KEILA LASTEAED MIKI

ARENGUKAVA

JA 3 AASTA TEGEVUSKAVA

01.09.2005-01.09.2007 2005/2006- 2007/2008 õppeaastad

2006-2007-2008 eelarveaastad

KEILA

2005

2

SISUKORD1. SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................................................................................................................................... 3 2. ÜLDANDMED......................................................................................................................................................................................................................................................... 4

2.1. Lasteaia ajaloo lühikokkuvõte ............................................................................................................................................................................................................................... 4 2.2 LASTEAED MIKI ERIPÄRA KIRJELDUS.......................................................................................................................................................................................................... 4

3. LASTEAED MIKI ARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD ................................................................................................................................................................ 5 3.1.VISIOON 2007 ....................................................................................................................................................................................................................................................... 5 3.2. ARENGUSTRATEEGILISED VALDKONNAD JA EESMÄRGID ................................................................................................................................................................... 5 3.3. 2005/2006 -2007/2008 õppeaastate prioriteedid................................................................................................................................................................................................... 6

4. HETKEOLUKORRA KIRJELDUS JA ANALÜÜS ARENGUVAJADUSTE MÄÄRATLEMISEKS.................................................................................................................. 7 4.1. ARENGUKAVA VALDKOND: ASUTUSE JUHTIMINE JA ARENDAMINE................................................................................................................................................. 7

4.1.1. LASTEAIA OMANDIVORM, HETKEOLUKORD ........................................................................................................................................................................................ 7 4.1.2. ANALÜÜS: 2002-2005 arengukava juhtimise ja arendamisstrateegiast realiseeritud ülesanded ..................................................................................................................... 7 4.1.3. HETKEOLUKORD RÜHMADE KOMPLEKTEERIMISE OSAS................................................................................................................................................................... 8 4.1.4. ANALÜÜS: 2002-2005 arengukava rühmade õpikeskkonna tingimuste parendamise osas realiseeritud ülesanded..................................................................................... 10 4.1.5. EDASPIDINE ARENGUVAJADUS RÜHMADE KOMPLEKTEERIMISE OSAS : .................................................................................................................................... 10 4.1.6. ARENGUSUUNAD ASUTUSE JUHTIMISE VALDKONNAS ................................................................................................................................................................... 11

4.2. VALDKOND: HARIDUSALASE TÖÖ ARENDAMINE ................................................................................................................................................................................ 11 4.2.1. HETKEOLUKORD ja ANALÜÜS: 2002-2005 arengukava haridusalase töö arendamisstrateegiast.............................................................................................................. 11

4.2.2. ARENGUSUUNAD HARIDUSALASE TÖÖ VALDKONNAS .................................................................................................................................................................... 13 4.3. VALDKOND: PERSONALI ARENDAMISE JA KOOLITUSSTRATEEGIA ................................................................................................................................................. 13

4.3.1. HETKEOLUKORRA KIRJELDUS PERSONALI PÄDEVUSE JA ARENDUSE OSAS:............................................................................................................................. 13 4.3.2. ANALÜÜS: 2002-2005 personali juhtimise ja arendamisstrateegiast.............................................................................................................................................................. 16 4.3.3. EDASPIDISED ARENGUSUUNAD PERSONALI ARENDAMISE JA KOOLITUSSTRATEEGIA VALDKONNAS............................................................................. 17 4.3.4. KEILA LASTEAED MIKI PERSONALI KOOLITUSPRIORITEEDID........................................................................................................................................................ 19 AASTATEKS: 2005/2006 -2007/2008....................................................................................................................................................................................................................... 19

4.4. VALDKOND: ASUTUSE RUUMIDE, TERRITOORIUMI JA KASVUKESKKONNA ARENDAMISE STRATEEGIA............................................................................. 20 4.4.1. HETKEOLUKORRA KIRJELDUS ................................................................................................................................................................................................................. 20 4.4.2. RUUMIDE JA TERRITOORIUMI ARENDAMISTEGEVUSE ANALÜÜS ............................................................................................................................................... 21 4.4.3. EDASPIDISED ARENGUSUUNAD RUUMIDE, TERRITOORIUMI JA KASVUKESKKONNA ARENDAMISE VALDKONNAS.................................................... 23

5. KEILA LASTEAED MIKI INVESTEERINGUD 2005/2006- 2007/2008 ÕA ..................................................................................................................................................... 24 6. ARENGUKAVA HINDAMISE JA UUENDAMISE KORD ................................................................................................................................................................................ 25 7. KEILA LASTEAED MIKI TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS 2005/06 – 2007/08................................................................................................................................ 27

3

1. SISSEJUHATUS

Keila Lasteaed Miki arengukava on dokument, mis määrab ära lasteaia visiooni, arenduse põhisuunad – ja valdkonnad arengustrateegiatena, lähtudes välise ja sisemise keskkonna analüüsist. Arengukava on orienteeruv ja tõenäosuslik kava, mis sisaldab koostajate tahet. Lähtudes arengustrateegiatest sisaldab dokument ka tegevuskava kolmeks aastaks ja arengukava uuendamise korra. Keila Lasteaed Miki arengukava lähtub asutuse põhimäärusest, lasteaia õppekavast ja Keila linna arengukava projektist. Arengukava ja tegevuskava on tutvustatud: Keila Lasteaed Miki pedagoogilisele nõukogule : Protokoll nr. 7; otsus nr. 1 13.04.2005 Väljavõte protokollist: kiita arengukava projekt heaks. Protokoll nr. 2, otsus nr.2 13.10.2004 Väljavõte lasteaia pedagoogilise nõupidamise protokollist nr. 2 13.10.2004; otsus nr. 2: arengukava töögrupi poolt ettevalmistatud arengukava projekt kiita heaks ja esitada linnavalitsusse. Keila Lasteaed Miki hoolekogus : Protokoll nr. 3 , otsus nr.2 12.04.2005 Väljavõte protokollist: otsus nr. 2: arengukava on hea ja väärib täitmist. Protokoll nr.1; otsus nr.2 19.10.2004 Väljavõte protokollist: otsus nr. 2: Muuta arengukava tegevuskava punkti E 4.4. töötajate palkade tõstmine järgnevalt. Õigeks lugeda: pedagoogide palgad suurendada 2005 a 15 %, abipersonal 20 % Ülevaade arengukava koostamise protsessist: arengukava koostamine on toimunud koostöös järgmiste sidusgruppidega: hoolekogu, lasteaia personal, arengukava töögrupp (lasteaia juhtkond; töötajate esindajad; hoolekogu/lapsevanemate esindaja; Keila linnavalitsuse esindaja) järgmistel aegadel: september-oktoober 2004 aprill 2005 Uue arengukava aluseks on eelmise arengukava (2002-2005) täitmise analüüs ja asutuse sisehindamistulemused ja välishindamise kriteeriumite uuenemine.

4

2. ÜLDANDMED 2.1. LASTEAIA AJALOO LÜHIKOKKUVÕTE Lasteaia tegevus sai alguse 1946 a. oktoobris, kui kodanik Kiivele kuuluvas eramajas, Metsa tn 6. avati lasteasutus 40 lapsele. Asutuse nimi oli sel ajal KEILA LASTEAED HARJUMAAL. Seega oleme Keila vanima lasteasutuse edasiviijad. Alates 20. november 1948 alustas lasteaed tööd Jaama tn. 10 (ka praegune asukoht) ruumides, kus teine korrus oli veel üürnike käes. TSN TK otsusega 30. dets. 1949. a. anti terve maja lasteaia käsutusse, mis realiseerus tegelikult 1. aprill 1951. a. (oli kaks eraldi asutust: sõim ja Keila Lasteaed Harjumaal) Kahe asutuse ühinemine toimus 1. jaanuar 1961 ja asutuse nimeks sai KEILA I LASTEPÄEVAKODU MIKI. Lasteaia hoone sai juurdeehituse 1963. a., mis on võimaldanud töötada erinevatel aegadel 3-5 rühmaga olenevalt vajadustest ja seadusega määratud laste arvu normatiividest. Alates 1995. a. septembrist muudeti Keila Linnavolikogu otsusega taas asutuse nime järgmiselt: uueks nimeks sai Keila Lastepäevakodu „Miki” ja alates 22.06.1999 kanname nime Keila Lasteaed Miki. Tänasel päeval on avatud lasteaias 4 rühma 78 lapsele. 2.2 LASTEAED MIKI ERIPÄRA KIRJELDUS KEILA LASTEAED MIKI MISSIOON Lasteaed Miki on koolieast noorematele lastele hoidu ja alusharidust võimaldav õppeasutus. Lasteasutus toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist. Meie põhiülesanne on, arvestades nii lapse ealisi, soolisi kui ka individuaalseid vajadusi ja iseärasusi: • luua võimalused ja tingimused lapse kujunemiseks isiksuseks, kes on sotsiaalselt tundlik, ennastusaldav, arvestab kaasinimesi ja hoiab loodust; • hoida ja tugevdada lapse tervist, soodustades tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut; • läbi loodustunnetuse ja loovuse lapse arengut toetada ja suunata.

5

Meie lasteaia põhiväärtused: • kodusus • loovus • turvalisus • armastus Lasteaia eripära: • omanäoline ja mitmekülgset tegevust toetav kasvukeskkond lapsele (ruumid, õueala) • õppekasvatustöö süvasuund –loodusõpetus, mida toetab erinevaid tehnikaid praktiseeriv kunstiõpetuse tegevus lastele • eripedagoogikate, Hea Algus ja Montessori, kasutamine lapse õpiaktiivsuse suurendamiseks. 3. LASTEAED MIKI ARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD

3.1.VISIOON 2007 KEILA LASTEAED MIKI ON KEILA LINNA LAPSESÕBRALIKUIM JA OMANÄOLISEIM LASTEASUTUS: TUNNUSTATUD JA SOOVITUD ÕPPEASUTUS KEILA LASTELE JA LAPSEVANEMATELE, ÕPPEKESKUSENA TEGUTSEV ASUTUS EESTI LASTEAEDNIKELE 3.2. ARENGUSTRATEEGILISED VALDKONNAD JA EESMÄRGID

Asutuse juhtimise ja arendamise strateegia Kujundada lasteaed Miki-st avatud, koostööd ja perekonda toetav haridusasutus.

Haridusalase töö arendamise strateegia Tagada Lasteaed Miki-s süsteemne alushariduse andmine, pakkuda lastele mitmekülgseid võimalusi enesearenguks ja teadmisi keskkonnaharidusest.

