LOGHOUSEBUILDING

CONSTRUCTIONFINISHING

ENERGYEFFICIENCY

OF BUILDINGS

CONSTRUCTION OF BUILDINGS

HVAC ENGINEERING

POTTERYWORKS

EQF 3

EQF 4EQF 5

EQF 6

EQF 7

EQF 8

DIPLOMA ENGINEER IN WATER SUPPLY AND SEWERAGE

DIPLOMA ENGINEER IN HEATING, VENTILATION AND AIR CONDITIONING (HVAC)

DIPLOMA ENGINEER IN HYDROTECHNICALENGINEERING

WATER SUPPLY AND SANITATIONENGINEER

HEATING, VENTILATION AND COOLINGENGINEERING

ENVIRONMENTALENGINEERING

VENTILATION DUCT FITTER

WATERSYSTETECHNICIAN

COOLING AND HEATING SYSTEMTECHNICIAN

DIPLOMA CIVIL ENGINEER IN BUILDINGS AND STRUCTURES

MASON

STEELWORKER

CARPENTER

CONCRETE-WORKER

FLOOR COVERING INSTALLER

TILER

PAINTER

PLASTERER

LOGHOUSEBUILDER

LOGHOUSEBUILDER

DIPLOMA SPECIALIST IN ENERGY PERFORMANCE OF

CHARTERED SPECIALIST IN ENERGY PERFORMANCE OF

ENERGY-AUDITOR

CHARTERED ENGINEER IN WATER SUPPLY AND SEWERAGE

CHARTERED CONSTRUCTION ENGINEER FOR HEATING ,VENTILATION AND

CHARTERED ENGINEER IN HYDROTECHNICAL ENGINEERING

SOLAR HEATING SYSTEMINSTALLER

HEATPUMPINSTALLER

CHARTERED CIVIL ENGINEER IN BUILDINGS AND STRUCTURES AUTHORIZED CONSTRUCTION

WHITESMITH

ROOFER

WHITESMITH

ROOFER

OVEN-BUILDER (CHIMNEYREPAIRER)

OVEN-BUILDER

CONSTRUCTION SITE MANAGERDIFFERENT SPECIALIZATIONS

CONSTRUCTION SITE MANAGERDIFFERENT SPECIALIZATIONS

LOGHOUSEBUILDER

OVEN-BUILDER

CONSTRUCTIONENGINEER

ENERGIATÕHUSUS = EHITAMISE KVALITEETENERGY PERFORMANCE = HIGH-QUALITY

CONSTRUCTION

BUILDEST II2013-2016

PUBLIC REPORT

SISUKORD

EESSÕNA

Projekti Estonia BuildEst II ülevaade

Projekti Estonia BuildEst II tegevused ja tulemused

a. Eesti kutsesüsteem ja BuildEst II kutsemaja

b. Ehitusvaldkonna tööjõuuuring

c. Kutseõpetajate koolitus

d. Praktika ja õpipoisiõpe

e. Õppevideod kui Eesti edulugu

KOKKUVÕTE

4

6

10

14

18

22

25

29

CONTENT

FOREWORD

Estonia BuildEstproject overview

Estonia BuildEst II project activities and achievements

a. Estonian Occupational Qualifications System and BuildEst II Competence Tree

b. Construction Labour Force Survey

c. Vocational Trainers’ Training

d. Internship and apprenticeship schemes

e. Estonian Success Story: Instructional/Training Videos

CONCLUSIONS

5

8

12

16

24

23

27

31

Eessõna

Energiatõhususe ja keskkonnahoiu eesmärkide täitmisel, praeguses kontek-stis veel 2020 a omade aga üha rohkem 2030 a eesmärkide suunas liikumisel, on hoonete energiatõhususe parandamine suuremahulisim Eestis läbiviidav tegevus taastuvenergeetikainvesteeringute kõr-val. Eestis langeb hoonefondile lausa 50% summaarsest energia lõpptarbimisest, mida on 10% võrra rohkem kui EL-is kesk-miselt. IPCC järgi on hoonete energiatõhu-suse parandamine kasvuhoonegaaside vähendamiseks globaalselt kõige suurem ja kõige soodsam sektor. Keerukate arvu-tuste ja numbrirägastiku igaühele arusaa-davasse võtmesse viimisel on Euroopa energiapoliitikadiskussioonis juurdunud argument hoonefondist kui Euroopa suuri-mast kasutamata energiaressursist, sest tõhususe parandamine ja raiskamise välti-mine on väga suure mõjuga. Energiatõhu-

Jarek Kurnitski, Tallinna Tehnikaülikool

November 2016

suse parandamise kaks keskset ja erineva spetsiifikaga tegevusliini on olemasolevate hoonete parendamine ja uute hoonete energiatõhususe nõuded. Olemasolevate hoonete puhul dirigeerib renoveerimis-turgu KredEx-i toetuse abil ning sellega kaasnevate rangete tehniliste nõuete jär-gi tervikrenoveerimine. Uute hoonete en-ergiatõhususe parandamine toimub läbi energiatõhususe miinimumnõuete, mille järk-järgulisel parendamisel hakatakse uusi maju ehitama liginullenergiahoo-netena. Tegemist on protsessidega mille keerukust on õpitud tundma mitmete aas-tate jooksul. Õnnestunud tulemuse – hea sisekliimaga energiasäästlike ja kauakest-vate majade – saavutamiseks on vaja häid oskusi kõikidel tasemetel, sh tehniliste lahenduste valikul, projekteerimisel, ehi-tushangete korraldamisel ning tööde teo-stamisel oskustööliste poolt. Kvalifitseeri-tud ja koolitatud tööjõud, millesse BuildEst projekt on panustanud, on vältimatult va-jalik, et reaalselt saavutada nn kolmikvõidu olukord, kus riik võidab tänu renoveerimis-toetuste tagasilaekumisele maksutulude-na ning majanduskasvuna, elanikud tänu kordatehtud kinnisvarale ja keskkond tänu säästetud energiale. Targalt tegutsedes ai-tab selle suurima energeetilise ressursi ka-sutuselevõtt parandada kõikide inimeste heaolu – jõudu tööle!

4

Foreword

In the work conducted for achieving en-ergy and climate targets, within the cur-rent context still 2020 ones but more and more in the movement towards 2030 tar-gets, the biggest activity in Estonia is the improvement of energy performance in buildings going along with renewable en-ergy investments. In Estonia, buildings account 50% of final energy use which is by 10% higher than EU average. IPCC has shown that buildings are the largest sec-tor for greenhouse gas reductions with highly reasonable unit cost. To make com-plicated calculations and numbers under-standable, an argument of existing build-ing stock as the biggest available energy recourse in EU has strongly established in energy policy discussion stressing the great potential of efficiency improvements

Jarek Kurnitski, Tallinn University of Technology

November 2016

and avoiding a waste of energy. In efficien-cy improvements, deep integrated renova-tion of existing buildings and energy per-formance requirements for new buildings are two major working streams. Estonian renovation market is steered by KredEx renovation grant system, providing solid financial support together with strict tech-nical requirements. New buildings energy performance is improved through ener-gy performance minimum requirements which step by step will lead to construc-tion of nearly zero energy buildings. These are processes which complicated nature has been learned during many years. To be successful, i.e. to result in healthy and highly energy performing long lasting buildings, skills are important in all levels, including the selection of technical solu-tions, design, construction management and construction work by skillful workers. Trained and qualified workforce, in which BuildEst project has contributed, is indis-pensably important in order to achieve in real construction practice win-win-win situation, where government will benefit through tax return of renovation supports as well as job creation, inhabitants through the higher value of renovated real estate and environment through saved energy. If working smart, taking this largest energy recourse into use can improve the well-ness of the whole society which allows to wish successful renovation and construc-tion powered by saved energy.

5

Estonia BuildEST II projekti ülevaade

Estonia BuildEst II projekt „Intelligent En-ergy – Europe (IEE) programme, Build UP Skills Pillar 2 project „Developing the train-ing schemes and materials for non-quali-fied and qualified workforce and trainers’ training in the Estonian construction sector to achieve EU2020 Energy Efficiency tar-gets“ oli suunatud ehitusvaldkonna tööta-jate energiatõhususe alaste teadmiste ja oskuste parandamisele. Projekti üheks eesmärgiks oli ka koolitusprogrammide- ja materjalide loomine nii mitte-kvalifitseeri-tud kui ka kvalifitseeritud töötajate ning kutseõpetajate-koolitajate koolitamiseks. BuildEST II tegevustel ja saavutustel on oluline roll Eestis Euroopa Parlamendi ja Nõukogu hoonete energiatõhususe di-rektiivide täitmisel ning ehitusvaldkonna kutseõpetajate ja töötajate koolitamisel ja nende teadlikkuse tõstmisel.

