Upload
others
View
3
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
bunebamaswavleblis wigni
2
lela miqiaSvili maia leviZEe giorgi kvantaliani
grifminiWebulia saqarTvelos
ganaTlebisa da mecnierebis
saministros mier 2018 wels.
buneba 2maswavleblis wigniTbilisi, 2018
avtorebi: lela miqiaSvili, maia leviZe, giorgi kvantaliani
redaqtorebi: maka seskuria, elene beriaSvilidizaineri ia maxaTaZeilustratori giorgi maRraZeteqnikuri dizaineri TinaTin berberaSvili
© bakur sulakauris gamomcemloba, 2018
yvela ufleba daculia
Sps `bakur sulakauris gamomcemloba~misamarTi: daviT aRmaSeneblis 150, Tbilisi 0112
tel.: 291 09 54, 291 11 65
elfosta: [email protected]
ISBN 978-9941-30-042-4
GEThe Natural Science 2
Teacher’s Book
© Sulakauri Publishing, 2018
all rights reserved.
Tbilisi, Georgia
www.sulakauri.ge
sarCevi
1. Sesavali .........................................................................................................................5
2. saxelmZRvanelos agebis principebi .....................................................................8
3. detaluri komentarebi saxelmZRvanelos TiToeul struqturul
elementTan (moswavlis wigni, moswavlis rveuli, maswavleblis wigni)
dakavSirebiT da maTi gamoyenebis wesi ....................................................................9
4. saswavlo Temebi ........................................................................................................10
5. II klasis bunebismetyvelebis standarti .......................................................... 11
6. Sesabamisoba erovnul saswavlo gegmasTan ......................................................18
7. saxelmZRvanelos gamoyenebis wesi......................................................................21
8. unar-Cvevebis ganviTareba .....................................................................................22
mimdinare gakveTilebis Tanmimdevroba ................................................................24
9. bunebismetyvelebis swavlebis meTodebi ........................................................141
10. rogor SevafasoT moswavle? ............................................................................145
5
1. Sesavali
`dawyebiT klasebSi mizanSewonilad migvaCnia,
ufro metad iqnes gamoyenebuli sulxan-sabas da
gogebaSvilis mier ganmartebuli bunebis movle-
nebi da maT mier mowodebuli cnebebi, terminebi.
maTSi SenarCunebulia bunebis mTlianobaSi
ganxilvis wesi da bunebasTan adamianis emociuri
damokidebulebis sferoebi~.
guram ramiSvili
Cven viziarebT epigrafSi gamoTqmul im azrs,
rom am asakSi mizanSewonilia mTlianobiTi
Sexedulebis formireba moswavleTa inteleq-
tualur-SemecnebiTi ganviTarebis gzaze. mas
safuZvlad udevs percefciis fsiqologiuri
Teoria, romlis mixedviTac Tavdapirvelad
yalibdeba mTliani warmodgenebi, Semdeg ki
zustdeba detalebi, mTelis nawilebi; aRqmis
bunebas Seesabameba codnis SeZena principiT –
`mTliani warmodgenebidan kerZo warmodgene-
bamde~. aq Cven isev vubrundebiT dawyebiT
klasebSi integrirebuli da mTlianobiTi
swavlebis gogebaSviliseul tradicias, rac
naTlad ikiTxeba iakobis memkvidris, luarsab
bocvaZis, saprogramo debulebaSi: `SeuZlebelia,
rom erTi sagnis fargali gancalkevebuli iyos
meore sagnisagan. sazogadod, swavlebis dros
erTianobis darRveva, sagnebis gancalkeveba
da gankerZoeba gadasacem codnisa did nakls
Seadgenda skolebSi. yoveli sagnis warmateba
damokidebulia im xalisze, rogorsac swavleba
iwvevs bavSvSi da mis mizanSewonilobaze. swav-
leba xalisiani da mizanSewonili iqneba maSin,
roca im cnebaTa Soris, romlebic adgils iWeren
gonebaSi, mtkice kavSiri iqneba daculi; sxva-
dasxva codna unda avsebdes da aSuqebdes erT-
maneTs... roca mecadineoba am saxiT mimdinare-
obs, bavSvebs rCebaT Tanmimdevruli, mTliani
STabeWdileba da sagnebsac srulad gaicnoben~
(pirveldawyebiTi saxalxo skolis droebiTi
programebi, Tb., 1919; gv. 14-15).
gogebaSvilis mier am midgomisTvis safuZv-
lis Cayras adasturebs profesori guram rami-
Svilic. igi wers: `ganaTlebis erovnul kon-
cefciaze saubrisas mniSvnelovnad migvaCnia
erTi sakiTxis wamoWrac. i.gogebaSvilis `deda
ena~, `bunebis kari~, `saistorio moTxrobebi~
da `bibliuri moTxrobebi~ erTmaneTs avseben.
aq aris saocari erTianoba, romelsac didi
zneobrivi safuZveli aqvs Cadgmuli, rogorc
qarTveli filosofosisa da istorikosisaTvis,
ise bunebis mkvlevrisaTvis. sagnebis swavlebaSi
informaciuli nakadis SemoWram daarRvia es
sasicocxlo mTlianoba da pirvelkavSirebi.
aucileblad migvaCnia am mTlianobisa da har-
moniis aRdgena-SenarCuneba. saWiroa skolebSi
saganTa swavleba ise aigos, rom codnas mTlianoba
SeunarCundes, Tavdapirveli kavSirebi aRdges
adamiansa da bunebas Soris. es sibrZne WeSmariti
codnis aucilebeli safuZvelia~ (g. ramiSvili,
dedaenis Teoria, Tb., 2000, gv. 17).
bunebismcodneobis swavlebis zemoxsenebuli
principebidan (integrirebuloba da mTliano-
biToba) logikurad gadavdivarT sam arsebiT
momentze, romlebiTac bunebismcodneobis sax-
elmZRvaneloebis agebisas vxelmZRvanelobT.
pirveli aris is, rom bunebismcodneobis
swavleba unda iyos ekologiuri. es ar niSnavs
mxolod garemosdacviTi Sinaarsis tarebas.
Cveni gagebiT ekologia esaa mecnieruli codna
cocxal organizmTa urTierTkavSirebisa da
maTi garemosTan urTierTobis Sesaxeb, rome-
lic samyaroze mTlian warmodgenas gviqmnis
da saSualebas gvaZlevs, aseve mTlianobaSi
ganvixiloT saswavlo procesi. bunebismcod-
neobis swavlebisas nebismieri sagani Tu movlena
ganixileba moswavlis gare samyaros konteqstSi.
moswavlis asakobriv zrdasTan erTad am gare-
mos sazRvrebic farTovdeba.
bunebis dacvis amocanebidan gamomdinare
ki bunebismcodneobis swavlebis erT-erTi
mizani is aris, rom bavSvs Seayvaros cocxali
Tu aracocxali buneba da ganuviTaros misadmi
faqizi damokidebuleba, Camouyalibos bunebis
dacvis aucileblobis Segneba da SeaiaraRos is
garkveuli SromiTi CvevebiT. bavSvis zogad gan-
viTarebas mniSvnelovnad ganapirobebs organize-
bul garemoSi mis mier codnisa da unar-Cvevebis
6
sistematurad SeZena. metad mniSvnelovania is
garemoeba, rom gare samyaros Sesaxeb SeZenili
codna cnobaTa jamamde ar iyos dayvanili, aramed
igi bavSvebs eZleodes garkveuli TanmimdevrobiT,
maT pirad gamocdilebaze orientaciiT da daw-
yebiTi klasebis moswavleTaTvis misawvdomi
formiT. am asakis (igulisxmeba 6-dan 10 wlam-
de) bavSvTa azrovnebis ganviTarebis ZiriTadi
xazi TvalsaCino-moqmedebiTi azrovnebidan
TvalsaCino-xatovan, xolo am ukanasknelidan
abstraqtul azrovnebaze gadasvlaSi mdgomare-
obs. CvenTan mimarTebiT es imas niSnavs, rom
marTalia, bavSvebs aucileblad unda SevuqmnaT
sabunebismcodneo warmodgenebi da vaswavloT
cnebebi, oRond es warmodgenebi da cnebebi
moswavleebSi konkretuli bunebrivi sagnebis
meSveobiT unda gamoviwvioT, vinaidan am asakSi
codnis SeZenis safuZveli TviT sagani an mov-
lenaa da ara ganyenebuli warmodgena. bavSvis
azrovneba unda miemarTebodes sagnidan (mov-
lenidan) cnebisken da ara cnebidan sagnisken
(movlenisaken).
meore arsebiTi momenti Cveni midgomisa
gulisxmobs saswavlo procesis ise agebas, rom
moswavlis SemecnebiT saqmianobaSi monawileob-
des bavSvis tvinis orive naxevarsfero (hemis-
fero). am mimarTebiT Cven mier SemoTavazebuli
swavlebis meTodika, programa, saxelmZRvanelo
da rekomendaciebi eyrdnoba adamianis tvinis
specialur gamokvlevebs, romlebic moswavlis
SemoqmedebiTi unar-Cvevebis ganviTarebis prob-
lemebs exeba.
mesame arsebiTi momenti Cveni midgomisa gu -
lisxmobs bunebis Seswavlasa da garemosTan swori
kavSirebis damyarebas praqtikuli samuSaoebis
meSveobiT. am mizniT saxelmZRvaneloSic da mas-
wavleblis wignSic Setanilia mravali praqtikuli
samuSao. es xels Seuwyobs kvlevasa da bunebis
Seswavlisadmi interesis gaCenas.
Cven mier CamoTvlili samive momenti eyrd-
noba bunebismcodneobis holistikuri, anu
mTlianobiTi (wholly (ing.) – mTlianad, savsebiT)
swavlebis koncefcias, romelic SeimuSava cno-
bilma amerikelma mecnierma j. hasardma (Jack
Hassard, science experiences, 1990). holistikuri
swavla `swavlebis modeli moswavles ganixilavs
rogorc mTlian pirovnebas da emyareba adamianis
Tavis tvinis mTlianobiT funqcionirebas. tvinis
marjvena da marcxena naxevarsferoebi sxvadasxva
saxis azrovnebiT procesebSi monawileoben.
TiToeul naxevarsferos funqciobis dominan-
turi areebi aqvs; marcxena naxevarSi dominirebs
TandaTanobiT da logikuri TanmimdevrobiT
miwodebuli informaciis aRqma da damuSaveba,
marjvena naxevarsferoSi Warbobs araverbal-
uri, mTlianobiT-sinTezuri, xatovan-saxviTi
informaciis aRqma da damuSaveba (rogoricaa
ritmi, melodia, fantazia, ferebi...).
holistikur ganaTlebaSi erToblivad igu-
lisxmeba marcxena naxevarsferuli tipis Se -
mecnebiTi saqmianoba da marjvena naxevarsfe-
ruli tipis SemecnebiTi saqmianoba. amasTanave,
es koncefcia iTvaliswinebs bavSvebs Soris
arsebul gansxvavebebs maTi gonebrivi unarebis
mixedviT, kerZod, Cven vgulisxmobT gardneris
mier dadgenil gonebriv SesaZleblobaTa rva
saxes (mravalmxriv inteleqts). esenia:
1) Sidapersonaluri – roca moswavle iTvi-
sebs masalas individualuri gamokvlevisa
da refleqsiis meSveobiT;
2) pirovnebaTaSorisi – moswavle swavlobs
sxvebTan TanamSromlobiT;
3) musikaluri – saganTa wvdomis saSualebaa
ritmi da musikaluri kanonzomierebebi;
4) sivrculi – saganTa wvdomisTvis moswavle
saWiroebs grafikul obieqtebze dakvir vebas
da mis Semadgenel elementebze mani pu lirebas;
5) kinesTetikuri – moswavle swavlobs moZ-
raobiT, gadaadgilebiT, SexebiT;
6) sityvier-lingvisturi – roca moswavle
masa las iTvisebs gagonili da wakiTxuli
sityvebis meSveobiT;
7) logikur-maTematikuri – moswavles aqvs
maTematikuri formulebiTa da logikuri
kategoriebiT manipulirebis unari.
8) naturalisturi – moswavles naturaluri
Semecnebis gansakuTrebuli niWi aqvs; mas bu-
nebrivi sagnebisa da movlenebis Secnobi sadmi
Zlieri miswrafeba gaaCnia.
adamianSi, Cveulebriv, dominirebs erTi-ori
tipi am rvidan, Tumca met-naklebad yvela war-
modgenilia. saxelmZRvanelo xels unda uwyo-
bdes saswavlo procesis ise warmarTvas, rom
moswavleebis gonebriv SesaZleblobaTa yvela
saxe iyos aqtivirebuli.
j. hasardis Tanaxmad, holistikuri ganaTleba
iTvaliswinebs bavSvis gonebriv SesaZleblobaTa
yvela CamoTvlili saxis gaaqtiurebas, rasac
7
naxevarsferuli tipis SemecnebiTi saqmiano-
bis garda, xels uwyobs sensomotoruli tipis
SemecnebiTi saqmianoba (rac fizikur obieqt-
Tan uSualo kontaqts gulisxmobs) da emociuri
tipis SemecnebiTi saqmianoba (rac grZnobiT-
emociur swavlebas gulisxmobs).
amgvarad, SegviZlia davaskvnaT, rom vinaidan
adamianebs (maT Soris, bunebrivia, bavSvebsac)
axasiaTebs sxvadasxva tipis SemecnebiTi unari
da SesaZleblobebi, amitom swavlebis holis-
tikuri modeli pedagogiuradac, fsiqologi-
uradac da socialuri Tanasworobis mxrivac
progresulia da misaRebi.
bunebismcodneobis swavlebas dawyebiT
klasebSi gansakuTrebuli aRmzrdelobiTi
funqcia akisria. specifikuri codnis gadace-
masTan erTad, bunebismcodneobis kursi unda
emsaxurebodes moswavleTa ekologiur, esTe-
tikur, patriotul da SromiT aRzrdas, rac
unda gamoixatos moswavleebSi Sesabamisi
unar-Cvevebisa da ganwyoba-damokidebulebebis
gamomuSavebiT. amgvarad, bunebismcodneobis
saxelmZRvanelos aRmzrdelobiTi funqciac
unda hqondes.
saxelmZRvanelos aRmzrdelobiT funqciaSi
igulisxmeba, agreTve, damoukideblad muSaobis
unaris ganviTareba. Tanamedrove gamokvleveb ma
pedagogikaSi daadastura, rom bunebismcodneobis
gakveTilebze, roca moswavleebi damoukideb-
lad eZieben dasmuli amocanebis gadaWris gzebs,
araTu izrdeba sagnisadmi maTi daintereseba,
aramed efeqturad viTardeba iseTi unar-Cvevebi,
rogorebicaa kritikuli azrovneba, analizisa
da Semoqmedebis unari, miRebuli informaciis
sistemaSi moyvanis unari da sxva.
bunebismcodneobis saxelmZRvaneloebis agebis
Cveneuli xedvis sisrulisaTvis erT sakiTxsac
unda SevexoT. gasul saukuneSi aRmosavleT evro-
pis qveynebSi dawyebiT skolas safuZvlad edo
is mosazreba, rom dawyebiT klasebSi swavleba
orientirebuli unda iyos codnis garkveuli
maragis aTvisebaze, skolis momdevno safexurisT-
vis saWiro informaciis sabaziso donis Seqmnaze.
Tanamedrove (iseve, rogorc klasikuri) peda-
gogiuri Teoriebi upiratesobas im mosazrebas
aniWeben, romlis mixedviTac dawyebiT skolaSi
ganaTlebisa da aRzrdis procesi pirovnebis
ganviTarebaze unda iyos orientirebuli. Cveni
azriT, es ori midgoma urTierTgamomricxavi
araa, Tumca aqcenti mainc ganviTarebaze unda
iyos mimarTuli.
Cven mier warmodgenili bunebismcodneobis
meore klasis saxelmZRvanelo Sedgenilia zemoT
Camoyalibebuli Sexedulebebis safuZvelze
da misi daniSnulebaa, xeli Seuwyos swavleb-
is Semdegi amocanebis ganxorcielebas meore
klasSi: bunebis Seswavlis Zlieri motivaciis
Seqmnas, garemosdacviTi Segnebis Casaxvas,
moswavleebSi cnobismoyvareobis, gakvirvebisa
da aRmoCena- Seswavlis gziT gamowveuli kmayo-
filebis grZnobis ganviTarebas, bavSvis qce-
vis ZiriTadi formis (TamaSis) swavlis qceviT
TandaTanobiT Secvlas (anu saswavlo qcevis
Camoyalibebas), SemecnebiTi unar-Cvevebis gan-
viTarebasa da, zogadad, swavlisadmi dadebiTi
damokidebulebis gamomuSavebas.
8
2. saxelmZRvanelos agebis principebi
• integrireba – saxelmZRvaneloSi sinTezire-
buladaa warmodgenili erovnuli saswavlo
gegmiT gaTvaliswinebuli oTxive mimarTuleba
(mecnieruli kvleva-Zieba, cocxali samyaro,
sxeulebi da movlenebi, dedamiwa da gare sa-
myaro), agreTve zogierTi Tema samoqalaqo
aRzrdis sferodan;
• misawvdomoba – gaTvaliswinebulia 5-6 wlis
asakis bavSvebis fsiqologiuri Tavisebure-
bebi da saWiroebebi;
• sistematuroba da Tanmimdevroba – TiToeuli
Sesaswavli Tema agebulia erTiani struq-
turiT da ukukavSirebis gaTvaliswinebiT;
• Sedegebze orientireba – saxelmZRvanelom
xeli unda Seuwyos standartiT gansazRvruli
Sedegebis miRwevas saswavlo wlis bolosT-
vis;
• Segnebuloba da aqtiuroba – saxelmZRvanelos
gaformeba da swavlebis meTodika isea moaz-
rebuli, rom maT uzrunvelyon moswavlis
mier masalis gaazrebulad aTviseba – infor-
maciis damoukideblad damuSavebis, sakuTar
ZalebSi darwmunebisa da TanaklaselebTan
TanamSromlobis gziT;
• TvalsaCinoeba da grZnobadi aRqma – saxelmZ-
Rvanelo xels Seuwyobs moswavleebis mier
codnis SeZenasa da unar-Cvevebis ganviTa-
rebas adamianis yvela SegrZnebis aqtiuri
gavarjiSeba-gamoyenebiT;
• emociuri aRqma – saxelmZRvanelo xels
Seuwyobs saswavlo procesis sainteresod
da saxalisod warmarTvas, rac bavSvebSi
swavlisa da sagnisadmi dadebiT emociur
damokidebulebas uzrunvelyofs;
• aRmzrdelobiTi – bunebismetyvelebis
saxelmZRvanelo gonebrivi ganviTarebis
paralelurad unda emsaxurebodes moswav-
leTa ekologiur da esTetikur aRzrdas,
agreTve – usafrTxoebisa da higienis unar-
Cvevebis gamomuSavebas;
• saxelmZRvanelos funqcionaluroba – am prin-
cipSi igulisxmeba swavlebis mTlian siste-
maSi bunebismetyvelebis saxelmZRvanelos,
rogorc am sistemis elementis, funqciuri
datvirTva sxva elementebTan (saswavlo ma-
salebi, swavlebis saSualebebi, sxva sagnebis
saxelmZRvaneloebi...) urTierTkavSirSi;
• normatiul dokumentebTan SeTanxmebuloba –
saxelmZRvanelos Tematika da swavlebis meTo-
dika efuZneba zogadi ganaTlebis erovnuli
miznebiTa da erovnuli saswavlo gegmiT
gansazRvrul prioritetebsa da moTxovnebs.
9
3.detaluri komentarebi saxelmZRvanelos TiToeul struqturul elementTan (moswavlis wigni, moswavlis rveuli, maswavleblis wigni) dakavSirebiT da maTi gamoyenebis wesi
(maswavlebels Tavisi saWiroebisamebr SeuZlia
advilad amoaxevinos nebismieri furceli). dan-
arTis saxiT saxelmZRvanelos axlavs feradi
qaRaldebic.
maswavleblis wignSi ki dawvrilebiT aris
warmodgenili yvela gakveTilis scenari.
bunebismetyvelebis sagnobrivi programiT
gansazRvrulia is specifikuri unar-Cvevebi,
romelTa ganviTareba aucilebelia am sagnis
swavlebisas. II klasSi xeli unda Seewyos saswavlo
kvleviTi unar-Cvevebis ganviTarebas elementa-
rul doneze. aqedan gamomdinare dakvirvebis,
kvlevis, aRweris, aRricxvis, klasifikaciisa da
komunikaciis Cvevebis ganviTarebas am asakSive
Caeyreba safuZveli.
II klasis bunebismetyvelebis saxelmZRvanelo
kompleqtia, romlis SemadgenlobaSia: moswavlis
wigni, moswavlis rveuli da maswavleblis wigni.
moswavlis wigni specifikuria. igi ZiriTadad
ilustraciebisa da savarjiSoebis kompleqtia,
romelic bavSvebs mravalferovani samuSaoebis
Sesrulebas sTavazobs. moswavlis rveuli `buneba
2 A~ warmoadgens samuSao furclebis krebuls,
romelSic moswavle xatavs, aferadebs, amzadebs
martiv modelebs, ajgufebs sagnebs da a.S.
meore klasis moswavlis rveulis danarT-
Si Tanmimdev ru lad Camagrebulia calkeuli
furclebi (4 formatis). zogierTi TemisTvis
moswavles dasWirdeba 1 an 2 aseTi furceli.
furclebi danomrilia Temebis mixedviT da ase
maTi gamoyeneba bevrad ufro mosaxerxebelia
10
4. saswavlo Temebi
II klasis bunebismetyvelebaSi iswavleba Temebi,
romlebic SerCeulia specialuri kvlevis safuZ-
velze, pirvelklaselTa asakisa da interesebis
gaTvaliswinebiT. Temebi gaTvlilia 32 saswavlo
kviraze maswavleblisTvis gaTvaliswinebulia
ramdenime gakveTili saTadarigod da gasameo-
reblad. yoveli Tema moicavs 2 an met sakiTxs.
sul moswavlis wignSi 53 gakveTilia, moswavlis
rveuli Sesabamisad Tematurad mihyveba sax-
elmZRvanelos da exmareba moswavleebs Temis
ukeT gaazrebaSi.
saswavlo Temebis Tanmimdevroba aseTia:
Tema: adamianis sxeuli da misi nawilebi
1. sxeuli da misi nawilebi
2. gavufrTxildeT sxeulis nawilebs
3. Tu ginda, rom janmrTeli iyo
4. Cven vizrdebiT da vicvlebiT
5. jansaRi qcevebi da dRis reJimi
proeqti: minda viyo janmrTeli?!
testi 1
Tema: cocxali garemo #– cxovelebi
6. cocxali da aracocxali
7. cxovelebic izrdebian
8. Sinauri cxovelebi – ZuZumwovrebi
9. tyis nadiri
10. tyis nairsaxeobebi
11. frinvelebi
12. mxoxavi cxovelebi
testi 2
Tema: cocxali garemo #– mcenareebi
13. mcenareebi da maTi nawilebi
14(1). ras gviambobs mzesumziras Tesli?
14(2). xeebi skolis ezoSi
15(1). Cemi xe
15(2). tye Seunaxe Svilebsa...
praqtik. samuSao – eqsperimenti@@: risTvis
sWirdeba Tesli mcenares?
Tema: sakvebi mcenareebi
praqtik. samuSao: sasargeblo sakvebi
16(1). xili da bostneuli
16(2). marcvleuli mcenareebi
dakvirveba: oTaxis mcenareebi
testi 3
Tema: weliwadis droebi – Tveebi da sezonebi
praqtik. samuSao: vizeimoT axali weli
sarekomen. aqtivoba: amindi da adamiani
17. Tveebi da sezonebi
18. amindi da weliwadis droebi
19. weliwadis droebi – siTbo da sicive
20. praqtikuli samuSao: rogor Cndeba wvima?
Tema: bunebrivi resursebi
21(1). wyali
21(2). wyali bunebaSi
diskusia: gavufrTxildeT sasmel wyals!
testi 4
Tema: haeri
22. Cven garSemo haeria
23. rogor moZraobs haeri?
Tema: bunebrivi resursebi – niadagi da sa-
sargeblo wiaRiseuli
24. niadagi da sasargeblo wiaRiseuli
25-26. magniti
27. vulkanebi
testi 5
Tema: warsulis nakvalevze
28. sad cxovroben adamianebi?
29. ras gvimalavs miwa?
Tema: Cven da buneba
kvleva: Cveni skolis mimdebare garemo
30. rogor cvlis adamiani garemos
praqtik. samuSao: garemo Zvelad da axla
dakvirveba: garemos danagvianeba
31-32. nagavi Cven irgvliv
33. davicvaT garemo!
34. usafrTxoebis sadarajoze
35. Cven da wamlebi
36. rogor davicvaT usafrTxoeba sakvebTan?
testi 6
37. usafrTxo dasveneba bunebaSi
38. gavufrTxildeT bunebas!
39. rogor moviqceT!
40. saqarTvelo Cemi samSobloa!
11
5. II klasis bunebismetyvelebis standarti
Sedegebis indeqsi standartis Sedegi
1. mimarTuleba: mecnieruli kvleva-Zieba
bun.dawy.(I).1. moswavlem unda SeZlos: praqtikul aqtivobebSi monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis demonstrireba.
1. mimarTuleba: cocxali samyaro
bun.dawy.(I).2. moswavlem unda SeZlos:organizmebis (mcenareebisa da cxovelebis) aRwera da daxasiaTeba ZiriTadi niSan-Tvisebebis mixedviT;organizmebis dajgufeba, jgufebis daxasiaTeba da Sedareba, maTi tipuri warmomadgenlebis agebulebis, cxovelqmedebisa da sasicocxlo ciklis Tavisebure bebze msjeloba;organizmebis sasicocxlo moTxovnilebebisa da maTze garemo faqtorebis zemoqmedebis Sesaxeb msjeloba.