6

Personali arendamise ja koolitamisstrateegia Tegeleda iga töötaja tööalase toimetuleku toetamise ja tema individuaalse arengu analüüsimisega eesmärgil tõsta personali tulemuslikkust ja olla parim lasteaed Keilas, kes toetab lapse alushariduse omandamist läbi töötajate mitmekülgse kompetentsuse. Asutuse ruumi, territooriumi ja kasvukeskkonna arendamise strateegia. Kujundada Lasteaed Mikist esteetiliselt meeldiv, turvaline, lastele mitmekülgseid tegutsemisvõimalusi ja personalile tööalast tulemuslikkust võimaldavaid olme-ja töötingimusi pakkuv asutus. 3.3. 2005/2006 -2007/2008 õppeaastate prioriteedid

1. Lasteaia arendustöö (arengukava, õppekava) lähtumine keskkonnahariduse põhimõtetest, riikliku raamõppekava uuendustest, sidusgruppide ootustest. 2. Lapsest lähtuvate õppe-kasvatusmeetodite ja mängu (eriliigid) osatähtsuse suurenemine õppeprotsessis. Õpikeskkonna pidev arendamine. 3. Koostöö lapsevanematega: ühise platvormi saavutamine koostööpartneritena lapse suunamisel tema arengu teel. 4.Personali professionaalsuse ja töömotivatsiooni toetamine.

7

4. HETKEOLUKORRA KIRJELDUS JA ANALÜÜS ARENGUVAJADUSTE MÄÄRATLEMISEKS 4.1. ARENGUKAVA VALDKOND: ASUTUSE JUHTIMINE JA ARENDAMINE 4.1.1. LASTEAIA OMANDIVORM, HETKEOLUKORD Keila Lasteaed Miki on Keila linnale kuuluv munitsipaallasteaed. Antud hetkel on asutuse ametlik nimetus: KEILA LASTEAED MIKI (Keila Linnavolikogu määrus nr.21 22.06.1999.a.) Lasteaia eelarve moodustub: - Keila linna volikogu poolt kinnitatud eelarvelised ressursid. - Lastevanematelt laekuvad summad (toitlustamine ja osalustasu). - Riigieelarvest eraldatavad summad (õpetajate täiendkoolitus). Omatulud: toetused sponsoritelt, tulu ruumide rendist, taotletud projektitulud. 4.1.2. ANALÜÜS: 2002-2005 arengukava juhtimise ja arendamisstrateegiast realiseeritud ülesanded

• Lasteaia hoone Keila linna omandisse saamine 2004 detsember (Harju maavanema korraldus nr. 2350-k v.v. 27.12.2004; õigusvastaselt võõrandatud vara mitte tagastamine).

• Infosüsteemide arendamine: alates 2004 detsembrist on lasteaia kõikides rühmades olemas interneti püsiühendus. • Lasteaia tegevuse tutvustamine laiemale üldsusele: toimuvad pidevalt õppepäevad teistele lasteaednikele, lapsevanematele igal aastal

infobukletid, lahtiste uste päev, koolitused. • Koostöö lapsevanematega on jõudnud uuele tasandile: toimuvad regulaarsed (2 korda aastas) arenguvestlused perega, lapsevanema

nõustamine alushariduse küsimustes. • Lasteaia töökorralduse ja dokumendihalduse täiustamine: organisatsiooni sisehindamissüsteem on loodud ja toimiv; on välja töötatud uued

ametijuhendid töötajatele ja kompetentsiprofiilid pedagoogidele, täiustatud infoliikumise süsteemi, tunnustus-ja motivatsioonisüsteemi, sisekorraeeskirju, asjaajamiskorda.

8

Realiseerimata jäid eesmärgid:

• Kodustele lastele mängukooli korraldamine: takistuseks oli suur ruumipuudus (senini saal oli läbikäidav ruum, mida kasutas ka üks rühm osaajaliselt oma mängutoana)

• Tulemustasude süsteemi rakendamine personalile: takistuseks on olnud ressurssi (palgafond) ebapiisavus. Lasteaia tulemuslikkuse hindamine riikliku järelevalve poolt:

• Võtmeala: strateegiline juhtimine hinnati 2004 märtsis suurepäraseks. Väljavõte aktist: lasteaia põhiprotsesside toimimise süsteemne analüüs on tugevalt seotud lasteaia tegevuse eesmärkidega.

4.1.3. HETKEOLUKORD RÜHMADE KOMPLEKTEERIMISE OSAS Asutuses töötab 4 lasterühma (78 last), mille komplekteerimisel on aluseks võetud Keila linna lasteaedadesse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord (Keila Linnavalitsuse 20.01.2000 määrus nr. 1). Laste suunamine Lasteaed Miki-sse toimub vastavalt Keila haridusnõuniku poolt moodustatud suunamiskomisjoni otsusele, mis põhineb Keila Linnavalitsuses peetaval laste järjekorral. Laste rühmadesse jaotamine toimub lasteaia juhataja ettepanekul ja pedagoogilise nõukogu heakskiidul arvestades järgmisi põhimõtteid: - lapse vanus ja arengutase - vanema soov: näiteks võimalusel ühe pere laste kokkujäämine (pererühmas) - rühma sooline tasakaal

9

Eelkooliealised lapsed Keila linnas, kes on avaldanud soovi tulla Miki Lasteaeda: kevad 2005 seisuga on Miki lasteaeda tulla avaldanud laste arv järgmine: Lapse vanus; koolikohustuse aasta

Laste arv Keilast

Laste arv väljastpoolt Keila teeninduspiirkonda

4-5 aastased; 2007 koolikohustus 2 6 3-4 aastased; 2008 koolikohustus 2 6 2-3 aastased; 2009 koolikohustus 14 3 2 aastased; 2010 koolikohustus 26 7 1 aastased, 2011 koolikohustus 31 3 0-1 aastased; 2012 koolikohustus 4 1 kokku 79 last 26 last 105

last Märkused: • laste arv näitab sooviavaldust lasteaeda tulla, aga ei täpsusta aega, mis õppeaastal kohta soovib kasutama hakata. Laste liikumise planeerimine kevad 2005 seisuga: Koolikohustus aastal; sünniaasta

Miki lasteaia laste nimekirja ( aug. 2005.a seisuga) alusel läheb kooli

2006 99a 17 last 2007 00 20 last 2008 01 18 last 2009 02 23 last kokku 78 last

10

4.1.4. ANALÜÜS: 2002-2005 arengukava rühmade õpikeskkonna tingimuste parendamise osas realiseeritud ülesanded

• peamajast lõhuti välja 6 ahju (maja elektriküttel), võideti põrandapinda juurde. • nõudepesuruumi jätmiseks kööki saavutati Harjumaa Tervisekaitsetalitusega kokkulepe (2004 kevad), mis võimaldas Lepatriinu rühma

territooriumi suurendada; rühmal nüüd kasutada 2 tuba. Realiseerimata jäid eesmärgid:

• Teha majale juurdeehitus. • Võtta kasutusele maja pööningukorras.

Põhjendus: kuna 2004 aasta lõpuni oli maja omandiküsimus ebaselge, siis omavalitsus ei näinud võimalusi (puudus kindlus) suuremate investeeringute tegemiseks. 4.1.5. EDASPIDINE ARENGUVAJADUS RÜHMADE KOMPLEKTEERIMISE OSAS : Kuna ruumide suurus loob piiratud võimalused laste tegutsemisele, siis järgmise 3 aasta jooksul planeerime: 1. Muuta 1 rühm sõimeks ja hoovimaja (Pipi rühm) liitrühmaks (vähendades nendes laste arvu 2 võrra, sõimes 14, liitrühma normatiiv

18 last), et saada lastele põrandapinda juurde järgnevalt: Lepatriinu 0,6 m2 lapse kohta Pipi 0,3 m2 lapse kohta 2. Lõhkuda Poku rühmast 2 ahju välja; saame juurde 2 m2 põrandapinda ja võimaluse laste tegevuskeskusi ümber paigutada. 3. Võtta võimaluse korral (lähtuvalt ehitusekspertiisi otsusest) kasutusele peamaja pööningukorrus (vt. ruumide arendamise strateegia),

mis annab võimaluse puhketoa ja kabinettide (juhataja, tervishoiutoa) viimise 3 korrusele ja lastele ruumi võita 49 m2. Lisaväärtusena suureneb maja soojapidavus II korrusel.

Takistavad tegurid: 1. Lepatriinu rühm on komplekteeritud vanuse rühmaks, kust lapsed lähevad kooli 2009 kevad, seega saab sinna sõime komplekteerida alles 2009 sügis. Samas on see ainuke rühm, kus on loodud tingimused sõime lastele (pesu-ja tualettruumi inventar). 2. Kuni ei ole Keilas valmis saanud uus lasteaed, on raske laste arvu rühmades vähendada.

11

4.1.6. ARENGUSUUNAD ASUTUSE JUHTIMISE VALDKONNAS

• Jätta lasteaed Miki, kui hästi toimiv ja vanemate ning riikliku järelevalve poolt kõrgelt hinnatud lasteaed Keila linna munitsipaalomandisse, mitte anda Jaama tn 10 hoonet eraõiguslikule asutusele lastehoiu teenuse osutamiseks.

• Lasteaia arendus- ja juhtimistegevus toetub sisehindamistegevuse analüüsile, meeskonnatööle, strateegilise juhtimise tõhustamisele,

sidusgruppide koostööle (lapsevanemad, kohalik omavalitsus, Keila linna asutused). • Koostöö arendamine teiste sidusgruppidega lähtuvalt lasteaia missioonist, visioonilt; lasteaia hea maine toetamise põhimõtetest.

Selleks: • kodustele lastele mängi-ja õppimisvõimaluste pakkumine Miki lasteaias; • lasteaia tegevuse tutvustamine ja lapsevanemate nõustamine kasutades lasteaia kodulehte internetis, lahtiste uste päevi,

arenguvestlusi perega, kirjalikke nõustamismaterjale; • Keila linna allasutustega parem infovahetus ja koostöö, • õppepäevade korraldamine lasteaednikele kogu Eesti Vabariigist.

4.2. VALDKOND: HARIDUSALASE TÖÖ ARENDAMINE 4.2.1. HETKEOLUKORD ja ANALÜÜS: 2002-2005 arengukava haridusalase töö arendamisstrateegiast Realiseeritud said järgmised ülesanded:

• Lasteaia õppekava sai uuendatud 2003. • Süsteemsemaks muudeti laste arengu jälgimise (arenguanalüüsi tabelid 2-7 aastastele lastele) korralduse alused. • Kõigis rühmades toimivad regulaarsed perevestlused vanemate nõustamiseks lapse arendamisel ja lasteaia -pere koostöö tõhustamiseks. • Haridusalase töö edendamiseks on loodud igal aastal töögrupid, kes on arendanud õppekava erinevaid osi, süstematiseerinud õpivara ja

täiustanud metoodilisi töövahendeid laste mitmekülgseks arendamiseks. • Laste õpikeskkonna arendamisel: laste mänguväljakut on täiustatud igal aastal. 2004. aastal sai lasteaed konkursil „Kaunis kodu” Keila

linnas I koha ja Harjumaal II koha.