BuildEST II tegevused toimusid ajava-hemikus 2013 - september 2016 seits-mes tööpaketis (WP1-7) kuue partneri igakülgses koostöös. Projektis osalesid Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) koordinaa-torina, Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium (MKM), Eesti Ehitusettevõt-jate Liit (EEEL), Eesti Kvaliteediagentuur (KK), Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinsener-ide Ühendus (EKVÜ), SA Innove. Tööpaket-id 1,6,7 hõlmasid projekti administratiiv-seid tegevusi, tööpaketid 2-5 käsitlesid otseselt energiatõhususe teadmiste ja os-kuste parandamise teemasid.

Tööpakett 2 (WP2, M1-M20, juhtiv part-ner EEEL) oli suunatud Eesti ehitussek-tori mitte-kvalifitseeritud töötajate

koolitamisele ning käsitles järgmisi alam-tegevusi:

1. ehitussektori kutsesüsteemi aren-damine ja teavitus;

2. mitte-kvalifitseeritud töötajate jät-kuõppe- ja koolituskavade loomine ehi-tusaaladel, mis on otseselt energiatõhu-susega seotud;

3. kutsehariduses praktika- ja õpipoisiõppe võimaluste loomine energiatõhususega seotud erialadel;

4. energiatõhususe alaseid teadmisi ja os-kusi arendavate õppematerjalide loom-ine.

Tööpakett 3 (WP3, M1-M16, juhtiv part-ner SA Kutsekoda) oli suunatud Eesti ehi-tussektori kvalifitseeritud tööjõu kooli-tusprogrammide loomisele ning käsitles järgmisi alateemasid:

1. ehitussetori kutseoskuste ja sertifitse-erimisvõimaluste süsteemi arendamine kutsemaja näitel;

2. erialaste (sealhulgas jätkuõpe) koolitus-programmide loomine, mis sisaldaksid ka energiatõhususega seotud teemasid;

3. ehitussektori kutsete andmise süsteemi arendamine ja täiustamine.

Tööpakett 4 (WP4, M1-M36, juhtiv partner TTÜ) keskendus koolitajate koolitusele ja koolituste piloteerimisele, et tõsta ehi-tusvaldkonna koolitajate ja kutseõppe läbiviijate energiatõhususealaseid tead-misi ning metoodilisi oskusi. Tööpakett oli

6

jagatud neljaks alamtegevuseks:

1. koolitajate koolituse programmide ja materjalide koostamine;

2. koolitajate koolituse läbiviimine, et tõsta nende erialaseid ning õppemetoodilisi teadmisi ja oskusi, sealhulgas täiskasva-nute koolituse alal;

3. koolitus- ja metoodiliste materjalide väl-jatöötamine.

Tööpakett 5 (WP5, M1-M36 juhtiv part-ner MKM) käsitles sertifitseerimist ja kaas-nevaid meetmeid neljas valdkonnas:

1. ehitussektori energiatõhususalase võr-gustiku tugevdamine, riikliku ja kutseha-riduse poliitika kujundamine ja otsuste langetamine;

2. haridussüsteemi ja ettevõtluse infova-hetusele kaasaaitamine ning riiklikul tasandil kutse- ja täiendõpet puuduta-vate otsuste suunamine;

3. tunnustussüsteemi loomine, mis mo-tiveeriks ehitussektori ettevõtteid tööta-jate kvalifikatsiooni tõstma;

4. kutseharidussüsteemi ning ettevõtete vahel konsensuse loomine koolituska-vade- ja vajaduste osas.

BuildEst II projekti tegevused ja saavutused on märkimisväärsed, sest need on loonud aluse energiatõhususe alaste tegevuste arengule Eesti ehitussektoris ja kutsehari-duses. BuildEst II abil koolitati 89 ehitusvald-konna kutseõpetajat, viidi läbi pilootkoolitus 280 inimesele, koostati üle 250 lehekülje

õppematerjale ning loodi 10 erinevat ener-giatõhususe teemat käsitlevat õppevideod. Vaadati läbi ja uuendati energiatõhususe alased kompetentsid hoonete ehituse 28 kutsestandardis. Hoonete ehituse kutse-standardeid puudutav informatsioon on koondatud teavitusmaterjali EQF 3-8 tase. Energiatõhususe alased teadmised ja os-kused uuendati töölistasandi kutsestandard-ites EQF 3-5 tase.

Eesti ehitussektori kutsestandardid ja tasemed on detailselt esitatud projektis loodud Kutsemajas, mis on nähtav selle aruande kaanepildil.

7

Overview of Estonia BuildEST II activities

BuildEst II project Intelligent Energy – Eu-rope (IEE) programme, Build UP Skills Pillar 2 project „Developing the training schemes and materials for non-quali-fied and qualified workforce and trainers’ training in the Estonian construction sec-tor to achieve EU2020 Energy Efficiency targets“ was aimed at developing the com-petency in energy efficency of the work-force of the Estonian construction sector. One of the aims was the development of training schemes and study materials both for qualified and non-qualified work-ers, and vocational trainers. BuildEest II activities and achievements have played a crucial role in supporting the policies and following the directives of the European Parliament and Council, and the Estonian Republic? for promoting energy efficiency in construction and developing awareness and competency in both trainers and the workforce through training.

The activities of BuildEst II were conducted in the frame of 2013-September 2016 in seven work packages in close cooperation between six Estonian project partners, in-cluding Tallinn University of Technology (TUT) as the co-ordinator of the project, Ministry of Economic Affairs and Commu-nications (MKM), Estonian Association of Construction Entrepreneurs (EACE), Esto-nian Qualifications Authority (KK), Founda-tion of Heating and Ventilation Engineers Society (EKVY) and Foundation Innove. Work Packages 1,6,7 involved administra-tive, cooperation and dissemination activ-ities, while Work Packages 2-5 focussed in detail on energy efficiency in the construc-

tion sector related themes and activities;

WP 2 (M1- M20, lead partner EACE) fo-cussed on training for the non-qualified workforce in the Estonian construction sector. The package addressed the follow-ing tasks:

1. developing the occupational qualifica-tions system in the construction sector;

2. continuing education and training scheme development for the non-quali-fied workforce in the fields important for energy efficient construction;

3. developing internship opportunities in vocational education in specialities ori-ented at energy efficiency;

4. developing study materials that support acquiring energy efficient construction related competences.

WP 3 (M1-M16, lead partner KK) focussed on training for the qualified workforce in the Estonian construction sector. The package highlighted the following tasks:

1. development of the description of com-petence development and certification possibilities in the form of a Competence Tree;

2. professional training (including continu-ing education) scheme development to include energy efficiency competences;

3. developing the system for awarding oc-cupational qualifications and improve-ment of the quality of occupation award-ing in the construction sector.

8

WP 4 (M1-M36, lead partner TUT) focussed on Trainers’ Training and Piloting with the aim to raise vocational instructors’ and trainers’ competency in energy efficient construction and teaching methodology. WP4 activities were conducted in the following categories:

1. trainers’ training scheme and materials preparation;

2. development of specialised and method-ological competences of trainers, includ-ing the field of who are conducting con-tinuing education courses;

3. training and methodological materials development.

WP 5 (M1-M36, lead partner EKVY) focussed on certification and accompanying measures highlighting the following tasks:

1. networking activities at national level to improve the coordination of deci-sion-making, exchange of information and implemenation activities in the field of energy efficiency in the construction sector;

2. networking at national level to improve dissemination of information and deci-sion making about education and work-force in the construction sector;

3. creating a recognition system upon con-tributing to raising employees’ qualifica-tions in the construction sector;

4. mutual recognition of the training schemes and needs by the construction sector and the educational institutions.

BuildEst II with its project activities and achievements has turned out to be a high-

ly rewarding project as it has laid a solid foundation for further activities in pro-moting energy efficiency in the Estonian construction sector and training workers of the field. Through the project activities training for 89 vocational trainers and pilot training for 280 workers of the construc-tion sector has been provided, 250 pages of instructional materials have been com-piled and 10 training videos on different themes of energy efficient construction created.

Furthermore, energy efficiency related competencies of 28 occupational qual-ification standards of the construction industry have been examined and up-graded. Information on the occupational qualifications standards of construction industry is available in EQF Levels 3-8. En-ergy efficiency competency requirements of non-qualified workforce are outlined in occupational qualification standards of EQF Levels 3-5. To further specify the Esto-nian occupational qualifications standards and levels of the construction industry, the Competence Tree was drafted, as depict-ed on the cover page of this report.

9

“The basis of energy efficiency = modern

design solutions and high-quality construction

ning kutsenõukogude vahelist koostööd, korraldab kutsesüsteemi kohta nõustamist ja koolitust, peab riiklikku kutseregistrit ning teostab järelevalvet kutset andvate organite tegevuse üle. Kutsekoda alustas 2015. a. tööjõuvajaduse seire- ja prognoo-sisüsteemi OSKA loomist, et ühiskonna ja tööturu muutustest tulenevad vajadused saaksid võimalikult kiiresti arvestatud koo-lituspakkumises. OSKA on läbi viinud ka Eesti ehitussektori põhjaliku analüüsi (tu-lemused 2017.a.).