2. mimarTuleba: sxeulebi da movlenebi
bun.dawy.(I).3. moswavlem unda SeZlos:sxeulebisa da maTi Semadgeneli masalebis/nivTierebebis Tvisebe-bis daxasiaTeba;bgeris, sinaTlisa da siTbos wyaroebsa da gavrcelebaze msjeloba; agregatuli mdgomareobis cvlilebaSi siTbos gadacemis rolze msjeloba;advilad dakvirvebadi moZraobebisa da Zalebis daxasiaTeba.
3. mimarTuleba: dedamiwa da garesamyaro
bun.dawy.(I).4. moswavlem unda SeZlos:lokalur garemoSi orientireba;wylisa da xmeleTis mniSvnelovani obieqtebis aRwera da maTi amoc-noba sxvadasxva saxis gegmasa da rukaze;bunebrivi resursebis mniSvnelobaze msjeloba; cikluri bunebrivi movlenebis aRwera da maT gamomwvev mizezebze msjeloba.
wlis bolos misaRwevi Sedegebi da maTi indikatorebi:
mimarTuleba: mecnieruli kvleva-Zieba
bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi monawileoba da elementa-
ruli kvleviTi unar-Cvevebis demonstrireba.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
• svams martiv kiTxvebs Sesaswavli sxeulis/movlenis Sesaxeb;
• akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis organoebis an martivi xelsawy-
oebis gamoyenebiT;
• usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv praqtikul aqtivobebSi;
• amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movlenebs ilustraciaze an realo-
baSi;
• agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro monacemebs (naxatebis,
pirobiTi niSnebis saSualebiT);
• efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs dasmul kiTxvaze pasuxis
gasacemad;
12
• iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati, zepirmetyveleba, ist) sakuTari
mosazrebebis an/da kvlevis Sedegebis wardgenisas.
mimarTuleba: cocxali samyaro
bun.II.2. moswavlem unda SeZlos sicocxlis ZiriTadi niSnebis amocnoba.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
• CamoTvlis cocxali sxeulebis damaxasiaTebel niSnebs;
• irCevs cxovels, akvirdeba da agrovebs informacias rogor moZraobs, ikvebeba,
sunTqavs, izrdeba, viTardeba da mravldeba. sakuTar monacemebs adarebs Tanak-
laselebis namuSevars;
• mohyavs magaliTebi adamianis zrda-ganviTarebis procesis sailustraciod (mag.,
tanisamosis dapataraveba, sarZeve kbilebis mocvla) an warmoadgens TvalsaCino
masalas (mag., sxvadasxva asakSi gadaRebul fotosuraTebs);
• adarebs erTmaneTs zrdasrul cxovelebsa da maT naSierebs, aRwers zrda-ganviTa-
rebis procesSi momxdar (mag., zomis, feris, safarvelis) cvlilebebs;
• akvirdeba da aRwers mcenareebis zrdis process (mag., xorblis aRmonacenis simaRlis
matebas), werilobiT an fotoebis saSualebiT aRricxavs dakvirvebis Sedegebs.
Sinaarsi
mcenareebi da cxovelebi cocxali sxeulebi, anu organizmebia. isini ikvebebian,
izrdebian, sunTqaven, moZraoben. kveba aucilebelia organizmebis arsebobisa da
zrda-ganviTarebisaTvis. zrda-ganviTarebis Sedegad SeiZleba Seicvalos mcena-
reebisa da cxovelebis forma, zoma, Seferiloba, safarveli da sxva niSan-Tvisebebi.
moZraoba exmareba cxovelebs sakvebis mopovebaSi, Tavis dacvaSi, sabinadros mow-
yobaSi. cxovelebi gadaadgildebian sxvadasxva saxis kidurebis saSualebiT (maT
Soris xmeleTze samoZrao kidurebi, farflebi, frTebi). mcenareebic moZraoben,
magaliTad, yvavili iSleba da ixureba, foToli ixreba mzisken. oTaxis mcenareebi
da Sinauri cxovelebi saWiroeben adamianis mzrunvelobas.
sarekomendacio aqtivobebi
maswavlebeli:
• sTxovs moswavleebs, CamoTvalon saklaso oTaxSi/garemoSi arsebuli cocxali da
aracocxali sxeulebi; an sTavazobs cocxali da aracocxali sxeulebis ilustra-
ciebs da sTxovs, daajgufon isini da axsnan, ratom miakuTvnes esa Tu is sxeuli
cocxals an aracocxals;
• aCvenebs moswavleebs zrdasruli cxovelebisa da maTi naSierebis ilustraciebs/
videos; sTxovs, amoicnon romeli cxovelis Svilia; axsnan, rogor SeZles amocnoba,
imsjelon ra cvlilebebi ganicades am cxovelebma zrdis procesSi; sTxovs aRweron,
rogor zrunaven cxovelebi axal Taobaze;
• awyobs moswavleebis mier gadaRebuli cxovelebisa da maTi naSierebis amsaxveli
fotoebis gamofenas;
• moswavleebTan erTad akvirdeba xorblis an lobios Teslis zrda-ganviTarebas,
exmareba moswavleebs monacemebis SegrovebaSi (zrda-ganviTarebis sxvadasxva sta-
diis aRricxva Canawerebis, fotoebis, Canaxatis saSualebiT);
• sTxovs moswavleebs, daasaxelon konkretuli cocxali sxeuli da CamoTvalon, risi
gakeTeba SeuZlia mas (mag., siaruli, sakvebis miReba, saubari), Semdeg daasaxelon
aracocxali sxeuli (mag., roboti, burTi, fanjara) da moifiqron, risi gakeTeba Seu-
Zlia am ukanasknels. maswavlebeli unda daexmaros moswavleebs daskvnis gamotanaSi,
13
rom aracocxal sxeulebs TavisTavad raime saxis moZraoba an qmedeba ar SeuZliaT,
maTi aqtivoba damokidebulia raime zemoqmedebaze (mag., robots amoZravebs adamiani,
swor zedapirze burTi gagordeba, Tuki xels vkravT, fanjara SesaZloa gaiRos, Tu
mas Zlierad dauberavs qari);
• svams kiTxvas, ra gansxvavebaa xelovnursa da gamxmar yvavils Soris? exmareba moswav-
leebs ganasxvavon erTmaneTisagan xelovnuri, anu aracocxali sxeuli (romelic
arasdros yofila cocxali) da gamxmari yvavili (romelic odesRac cocxali iyo);
• sTxovs moswavleebs, airCion romelime mcenare an cxoveli lokaluri garemodan (Sin-
auri cxoveli, qoTnis mcenare), uSualo dakvirvebis gziT Seiswavlon misi sasicocxlo
gamovlinebebi (mag., Reros zrda simaRleSi, foTlebis moZraoba mzisken, yvavilebis
gaSla-daxurva);
• sTavazobs moswavleebs, uSualo dakvirvebis gziT Seiswavlon Wiayelas sasicocxlo
gamovlinebebi/niSnebi (mag., reagireba sinaTleze an Sexebaze da a.S.), werilobiT
aRricxon dakvirvebis Sedegebi. aqtivobis Catarebis dros maswavlebelma yuradReba
unda gaamaxvilos cocxal organizmebTan urTierTobis eTikur sakiTxebze. aucile-
belia, rom dakvirvebis Semdeg Wiayelebi daabrunon bunebriv saarsebo garemoSi.
bun.II.3. moswavlem unda SeZlos organizmebisaTvis garemos mniSvnelobaze msjeloba.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
• agrovebs informacias da msjelobs konkretuli organizmis sasicocxlo moTxov-
nilebebis (sakvebi, wyali, niadagi, haeri, TavSesafari) Sesaxeb;
• qmnis konkretuli organizmisaTvis saarsebo garemos models (mag., Canaxats, aplika-
cias an sxvadasxva masalisgan, magaliTad, plastilinisagan damzadebul kompozi-
cias);
• lokalur garemoSi ikvlevs organizmebis sxvadasxva sabinadros (mag., soro, bude,
saxli), aRwers maTi agebis Taviseburebebs;
• ikvlevs mcenaris zrdisaTvis aucilebel pirobebs (mag., aTavsebs qoTnis mcenares
sxvadasxva pirobebSi – sinaTleze/usinaTlod, rwyavs/ar rwyavs), warmoadgens kvle-
vis Sedegebs sxvadasxva formiT (mag., zepiri metyveleba, mokle Canawerebi, naxati,
foto);
• adgens kvebis sakuTar racionSi Semavali produqtebis sias da gamoyofs adamian-
isTvis aucilebel sakveb produqtTa jgufebs (mag., bostneuli, xili, marcvleuli,
rZis produqtebi);
• msjelobs garemos mniSvnelobaze misi janmrTelobisaTvis (mag., ganiavebuli sak-
laso oTaxi, sufTa sacxovrebeli);
• icavs garemoSi sisufTaves (mag., daniSnulebisamebr ganaTavsebs sayofacxovrebo
narCenebs) da aRwers am mizniT sakuTari qmedebis mniSvnelobas.
Sinaarsi
mcenareebi da cxovelebi binadroben sxvadasxva saarsebo garemoSi – xmeleTze,
wyalSi da haerSi. garemo maT aZlevs sakvebs, wyals, haers, rac saerTo sasicocxlo
moTxovnilebebia. cxovelebi ikeTeben sakuTari saWiroebebis Sesabamis sabinadros,
magaliTad, soros, budes, bunags. mcenareebs arsebobisa da zrda-ganviTarebisaTvis
esaWiroebaT wyali, haeri, mzis sinaTle da siTbo. adamiani garemodan iRebs sakvebs,
wyals, haers, moipovebs masalas sayofacxovrebo nivTebis dasamzadeblad. haeris,
wylis, sakvebis dabinZureba aisaxeba adamianis janmrTelobaze, mcenareebsa da
cxovelebze.
14
sarekomendacio aqtivobebi
maswavlebeli:
• sTxovs moswavleebs, ipovon Sesabamisoba cxovelebsa da maT sabinadros Soris ilus-
traciebis gamoyenebiT (mag., mercxali – bude, ciyvi – fuRuro, Tagvi – soro );
• sTxovs moswavleebs, gamoTqvan mosazreba, Tu ra Sedegi SeiZleba hqondes sxvadasxva
organizmis sasicocxlo moTxovnilebis SezRudvas (mag., svams kiTxvebs: ra mouva
Zroxas balaxi Tu moakldeba? rogor imoqmedebs es adamianze?);
• sTxovs moswavleebs, imsjelon, ra ziani SeiZleba moutanos adamians sacxovrebeli
garemos dabinZurebam;
• aCvenebs xmeleTze, wyalSi, niadagsa da haerSi mobinadre cxovelebis Sesaxeb video-
masalas da sTxovs moswavleebs, imsjelon, Tu rogor ikmayofileben isini saarsebo
moTxovnilebebs konkretul garemoSi;
• aCvenebs moswavleebs videomasalas/ilustraciebs organizmebis sxvadasxva sabinad-
ros Sesaxeb, svams kiTxvebs: ra masalebs iyeneben cxovelebi sabinadros asaSeneblad?
ra mizans emsaxureba TavSesafari (mag., STamomavlebis gamozrdas, gamozamTrebas)?
rogor Seesabameba TavSesafris mowyoba cxovelis Taviseburebebsa da misi cxovrebis
nirs?
• atarebs gasvliT gakveTils. sTxovs moswavleebs, skolis ezoSi/mimdebare terito-
riaze an parkSi moZebnon da daakvirdnen cxovelebis sabinadros (mag., frinvelebis
an WianWvelebis bude), Seiswavlon (usafrTxoebis wesebis gaTvaliswinebiT) da aRw-
eron maTi Taviseburebebi;
• avalebs moswavleebs, gamoiyenon sxvadasxva masala (mag., totebi, kenWebi, Tiva, miwa,
Tixa da sxv.) maTTvis cnobili romelime cxovelis sabinadros asagebad da namuSevari
warudginon Tanaklaselebs;
• exmareba moswavleebs, daakvirdnen mcenareebis zrda-ganviTarebis process sxvadasxva
pirobebSi (sinaTlis arsebobisas/sinaTlis gareSe; regularuli morwyvis piro-
bebSi/morwyvis gareSe). avalebs moswavleebs, aRricxon monacemebi da warmoadginon
sasurveli formiT;
• rTavs moswavleebs skolis garemos gaumjobesebisaTvis dagegmil aqtivobebSi;
• sTavazobs moswavleebs, Seqmnan sasurveli cxovelis modeli, warmoadginon is da
isaubron, ra sWirdeba am cxovels sicocxlisaTvis;
• sTavazobs moswavleebs, Seqmnan sakuTari zooparkis modeli. sTxovs, amoirCion xuTi
cxoveli, romlebsac am zooparkSi miuCenen binas. daxaton, gamoZerwon an amoWran
cxovelebis gamosaxulebebi sxvadasxva wyarodan, ganaTavson Sesabamis volierebSi.
maketi warmoadginon saklaso gamofenaze. daasabuTon, Tu ra principiT SeurCies
ama Tu im cxovels konkretuli garemo;
• iwvevs medicinis muSaks moswavleebTan jansaRi cxovrebis wesis (higienis wesebis
dacva, jansaRi kveba, fizikuri varjiSi) mniSvnelobis Sesaxeb sasaubrod.
mimarTuleba: sxeulebi da movlenebi
bun.II.4. moswavlem unda SeZlos magnitis moqmedebis daxasiaTeba.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
• atarebs martiv cdebs magnitis saSualebiT da sxvadasxva nivTierebisgan/masalisgan
damzadebul sxeulebs ajgufebs magnitTan urTierTqmedebis mixedviT;
• atarebs martiv cdebs ori magnitis gamoyenebiT da gamoaqvs daskvna magnitebis
polusebis urTierTqmedebis Sesaxeb;
• CamoTvlis magnitis gamoyenebis magaliTebs yoveldRiuri cxovrebidan: magnituri
dafa, CanTis saketi, macivarze dasamagrebeli figurebi da a.S.;
• iyenebs magnits martivi problemis gadasaWrelad (mag., rkinis da sxva masalisgan
15
damzadebuli sxeulebis grovidan rkinis sxeulebis gamosacalkeveblad an/da samag-
ido TamaSis Sesaqmnelad).
Sinaarsi
magnits aqvs zogierTi nivTierebisgan/masalisgan damzadebuli sxeulebis mizidvis
unari. magnits aqvs ori gansxvavebuli polusi: erTnairi polusebi ganizidavs, xolo
sawinaaRmdego polusebi miizidavs erTmaneTs. magnitebis gamoyenebiT SesaZlebelia
zogierTi nivTierebisgan/masalisgan (ZiriTadad, rkina) damzadebuli sxeulebis
gamocalkeveba sxva nivTierebisgan/masalisgan damzadebuli sxeulebisgan. yovel-
dRiur cxovrebaSi magnits aqvs farTo gamoyeneba.
sarekomendacio aqtivobebi
maswavlebeli:
• urigebs moswavleebs magnits da sxvadasxva nivTierebisgan/masalisagan damzadebuli
sxeulebis nakrebs. sTxovs maT, miuaxlovon magniti sxvadasxva sxeuls da daakvird-
nen, ra moxdeba. dakvirvebis safuZvelze gamoitanon Sesabamisi daskvna;
• urigebs moswavleebs wyvil Rerovan an nalisebur magnits da sTxovs, daakvirdnen,
Tu rogor urTierTqmedeben isini. Sedegebis ganxilvis Semdeg moswavleebi akvird-
ebian magnitis da rkinisagan damzadebuli sxeulis urTierTqmedebas da msjeloben
am ori cdis dros gamovlenil msgavseba/gansxvavebaze;
• urigebs moswavleebis TiToeul jgufs sam Rerovan an nalisebur magnits, romelTaga-
nac erTze moniSnulia polusebi, xolo orze ki - ara. sTxovs moswavleebs, daadginon
mouniSnavi magnitebis polusebi, gaaferadon an daawebon maTze Sesabamisi feris
webovani qaRaldi;
• urigebs moswavleebis jgufebs sxvadasxva nivTierebisgan/masalisgan (mag., plastmasa,
rkina, plastilini, xe) damzadebuli (sasurvelia, erTnairi feris da formis) mcire
zomis sxeulebis nakrebs da sTxovs maT, gamoarCion rkinis sxeulebi jer magnitis
daxmarebis gareSe, xolo Semdeg ukve magnitis daxmarebiT Seamowmon arCevanis sis-
wore.
bun.II.5. moswavlem unda SeZlos sxeulis da misi Semadgeneli nivTierebis/masalis
Tvisebebis dakavSireba am sxeulis daniSnulebasTan.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
• aRwers da adarebs erTmaneTs sxvadasxva sxeuls zomis, formis da Semadgeneli masa-
lis mixedviT;
• asaxelebs misTvis kargad nacnobi nivTierebebis/masalebis (mag., xis, minis, plast-
masis) yoveldRiurobaSi gamoyenebis magaliTebs;
• msjelobs, ratom mzaddeba mis mier gamoyenebuli zogierTi sagani (mag., skami, tansac-
meli, saTamaSoebi) ramdenime gansxvavebuli nivTierebisgan/masalisgan;
• irCevs nivTierebas/masalas mocemuli daniSnulebis mqone sxeulis (an misi modelis)
dasamzadeblad, msjelobs am nivTierebebis/masalebis Tvisebebis (mag., sigluve,
gamWvirvaloba, drekadoba, tivtivis unari, wyalgamtarianoba) Sesabamisobaze sxe-
ulis daniSnulebasTan;
• moipovebs informacias da msjelobs, Tu rogor SeiZleba sayofacxovrebo narCenebis
meoradi gamoyeneba ( mag., plastikatis boTlebisgan yvavilis qoTnebis damzadeba,
metalis narCenebis jarTad Cabareba, qaRaldis – makulaturad).
Sinaarsi
adamianis mier Seqmnili sxeulis forma, zoma da mis dasamzadeblad gamoyenebuli
nivTierebis/masalis saxeoba damokidebulia am sxeulis daniSnulebaze. zogi sxeuli
16
Sedgeba mxolod erTi saxis nivTierebisgan/masalisgan, zogi ki sxvadasxva nivTier-
ebisgan/masalisagan. sayofacxovrebo narCenebi da maTi jerovani gadamuSaveba mniS-
vnelovani problemaa. Tanamedrove teqnologiebi zogierTi nivTierebis/masalis
(qaRaldi, metalebi, plastmasa, mina) xelaxali gamoyenebis SesaZleblobas iZleva,
amitom sasurvelia am tipis narCenebis Segroveba/daxarisxeba.
sarekomendacio aqtivobebi
maswavlebeli:
• urigebs moswavleebs sxvadasxva nivTierebisgan/masalisagan (mag., qaRaldi, rkina,
orgmina, plastilini) damzadebul sxeulebs da avalebs, gamoikvlion am nivTiere-
bebis/masalebis Tvisebebi (mag., sigluve, gamWvirvaloba, drekadoba, wyalgamtari-
anoba, iZireba Tu ara wyalSi), daasaxelon, kidev ris/romeli sagnebis dasamzadeblad
SeiZleba am nivTierebebis/masalebis gamoyeneba;
• urigebs (an aCvenebs) moswavleebs ori an meti nivTierebisgan/masalisagan damzadebul
sxeuls da sTxovs, gaarkvion am nivTierebebis/masalebis ra Tvisebebi ganapirobebs
maT gamoyenebas mocemuli sxeulis dasamzadeblad;
• sTavazobs moswavleebs, SearCion maTTvis kargad nacnobi romelime sagani da
imsjelon, Tu ra gansxvavebuli nivTierebebiT/masalebiT aris SesaZlebeli msgavsi
daniSnulebis sagnis damzadeba, daasabuTon TavianTi arCevani da Seadaron origi-
nals anu Tavdapirvelad SerCeuls. ganixilon cvlilebis dadebiTi da uaryofiTi
mxareebi;
• sTxovs moswavleebs, moiZion informacia zogierTi sayofacxovrebo narCenis
gadamuSavebis Sesaxeb (makulatura, jarTi, minisa da plastmasis WurWeli). aseve,
moifiqron, Tu rogor SeiZleba gamocalkevdes da Segrovdes am tipis narCenebi
(mag., rkina miizideba magnitiT, plastmasa tivtivebs wyalSi).
mimarTuleba: dedamiwa da garesamyaro
bun.II.6. moswavlem unda SeZlos wylisa da xmeleTis obieqtebis aRwera.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
• asaxelebs da aRwers mSobliur garemoSi wylisa (mag., zRva, tba, mdinare) da xmeleTis
(mag., mTa, vake) obieqtebs;
• aRwers bunebaSi an/da TvalsaCinoebaze damzeril wylisa da xmeleTis obieqtebs
misi Semadgeneli nawilebis mixedviT (mag., mTa – mTis mwvervali, kalTa da Ziri,
mdinare - napiri, fskeri);
• akvirdeba, aRwers da adarebs erTmaneTs bunebriv garemoSi mopovebul qvebs. ajgufebs
maT sxvadasxva niSnis (mag., feris, zomis, formis, sigluvis) mixedviT;
• Seiswavlis sxvadasxva adgilidan aRebuli miwis nimuSebs lupiT da SexebiT, adarebs
maT sxvadasxva niSniT (mag., feri, nawilakebis zoma, sifxviere, tenis Semcveloba),
acnobs Tanaklaselebs dakvirvebis Sedegebs;
• atarebs martiv cdas sxvadasxva bunebriv garemoSi (mag., baRi, tye, mdinaris an zRvis
napiri, mdelo) mopovebuli miwis nimuSebis wyalgamtarianobaze.
Sinaarsi
dedamiwis nawilebia wyali da xmeleTi. isini warmodgenilia wylis obieqtebisa (mag.,
wyaro, nakaduli, mdinare, tba, zRva) da xmeleTis obieqtebis (mag., mTa, vake) saxiT.
wylisa da xmeleTis obieqtebi qmnian bunebriv garemos. isini Sedgeba calkeuli
nawilebisagan. magaliTad, mTas aqvs mTis mwvervali, kalTa da Ziri, xolo mdinares -
napiri, kalapoti. dedamiwis zedapirze gvxvdeba sxvadasxva saxis miwis, qvebis nimuSebi.
bunebaSi arsebuli wyali SeiZleba iyos mtknari an mlaSe/mariliani.
17
sarekomendacio aqtivobebi
maswavlebeli:
• gaiyvans moswavleebs lokalur garemoSi da sTxovs, aRweron geografiuli obi-
eqtebi Sesabamisi terminebis gamoyenebiT (mag., Cqari mdinare, maRali mTa, qviSiani
sanapiro, marjvena/marcxena napiri);
• sTavazobs moswavleebs, suraTze an fotoebze amoicnon da daaxasiaTon sxvadasxva
obieqti (mTa, mdinare, tba da sxv.). sTxovs, daajgufon isini wylis da xmeleTis obi-
eqtebad;
• sTxovs moswavleebs, daxaton an Seqmnan geografiuli obieqtebis modelebi (mag.,
plastilinisagan Seqmnan mTis modeli);
• sTavazobs moswavleebs TamaSs: moswavle irCevs romelime obieqts, axasiaTebs mas
sami niSnis mixedviT, xolo Tanaklaselebma ki unda amoicnon da daasaxelon es obi-
eqti.
bun.II.7. moswavlem unda SeZlos yoveldRiur cxovrebaSi gamoyenebuli bunebrivi
resursebis dasaxeleba da maT mniSvnelobaze msjeloba.
Sedegi TvalsaCinoa, Tu moswavle:
• CamoTvlis bunebriv resursebs, romlebsac iyenebs yoveldRiur cxovrebaSi (mag.,
wyali, SeSa, bunebrivi airi) da laparakobs maT mniSvnelobaze;
• moiZiebs informacias, Tu rogor moipoveben adamianebi lokalur garemoSi arsebul
bunebriv resursebs (mag., sasmeli wyali, xe-tye, samSeneblo qvebi);
• varaudobs, ra SeiZleba moxdes bunebrivi resursebis amowurvis SemTxvevaSi;
• uziarebs Tanaklaselebs sakuTar gamocdilebas, Tu rogor icavs an/da zogavs buneb-
riv resursebs;
• msjelobs, ra Sedegi SeiZleba gamoiwvios mdinaris/tyis sayofacxovrebo da sxva
tipis narCenebiT dabinZurebam.
Sinaarsi
sasmeli wyali, tye, samSeneblo qvebi adamianisTvis da sxva cocxali organizmebisTvis
mniSvnelovani bunebrivi resursebia. zogierTi bunebrivi resursi (mag., sasarge-
blo wiaRiseuli, tye) dedamiwaze amowurvadia, amitom aucilebelia maTi dazogva
da gafrTxileba.
sarekomendacio aqtivobebi
maswavlebeli:
• sTxovs moswavleebs, moiyvanon yoveldRiur cxovrebaSi wylis gamoyenebis mag-
aliTebi;
• sTxovs moswavleebs, imsjelon, Tu rogor SeuZliaT resursebis dazogva skolaSi
da saxlSi (mag. gamorTon Suqi, rodesac is ar aris saWiro);
• sTxovs moswavleebs, imsjelon, Tu ra SeiZleba mohyves zogierTi bunebrivi resursis
maragis amowurvas (mag., xe-tyis gaCexvis Sedegad cxovelebi dakargaven TavSesafars,
garemo gaxdeba ulamazo, haeri aRar iqneba sufTa). sTxovs, gamoTqvan mosazreba am
Sedegis Tavidan acilebis gzebze (mag., tyis mudmivi ganaxleba, xeebis dargva);
• sTxovs moswavleebs, imsjelon wylis mniSvnelobaze mcenareebisa da cxovelebisaTvis
(wyali - rogorc sasicocxlo moTxovnileba, gadaadgilebis an Teslis gavrcelebis
saSualeba da sxv.);
• aCvenebs moswavleebs videos, sadac asaxulia, ra gzas gaivlis wyali wyalsatevidan
onkanamde; axatvinebs martiv sqemas;
• gaiyvans moswavleebs dabinZurebul bunebriv garemoSi an aCvenebs dabinZurebuli
garemos amsaxvel masalebs (fotos, videos), sTxovs, imsjelon dabinZurebis SesaZlo
Sedegebze.