12

• Rühmaruumides on laste kasvukeskkonda kujundatud lasteaia eripärast lähtuvalt: arendatud tegevuskeskusi lastele Hea Alguse rühmas Sipsik; täiustatud Montessori õpivara Poku rühmas; süstematiseeritud loodusõppematerjalide kogu, täiendatud muusika-ja liikumistegevusteks vajalikku õpivara.

• Loodusõpetuse süvasuuna arendamisel: toimivad koostööprojektid Tallinna Loomaaiaga, Tallinna Loodusloomuuseumi, Harjumaa Muuseumiga; RMK looduskoolidega.

• Süvendatud kunsti õpetamine: lapsed on saanud õppida erinevaid tehnikaid. Lasteaial on kasutada eraldi hoone: kunstikamber, kus lapsed saavad kasutada savi-ja klaasipõletus ahju võimalusi kunstiõpetaja juhendamisel. Lapsed on saavutanud mitmetel kunstivõistlustel (nii maakondlikel kui ka riiklikel) auhinnalisi kohti. Laste huvi kunstide vastu on kõrge.

• Laste mitmekülgne arendamine: lastele on loodud võimalus osaleda loovust arendavates tegevustes, õppida kodanikuõpetuse algteadmisi programmi „lapse õigused” alusel, osa võtta täiendavast huvitegevusest: lauluring, mudilaste tantsuring, rahvatants koolieelikutele, kunstiring, keraamikaring, ujumine Keila tervisekeskuses.

Realiseerimata jäid eesmärgid:

• Laste õpikeskkonna arendamisel: käsitööruumi rajamine, kus tüdrukud saaksid kangastelgedel kudumist õppida ja draamamängutuba rajamine. Põhjendus: ruumipuudus, kuna pööningukorrust ei ole veel saanud kasutusele võtta.

• Poiste tööõpetuse/puutöö võimaluste pakkumine kõigile poistele alates 5 eluaastast. Põhjendus: töölt lahkus meespedagoog, kes selle tööga tegeles. Ei ole leidnud uut inimest, kes oleks huvitatud antud tegevusest.

Lasteaia tulemuslikkuse hindamine riikliku järelevalve poolt: Võtmealad: kasvukeskkonna kujundamine; õpetamine, kasvatamine, õppimine; laste toetamine; haridustulemus hinnati 2004 märtsis suurepärasteks. Positiivsete tähelepanekutena toodi esile:

• läbimõeldud ja võimalusi pakkuv ruumide ja maa-ala kujundamine, • töögrupi moodustamine õpivara süstematiseerimisel, • laste arengu hindamisel kasutatavate meetodite ning materjalide väljatöötamine ja rakendamine viimase 3 aasta jooksul, • eelmise õppeaasta õppe-kasvatustegevuse analüüsi ja käesoleva õppeaasta eesmärkide omavaheline seostamine, • lasteaia eripära ja omanäolisuse kujundamine, • logopeedi ja tervishoiutöötaja sisulise koostöö rühma pedagoogide ja lapsevanematega, • andekate laste märkamine ja nende toetamine, • muukeelsete laste integreerimise toetamine eestikeelsesse õpikeskkonda, • perede nõustamine koostöös tugigrupiga,

13

• lasteaias saavutatud haridustulemus on kooskõlas püstitatud eesmärkidega. 4.2.2. ARENGUSUUNAD HARIDUSALASE TÖÖ VALDKONNAS • Keskkonnahariduse ja loodushoiu põhimõte rakendamine laste õpi-ja igapäevastes tegevustes, • uuenenud riikliku raamõppekava põhimõtetest lähtuvalt lasteaia õppekava täiustamine, • lapsest lähtuvate õppe-kasvatusmeetodite ja mängu (eriliigid) osatähtsuse suurenemine õppeprotsessis, • koostöö lapsevanematega: ühise platvormi kujundamine koostööpartneritena lapse suunamisel tema arengu teel, • laste õpikeskkonna pidev arendamine: käsitööruumi rajamine, kus tüdrukud saaksid kangastelgedel kudumist õppida ja

draamamängutuba loovmänguks lastele, (kui pööningukorrust on võimalik kasutusele võtta), • laste töökasvatuse tähtsustamine: poistele tööõpetuse/puutöö võimaluste pakkumine, • laste õpihuvi suurendamine kasutades erimetoodikate ja laste keskkonnaharidusprojektide, loovtegevuse projektide (Hea Algus;

Montessori, avastusõpe, keskkonnaprojektid “Aiatuulik”, Lope”; erinevad projektid-konkursid) võimalusi, • hariduslike erivajaduste ja muukeelsete laste arengu toetustegevuste parendamine.

4.3. VALDKOND: PERSONALI ARENDAMISE JA KOOLITUSSTRATEEGIA 4.3.1. HETKEOLUKORRA KIRJELDUS PERSONALI PÄDEVUSE JA ARENDUSE OSAS: a. Pedagoogiline kaader: 14 pedagoogi: kvalifikatsioon 4 vanempedagoogi (juhataja, juhataja asetäitja, logopeed, muusika-liikumisõpetaja) 8 pedagoogi ametijärgus õpetajat, kellest 1 tegeleb vanempedagoogi ametijärgu nõuetele kandideerimisega ja 2 noorempedagoogi, kellest üks omandab kõrgharidust tasemeõppes. Lasteaial olemas lähtuvalt haridusministri määrusega kehtestatud miinimum koosseisule: muusika-liikumisõpetaja (1,0); logopeed (0,5), Täiendavalt loodud koosseis pedagoogilise töö kvaliteedi tõusuks: juhataja-asetäitja õppe-kasvatustöö alal (0,5), kunstiõpetaja (0,75); asendusõpetaja 0,5 – loodusõpetaja (0,5) – lasteaia süvasuuna arendamiseks.

14

Pedagoogide kirjeldus soo, vanuse, ametijärgu järgi

Pedag arv

Sugu Vanus

Mees Naine Alla 30

30-45 46-60 Üle 60

14 0 14 2 8 4 Haridus Haridustase Erialane Muu

pedagoogili- ne + 160 t

Muu +320 t Omandami- sel

Akad kraad (bakalaureus,

magister, doktor)

4 1 1

Kõrg (kutsekõrg)

1 1

Kesk-eri 6 1 Kesk + 320t Ametijärk Pedagoog-

metoodik Vanem-

pedagoog Pedagoog Noorem-

pedagoog Kvalifikat-sioonita

- 4 8 2 - b. Abi-ja halduspersonal: 14 töötajat,

• kes on seotud põhiprotsessi (õppe-kasvatustöö) toetamisega: tervishoiutöötaja, õpetaja- abid, IT-spetsialist (6,1 kohta) • maja haldamine: majandusalajuhataja-laohoidja, remonditööline, majahoidja-kütja, üldkoristaja, abitööline –pesukorraldus (5,15 kohta) • toitlustamine: kokad, köögi abitööline (2,5 kohta).

Kõik õpetaja abid ja toidukäitlemisega seotud töötajad on läbinud toiduhügieeni koolituse. Õpetaja abid ja spetsialistid on läbinud ka suhtlemiskoolituse (16 t) ja õpetaja abi pädevuskoolituse 40 t. Kogu personal on saanud esmaabikoolituse. c. Personali arendamiseks ja tööalase professionaalsuse tõusuks toimivad järgmised tegevused: • koolitusvajaduse selgitamine ja asutuse personali koolituse suunamine on süsteemne ja “läbipaistev”, • kogu personali haridustase (põhiharidus, erialane tasemekoolitus, täiendkoolitus) on kaardistatud ja andmeid täiendatakse pidevalt, • koolitusalase dokumentatsiooni pidamine toetab koolitusvajaduse selgitamist (koolituse arvestus, koolituse aruandlus, koolitusplaan,

15

• arenguvestlused toimuvad perioodiliselt üks kord aastas järgnevalt: juhataja- pedagoogiline personal juhataja, majandusjuhataja- õpetaja abid • Koolituse mõjususe tõstmine läbi personali arendamise a. koolitust korraldatakse kolmel tasandil:

asutuse tasand – juhataja korraldab arendusnõupidamisi töötajate koolitamiseks lähtuvalt arenguvajadustest õpetaja tegevus koolitajana:

• lasteaia arendustöögruppides osalemine ja nende juhtimine; • koolitustest tagasiside andmine pedagoogilistel nõupidamistel; • praktilise õppuse korraldamine- sisemine koolitus teistele õpetajatele meie majas (metoodiliste õppevahendi tutvustus, lahtise tunni

andmine) • praktilise õppuse või loengu korraldamine väljastpoolt pedagoogidele (vanem õpetaja või järgu kandidaat); • lastevanemate koolitamine, õpetaja tegevus rühmakoosolekul; • individuaalse enesetäiendamisteema valimine ja teistele selle tutvustamine, mis võrdsustatakse väliskoolitusel osalemisega 10- 40

tunniga; Keila linna tasand- ühiseid koolitused kogu Keila linna lasteaednikele Keila Linnavalitsuse ruumides .

Maakonna ja riiklik tasand- osalemine maakonna ja riiklike koolitusasutuste poolt korraldatud koolitustel. • Keila Lasteaed Miki ja Keila linna maine ja tuntuse tõstmine läbi väljapoole suunatud koolitustegevuse: a. asutus korraldab õppepäevi teiste lasteaedade pedagoogidele (juhatajad, õpetajad) üle vabariigi lasteasutustele teemadel: arengu- ja

õppekavatöö, erimetoodikate kasutamine meie lasteaias, kunsti –ja loodusõpetuse süvasuuna tutvustus, koostöö lapsevanematega, sisehindamissüsteemi loomine ja arendamine,

b. juhataja ja õpetajad esinevad loengutega koolituskeskustes või asutuses, c. juhataja nõustab teiste lasteaedade juhatajaid asutuse dokumendihalduse ja organisatsiooni arenduse küsimustes.