Eesti kutsesüsteem on üles ehitatud kom-petentsuspõhiselt. Koolilõpetajate ja tööta-jate kompetentsuse vastavusse viimiseks tööturul nõutavaga selgitab kutsesüsteem välja kutsealal erinevates rollides edukaks töötamiseks vajaliku kompetentsuse ja

seejärel koostatakse vastav kutsestandard. Kutsestandard loob võimalused kompe-tentsuse hindamiseks ehk kutse andmis-eks. Kutse- ja haridussüsteemi oluline ühi-sosa on haridusstandard, mille väljundiks

BuildEst II üheks eesmärgiks oli ühtselt kirjeldada Eesti ehitussektori kutsehari-dusalaseid võimalusi ja kutsete süsteemi ning ehitussektori tööjõule suunatud täiendõppe- ja koolitusvõimalusi, et tagada nende oskuste vastavus tööjõuturu ootu-stega energiatõhususe valdkonnas.

Eesti kutsesüsteem ja BuildEst II KutsemajaKutsesüsteem on osa Eesti kvalifikatsio-onisüsteemist, mis seob haridussüsteemi tööturuga ja aitab kaasa elukestvale õp-pele ning tööalase kompetentsuse aren-damisele, hindamisele, tunnustamisele ja võrdlemisele. Eesti kutsesüsteemi kõikides osades on kaasatud tööturu osapooled – tööandjad, töötajad, riik ja koolitajad ning kokkulepped sünnivad erinevate osapoolte koostöös. Kutsesüsteemi eesmärgid on:

• toetada Eesti töötajate konkuren-tsivõimet - töötajad on kompetentsed, neil on edukaks tegevuseks vajalikud teadmised, oskused, vilumused ja hoiakud;

• olla tugistruktuuriks haridussüs-teemile - kutsealasele tegevusele su-unatud õppe sisu ja kvaliteet vastab tööturul nõutavale;

• aidata kaasa töötajate kompetent-suse hindamisele ja tunnustamisele olenemata, kus ja kuidas õppimine on toimunud;

• muuta kutsed ja kvalifikatsioonid riigisiseselt ja rahvusvaheliselt võrrelda-vaks.

Eesti Kvaliteediagentuur, Kutsekoda, on kutsesüsteemi tugistruktuur, mis arend-ab ja rakendab kutsesüsteemi, korraldab ja koordineerib kutsenõukogude tegevust

BuildEst II projekti tegevused ja tulemused

10

Olav AarnaNõunik, SA Kutsekoda

on õppekavad. Kompetentsuse ring (vt X) näitab, kuidas kutsesüsteem seob töötur-gu haridussüsteemiga.

Eesti kvalifikatsiooniraamistik ja kutsesüsteem ehituse valdkonnas8-tasemeline Eesti kvalifikatsiooniraamis-tik (EKR) koosneb neljast alaraamistikust sisaldades üldhariduse-, kutsehariduse-, kõrghariduse- ja kutsekvalifikatsioonid (ehk kutsed).

Eesti kutsekvalifikatsioonid suhestuvad Euroopa kvalifikatsioonisüsteemi taseme-tel 2-8. Neid kvalifikatsioone on võimalik omandada formaalhariduse, täiskasva-nute koolituse, täiendkoolituse või tööpõhise õppe kaudu. Ehituse valdkon-nas on 97 kehtivat kutsestandardit, neist

22 standardit tasemetel 6-8 (insenerid) ja 75 standardit tasemetel 3-5. Välja on an-tud kokku 6055 kutsetunnistust, sealhul-gas ehitusinseneridele 1590 kutsetunnis-tust ja 939 kõrgkooli lõpetamisel antud esmast kutset, ehitusjuhtidele 495 kutse-tunnist ning ehitustöölistele ehitusviimis-tluses 1398 kutsetunnistust, üldehituses 1393 kutsetunnistust ja keskkonnatehni-kas 240 kutsetunnistust.

Ehitussektori kutsete ja kvalifikatsioonide ning kutsehariduse ja täiendkoolituse va-heliste võimaluste seos on detailselt kirjas BuildEst II Kutsemajas.

 

Siret PuustVälisprojektide koordinaator

11

construction sector and the results will be available in mid-2017.

The Estonian Occupational Qualifications System is aimed at:

• providing support for the enhance-ment of labour competiveness for employ-ees to be more competent in their field and have the necessary knowledge, skills and attitudes;

• supporting the education and training system in the design of study programmes as required by the labour market;

• facilitating the assessment and recog-nition of labour competency regardless of where and how the studies were complet-ed;

• making occupational qualifications na-tionally and internationally comparable.

In order to attain these aims in Estonia, occupational qualification standards have been developed and occupational qual-

One of the major activities of BuildEst II was to uniformly describe the Estonian occupational qualifications system, occu-pational possibilities of the workforce in the Estonian construction sector and their possibilities to receive adequate further training and gain competence in energy efficiency in order to meet the expecta-tions of the labour market.

The Estonian Occupational Qualifi-cations System and the Competence TreeThe Estonian Occupational Qualifications System forms a part of the Estonian Qual-ifications System (ERK) that links the life-long learning system and the labour mar-ket. The Estonian Qualifications Authority (EQA, trademark Kutsekoda) is a support structure for the Occupational Qualifica-tions System that:

• organises the work of skills councils and working groups of the sector devel-oping occupational qualification stan-dards; provides counselling and assis-tance for bodies awarding occupational qualifications;

• maintains the national register of occupational qualifications;

• acts as National Europass Centre, National Support Service for EPALE and National Coordination Point for implementing European Qualifications Framework.

Since 2015 EQA is coordinating the development of a system for monitor-ing and estimating the labour market needs and the development of skills (sys-tem OSKA) as an extension to the exist-ing occupational qualifications system. OSKA has already analysed the Estonian

Estonia BuildEst II activities and achievements

12

Olav AarnaCouncellor NCP Manager, SA Kutsekoda

ification certificates issued. These stan-dards have been collaboratively devised by recognised experts of the field, includ-ing employees, specialists, managers and training providers. All occupational qual-ifications of Estonia have been classified and catalogued in the national register of occupational qualifications with refer-ence to the Estonian Qualifications Frame-work (EstQF) and European Qualifications Framework (EQF).

Estonian Qualifications Framework (EstQF)The 8-level EstQF was established in 2008 with the Occupational Qualifications Act. EstQF is an overarching framework of qualifications, based on the learning out-comes and composed of four sub-frame-

works, including qualifications for general education, vocational education and train-ing (VET) qualifications; higher education qualifications and occupational qualifica-tions. EstQF has been related to the Eu-ropean Qualifications Framework (EQF) since 2011. The Estonian occupational qualifications correspond to Levels 2-8 of the EstQF and can be gained through for-mal education, adult education, in-service training or work-based learning.

BuildEst II Competence Tree on the cover page of this report should provide more detail on the occupational possibilities of the construction workforce in regard to occupational qualifications and standards, and their possibilities to receive adequate vocational and further training in the field.

Siret PuustCooperation Projects Coordinator

13

Ehitusvaldkonna tööjõuuuringEhitussektor on tööjõu vajaduse osas Ees-tis üks muutlikumaid, kus töötajate arv kõigub oluliselt nii majandustsüklist kui hooajast sõltuvalt. See raskendab kool-itusnõudluse prognoosimist ja muudab sektoris töötajatele tööhõive ebakind-laks. Kuna osa töötajaist lahkub igal aas-tal vanuse tõttu töölt, on kutseoskustega spetsialistide pidev koolitamine vajalik ka tööjõu uuenemise aspektist. BuildEst II te-gevused olid suunatud mittekvalifitseeri-tud töötajate koolitusvõimaluste loomisele ning töökohapõhise õppe võimaluste väl-jatöötamisele kutsehariduse energiatõhu-susele orienteeritude erialadel.

Ehitusvaldkonna tööjõuvajadusest pare-ma ülevaate saamiseks valmis BuildEst II raames 2014. a Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tellimusel Eesti Konjunktuuriinstitu-udi uuring „Eesti ehitusfirmade tööjõua-lane alane olukord ja perspektiivne töö-jõu vajadus“. Uuringu põhitähelepanu all oli kutseõppeasutuste poolt õpetatavate ehituserialade oskustööliste vajadus. Uu-ringu eesmärgiks oli välja selgitada, mil-liste ehituserialade spetsialistidest on ettevõttel kõige rohkem puudus, kuidas muutub vajadus ehitusspetsialistide järele lähiaastatel, kui hinnatud on kutsekvali-fikatsioonitunnistust omavad spetsialistid, milliseid meetmeid kavatsevad ettevõtted rakendada spetsialistide puudusega seo-tud probleemide lahendamiseks ning kas ettevõtted on huvitatud töötajate täiend-koolitamisest.