18
6. Sesabamisoba erovnul saswavlo gegmasTan
gak
veT
ileb
isa
da
Tem
ebis
das
axel
eba
sas
wav
lo
d
ro
is x
an-
gr
Zliv
ob
a
st
an
da
rt
is
mi
ma
rT
ul
eb
eb
i d
a S
ed
eg
eb
i
mc
en
ar
eu
li
k
vl
ev
a-Z
ie
ba
co
cx
al
i
sa
my
ar
os
xe
ul
eb
i d
a
mo
vl
en
eb
id
ed
am
iw
a d
a
ga
re
sa
my
ar
o
1. moswavles SeuZlia praqti-kul aqtivobebSi monawileoba da kvleviTi unar-Cvevebis demonstrireba
2. moswavles SeuZlia sico-cxlis ZiriTadi niSnebobis amocnoba
3. moswavles SeuZlia organiz-mebisaTvis garemos mniSvnelo-baze msjeloba
4. moswavles SeuZlia magnitis moqmedebis daxasiaTeba
5. moswavles SeuZlia sxeulis da misi Semadgeneli nivTiere-bis/masalis Tvisebebis dakav-Sireba sxeulis daniSnulebas-Tan
6. moswavles SeuZlia wylisa da xmeleTis obieqtebis aRwera
7. moswavles SeuZlia yovel-dRiur cxovrebaSi gamoyene-buli bunebrivi resursebis dasaxeleba da maT mniSvnelo-baze msjeloba
1. s
xeu
li
da
mis
i na
wil
ebi
2. g
avu
fr
Txi
ld
eT s
xeu
lis
naw
ileb
s
3.T
u g
ind
a, r
om
jan
mrT
eli
iyo
4.C
ven
viz
rd
ebiT
da
vic
vleb
iT
5. j
ans
aRi
qcev
ebi
da
dR
is r
eJim
i
tes
ti
1
6. c
oc
xal
i d
a ar
aco
cxa
li
7. c
xove
leb
ic i
zr
deb
ian
8. S
inau
ri
cxo
vel
ebi
– Z
uZu
mwo
vreb
i
9.
tyi
s n
adir
i
10
. tyi
s n
air
sax
eob
ebi
11
. fr
inve
leb
i
12
. mxo
xavi
cxo
vel
ebi
t
est
i 2
19
12
34
56
7
13
. mc
enar
eeb
i d
a ma
Ti
naw
ileb
i
14
(1).
ras
gvi
amb
ob
s m
zes
umz
iras
Tes
li?
14
(2).
xee
bi
sko
lis
ez
oS
i
15
(1).
Cem
i xe
15
(2).
tye
Seu
naxe
Svi
leb
sa.
..
praq
t. s
am.:
ris
Tvi
s s
Wir
deb
a T
esl
i mc
enar
es?
praq
t. s
am.:
sas
arg
ebl
o s
akve
bi
16
(1).
xil
i d
a b
os
tne
ul
i
16
(2).
mar
cvl
eul
i mc
enar
eeb
i
sar
eko
men.
aqt
ivo
ba:
oT
axis
mc
enar
eeb
i
tes
ti
3
sar
eko
men.
aqt
ivo
ba:
viz
eimo
T a
xal
i w
eli
praq
t. s
am.:
ami
ndi
da
adam
iani
17
. Tve
ebi
da
sez
one
bi
18
. ami
ndi
da
wel
iwad
is d
ro
ebi
19
. wel
iwad
is d
ro
ebi-
siT
bo
da
sic
ive
20
. pr
aqt
. sam
.: r
og
or
Cnd
eba
wvi
ma?
21
(1).
wya
li
21
(2).
wya
li
bu
neb
aSi
dis
kus
ia: g
avu
fr
Txi
ld
eT s
asme
l w
yal
s!
22
. Cve
n g
arS
emo
hae
ria
23
. ro
go
r m
oZr
aob
s h
aer
i?
20
12
34
56
7
24
. nia
dag
i d
a s
asar
geb
lo
wia
Ris
eul
i
25
-26
. mag
nit
i
27
. vu
lka
neb
i
tes
ti
5
28
. sad
cxo
vro
ben
ad
amia
neb
i?
29
. ras
gvi
mal
avs
miw
a?
kvl
eva:
Cve
ni s
kol
is m
imd
ebar
e g
arem
o
30
. ro
go
r c
vlis
ad
amia
ni g
arem
os
praq
t.s
am.:
gar
emo
Zve
lad
da
axl
a
dak
vir
veb
a: g
arem
os
dan
agvi
aneb
a
31
-32
. nag
avi
Cven
ir
gvl
iv
33
. dav
icva
T g
arem
o!
34
. us
afr
Txo
ebis
sad
araj
oz
e
35
. Cve
n d
a w
aml
ebi
36
. ro
go
r d
avic
vaT
us
afr
Txo
eba
sak
veb
Tan
?
tes
ti
6
37
. us
afr
Txo
das
vene
ba
bu
neb
aSi
38
. gav
uf
rT
xil
deT
bu
neb
as!
39
. ro
go
r m
ovi
qceT
!
40
. saq
arT
vel
o C
emi
sam
So
bl
oa!
21
7. saxelmZRvanelos gamoyenebis wesi
saswavlo procesis dawyebamde maswavlebeli
srulad unda gaecnos maswavleblis wignSi
mocemul bunebismetyvelebis swavlebis kon-
cefciasa da Taviseburebebs.
maswavleblis wignSi gakveTilebis danomvra
da aRwera zustad Seesabameba moswavlis saxel-
mZRvaneloSi mocemuli sakiTxebis (Temebis)
Tanmimdevrobas, rac pedagogs gakveTilebis
dagegmvas gauadvilebs. gakveTilis msvlelobis
(aqtivobebis) aRweraSi gamoyofili 3-6 ZiriTadi
aqtivoba dasaTaurebulia da moniSnulia drois
monakveTiT. miniSnebuli wuTebi saorientacioa
da ara – savaldebulo. sagakveTilo drois
dazogvis SemTxvevaSi maswavlebels SeuZlia,
SeTavazebuli damatebiTi aqtivobac gamoi-
yenos. Tumca, yvela SemTxvevaSi sasurvelia,
maswavlebelma ar iCqaros da bavSvebs wynarad
muSaobis saSualeba misces.
klasSi moswavleTa raodenobisa da maTi Se -
saZleblobebis gaTvaliswinebiT, maswavlebels
SeuZlia SeTavazebuli ZiriTadi aqtivobebidan
SearCios is aqtivobebi, romlebic, misi azriT,
yvelaze ukeT miiyvans misaRwev Sedegebamde.
moswavleebs saSinao davalebebi ar eZlevaT. mas-
wavlebelma mecadineoba ise unda dagegmos, rom
swavleba-swavlis procesi sagakveTilo droSi
Caetios. yvela mecadineoba unda damTavrdes
mokle daskvnebiTa da SejamebiT, e.w. refleqsiiT.
Sejamebisas, sasurvelia, dafiqsirdes kavSirebi
wina da momdevno mecadineobebTan.
moswavlis rveulSi Sesrulebuli samuSaoe-
bis nawili, sasurvelia, gamoikras kedlebze an
damagrdes kedlis gaswvriv gabmul Zafze da
dar Ces ase mTeli wlis ganmavlobaSi. bavSvebs
Zalian moswonT sakuTari naxelavis gamofena,
saWiroebis SemTxvevaSi maTi gamoyenebac advili
iqneba.
amrigad, maswavleblis wignSi pedagogebs
vTavazobT bunebismetyvelebis Cveni saxelmZ-
RvaneloTi (buneba 2) swavlebis meTodikas,
magram amiT ar vzRudavT. TavianTi kvalifi-
kaciisa da pirobebis mixedviT, maT damatebiT
SeuZliaT Tavad SearCion swavlebis is xerxebi
da aqtivobebi, romlebic am SemTxvevaSi ufro
efeqturad miaCniaT da maTi azriT ukeT Seuwyobs
xels TiToeuli mecadineobis miznebis gan-
xorcielebas da standartiT gaTvaliswinebuli
Sedegebis miRwevas.
22
8. unar-Cvevebis ganviTareba
saswavlo procesis erT-erTi umniSvnelovanesi
komponentia moswavleTa e.w. sasicocxlo unar-
Cvevebis ganviTareba. SevecadeT ise Segvedgina
saxelmZRvanelos Sinaarsi, struqtura da meTo-
duri aparati, rom moswavleebs davxmarebodiT
kritikuli azrovnebisa da bunebismetyvelebis
sagnisaTvis specifikuri unar-Cvevebis ganviTare-
baSi. imisaTvis, rom maswavleblisTvis cxadi iyos,
Tu ras vgulisxmobT am unar-Cvevebis cnebebSi,
TiToeul maTgans mokled davaxasiaTebT.
kritikuli azrovnebis unar-Cvevebi
kritikuli azrovnebis unari gulisxmobs
mizez-Sedegobrivi cnebebiT fiqrs, romelic
mimarTulia gadawyvetilebis misaRebad – ra
daijeros, an ra moimoqmedos adamianma.
`kritikuli azrovneba moicavs gaazrebis
rTul process, romelic iwyeba informaciis
aRqmiT da mTavrdeba gadawyvetilebis miRebiT.
kritikuli azrovneba gulisxmobs cnebebis
gaazrebasa da maTi faruli arsis kvlevas, maT-
dami skeptikur damokidebulebas Tavazianobis
farglebSi, maT Sepirispirebas gansxvavebul
TvalsazrisTan, sarwmuno da sando sistemebis
warmodgenas maTi sisworis dasasabuTeblad
da am struqturebze dayrdnobiT garkveuli
Tvalsazrisis SemuSavebas... kritikuli azrovneba
rTuli procesia. xSirad miaCniaT, rom am pro-
cesSi mxolod ufrosi asakis mowafeebi unda
Caebnen. es ase ar aris. patarebsac, TavianTi
gan viTarebis Sesabamisi donis kvalobaze,
mSve nivrad SeuZliaT am rTul procesSi Cabma.
isini siamovnebiT monawileoben problemaTa
gadawyvetis rTul saqmeebSi da maRal doneze
iReben gadawyvetilebebs~ (j. sTili, q. meredi-
Ti, C. Temfli, `cnebaTa monaxazi kritikuli
azrovnebisaTvis~, saxelmZRvanelo I).
saxelmZRvaneloSi mocemuli savarjiSoebi
da davalebebi moswavleebis winaSe wamoWris
problemebs, sTavazobs maT Sesaxeb msjelobas,
gadawyvetilebis gzebis Ziebas. maswavlebelma
moswavleebi unda waaxalisos, raTa maT ifiqron
kritikulad da SemoqmedebiTad, gamoscadon
miRebuli informaciuli codna, gaaanalizon
faqtebi da awon-dawonon sakuTari warmodgenebi.
kritikuli azrovnebis unar-Cvevebidan aRsa-
niSnavia: gaazreba, gamoyeneba, analizi, sinTezi
da Sefaseba.
bunebismetyvelebisaTvis damaxasia-Tebeli specifikuri unar-Cvevebi
am unar-Cvevebis ganviTareba xels uwyobs mec-
nieruli kvlevis safuZvlebis Cayras da codnis
Segnebulad dauflebas, agreTve – moswavleTa
winaSe wamoWrili problemebis gadaWras da miRe-
buli codnis axal situaciebSi gamoyenebas.
dakvirveba
dakvirvebis unari bunebismetyvelebis Seswavlis
fundamenturi unaria, romelic yvela sxva speci-
fikuri unar-Cvevis safuZvels warmoadgens. adami-
ani swored dakvirvebis Sedegad agrovebs ZiriTad
informacias garemoSi arsebul sagnebsa da mov-
lenebze. dakvirveba gulisxmobs yuradRebas,
fiqrs, mosmenas, Sexebas, Sedarebas, moqmedebas
da imis SesaZleblobas, rom adamianma aRweros,
Tu ras akvirdeba.
klasificireba
klasificirebis unaric umniSvnelovanesi unaria
da dawyebiTi klasebidanve mizanSewonilia misi
ganviTareba. moswavleebi sagnebsa da movlenebs
ajgufeben ZiriTadi maxasiaTeblebis mixedviT;
dasawyisSi – erTi romelime advilad dakvirve-
badi niSnis mixedviT, Semdeg – ramdenime arse-
biTi niSnis mixedviT.
komunikacia
am unaris gareSe SeuZlebelia dakvirvebis an
moqmedebis (cdis) Sedegis sxvebisTvis gaziareba.
amitom is erTnairad mniSvnelovania rogorc
kvlevisas, ise – yoveldRiur cxovrebaSi. komu-
nikaciis dros moswavle aRwers, ganmartavs,
aCvenebs, wers, zepirad gadmoscems, gasagebad
saubrobs.
23
gazomva
gazomvis unaris gareSe kvleva-Zieba SeuZle-
belia. gazomvis dros moswavle agrovebs Seda-
rebiT da raodenobriv maxasiaTeblebs. dawyebiT
klasebSi moswavleebs sWirdebaT sigrZis, wonis,
temperaturis da drois sazomi erTeulebis
codna da maTi gamoyeneba.
Sedareba-Sepirispireba
Sedarebisa da Sepirispirebis unari gulisx-
mobs sagnebsa da movlenebs Soris msgavsi da
gansxvavebuli maxasiaTeblebis danaxvasa da
dadgenas. am unaris ganviTareba xels uwyobs
codnis sistemaSi moyvanasa da kritikulad
gaazrebas.
daskvnis gamotana
daskvnis gamotanis unari efuZneba ukve ganxi-
luli unarebis ganviTarebas; daskvnis gamotana
xdeba mopovebuli monacemebis, dakvirvebasa
an cdis Sedegebis analizisa da informaciis
sinTezirebis Semdeg.
prognozireba
prognozirebisTvis moswavle iyenebs mis mier
ukve Seswavlil da damuSavebul informacias,
raTa ivaraudos, Tu ra SeiZleba moxdes am mima-
rTulebiT momavalSi, anu miRebuli codnisa
da gamocdilebis safuZvelze moswavlem unda
ganWvritos mosalodneli Sedegebi.
24
mimdinare gakveTilebis Tanmimdevroba
gakveTili 1
Tema: adamianis sxeuli da misi nawilebi
gakveTilis saTauri: sxeuli da misi nawilebi
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma SeZ lon Seswavlis obieqtze sakuTari Seg-
rZnebis orga noebis gamoye nebiT dakvirveba.
sxeulis nawilebis amocnoba da aRwera;
pirad mosazrebebze dafuZne biT/dakvirvebiT kiTxvebze
pasuxis gacema;
ada mi a nis sxe u lis zo gi er Ti na wi lis amoc no ba da da sa-
xe le ba;
ada mi a nis xu Ti Seg rZne bi sa da ma Ti mniSvne lo bis gacno-
biereba;
piradi higienis wesebis dacvis aucileblobis gacnobier-
eba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad.
saWiro masala: moswavlis rveuli, sa we ri ka la mi.
1. mas wav leb lis Se sa va li sity va da sa xel mZRva ne los gac no ba (2-5 wT)
bunebismetyvelebis pir vel gak ve Til s maswavlebeli iwyebs saubriT.
mas wav le be li moswavleebs aCve nebs sa xel mZRva ne los da mis ga re kan ze Se a Ce rebs yu radR-
e bas – sa ub robs sa xel mZRva ne los sa xel wo de bi sa da Sinaarsis Se sa xeb, esaubreba moswavlis
wignisa da rveulis daniSnulebis Sesaxeb, afrTxilebs, rom moswavlis rveulSi arsebuli
mravalgvari sa mu Sa os Sesasruleblad gak ve Ti leb ze Tan un da iqo ni on fe ra di fan qre bi
an flo mas te re bi, ub ra lo (Sa vi) fan qari, we bo, mak ra te li da kal ami.
2. saxelmZRvaneloze mu Sa o ba (3-4 wT)
mas wav le be li ga da aS le vi nebs bav Svebs sa xel mZRva ne los pir vel gak ve Til ze da ro me-
li me maTgans wa a kiTx ebs gak ve Ti lis sa Ta urs – `me da Ce mi sxe u li~. igi gan mar tavs, rom am
gak ve Ti lis mi za nia bav Sveb ma aRweron sa ku Ta ri Ta vi, ukeT gaicnon er Tma ne Ti. amis Tvis
gar kve u li sa mu Sa o e bia Se sas ru le be li.
3. moswavlis rveulSi muSaoba (5-6 wT)
I aqtivoba `es me var~ sruldeba moswavlis rveulSi, romelsac moswavleebi klas Si
damou kideblad asruleben; Sin ki sasurvelia yve lam CarCoSi sa ku Ta ri fo to su ra Ti Ca ak-
ras (an Ca xa tos mi niSnebul adgilas).
25
Car Cos mar jve na mxa res mos wav le eb ma sa ku Ta ri mo na ce me bi un da Ca we ron (sa xe li, gva ri,
asa ki, bi Wia Tu go gona). Sem deg mas wav le be li svams SekiTxvas:
– ro mel ma Tqven gan ma icis, ra fe ris Tma aqvs? gTxovT as wi oT xe li.
aR moC nde ba, rom bev rma es ar icis. mas wav le be li Semdeg da va le bas aZ levs bav Svebs:
Ti To e u li mos wav le un da da ak vir des mis gver diT mjdo mi am xa na gis Tmas da ga ar kvi os
fe ri – Sa vi a, wablis fe ri, qe ra, oq ros fe ri Tu sxva. Sem deg bav Sve bi er Tma neTs ucvlian
informacias, eubnebian Tmis fers da amis Semdeg TiToeuli maTgani damoukideblad mu Sa-
obs sa ku Tar rveulSi – Se sa ba mi si fe riT afe ra debs ca ri el uj ras.
ana lo gi u rad daadgenen Tva le bis fe rs da rveulSi mo niS naven.
da va le bis Ses ru le bis Sem deg mas wav le be li kiTx viT mi mar Tavs mTel klass:
– xe li as wi os yve lam, vi sac Sa vi Tma aqvs... wablis fe ri... qe ra... wi Tu ri (sxva fe ris TmiT
Tu gvyavs vi nme?).
bav Sve bi xels swe ven da mas wav le be li Tva lis Sev le biT amow mebs maT pa su xebs.
ana lo gi u rad mi mar Tavs mas wav le be li mos wav le ebs Tva le bis fer is Se sa xeb. mar Ta li a,
Tva le bis fers ase er Tba Sad ver Se a mow mebs, mag ram es arc aris sa Wi ro. sru li ad sak ma ri sia
mas wav le bel Tan ax los mjdo mi 1-2 mos wav lis Se mow me ba Tva leb Si Ca xed viT.
4. ada mi a nis sxe u lis na wi le bis gac no ba (8-10 wT)
mas wav le be li Seaxsenebs bav Svebs, rom Tma da Tva le bi ada mi a nis sxe u lis na wi le bi a. ax la
ki sxe u lis zo gi erT sxva na wil sac un da ga ec non. I klas Si nas wav li ma sa li dan ga ix se non
da daasaxelon maTi saxelmZRvanelos I gakveTilSi isriT miniSnebuli sxeulis nawilebi,
Semdeg ki mas wav leb lis da va le biT yve la mos wav le fexze dge ba da xels da i debs sxe u-
lis im na wil ze, ro mel sac mas wav le be li da a sa xe lebs. amis Sem deg mos wav le e bi sxde bi an
da ub run de bi an moswavlis rveuls, sa dac da mo u ki deb lad un da Se as ru lon me-4 gver dze
mo ce mu li sa var ji So sxe u lis na wi leb is Sesaxeb. mas wav le be li mxo lod zo gad gan mar te-
bas iZ le va da Se uZ lia sa ni mu Sod da fa ze er Ti an ori sity vis da we ra.
5. Seg rZne be bis gax se ne ba (4-6 wT)
mas wav le be li sTxovs bav Svebs, da xu Won Tva le bi. mas wav le be li ka lams da a ka ku nebs
Ta vis ma gi da ze da ikiTx avs:
– Tu ga mo ic nobT, ra ga va ke Te?
– ro gor mix vdiT, rom kal miT da va ka ku ne?
– sxe u lis ro me li na wi liT ga i go neT?
Tqven pir vel klas Si uk ve is wav leT Seg rZne be bi; mo diT ax la ga vix se noT.
– sxeulis romeli organoebiT Se vig rZnobT?
sa va ra u do a, rom bav Svebs da viwy e bu li hqon deT da xu Ti ve grZnobis organo swo rad
ver da a sa xe lon. mas wav le be li ar azus tebs. igi Seg rZne be bis ga sax se neb lad mos wav le ebs
avalebs, Seasrulon saxelmZRvaneloSi mocemuli savarjiSo, aseve maT saxelmZRvaneloSi
unda waikiTxon winadadebebi, romlebic mocemulia rubrikaSi `gaixsene~ da daakavSiron
suraTSi mocemul grZnobis organoebTan.
6. sa var ji So hi gi e nur we seb ze (3-6 wT)
am gva ri sa var ji So mos wav le ebs pir ve lad eZ le vaT, ami tom mis Se sas ru leb lad Se iZ-
le ba mas wav le bels mci re gan mar te bis mi ce ma das Wir des.
7. gak ve Ti lis Se ja me ba (2-3 wT)
Se ja me bis sa xiT mas wav le be li azustebs, rom am gak ve Til ze isi ni ga ec nen ada mi a nis sxe u-
lis zo gi erT na wils da ara – yve las; ga ar kvi es sa ku Ta ri Tmi sa da Tva lis fe ri; aR mo a Ci nes,
rom sxva das xva ada mi a nis sxe u lis na wi le bi (Tma, Tva le bi, xe le bi) er Tma ne Tis gan gan sxvav-
de ba fe riT, si di diT, sxva niS ne biT.
sarekomendacio videoresursi: https://www.youtube.com/watch?v=3jLLYdzPNfk
26
mas wav le be li da fa ze xa tavs mar TkuTx eds, `a xa li sity ve bis yuTs~, da mos wav le eb is
daxmarebiT amoar Cevs im axal sity vebs, rom le bic maT am gak ve Til ze ga i ges; Ca wers `yuT-
Si~ 3-4 sity vas da ga nu mar tavs bav Svebs, rom Sem de gi gak ve Ti li dan maT da mo u ki deb lad
Se av son moswavlis rveulSi moTavsebuli axali sityvebisTvis gankuTvnili yuTi. mos-
wav le ebs ase ve ar un da da a viwy deT Sin Car Co Si sa ku Ta ri fo to su ra Tis Ca we be ba an av to-
por tre tis Ca xat va.
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
sa var ji So sme ni Ti aR qmis gan vi Ta re bis Tvis `ga mo vic noT yu re biT~: mas wav le be li bav-
Svebs da a ye nebs zur giT misgan da fan qars rig ri go biT da a ka ku nebs sxva das xva sa gan ze
(mer xze, fan jris mi na ze, Tunuqis sag neb ze, xis sag neb ze...) im mos wav le eb ma, rom le bic
ga mo ic no ben, xe li un da as wi on da upa su xon.
sa var ji So Se xe bi Ti aR qmis gan vi Ta re bis Tvis `ga mo vic noT jo xiT~: ma gi da ze awy via ram-
de ni me gan sxva ve bu li sa ga ni (Can Ta, lar na ki, wig ni...). ga mo sul mos wav les mas wav le be li
Tva lebs aux vevs, sag nebs ad gi lebs Se uc vlis da mos wav les mi iy vans ma gi das Tan. pa ta ra
jo xis an fan qris Se xe biT mos wav lem un da ga mo ic nos sag ne bi. (vi na i dan yve la mos wav lis
Car Tva ar mo es wre ba, mas wav le bels Se uZ lia Ses Ta va zos bav Svebs, Sin da mo u ki deb lad
ivar ji Son.
gakveTili 2
Tema: adamianis sxeuli da misi nawilebi
gakveTilis saTauri: ga vuf rTxil deT sxeulis nawilebs
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma SeZ lon Tva lis na wi le bis amoc no ba da da -
sa xe le ba;
mxed ve lo bas Tan da kav Si re bu li hi gi e nu ri moTx ov ne bis
dac va;
sxe u lis mov lisa da si suf Ta vis dac vis auci leb lobis
gacno bie reba;
zo gi er Ti hi gi e nu ri we sis Se sa xeb sa u ba ri da ma Ti dac vis
auci lebloba.
praqtikul aqtivobebSi monawileoba da kvle viTi unar-
Cvevebis demonstrireba;
Seswavlis obieqtze dakvirveba;
martiv, praqtikul aqtivobebSi monawileoba;
kiTxvebze pasuxis gasacemad saWiro monacemebis Seg-
roveba da CaniSvna.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT).
saWiro masala: ub ra lo fan qa ri, sa xa za vi.
27
1. Tva li da mi si na wi le bi (3-4 wT)
mas wav le be li mi mar Tavs bav Svebs:
– sa nam Cve ni gak ve Ti lis sa Ta ur Si das mul kiTx vas vupasuxebT, mo diT, ga vec noT Tva lis
zo gi erT na wils, amis Tvis ga da Sa leT sa xel mZRva ne lo e bi da wyvilebSi imsjeleT pir ve li
da va le bis Sesaxeb. oRond, sa nam Ca werT, wyvi le bi er Tma neTSi SeTanxmdiT.
mos wav le eb ma uk ve ici an wyvi leb Si mu Sa o ba. er Tad maT ar un da ga u Wir deT na xat ze
mo ce mu li Tva lis na wi le bi sa da war bis amoc no ba. er Ta der Ti uc no bi ter mi ni maT Tvis
Tva lis gu ga a, mag ram vi na i dan mxo lod er Ti uc no bi nawilis amoc no ba das Wir de baT, amas
ad vi lad mix vde bi an, roca imave davalebas damoukideblad Seasruleben rveulSi. da va-
le bis Se mow me bis Sem deg mas wav le be li das Zens, rom Tva lis da zi a ne ba mxed ve lo bis Tvis
sa xi fa To a, ami tom mas gan sa kuT re bu li dac va da mof rTxi le ba sWir de ba.