16

4.3.2. ANALÜÜS: 2002-2005 personali juhtimise ja arendamisstrateegiast Realiseeritud said järgmised ülesanded:

• tõsta kõikide õpetajate professionaalsuse taset lähtuvalt pedagoogide kvalifikatsiooninõuetest ja õpetaja raamkoolituse nõuetest: kõik õpetajad vastavad kvalifikatsiooninõuetele ja on osalenud täiendkoolitusel (vähemalt 160 t viimase 5 aasta jooksul),

• töötajaid koolitati lähtuvalt töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse nõuetest: esmaabi koolitus 2003 a; tuleohutusalane koolitus ja praktiline õppus evakueerimisega 2003 a kogu personalile; hügieenikoolitus toidekäitlejatele 2003-2004 a,

• toetati töötajate tööalase pädevuse tõusu ja valmisolekut tulla toime uuenenud ülesannete täitmisega koolieelses lasteasutuses - teemal: koostöö lastevanematega ja arenguvestlus lasteaias, toimus 3 moodulit koolitust, milles osalesid kõik õpetajad ja osadel teemadel ka õpetaja abid, spetsialistid; - teemal: arvutikasutamine õpetaja töös (koolitus tiigrihüppe projekti raames 40 t) osales 11 pedagoogi ja majandusalajuhataja, mille tulemusena saavad kõik rühmad kasutada oma igapäevases töös arvuti abi; - teemal: õpetaja abi roll lasteaias (pedagoogika, suhtlemispsühholoogia, toidukäitlemine) osalesid kõik õpetaja abid.

• Töötajate ametialase kompetentsuse tõusust lähtuvalt atesteeriti 3 aasta jooksul: 2 õpetajat noorempedagoogi ametijärku 4 noorempedagoogi pedagoogi ametijärku 2 pedagoogi vanempedagoogi ametijärku.

• Personalitöö paremaks korraldamiseks : - võeti tööle asendusõpetaja, kelle olemasolu võimaldab õpetajatel täiendkoolitustel osaleda, väheneb ületunnitöö vajadus, samuti on nüüd paremini koordineeritud lasteaia raamatu- ja metoodilise õpivarakogu töö; - osalise tööajaga koristajale liideti asendusõpetaja abi kohustused (0,5 kohta), mis võimaldas ümber korraldada rühmade nõudepesemine (rühmade õpetaja abid ei käi enam köögis nõusid pesemas toidukäitlemise ajal, vaid seda teeb asendus õpetaja-abi).

Realiseerimata jäid eelmisest arengukavast eesmärgid:

• tööle võtta laste psühholoog/eripedagoog, kes täidaks kõigi lasteaedade vajadusi. Põhjendus: ressursipuudus ei ole võimaldanud sellist ametikohta luua;

17

• töötajate palkade ühtlustamine ümberkaudsete valdade töötasudega: kuigi 2003 tõusid õpetajate palgad keskmiselt 13 % ja 2004 a september 20 % , jääb palgatase ikka alla lähedaste omavalitsuste palkadele (2005 a pedagoogide palgad ei muutunud, enamus teisi valdu tõstis palku). Abi-ja halduspersonali palgatõus on seotud olnud peamiselt miinimum palga tõusuga ja ei ole samuti suutnud rahuldada tegelikke vajadusi. Tagajärg: viimase kahe aasta jooksul on lasteaiast lahkunud töölt 4 õpetajat teistesse omavalitsuse haridusasutusse.

Lasteaia tulemuslikkuse hindamine riikliku järelevalve poolt: Võtmeala: Personali juhtimine ja koostöö hinnati 2004 märtsis suurepäraseks. Positiivsete tähelepanekutena toodi esile:

• arenguvestluste sidumine ametijuhenditega • lasteaia arengu toetamine sisekoolituse kaudu • töötajate tunnustamine lähtub lasteaias läbiviidud rahulolu uuringutest • lahtiste uste ja õppepäevade korraldamine peredele ja vabariigi lasteaednikele • koos lastevanematega mõttetalgute-ajurünnakute korraldamine ootuste väljaselgitamisel • info ja korralduste raamatu sisseseadmine alates aastast 1999 • lasteaia infosüsteemi arendamine internetis ja põhitegevuse tutvustamine ajakirjanduses.

Valdkonna arenguprobleemiks on: 1. Õpetajate palgataseme vähene konkurentsivõimelisus, mis on kaasa toonud parimate lahkumise, konkurssidele ei tule kandidaate (väga kõrged ja kitsalt eelkooli pedagoogikat nõudvad kvalifikatsiooni nõuded ja samas madalad palgad). 2. Abi-ja halduspersonali palgatase ei motiveeri töötajat piisavalt: üha tõusvad nõuded tööoskuste ja kvaliteedi osas, mis ei ole kooskõlas pakutava tasuga. 2. Lasteaias on viimasel ajal palju probleemseid lapsi, kes vajaksid eripedagoogi abi lasteaias, sest vanem tihti ei mõista vajadust külastada erispetsialisti või ei ole see talle võimalik. 4.3.3. EDASPIDISED ARENGUSUUNAD PERSONALI ARENDAMISE JA KOOLITUSSTRATEEGIA VALDKONNAS Arenguvajadustest tulenevad ülesanded:

• viia Keila pedagoogide ja abipersonali palgatase ümbruskonna palgatasemega võrdseks; • uutele töötajatele erialase koolituse võimaldamine;

18

• töötajate tööalase arengu toetamiseks mentori programmide juurutamine,

• suurendada ringijuhi koosseisu (0,5 kohta), mis võimaldab ka piirkonna kodustele lastele pakkuda osaliselt alushariduse saamise võimalust ja nõustada teeninduspiirkonna vanemaid;

• võtta tööle eripedagoog (0,5 kohta) hariduslike erivajadustega laste arengu toetamiseks,

• tegeleda töötaja tööalase toimetuleku toetamise ja tema individuaalse arengu analüüsimisega, eesmärgil tõsta kogu asutuse

tulemuslikkust. KOOLITUSVAJADUSE MÄÄRATLEMISEL LÄHTUDA: • seadusandlusest (nõuded töötajate kvalifikatsioonile ja pädevustele) • arenguvestluse tulemusest juhatajaga, abipersonalil majandusalajuhatajaga, millele eelneb töötaja kirjalik tööalane eneseanalüüs • asutuse sisehindamise tulemused (sisehindamissüsteem: küsitlused lapsevanematele, sisekontroll, küsitlused erinevatele töötajate gruppidele

ehk 360 |�KLQGDPLQH�

19

4.3.4. KEILA LASTEAED MIKI PERSONALI KOOLITUSPRIORITEEDID AASTATEKS: 2005/2006 -2007/2008 KOOLITUSE EESMÄRK KOOLITUSE

VALDKOND/TEEMA SIHTGRUPP

1. Tõsta kõikide õpetajate professionaalsuse taset lähtuvalt pedagoogide kvalifikatsiooninõuetest.

Õpetaja tasemekoolitus erialase hariduse vastavusse viimiseks nõutuga.

Praegu 1 õpetaja omandab kõrgharidust, edaspidi lähtuvalt uuenenud kvalifikatsiooninõuetest

2. Kindlustada õpetaja koolituse raamnõuete täitmine

160 tundi koolitust igale õpetajale 5 aasta jooksul (riigi koolitusraha)

lasteaiaõpetajad

3. Tõsta töötajate tööalast kompetentsust ja valmisolekut tulla toime uuenenud ülesannete täitmisega koolieelses lasteasutuses.

1. Teema: mentori koolitus 2. Teema: hariduslike erivajaduste toetamine 3.Teema: käitlemisettevõtte sisehindamine, toiduainete tehnoloogia 4.Teema: dokumendihaldus ja arhiveerimine

õpetajad õpetajad Majandusjuhataja tervishoiutöötaja juhtkond

4. Koolitada töötajaid vastavalt töötervishoiu-ja tööohutuse seaduse nõuetest lähtuvalt.

1.Teema: esmaabi väljaõppekursus 2. Teema: tööohutuse ja tervishoiu täiendõpe

Kogu personal, kes tegeleb lastega Juhataja ja töökaitsevolinik 5 aasta jooksul 1 kord

5. Lasteaia pedagoogilise personali suunamine lähtuvalt asutuse eripärast, õppekava läbiva põhisuuna, õa prioriteetide ja meie lasteaias rakendatavate eripedagoogikate alaste teadmiste ja õpetamisoskuste täienemiseks.

1.Teema: loodusõpetus ja keskkonnaharidus 2. Teema: Lapsekeskne õpetamise meetodika- mäng, kui lasteaias juhtiv õppemeetod. 3. Teema: Hea Algus metoodika 4. Teema: Montessori pedagoogika

Pedagoogiline ja muu personal Pedagoogiline personal Sipsiku rühma personal Poku rühma personal

4. Õpetaja abide ja köögipersonali tööalase kompetentsuse tõstmine.

1.Teema: õpetaja abi roll lasteaias (pedagoogika, suhtlemispsühholoogia jne) 2. teema: tervisekaitse ja toiduhügieen

Õpetaja abid Õpetaja abid, käitlemisettevõtte personal.

20

4.4. VALDKOND: ASUTUSE RUUMIDE, TERRITOORIUMI JA KASVUKESKKONNA ARENDAMISE STRATEEGIA

4.4.1. HETKEOLUKORRA KIRJELDUS

• Investeerimismahukam kapitaalremont toimus 1995 a., kui maja viidi elektriküttele, remonditi 3 rühma ruumid, vahetati aknad enamus ruumides.

• 1996 a toimus köögis suurem remont, 1997 vahetati peamaja katus; • 2004 suvi rajati abihooned toidukäitlemisega seotud töötajatele: garderoob, olmeruum, tõsteti köögis töötsoonid ümber ja rajati

nõudepesutsoon rühma nõude pesemiseks; kööki paigaldati uus ventilatsioonisüsteem, ühe rühma koondamine tõi kaasa ruumide funktsioonide muutmise vajaduse: loodi juurde töötajate puhkeruum- metoodiline kabinet; haige lapse tuba- tervisetöötaja- logopeedi tööruum; saal sai uue, mitte läbikäidava ruumi (endine rühmatuba).