Ehitusvaldkonna oskustööliste eri-alane haridus Ehitusettevõtted eelistavad tööle võtmisel heade oskuste ja kogemustega töötajaid, kuid vajaduse korral õpetavad töötajaid ka töökohal välja. Edaspidise koolitusva-jaduse määramiseks uuriti, kui suur osa erinevate ehituserialade töötajaist on erialase haridusega. Erialase haridusega ehitustööliste osakaal oli 2014.aastal võr-reldes 2012. aastaga madalam enamuses uuritud ettevõtetest -v erialane kutseha-ridus oli vaid 42% ehitustöölistest. Vastav haridus on reeglina olemas elektrikutel (94%) ja keevitajatel (89%), kuid neid ei pee-ta ehitusalasteks ametiteks. Ehitusalastes ametites on erialase haridusega töötajate osakaal vastavalt keskkonnatehnika lukk-seppadel 56%, müürseppadel 43%, ehitus-viimistlejatel 40%, betoonkonstruktsioon-ide ehitajatel 30% ja ehituspuuseppadel 42%.

14

Ehitusettevõtete tööjõuvajadus ja meetmed probleemide lahen-damiseks Uuring näitas, milliseid tööjõuvajaduse muutusi ettevõtted prognoosivad lähiaas-tatel ettevõtte seisukohalt, millised muu-tused võiksid toimuda töötajate arvus ja milline võiks olla ettevõtete töötajate arv aastal 2016. Küsitluste tulemused näi-tasid, et vähemalt ühel ehitusalal soov-iks töölisi lisaks võtta 56% ettevõtetest, 37% ettevõtetest ei plaani muutusi ja 7% ettevõtetes ehitustööliste arv tõenäoliselt väheneb. 54% ettevõtetest sooviks lisaks palgata ITP töötajaid.

Selgus ka, millistel ehitusaladel taki-stab tööjõupuudus tööd ja millised on ettevõtete võimalused probleemidega toimetulekuks. Toodi välja erialad, kus töötajate puudus takistab tellimuste täit-mist ning tuleks esmajärjekorras kvalifit-seeritud tööjõudu leida. 62% ettevõtetest vajas kiiremas korras vähemalt üht või enamat töölist või insener-tehnilist töötajat; 52% vajas mõnda ehitustöölist ja 29% mõnda ITP töötajat. Tööjõupuuduse korral püüavad ettevõtted eelkõige tõsta olemasolevate töötajate kvalifikatsiooni (65%) või leida töötajaid tööturult (60%). 84-92% ettevõtetest investeerib seadmet-esse või võtab tööle praktikante ja kutse-koolilõpetajaid. Kutsekoolidest leiavad tööjõudu sagedamini suured ja keskmised ettevõtted, kellest enam kui pooled seda võimalust kasutavad.

JäreldusedIgal aastal lõpetab ehitusvaldkonnas osa kutseoskustega töötajaid vanuse tõttu töö ja nende asendamiseks vajatakse uusi

15

oskustöötajaid. 2012. aastal läbi viidud küsitlus näitas, et ehitustöölised töötavad ettevõttes keskmiselt 57-58-nda eluaas-tani. Tööjõu asendamiseks oleks vajalik leida 700-800 uut töötajat aastas, isegi arvestades oskustöötajate koguarvu teat-ava vähenemisega. Kuna ehituserialade õppijate arv on juba langenud alla lubatud piiri ning väljalangevus on suurenenud, on lõpetajate arv töötajate vanusest tingitud lahkumise kompenseerimiseks ebapiisav. Viimaste aastate tegeliku väljalangevusega arvestades tuleks vastu võtta 1150-1300 õppijat aastas. Vajadust ehitusvaldkonna töötajate koolituse järele suurendab as-jaolu, et paljude töötajatel ei ole erialast haridust.

Construction Labour Force Survey

The Estonian construction sector is one of the most volatile sectors in terms of the need for qualified workforce, as the number of workers is largely dependent on both the economic cycle and the season. This would considerably hinder proper estimations for state funding and make the employment rate of the sector’s workforce rather unsta-ble. Since part of the construction workers are retiring from labour each year due to aging, continuous training of specialists is required also from the perspective of la-bour renewal. In line with the above, Build-Est II targeted some of its activities at the development of training opportunities for non-qualified workers and apprenticeship schemes in the energy efficiency related ar-eas of construction.

With the aim to gain a more profound in-sight into the real workforce requirements of the Estonian construction sector, a sur-vey initiated by the Estonian Association of Construction Entrepreneurs was conduct-ed by the Estonian Institute of Economic Research in 2014. The survey was aimed to establish, which occupationally qualified specialists construction enterprises lack most, what the estimations for the provi-sion of occupationally qualified workforce in the coming years are, whether special-ists that have been awarded a certificate of qualification are appreciated in the field, what measures enterprises have taken in order to compensate for the lack of qual-ified workers and whether they are inter-ested in taking the initiative and providing on-site training to workers.

Occupational and educational qual-ifications of the Estonian construc-tion workforceConstruction enterprises prefer to hire skilled and qualified workforce, although if needed they also provide workers with on-site apprenticeship or training oppor-tunities. The survey established the rate of qualified workers in different areas of the construction sector. It appears that in 2014, only 42% of the construction workers in most enterprises examined in the survey had an occupational qualification. As a rule, electricians (94%) and welders (89%) have a qualification; yet, these occupations can-not be considered characteristic of the con-struction sector only. In the construction sector, the percentage of occupationally qualified workforce among locksmiths of environmental engineering is 56%, masons 43%, plasterers 40%, concrete constructors 30% and construction framework carpen-ters 42%.

16

The workforce requirement of the Estonian construction sectorThe survey addressed, with a foresight into 2016, Estonian construction enterprises’ workforce requirements in regard to the number of workers to be employed. Data revealed that 56% of the construction en-terprises would be willing to hire workforce for at least one specific occupation, 37% cannot predict any changes in their work-force profile and 7% are likely to decrease the number of workforce; 54% of the en-terprises are willing to employ ITP workers.

The survey revealed the areas of construc-tion in which lack of qualified workers hin-ders the construction processes most, and addressed some measures for entrepre-neurs to cope with the situation in finding workforce. 62% of the employers had an immediate need for one or more workers or technical engineers, 52% for a labour-er and 29% for some ITP worker. In lack of skilled workers, entrepreneurs tend to pro-vide workers extra training to raise their oc-cupational qualifications (65%) or attempt to find workers at the labour market (60%). A vast majority of employers (84-92%) are likely to invest in equipment or recruit in-terns or graduates of vocational schools.

ConclusionsBuildEst II activities have drawn attention to the immediate need for training of workers in the construction sector with focus on the aspect of energy efficiency. A certain pro-portion of occupational specialists of the construction sector retire annually due to age and new specialists will be required to replace them. According to a survey of

17

2012 (EKI) the average employment age of a construction worker is 57-58 years. In or-der to renew the workforce in the sector, 700-800 workers should be available each year, even with the tendency of occupa-tional specialists decreasing in number to a certain extent. As the total number of voca-tional school students has already fallen be-low the accepted minimum, the estimated number of graduates will not be sufficient to compensate for the retired workforce. Considering the recent years’ dropout rate, 1150-1300 new vocational students should be admitted to school every year. Training is crucial also for the reason that a large percentage of the workers in the construc-tion sector do not have any proper qualifi-cations.

Kutseõpetajate koolitus ja koolituste piloteerimine

18

BuildEST II projekti tegevuste eesmärk oli välja töötada energiatõhusate ja jätkusuut-like ehituslahenduste alase täiendõppe tegevuskava, mis oleks vastavuses Eestile seatud 2020.a energiaalaste eesmärkide-ga ning arvestaks ka “liginullenergiahoo-nete” nõudeid. Projekti varasemas etapis valminud tegevuskava lõppeesmärk hari-dusvaldkonnas oli julgustada asjaomaseid sidusgruppe pakkuma koolitusi ning uuen-dama olemasoleva kvalifikatsioonisüsteemi nõudeid, et oluliselt parandada ehitussekto-ri täiendõppe koolitusprogramme Euroopa arengusuundadest lähtuvalt.

Kutseõppeasutuste spetsialistide kaasamine BuildEst II projekti tegevustesse oli soovi-tud tulemuste saavutamisel oluline. Kut-seõpetajad aitasid kaasa EKR 3.-4. taseme kutseõppe õppekavade (sealhulgas kesk-konnatehnika suund) väljatöötamisele ja ar-endamisele, koolitajate koolitamisele nii eri-alase täiendkoolituse kui ka hindamisalase koolituse osas ning täiskasvanute täiend-koolituse läbiviimisele.

Koolitajate koolitusprogramm hõlmas üldo-sa 2 grupile mahus 24 tundi, 4 erialapõhist koolitusprogrammi ning praktikajuhenda-jate koolituse 3 grupile. Lisaks viidi läbi

8-16 tunnine koolituspraktika pilootkoolitu-ste läbiviimiseks 280 inimesele ning koostati koolitus- ja metoodilisi materjale.