2. diskusia da moswavlis rveulSi mu Sa o ba (2-4 wT)
mas wav le be li svams sadis ku sio kiTx va s: `ro gor ga vuf rTxil deT Tva lebs?~ Sem deg
am sa kiTx Si ukeT ga sar kve vad, mos wav le ebs as ru le bi nebs moswavlis rveulSi mo ce mul
da va le bas Tva lis hi gi e na ze (davaleba 2).
3. sa var ji So ga na Te bis hi gi e nu ri moTx ov ne bis da sad ge nad (4-6 wT)
moswavlis rveulSi mocemuli me-3 sa var ji Sos mi za ni a, mos wav le eb ma da mo u ki deb lad
ga moitanon das kvna, rom me ca di ne o bis dros um jo be sia Su qi ma gi das winidan da odnav
mar cxnidan ece mo des.
da va le bis Ses ru le bi sa da Se mow me bis Sem deg (i mis mi u xe da vad, pa su xi swo ria Tu aras-
wo ri), mas wav le be li sTxovs moswavleebs, daasabuTon ra tom fiq ro ben ase? (swo ri pa su-
xi a, ra Tqma un da, is su ra Ti, romelzec Su qi mar cxni dan ana Tebs. yve la sxva Sem Txve va Si
Crdi li ece ma sa kiTx av teqsts an rve uls, rac Tva lebs Za bavs da Rlis).
es re ko men da cia gansxvavebuli iqneba, Tu bav Svi ca ci a a, radgan mar cxe na mxri dan wa mo-
su li Su qi mas na wers da uC rdi lavs. ami tom mos wav le ebs un da ga ne mar toT, rom mTa va ria,
mu Sa o bi sas Crdi li ar ece mo des maT wig nsa Tu rve uls.
4. sa ku Ta ri mxed ve lo bis Semowmeba (6-10 wT)
mas wav le be li svams kiTx vas:
– ro gor fiq robT, yve la ada mi a ni er Tna i rad xe davs?
bav Sve bi pa su xo ben, rom zo gi ada mi a ni cu dad xe davs da saT va les xma robs. mas wav le be li:
– ro gor fiq robT, ada mi a ni ori ve Tva liT er Tna i rad xe davs?
am sa kiTx ze mos wav le e bis az ri, al baT, ga i yo fa; zo gi miiCnevs, rom ori ve Tva liT er Tna-
i rad xe davs, zo gma Se iZ le ba sa wi na aR mde go az ri ga moT qvas. am sa kiTx is ga sar kve vad mas-
wav le be li sTa va zobs saxelmZRvaneloSi mocemuli da va le bis Ses ru le bas, Ti To e ul ma
mos wav lem mkla vis si ga ne ze un da da i Wi ros sa xel mZRva ne lo, rigrigobiT miifaros xeli
Tvalze da wa i kiTx os sxva das xva zo mis Srif tiT da beW di li wi na da de be bi da is wi na da de ba,
rom lis wa kiTx vac ver SeZ lo, daimaxsovros (Se uZ lia mewy vi le da ix ma ros wig nis da ka-
ve ba Si). im mos wav le eb ma, rom le bic saT va les xma ro ben, cda usaT va lod un da Ca a ta ron.
sa var ji Sos Ses ru le bis Sem deg mas wav le be li awy obs mci re gamokiTxvas imis ga sar kve vad,
Tu ro go ri Se de ge bi mi i Res bav Sveb ma (es Se iZ le ba mo xer xdes fron ta lu ra dac – `as wi os
xe li, vinc ori ve Tva liT wa i kiTxa yve la wi na da de ba~ da a. S.). bo los as kvni an, rom Tur me
xSi ria ise Ti Sem Txve vac, ro ca ada mi a ni er Ti Tva liT ukeT xe davs da me o re Ti – ua re sad.
Tu aR moC nda, rom ro me li me mos wav le pir vel wi na da de bas ver kiTx u lobs an bundovnad
arCevs asoebs, mas wav le bel ma au ci leb lad un da ur Ci os mSo bels mi si eqim Tan miy va na, ra Ta
si be ce (ax lom xed ve lo ba) ar ga nu vi Tar des.
28
5. sak la so dis ku sia (2-3 wT)
mas wav le be li awy obs mok le sak la so dis ku si as kiTx va ze:
– sWirdeba Tu ara gansakuTrebuli movla adamianis sxeulis nawilebs?
6. saxelmZRvaneloze mu Sa o ba (6-10 wT)
sa xel mZRva ne los momdevno gver dze mo ce mu lia sam na wi li a ni teq sti su ra Te biT, ro me-
lic exe ba yu re bis, ka ni sa da Tmis mov la- gaf rTxi le bas. mas wav le be li mos wav le ebs teqsts
amu Sa ve bi nebs uk ve nac no bi xer xiT: wyvi li dan er Ti mos wav le kiTx u lobs, me o re Si na arss
gad mos cems. am Sem Txve va Si mo na wi le o bs sa mi sxva das xva wyvi li.
7. klasis stumari (4-5 wT)
maswavlebeli am gakveTilisTvis iwvevs skolis eqims, an nacnob medicinis muSaks jansaRi
cxov rebis wesze sasaubrod, romelic gulisxmobs higienis wesebis dacvis aucileblobas,
jansaR kvebas, fizikur var jiSs. sasurvelia, gaimarTos kiTxva-pasuxi. moswavleebi daus-
vamen eqims kiTxvebs maTTvis saintereso Temebze.
8. gak ve Ti lis Se ja me ba (2-3 wT)
Se ja me bis dros mas wav le be li ur Cevs mos wav le ebs, rom kar gad da ix so mon da Se as ru lon
is moTx ov ne bi, romlebic sxe u lis mov las Tan aris da kav Si re bu li. Se iZ le ba ada mi ans ar
si a mov neb des zo gi maT ga nis Ses ru le ba, mag ram hi gi e nis we se bi unda da ic vas da sa ku Tar
sxe uls ga uf rTxil des.
sarekomendacio videoresursi: https://www.youtube.com/watch?v=Zp63SYZSCDc
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
sa u ba ri Te ma ze `ra tom iw vevs WuWyi avad myo fo bas?~
mas wav le be li uy ve ba bav Svebs, rom bevr avad myo fo bas ada mi a nis sxe ul Si mox ved ri li
mik ro be bi iw ve ven. mik ro be bi pa wa wi na cocx a li or ga niz mi a. mi si Tva liT da nax va Se uZ le-
be li a. WuWy Si bev ri mik ro bia da Tu ada mi a nis sxe ul Si mox vda, Za li an swra fad mrav lde ba.
Sem deg mos wav le ebs usvams kiTx ve bs:
– ra tom ar Se iZ le ba WuWy i a ni xe le biT Wa ma? Tva le bis sre sa?
– ra tom aris sa xi fa To frCxi le bis kvne ta?
– ki dev ro gor Se iZ le ba mox vdes ada mi a nis sxe ul Si mik ro bi? (ga u recx a vi xi liT, `cu di
Cve ve biT~ – ro ca bav Svi ilo kavs TiTs, Re Wavs fan qars da sxv.).
gakveTili 3
Tema: adamianis sxeuli da misi nawilebi
gakveTilis saTauri: Tu ginda, rom janmrTeli iyo...
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma SeZ lon kvebis racionis Sedgena;
adamianis janmrTelobisTvis kvebis mniSvnelobis gac-
nobiereba;
mce na re u li da cxo ve lu ri sak ve bis gan sxva ve ba;
Wamis dros piradi higienis wesebis dacvis mniSvnelobis
gacnobiereba.
praqtikul aqtivobebSi monawileoba da kvleviTi unar-
Cvevebis demonstrireba;
pirad mosazrebebsa da dakvirvebebze dayrdnobiT kiTx-
vebze pasuxis gacema;
sakvebi produqtebis jgufebad dayofa.
29
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.II.3. moswavlem unda SeZlos organizmebisaTvis gare-
mos mniSvnelobaze msjeloba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
adgens kvebis sakuTar racionSi Semavali produqteb-
is sias da gamoyofs adamianisTvis aucilebel sakveb
produqtTa jgufebs (mag., bostneuli, xili, marcvleu-
li, rZis produqtebi).
saWiro masala: for ma tis fur ce li, wi nas war da xa zu li kve bis pi ra mi-
da, baraTebi sxva das xva sak ve bi pro duq tis su ra TiT –
Ti Toeuli moswavlisTvis, mSrali we bo.
1. kvebis racionis Sedgena (5-7 wT)
maswavlebeli sTxovs moswavleebs, gadaSalon moswavlis rveulis Sesabamisi gverdi da
Seavson cxrili: Camoweron mTeli dRis kvebis racioni da moemzadon prezentaciisTvis.
maswavlebeli msurvelebs (3-4 moswavle) waakiTxebs cxrils da Tavad dafaze avsebs
msgavs cxrils. Semdeg mTel klass mimarTavs, xom ar aqvs romelime maTgans moniSnuli
iseTi sakvebi, romelic dafaze jer ar dawerila. Tu aseTi aRmoCnda, daamatebs. ase Seiqm-
neba mTeli klasis moswavleTa kvebis racioni.
2. kve bis pi ra mi dis age ba (8-10 wT)
I. mas wav le be li mos wav le ebs sTa va zobs praqtikul sa var ji Sos `avagoT kve bis pi ra mi-
da~. mag ram sa nam muSaobas daiwyeben, sTxovs maT, ga ix se non, ga u gi aT Tu ara ra i me pi ra-
mi dis Se sa xeb.
II. amis Sem deg mas wav le be li ke del ze da mag re bul for mat ze xa zavs (Se saZ loa wi nas war
hqon des gam za de bu li) pi ra mi dis kon turs. ki dev er Txel amax vi lebs yu radR e bas mis qve da
da ze da na wi leb ze da mi mar Tavs mos wav le ebs:
– es ub ra lo pi ra mi da ar ge go noT, Cven es fi gu ra sak ve bi pro duq te biT un da ava goT
(a va Se noT), Tqve ni Se xe du le bi sa mebr mi u Ci neT ad gi li sak vebs pi ra mi dis Ta ro eb ze (sul
4 Ta ro a). oRond Tqven mo gi wevT da a la goT pro duq ti sar geb li a no bis mi xed viT. yve la ze
sa Wi ro da sa sar geb lo dan (qve da I Ta ro ze) – nak leb sa sar geb lo da sa Wi rom de (ze da Ta ro).
mas wav le be li Ca mo a ta rebs yuTs, ro mel Sic baraTebia mo Tav se bu li sxva das xva sak ve bi
pro duq tis na xa tiT. Ti To e u li mos wav le yu Ti dan iRebs TiT o ba raTs (ba ra Te bi mas wav-
le bel ma wi nas war un da da am za dos. es Se iZ le ba iyos na xa ti an su ra Ti xi lis, bos tne u lis,
pur -co me u lis, Tev ze u lis, rZis pro duq tis, na yi nis, ko ka- ko la s, So ko la de bis, kan fe-
te bis. na xa ti Se ar Ci eT kla si kur pi ra mi da Si gan Tav se bu li pro duq tis mi xed viT), Semdeg
mi dis pla kat Tan da we bo va nas sa Su a le biT awe bebs mas wav leb lis mi er for mat ze da xa zuli
pi ra mi dis kon tur ze. mi u Cens im ad gils, ro mel sac Tvi Ton Tvlis sa Wi rod.
III. sa mu Sa os me o re etap ze mas wav le be li mos wav le ebs ac nobs (aC ve nebs) jan sa Ri kve bis
pi ra mi dis kla si kur ni muSs. (ix. danarTi) mos wav le e bi dak vir ve bi sa da msje lo bis sa fuZ-
vel ze ar Ce ven, as wo re ben, an ad gils uc vli an aras wo rad gan Tav se bul na xa tebs.
IV. maswavlebeli sTxovs moswavleebs, gadaSalon moswavlis rveuli da Seasrulon me-6
gverdze mocemuli savarjiSoebi.
30
arajansaRi sakvebi (tkbili, gaziani sasmelebi, nayini, xraSuna kartofili, zedmeti tkbileuli)
rZis produqtebisjgufi
bostneulisjgufi
xilisjgufi
xorceulisjgufi
pur-funTuSeulis jgufi
3. saxelmZRvaneloze muSaoba (2-3 wT)
samuSaos dasrulebisas maswavlebeli ekiTxeba bavSvebs:
– rogor ggoniaT, aris Tu ara damokidebuli kbilebis sijansaRe swor kvebaze?
daasabuTeT sakuTari mosazreba.
moswavleebi saxelmZRvaneloSi ecnobian suraTebs, romlidanac unda amoarCion
kbilebis Tvis saziano sakvebi.
4. kbilebi da maTi movla – kiTxva-pasuxi (3-5 wT)
– Tqven So ris vi s aqvs da zi a ne bu li kbi li?
Tu klasSi aseTi aRmoCnda, maswavlebelsa da moswavles Soris, sasurvelia, gaimarTos
kiTxva-pasuxi. savaraudod:
– rogor ggonia, ra SeiZleba iyos amis mizezi?
– dRe-Ramis ganmavlobaSi ramdenjer ixexav kbilebs?
– vis unda mimarTo kbilis dazianebis SemTxvevaSi? da a.S.
sa var ji Sos Ses ru le ba ze mos wav le eb ma wyvi leb Si un da imu Sa on. es imas niS navs, rom sa nam
daasaxeleben kbilebisTvis saziano sakvebs, er Tma neTs (erT mer xTan msxdom ma bav Sveb ma)
ga u zi a ron sa ku Ta ri mo saz re be bi, im sje lon da er Tob li vad mi i Ron ga dawy ve ti le ba.
mas wav le be li fron ta lu rad an 1-2 mos wav lis ga mo kiTx viT amow mebs pa su xebs (kbi le bis
da zi a ne bas xels uwy obs So ko la di, mu ra ba, nam cxva ri, sa wuw ni kan fe ti).
5. sity ve bis ga mo ye ne biT wi nadadebis Sedgena (3-5 wT)
Semdegi samuSao moswavleebma rveulSi unda Seasrulon. daasrulon winadadebebi.
6. cxo ve lu ri da mce na re u li sakvebi (3-5 wT)
mas wav le be li svams sadiskusio kiTx vas:
– Tqve ni az riT, sa er Tod ris Tvis sWir de ba ada mi ans sakvebi?
sa va ra u dod mos wav le e bi upa su xe ben, rom sakvebi sa Wi roa jan mrTe lo bis Tvis, si cocx-
lis Tvis, energiisTvis, zrdis Tvis... an Tun dac – Sim Si lis grZno bis da sak ma yo fi leb lad.
yve la pa su xi met -nak le bad swo ri a, mag ram mas wav le bel ma un da Se niS nos, rom yve la na-
i ri saW me li er Tna i rad ro dia sa sar geb lo – bav Sve bis jan mrTe lo bis Tvis au ci le be lia
xil -bos tne u li, rZis na war mi da wvni a ni ker Ze bi.
mas wav le be li kiTx viT mi mar Tavs ba v Svebs:
– Tqve ni az riT, ris gan am za de ben Cven Tvis sasargeblo da sa Wi ro saW mels?
31
mos wav le Ta pa su xe bis Se ja me bis Sem deg mas wav le be li aR niS navs, rom saW mels am za de-
ben ro gorc mce na re u li, ise cxo ve lu ri pro duq te bi dan, ami tom ar se bobs cxo ve lu ri
sak ve bi da mce na re u li sak ve bi.
mas wav leb lis da va le biT bav Sve bi ub run de bi an sa xel mZRva ne los da as ru le ben sa var-
ji Sos mce na re u li da cxo ve lu ri sak ve bis gar Ce va ze. maswavlebelma unda isaubros rZis
nawarmze ro gorc kbi le bis si jan sa Ri saT vis au ci le be l sak ve b pro duq tze. Semdegi da va-
le bis Se mow me ba Se iZ le ba moxdes fron ta lu rad, ram de ni me mos wav lis ga mo kiTx viT, wyvi-
leb Si an jgu fu rad – sur vi lis mi xed viT. moswavleebma unda waikiTxon winadadebebi da
zepirad daasrulon isini mocemuli sityvebis gamoyenebiT.
6. gak ve Ti lis Se ja me ba (2-3 wT)
mas wav le be li an Tvi Ton Se a ja mebs am gak ve Til ze nas wavl ma sa las, an 2-3 kiTx vis das-
miT mos wav le ebs Se a ja me bi nebs.
sarekomendacio videoresursi: https://www.slideshare.net/natiagvilia/ss-73018814
gakveTili 4
Tema: adamianis sxeuli da misi nawilebi
saTauri: Cven viz rde biT da vic v le biT
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma SeZ lon Sesaswavli sxeulis Sesaxeb martivi
kiTxvebis dasma;
sxeulis amocnoba, aRwera, daxarisxeba;
sakuTari mosazrebebis gamoTqma-dasabuTeba;
cocxali sxeulebisaTvis damaxasiaTebeli niSnebis
CamoTvla;
adamianis zrda-ganviTarebis procesis sailustraciod
magaliTis moyvana;
ada mi a nis zrdis pro ce sis da ma das tu re be li niS ne bis
moy va na;
ada mi a nis or ga niz mis zrdis Tvis au ci le be li pi ro be bis
da sa xe le ba;
zrdis procesSi momxdari cvlilebebis dafiqsireba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.II.2. moswavlem unda SeZlos sicocxlis ZiriTadi
niSnebis amocnoba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: svams martiv kiTxvebs Sesaswavli sxeulis/movlenis
Sesaxeb;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
CamoTvlis cocxali sxeulebis damaxasiaTebel niSnebs;
mohyavs magaliTebi adamianis zrda-ganviTarebis procesis
sailustraciod (mag., tanisamosis dapataraveba, sarZeve
kbilebis mocvla) an warmoadgens TvalsaCino masalas
(mag., sxvadasxva asakSi gadaRebul fotosuraTebs).
32
1. sa u ba ri su ra Te bis mi xed viT (6-7 wT)
sa xel mZRva ne los gakveTilis pir vel gver dze mo ce mu lia er Ti da ima ve bav Svis su ra Ti
sam sxva das xva asak Si. su ra Teb ze dak vir ve biT mos wav le eb ma un da upa su xon wig nSi mo ce-
mul kiTx vebs. pro ce si Se iZ le ba am gva rad wa ri mar Tos: erTi moswavle kiTxulobs pirvel
kiTxvas. msur ve le bi pa su xo ben. amis Semdeg sxva mos wav le wa i kiTx avs me o re kiTx vas da
ase g rZe lde ba mu Sa o ba. sa ub ris dros ma qsi ma lu rad yve la mos wav les un da mi e ces Se saZ-
leb lo ba, ga mo xa tos Ta vi si mo saz re ba. bo los mas wav le bel ma un da Se a ja mos sa u ba ri da
aR niS nos, Tu ra Tval sa Ci no cvli le be bia zrdis pro ce sSi.
2. saxelmZRvaneloze mu Sa o ba (8-10 wT)
am sa ub ris lo gi ku ri gag rZe le baa mom dev no sa var ji So, ro me lic mos wav lis yu radR e-
bas mi apy robs im Zi ri Tad cvli le beb ze, rom leb sac ga nic dis sxe u li zrdis pro ces Si. esaa
si maR le Si ma te ba, wo na Si ma te ba da kbi le bis cvla. moswavleebi kiTxuloben winadadebebs
da mocemuli sityvebis gamoyenebiT zepirad asruleben mas.
3. sak la so dis ku sia (3-6 wT)
mas wav le be li mar Tavs sak la so dis ku si as kiTx va ze:
– ra gWir de baT imis Tvis, rom ga i zar doT?
dis ku si is pro ces Si bav Sve bi un da mi vid nen im das kvnam de, rom ada mi ans zrda- gan vi Ta re-
bis Tvis au ci leb lad sWir de ba ha e ri, wya li da sak ve bi (mas wav le bels Se uZ lia es sity ve bi
dis ku si is bo los da fa ze Ca mo we ros).
4. saxelmZRvaneloze mu Sa o ba (7-9 wT)
gak ve Ti lis me o re gver dze mo ce mu lia sa var ji So fexsacmlis ga na wi le ba ze. mos wav-
le e bi mu Sa o ben in di vi du a lu rad. su ra Te bis mi xed viT maT un da amo ic non bav Sve bis asa ki
da Se sa ba mi sad ga u na wi lon maT sxva das xva zo mis fexsacmeli.
da va le bis Ses ru le bis Sem deg mas wav le be li ekiTx e ba mos wav le ebs, Tu ra tom ga a na wi-
les fexsacmelebi am gva rad.
damatebiTi SekiTxvebi:
– bavSvebi xSirad amboben xolme: fexsacmeli da mi pataravda. rogor fiqrobT, marTla
pa taravdeba fexsacmeli? ratom amboben ase?
`eTanxmebi Tu ara~ – am savarjiSoze muSaoba maswavlebelma SeiZleba ase warmarTos:
Tavad waikiTxos an moswavleebs rigrigobiT waakiTxos TiToeuli winadadeba. is moswav-
leebi, romlebic wakiTxul winadadebas eTanxmebian, fexze wamodgnen; isini, romlebic
ar eTanxmebian, darCnen adgilze.
5. stu ma ri klas Si (2-3 wT)
mas wav le bels bav Sve bis Tvis si ur pri zi aqvs mom za de bu li – mas mow ve u li hyavs ro me-
li me axal gaz rda de da pa ta ra bav SviT.
mas wav le bels stum re bi Se moh yavs kla sSi da mos wav le ebs us vams kiTx vas:
– ro gor fiq robT, ra sWir de ba am pa ta ras zrdis pe ri od Si?
mos wav le e bis pa su xe bis Sem deg mas wav le be li sTxovs de das, isa ub ros bav Svis sa Wi ro-
e be bis Se sa xeb am asak Si da im dros, ro ca is co ta Ti wa mo iz rde ba. de da mos wav le ebs uy ve-
ba, Tu ro gor uv lis Ta vis pa ta ras, ra pi ro bebs uq mnis, riT kve bavs, ra Ta is jan mrTe li
ga i zar dos.
saubari umjobesia warimarTos kiTxva-pasuxis reJimSi: mos wav le e bi stu mars us va men
kiTx vebs maTTvis saintereso Temaze.
33
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
mas wav le be li svams kiTx vebs:
– rogor amCnevT, rom iz rde biT? (ax se niT)
– daakvirdiT sakuTar Tavs. sxe u lis ro me li na wi le bi iz rde ba Se da re biT swra fad?
(Tma, frCxi le bi, ter fi).
gakveTili 5
Tema: adamianis sxeuli da misi nawilebi
saTauri: jan sa Ri qce ve bi da dRis re Ji mi
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma SeZ lon jan sa Ri qce ve bis gaTvaliswinebiTY
dRis reJimis Sedgena;
kiTxvaze pasuxis gasacemad saWi ro monacemebis Segroveba,
sqemebis Sedgena;
dakvirvebis Sedegad kiTxvaze pasuxis logikuri dasab-
uTeba;
sakuTari mosazrebis an kvlevis Sedegebis sxvadasxva
sakomunikacio formiT warmodgena.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.II.3. moswavlem unda SeZlos organizmebisaTvis gare-
mos mniSvnelobaze msjeloba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas;
msjelobs garemos mniSvnelobaze misi janmrTelobisaT-
vis (mag., ganiavebuli saklaso oTaxi, sufTa sacxovre-
beli).
saWiro masala: sa we ri fur ce li (an rve u li), sa we ri ka la mi.
1. `az rob ri vi ru kis~ Sed ge na (7-8 wT)
gan vli li ma sa li dan bav Sveb ma uk ve ici an, rom sxe uls mov la da gaf rTxi le ba sWir de ba,
mag ram si jan sa Ri saT vis es sak ma ri si ro di a. mos wav le e bi un da dar wmun dnen, rom ada mi a nis
zrda- gan vi Ta re bi sa da ga ka Je bi saT vis sasurvelia yo vel dRi u ri fi zi ku ri var ji Si. mas-
wav le be li da fis cen trSi xa zavs wres, ro mel Sic wers sity vebs – `jan mrTe li ada mi a ni~
da kiTx viT mi mar Tavs mos wav le ebs:
34
– ra aris sa Wi ro imis Tvis, rom ada mi a ni jan mrTe li iyos?
janmrTeli adamiani
mos wav le Ta pa suxe bi iwe re ba cen tra lu ri wris gar Se mo da ase iq mne ba e. w. az rob ri vi
ru ka.
Tu pa su xeb Si ar ga iJ Re ra mo saz re bam fi zi ku ri var ji Sis au ci leb lo bis Se sa xeb, mas-
wav le bel ma Ta vad un da das vas Se kiTx va. mag: aqvs Tu ara mniSvneloba jan mrTe lo bis Tvis
fi zi ku r var ji Ss? da pa su xi da weros da fa ze.