• Lasteaia hoonetes, kus asuvad rühmad on olemas tuletõrje-ja valvesignalisatsioon • Alates 2001 on lasteaia peahoones olemas avariivalgustus • Lasteaia toidukäitlemisruumid on viidud vastavusse tervisekaitse nõuetega (rajatud juurviljakäitlemisruum 2002 a, koristusvahendite ruum

2004 a.) ja sisustatud kaasaegse tehnikaga (uued elektripliidid 2003-2004a, nõudepesumasin 2003 a; köögikombain, metallist töötasapinnad 2004 a )

• Elektri peakilp on vahetatud 2003 a • Lasteaia territooriumil olev mänguväljak pakub lastele mitmekülgset tegevust. 2004 a autasustati Miki Lasteaeda konkursil „Kaunis kodu”

Keila linnas I kohaga, Harju maakonnas II kohaga. • 2005 a sai lasteaed toetust mänguväljaku renoveerimiseks (kõvakattega mänguväljaku uuendamine, 2- liivakasti uued ääred, katusealuse

rajamine kelkude-rataste hoidmiseks) Hasartmängumaksu regionaalsete investeeringute toetamise programmi raames. • Rühmade ruumid on kujundatud laste east ja õppekava eesmärkidest lähtuvalt (arendav ja mitmekülgset tegevust pakkuv kasvu-ja

õpikeskkond) • On alustatud ruumide valgustuse üleviimisega säästupirnidele (olemas kõigis mängu-ja õpperuumides).

21

4.4.2. RUUMIDE JA TERRITOORIUMI ARENDAMISTEGEVUSE ANALÜÜS 2002-2005 arengukava valdkonna ruumide, territooriumi ja kasvukeskkonna arendamisstrateegiast sai realiseeritud järgmised ülesanded:

• lasteaia hoone saadi munitsipaalomandisse 2004 dets, • käitlemisettevõtte ümberehituse projekt kinnitati Tervisekaitsetalituse poolt 2004 juuni, • toidukäitlemisruumide ümberehitamine 2002-2004.a, • rühmade jooksvad remondid said teostatud järgnevalt:

2002 a Poku rühma garderoob ja pesuruum 2003 a Pipi rühma nõudepesu-ja tualettruumi torustiku remont 2003 a Sipsiku rühmast 3 ahju välja lõhkumine, seinte ja põranda taastamine 2003-2004 rühmade valgustuse parandamine 2004 a kahe trepikoja remont 2004 uue piirdeaia rajamine lasteaia territooriumi pargipoolsesse ossa

Realiseerimata jäid järgmised eesmärgid:

• peamaja juurdeehituse planeerimine • peamaja pööningukorruse väljaehituse planeerimine ja väljaehitamine Põhjendus: kuna omandiküsimus oli 2005 alguseni lahtine, ei nähtud otstarvet suuremaid investeeringuid teostada • Poku rühmaruumi remont (vahendid planeeritud 2005 a eelarvesse, teostus suvel) • lasteaia mänguväljaku renoveerimine: rataste-kelkude katusealuse väljaehitamine, kahe liivakasti uuendamine, kõvakattega suurte platside

katmine uue kattega (teostub osaliselt hasartmängufondist taotletud projektirahadega 2005 suvel • lasteaia fassaadiremont; majale vihmaveetorude ja rennide paigaldamine • pesuköögi ümberehitus ladudeks • kuuri ümberehitamine remonditöölise tööruumiks • juhataja/majandusalajuhataja kabineti remont

Põhjendus: ei ole olnud piisavalt rahalisi vahendeid.

22

Lasteaia tulemuslikkuse hindamine riikliku järelevalve poolt: Võtmeala: Kasvukeskkonna kujundamine hinnati 2004 märtsis suurepäraseks. Tugevustena toodi esile:

• füüsiline kasvukeskkond ruumides ja maa-alal on ohutu ja puhas, • kasvukeskkond on esteetiline ja rohkeid valikuid võimaldav, • kujundamisel on arvestatud laste vanuse, huvide ja individuaalsete vajadustega, • loovmängu võimalusitoetavad asutuse ruumilised tingimused, õueala ja erinevad mänguvahendid, • pedagoogidele on loodud võimalused IT-vahendite kasutamiseks õppe- ja kasvatustegevuste ettevalmistamisel, • läbimõeldud ja võimalusi pakkuv ruumide ja maa-ala kujundamine.

Valdkonna arenguprobleemiks on: a. Peamaja fassaad vajab kapitaalremonti. Majal puudub soojustus ja olemasolevat fassaadikatet ei ole mõtet parandada, aluspinnas on väga

halb, kogu fassaad nõuab renoveerimist. Puuduvad vihmaveerennid. Antud remonti on taotletud 7 aastat. b. Ruumipuudus: laoruumid puhastusvahenditele, õppevahenditele, saal liiga väike ja puudub ka ventilatsioon, vaja oleks eraldi võimlemissaali,

kelkude-jalgrataste hoidmisruumi. c. Territooriumil olev asfaltkate väga halb seisund (suured augud ja konarused), mis saab enamuses osas korda 2005 suvel projekti

„mänguväljaku renoveerimine „raames d. Mehitatud valveta territoorium, pidev õueinventari lõhkumine. 4.4.3. EDASPIDISED ARENGUSUUNAD RUUMIDE, TERRITOORIUMI JA KASVUKESKKONNA ARENDAMISE VALDKONNAS Arenguvajadustest tulenevad ülesanded:

• maja pööningukorruse väljaehitamine (kui ehitusekspertiis peab võimalikuks), mis leevendab ruumipuudust (laoruumid, kabinetid) ja loob lastele uusi tegutsemisvõimalusi: käsitöötuba, loovmängutuba;

• fassaadiremondi teostamine, vihmaveetorude-ja rennide paigaldamine; • territooriumi mänguväljaku teede- ja platside uuendamine; • elektrisüsteemi täiustamine tulenevalt nõuetest, • leida võimalused territooriumi turvasüsteemide parandamiseks; • ruumide valgustuse parandamine kõrvalruumides (koridorid, garderoobid, tualetid);

23

• elektrisüsteemide viimine kooskõlla elektrikäitlemise tunnustamise nõuetega; • tagada jätkuvalt lasteaed Miki esteetiliselt meeldiv, turvaline, lastele mitmekülgseid tegutsemisvõimalusi pakkuv kasvukeskkond ja

personalile tööalast arengut soodustav olme- ja töökeskkond.

5. KEILA LASTEAED MIKI INVESTEERINGUD 2005/2006- 2007/2008 ÕA Investeeringute aluseks on Keila Lasteaed Miki arengukava. Investeeringuid ja suuremaid soetusi tehakse lähtuvalt linna arengukavast ja eelarve võimalustest. Jrk investeering orienteeruv maksumus Planeeritav

eelarve aasta 1. Peamaja fassaadi remont 300000.00 2006 2. Peamajale vihmaveetorude ja rennide paigaldamine 30000.00 2006

3. Töötajate palkade tõstmine: pedagoogid 10 % aastas, abipersonal 20 % pedagoogid 10 % aastas, abipersonal 10 % pedagoogid 10 % aastas, abipersonal 10 %

150000.00 100000.00 100000.00

2006 2007 2008

4 Personali planeerimine, koosseisu suurendamine Ringitegevuse mitmekesistamine: ringijuht 0,5 kohta (2500 kr kuus) juurde taotlemine (kodustele laste ring; kunstiringid lasteaia alluvusse). Eripedagoog o,5 kohta 3250 kr Sekretär-arhivaal 0,5 kohta

40050.00 52000.00 32045.00

2006 2006 2007

5. Töötajate tunnustussüsteem- premeerimine. 62745.00 (koos maksudega)

2006 2007 2008

6. Peamaja katusealuse väljaehitamise projekti tellimine 100000.00 2006 7. Pipi rühma maja fassaadiremont 35000.00 2006 8. Mänguväljaku ohutuse viimine vastavusse mänguväljakute turvalisusele

esitatud nõuetele. 23000.00 2006

24

9. Jäätmekäitluse ja ruumide korrashoiu viimine eeskirjade ja keskkonna-säästlike põhimõtetega vastavusse (paberikonteiner (2500 kr ), konteinerite aluse valamine, aurupesurid (2 x 8500 kr) rühmade koristamiseks; paberikogumise kastid rühmadele)

25000.00 2006

10. Rühmade veekraanide ( 10 tk) ümbervahetamine nõuetele vastavate vastu (termoregulaatoritega)

19000.00 2006

11. Peamajas vaheuste väljavahetamine ( 10 ust) 33000.00 2006 12. 3 arvuti monitori väljavahetamine, tarkvara juurde ostmine 12000.00 2006 13. Paljundusmasin 40000.00 2006 14. Parketi lihvimine (171 m2) ja lakkimine iga aasta 10000.00

10000.00 10000.00

2006 2007 2008

15. Ühe rühma jooksev remont aastas (koos sisustuse uuendamisega) 20000.00 20000.00

2006 2008

16. Rühmaruumide säästupirnide väljavahetamine 180 tk X 156 kr (5 a kasutatud) 28080.00 2007 17. Pipi rühma maja remont lähtuvalt ehitusekspertiisi otsusest 60000.00 2007 18. Pesulao ruumide (kõrvalhoone) remont (avariilise olukorra likvideerimine 50000.00 2007 19. Pööningukorruse väljaehitamine (216 m2 X 4500.0) 972000.00 2007 20. Pööningule käsitöö ja loovmängu ruumide sisustamine 50000.00 2008 21. Pööningule kabinettide, laoruumide ja arhiiviruumi sisustamine 60000.00 2008 22. Mänguväljaku kõvakattega teede uuendamine 315 m2 150000.00 2008 23. Juhataja/maj.juhataja kabineti remont 42000.00 2008 24. Kuuri väljaehitamine remonditöölise tööruumiks 50000.00 2008 6. ARENGUKAVA HINDAMISE JA UUENDAMISE KORD 1. Arengukava täitumisele antakse hinnang iga õppeaasta viimasel pedagoogilisel nõupidamisel ja hoolekogu koosolekul, kus vaadatakse üle

arengukava põhisuundade ja valdkondade eesmärgid ning vajadusel tehakse muudatused (esitatakse lisadena) ning lisatakse tegevuskava veel üheks aastaks, mis esitatakse kohalikule omavalitsusele iga aasta 30. oktoobriks.

25

2. Arengukava täitumisele hinnangu andmise kriteeriumid tulenevad: • täidetud eesmärkide osakaalust • lapsevanemate rahulolu uuringutest 3. Arengukavasse tehakse muudatusi vajadusel üks kord aastas, uue õppeaasta oktoobris: • lähtuvalt eelmise perioodi lasteaia sisehindamise analüüsi-hinnangu tulemustest • Keila linna arengukava muudatustest • välise ning sisemise keskkonna analüüsist; lapsevanemate uuenenud ootustest lasteaiale. 4. Lasteaia pedagoogiline nõukogu ja hoolekogu kinnitavad muudatused ja parandused ning arengukava muudatused esitatakse linnavalitsusele

kinnitamiseks 30. oktoobriks 5. Arengukava kinnitamine toimub Keila Linnavolikogu poolt. Järgmine arengukava kinnitatakse 2007. a. 1. septembriks.

