel. Kui võtta arvese ainult need, kes otsisid reisi korraldamiseks infot internetist,

tellis/broneeris midagi reisiga seonduvat interneti või e-posti teel 35%. Eelkõige sõltub see reisil

kasutatud teenustest (s.t. kas üldse kasutati mõnda teenust, mida oli võimalik või vajalik

interneti teel broneerida). 23% neist, kes ööbisid reisil tasulises majutuses, olid mõne

reisiteenuse broneerinud interneti teel, muid ööbimiskohti kasutanute seas oli interneti teel

broneerijaid oluliselt vähem. Naiste seas oli interneti teel broneerijaid rohkem kui meeste seas,

eestlaste seas veidi rohkem kui muude rahvuste seas.



Reisiga seotud teenuste tellimine/broneerimine interneti/e-posti teel; rahvuse, soo, vanuserühma ja ööbimiskoha lõikes (teenuse kasutajate % kõigist ööbimisega sisereisidest ja % internetist infot otsinutest)

35

27

41

22

34

44

31

35

28

36

28

48

9

33

24

11

8

14

8

11

15

10

14

3

12

7

23

3

9

4

0 10 20 30 40 50

Kõik

Mees

Naine

15-19 *

20-29

30-39

40-49

50-59

60-74 *

Eestlane

Muu rahvus

Ööbis tasulises majutuskohas

Ööbis telgis (tasuta) *

Ööbis sugulaste/ tuttavate juures

Ööbis oma suvilas/ maakodus *

%

% internetist infot otsinutest % reisidest

* Tärniga märgitud gruppides on vastanud internetikasutajaid üldistuste tegemiseks liiga vähe

13% ööbimisega sisereiside puhul kasutati reisiks vajaliku info otsimiseks mobiiltelefoni või

tahvelarvutit. Kui võtta arvese ainult need, kes otsisid reisi korraldamiseks infot internetist,

kasutati mobiiltelefoni/tahvelarvutit info otsimiseks 41% juhtudest. Keskmisest enam on

mobiiltelefoni/tahvelarvutiga info otsijaid eestlaste ja pealinlaste seas ning nooremates

vanuserühmades.



Reisi korraldamiseks mobiiltelefoni või tahvelarvutiga internetist info otsimine; rahvuse, soo, vanuserühma ja ööbimiskoha lõikes (% kõigist ööbimisega sisereisidest ja % internetist infot otsinutest)

41

50

35

68

53

41

28

21

61

43

31

44

51

37

49

13

14

12

24

17

14

9

8

7

14

8

21

18

10

9

0 10 20 30 40 50 60 70

Kõik

Mees

Naine

15-19 *

20-29

30-39

40-49

50-59

60-74 *

Eestlane

Muu rahvus

Ööbis tasulises majutuskohas

Ööbis telgis (tasuta) *

Ööbis sugulaste/ tuttavate juures

Ööbis oma suvilas/ maakodus *

%

% internetist infot otsinutest % reisidest

* Tärniga märgitud gruppides on vastanud internetikasutajaid üldistuste tegemiseks liiga vähe

19% internetist sisereisi korraldamiseks infot otsinud inimestest eelistab Eesti-sisese reisi

planeerimisel alustada otsingut google.ee-st. 18% vastanutest otsib infot külastatavate

linnade/valdade kodulehekülgedelt ning samuti 18% lehelt puhkaeestis.ee. Eelistatumate

infoallikatena järgnesid rmk.ee (9%), turismiweb.ee (7%) ning hotelliveeb.ee (5%).



Võrreldes mitte-eestlastega nimetasid eestlased eelistatud infoallikana sagedamini lehekülgi

puhkaeestis.ee ning hotelliveeb.ee. Enam kui ¼ mitte-eestlastest vastajatest ei osanud

eelistatavaid kodulehti nimetada, eestlastest ei osanud eelistuste kohta vastust anda 13%.