2. mu Sa o ba wyvi leb Si (10-15 wT)
mas wav le be li bav Svebs aZ levs da va le bas: imuSaon wyvi leb Si, er Tma neT Tan Se Tan xme-
biT ga ix se non da Ca mo we ron (fur cleb ze an rve u leb Si) yve la fe ri, rac dRes di li dan
(gaR vi Ze bis Sem deg) ga a ke Tes. wyvil Si ve im sje lon da plu siT aR niS non is moq me de be bi,
romlebic, ma Ti az riT, xels uwy obs jan saR cxov re bas (magaliTad, di liT ad re gaR vi Ze ba,
fi zi ku ri var ji Si, xel- pi ris da ba na, sa uz me, sko la Si fe xiT was vla...) mas wav le be li, wyvi-
le bis pre zen ta ci is dros, ke del ze wi nas war gam za de bul for ma tis fur cel ze pa ra le lu-
rad Ca mo wers maT mo saz re bas (jan sa Ri cxov re bis qce vebs). Sem deg etap ze ganixilaven am
Ca mo naT va ls. Tu ro me li me qce va, ma Ti az riT, jan sa Ri cxov re bis Tvis ar aris Se sa ba mi si,
msje lo bi sa da da sa bu Te bis Se de gad Se saZ loa ga da i xa zos.
bo los mas wav le be li kiTx u lobs klas Tan Se Tan xme bul Ca mo naT vals da kiTx ve biT mi mar-
Tavs mos wav le ebs:
– ro me li moq me de bis (i gu lis xme ba pla kat ze Ca mo we ri li) Sem deg grZnobT Tavs gan sa-
kuT re biT kar gad?
– ro gor fiq robT, ra tom?
sa bo lo od, bav Sveb ma un da ga ac no bi e ron, rom Cve u leb riv, jan sa Ri cxov re bis we sis
mim de va ri ada mi a ne bi Tavs ukeT, jan mrTe lad da xa li si a nad grZno ben.
3. jgu feb Si mu Sa o ba – dRis re Jimis Sed ge na (10-15 wuTi)
mas wav le be li mos wav le ebs yofs mci re jgu fe bad da ga nu mar tavs, rom Tu im Ca mo naT vals,
romelic maT ga a ke Tes (a nu im moq me de bebs, romlebsac as ru leb dnen am mo men tam de), mi u-
ma te ben imas, ra un da ga a ke Ton Sem deg, da Zi ne bam de, mi i Re ben eg reT wo de bul dRis re Jims.
mos wav le eb ma jguf Si un da ga ni xi lon war mod ge ni li sa ni mu So dRis re Ji mis pun qte bi.
Semdeg maswavlebeli miuTiTebs moswavlis rveulSi mocemul analogiur sqemaze, romelic
maT damoukideblad unda awarmoon. TiToeulma moswavlem erTi kviris ganmavlobaSi unda
gaakontrolos (Seamowmos) sakuTari Tavi da kviris bolos Tanaklaselebs uambos dak-
virvebis Sedegebis Sesaxeb – Secvala Tu ara Tavisi dRis reJimi am xnis ganmavlobaSi?
Sem dgom Si mas wav le bel ma pe ri o du lad un da Se ax se nos da ga mo i kiTx os, ro gor as ru-
le ben dRis re Ji mis pun qtebs.
am asa kis bav Sve bis dRis re Ji mis Se saZ lo pun qte bi a:
1. gaR vi Ze ba
2. di lis var ji Si da abazana
3. sauzme
4. Can Tis Ca la ge ba
5. sko la Si was vla
35
6. gak ve Ti leb ze das wre ba
7. sko li dan dab ru ne ba
8. sa di li
9. das ve ne ba
10. sa Si nao da va le bis mom za de ba
11. ezo Si Ta ma Si (an fi zi ku ri var ji Si)
12. mxat vru li li te ra tu ris (wig nis) kiTx va
13. vax Sa mi
14. te le vi zo ris yu re ba (an kom pi u te ri)
15. ga se ir ne ba suf Ta ha er ze
16. xel -pi ris da ban a
17. da Zi ne ba
4. gak veTi lis Se ja me ba da sa Sinao da va le ba (1-2 wT)
mas wav le be li mok led Se a ja mebs am gak ve Ti lis aq ti vo beb sa da Se Ze nil cod nas. Sem deg
ava lebs mos wav le ebs, Sin mSob lebs ga ac non Ta vi an Ti dRis re Ji mi, Ca as wo ron da la ma zad
ga da we ron fur cel ze, ga ak ran ke del ze, sa mu Sao ma gi das Tan da eca don, yo vel dRi u rad
da ic van igi.
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
mas wav le bels mow ve u li hyavs stu ma ri (sko lis Ta nam Sro me li, mSo be li an sxva), ro me-
lic jan sa Ri cxov re bis we siT cxov robs. stu ma ri bav Svebs ac nobs Ta vis dRis re Jims da
sa ub robs am re Ji mis dac vis mi zan Se wo ni lo ba ze (si ke Te ze).
Tema grZeldeba Semdeg gakveTilzec. amjerad maswavlebeli miuTiTebs saxelmZRvanelos
Sesabamis gverds da sTxovs moswavleebs gaimeoron varjiSebi.
saxlSi Sesrulebuli davalebis – dasrulebuli winadadebebis wakiTxvis Semdeg, sasurve-
lia moswavleebma kidev erTxel imsjelon da gaakeTon Sesabamisi daskvna im qmedebebis
Sesaxeb, romlebic aucilebelia janmrTelobisTvis.
proeqti
minda viyo janmrTeli?!
proeqti moicavs 3 etaps@@: kvleva, informaciis daxarisxeba, prezentacia.
kvleva: maswavlebeli klass yofs 4-5 bavSvian jgufebad. TiToeul jgufs eZleva dava-
leba, gaarkvios ramdeni moswavlea dakavebuli sportiT. amisaTvis TiToeulma jgufma
unda:
a) airCios samizne jgufi (TiTo klasi)
klasi –
moswavleTa raodenoba –
fexburTi
frenburTi
curva
Widaoba
Ziudo
karate
CogburTi
Wadraki
36
b) Caataros gamokiTxva da Seavsos cxrili (`+@~@ -iT aRniSnos, Tu sportis saxeobaze
romelime saxeobaze dadis, Tu ar dadis – saerTod ar aRniSnos).
g) moemzados prezentaciisTvis (daaxarisxos masala@: magaliTad, klasSi aris 21 moswavle,
aqedan sportze dadis 12, maT Soris fexburTze – 6, tanvarjiSze – 2).
samuSaos aRwera:
didi Sesvenebis dros TiToeuli jgufis wevrebi (3-4 moswavle) gamohkiTxaven SerCeuli
klasis moswavleebs, dadian Tu ara sportze da plusiT aRniSnaven sportis im saxeobas,
romelSic esa Tu is moswavle varjiSobs. Tu moswavle ar varjiSobs sportis arcerT
saxeobaSi, cxrilSi arafers aRniSnaven. Sesabamisad, cxrilis mixedviT kargad gamoCndeba,
sportis romel saxeobaSi varjiSoben ZiriTadad SerCeuli klasis moswavleebi da sab-
olood, ramdeni moswavlea klasSi dakavebuli sportiT. savaraudod, cxrili miiRebs
SEemdeg saxes:
fexburTi +++++
frenburTi ++
curva ++++++
Widaoba
Ziudo
karate +++
CogburTi ++
Wadraki ++++
anketis Sevsebis Semdeg moswavleebma unda daaxarisxon monacemebi da moemzadon
prezentaciisTvis.
sportze dadis – 19 bavSvi
ar dadis – 5 bavSvi
popularuli sportis saxeoba – curva
jgufis erTi wevri, Sesabamis anketaze dayrdnobiT warudgens Tanaklaselebs gamok-
iTxvis Sedegebs, ramdeni moswavle gamohkiTxa maTma jgufma da sportis romel saxeobaSi
ramdeni moswavle varjiSobs, magaliTad, me-3 klasSi 24 moswavlea, aqedan 19 varjiSobs
sportis romelime saxeobaSi, sportis yvelaze popularuli saxeobaa curva. SeiZleba
sportis sxva saxeobebiT dakavebuli moswavleebis raodenobis dasaxelebac. am monacemebs
maswavlebeli Cawers dafaze winaswar daxazul cxrilSi.
monacemebs waradgens klasis yvela jgufi. sabolood dadgindeba gamokiTxul klasebSi
ramdeni moswavlea dakavebuli sportiT.
daskvnis saxiT: mopovebul informaciaze dayrdnobiT bavSvebi askvnian, ramdeni moswavle
gamohkiTxes, ramdeni maTgania dakavebuli sportiT, ramdeni – ara; ra mniSvneloba aqvs
maT cxovrebaSi sports da ras urCeven Tanatolebs.
testi 1
1. ramdeni SegrZnebis organo aqvs adamians? swori pasuxi Semoxaze.
a) ori
b) oTxi
g) xuTi
d) Svidi
37
2. riT SevigrZnobT?
sityvebi Sesabamis naxatebs daukavSire isrebiT.
TiTi
yuri
Tvali
ena
cxviri
3. sxeulis nawilebidan romeli gaqvs or-ori da romeli – TiTo-TiTo?
kenti (TiTo-TiTo) luwi (or-ori)
4. mocemuli ìòü ñ âå þòì ãï èë ñå íå þòà øå ïâ ìå ùò íï æï æå þå þò:
tansacmeli, izrdeba, sarZeve.
bavSvi roca izrdeba, tansacmeli upataravdeba.
zrdis dros bavSvi sarZeve kbilebs icvlis.
zrdasruli cxoveli ikvebeba, magram aRar izrdeba.
5. Camowere 5 mcenareuli da 5 cxoveluri sakvebi.
mcenareuli puri brinji kombosto kartofili xili
cxoveluri mwvadi yveli Caxoxbili sosisi karaqi
38
gakveTili 6
Tema: cocxali garemo – cxovelebi
saTauri: cocxali da aracocxali
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma un da SeZ lon cocx a li or ga niz me bis
sxeulebis Zi ri Ta di ma xa si a Teb le bis Ca moT vla;
cocx a li da ara cocx a li sag ne bis gar Ce va.
frinvelisa da ZuZumwovris zo gierTi garegani nawilis
amoc noba da Sedareba;
romelime cxovelis Sesaxeb infor maciis mogroveba,
Tanaklaselebis namuSevrebTan Sedareba/SeEjereba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.II.2. moswavlem unda SeZlos sicocxlis ZiriTadi
niSnebis amocnoba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
CamoTvlis cocxali sxeulebis damaxasiaTebel niSnebs;
irCevs cxovels, akvirdeba da agrovebs informacias –
rogor moZraobs, ikvebeba, sunTqavs, izrdeba, viTardeba
da mravldeba. sakuTar monacemebs adarebs Tanaklase-
lebis namuSevars.
saWiro masala: xelovnuri da gamxmari vardi.
1. cocx a lis da ara cocx a lis gaxsene ba (2-3 wT)
mas wav le be li ax se nebs bav Svebs, rom pir vel klas Si isi ni uk ve ar Cev dnen er Tma ne Tis gan
ra iyo cocx a li da ra – ara cocx a li. ax lac sTxovs, da a sa xe lon cocx a li da ara cocx a li
sxeulebi. ma ga li Te bi daasabuTon, ratom fiqroben ase.
2. saxelmZRvaneloze mu Sa o ba (5-8 wT)
sa xel mZRva ne lo Si gak ve Ti lis Se sa ba mis gver dze mo ce mu lia ori mci re teq sti su ra-
Te biT. moswavleebi unda daakvirdnen su ra Ts, waikiTxon teqsti da gaiazron.
moswavleebma teq stze ase unda imuSaon:
dge ba ori mos wav le. er Ti kiTx u lobs teq stis pir vel mo nak veTs, me o re – us mens. (sxva
mos wav le e bi am dros sa xel mZRva ne lo Si teqsts adev ne ben Tvals). Sem deg me o re mos wav le
gad mos cems wa kiTx u li teq stis Si na arss.
mas wav le be li imis gasarkvevad, Tu ro gor ga i ges mos wav le eb ma teq sti, svams Se kiTx vebs
(ma ga li Tad: ra tom vam bobT, rom cxo ve le bi cocx a li ar se be bi ari an? ro gor fiq robT,
ro me li Seg rZne be bi aqvs ka tas?..). Sem deg ana lo gi u rad amuSaveben teq stis me o re na wi ls,
ra drosac procesSi ori sxva mos wav le erTveba.
3. moswavlis rveulSi mu Sa o ba (2-3 wT)
Sem de gi da va le ba moswavlis rveulSi sruldeba da cocx a li sa da ara cocx a lis erT-
39
maneTisgan gar Ce vas gulisxmobs. samuSao in di vi du a lu rad sruldeba: moswavlem unda
amo i kiTx os sity ve bi da ga a na wi los mo ce mul cxril Si.
4. cocx a lis da ara cocx a lis amoc no ba (2-4 wT)
mas wav le be li bav Svebs sTxovs, da uk vir dnen maT gar Se mo ar se bul sag nebs (klas Si, sko-
lis ezo Si) da Ca moT va lon cocx a li da ara cocx a li sagnebi;
Semdeg klass yofs pirobiTad 2 nawilad da pirvel jgufs sTavazobs, SeTanxmdnen da
daasaxelon konkretuli cocxali sxeuli da CamoTvalon, ris gakeTeba SeuZlia mas (mag-
aliTad, siaruli, sakvebis miReba, saubari).
meore jgufma moifiqros da daasaxelos aracocxali sxeuli (magaliTad, burTi, magida,
Tojina) da moifiqron, ris gakeTeba SeuZlia am ukanasknels.
sabolood bavSvebi unda mividnen daskvnamde, rom aracocxal sxeulebs TavisiT raimes
gakeTeba ar SeuZliaT, maTi aqtivoba damokidebulia raime zemoqmedebaze, magaliTad,
Tojinas amoZravebs adamiani, burTi gagordeba, Tuki xels vkravT da a.S.
5. muSaoba wyvilebSi (3-5 wT)
gakveTilis bolos, saxelmZRvaneloSi mocemuli davaleba umjobesia, wyvilebSi Sea-
srulon. amisTvis maswavlebeli sTxovs bavSvebs, gaecnon savarjiSos pirobas, ifiqron,
imsjelon da daasaxelon cxovelis sxeulis nawilebi. calke gamoyon is nawilebi, rom-
lebic orive cxovels aqvs.
davalebis Sesrulebis Semdeg sasurvelia yuradRebis gamaxvileba sxeulis msgavsi
daniSnulebis nawilebze (fexi – TaTi, drunCi – niskarti, bumbuli – bewvi) da maT fun-
qciebze (moZraoba, ynosva, sakvebis miReba, siTbos SenarCuneba).
6. Seavse cxrili (6-7 wT)
rveulSi mocemuli meore savarjiSo, moswavleebma sasurvelia individualurad Seas-
rulon. maT +-iT unda aRniSnon da cxrilSi daafiqsiron mocemuli cxovelebis nawilebi.
bolos imarTeba prezentacia.
7. xelovnuri da bunebrivi (2-3 wT)
moswavlis rveulSi mocemuli me-3 savarjiSo, sasurvelia, moswavleebma Seasrulon
wyvilSi. sakiTxis ukeT aRsaqmelad, maswavlebelma TvalsaCinoebisTvis unda moitanos
xelovnuri da gamxmari vardi. igi sTxovs moswavleebs yuradRebiT daakvirdnen sxeulebs,
Semdeg ki kiTxviT mimarTavs maT: Tqveni azriT, ra gansxvavebaa xelovnursa da gamxmar
yvavils Soris?
Tu bavSvebs gauWirdaT pasuxis gacema, maswavlebeli Tavad exmareba maT, ganasxvaon
erTmaneTisgan xelovnuri (anu sxeuli, romelic arasdros yofila cocxali) da gamxmari
(romelic odesRac cocxali iyo). Semdeg ki moswavleebi asruleben me-3 davalebas.
8. gakveTilis Sejameba (1-2 wT)
maswavlebeli mokled Seajamebs am gakveTilze SeZenil codnas.
sarekomendacio videoresursi: https://www.slideshare.net/natiagvilia/ss-73019707
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
bu neb ri vi da xe lov nu ri sag ne bi
mas wav le be li bav Svebs uxsnis, rom ara cocx a li sag ne bi dan zo gi er Ti bunebaSi TavisTavad
arsebobs (qva, wya li, mi wa...), zo gic ada mi a nis xe liT aris Seq mni li, anu xe lov nu ria (mer-
xi, da fa, wig ni, fex sac me li...). mos wav le eb ma un da Ca moT va lon klas Si ar se bu li ada mi a nis
xe liT Seq mni li sag ne bi.
40
gakveTili 7
Tema: cocxali garemo – cxovelebi
saTauri: cxo ve le bic iz rde bi an
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma SeZ lon organizmis zrdisTvis aucilebeli
pirobebis gacnobiereba;
zrdis procesis dros arsebuli cvlilebebis aRwera;
zrdasruli cxovelebisa da maTi naSierebis Sedareba;
konkretuli organizmis sasi coc xlo moTxovnilebebze
msjeloba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.II.2. moswavlem unda SeZlos sicocxlis ZiriTadi
niSnebis amocnoba.
bun.II.3. moswavlem unda SeZlos organizmebisaTvis gare-
mos mniSvnelobaze msjeloba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
CamoTvlis cocxali sxeulebis damaxasiaTebel niSnebs;
adarebs erTmaneTs zrdasrul cxovelebsa da maT naSier-
ebs, aRwers zrda-ganviTarebis procesSi momxdar (mag.,
zomis, feris, safarvelis) cvlilebebs;
agrovebs informacias da msjelobs konkretuli organ-
izmis sasicocxlo moTxovnilebebis (sakvebi, wyali, niad-
agi, haeri, TavSesafari) Sesaxeb;
saWiro masala: fe ra di fan qre bi an flo mas te re bi.
1. saxelmZRvaneloze mu Sa o ba (6-7 wT)
mas wav le be li svams sadiskusio kiTx vebs:
– ro gor ggo ni aT, cxo ve le bi Tu iz rde bi an?
– aRwere, zrdis dros ra cvlilebebi SeiniSneba, rogorc garegnuli, ise qcevis Tval-
sazrisiT cxo ve le bSi?
am kiTx vebs eZR vne ba gak ve Ti lis mTe li Si na ar si da aq ti vo be bi.
Tav da pir ve lad mos wav le e bi saxelmZRvaneloSi un da da uk vir dnen da amo ic non wi wi la
da ma ma li, da ad gi non maT So ris msgav se ba da gan sxva ve ba, anu riT gva nan da gan sxvav de bi an
isi ni er Tma ne Tis gan (for ma, wo na, fe ri, zo ma, sxe u lis na wi le bi... anu ga reg nu li niS ne bi),
isa ub ron ag reT ve maT xma sa da sak veb ze, sa sur ve lia isa ub ron maT qce va zec, sa va ra u dod:
ma ma li – me di du ri, gabR en Zi li, avi, ded le bis dam cve li, yoy lo Ci na... wi wi la mSiSara, wi vis,
de dis kal Ta saa amo fa re bu li, mxda li, usu su ri...
2. cxovelebi da maTi naSierebi (8-10 wT)
da va le bis mi za ni a, moswavlem gaacnobieros, rom sxva das xva cxo ve lis na Si e ri z rdas-
Tan er Tad mSo bels em sgav se ba da da a sa bu Tos es az ri mis sa xel mZRva ne lo Si mocemuli
suraTebis safuZvelze.
mas wav le be li:
– ga ni ca da Tu ara cvli le be bi wiwilam, ir mis nuk rma, Tavkombalam zrdis pro ces Si?
– Tqve ni az riT, ra Se ec va la TiToeul maTgans zrdis pro ces Si?
41
3. mu Sa o ba jgu feb Si (6-8 wT)
mas wav le be li klass yofs 4-5-ka ci an jgu fe bad. Sem deg mo ri ge o biT ga moh yavs 3 mos wav-
le: er Tia `wi wi la~, me o re – `nuk ri~, me sa me – `Tavkombala~.
Ti To e ul ma jguf ma mo ri ge o biT un da da us vas am `cxo ve lebs~ 2-2 kiTx va. `wi wi la~,
`Tavkombala~ da `nuk ri~ SeZ le bis dag va rad asa xi e re ben am cxo ve lebs, maT rols irgeben,
da aqe dan ga mom di na re, pa su xo ben das mul Se kiTx vebs. sasurvelia, yuradReba gamaxvildes
im saSiSroebebze, romlebsac isini ganicdian (mtacebeli, Tevzi).
4. rveulSi mu Sa o ba (4-5 wT)
moswavlis rveulSi mo ce mu li pir ve li da meore sa var ji Sos Ses ru le bis Sem deg, mos-
wav le e bi ac no bi e re ben, rom cxo vels zrdi sa da ar se bo bis Tvis sWir de ba ha e ri, sak ve bi,
wya li da sacx ov re be li ga re mo (am Sem Txve va Si – tye).
aq ve mo ce mu lia la bi rin Ti, ro mel zec mu Sa o ba, vfiq robT, bav Svebs ga a xa li sebs. igi
ga nu vi Ta rebs maT lo gi ku ri da war mo sax vi Ti az rov ne bis unar -Cve vebs.
5. damoukidebeli samuSao (5-8 wT)
moswavleebma unda Seasrulon gakveTilis bolos mocemuli savarjiSo. gadaiweron
winadadebebi, Casvan gamotovebuli sityvebi da waikiTxon dasrulebuli winadadebebi.
6. gak ve Ti lis Se ja me ba (1-2 wT)
mas wav le be li mok led aja mebs am gak ve Til ze Se Ze nil cod nas.
7. saSinao davaleba
Semdegi gakveTilisTvis moitanon cxovelebisa da maTi naSierebis amsaxveli fotoebi
an saTamaSoebi.
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
mas wav le bels klas Si Se moh yavs ro me li me cxo ve lis na Si e ri (knu ti, lek vi, wi wi la...)
aTvalierebinebs bavSvebs da svams EkiTxvebs:
– ra sWir de ba am pa ta ra ar se bas imis Tvis, rom ga i zar dos?
– ro gor Se ic vle ba igi zrdis pro ces Si?
an aCvenebs dokumentur saswavlo-SemecnebiT films, Tu SesaZlebelia. sasurvelia
qalaqSi mcxovrebi moswavleebi maswavlebelma waiyvanos kontaqtur zooparkSi.
gakveTili 8
Tema: cocxali garemo – cxovelebi
saTauri: Sinauri cxovelebi – ZuZumwovrebi
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma SeZ lon Sinauri cxovelebis amocnoba da
dasaxeleba;
Sinauri cxovelebis naSierebis amocnoba da dasaxeleba;
adamianisTvis Sinauri cxovele bis mniSvnelobis gacno-
biereba;
cxovelebisadmi mzrunvelobiTi damokidebulebis Camoy-
alibeba;
cxovelebTan urTierTobisas usafrTxoebis wesebis
dacvis aucileblobis gacnobiereba.
42
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba;
bun.II.2. moswavlem unda SeZlos sicocxlis ZiriTadi
niSnebis amocnoba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas;
CamoTvlis cocxali sxeulebis damaxasiaTebel niSnebs;
irCevs cxovels, akvirdeba da agrovebs informacias –
rogor moZraobs, ikvebeba, sunTqavs, izrdeba, viTardeba
da mravldeba. sakuTar monacemebs adarebs Tanaklase-
lebis namuSevars;
adarebs erTmaneTs zrdasrul cxovelebsa da maT naSie-
rebs, aRwers zrda-ganviTarebis procesSi momxdar (mag.,
zomis, feris, safarvelis) cvlilebebs.
1. Sesavali saubari (4-5 wT)
maswavlebeli bavSvebs Seaxsenebs, rom Cveni sakvebi Sedgeba rogorc mcenareuli, ise
cxoveluri produqtebisagan. Semdeg pedagogi sTxovs moswavleebs, gadaSalon moswavlis
wigni gakveTilze, romelzec dRis meniu Seadgines:
– gaixseneT, romelia mcenareuli sakvebi?
– romeli sakvebia cxoveluri?
– Tqveni azriT, yvela cxoveli gvamaragebs sakvebi produqtiT?
2. saxelmZRvaneloze muSaoba (6-8 wT)
maswavlebeli sTxovs moswavleebs, gadaSalon saxelmZRvanelo da CamoTvalon (daasaxe-
lon) suraTze gamosaxuli cxovelebi, Semdeg mocemuli suraTebis mixedviT gaarkvion,
romeli cxoveli uzrunvelyofs adamianebs sakvebiT.
(maswavlebelma ar SeiZleba gamoiyenos arasworad damkvidrebuli gamoTqma `cxoveli
da frinveli~ an `Sinauri cxovelebi da frinvelebi~, es gamoTqma arasworia; cxovelTa
samyaro moicavs nadir-frinvels, qvewarmavlebs, Tevzebs, mwerebs da sxv.
ase rom, roca vambobT `Sinauri (an gareuli) cxovelebi~, masSi igulisxmeba rogorc
ZuZumwovrebi, ise frinvelebi. es gakveTili Sinaur ZuZumwovar cxovelebs eTmoba.
Semdeg maswavlebeli ekiTxeba moswavleebs: `ra saerTo saxeli aqvs am cxovelebs?~
moswavleebi advilad mixvdebian, rom isini Sinauri cxovelebi arian.
3. diskusia (8-10 wT)
davalebis Sesrulebis Semdeg maswavlebeli ekiTxeba moswavleebs:
– xom ar iciT, ra mouva Zroxas, Tu balaxi moakldeba?
– rogor imoqmedebs es adamianze?
– ra hqvia im nagebobas, romelSic Sinauri cxovelebi binadroben? (boseli, budrugana,
saqaTme, farexi, Tavla).
Tavis mxriv, maswavlebelma saubari ise unda warmarTos, rom gamoikveTos is movaleo-
bebi, romlebic adamianebs ekisrebaT Sinauri cxovelebis mimarT. sasurvelia, moswavleebma
43
gamoTqvan mosazreba, Tu ra Sedegi SeiZleba mohyves sxvadasxva organizmis sasicocxlo
moTxovnilebebis SezRudvas.