Koolitajate koolitus: Energiatõhusa ehita-mise põhimõtete rakendamine õppetööl

BuildEST II raames toimunud koolitajate koolituse organiseeris konsortsium koos-seisus Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ehitu-

settevõtjate Liit, Eesti Kütte- ja Ventilatsio-oniinseneride Ühendus, Sihtasutus Innove. Koolituse sihtrühmaks olid ehitusviimistluse, hoone tehnosüsteemide ning puit-, kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse valdkon-na erialade kutseõpetajad. 60-tunnise kool-ituse (40 tundi kontaktõpet ja 20 tundi ise-seisevat tööd) eesmärgiks oli võimaldada ehituserialade kutseõpetajatel õppida tund-ma energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ja teadvustada nende järgimise olulisust ehi-tusprotsessis.

Erialase täiendõppe efektiivsuse eelduseks on koolitajate väga hea ettevalmistus. Build-Est koolitajate koolitusprogramm on suu-natud eelkõige erialapõhiste teadmiste ar-endamisele.

Koolitus on üles ehitatud aktiivsetele õppe-meetoditele ja selle käigus valmivad kooli-tajate töövahendid – erialaga kohandatud õppematerjalid, ülesanded ning juhised. Kaasajastatud vahendite abil saavad väl-jaõppe saanud koolitajad anda teadmisi edasi nii mittekvalifitseeritud uute töötajate koolitamisel kui ka ehitusvaldkonna hari-duse ja kogemusega töötajate jätkukooli-tamisel.

 

19

BuildEst II koolitajate koolituse ajakava ja nõudedKoolitus koosneb neljast moodulist, millest kolm esimest on tunnistuse saamiseks kohustuslikud:

1.moodul Energiatõhusa ehitamise põhimõtted ja nende järgimine ehitusprotsessis; 16.-17.09.2015 Tartus ja 17.-18.09.2015 Tallinnas

2.moodul 2.1 Energiatõhusa ehitamise põhimõtete rakendamine hoone konstruktsioonide ehitamisel; 15.-16.10. 2015 Tallinnas

2.2 Energiatõhusa ehitamise põhimõtete rakendamine hoone konstruktsioonide viimistlemisel; 22.-23.10.2015 Tallinnas

2.3 Energiatõhusa ehitamise põhimõtete rakendamine hoonete tehnosüsteemide ehitamisel, I osa; 29.-30.10.2015 Tallinnas

3.moodul Energiatõhusa ehitamise põhimõtete rakendamine hoonete rekonstrueerimisel; 26.-27.11.2015 Pärnus

Energiatõhusa ehitamise põhimõtete rakendamine hoonete tehnosüsteemide ehitamisel, II osa; 03.02.2016 Tallinnas

4. moodul Kaasaegsete ehitusmaterjalide kasutamisvõimalused hoonete energiatõhususe tagamisel; 28.01.2016 Tallinnas

(valikmoodul) Taastuvenergiaallikate rakendamisvõimalused hoonete energiatõhususe tagamisel; 28.01.2016 Tallinnas

Koolitus loetakse sooritatuks, kui õppija on omandanud koolituse õpiväljundid:

1. läbinud moodulid 1-3 täies mahus;

2. sooritanud kõik iseseisvad tööd nõuetekohaselt ja esitanud need tähtaeg-selt;

3. osalenud aktiivselt rühmatöödes.

Koolitusel läbimisel väljastatakse osaleja-le üks kahest dokumendist:

1. tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on täidetud;

2. tõend, kui õpitulemusi ei saavutatud, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakt-tundide arvule, kuid mitte juhul, kui õppija osales vähem kui 50 % kontaktõppe tun-dides

Tunnustatud koolitaja tõend antakse osalejale, kes on kavandanud ja läbi vi-inud etteantud tingimustel 16-tunnise pi-lootkoolituse demonstreerides koolitusel omandatud teadmiste edasiandmise os-kust.

Vocational trainers’ training and pilot training

20

BuildEST II project activities were aimed at the development of an in-service training scheme of energy efficient and sustainable solutions for construction, which would adhere to EU2020 energy efficiency targets and requirements of near-zero-energy buildings. The ultimate aim of the action plan for the education sector, devised at the earlier stages of the project ac-tivities, was to encourage stakeholders to pro-vide training to the construction workforce and update the requirements of the existing occu-pational qualifications system. This plan was targeted at enhancing the in-service training schemes of the construction sector in accor-dance with the directives and requirements of the European Union.

Effective engagement in BuildEst II activities of vocational school specialists was of utmost im-portance in the achievement of the desired out-come. Vocational teachers contributed signifi-cantly to the design and further development of EKR Level 3-4 occupational training schemes (incl. environmental engineering), and to the success of trainers’ training both in terms of oc-cupational in-service training and pilot training, and further education training schemes. Apart from that teachers compiled a pool of training and methodological materials for different oc-cupational purposes in construction, including 10 instructional training videos on energy effi-ciency in piping and pipe insulation.

Trainers’ training schemes with energy efficien-cy competences included a general module of 24 hours for 2 groups, 4 occupation-related training programmes and a training scheme for internship supervisors in 3 groups. In addition, an 8-16-hour training scheme was provided to trainers in preparation for pilot training ses-sions delivered to 280 participants.

BuildEst II trainers’ training: Applying prin-ciples of energy efficient construction in teaching

BuildEst II trainers’ training was organised by the project consortium, including Tallinn Uni-versity of Technology, Ministry of Economic Affairs and Communications, Estonian Associ-ation of Construction Entrepreneurs, Estonian Qualifications Authority, Foundation of Heating and Ventilation Engineers Society and Founda-tion Innove. The target group of the training included vocational teachers of construction finishing, building techno-systems and wood-en, stone and concrete construction works. The 60-academic hour training scheme (incl. 40 ac-ademic contact hours and 20 academic hours of individual study) was aimed at making vo-cational teachers of construction knowledge-able about the principles of energy efficient construction and raising their awareness of the need to adhere to those principles in the con-struction process.

A prerequisite for the success and effective-ness of an in-service training scheme is a highly proficient in the occupation and relevant meth-odology trainer. BuildEst II training scheme is focussed primarily on the development of par-ticipants’ occupational competence. The train-ing scheme has been designed based on active and interactive learning methods and strat-egies; authentic training materials, including self-study and methodological materials, prac-tical tasks, assignments and instructions, have been devised and developed in the course of training. With these updated authentic materi-als and strategies trainers who have completed the training sessions themselves can commu-nicate their competence in training not only to new non-qualified workers but also to occupa-tionally qualified and experienced workers.

21

Schedule and requirements of BuildEst II trainers’ training

The training comprises four modules of which three modules are compulsory for participants in order for them to obtain a certificate.

Module 1 Principles of energy efficient construction and the need for compliance with them in the construction process; 16-17 September 2015, Tartu 17-18 September 2015, Tallinn

Module 2 2.1 Applying energy efficiency principles in building construction works; 15-16 October 2015, Tallinn

2.2 Applying principles of energy efficiency in building construction finishing; 22-23 October 2015, Tallinn

2.3 Applying principles of energy efficiency in the construction of techno-systems, Part 1; 29-30 October 2015, Tallinn

Module 3 Applying principles of energy efficiency in the reconstruction of buildings 26-27 November 2015, Pärnu

Optional Module Ways of applying modern building materials in energy efficient construction; 28 January 2016, Tallinn

Ways of applying renewable energy resources in gaining energy efficiency in buildings; 28 January 2016, Tallinn

The training is considered completed and the outcome achieved when the participant has met the learning outcomes as follows:

1. completed Modules 1-3 in full;

2. accomplished all individual assignments as required by set deadlines;

3. participated actively in group work ses-sions.

Upon completion of training the learner will be provided with one of the following documents:

1. a training certificate; in case the comple-tion of studies requirements and learning out-comes have been met;

2. a written evidence of attendance in re-gard to the contact hours attended; in case the learning outcomes have not be met. This docu-ment will not be issued in case the attendance percentage is below 50%.

A certificate of an established trainer is issued for the participant who has designed and con-ducted, according to the set requirements, a 16-academic hour pilot training session and demonstrated the ability and skills of passing the acquired knowledge and knowhow to oth-ers.

Praktika ja õpipoisiõpe

22

Praktika eesmärkide täitmine: Õpipoisiõpe kui perspektiivne lahendus

Õpipoisiõpe on praktikakeskne tööko-hapõhine õppevorm, mida tuleks ehi-tusvaldkonnas mittekvalifitseeritud tööjõu koolitamisel oluliselt enam rakendada. Kutsekooli poolt õpetatav teema ei pruugi haakuda ehituses parajasti vajaminevaga, ehituses on töö mahukas, hooajapõhine ja raskesti prognoositav. Ehitusvaldkonnas on palju mittekvalifitseeritud tööjõudu, kes ei saa tavahariduses osaleda. Nendest as-pektidest lähtuvalt viidi 2014.a. BuildEst II tegevuste raames läbi ehitusettevõttetele ja kutsekoolidele suunatud praktikakor-ralduse küsitlus, et uurida võimalusi õpi-poisiõppe laialdasemaks rakendamiseks.