26

7. KEILA LASTEAED MIKI TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS 2005/06 – 2007/08

VALDKOND: ASUTUSE JUHTIMINE JA ARENDAMINE Prioriteet: lasteaia arendus- ja juhtimistegevus toetub sisehindamistegevuse analüüsile, meeskonnatööle, strateegilise juhtimise tõhustamisele, sidusgruppide koostööle (lapsevanemad, kohaomavlitsusl, Keila linna asutused).

Eesmärk Tegevus selle saavutamiseks Tulemus 05/ 06

06/ 07

07/ 08 vastutaja Finants

1. Lasteaia arengukava vastab tegelikule arenguvajadusele.

1.Uue arengukava valmimine meeskonnatööna. 2. Iga õppeaasta alul toimub arengukava täiendamine ja korrigeerimine. 4. Arengukava ülespanemine koduleheküljele.

Arengukava on ülevaatlik, konkreetne ja mõistetav dokument. Lasteaia tegevus on paindlik. Lasteaia arengukava laiem tutvustamine.

x x

x x

x x x

juhataja juhataja/arengukava töögrupp organisatsiooni arendamise töögrupp

2. Asutuse aasta tegevuskava on vastavuses lasteaia arengukava ja sisehindamisest tulenevate parendusette-panekutega.

1. Aasta tegevuskava eesmärkide ja ülesannete määratlemine pedagoogide nõukogus (kaasates teisi töötajaid) 2. Rühmade komplekteerimine lastega toimub lähtuvalt arengukavast 3. Rühmade aasta tegevuskavade valmimine lähtuvalt asutuse aasta tegevuskavast, õppekavast. 4. Eelarve projekti koostamine 4.1. Töötasufondi planeerimine ja läbirääkimine omavalitsuse esindajatega 4.2. Personali planeerimine, koosseisu suurendamine lähtuvalt töö analüüsist- personaliga katmata töö valdkondadest.

Järjepidevus ja süsteemsus iga õppeaasta töö plaanimisel Hoolekogu ja vanemate ootuste täitmine, lastele vajalike kasvutingimuste tagamine. Kõik töötavad ühiste eesmärkide nimel, plaan on süsteemne. Eelarve on arengukavaga kooskõlas, on arvestatud rühmade vajadustega. Personali palgatase on ümbruskonna palgatasemega võrdne. Ringijuhi koht 0,5 (2500 kr kuus) kodustele lastele ja kunsti-huvitegevuste korraldamiseks. Eripedagoog 0,5 3250 kr kuus Sekretär/arhivaar 0,5 2000 kr kuus

x x x x x x x x

x x x x x x x

x x x x x x

juhataja juhataja rühmaõpetajad eriõpetajad juhataja/ maj.juhataja töötajate usaldusisik/juhataja juhataja juhataja juhataja

150000 100000 100000 40050.- 52000.- 32045.-

27

3. Lasteaia sisehindamis-süsteem on toimiv ja toetab lasteaia arendustegevust.

1. Sisehindamissüsteemi toimimise tulemuslikkuse hindamine. 2. Kompleksne sisehindamise läbiviimine õppeaasta jooksul. 3. Lapsevanematele 1 kord aastas rahulolu uuringu korraldamine ja tulemuste analüüsimine. 4.Töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimine. 5. Töötajate rahulolu uuringu läbiviimine.

Sisehindamissüsteem on kõigile mõistetav ja täidab oma eesmärki. Lasteaia tugevate ja nõrkade külgede teadvustamine; tegevuse analüüs, parendusettepanekute välja töötamine. Lasteaiapersonal ja hoolekogu saab infot lapsevanemate ootustest ja rahulolust. Töökeskkonnast tulenevad ohud on teada ja parendustegevused läbi mõeldud. Töötajate ootused ja rahulolu on teada.

x x x x

x x x x

x x x x

juhataja juhataja juhataja/juhataja asetäitja töökeskkonna volinik/spetsialist juhataja

4. Koostöö arendamine teiste sidusgruppidega lähtuvalt lasteaia missioonist, visioonilt; lasteaia hea maine toetamine.

1. Juhtkonna poolt lastevanemate koosolekute korraldamine. 2. Lastevanemate koolituste korraldamine alushariduse teemadel. 3. Lasteaia tegevuse tutvustamine ja lapsevanemate nõustamine kasutades lasteaia kodulehe võimalusi ja koduste laste ringi. 4. Hoolekogu koosolekute toimumine 4 korda õppeaastas. 5. Kokkusaamine Keila koolide juhtkonna-ja õpetajatega 1 kord õppeaastas. 6. Kokkusaamine Keila lasteaedade juhatajate ja haridusnõunikuga 1 kord kuus. 7. Kokkusaamine Keila Linnavalitsuse allasutuse juhtidega 1 kord kuus. 8. Õppepäevade korraldamine teistele lasteaednikele.

Info vahetu jõudmine lastevanemateni. Lasteaia ja kodu koostöö paranemine. Teeninduspiirkonna vanemad saavad nõu ja abi laste alushariduse omandamisel. Oluline teave lasteaia vajadustest, probleemidest ja tulemustest jõuab pidajani ja lastevanemateni Ühtlustuvad nõuded lasteaia- kooli vahel; koostöö parandab laste kooliks ettevalmistatust Linna haridusalane info jõuab kõigi osapoolteni. Info vahetamine ja koostöös probleemide lahendamine Miki Lasteaia parimaid praktikaid on tutvustatud laiemale üldsusele.

x x x x x x x x

x x x x x x x x

x x x x x x x x

juhataja juhataja/õpetajad organisatsiooni arendamise töögrupp hoolekogu esimees juhataja juhataja juhataja juhataja

3000.- aastas

28

5. Lasteaias on hästi toimiv arendustegevus.

1. Töötajate töörühmade moodustamine kaasamaks neid lasteaia eesmärkide määratlemisse ja arendustegevuste protsessi. 2. Personalile arendusnõupidamiste ja sisemiste koolituste korraldamine.

Lasteaia tööprotsesside pidev optimeerimine ja areng. Töötajad on kaasatud asutuse arendustegevustesse.

X x

X x

X x

Juhataja juhataja

6. Lasteaial on olemas otstarbekas infojuhtimis-süsteem.

1. Digitaalne dokumendiregistri loomine, pidev täiendamine. 2. Lasteaia tähtsamate tegevuste dokumenteerimine. 3. Dokumentide arhiveerimine vastavalt seadusele. 5. Lasteaiasisese info süsteemne vahetamine kasutades jagatud kataloogi süsteemi arvutites. 6. Töötajatele infokoosolekute korraldamine. 6. Asjaajamiskorra täpsustamine, töötajate suunamine.

Lasteaiatöö tervikuna on hästi jälgitav. Kergem info käsitlemine ja töötlemine. Dokumentide säilimine vastavalt nõuetele. Töötajatel pidev ligipääs olulistele dokumentidele, paberi säästlik kasutamine. Kogu personalil on juurdepääs tööks vajalikule infole. Asjaajamises peetakse kinni kinnitatud asjaajamiskorrast

x x x x x

x x x x x x

x x x x x x

IT-spetsialist/juhtkond juhtkond juhtkond juhtkond/it-spetsialist juhataja juhataja

29

VALDKOND: HARIDUSALASE TÖÖ ARENDAMINE Prioriteet: Tagada Lasteaed Mikis süsteemne alushariduse andmine, pakkuda lastele mitmekülgseid võimalusi enesearenguks ja teadmisi keskkonnaharidusest.

Eesmärk Tegevus selle saavutamiseks Tulemus 05/ 06

06/ 07

07/ 08 vastutaja Finants

1. Lasteaia õppekava arendamine.

1.Miki Lasteaia uuendatud õppekava ainekavade kasutamine ja sobivuse hindamine iga õppeaasta juunis. 2. Kunstiõpetuse ühendatud (meisterdamise, maalimise, voolimise osa viimine ühtsesse plaani) ainekava koostamine ja integreerimine teiste käelise tegevuse valdkondadega õppekavas. 3. Eetilise kasvatuse ja kombeõpetuse teemade osatähtsuse suurendamine õppekavas ja lasteaia igapäeva tegevustes.

Kodulugu-koos eetilise kasvatusega, -kunstiõpetuse, loodusõpetuse süvaõpe on igapäe-vasesse õppetöösse rakendatud ja integreeritud teiste õppevaldkondadega; vajalikud parandused on sisse viidud. Õppekava on täienenud uuendatud kunstiõpetuse ainekavaga. Kunstiõpetuse tege- vuste läbiviimine on tasakaalustatud: erinevad kunstitegevused on hõlmatud, rühmapedagoogide ja eriõpetaja tööjaotus sujub hästi; laste huvi kunstitegevuse vastu on kõrge. Eetilise kasvatuse põhimõtted on rakendunud kõikides rühmades. Lasteaias on vaimselt turvaline kasvukeskkond, kus on head suhted kõigil tasanditel (laps-laps; laps-õpetaja; õpetaja –lv; õpetaja-õpetaja; õpetaja-juhtkond).

X x x

x x

x x

Rühmaõpetajad/ töögrupp Rühmaõpetajad/ Töögrupp Kogu personal

30

4. Õppekava erinevate ainevaldkondade integratsiooni suurendamine. 5. Keskkonnahariduse põhimõtete koostamine õppekava osana.

On valminud elektroonsel kujul õppekasvatustöö nädalaplaanid, kasutades Miki lasteaia õpivara võimalusi. Rühma nädalakavades on tagatud õppe-ja kasvatusvald-kondade integratsioon ja paindlikkus, ära on kasutatud õpetajate erinevaid oskusi, laste huvisid ja õpivara võimalusi. On valminud keskkonnahariduse osa õppekavas, lapsed lähtuvad igapäevategevustes säästliku keskkonnahoiu põhimõtetest.

X x

X x

X x

Rühmaõpetajad Ainekava töögrupp/ rühmaõpetajad

6. Lasteaia õppekava viimine kooskõlla lähtuvalt uuendatud riiklikust raamõppekavast.

Asutuse õppekava vastab uuendatud nõuetele.

X

X

Õppekava töögrupp/ pedagoogid

31

2. Õppeprotsessi täiustamine, kaasaegsete õppekasvatus-meetodite juurutamine ja lapsekeskne lähenemine, laste arengu toetamine.