Eesti-sisese reisi planeerimiseks eelistatavad internetileheküljed, rahvuse lõikes (%, n=inimesed, kes on Eesti-sisese ööbimisega reisi korraldamiseks hankinud teavet internetist), vastaja võis märkida kuni 3 vastust

19

18

18

9

7

5

3

3

3

2

2

1

1

20

19

18

9

6

6

4

3

2

3

2

1

1

12

16

16

7

7

3

0

3

6

0

0

2

0

0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 22

google.ee

külastatava linna, valla või maakonna koduleht

puhkaeestis.ee

rmk.ee

turismiweb.ee

hotelliveeb.ee

kaardid

puhkuseestis.ee

booking.com

bussireisid.ee

neti.ee

reisiguru.ee

cherry.ee

%

Kokku

Eestlased

Muudrahvused

4 Hinnangud Eestis reisimise erinevatele aspektidele

Suvisel Eesti-sisesel vaba aja reisil käinud inimestel paluti oma üldmuljele toetudes hinnata

erinevaid reisimisega seotud tegureid Eestis. Vastajaile esitati kuus väidet ning paluti neid

väiteid hinnata 5-palli skaalal, kus 5 tähendas täielikku väitega nõustumist ning 1 täielikku

mitte-nõustumist. Võrdlusandmed majutuse ja toitlustuse hinna-kvaliteedi suhet käsitlevate

väidete kohta on olemas kahest varasemast uuringust (2009 ja 2011). Vaatamisväärsuste

kohta käiva info kättesaadavust ning vaatamisväärsuste leidmise lihtsust puudutavad väited

jäid välja 2011. aasta uuringu ankeedist, seetõttu on ajalised võrdlusandmed esitatud vaid

2009. aasta kohta. Ülejäänud väited (mis puudutasid aktiivsete harrastuste ja

lasteatraktsioonide hinna-kvaliteedi suhet) lisati küsitlusankeeti 2013. aastal esmakordselt.



Kokkuvõttes oldi tänavu keskmiselt kõige enam rahul vaatamisväärsuste kohta käiva info kättesaadavusega ning vaatamisväärsuste leidmise lihtsusega. Eesti-sisestel

suvistel vaba aja reisidel käinud inimestest pea pooled (46%) olid täiesti nõus väitega, et Eesti-

sisest reisi planeerides on info vaatamisväärsuste kohta piisavalt kättesaadav. Lisades siia ka

inimesed, kes olid väitega pigem nõus (ehk andsid hinnangu „4“), pidas infot vaatamisväärsuste

kohta piisavalt kättesaadavaks 82% reisijatest. Teiseks väiteks, millega sagedamini nõustuti, oli

„Eestis ringi sõites on vaatamisväärsused kergesti leitavad“: täiesti nõus (ehk andis hinde „5“)

oli väitega 36% ning nn. „pigem nõus“ (ehk andis hinde „4“) 42%. Seega nõustus väitega

kokku 78% sisereisijatest. Eestlaste ning mitte-eestlaste keskmised hinnangud siinkohal

oluliselt ei erine.

Erinevate reismist puudutavate tegurite hinna-kvaliteedi suhtega oldi vähem rahul. Nelja aspekti – majutuse, toitlustuse, aktiivsete harrastuste ning lasteatraktsioonide – puhul

olid sisereisijad keskmiselt kõige vähem rahul lasteatraktsioonide hinna-kvaliteedi suhtega.

Lasteatraktsioonide hinna-kvaliteedi suhet pidas heaks (ehk andis 5-palli skaalal hinde „5“ või

„4“) viiendik sisereisijatest, halvaks (ehk andis hinde „2“ või „1“) pidas nimetatud tegurit 12%.

Samas ei osanud enam kui pooled (52%) sisereisjatest lasteatraktsioonide hinna ja kvaliteedi

suhtele hinnangut anda. Keskmisest vähem olid lasteatraktsioonide hinna-kvaliteedi suhtega

rahul maaelanikud.