Enamus ettevõtetest (79%) on valmis prak-tikante vastu võtma, kuid tulemus sõltub Eesti majanduse hetkeseisust, ettevõtte suurusest ja töös olevate objektide valmi-dusastmest. Paljudes ettevõtetes (63%) ei ole koolitatud praktikajuhendajaid. Kuigi ettevõte on huvitatud uute töötajate kooli-tamisest, ei teadvustata tihti (ka võimaluse puudumisel) praktikat õppeprotsessi osa-na.

Uuringust selgus, et koolid hindavad praktikaeesmärkide täitmist kõrgemaks kui ettevõtted, kuid need eesmärgid jäävad tihti sisuliselt kooskõlastamata. 50% koolidest ei kaasa ettevõttepoolset juhendajat praktikaülesande väljatööta-misse. Kuigi kool on sõlminud ettevõttega praktikalepingu ning õpilasele praktikaüle-sanded ja vajalikud dokumendid kaasa andnud, ei käsitle ettevõtted (67%) seda praktikaeesmärkide kooskõlastamise-na. Praktikalepingu sõnastust peetakse üldsõnaliseks ning pigem rakendataks väl-

jundipõhist kompetentside loeteluga prak-tika eelkokkulepet. Praktika eesmärkide täitmata jäämise põhjustena on välja toodud ka ettevõtete spetsiifika ning prak-tikandi töössesuhtumine ja isikuomad-used. Ettevõtted seavad põhjuseks pigem praktikantide omadused (64%), aga koolid ettevõtte spetsiifikast tuleneva (59%).

Koostööd ettevõtte ja kooli vahel peetakse praktikaeesmärkide täitmisel määravaks. Ettevõtted hindaksid kooli suuremat si-sulist panust praktika ettevalmistamisel ja toimumisel ettevõttes, kooli esindaja kohalolekut ja täpsemat informatsiooni praktikantide tausta kohta. Eeldatatakse, et praktikandil on koolist saadud põhite-admised ja teadmised ohutustehnikast, hea distispliinitunne ja töössesuhtumine.

Probleemid õpipoisiõppe rakendamisel

Kuigi koolid toetavad ettevõtete soovi õpi-poisse valida, et hiljem neid oma töötajat-ena rakendada, ei ole teave õpipoisikoo-litusest Eestis laialt levinud ning seda omavad peamiselt eelmistes projektides osalenud koolid ja ettevõtted. Õpipoisikoo-lituse rakendamisel on probleemiks ka ehitusvaldkonna kutsestandardite tase ning juhendajate puudumine ettevõtetes. Lisaks on mõnel erialal (nt keskkonnateh-nika lukksepp) õpiposikoolitust raske rak-endada.

Õpipoisikoolituse rakendamiseks va-jatakse rahalist toetust ettevõttepool-sele juhendajale ja koolipoolsele koordi-naatorile. Peetakse vajalikuks ettevõtete teavitamist ja juhendajate koolitamist, erialaliitude kaasamist õpipoisiõppe propageerimisel ning kutsestandardite ülevaatamist ja kutsetunnistuse nõudmist.

Internship and apprenticeship schemes

23

Meeting the aims of internship schemes: Apprenticeship as a perspective solution

Apprenticeship is a practical on-the-site form of occupational training, which should be implemented on a considerably larger scale with non-qualified workers of the construction sector. The themes of construction being taught in the vocation-al school at a particular moment may not necessarily meet the needs of the construc-tion sector; construction work is extensive, seasonal and it is difficult to make predic-tions about the workforce requirement. The Estonian construction sector involves quite a high percentage of non-qualified adult workforce who cannot participate in formal education either. Based on the above, a survey on internship practicalities and regulations in Estonia was initiated by BuildEst II in 2014 and conducted among representatives of construction enterpris-es and vocational schools with the aim to investigate possibilities for the imple-mentation of innovative apprenticeship schemes.

The majority of construction enterprises (79%) seem to be appreciative of interns training in their enterprises, but the real outcome would highly depend on the eco-nomic situation, size of the enterprise, and availability of relevant construction works. Quite a significant number (63%) of en-terprises do not have trained internship supervisors to coach the trainees. Even though the enterprise is willing to train new workers, internship is often not ac-knowledged (partly due to lack of resourc-es) as part of the process.

BuildEst II survey revealed that schools val-ue internship outcomes more highly than enterprises; yet, often internship aims and training plans are even not agreed upon

prior to internship activities. As many as half of the schools do not involve the en-terprise representative in the design of internship training. While the school has established an internship contract with the enterprise and provided the student

with all necessary tasks and documenta-tion, enterprises (67%) do not consider that as an agreement on the real activities and outcomes of internship. Among the reasons why internship may be ineffec-tive, enterprise specificity (schools 59%) and the personal characteristics and work attitude of the intern (enterprises 64%) were listed. Collaboration between enter-prises and vocational schools is regarded as a decisive factor in successful intern-ship schemes. Enterprises would desire a more profound content focused con-tribution from schools in preparation for each single internship case and the pres-

24

ence of a school representative in the enterprise throughout training, and also more detailed background information on the practicalities of internship and the intern at hand. Enterprises would expect interns to have a sufficient knowledge of the sub-ject matter and occupational safety, a good sense of discipline and interest in the occupation.

Problems with applying ap-prenticeship schemes

Although schools are quite sup-portive about the construction enterprise expectations to select interns in order to recruit them on a more regular basis, information on apprenticeship possibili-ties is still not well distributed in Estonia. Mostly those schools and enterprises that have previously participated in EU or oth-er projects have adequate details about this innovative form of training. Another concern in the implementation of appren-ticeship schemes is low qualification stan-dards of the construction sector and lack of qualified trainers in the enterprise. In some occupations (e.g., locksmith of envi-ronmental engineering) apprenticeship is quite difficult to adopt.

In order to encourage apprenticeship schemes in Estonia, financial support should be provided both to on-site men-tors and school internship coordinators. Likewise, enterprises should receive assis-tance in training mentors and adequate in-formation on the specifics of training in ad-vance. The apprenticeship scheme would grow more effectively in case stakeholders were involved in promoting the scheme, occupational qualifications updated and occupational certificates required in the construction sector.

lekkeid, vähendada paigaldise eluiga ja suurendada energiakulusid. Valminud 7 õppevideod demonstreerivad torustike ühendamise erinevaid protsesse:

1. Alupex- Komposiittoru ühendamine liit-mikega

2. Vasktoru jootmine

3. Wirsbo-Pe-Xa plasttoru ühendamine liit-mikega

4. Terastoru keermestamine

5. Teraspress- Tsingitud terastoru ühendamine pressliitmikega/teras-pressliitmike ühendamine

6. Vent 2- Kandilise ventilatsioonitoru ühendamine põlvega

7. Vent 1- Ümara ventilatsioonitoru ühendamine põlvega

Torustiku isolatsioon ja selle kvaliteet mõ-jutab ühelt poolt torustiku energiakadusid ehk energiakulusid, kuid samas on isolat-sioonil tähtis roll hoone ja inimeste eba-turvalisuse, näiteks tuleohtlikkus, niiskus-kahjustused, põletushaavad jms riskide vähendamisel. Torustike isoleerimistööde

BuildEst II raames toimunud aruteludes jõuti tõdemuseni, et kõige paremini anna-vad kutsekoolide õpilastele praktilisi tead-misi ja oskusi edasi õppefilmid. Koolide materiaaltehniline baas võimaldab sageli teostada ainult piiratud ulatuses toru- ja isolatsioonitöid ning see raskendab prak-tilise koolituse läbiviimist. Õppefilmide kasutamine koolitustegevuses annab õppejõududele-meistritele võimaluse õpilastele näidata, kuidas töid õigesti teostada, juhtida tähelepanu olulistele töövõtetele ja -vahenditele ning jagada oma erialaseid teadmisi ja kogemusi.

Neid eesmärke silmas pidades loodi Build-Est II käigus 10 hoonete tehnosüsteemide õppevideod – 7 videod demonstreerivad torustike ühendamise protsesse ja 3 vid-eod torustike isoleerimisprotsesse. Teh-nosüsteemide paigaldamisel on väga oluline torustike ühenduste ehk liitmike korrektne teostus ja kvaliteet. Ebakvali-teetne liitmik võib näiteks põhjustada

Õppevideod kui Eesti edulugu

25

Teet TarkEesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride

Ühenduse eestseisuse liigeHevac OÜ juhataja

kohta valmis 3 õppefilmi:

1. Külma torustiku isoleerimine painduva vahtkoorikuga

2. Ventilatsioonikanali isoleerimine tuge-vdatud alumiiniumpaberiga painduva mattvillaga

3. Sooja torustiku isoleerimine fooliumkat-tega villkoorikuga

Õppefilmides antakse lühiülevaade näi-datava paigalduse teostamisest ning selle kasutusotstarvetest ja eesmärkidest. Iga filmi lõpus on käsitletud teema kor-damisküsimused.