4. Sinauri cxovelebis naSierebis gacnoba (8-10 wT)
maswavlebeli sTxovs moswavleebs saxelmZRvanelos meore gverdze mocemuli savarjiSos
gacnobasa da Sesrulebas. savarjiSoSi dawyvilebulia Sinauri cxovelebi da maTi naSierebi.
moswavlem unda amoicnos da daasaxelos cxoveli da misi naSieri.
maswavlebels SeuZlia moswavleebi amuSaos rogorc individualurad, ise wyvilebSi.
samuSaos meore etapi eTmoba im ilustraciebis, suraTebis gamofenis mowyobas, romlis
motanac maT wina gakveTilze daevalaT. isini paralelurad saubroben TiToeul fotoze
gamosaxul cxovelsa da mis naSierze.
5. usafrTxoebis wesebis SemuSaveba (4-5 wT)
maswavlebeli aRniSnavs, rom cxovelebTan urTierTobas Tavisi wesebi aqvs, raTa arc
cxoveli daziandes, arc adamiani. amitom sTxovs moswavleebs, iqve moifiqron da Camoayali-
bon, magaliTad, ZaRlTan usafrTxo urTierTobis wesebi. am wesebis mofiqrebaSi bavSvebs
maswavlebelic unda daexmaros. is sTavazobs aseT variants: TiToeuli wesi unda daiwyos
sityvebiT – `ar SeiZleba ZaRlTan (an ZaRlis) ......~.
6. gakveTilis Sejameba (1-2 wT)
maswavlebeli mokled Seajamebs gakveTilze Seswavlil sakiTxebs
rubrika `ifiqre~ bavSvs kidev erTxel daafiqrebs cxovelze zrunvisa da movlis aucile-
blobis Sesaxeb. Tu moswavlem Tavad ver gasca kiTxvaze pasuxi (veterinari), daavaleT,
rom hkiTxos mSoblebs, ufrosebs da daimaxsovros.
sarekomendacio videoresursi: https://www.youtube.com/watch?v=zTLkl__kxBk
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
maswavlebeli mimarTavs klass: `miuxedavad imisa, sofelSi cxovrobT Tu qalaqSi, Sin-
aur cxovelebTan urTierToba yvelas gqoniaT an gaqvT. zogs Sin gyavT romelime Sinauri
cxoveli, Tu Tqven ar gyavT, SesaZloa mezobels an megobars hyavdes. bevri ram gagigiaT
Sinaur cxovelebze tele Tu radiogadacemebidan, bevri ram – wignSi wagikiTxavT, bevr
rames skolaSi swavlobT...
gaixseneT da gviambeT Sinaur cxovelebTan dakavSirebuli raime saintereso ambavi,
romlis uSualo monawile an TviTmxilvelic Tqven iyaviT~.
monawileoba yvela msurvels SeuZlia. moswavleebs mofiqrebisTvis eZlevaT gansaz-
Rvruli dro (2-3 wT). maswavlebelma umjobesia es aqtivoba Caataros e.w. jadosnuri mik-
rofonis saSualebiT, roca erTi monawiledan meores gadaecema `mikrofoni~ (vTqvaT,
kalami).
`sakuTari~ ambebis mosmenis Semdeg maswavlebeli kiTxviT mimarTavs klass:
– Tu SegimCneviaT, rogor zrunavs Tavis naSierze Tqven mier dasaxelebuli cxoveli
(ZaRli, kata, Zroxa, qaTami...)?
– adamianebi Tu zrunaven Sinaur cxovelebze? rogor?
– vis migiRiaT monawileoba Sinauri cxovelis movlaSi? rogor uvlidiT? sasiamovnoa
Tu ara es procesi?
44
gakveTili 9
Tema: cocxali garemo – cxovelebi
saTauri: tyis nadiri
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma SeZ lon tyeSi mobinadre zogierTi nadi ris
amocnoba da dasaxeleba;
Sinaur da gareul cxovelebs So ris mTavari gansxvavebis
gacnobiereba;
tyis nadirTa naSierebis amocnoba da Sedareba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.2. moswavlem unda SeZlos sicocxlis ZiriTadi
niSnebis amocnoba.
bun.II.3. moswavlem unda SeZlos organizmebisaTvis gare-
mos mniSvnelobaze msjeloba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: adarebs erTmaneTs zrdasrul cxovelebsa da maT naSier-
ebs, aRwers zrda-ganviTarebis procesSi momxdar (mag.,
zomis, feris, safarvelis) cvlilebebs;
agrovebs informacias da msjelobs konkretuli organ-
izmis sasicocxlo moTxovnilebebis (sakvebi, wyali, niad-
agi, haeri, TavSesafari) Sesaxeb;
lokalur garemoSi ikvlevs organizmebis sxvadasxva
sabinadros (mag., soro, bude, saxli), aRwers maTi agebis
Taviseburebebs.
saWiro masala: feradi flomasterebi an fanqrebi; videomasala.
1. Sesavali saubari (4-5 wT)
gakveTilis dasawyisSi maswavlebeli svams SekiTxvas:
– Sinauri cxovelebis garda, romeli cxovelebis dasaxeleba SegiZliaT?
bavSvebi asaxeleben daTvs, mgels, loms da a.S. SeiZleba vinmem axsenos `gareuli cxovele-
bi~. Tu gareuli cxovelebi ar axsenes, maswavlebeli ikiTxavs:
– ZaRli Sinauri cxovelia. daTvi?
– Zroxa Sinauria. mgeli?
ase miiyvans bavSvebs cnebamde `gareuli cxovelebi~. amis mere maswavlebeli axal kiTx-
vas svams:
– Tqveni azriT, ra gansxvavebaa Sinaur da gareul cxovelebs Soris?
msjelobiTa da azrTa SejerebiT moswavleebi pedagogma unda miiyvanos daskvnamde,
rom Sinaur cxovelebs adamiani uvlis da patronobs (kvebavs, uwyobs sacxovrebels da
sxv.), gareuli cxovelebi ki adamianisgan damoukideblad cxovroben.
2. saxelmZRvaneloze muSaoba (5-7 wT)
maswavlebeli SesTavazebs bavSvebs gareuli cxovelebis erTi nawilis – tyis nadir-
Ta – gacnobas. amisTvis moswavleebma unda gadaSalon saxelmZRvaneloebi da Seasrulon
davaleba (nadirTa saxelebis amocnoba).
tye gareuli cxovelebis saxlia. Tumca maT aqac esaWiroebaT sabinadros mowyoba,
sadac Tavs daculad igrZnoben, naSierebs gamozrdian, sicivisgan Tavs daicaven da a.S.
Tu iciT, ra hqvia daTvis sabinadros? (bunagi)
meliis, Tagvis? (soro)
Citis? (bude)
ciyvis? (fuRuro)
WianWvelis? (bude)
45
Tu iciT, ra masalas iyeneben cxovelebi sabinadros asaSeneblad?
ra mizans emsaxureba TavSesafari?
(STamomavlobis gamozrdas, gamozamTrebas)
3. TamaSi – cxovelebis amocnoba (5-8 wT)
maswavlebeli moswavleebs ukiTxavs Cvens tyeebSi mobinadre ramdenime nadiris mokle
daxasiaTebas; bavSvebma TiToeuli daxasiaTebis Semdeg unda imsjelon, gamoicnon, romel
cxovelzea saubari, wyvilebSi imsjelon da cxovelTa saxelebi furcelze Camoweron svetSi.
I. `igi Ramis cxovelia, Tumca zogjer dRisiTac gamodis sanadirod. mas aravisi eSinia,
ar imaleba, Tumca swrafad ver darbis. mxedveloba cudi aqvs, ynosva – kargi. nadirobisas
Zalze marjvea. igi tyeSi spobs uamrav mavne mwers da maT matlebs, arc Sxamian gvelebs
indobs. misi saimedo iaraRia grZeli da wvetiani eklebi, romliTac mTeli sxeuli aqvs
dafaruli~. (zRarbi)
II. `misi miwisqveSa labirinTi mravali xvrelisgan Sedgeba. sakvebis ZebnaSi is dRedaRam
dauRalavad Txris da axali gzebi gahyavs. zogjer miwis zedapirzec amodis, rom daiWiros
matli an Wiayela. msxverpls soroSi miaTrevs da iq Seeqceva~. (Txunela)
III. `es nadiri Cveni tyeebis binadarTa Soris yvelaze didia. ikvebeba rogorc mcena-
reuli, ise cxoveluri sakvebiT. iSviaTad Sinaur pirutyvsac esxmis xolme Tavs – ramden-
jer dauglejia Zroxa Tu xari. misi sayvareli saWmelia Tafli. Tu fuRuro naxa, sadac
veluri futkaria, TafliT pirs Caigemrielebs. zamTarSi Tovlis qveS, bunagSi, wevs da
sZinavs~. (daTvi)
IV. `es cxoveli tyis namdvili mSvenebaa. mkvrivi, msubuqi tani, koxta, swori fexebi,
lamazi Tavi da didi Savi Tvalebi, patara wvetiani rqebi da mokle kudi aqvs. misi sakvebia
balaxi, xili, rko, soko; zamTarSi, Tu ipova, Tivasac Seeqceva. didTovlobis dros Zalian
uWirs da zogjer daxmarebisTvis sofels akiTxavs.
misi Tavdacvis erTaderTi saSualeba swrafi fexebia. igi ise swrafad darbis, mgelic
ver eweva advilad. misi mteria agreTve focxveri, daTvi da mTis arwivi~. (Sveli)
kiTxvis dasrulebis Semdeg maswavlebeli dafaze Camowers swor pasuxebs (zRarbi,
Txunela, daTvi, Sveli) da sTxovs moswavleebs, Seamowmon TavianTi pasuxebi. Tu romelime
nadiris amocnoba bavSvebis did nawils gauWirda, maswavlebeli damatebiT informacias
awvdis da swor pasuxamde mihyavs moswavleebi.
4. zogierTi nadiris naSieris gacnoba (8-10 wT)
maswavlebeli sTxovs moswavleebs saxelmZRvaneloSi gakveTilis meore gverdze moce-
muli davalebis gacnobasa da Sesrulebas. moswavleebma unda amoicnon da daasaxelon
nadiri da misi naSieri.
savarjiSos Semdegi etapia cxovelebsa da maT naSierTa Soris msgavsebisa da gansx-
vavebis aRmoCena-dafiqsireba.
5. moswavlis rveulSi muSaoba (4-5 wT)
samuSao grZeldeba moswavlis rveulSi. moswavleebi damoukideblad asruleben
savarjiSos. isini eZeben miniSnebas, ris safuZvelzec askvnian, rom pirvel SemTxvevaSi
zedmetia Zroxa – radgan igi Sinauri cxovelia; meore SemTxvevaSi zedmetia xorTumi,
radgan yvela danarCeni cxovelTa kudebia. moswavleebi xvdebian, rom spilos xorTums
sul sxva funqcia aqvs da miuxedavad garegnuli msgavsebisa, kudTan araferi aqvs saerTo.
savarjiSos Sesrulebis da Semowmebis Semdeg maswavlebeli sTxovs moswavleebs, daas-
abuTon TavianTi mosazrebebi.
6. gakveTili bunebaSi (4-5 wT)
Tu maswavlebels dro saSualebas aZlevs, sasurvelia, bolo 5 wuTi moswavleebi ezoSi
gaiyvanos, sadac isini Tavad daakvirdebian cxovelTa sabinadroebs (Citis da WianWve-
46
las budeebs), SeZlebisdagvarad gamoikvleven maT da Semdegi gakveTilisTvis isaubreben
nanaxis Sesaxeb. Tu gakveTilze es ar moxerxda, SeiZleba es davaleba Sin Seasrulon da
moemzadon prezentaciisTvis.
7. saSinao davaleba
plastilinisgan gamoZerwon sasurveli cxovelis modeli, momdevno gakveTilisTvis
ki warmoadginon da isaubron, ra sWirdeba am cxovels sicocxlisTvis.
8. gakveTilis Sejameba (4-5 wT)
gakveTilis Sejamebis Semdeg maswavlebeli sTxovs moswavleebs, mSoblebsa da ojaxis
sxva wevrebTan erTad, gaecnon rubrikas `es sainteresoa!~ da maTi daxmarebiT moiZion
saintereso istoria.
sarekomendacio videoresursi: https://www.youtube.com/watch?v=HwPeYXwcwXk&feature
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
varjiSi dajgufebaze
maswavlebeli dafaze xazavs or orsvetian cxrils, Semdeg moswavleebs sTxovs, saxel-
mZRvaneloSi naxsenebi tyis nadiri daajgufon:
a) I cxrilSi – rqosan da ararqosan cxovelebad.
b) II cxrilSi – didi tanis nadirad da patara tanis nadirad (moswavleebi xvdebian, rom
erTi da igive sagnebi (am SemTxvevaSi, cxovelebi) sxvadasxva niSnis mixedviT gansxvavebu-
lad SeiZleba dajgufdnen.).
gakveTili 10
Tema: cocxali garemo – cxovelebi
saTauri: tyis nairsaxeobebi
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma SeZ lon wiwvovani da foTlovani tyeebis
garCeva da dasaxeleba;
xis saxelis mixedviT tyis saxe lis warmoeba (mag. naZvi –
naZv nari);
tyis nadiris sacxovrebeli garemos gacnobiereba;
ilustraciis mixedviT nadiris nakvalevis amocnoba,
erTmaneTisgan garCeva;
konkretuli organizmis sasi cocx lo moTxovnilebebis
Sesaxeb informaciis Segroveba da msjeloba;
dakvirvebisa da kvleviTi unar-Cvevebis ganviTareba;
kvlevis Sedegebis wardgenisas komunikaciis sxvadasxva
formis gamoyeneba;
konkretuli organizmisTvis saarsebo garemos modelis
Seqmna;
sufTa garemos aucileblobasa da mniSvnelobaze msjeloba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.II.2. moswavlem unda SeZlos sicocxlis ZiriTadi
niSnebis amocnoba.
bun.II.3. moswavlem unda SeZlos organizmebisaTvis gare-
mos mniSvnelobaze msjeloba.
47
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
irCevs cxovels, akvirdeba da agrovebs informacias
rogor moZraobs, ikvebeba, sunTqavs, izrdeba, viTardeba
da mravldeba. sakuTar monacemebs adarebs Tanaklase-
lebis namuSevars;
agrovebs informacias da msjelobs konkretuli organ-
izmis sasicocxlo moTxovnilebebis (sakvebi, wyali, niad-
agi, haeri, TavSesafari) Sesaxeb;
qmnis konkretuli organizmisaTvis saarsebo garemos
models (mag., Canaxats, aplikacias an sxvadasxva masal-
isgan, magaliTad, plastilinisagan damzadebul kompo-
zicias);
msjelobs garemos mniSvnelobaze misi janmrTelobisaT-
vis (mag., ganiavebuli saklaso oTaxi, sufTa sacxovre-
beli).
saWiro masala: feradi fanqrebi an flomastrebi, makrateli, webo, Tabax-
is furceli, 1 cali formati.
1. saxelmZRvaneloze muSaoba (2-3 wT)
maswavlebeli gakveTils iwyebs davalebis SemowmebiT da sTavazobs moswavleebs, mota-
nili modelebiT Seqmnan sakuTari zooparki, ganaTavson cxovelebi Sesaferis volierebSi
da moawyon saklaso gamofena. SeEmdeg ki mimarTavs klass:
– gaixseneT, ra hqvia adgils, sadac bevri xe erTad izrdeba.
– romeli yofilxarT tyeSi?
– sasiamovnoa tyeSi seirnoba? ratom?
– xeebis garda, kidev ra izrdeba tyeSi? (buCqebi, balaxebi, sokoebi).
Semdeg maswavlebeli dasZens, rom zogierT tyeSi mxolod wiwvovani xeebi izrdeba,
zogSic – mxolod foTlovani. iseTi tyeebic gvxvdeba, sadac wiwvovani xeebic aris da
foTlovanic. am tyeebs saxelebic gansxvavebuli aqvT. saxelmZRvaneloSi samive saxis
tyis suraTia mocemuli. moswavleebma unda gadaSalon saxelmZRvaneloebi da daadginon,
romel suraTzea foTlovani tye, romelze – wiwvovani da daasaxelon. bolo suraTis
mixedviT maT unda axsnan, ras niSnavs Sereuli tye?
2. tyis Seqmna saklaso oTaxSi (10-12 wT)
maswavlebeli bavSvebs Seaxsenebs, rom pirvel klasSi maT e.w. `tye~ Seqmnes, romelic
Sereuli tye gamovida. amjeradac sTavazobs msgavs samuSaos da amisTvis urigebs Taba-
xis Suaze gayofil furclebs, romlebzec moswavleebma xe unda daxaton da gaaferadon.
SeuZliaT airCion is xe, romelic skolis ezoSi dgas, an nebismieri sxva. Semdeg moswav-
leebi gamoWrian TavianT xeebs da morigeobiT gadian kedelze damagrebul didi formatis
qaRaldTan, romelzec maswavleblis daxmarebiT TavianT `xes~ awebeben.
vinaidan bavSvebi sxvadasxva dros moandomeben daxatvasa da gamoWras, yvelas erTad
ar mouwevs kedelTan muSaoba. pedagogi unda daexmaros maT, raTa erTmaneTs xeli ar
SeuSalon. ase iqmneba `tye~ saklaso oTaxSi. dasasrul, maswavlebeli ekiTxeba, Tu rogori
tye miiRes. rogori Crdili iqneba am tyeSi?
48
3. cxovelebis tyeSi dabinaveba (8-10 wT)
maswavlebeli svams kiTxvas:
– Tqveni azriT, ra aklia am tyes?
bavSvebi advilad xvdebian, rom tyes aklia nadiri.
– modiT, SevavsoT, davasaxloT Cveni tye. amisTvis gadaSaleT moswavlis rveulis dan-
arTi (danarTi 8), moZebneT tyis binadarTa suraTebi (es im nadirTa suraTebia, romlebic
maT wina gakveTilze Seiswavles).
moswavleebi pouloben tyis nadirTa suraTebs. moswavlem unda amoarCios mxolod
erTi maTgani, gamoWras da daabinaos maT mier adre Seqmnil tyeSi (kedelze an forma-
tze). sanam bavSvebi muSaoben, maswavlebelma flomasteriT sadme, tyesTan axlos, mdinare
unda daxatos. cxovelebis tyeSi ganlagebisas maswavlebelma unda akontrolos procesi,
raTa moswavleebma erTmaneTs xeli ar SeuSalon da SeTanxmebulad imuSaon. (Tu klasSi
moswavleTa raodenoba mcirea, maswavlebels SeuZlia or-or suraTze amuSaos bavSvebi).
ase gacocxldeba `saklaso tye~.
4. saxelmZRvaneloze muSaoba (6-7 wT)
Semdeg maswavlebeli svams kiTxvas:
– Tqveni azriT, ratom Cavxate Cvens tyeSi mdinare?
pasuxebi, albaT, sxvadasxva iqneba; savaraudod, mdinaris wyliT cxovelebi wyurvils
iklaven. maswavlebeli udasturebs, rom es marTlac asea – wyurvilis mosaklavad didi
nadiri zogjer tyidanac ki gamodis da mdinares miaSurebs xolme. am dros Sveli da iremi
Zalze frTxilad unda iyvnen, raTa mtacebeli cxovelebis sakbilo ar gaxdnen.
maswavleblis davalebiT moswavleebi kvlav gadaSlian saxelmZRvaneloebs me-11
gakveTilze da naxats akvirdebian. maswavlebeli ambobs:
– rogorc Cans, am mdinaresTan ukve yofilan cxovelebi. Tqveni azriT, ra migvaniSnebs
amas?
bavSvebi xvdebian, rom mdinaris piras darCenili nafexurebi amis dasturia. maswavle-
beli kvlav mimarTavs maT:
– maS, modiT, daukvirdiT am nafexurebs da gamoicaniT, romeli nakvalevi romel cxov-
els ekuTvnis. Tqveni mosazrebebi wyvilebma erTmaneTs gauziareT.
bavSvebi msjeloben, adareben, erTmaneTs uTanxmdebian da emzadebian prezentaciisTvis.
5. saklaso diskusia (2-3 wT)
Tqveni azriT, SeeqmnebaT Tu ara saSiSroeba tyis binadarT, Tu mdinare dabinZurda
sayofacxovrebo an qimiuri narCenebiT?
6. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)
maswavlebeli Seajamebs gakveTils. saxelmZRvaneloSi mocemuli martivi savarjiSos
Sesruleba sasurvelia, gakveTilzeve moeswros. Tu es ar moxerxda, maswavlebeli am dava-
lebis Sin Sesrulebas sTxovs bavSvebs.
sarekomendacio videoresursi: https://youtu.be/aqyHpkst3_Y
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
maswavlebeli gamarTavs saklaso diskusias Semdegi kiTxvebis gamoyenebiT:
– Tqveni azriT, ratom gaCnda es nakvalevi?
– romeli mimarTulebiT midioda daTvi?
– nela midioda daTvi Tu Cqara? ratom fiqrobT ase?
– romeli mimarTulebiT midioda Sveli?
– rodis moZraobda Sveli Cqara? ratom fiqrobT ase?
– Tqveni azriT, daTvi ufro adre iyo mdinareze Tu Sveli? ratom fiqrobT ase?
(bavSvebma dakvirvebis Sedegad sasurvelia gamoicnon, rom nafexurebi darCa svel
49
qviSaze; daTvi mdinareze gadavida da wavida, misi nafexurebi erTmaneTTan axlosaa da
Tanabrad daSorebuli – e.i. nela midioda; Svlis nakvalevi mowmobs, rom is frTxilad
mivida mdinaremde, iq mibrund-mobrunda – albaT safrTxe igrZno da didi naxtomebiT,
swrafad gavarda ukan, tyisken; rogorc Cans, Svelma wyalze gadasuli daTvis suni igrZno
da gaiqca. e.i. daTvi ufro adre misula mdinareze).
gakveTili 11
Tema: cocxali garemo – cxovelebi
saTauri: frinvelebi
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma SeZ lon praqtikul aqtivobebSi monawi leoba
da kvleviTi unar-Cvevebis demonstrireba;
sxeulebis amocnoba, aRwera/da xarisxeba;
sxeulis damaxasiaTebeli niSnebis CamoTvla/gamocnoba;
cxovelis sacxovrebeli garemos mniSvnelobaze infor-
maciis Segroveba da msjeloba;
konkretuli organizmisTvis saarsebo garemos modelis
Seqmna;
organizmebis sxvadasxva sabinadros aRwera, maTi agebis
Taviseburebebis kvleva.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.II.2. moswavlem unda SeZlos sicocxlis ZiriTadi
niSnebis amocnoba.
bun.II.3. moswavlem unda SeZlos organizmebisaTvis gare-
mos mniSvnelobaze msjeloba.
bun.II.5. moswavlem unda SeZlos sxeulis da misi
Semadgeneli nivTierebis/masalis Tvisebebis dakavSireba
am sxeulis daniSnulebasTan.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas;
CamoTvlis cocxali sxeulebis damaxasiaTebel niSnebs;
irCevs cxovels, akvirdeba da agrovebs informacias
rogor moZraobs, ikvebeba, sunTqavs, izrdeba, viTardeba
da mravldeba. sakuTar monacemebs adarebs Tanaklase-
lebis namuSevars;
agrovebs informacias da msjelobs konkretuli organ-
izmis sasicocxlo moTxovnilebebis (sakvebi, wyali, niad-
agi, haeri, TavSesafari) Sesaxeb;
qmnis konkretuli organizmisaTvis saarsebo garemos
models (mag., Canaxats, aplikacias an sxvadasxva masal-
isgan, magaliTad, plastilinisagan damzadebul kompo-
zicias);
50
lokalur garemoSi ikvlevs organizmebis sxvadasxva
sabinadros (mag., soro, bude, saxli), aRwers maTi agebis
Taviseburebebs;
irCevs nivTierebas/masalas mocemuli daniSnulebis mqone
sxeulis (an misi modelis) dasamzadeblad, msjelobs am
nivTierebebis/masalebis Tvisebebis (mag., sigluve, gam-
Wvirvaloba, drekadoba, tivtivis unari, wyalgamtari-
anoba) Sesabamisobaze sxeulis daniSnulebasTan.
saWiro masala: Tixa, totebi, kenWebi, Tiva, miwa, feradi fanqrebi an flo-
masterebi, saweri kalami, webo, makrateli, videofilmi.
1. saxelmZRvaneloze muSaoba (3-5 wT)
gakveTilis dawyebisTanave maswavlebels yuradReba gadaaqvs saklaso tyeze da ambobs:
– Cveni tye nadiriT ki gaivso, magram iseTi siCumea, rom Zalian mowyenili Cans. Tqveni
azriT, ra aklia am tyes?
bavSvebi gamoTqvamen varaudebs da xvdebian, rom maswavlebeli frinvelebs gulisxmobs.
– modiT, axla is cxovelebi gavicnoT, romlebic dafrinaven da amitom frinvelebs
vuwodebT. Tu survili gaqvT, zogierTi maTgani tyeSi davabinaoT.
moswavleebma unda gadaSalon saxelmZRvaneloebi da daakvirdnen frinvelebis suraTebs.
maswavlebeli dasZens, rom Sinauri frinvelebi maT ician, amitom amjerad gareul frinve-
lebs gaecnobian. suraTebze muSaoba wyvilebSi unda warimarTos – moswavleebma unda
amoicnon gareuli frinvelebi da daasaxelon.