1.Rühmades olemasolev õpivara süste-matiseerimine vanuseti, arengulise sobivuse alusel, õppeteemadest lähtuvalt. 2. Õpivara täiendamine uute õppemängude ja õppekirjandusega. 3. Muukeelsete laste toetussüsteemi loomine ja rakendamine eestikeelses õpikeskkonnas.

Õpivara on süstematiseeritud. Paranenud on õpetajate teadmised õpivara võimalikest kasutamis-võimalustest nii tegevuse lapsekesksemaks muutmisel, kui laste arendamisel lähtuvalt nende individuaalsetest vajadustest. Rühmade õpivara on täienenud uute õppemängudega; õpetajad on saanud juurde kirjandust, mis sisaldab erinevaid õppemänge. Õppemäng on muutunud peamiseks õppemeetodiks õppetöös. Muukeelsetele lastele on välja töötaud toetusprogramm eestikeelses õpikeskkonnas kohanemiseks ja paremaks teadmiste, oskuste omandamisel .

X x

X x x

X x x

Õpivara töögrupp Juhataja/ rühmameeskonnad arendustegevuse töögrupp/ Rühmaõpetajad

32

4. Laste arengu jälgimise süsteemi täiustamine. 5. Hariduslike erivajadustega laste (andekad, käitumishäired, arengulised eripärad) intellekti arendamine individuaalse lähenemise põhimõttel.

Rühmades on kasutusel laste hariduslike erivajaduste väljaselgitamiseks vaatluslehed, mis on aluseks arenguanalüüside täitmisele. On koostatud laste mängu jälgimise ja suunamise põhimõtted. On koostatud lapse individuaalsed arenguplaanid koostöös: eripedagoog/pere/ lapsega tegelev personal.

x X x

X X x

Rühmaõpetajad Arendustöögrupp/ Õppealajuhataja Arendustöögrupp/ õppealajuhataja

33

3. Lastele mitmekülgsete tegutsemisvõi-maluste ja enesearendamis-võimaluste pakkumine.

1. Laste teadlikkuse suurendamine keskkonnahariduse põhimõtetest. 2. Loodusõpetuse süvasuuna aktiivsena hoidmine.

Rühmad osalevad aktiivselt keskkonnahariduse projektides Lope ja Aiatuulik. Lasteaia territooriumi looduskeskkond on kaardistatud, lapsed osalevad uurimusretketel /maastikumängudes lasteaia looduskeskkonna tundma-õppimisel ja selle eest hoolitsemisel. Lasteaia territooriumi ümbritseva pargi looduskeskkond on kaardistatud, lapsed osalevad uurimusretketel /maastikumängudes pargi looduskeskkonna tundma-õppimisel. Iga õppeaasta valivad kõik rühmad ühe loodusprojekt-teema, mida lastega süvendatult uuritakse. Loodusõppepäeva korraldamine õppeaasta lõpus õpitu tutvustamiseks kaaslastele, laiemale üldsusele. Loodusõppekäikude korraldamine 3-4 x aastas.

X X X X x

X X X X X x

X X X X X x

Pedagoogid Keskkonnahariduse töögrupp/ Rühmaõpetajad Keskkonnahariduse töögrupp/ Rühmaõpetajad Rühmaõpetajad Juhtkond/ Rühmameeskonnad Juhataja

34

3. Laste õpihuvi suurendamine kasutades eripedagoogikate Hea Algus, Montessori, avastusõpe, loovusõpe, võimalusi ja mitmekülgset kunstitegevust. 4. Poiste käsitööoskuste suunamine. 5. Anda lastele võimalusi osaleda erinevatel üritustel-konkurssidel: kunsti-, laulu-tantsu, teatriteemalised. 6. Lasteaia süvasuundade õpivara ja tegevuste täiendamine.

Laste õppetegevus on mitmekülgne, pakub lastele huvi, teadmise omandatakse läbi praktiliste tegevuste. Lastele on loodud mitmekülgsed võimalused loovmänguks. On alustatud draamakasvatuse projektiga (pööningu loovmängu tuba). Katse, kui avastusõppe meetodi osatähtsus on suurenenud õppe-protsessis. Valminud on loetelu koos kirjeldusega õppetegevustes kasutatavatest katsetest. Poisid osalevad aktiivselt puutöötoas ja õpivad töövõtteid. Lapsed on kogenud eduelamust ja saanud uusi kogemusi eneseväl-jenduse erinevates valdkondades. Kunstiõpetuse süvasuuna ja loodusõpetuse süvasuuna arendamiseks hangitav ja loodav õpivara ning läbiviidavad tegevused on laste õpihuvi ergastavad; lapsed ja vanemad on rahul süvasuundade tegevuse tulemustega. Kunstiõpetaja on läbi viinud erinevaid kunsti-projekte lastele, õpetanud uusi tehnikaid ja kasutanud põnevaid materjale kunstitegevustes.

X X x x x

X X X x x x

X X X X x x x

Pedagoogid Pedagoogid Arendustöögrupp Arendustöögrupp Pipi rühma õpetajad Juhtkond/ eriõpetajad Rühmaõpetajad Kunstiõpetaja/ rühmaõpetajad

35

4. Laste õpi-ja kasvu-keskkonna arendamine

1. Õppevahendite ja õppekirjanduse kartoteegi korrastamine. 2. Õpikeskkonna arendamine seoses eripedagoogiliste suundade õpivara rikastamisega. 3. Rühmade kasvukeskkonna arendamine. 4. Laste õuemänguväljaku ohutuse viimine vastavusse ehitus-ja tooteseadust tulenevate nõuetega. 5. Lastele käsitöö õpperuumi ja draama-õpperuumi rajamine.

Kartoteek on täiendatud uuenenud õpivara loeteluga. Rühmade õppekavade vahel on uuendatud loetelu. Hea Alguse ja Montessori pedagoogikast lähtuvate õppevahendite hulk on täienenud; lastele on loodud uusi mängu-ja tegutsemisvõimalus. Rühmaruumi õpikeskkond on uuendatud igal aastal lähtuvalt laste vajadustest ja õpivajadustest. Laste mänguväljaku atraktsioonide alla on paigaldatud turvaalused lähtuvalt mängu-väljaku standardi nõuetest.. Lasteaia pööningukorrus on välja ehitatud-sisustatud. Laste tegutsemis-võimalused nii käelise tegevuse osas (kangastelgedega käsitöö-ruum- peenmotoorika kui vaimse arengu alus); kui ka rollimängude ja loovusõpetuse osas (draamaõppe- ja loovuse õpperuum- sõnalise ja füüsilise eneseväljenduse arendamiseks).

X X X x

X X X

X X X x

Õpivara töögrupp/ Õppealajuhataja Sipsiku, Poku rühma personal Rühmameeskonnad/majandusjuhataja Juhtkond/hoolekogu Juhtkond

finants IV strat. all

36

5. Koostöö lapsevane-matega: ühise platvormi kujundamine koostööpart-neritena lapse suunamisel tema arengu teel.

1. Lasteaia ja pere, kui koostööpartnerite, rollide määratlemine. 2. Lastevanemate ootuste selgitamine lasteaia tegevusele pere toetamisel. 3. Lastevanemate kaasamine lasteaia õppetegevustesse. 4. Lastevanemate nõustamistegevuse hoogustamine.õ 5. Lastevanemate kaasamine lasteasutuse põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisse.

Igas rühmas on kokku lepitud ja fikseeritud rühma reeglid (kodukord). Rühmades on läbi viidud koosolekud vanematega ühiste lähtekohtade saavutami-seks pedagoogilistes küsimustes pere-ja lasteaia vahel. Lastevanemate ootused on selgitatud kasutades esinevaid meetodeid: läbi on viidud kirjalik rahulolu uuring; vestlused. Rühmad on korraldanud vanematele rühmaõhtu vanemate ootustest lähtuvalt. Rühmad on korraldanud pereürituse, kus kas: meisterda-takse midagi, mille kaudu on selgitatud vanematele laste aren-damise võimalusi läbi käe, või on üheskoos läbi viidud mingi teine õppetegevus. Perega läbi viidavad regulaarsed arenguvestlused täidavad nõustamise rolli, vanemad on saanud abi pedagoogidelt lapse arendamise kusimustes. Rühma tegevuskavasse on sisse planeeritud vanemate soovidest lähtuvad tegevused. On avardatud lastevanemate võimalusi soovide ja arvamuste avaldamiseks õppetegevuste rikastamisel.

X X X X X x

X X X X X x

X X X X X x

Rühmaõpetajad Juhtkond/ Rühmaõpetajad Rühmaõpetajad Rühmaõpetajad Rühmaõpetajad/ eriõpetajad/ logopeed Rühmaõpetajad

37

6. Lastevanematelt laste kohta kogutava infosüsteemi täiustamine.

Info kogumine perelt lapse arengu kohta on süsteemne ja pidev ning on kooskõlas lasteaiapoolse tagasisidestamise süsteemiga.

x

x

x

rühmaõpetajad

38

VALDKOND: PERSONALI ARENDAMINE JA KOOLITAMINE Prioriteet: töötaja tööalase toimetuleku toetamine ja tema tööalase arengu analüüsimine, eesmärgil tõsta kogu personali tööalast pädevust.

Eesmärk Tegevus selle saavutamiseks Tulemus 05/ 06

06/ 07

07/ 08 Vastutaja / finants

39

1. Personali toetamine ja arengu suunamine ametialase professionaalsuse tõstmiseks.

1. Personali arengu toetamine läbi täiendkoolituse, ametialase professionaalsuse tõusuks.

2. Lasteaiasisese koolitustegevuse toimimine.

3. Töötajate individuaalne nõustamine, motiveerimine ja arengu toetamine arenguvestlustel

Töötajate arengu toetamiseks on loodud võimalused osalemaks täiendõppes lähtuvalt asutuse koolitusplaanist: 1.Meeskondlikud koolitused 15.pedagoogi+ 13personaliliiget 2.160 t koolitused 2 õpetajat a-s 3.tasemekoolitus (kvalifikatsiooni-nõuetest lähtuvalt)1 õpetaja 4. sisehindamistulemustest tule-nevad koolitused 5.Miki Lasteaia õppeeripära toetavad koolitused, 3 õpetajat aastas. Jätkub sisekoolituste süsteem: kolleeg-kolleegile. Läbi on viidud sisekoolitused: -väliskoolitustel õpitu kolleegidele tutvustamine -rühma õppemängude ja kasutatavate meetodite tutvustamine kolleegidele -praktilise õppuse korraldamine kolleegidele (kunstiõpetaja) -lahtiste tegevuse korraldamine kolleegidele Läbi on viidud arenguvestlused töötajatega. Töötajad on saanud tagasisidet oma töö tulemus-likkuse kohta ja tunnevad, et juhtkond on toeks nende tööala-sele arengule kaasa aitamisele.

x x x x x X X X X x

x x x x x X X X X x

x x x x x X X X X x

Juhataja 20000.- aastast

Juhataja riigi eelarve raha

juhataja

juhataja

juhataja

juhtkond/pedagoogid

Juhataja/majandusjuhataja

40

4. Parimate praktikatega tutvumine teistes lasteaedades.

5. Arendusnõupidamiste, infokoosolekute korraldamine töötajatele.

6. Pedagoogide atesteerimine.

Õpetajad on tutvunud õppemän-gude kasutamise ja kasvukesk-konna kujundamise võimalustega teistes lasteaedades (2 asutust õa jooksul). Õpetajad on saanud uusi mõtteid tööks lastega ja need on ellu rakendatud.