“Ettevõtjana näen suuri puudujääke töötajate praktilistes oskustes, loodan,

et need materjalid aitavad kutseõpeta-jaid oluliselt, sest haritud ja heade os-kustega töötajaid on meie ettevõttes väga oodatud.

Margus KeerutajaMajasiseste tehnovõrkude

paigaldusele keskendunud ehitu-settevõtte AS Sovek direktor

“Tänapäeva töötaja võtab väga hästi vastu videona jälgitavaid juhendeid,

uute õppematerjalide loomisel võiks see ka edaspidi olla meie esimene valik.

Ago Rehand,OÜ Viljandi Õhumeister juhataja,

Viljandi Kutseõppekeskuse partner

26

piping connections (i.e. fittings). Low fit-ting quality can cause leaks in piping, re-duce the span of piping installation and increase energy costs. Training videos on piping connection demonstrate the follow-ing processes:

1. Alupex - composite pipe fittings

2. Copper pipe soldering

3. Wirsbo-Pe - plastic pipe fittings

4. Steel pipe threading

5. Steel press - zinc-coated steel pipe press fittings/ steel press fittings

6. Vent 1 - round duct pipe elbow fittings

7. Vent 2 - rectangular duct pipe elbow fittings

Pipe insulation type and quality directly contribute to energy loss or energy costs in piping and have a significant role in min-imizing the risks of unsafety in buildings for people (e.g., flammability, moisture damage, burns). Three instructional train-ing videos on pipe insulation have been

In BuildEst II project meetings and discus-sions it was realised that training videos are the most effective method of com-municating construction knowhow and skills to vocational school students. Yet, as schools do not always have sufficient technical and financial resources, only a limited range of hands-on piping and in-sulation works can be conducted in the study process and this hinders the out-come of training. Applying training videos in training sessions enables teachers to demonstrate to students the ways of per-forming work tasks, to highlight relevant

work methods and tools, and to commu-nicate their occupational knowledge and experiences more efficiently. In line with these aims, 10 training videos on building techno-systems were created, including 7 videos that demonstrate piping con-nection processes ja 3 videos that display piping insulation processes. In techno sys-tems, the most important consideration is an adequate high-quality installation of

Estonian success story: Instructional training videos

27

Teet TarkEesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride

Ühenduse eestseisuse liigeHevac OÜ juhataja

designed as follows:

1. cold pipe insulation by flexible crust foam

2. ventilation duct insulation by alumini-um foil reinforced wool

3. hot pipe insulation by aluminium foil covered rock wool

Each training video provides a short over-view of the process at hand and its appli-cation in real life. Each video has a set of revision questions attached to it.

“As an entrepreneur I see shortcom-ings in the practical skills of employ-

ers, I hope these training materials will assist vocational trainers in their work, well skilled employees are always wel-come in our enterprise.

Margus KeerutajaAS Sovek manager

“Workforce welcomes visual guidance for learning skills, this should be our

first choice in the future of learning ma-terials.

Ago Rehand,OÜ Viljandi Õhumeister manager,

Study- cooperation partner of Viljandi Vocational Training Centre

28

BuildEst II projekti eesmärk oli luua koolitusvõimalusi keskkonnatehni-ka valdkonna erinevatelt haridus- ja oskustasanditega ehitustööliste energiatõhususealaste teadmiste parandamiseks. Eesmärgi saavuta-miseks loodi projekti tööpaket-id W2-W5, mille raames töötati muuhulgas välja kutsestandardid, mis kirjeldavad energiatõhususala-seid oskusi erialade kaupa.

Erialase ettevalmistusega ehitu-stööliste osakaalu suurendamiseks töötati välja kompetentsipõhis-tel kutsestandarditel põhinevad õppekavad Eesti Kvalifikatsioon-iraamistiku kolmandal ja neljan-dal tasemel. Nendes õppekavades pööratakse olulist tähelepanu en-ergiatõhusa ehitamise alase kom-petentsi kujundamisele. Oluline on, et õppekavade väljatöötamis-el osalesid ehituserialasid õpeta-vate kutseõppeasutuste õpetajad koostöös ettevõtete esindajatega.

Mittekvalifitseeritud tööjõu õppe-kavade uuendamisel viidi energi-aefektiivsuse alased kompetentsid sisse 5 kutsehariduse väljundip-õhisesse õppekavasse (EKR 4 tase, 180 EKAP) ning 15 esmaõppe väl-jundipõhisesse õppekavasse (EKR 3-4 tase, 30, 120 EKAP). Kvalifit-seeritud tööjõu õppekavade uuen-damise ja täienduskoolituskavade loomise protsessis viidi energiae-fektiivsuse alased kompetentsid sisse 3 väljundipõhisesse jätkuõp-pekavasse (EKR tase 4, 15 EKAP) ja ehituse tööjuhi koolitusprogram-mi (EKR 4 tase, 30 EKAP) ning loodi energiaefektiivsuse alastel kompe-tentsidel põhinevad täienduskooli-

BuildEest II tegevustel on olnud oluline roll Ees-tis EU2020 hoonete energiatõhususe direktiivide täitmisel ja tutvustamisel ning ehitusvaldkonna kutseõpetajate ja kvalifitseeritud ning mittek-valifitseeritud töötajate koolitamisel ja nende teadlikkuse tõstmisel. BuildEst II toetus Build-up Skills tegevustest saadud kogemustele ning uute eesmärkide saavutamiseks ja energiatõhu-susalase kompetentsivõrgustiku loomiseks kaa-sas erinevaid sidusgruppe Eestis ja partnereid Soomes, Lätis ja Leedus.

KOKKUVÕTE

Eesti Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit

Tallinna Energiaagentuur

Eesti Ehitusinseneride Liit

Eesti Kaupmeeste Liit

Eesti Arhitektide Liit

Riigi Kinnisvara

Eesti Korteriühistute Liit

Eesti Arengufond

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

KredEx

Keskkonnainvesteeringute Keskus

Tehnilise Seire Amet

29

Eesti sidusgruppide võrgustik:

tusprogrammid töölistasandil (EKR 4 tase, mahus 1 EKAP).

BuildEST II tegevuste abil koostati kooli-tajate koolituse programmid, sealhulgas 4 erialapõhist programmi ning praktika-juhendajate koolitusprogramm, koolitati 89 ehitusvaldkonna kutseõpetajat, viidi läbi pilootkoolitus 280 inimesele 8-16 tun-ni ulatuses, koostati üle 250 lehekülje me-toodilisi materjale ning loodi 10 erinevat õppevideod, milles käsitleti energiatõhu-susega seotud teemasid.

Vaadati läbi ja uuendati energiatõhususe alased kompetentsid hoonete ehituse 28 kutsestandardis. Hoonete ehituse kut-sestandardeid puudutav informatsioon on koondatud teavitusmaterjali EQF 3-8 tase. Energiatõhususe alased teadmised ja oskused uuendati töölistasandi kutse-standardites EQF 3-5 tase. Eesti ehitusvald-konna kutsed ja kvalifikatsioonistandardid on detailselt kirjeldatud BuildEst II Kut-semajas.

BuildEst II saavutused laiemas mõttes on:

1) ehitussektori võrgustiku tugevdamine, ühtse poliitika kujundamine ning uuringud energiatõhususe valdkonnas;

2) ettevõtluse ja haridusüsteemi info-vahetusele kaasa aitamine ning riiklikul tasandil kutse- ja täiendõpet puudutavate otsuste suunamine;

3) süsteemi loomine, mis motiveeriks ettevõtteid ehitustöötajate kvalifikatsiooni tõstma;

4) kutseharidusüsteemi, turuvajaduse ja turul osalejate vaheline konsensus kooli-tusvajaduste- ja kavade osas ning koolitus-programmide tunnustamine.

30

BuildEst II was aimed at develop-ing training schemes and materials promoting principles of energy ef-ficient construction for both voca-tional trainers and the workforce of environmental engineering with different educational and occu-pational backgrounds. In order to achieve the aims of the project, Work Packages 1-7 were drafted and activated, and among other tasks occupational qualifications standards devised, providing de-tailed descriptions of energy effi-ciency related competencies in dif-ferent areas of construction.

With the aim to increase the num-ber of qualified construction work-ers, curricula based on the occupa-tional competence standards EstQF Levels 3-4 were compiled. These curricula are primarily focussed on developing learner competency in energy efficient construction. It is of utmost significance that the curricula were developed in close cooperation between vocational teachers and enterprise represen-tatives of Estonia.

While updating the curricula of non-qualified workforce, energy efficiency related competencies were introduced to 5 vocational education output-based curric-ula (EQF Level 4, 180 ECTS) and 15 initial vocational training out-put-based curricula (EQF Levels 3-4, 30, 120 ECTS). In the process of updating the curricula for qualified workforce and drafting curricula for continuing education, energy efficiency competences were in-troduced to 3 different continuing

BuildEst II can be considered a highly rewarding project as it has laid a solid foundation in Estonia for further activities in promoting energy efficiency in the construction sector and for training workers of the field. BuildEst II activities and achievements contribute significantly to the fulfilment in Estonia of EU2020 energy efficiency targets. BuildEst II was based on the knowledge and experiences gained through Build-up Skills activities and in the com-petence network of energy efficient construction it involved stakeholders from different Estonian institutions, and partners from Finland, Latvia and Lithuania.