2. frinvelebis tyeSi dabinaveba (10-15 wT)
Semdeg maswavlebeli bavSvebs SesTavazebs moswavlis rveulSi (danarTi 7) frinvelTa
suraTebis moZebnas, gamoWrasa da tyeSi dabinavebas. amasTan, ganumartavs moswavleebs, rom
yvela gareuli frinveli rodi cxovrobs tyeSi (bevri frinveli gaSlil, utyeo adgile-
bSi binadrobs), amitom mxolod zogierTi frTosnis suraTia wignis danarTSi mocemuli.
moswavlem unda amoarCios mxolod erTi maTgani, gamoWras da miuCinos tyeSi adgili (daa-
magros an Caawebos). maswavlebeli, rogorc wina gakveTilebze, akontrolebs moswavleTa
muSaobas e. w. tyesTan (kedelTan).
3. saxelmZRvaneloze muSaoba (3-5 wT)
Semdeg maswavleblis moTxovniT moswavleebi kvlav saxelmZRvaneloebs ubrundebian,
raTa Seasrulon frinvelTa suraTebis zemoT mocemuli davaleba – unda mixvdnen, rom
tyeSi wignSi Caxatuli yvela frinveli ki ar budobs, aramed mxolod isini, romlebic maT
gamoWres da tyeSi daabinaves; esenia: kodala, bu, ofofi, guguli.
maswavlebeli sadiskusiod svams aseT SekiTxvas:
– riT gansxvavdeba nadiri frinvelisagan?
moswavleebi CamoTvlian ganmasxvavebel niSnebs, Tumca SesaZloa, ar axsenon, rom
frinvelebi ZuZumwovrebisgan gansxvavebiT kvercxebs deben da Ceken bartyebs. am gansx-
vavebaze moswavleebi dafiqrdebian, roca gakveTilis meore gverdze mocemul savarjiSos
Seasruleben (romelSic moswavleebma kvercxebTan unda daakavSiron da daasaxelon
cxovelebi, romlebic kvercxiT mravldebian: qaTami, arwivi, mtredi, siraqlema, ping-
vini da mercxali).
4. teqstis mixedviT frinvelebis amocnoba (4-5 wT)
maswavlebeli atarebs nacnob TamaSs cxovelebis amocnobaze. pedagogi kiT xulobs
mcire sididis teqsts, romlis Sinaarsis mixedviT moswavleebma unda amoicnon, romel
frinvelzea saubari.
51
I. `es patara Citebi gazafxulze, Cveulebriv, aprilSi, mofrindebian Cvens qveyanaSi.
maTi saamuri WikWiki aremares acocxlebs da axalisebs. mas adamianis siaxloves uyvars
yofna. gazafxulze dabrunebuli an Zvel budes miakiTxavs, an axals ikeTebs. amisTvis
aivanze, saxlis WerqveS, katisTvis miuwvdomel adgils moZebnis da saxlis Senebas iwyebs:
talaxiT, balaxis ReroebiTa da kenWebiT saocari ostatobiT agebs patara, mkvriv budes.
Semdeg budeSi kvercxebs debs da bartyebs Ceks. am patara frTosans kudmakratelas uwo-
deben~. (mercxali)
II. `es ki tyis ucnauri frinvelia. is TavisTvis budes ar iSenebs, arc bartyebs Ceks.
xSirad una xavT, rogor mifrinavs kvercxiT niskartSi. fiq roben, rom is kvercxs miwaze
debs, Semdeg ki nis kartiT sxva Citis budeSi gadaaqvs. roca romelime mweriWamia Citi
budes cota xniT tovebs, es Cveni ucnauri frinveli maSinve dros ixelTebs, budesTan
mifrindeba da kvercxs Cadebs. budeSi dabrunebuli deda Citi ki verafers amCnevs da
Tavis bartyebTan er Tad am frinvelis bartysac Ceks. ase Ceken, kvebaven da zrdian mis
bartyebs sxva Citebi~. (guguli)
III. `am patara Cits guli TeTri aqvs, zurgi da frTebi – Jangisferi. gansakuTrebiT
uxdeba didi muqi Tvalebi. gazafxulze es frinvelebi maSin brundebian, roca ukve sakmaod
Tbila da buCqebi gamwvanebulia; maT xom bardnarsa da buCqnarSi uyvarT budis keTeba,
gansakuTrebiT izidavT vardis buCqi. bartyebis gamosakvebad isini uamrav mavne mwers da
maT matlebs anadgureben. gazafxulze xSirad ismis xolme maTi mSvenieri galoba, xSirad
galobisTvis es Citi iseT dros arCevs, roca yvela sxva frinveli Cumadaa. diax, isini
RamiTac galoben. didebulia misi galoba, mas sxva vercerTi Citi ver Seedreba~. (bulbuli)
IV. `am frinvels xSirad `tyis eqims~ eZaxian da samarTlianadac. misi mTavari sakvebi
tyis mavne mwerebi da maTi matlebia. xis qerqSi Cabudebul matlebs pirdapir musrs avlebs.
ai, moTavsda xeze da grZnobs, rom qerqSi matlebia Camaluli; Tavis magar niskarts qerqs
urtyams da ismis gabmuli kakuni: tuk-tuk-tuk... roca xvrels gaakeTebs, Cayofs SigniT Tavis
grZel, webovan enas da amohyavs xis mavneblebi. ase `kurnavs~ xes es frinveli~. (kodala)
5. praqtikuli samuSao (1-2 wT)
maswavlebeli klass yofs 4-5-kacian jgufebad. TiToeul jgufs urigebs praqtikuli
savarjiSosTvis momaragebul `saSen~ masalas (Tixas. SesaZloa plastiliniT Secvla, wvril
totebs, Tivas, miwas, kenWebs) da aZlevs davalebas: auSeneT Cits bude. prezentaciisas
sasurvelia daasabuTon, maTi azriT, ratom irCevs am saSen masalas Citi.
6. gakveTilis Sejameba (1-2 wT)
dasasruls maswavlebeli Seajamebs gakveTils da bavSvebs auxsnis gakveTilis bolos
mocemul savarjiSos – `eTanxmebi Tu ara?~ Tu moswavle eTanxmeba romelime winadadebas,
fexze unda adges.
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
im SemTxvevaSi, Tu gakveTilis dro amis saSualebas iZleva, maswavlebelma, sasurve-
lia, moswavleebs waukiTxos vaJa-fSavelas zRapari `CxikvTa qorwili~; kerZod, is patara
monakveTi, romelSic qorwilSi mowveul frinvelebzea saubari.
52
gakveTili 12
Tema: cocxali garemo – cxovelebi
saTauri: mxoxavi cxovelebi
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma SeZ lon qvewarmavlebis amocnoba da dasa-
xeleba;
cxovelebs Soris (qvewarmavlebi, ZuZumwovrebi, frin-
velebi) msgavseba-gansxvavebis dafiqsi reba;
cxovelTa gadaadgilebis saSualebebze saubari.
saWiro monacemebis Segroveba;
komunikaciis sxvadasxva formis gamoyeneba/prezentacia;
cxovelis amorCeva, modelis Seqmna da aRwera;
konkretuli organizmis sasicocxlo moTxovnilebebis
Sesaxeb msjeloba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.II.2. moswavlem unda SeZlos sicocxlis ZiriTadi
niSnebis amocnoba.
bun.II.3. moswavlem unda SeZlos organizmebisaTvis gare-
mos mniSvnelobaze msjeloba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
CamoTvlis cocxali sxeulebis damaxasiaTebel niSnebs;
irCevs cxovels, akvirdeba da agrovebs informacias
rogor moZraobs, ikvebeba, sunTqavs, izrdeba, viTardeba
da mravldeba. sakuTar monacemebs adarebs Tanaklase-
lebis namuSevars;
agrovebs informacias da msjelobs konkretuli organ-
izmis sasicocxlo moTxovnilebebis (sakvebi, wyali, niad-
agi, haeri, TavSesafari) Sesaxeb;
qmnis konkretuli organizmisaTvis saarsebo garemos mod-
els (mag., Canaxats, aplikacias an sxvadasxva masalisgan,
magaliTad, plastilinisagan damzadebul kompozicias).
saWiro masala: videomasala. plastilini. praqtikuli samuSaos masala:
qviSa, kenWebi, flomasterebi, formati)
1. Sesavali saubari da TamaSi gamocnobaze (10-12 wT)
maswavlebeli gakveTils iwyebs saubriT imis Sesaxeb, rom arsebobs zogierTi iseTi
cxoveli, romelic arc nadiria da arc frinveli, Tumca raRaciT nadirsac hgavs da frin-
velsac. saxelmZRvaneloSi am cxovelebis gacnobamde maswavlebeli bavSvebs sTavazobs
maTTvis ukve nacnob TamaSs gamocnobaze – roca pedagogi kiTxulobs cxovelis mokle
daxasiaTebas, moswavleebma ki unda gamoicnon.
moswavleebi muSaoben wyvilebSi, maT saerTo furcelze unda Camoweron daxasiaTebuli
cxovelebis saxelebi (iseve, rogorc analogiur mecadineobebze).
53
I. `es patara cxoveli Zalian swrafad moZraobs da moxerxebulad imaleba qvebs Soris,
balaxebSi an miwis viwro xvrelebSi. amaSi xels uwyobs viwro da wagrZelebuli sxeuli,
romelic grZeli da wvetiani kudiTaa daboloebuli. fexebi imdenad susti aqvs, rom sxeuls
maRla ver swevs, amitom moZraobis dros marto fexebs ki ar eyrdnoba, aramed mucelsac
da kudsac. ase rom, is xoxviT moZraobs~. (xvliki)
II. `mas fexebi ara aqvs, magram mainc swrafad moZraobs. is miwaze xoxavs grZeli, ufexo
sxeulis srialiT. jer daiklakneba, mere ucbad gaimarTeba da win miiwevs. xSirad daxveuli
wevs da mzeze Tbeba. msxverpls an SxamiT klavs an axrCobs da mTlianad ylapavs~. (gveli)
III. `misi sxeuli mTlianad javSniT aris dafaruli. es kolofi gaxsnilia mxolod wina
da ukana nawilSi; win gamodis Tavi da wina fexebi, ukan – ukana fexebi da mokle kudi. zan-
tia da nela dadis. zamTarSi ormos Txris, miwaSi imaleba da gazafxulamde iZinebs~. (ku)
IV. `es veeberTela cxoveli sicocxlis did nawils mdinareSi an tbaSi atarebs. grZeli
da Zlieri kudis daxmarebiT SesaniSnavad curavs. mas cxviris nestoebi da Tvalebi Tavis
zeda mxareze aqvs moTavsebuli. amis gamo SeuZlia odnav amohyos Tavi wylidan ise, rom
isunTqos da aremare aTvalieros; TviTon ki ar Cans, Casafrebulia. sakmarisia, antilopa,
zebra an sxva nadiri wylis dasalevad mivides, rom ucabedad stacebs Tavis uSvelebel
pirs, wyalSi CaaTrevs da basri kbilebiT nakuwebad aqcevs. miwaze is Zalian nela daxoxavs
Tavisi mokle fexebiT; umetesad ki wevs da mzeze Tbeba~. (niangi)
kiTxvis dasrulebis Semdeg maswavlebeli dafaze Camowers swor pasuxebs (xvliki, gveli,
ku, niangi) da sTxovs moswavleebs, Tavad Seamowmon da Seasworon maT mier amocnobili
pasuxebi.
2. saxelmZRvaneloze muSaoba da diskusia (4-5 wT)
maswavlebeli sTxovs bavSvebs, gadaSalon saxelmZRvaneloebi da daakvirdnen mocemul
suraTebs – romeli cxovelia maTTvis nacnobi da romeli ara? moswavleebma mocemuli
sityvebi unda miusadagon cxovelebs da daasaxelon maTi rigiTi nomeri. moswavleTa didi
nawilisTvis varani, albaT, ucnobi iqneba, amitom maswavlebeli mokled mouTxrobs mis
Sesaxeb: `varani didi zomis xvlikia. is zogierT cxel qveyanaSi binadrobs. kunZul komodoze
(indoneziaSi) mcxovrebi varanis sigrZe 3 metrs aRwevs. es saSineli mtacebeli nadirobs
irmebze, gareul Rorebze, sxva cxovelebze. misi nakbeni sasikvdiloa. afrikuli varani
bevrad pataraa, igi mcire zomis cxovelebiTa da niangis kvercxebiT ikvebeba, romlebsac
ostaturad iparavs~.
Semdeg maswavlebeli warmarTavs mokle diskusias Semdegi kiTxvebis gamoyenebiT:
– nadiri dadis an daxtis, frinvelebi – dafrinaven, es cxovelebi rogor moZraoben?
– Tqveni azriT, ratom daarqves maT qvewarmavlebi?
– riT gansxvavdebian qvewarmavlebi frinvelebisgan?
– riT hgavs zogierTi qvewarmavali nadirs? (aqvs oTxi fexi, romelTa meSveobiTac
moZraobs, aqvT kbilebi).
– riT gansxvavdeba qvewarmavali nadirisgan?
(bewvi ara aqvs, mravldeba umetesad kvercxiT, civsisxliania).
SemecnebiTi videofilmis naxvis Semdeg, maswavlebeli svams kiTxvas. Tqveni azriT,
riT gvanan erTmaneTs qvewarmavlebi da frinvelebi?
3. diagramis Sevseba (5-8 wT)
maswavlebeli dafaze paralelurad xazavs e.w. venis diagramas da moswavleebis pasuxebis
mixedviT avsebs mas:
frinveli qvewarmavali
saerTo saerTo
cxoveli
54
4. uZvelesi qvewarmavlebis – dinozavrebis – gacnoba (3-5 wT)
maswavlebeli sTxovs bavSvebs, kvlav gadaSalon saxelmZRvaneloebi da gaecnon rubri-
kas `es sainteresoa!~, romelSic uZveles qvewarmavlebzea saubari. isini Zalian didi xnis
winaT cxovrobdnen dedamiwaze da amowydnen. maTi daRupvis mizezi zustad aravin icis.
moswavleebi suraTebis mixedviT xvdebian, rom saubaria dinozavrebze. moswavleebi
akvirdebian suraTebs, aRiqvamen dinozavrTa zomebs da kiTxuloben maT saxelwodebebs.
TvalsaCinoebis modelis Seqmna
klasi iyofa jgufebad. I-II jgufi formatze qmnis qvewarmavlebis saarsebo garemos
models (mag.: tba, mdinare, udabno da a.S.). moswavleebs SeuZliaT daxaton an webosa da
sxvadasxva masalis saSualebiT (qviSa) Seqmnan magaliTad, udabno, mdinaris sanapiro. III-IV
jgufi gamoZerwavs qvewarmavlebs. sabolood Seiqmneba TvalsaCinoeba – modeli.
aqtivobis Sefaseba
amgvari aqtivobiT moswavleebi kargad gaizreben da gadmoscemen arsebul Tu miRebul
informacias. amjerad ara sityvebiT, aramed TvalsaCinoebiT, romelsac Tavad qmnian. maT
uviTardebaT warmosaxvisa da SemoqmedebiTi unarebi, umaRldebaT motivacia. gamofe-
nis daTvaliereba SeuZliaT sxva klasis moswavleebsac. am dros moswavleebi erTmaneTs
ucvlian informacias.
moswavleebs Seafasebs specialuri `Jiuri@~, romlis SemadgenlobaSi SeiZleba iyvnen
sxva klasis moswavleebi (3-4 mosw.)
savaraudo Sefasebis sqema:
I jgufi II jgufi III jgufi IV jgufi
saukeTeso namuSevari
kargi namuSevari
saSualo namuSevari
aradamakmayofilebeli
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
TamaSi `cxovelebi magidaze~:
maswavlebeli magidaze alagebs gareuli cxovelebis suraTebs, romelTa Soris ram-
denime qvewarmavalia (sul 12-mde cxovelis suraTi). gamosul moswavles eZleva 10 wami
dasakvirveblad da dasamaxsovreblad. Semdeg is unda Sebrundes da daasaxelos maswav-
leblis moTxovniT:
a) qvewarmavlebi, romlebic magidazea;
b) sxva cxovelebi.
Semdeg moswavle magidisken mitrialdeba da ambobs, sworad CamoTvala Tu raime SeeSala.
55
testi 2
1. daakavSire cxoveli mis naSierTan:
cxeni katacxvariZroxaZaRli
lekvibatkanikviciknutixbo
2. CamoTvlili cxovelebi Casvi Sesabamis jgufSi:
lomi, arwivi, niangi, xvliki, daTvi, qori, gveli, pantera, beRura
nadiri lomi daTvi pantera
frinveli arwivi qori beRura
qvewarmavali niangi xvliki gveli
3. suraTze mocemuli cxovelebi xazebiT daakavSire sakuTar nafexurTan.
davaleba ise Seasrule, rom xazebma erTmaneTi ar gadakveTos.
4. amoicani, romelia zedmeti sityva da gadaxaze:
moZraoba sunTqva zrda kiTxva gamravleba kveba
56
gakveTili 13
Tema: cocxali garemo – mcenareebi
saTauri: mcenareebi da maTi nawilebi
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma SeZ lon praqtikul aqtivobebSi monawi-
leoba;
mcenaris ZiriTadi garegani nawi lebis amocnoba da dasa-
xe leba;
sxvadasxva mcenaris nawilebs So ris arsebuli msgavseba-
gansxvavebis dafiqsireba;
martivi xelsawyos gamoyenebiT Seswavlis obieqtze dak-
virveba;
dakvirvebis Sedegebis werilobiTi aRricxva.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.II.2. moswavlem unda SeZlos sicocxlis ZiriTadi
niSnebis amocnoba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
akvirdeba da aRwers mcenareebis zrdis process (mag.,
xorblis aRmonacenis simaRlis matebas), werilobiT an
fotoebis saSualebiT aRricxavs dakvirvebis Sedegebs.
saWiro masala: maswavleblisTvis saWiro masala: blagvi dana, mikrosko-
pi, lupebi, videofilmi.
1. mcenaris nawilebze dakvirveba skolis ezoSi (15-20 wT)
maswavlebeli bavSvebs kidev erTxel miuTiTebs saklaso oTaxSi maT mier Seqmnil tyeze
da svams SekiTxvas:
– ra sWirdeba mcenares arsebobisTvis? (niadagi, haeri, wyali, siTbo, sinaTle). pasuxebs
Camowers dafaze da Seavsebs sqemas:
mcenare
– Tu gaxsovT, ra nawilebi aqvs mcenares?
maswavlebeli sTavazobs moswavleebs, erTad gavidnen skolis ezoSi da iq daakvirdnen
mcenares da mis nawilebs.
maswavlebels organizebulad gahyavs bavSvebi skolis ezoSi, sadac balaxovani da buC-
qovani mcenareebia. moswavleebi yuradRebiT akvirdebian da Seiswavlian sakvlev mcenares,
raSic maT maswavleblis mizanmimarTuli kiTxvebic exmarebaT:
– rogor fiqrobT, yvavilebis garda, ra saerTo ZiriTadi nawilebi aqvs am or mcenares
(miuTiTebs romelime or mcenareze)?
– rogori foTlebi aqvs erTs? meores? (moswavleebma unda Seadaron ara mxolod daT-
valierebiT, aramed SexebiTac).
57
– ra gansxvavebaa am mcenareebis yvavilebs, nayofs Soris (gaixsenon maTi yvavilebi,
daakvirdnen nayofs)?
– Rero romelia? orives erTnairi Rero aqvs?
– Tqveni azriT, Rero riT aris miwaSi Camagrebuli? ra aCerebs mcenares sworad, ratom
ar vardeba mcenare?
– rogor fiqrobT, mcenaris ra nawili gamoCndeba, miwidan rom amoviRoT?
maswavlebeli romelime balaxovan mcenares miwidan frTxilad amoiRebs ise, rom fes-
vebi ar dauzianos (amisTvis mas ubralo blagvi danac gamoadgeba).
– xom xedavT, ra myarad aris fesvebiT miwaSi Camagrebuli. SexedeT rogori fesvebi aqvs;
– modiT axla sxva mcenaris fesvebi vnaxoT, isic aseTia?
maswavlebeli axla sxva saxeobis mcenares amoTxris da bavSvebi akeTeben daskvnas, rom
fesvebs msgavsi niSnebi aqvT (magaliTad, datotvilia), magram zomiTa da formiT gansx-
vavdebian erTmaneTisgan.
– rogor ggoniaT, risTvis sWirdeba fesvi mcenares?
– Tqveni azriT, ra mouva am mcenareebs, miwis zedapirze rom davyaroT? ratom?
– rogor moviqceT, rom isev ganagrZon sicocxle?
maswavlebeli mis xelT arsebul mcenareebs iseve frTxilad Cargavs miwaSi, rogorc
amoiRo.
Semdeg maswavlebeli ganagrZobs SekiTxvebs:
– rogor fiqrobT, buCqsac igive nawilebi aqvs? xes?
– romelia am buCqis Rero? am xis Rero?
– romeli ufro msxvilia?
– xom ar iciT, ras vuwodebT xis msxvil Reros? (xis tans).
Semdeg maswavlebeli moswavleebs sTxovs, wamoiRon mcenaris TiTo foToli an qerqis
nawili, Tu sadme ipovian.
2. saxelmZRvaneloze muSaoba (3-4 wT)
maswavlebeli bavSvebs abrunebs saklaso oTaxSi da sTxovs gadaSalon saxelmZRvaneloebi.
maT damoukideblad unda imuSaon saxelmZRvaneloSi mocemul savarjiSoebze;
a) amoicnon da daasaxelon isrebiT miniSnebuli mcenaris nawilebi;
b) Seadaron xisa da balaxovani mcenaris nawilebi erTmaneTs;
3. moswavlis rveulSi muSaoba (@2-3 wT)
SEemdeg muSaoba grZeldeba moswavlis rveulSi. moswavleebma mocemul cxrilSi unda
Caweron mcenaris nawilebis saxelebi (R – Rero, f – foToli, y – yvavili, f – fesvi).
3. praqtikuli samuSao (5-10 wT)
maswavlebeli wyvils urigebs TiTo lupas, Tu yvela moswavles aqvs, ukeTesia da uxsnis
am xelsawyos daniSnulebas. iqve mas aqvs mikroskopic, romlis Sesaxebac awvids mokle
informacias. Semdeg sTxovs yuradRebiT daaTvalieron lupiT masala (foToli) da aRw-
eron is. bolos ki maswavlebeli kidev erTxel miscems bavSvebs saSualebas, mikroskopiT
daakvirdnen masalas, mis Semadgenlobas da a.S.
4. moswavlis rveulSi muSaoba (8-10 wT)
maswavleblis miTiTebiT moswavleebi asruleben moswavlis rveulSi mocemul mom-
devno davalebas: maT rveulis bolos ganTavsebuli danarTidan (danarTi 6) unda amoWran
suraTebi da Caawebon cxrilSi, I savarjiSos Tanmimdevrobis mixedviT, Sesabamis adgilas.
(Rero, fesvi, yvavili, foToli).
5. gakveTilis Sejameba (1-2 wT)
maswavlebeli mokled Seajamebs am gakveTilze Catarebul aqtivobebs.
58
6. saSinao davaleba (1-2 wT)
maswavlebeli avalebs moswavleebs, Semdegi gakveTilisTvis moitanon 1 cali nebismieri
xili (vaSli, msxali, qliavi, bali, forToxali).
sarekomendacio videoresursi: https://youtu.be/O-nY8oucwdI
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
maswavlebeli moswavleebs sTavazobs TamaSs – `amovicnoT SexebiT~. amisTvis is iyenebs
winaswar motanil mcenareebs. maswavlebeli morigeobiT iZaxebs TavisTan bavSvebs. mas-
wavlebeli arCevs mcenares da TvaldaxuWul (an Tvalaxveul) moswavles awvdis xelSi.
moswavlem TiTebis SexebiT unda gamoicnos, mcenaris romel nawils (fesvs, Reros, yvavils,
foTols) exeba da daasaxelos.
gakveTili 14 (1)
Tema: cocxali garemo – mcenareebi
saTauri: ras gviambobs mzesumziras Tesli?
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma SeZ lon mcenaris Teslis amocnoba da mis
garegnul niSnebze saubari;
varaudebis gamoTqma da dasabuTeba;
mcenaris zrdis procesis aRwera;
kiTxvebze pasuxis gasacemad sa Wi ro monacemebis Seg-
roveba/Ca niSvna;
informaciis Segroveba da msjeloba konkretuli organ-
izmis sasicocxlo moTxovnilebebis Sesaxeb.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.II.3. moswavlem unda SeZlos organizmebisaTvis gare-
mos mniSvnelobaze msjeloba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
agrovebs informacias da msjelobs konkretuli organ-
izmis sasicocxlo moTxovnilebebis (sakvebi, wyali, niad-
agi, haeri, TavSesafari) Sesaxeb;
ikvlevs mcenaris zrdisaTvis aucilebel pirobebs
(mag., aTavsebs qoTnis mcenares sxvadasxva pirobebSi –
sinaTleze/usinaTlod, rwyavs/ar rwyavs), warmoad-
gens kvlevis Sedegebs sxvadasxva formiT (mag., zepiri
metyveleba, mokle Canawerebi, naxati, foto).
saWiro masala: maswavleblisTvis: mcenaris Tesli: vaSlis, simindis,
lobios, mzesumziris da sxv.
1. saxelmZRvaneloze muSaoba (10-15 wT)
maswavlebeli bavSvebs Seaxsenebs wina gakveTilze ganxilul Temas da ekiTxeba: – Tqveni
azriT, sad unda veZeboT mcenaris Tesli? bavSvebis nawili albaT upasuxebs, rom mcenaris
Tesli nayofSia. maswavlebeli dasZens, rom mcenaris nayofic da Teslic yvavilSi iwyebs
ganviTarebas. amis erTi TvalsaCino maga li Tia mzesumzira. maswavlebeli bavSvebs sTxovs,
gadaSalon saxelmZRvaneloebi da waikiTxon mzesumziras Teslis Tavgadasavali.