Töötajad on informeeritud uuendustest ja tegutsemis-trateegiatest, mis tulenevad uue-nenud seadusandlustest, lasteaia parendustegevuste vajadusest, sidusgruppide ootustest.

Pedagooge on toetatud kutsestandardi nõuetele vastavuse saavutamisel, õpetajad on aktiivsed oma kvalifikatsiooni tõstma.

X X x

X X x

X X x

Juhataja/õppealajuhtaja 5000.-

aastas

juhataja

juhataja/atesteerimiskomisjon

2. Noorte spetsialistide kutselojaal-suse toetamine

1. Uutele töötajatele mentori/toetaja määramine.

Uue töötaja tööalase arengu toetamiseks on loodud ja käivitunud mentori programm.

x x x Organisatsiooni arendamise

Töögrupp; mentori töötasu 7400 aastas

41

3. Töötaja tööalase motivatsiooni tõstmine.

1. Töötajate ootuste selgitamine ja tööga rahulolu faktorite uurimine.

2. Töötajate astmepalkade tõstmine.

3. Parimate töötajate premeerimine ja tunnustamine lähtuvalt asutuse tunnustus-ja motivatsioonisüsteemist.

Tööga rahulolu uuring on läbi viidud ja tulemusi analüüsitud.

Tööjõu voolavus ei ületa 10 % aastas, töötajate motivatsioon toetab töötulemuslikkust, palgatase on ümbruskonna omavalitsuste palgatasemega võrdne, selleks:

• pedagoogide palgatõus 10 % aastas

• abipersonali palgatõus 20%

• abipersonali palgatõus 10 % aastas

Õppeaasta tulemuslikkusest ja pedagoogi edukuse hindamise alustest lähtuvalt on parimaid pedagooge premeeritud. Aasta töö tulemuslikkuse eest on töötajaid premeeritud.

Lasteaia 60 aastapäeval on töötajaid premeeritud pikaajalise hea töö eest.

Õppeaasta lõpus on kõigile töötajatele korraldatud 2- päevane õppereis.

X X X X x x

X X X X X x

X X X X X x

Juhataja/org.arendamise töögrupp

Juhataja/töötajate usaldusisik

Juhataja/töötajate usaldusisik

Juhataja/töötajate usaldusisik

Juhataja 18000 kr

aastas

Juhataja 29000 kr

aastas

Juhataja 29000 kr

Juhataja 8000 kr

aastas

42

4. Personali eestvedamine ja suunamine- arendamine.

1 Lasteaed Miki Keskkonnapoliitika väljatöötamine ja töötajate suunamine keskkonnahoidlikkuse põhimõtete ellu rakendamisel.

2.Lasteaed Miki tegevust suunavatest põhiväärtustest lähtumine tööalasel suhtlemisel nii lapse, kolleegi, lapsevanemaga, koostööpartneritega.

Keskkonnapoliitika põhimõtted on koostöös sidusgruppidega määrat-letud;

personal järgib neid igapäevastes toimingutes.

Kõik töötajad järgivad Miki Lasteaia põhiväärtuste käitumuslike kirjeldustena esitatud kokkuleppeid.

Lasteaia mikrokliima on positiivsusest kantud ja sõbralik

X X x

X X X

X X x

Juhataja/Arendus töögrupp

Miki lasteaia töötaja

Miki Lasteaia töötaja

Miki lasteaia töötaja

43

VALDKOND: RUUMIDE, TERRITOORIUMI JA ÕPIKESKKONNA ARENDAMINE

Prioriteet: Lasteaed Miki on esteetiliselt meeldiv, turvaline, lastele mitmekülgseid tegutsemisvõimalusi ja personalile tööalast tulemuslikkust võimaldavaid olme-ja töötingimusi pakkuv asutus.

Eesmärk Tegevus selle saavutamiseks Tulemus 05/ 06

06/ 07

07/ 08 vastutaja Finants

44

1. Lasteaia hoonete seisundi säilitamine ja arendamine.

1. Peamaja fassaadi remont. 2. Peamajale vihmaveetorude ja rennide paigaldamine. 3. Peamaja katusealuse väljaehitamise projekti tellimine. 4. Pipi rühma maja fassaadiremont. 5. Peamajas vaheuste väljavahetamine ( 10 ust). 6. Pipi rühma maja remont lähtuvalt ehitusekspertiisi soovitustest. 7. Pööningukorruse väljaehitamine (216 m2 X 4500 kr). 8. Pesulao ruumide (kõrvalhoone) remont (avariilise olukorra likvideerimine). 9. Juhataja/majandusjuhataja kabineti remont. 10. Kuuri ümberehitamine remonditöölise tööruumiks.

Peamaja fassaad on renoveeritud, maja soojapidavus on suurenenud, esteetiline väljanägemine paranenud. Maja fassaadi ei kahjusta vihmaveed. On kavandatud lasteaia kasvukeskkonna arendamise võimalused, täpsustunud on tead-mine ressursi vajaduse suurusest. Maja fassaadi korrastamine kindlustab hoone kasutamise. Ruumide esteetiline väljanägemine on paranenud. Pipi maja saab jätkuvalt kasutada lasteaia rühmana. Rühmad on ruumi juurde saanud I ja II korruse kabinettide pööningule viimisest tingitud vabast pinnast, laste tegutsemi-seks on loodud uusi võimalusi. Pesulao ruumides on tagatud normaalsed töötingimused. Ruum on esteetilise väljanägemisega. Remonditöölisel on ruum, kus parandada lasteaia inventari.

x x x x x

X X x

X x

Juhataja/ majandusalajuhataja juhataja/ majandusalajuhataja juhataja/ majandusalajuhataja juhataja/ majandusalajuhataja juhataja/ majandusalajuhataja juhataja/ majandusalajuhataja juhataja/ majandusalajuhataja juhataja/ majandusalajuhataja juhataja/ majandusalajuhataja juhataja/ majandusalajuhataja

300000.- 30000.- 100000.- 35000.- 33000.- ~60000.- ~972000. ~50000.- ~42000.- ~50000.-

45

2. Rühma ruumide tingimuste parendamine ja muu jooksev remont.

1. Ühe rühma jooksev remont koos sisustuse uuendamisega. 2. Rühmade veekraanide (10tk) ümbervahetamine termoregulaatoritega kraanide vastu 3. Parketi lihvimine ja lakkimine 4. Rühmaruumide säästupirnide väljavahetamine 5. Avariilise iseloomuga remonttööd 6. Köögi ja kunstikambri jooksev remont 7. Elektrisüsteemide korrastamine lähtuvalt nõuetest.

Rühmade kasvukeskkond vastab tervisekaitse eeskirjadele ja pakub lastele võimalusi erinevateks tegevustest tulenevalt õppekava eesmärkidest. Kraanid vastavad terviseedendamise seadusele. Parkettpõrandad on hooldatud ja esteetilised: Saal, I rühma tuba I rühma magamistuba, puhketuba Saal, I rühma tuba Lõppenud säilivusajaga säästupirnid on välja vahetatud. Asutus toimib normaalselt, avariid on likvideeritud. Ruumid on korras. Elekrtisüsteem on korras ja ohutu

X x X X x

X X X x

X X X x x

Majandusjuhataja Majandusjuhataja Majandusjuhataja majandusjuhataja Majandusjuhataja Majandusjuhataja Majandusjuhataja Majandusjuhataja Majandusjuhataja

20000.- 20000.- 19000.- 10000.- 10000.- 10000.- 28080.- 8000.- 8000.- 8000.- 20000.- 5000.-

46

3. Lasteaia territooriumi/ laste mänguväljaku hooldamine, arendamine.

1. Jäätmekäitluse ja ruumide korrashoiu viimine eeskirjade ja keskkonnasäästlike põhimõtetega vastavusse (paberikonteiner territooriumile, konteinerite aluse valamine, aurupesurid (2x8500 kr) rühmade koristamiseks; paberikogumise kastid rühmadele). 2. Laste mänguväljaku ohutuse viimine vastavusse ehitus-ja tooteohutusnõuete, mänguväljakule esitatud standardinõuetele (hakkavad kehtima 2006 1. juuni). 3. Mänguväljaku kõvakattega teede uuendamine 315 m2

Jäätmekäitlus vastab nõuetele ja arvestab keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid. Mänguväljak on turvaline koht lastele mängimiseks. Atraktsioo- nide alla on paigaldatud nõuetele vastavad turvaalused. Kõik lasteaia kõvakattega teed on saanud korrektse katte ja on ohutud (315 m2).

X x

x

Majandusjuhataja Majandusjuhataja majandusjuhataja

25000.- 23000.- 150000.-

47

4. Inventari soetamine õpi-ja töökeskkonna arendamiseks.

1. Kolme arvuti monitori väljavahetamine, tarkvara juurde ostmine. 2. Paljundusmasina (teeb A3 koopiat, suurendab-vähendab) 3. Amortiseerunud mööbli väljavahetamine 4. Pööningule kabinettide, laoruumide ja arhiiviruumi sisustamine. 5. Pööningule käsitöö ja loovmängude ruumide sisustamine.

Õpetajate töötingimused on para-enud töötervishoiu põhimõtteid järgides. Õpetajad saavad rikastada õppetegevusi ja oma tööd lihtsustada kasutades kaasaegse tehnika võimalusi. Lähtuvalt sisehindamise tulemustest on lagunenud mööbel uuendatud ja vastab tervisekaitse nõuetele. Ruumide sisustus vastab vajadustele ja nõuetele. Ruumide sisustus toetab õppeka- va eesmärkide realiseerimist.

X X x

x

X X x

Majandusjuhataja/ Itspetsialist Majandusjuhataja Majandusjuhataja Majandusjuhataja Majandusjuhataja

12000.- 40000.- ~60000.- ~50000.-