CONCLUSIONS

Estonian Ministry of Education and Research

Association of Estonian Facilities Administrators and Maintainers Estonian Ministry of Education and Research

Association of Estonian Facilities Administrators and Maintainers

Association of Construction Materials Producers of Estonia

Tallinn Energy Agency

Tartu Regional Energy Agency

Estonian Association of Civil Engineers

The Union of Estonian Architects

State Real Estate Ltd.

The Estonian Union of Co-Operative Housing As-sociations

Enterprise Estonia EAS

Fund KredEx

Environmental Investment Centre

Technical Surveillance Authority

31

BuildEst II stakeholders’ network:

education curricula (EQF Level 4, 15 ECTS). Further, the continuing education pro-gramme for construction master-foreman (EQF Level 4, 30 ECTS) and on-site training programmes for workers, including the competences of energy efficient construc-tion were devised (EQF Level 4, 1 ECTS).

Through BuildEst II activities various train-ing schemes for trainers have been com-piled, 4 field-specific training schemes and the internship managers’ training scheme among others. Training for 89 vocational trainers and pilot training for 280 workers of the construction sector has been pro-vided, 250 pages of instructional materials have been compiled and 10 training vid-eos related to different themes of energy efficient construction created.

Energy efficiency related competencies of 28 occupational qualification standards of the construction industry have been examined and upgraded. Information on the occupational qualifications standards of construction industry is available in EQF Levels 3-8. Energy efficiency competency requirements of non-qualified workforce are outlined in occupational qualification standards EQF Levels 3-5. The occupation-al qualifications standards and levels of the construction industry of Estonia can be seen in BuildEst II Competence Tree.

BuildEst II achievements and recommen-dations can be briefly summarised as fol-lows:

1) establishment of the energy efficiency competence stakeholders’ network, an im-proved system of policy making and map-ping research in the field;

2) improved exchange of information be-tween state institutions, energy efficiency coordinating institutions, the construction sector and the education sector; increased conformity in the system of decision mak-ing in regard to vocational education and

32

continuing education;

3) creation of a recognition system that would encourage enterprises to raise qualifications of their workforce;

4) a consensus between the stakehold-ers of the vocational education sector and the labour market on the need and con-tent of training in the construction sector, and recognition of the training schemes and courses of BuildEst II.

Kutsesüsteem ehituses

“Ehituse valdkond on täna Eesti kutsesüs-teemi üks suuremaid nii väljatöötatud kutsestandardite kui väljastatud kutsetun-

nistuste arvu poolest. Kompetentsipõhiste kutsestandarditega on kaetud kõik sellesse valdkonda kuuluvad erialad alates madala-ma taseme oskustöölistest kuni raamistiku kõrgeimal, kaheksandal tasemel paiknevate insenerideni. Kutsestandardite väljatööta-mise ja ajakohastamise protsess on olnud dünaamiline – jooksvalt on täiendatud nii kutsestandardites kirjeldatud kompetentsus-nõudeid kui ka viidud neid vastavusse kehtiva seadusandlusega. Nii näiteks lisandus 2014. aastal kõikidesse üldehituse oskustööliste kutsestandarditesse energiatõhusa ehita-mise kompetents, samal aastal töötati EL direktiivi 2009/28/EÜ nõuetest tulenevalt täiendkoolituste jaoks välja taastuvenergia kasutamisega seotud erialade (termiliste päikeseküttesüsteemide ja erinevate soojus-pumpade paigaldajad) kutsestandardid.

Kutsetunnistuste väljastamise osas toimub aktiivne tegevus eelkõige ehitusseadustikust tulenevate pädevate isikute kutsete osas ehk siis ehitusjuhi, tööjuhi, arhitekti ja insenee-ria kutsetel. Märgatavalt tagasihoidlikum on huvi oskustöötaja kutsetunnistuste vastu ja siin on valdkonna eestvedajatel kindlasti veel palju tööd teha. Seevastu kutseõppeasutuste lõpetajate seas on kutseeksami sooritamine jälle populaarne ning alates 2017/2018 õa kutsehariduses õppima asuvatele õppuritele on eksam kooli lõpetamisel kohustuslik.“

Irma Estra

Arhitektuur, geomaatika, ehitus ja kinnisvara kutsenõukogu koordinaator

33

Proffessional certification in construction

“Today, the construction sector is a major area of activity in the Estonian vocational system in regard to the occupational standards devel-

oped and number of occupational certificates is-sued. Competency-based occupational standards cover all specialities in this sector starting with the skilled workers at the lowest level up to the highest Level 8 within the framework, including engineers. The process of development and up-dating of oc-cupational standards has been dynamic – current-ly the competency requirements described in the occupational standards have been improved and adjusted in conformity to Estonian legislation. To illustrate, in 2014 the requirement of competency of an energy efficient construction was added to the occupational standards of all skilled workers of general construction, and during the same year, proceeding from the EU directive 2009/28/EEC, re-quirements of occupational standards for further education concerning special fields, including the use of renewable energy sources (the installers of thermal solar heating systems and different heat pumps) were developed.

Issuing of occupational certificates is a very active process, especially in regard to competent occupa-tions based on the Building Act or in other words, the position of the construction manager, work manager, architect and engineering occupation. Interest towards the occupational certificate of a skilled worker is considerably smaller and that is why experts developing this area would have to be very effective. At the same time, taking the occu-pational examination has become more popular among the graduates of vocational schools and it will be compulsory for the graduates of vocational schools starting their studies in 2017/2018.

Irma Estra

Arcitecture, Geomatics, Construction and Real Estate Professional

Council Coordinator SA Kutsekoda

34

Karin Sillmann: Majandus- ja Kommunikatsioonimin-isteeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhatajana on mul heameel näha, et BuildEst II projekti tulemused aitavad kaasa ka ministeeriumi ees seisvate ülesannete lahen-damisele.Eesti riigi eesmärk on tõsta uute rajatavate ehitiste en-ergiatõhusust ja suunata protsesse selliselt, et inimesed üha enam üritaksid, läbi sihipärase renoveerimise, suurendada ka oma valduses olevate hoonete ener-giatõhusust. Selle eesmärgini jõudmiseks ei piisa ainult regulatsioonide väljatöötamisest ja toetuste jagamisest, vaid kindlasti on vajalik teadmistepõhine lähenemine ehi-tus- ja planeerimistegevusele.BuildEst II tegevuse tulemusena on meie hinnangul juurde tekkinud üks oluline osa sellisest teadmisest ning see teadmine on läbi erinevate teavitusürituste levinud täiendavalt erinevate osapoolte tegevusvaldkondadesse. Kindlasti ei saa alahinnata ka projekti tulemusena juurde tekkiva väljaõpetatud, infor-meeritud ja teadliku tööjõu mõju, kelle abil need uue kvaliteediga ehitised reaalselt kerkima hakkavad.

Tagasiside Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt

35

As Head of Construction and Housing Department of the Ministry of Economic Affairs and Communications I am pleased to declare that BuildEst II project achievements contribute significantly to the fulfilment of tasks that the Ministry is facing. The Esto-nian Republic is aimed at raising the energy efficiency of new housing developments and constructions, and guiding the construction processes in Estonia so that people would, through targeted reconstruction and renovation, start improving the energy efficiency of their housing property as well. This aim cannot be reached only by estab-lishing regulations and allocating subsidies, but also by adopting a knowledge-based approach to planning and construction activities.Owning to the rewarding initiative of BuildEst II, awareness of these important mat-ters has grown and reached, through effective dissemination activities of the project team, numerous stakeholders in various fields of life. It is clear that the impact of the newly trained, well informed and knowledgeable about the principles of energy effi-cient construction workforce cannot be underestimated.

Conclusions from Ministry of Economic Affairs and Communications

The s

ole re

spon

sibilit

y for

the c

onten

t of th

is po

ster l

ies w

ith th

e auth

ors.

It doe

s not

nece

ssaril

y refl

ect th

e opin

ion of

the E

urop

ean U

nion.

Neith

er th

e EAS

ME n

or th

e Eur

opea

n Com

missi

on ar

e res

pons

ible f

or an

y use

that

may b

e mad

e of th

e inf

orma

tion c

ontai

ned t

here

in.Õp

pema

terjal

i sisu

eest

vastu

tavad

üksn

es se

lle au

torid.

Sisu

ei pr

uugi

kajas

tada E

uroo

pa Li

idu ar

vamu

st. Ei

EASM

E ega

Euro

opa K

omisj

on ei

va

stuta

selle

s sisa

lduva

teab

e kas

utami

se ee

st.