Aktiivsete harrastuste, toitlustuse ja majutuse hinna-kvaliteedi suhtele antud hinnagute

keskmised omavahel kuigivõrd ei erinenud (keskmised hinnangud 5-palli skaalal olid 3,66-3,70

palli). Võrreldes eestlastega väljendasid suuremat rahulolu mitte-eestlased, kes hindasid

aktiivsete harrastuste, toitlustuse või majutuse hinna-kvaliteedi suhet keskmiselt 0,21-0,29 palli

võrra kõrgemalt kui eestlased.

Hinnangud Eestis reisimisega seotud tegurite kohta (%, n=2013. aasta suvekuudel Eesti-sisestel vaba aja reisidel käinud elanikud)

%

15

14

6

46

32

28

43

14

36

42

19

21

25

16

7

15

6

5

7

9

3

3

3

1

2

3

0,5

1

26

30

9

52

8

4

14

36

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Majutuse hinna ja kvaliteedi suhe on hea

Aktiivsete harrastuste hinna ja kvaliteedi suhe on hea

Toitlustuse hinna ja kvaliteedi suhe on hea

Lasteatraktsioonide hinna ja kvaliteedi suhe on hea

Eesti-sisest reisi planeerides on infovaatamisväärsuste kohta piisavalt kättesaadav

Eestis ringi sõites on vaatamisväärsused kergestileitavad

5 Täiesti nõus 4 3 2 1 Pole üldse nõus Ei oska hinnata



Keskmised hinnangud Eestis reisimisega seotud tegurite kohta; rahvuse lõikes (n=2013. aasta suvekuudel Eesti-sisestel vaba aja reisidel käinud elanikud)

3,70 3,67 3,66

3,23

4,12

3,64 3,60

3,21

4,23

3,89 3,89

3,29

4,144,34

4,36

3,62

4,24 3,84

2,50

3,00

3,50

4,00

4,50

5,00

Ees

ti-si

sest

rei

sipl

anee

rides

on

info

vaat

amis

väär

sust

eko

hta

piis

aval

tkä

ttes

aada

v

Ees

tis r

ingi

sõi

tes

onva

atam

isvä

ärsu

sed

kerg

esti

leita

vad

Akt

iivse

teha

rras

tust

e hi

nna

ja k

valit

eedi

suh

eon

hea

Maj

utus

e hi

nna

jakv

alite

edi s

uhe

onhe

a

Toi

tlust

use

hinn

a ja

kval

iteed

i suh

e on

hea

Last

eatr

akts

ioon

ide

hinn

a ja

kva

litee

disu

he o

n he

a

Kõik vastajad Eestlased Muud rahvused

Võrreldes 2009. aastaga on sisereisijad keskmiselt enam rahul vaatamisväärsuste kohta käiva

info kättesaadavuse ning vaatamisväärsuste leidmise lihtsusega (hinnangud tõusid keskmiselt

0,38-0,40 palli võrra). Majutuse ja toitlustuse hinna-kvaliteedi suhtega olid sisereisijad

keskmiselt kõige enam rahul 2011. aastal, kõige vähem aga 2009. aastal.

Keskmised hinnangud Eestis reisimisega seotud tegurite kohta; ajaline võrdlus 2009-2013 (n=suvekuudel Eesti-sisestel vaba aja reisidel käinud elanikud)

3,96

3,31 3,41

3,90 3,90

4,344,14

3,67 3,663,74

1

2

3

4

5

Eesti-sisest reisiplaneerides on info

vaatamisväärsuste kohtapiisavalt kättesaadav

Eestis ringi sõites onvaatamisväärsused

kergesti leitavad

Majutuse hinna jakvaliteedi suhe on hea

Toitlustuse hinna jakvaliteedi suhe on hea

2009 2011 2013

Documents

2013. AASTA SUVISTE SISEREISIDE UURING (VABA AJA REISID) · vaatamisväärsused kergesti leitavad, nõustus 78% sisereisijatest (keskmine hinne 4,14). Hinnangud kolme teenuse –