59
maswavlebeli klass yofs oTx jgufad da TiToeul jgufs sTavazobs, waikiTxon teqstis
Sesabamisi nawili (I jgufma – I; II jgufma – II da a.S.) prezentaciis dros jgufis warmomad-
geneli hyveba istoriis Sesabamis monakveTs. bolos maswavlebeli kiTxvebis saSualebiT
kidev erTxel amowmebs moswavleebis mier mopovebul informacias da aZlevs saSualebas
gamoTqvan sakuTari mosazrebebi. svams kiTxvebs diskusiisTvis:
– rogor ggoniaT, sWirdebaT adamianebs mzesumziras Tesli? risTvis?
2. saklaso diskusia (5-8 wT)
– rogor ggoniaT, arsebobs Teslis gadatanis (gavrcelebis) sxva gzebi? daasabuTeT
Tqveni versia.
(anu – rogor vrceldeba Tesli, garda imisa, rom SeiZleba mowydes da Zirs daeces?).
gamoTqmul varaudebs afiqsirebs dafaze. (es SeiZleba iyos: qari, nakaduli, frinveli,
cxoveli).
amis gasagebad moswavleebma saxelmZRvanelos meore gverdze unda daaTvalieron ilus-
traciebi da waikiTxon TandarTuli mcire teqstebi. amjerad TiToeul teqsts xmamaRla
kiTxulobs erTi moswavle, sxvebi ki usmenen. pirveli teqstis wakiTxvis Semdeg moswav-
leebs SeuZliaT gaixsenon, rogor dafarfatebs haerSi babuawveras Tesli.
bolos moswavleebma damoukideblad unda Seasrulon rubrikaSi `ifiqre~ mocemuli
savarjiSo. maT unda gamoicnon da Tqvan, rom am xis Tesli – rko vrceldeba wylis meSveobiT.
3. muSaoba jgufebSi (10-15 wT)
maswavlebeli klass yofs mcire jgufebad da unawilebs gansxvavebuli raodenobis
sxvadasxva Tesls (magaliTad: 5 Txilis, 6 kaklis, 4 lobios, 10 mzesumziras da a.S.). moswav-
leebma unda daajgufon erTnairi Tesli da daadginon:
a) ramdeni mcenaris Teslia maT jgufSi;
b) romeli mcenaris Teslebia jgufSi;
g) TiToeuli mcenaris Teslis Taviseburi niSnebi (feri, zoma, sakvebad viyenebT Tu ara...)
prezentaciisas moswavleebma isic unda aRniSnon, rom erTnairi Tesli erTsa da imave
mcenares ekuTvnis. isini erTmaneTs hgvanan.
4. gakveTilis Sejameba (1-2 wT)
maswavlebeli mokled Seajamebs gakveTilze Catarebul aqtivobebs.
sarekomendacio videoresursi: https://www.youtube.com/watch?v=QP6lVS2AoK4&feature
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
maswavlebeli bavSvebs Seaxsenebs, rom mzesumziras Teslis SekiTxvas – risTvis gWird-
ebiTo? bevrma upasuxa, rom mzesumziras gemrielad miirTmeven xolme.
amjerad maswavlebeli warmarTavs diskusias Semdegi kiTxvebis gamoyenebiT:
– ra mniSvneloba aqvs mcenareebs adamianisTvis?
– mcenaris romel nawilebs viyenebT sakvebad?
– kidev risTvis viyenebT mcenareebs?
– ra mniSvneloba aqvs mcenareebs cxovelebisTvis?
gakveTili 14 (2)
Tema: cocxali garemo – mcenareebi
saTauri: xeebi skolis ezoSi
gakveTilis mizani: moswavleebma SeZlon kvleviTi da dakvirvebis unar-
Cvevebis ganviTareba;
xeebisadmi mzrunveli da mo ki debulebis gamomuSaveba.
60
sakuTari varaudebis gamoTqma-dasabuTeba;
SegrZnebis organoebis gamoye nebiT xeebis Seswavla;
realobaSi sxeulis amocnoba, aRwera, daxarisxeba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.II.2. moswavlem unda SeZlos sicocxlis ZiriTadi
niSnebis amocnoba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad.
saWiro masala: saxatavi furclebi, feradi fanqrebi an flomasterebi,
muyaos furceli.
1. xeebis gamokvleva skolis ezoSi (18-20 wT)
es gakveTili skolis ezoSi unda Catardes. maswavlebels mSoblis an sxva pedagogis
daxmarebiT gahyavs moswavleebi skolis ezos im nawilSi, sadac xeebia (Tu skolis ezoSi
xeebi ar izrdeba, maSin mimdebare teritoriaze unda moiZebnos aseTi adgili). pedagogi
klass yofs or jgufad (im SemTxvevaSi, Tu klasSi Tormetze meti moswavlea), erT jguf-
Tan TviTon muSaobs, meoresTan ki – misi kolega.
maswavlebeli perioduli miTiTebebiT muSaobas Semdegnairad warmarTavs:
– moswavle aTvalierebs xeebs da TavisTvis irCevs erTs;
– xesTan dgeba axlos da xuWavs Tvalebs;
– Semoxvevs xelebs xis tans, raTa daadginos – msxvilia igi Tu wvrili;
– cxviri miaqvs xesTan da ynosavs – unda SeigrZnos xis suni;
– xelisguliTa da TiTebiT exeba xis qerqs, raTa SeigrZnos gluvia Tu xorkliani?
daRaruli an fuRuroiani xom ar aris? SesaZloa gamoiyenos gamadidebeli xelsawyo, raTa
ukeT dainaxos xis qerqis zedapiri.
– aTvalierebs xis Zirs, raTa daadginos xis tani gamsxvilebulia Tu imave sisqisaa?
xis ZirSi xavsi an wvrili totebi xom ar ezrdeba?
– Tu xis ZirSi xis foTlebi (an wiwvebi) yria, moswavlem unda aiRos da Seinaxos, moswav-
leebma xeze dakvirvebiT miRebuli informacia (STabeWdilebebi) unda daimaxsovron, raTa
gamoiyenon gakveTilze. bolos TiToeuli moswavle (Tu amis saSualeba aqvs) saxatav fur-
celze ixatavs SerCeul xis qerqs. dasasrul, maswavlebeli yvelas aZlevs saSualebas,
gamoTqvan TavianTi STabeWdilebebi: ram daainteresaT, ra aRmoaCines da a. S. maswavle-
beli dasZens, rom `TavianT~ xeebze dakvirveba gaagrZelon sezonurad – rogori iqneba
xe gazafxulze, zafxulSi, Semodgomaze, zamTarSi.
2. saklaso diskusia (3-5 wT)
klasSi dabrunebisas maswavlebeli svams kiTxvebs:
– Tqveni azriT, ra saWiroa xeebi?
– risTvis viyenebT adamianebi xeebs?
– Tqveni azriT, Cveni skolis ezoSi ra daniSnuleba aqvs am xeebs?
61
– warmoidgineT, ra moxdeba, xeebi rom mTlianad ganadgurdes?
– aris Tu ara mniSvnelovani gavufrTxildeT xeebs? daasabuTeT Tqveni mosazreba.
3. asociaciuri rukis Sedgena (5-7 wT)
maswavlebeli dafis centrSi xatavs wres warweriT `tye~ da mimarTavs klass: ras grZnobT
am sityvis gagonebisas, ra asociacias iwvevs es sityva TqvenSi, ra daniSnuleba aqvs tyes.
tye
Jangbadi
sunTqva
xeebi
saSeni masala
saxli
mcenareebi
yvavili
balaxi
buCqi
wyaro
sicocxle
cxovelebis saxli
4. TamaSi – `xeebis siluetebi~ (3-5 wT)
maswavlebeli klass yofs mcire jgufebad. jgufebs eZlevaT davaleba, mimikisa da pan-
tomimis saSualebiT ganasaxieron romelime xe skolis ezodan. SeiZleba mTelma jgufma
moindomos xis gansaxiereba an jgufidan erTi, yvelaze moqnili monawile SearCion. roca
erTi jgufi asaxierebs, sxva jgufebis moswavleebi cdiloben amoicnon, romel xes warad-
gens moswavle.
aqtivobis meore nawilSi moswavleebma Jest-mimikiT unda ganasaxieron xe sezonis
mixedviT.
foTolcvena – Semodgoma;
gafoTvla, gaRviZeba – gazafxuli;
Sriali – zafxuli;
daZineba, sicive – zamTari.
5. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)
maswavlebeli mokled Seajamebs ra Seiswavles am gakveTilze da sTxovs moswavleebs,
momdevno gakveTilamde Seinaxon is foTlebi (Tu wiwvebi), romlebic xis ZirSi ipoves.
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
samuSao tardeba jgufebSi. moswavleebma kidev erTxel unda daxaton da gamoWran xis
konturi. daawebon Tabaxis furcelze ise, rom xeebma erTmaneTi ar gadafaros. Semdeg
xis konturis zedapirs wausvan webo da daawebon masze bamba. ase miiReben zamTris tyes.
Semdeg, maswavleblis daxmarebiT sxvadasxva `tye~ (Tabaxis furclebi) daamagron kedelze
erTmaneTis gverdiT.
62
gakveTili 15 (1)
Tema: cocxali garemo – mcenareebi
saTauri: Cemi xe
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma SeZ lon mcenaris nawilebis amocnoba da
dasaxeleba;
sxvadasxva saxeobis mcenareTa Soris msgavseba-gansx-
vavebis dafiqsireba da aRwera;
mcenaris sasicocxlo moTxovni lebebis Sesaxeb infor-
maciis Segroveba/msjeloba;
kolaJis damzadeba;
cocxali sxeulebis damaxasiaTebeli niSnebis CamoTvla.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.II.2. moswavlem unda SeZlos sicocxlis ZiriTadi
niSnebis amocnoba.
bun.II.3. moswavlem unda SeZlos organizmebisaTvis gare-
mos mniSvnelobaze msjeloba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas;
CamoTvlis cocxali sxeulebis damaxasiaTebel niSnebs;
agrovebs informacias da msjelobs konkretuli organ-
izmis sasicocxlo moTxovnilebebis (sakvebi, wyali, niad-
agi, haeri, TavSesafari) Sesaxeb;
qmnis konkretuli organizmisaTvis saarsebo garemos
models (mag., Canaxats, aplikacias an sxvadasxva masal-
isgan, magaliTad, plastilinisagan damzadebul kompo-
zicias);
saWiro masala: formati, feradi fanqrebi an flomasterebi, `sakuTari
xis~ foToli an wiwvebi, webo.
1. saxelmZRvaneloze muSaoba (10-12 wT)
maswavlebeli sTxovs moswavleebs, gaixsenon wina gakveTilze miRebuli STabeWdile-
bebi da amjerad saxelmZRvanelos daxmarebiT imuSaon. Tavdapirvelad moswavleebma unda
gaixsenon TavianTi xeebi – rogor gamoiyureboda xe garegnulad? xom ar miamsgavses is
saxelmZRvaneloSi mocemul muxas an fiWvs, sityvierad daasabuTon TavianTi mosazreba.
aqve maswavlebeli iZleva frontalur kiTxvebs da warmarTavs saubars:
– daakvirdiT muxasa da fiWvs. ra gansxvavebas amCnevT?
63
– riT hgvanan erTmaneTs?
– vinmem Tu SearCia skolis ezoSi fiWvi? muxa?
Semdeg maswavleblis miTiTebiT bavSvebi gadaSlian moswavlis rveuls da mocemul
CarCoSi Caxataven xeebis foTlebs (an wiwvebs). amisTvis zogi iyenebs im foTlebs, rom-
lebic wina gakveTilze Seinaxa, zogic cdilobs mexsierebiT aRidginos da ise daxatos.
foTlis suraTTan xis saxels jer ar weren, vinaidan umetesobas ar ecodineba. xis saxelis
dadgenas da Caweras saSinao davaleba iTvaliswinebs.
Semdeg moswavleebi unda gadavidnen moswavlis rveulSi mocemul momdevno davale-
baze da cariel CarCoSi maT mier SerCeuli xis qerqi unda Caxaton. amisTvis, bunebrivia,
iyeneben wina gakveTilze Sesrulebul Canaxatebs.
2. jgufebSi muSaoba (5-6 wT)
maswavlebeli klass yofs mcire jgufebad da aZlevs davalebas: moswavleebma jgufebSi
unda Seadaron erTmaneTs maT mier Caxatuli foTlebisa da qerqis suraTebi da prezen-
taciis dros upasuxon kiTxvebs:
– ramdeni msgavsi foToli aRmoCnda jgufSi? ramdeni gansxvavebuli?
– ramdeni msgavsi qerqi aRmoCnda jgufSi? ramdeni gansxvavebuli?
– ra daskvna unda gavakeToT, roca jgufSi ramdenime msgavsi foToli an qerqi aRmoCnde-
ba? (erTi da imave saxeobis xe SexvdaT am bavSvebs Tu gansxvavebuli?).
3. saxelmZRvaneloze muSaoba (4-5 wT)
moswavleebi isev saxelmZRvaneloebs ubrundebian da maswavleblis daxmarebiT ecno-
bian rubrikas `es sainteresoa~.
4. kolaJis Seqmna (10-14 wT)
maswavlebeli Tavis magidaze (an SeerTebul merxebze) gaSlis formats da klass aZlevs
davalebas: maT survilisamebr ganaTavson foTlebi formatze da daawebon. radgan es
gakveTili gvian Semodgomas emTxveva, kolaJi lamazi da saintereso gamova. Semdeg, sasurve-
lia, gaimarTos saTauris SesarCevi konkursi.
bolos kolaJi sasurvelia kedelze daikidos.
5. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)
maswavlebeli mokled Seajamebs ra Seiswavles gakveTilze da bavSvebs aZlevs davalebas:
mSoblebTan erTad gamoikvlion, ra mcenareebi xarobs maTi saxlis mimdebare teritori-
aze (quCaSi, baRsa da ezoSi).
gakveTili 15 (2)
Tema: cocxali garemo – mcenareebi
saTauri: tye Seunaxe Svilebsa...
gakveTilis mizania: mos wav le eb ma SeZ lon tyisa da zogadad bunebis dacvisa
Tu gafrTxilebis aucileblobis gacnobiereba;
bunebisadmi sakuTari mzrunve lobiTi damokidebulebis
Camo yalibeba;
literaturuli nawarmoebis rolis gacnobiereba gare-
mosadmi swori damokidebulebis CamoyalibebaSi;
skolis garemos gaumjobesebisaTvis dagegmil aqtivobeb-
Si monawileoba;
janmrTelobisTvis garemos mniSvnelobaze msjeloba.
64
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.II.3. moswavlem unda SeZlos organizmebisaTvis gare-
mos mniSvnelobaze msjeloba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
lokalur garemoSi ikvlevs organizmebis sxvadasxva
sabinadros (mag., soro, bude, saxli), aRwers maTi agebis
Taviseburebebs;
msjelobs garemos mniSvnelobaze misi janmrTelobisaTvis
(mag., ganiavebuli saklaso oTaxi, sufTa sacxovrebeli).
1. saklaso diskusia (10-15 wT)
gakveTilis dasawyisSi maswavlebeli gamoikiTxavs saSinao davalebas, informacias,
romelic moswavleebs kvlevis Sedegad unda moepovebinaT. Semdeg dafis SuaSi xatavs
wres, romelSic wers gakveTilis mTavar Temas – tye, da mis gverdiT wers sityvebs: ada-
miani, cxovelebi.
tye
adamiani
cxovelebi
maswavlebeli Semdegi kiTxvebiT warmarTavs diskusias:
– rogor ggoniaT, aris maT Soris raime kavSiri?
– ra mniSvneloba aqvs tyes adamianebisTvis?
– ra mniSvneloba aqvs tyes cxovelebisTvis?
– rogor ggoniaT, ra moxdeba, adamianebma tyeebi sul rom gaCexon?
– tyeSi rom xanZari gaCndes?
2. pauzebiT kiTxva – r. inaniSvilis moTxroba `muxa~ (8-10 wT)
maswavlebeli kiTxulobs teqsts pauzebiT kiTxvis meTodis gamoyenebiT da sTxovs
moswavleebs, yuradRebiT mousminon da daimaxsovron teqstis wakiTxuli nawili, raTa
SeZlon msjeloba, sakuTari varaudebis gamoTqma-dasabuTeba, prognozireba. maswavle-
beli klass yofs ramdenime jgufad da iwyebs kiTxvas:
„es muxa tyis piras dgas, – beberi, jmuxi, tandakoJrili, foTlebSeTxelebuli. aRarc
Crdils ifens, aRarc rkos isxams. iSviaTad Tu ewveva vinme, – adamiani, nadiri Tu frinveli.
saukuneebiT daRlils, gawamebuls xandaxan qori Tu moebmeba xmel kenweroze, isic uZravi,
mrisxaned miSterebuli velisken; xandaxan kodala Tu moinaxulebs; swrafad, ugulod
Semourbens irgvliv, TiTqos valdebulebis mosaxdelad oriodejer dahkravs niskarts. –
kivkivo! – anugeSebs da gafrindeba sxva xeebisken. ciyvebmac ki miatoves da wavidnen...“
pirveli pauza
maswavlebeli aq wyvets teqstis kiTxvas da kiTxvebiT mimarTavs klass:
– ra grZnoba dageuflaT teqstis am monakveTis mosmenisas?
– ras fiqrobT, ra moxdeba?
– ratom fiqrobT ase?
maswavlebeli agrZelebs kiTxvas meore pauzamde:
„am ramdenime wlis winaT muxis mezoblad, lamazi Telis ZirSi, monadireebma Seisvenes.
daanTes cecxli, gaSales sufra, daiwyes puroba da sma. cota rom SezarxoSdnen, ayayan-
65
dnen: ara me gjobivar srolaSi, ara meo. erTi monadire wamodga da Tqva: – ai, burTi da ai,
moedani! – muxis did koJrze asanTis kolofi dasva, – vesroloTo. aiRes Tofebi. zogi
fexmorTxmuli isroda, zogi – wawolili. siciliT gaSvebuli tyviebi wiviliT esobodnen
muxas, simwris nafleTebi gulxeTqebiT cvioda aqeT-iqiT.“
meore pauza da maswavleblis kiTxvebi:
– axla ras fiqrobT, gamarTlda Tqveni varaudi?
– ra moxda moTxrobaSi?
– rogor ggoniaT, amCnevdnen monadireebi, ra zians ayenebdnen muxas?
– teqstis mixedviT, vin icinis? vis stkiva?
– ras etyoda muxa adamianebs, laparaki rom SesZleboda?
– ras fiqrobT, Semdeg ra moxdeba?
– ratom fiqrobT ase?
maswavlebeli agrZelebs kiTxvas mesame pauzamde:
„monadireebi rom wavidnen, qari amovarda, muxis sveli Wriloba miwiT amoivso. gamoxda
xani, – Tveebi, wlebi. da ai, wleuls, gazafxulze, is monadire, asanTis kolofi rom dasva
muxaze, ukve Warmagi, patara SviliSvilTan xelCakidebuli, isev moxvda am adgilebSi.~
mesame pauza da maswavleblis kiTxvebi:
– rogor ggoniaT, SemTxveviTia es detali – bavSvis gamoCena, Tu mas garkveuli dat-
virTva SeiZleba hqondes? (gamoTqviT varaudi)
– Semdeg ra moxdeba?
– ratom fiqrobT ase?
maswavlebeli agrZelebs bolo nawilis kiTxvas:
`muxis naWrilobevSi mTeli bRuja ia amosuliyo da JriamuliT yvaoda. monadiris
SviliSvilma, lamazma, yurebsifrifana gogonam, aRtacebulma Caimuxla, muxas xelebi
moxvia da miexuta.
monadirem uyura, uyura, mere qudi moixada da Tavdaxrili gaCerda.~
maswavlebeli svams kiTxvebs:
– axla ras fiqrobT, gamarTlda Tqveni varaudi?
– ra gamoxata papam Tavisi amgvari qceviT?
– gogonam?
– Cans Tu ara moTxrobaSi imedi (daasabuTeT) ?
– rogor ggoniaT, ris Tqma undoda am moTxrobiT mwerals?
3. gakveTilis Sejameba (4-5 wT)
maswavlebeli mokled Seajamebs gakveTils da moswavleebis yuradRebas gaamaxvilebs
oTx fotosuraTze, romlebzec weliwadis sxvadasxva droa asaxuli.
maswavlebels SeuZlia dasvas frontaluri kiTxvebi, Tu romel suraTze romeli sezo-
nia? rogor mixvdnen amas? da a.S.
Semdegi gakveTilisTvis maswavlebeli sTxovs moswavleebs, Sinidan wamoiRon nebism-
ieri xili (1 cali).
sarekomendacio videoresursi: https://www.youtube.com/watch?v=ZBM5kMFMCOs
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
maswavlebeli SeTanxmebulia erT an or mSobelTan, romlebsac motanili aqvT ramdenime
nergi. bavSvebi skolis ezoSi ufrosebis daxmarebiT Txrian ormoebs da rgaven nergebs.
SemdgomSi isini periodulad daakvirdebian nergebis zrda-ganviTarebas da mzrunvelobas
ar moakleben maT: morwyaven, daubaraven.
gakveTilis meore aqtivobaSi, umjobesia, moswavleebs Sesadareblad sxva saxis xilic
hqondeT. rac wlis am periodSi iqneba. am SemTxvevaSi momuSave wyvilSi erT moswavles
vaSli unda hqondes dasakvirveblad, meores ki – sxva saxis xili. cxrilic Sesabamisad
Seicvleba da Seivseba.
66
praqtikuli samuSao – eqsperimenti
Tema: cocxali garemo – mcenareebi
saTauri: risTvis sWirdeba Tesli mcenares?
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma SeZ lon msjeloba da saubari mcenareTa
gamravlebis, kerZod, TesliT gamravlebis Sesaxeb;
dakvirvebis dRiuris warmoeba;
praqtikul aqtivobaSi monawi leoba;
saWiro monacemebis CaniSvna-Segroveba;
mcenaris sasicocxlo moTxovni lebebze informaciis
Segroveba/msjeloba;
konkretuli organizmebisTvis saarsebo garemos modelis
Seqmna.
mcenaris zrdisaTvis aucilebeli pirobebis kvleva da
Sedegebis sxvadasxva formiT warmodgena.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.II.2. moswavlem unda SeZlos sicocxlis ZiriTadi
niSnebis amocnoba.
bun.II.3. moswavlem unda SeZlos organizmebisaTvis gare-
mos mniSvnelobaze msjeloba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
akvirdeba da aRwers mcenareebis zrdis process (mag.,
xorblis aRmonacenis simaRlis matebas), werilobiT an
fotoebis saSualebiT aRricxavs dakvirvebis Sedegebs;
agrovebs informacias da msjelobs konkretuli organ-
izmis sasicocxlo moTxovnilebebis (sakvebi, wyali, niad-
agi, haeri, TavSesafari) Sesaxeb;
qmnis konkretuli organizmisaTvis saarsebo garemos mod-
els (mag., Canaxats, aplikacias an sxvadasxva masalisgan,
magaliTad, plastilinisagan damzadebul kompozicias);
ikvlevs mcenaris zrdisaTvis aucilebel pirobebs
(mag., aTavsebs qoTnis mcenares sxvadasxva pirobebSi –
sinaTleze/usinaTlod, rwyavs/ar rwyavs), warmoad-
gens kvlevis Sedegebs sxvadasxva formiT (mag., zepiri
metyveleba, mokle Canawerebi, naxati, foto).
saWiro masala: maswavleblisTvis saWiro masala: mcenaris Teslebi:
mzesumziras, lobios, simindis, bardis. xis Cxirebi, plas-
tmasis qilebi, mSrali miwa, wyali;
moswavlisTvis saWiro
nivTebi: furclebi, webo, vaSli.
67
1. muSaoba wyvilebSi (5-10 wT)
maswavlebeli sTxovs moswavleebs amoiRon Sinidan motanili xili (vaSli) da svams
SekiTxvebs:
– Tqven mier motanili vaSli xis ra nawilia? (nayofi)
– Tu mixvdebiT, ra aris Camaluli am vaSlis `gulSi~? (marcvlebi)
– ra aris sinamdvileSi nayofis SigniT moTavsebuli `marcvlebi~? (Tesli)
maswavlebeli Tavad gaWris vaSls da im xils, romelic moitanes. moswavleebs sTxovs,
moZebnon maT xelT arsebul nayofSi Tesli, daiTvalon maTi raodenoba da Seavson moswavlis
rveulSi mocemuli cxrili (amisTvis wyvilebSi muSaoba umjobesia, vinaidan moswavleebi
erTmaneTs miexmarebian da TavianT mosazrebebs gauziareben. amas garda, cxrilSi unda
Sevides orive moswavlis monacemebi).
mcenaris nayofi
Teslis raodenoba
I moswavle vaSli
II moswavle forToxali
– rogor fiqrobT, risTvis iyenebs mcenaris Tesls adamiani?
– weliwadis romel dros Tesaven xolme xorbals, siminds, mzesumziras...? ratom?
– gazafxuli swored Tesvis periodia. rogor fiqrobT, ra mosdis am marcvlebs daTes-
vis Semdeg?
fiqris, msjelobisa da azrTa gaziarebis Semdeg moswavleebs gamoaqvT daskvna, rom
aq motanili yvela marcvali da kurka Teslia; daTesvis (anu niadagSi moxvedris) Semdeg
Teslidan mcenare iwyebs aRmocenebas, zrdas.
2. muSaoba jgufebSi (8-15 wT)
azrobrivi rukis Sevseba:
maswavlebeli svams kiTxvas: Tqveni azriT, ra sWirdeba mcenaris Tesls zrda-ganvi-
TarebisTvis?
samuSao sruldeba moswavlis rveulSi, sadac moswavleebma individualurad unda Seav-
son sqema. Semdeg ki Caweron varaudebi. prezentaciis dros maswavlebeli dafaze avsebs
analogiur sqemas:
mze
sinaTle
miwis gafxviereba(tyeSi, WianWvela, Wiayela, adamiani da a.S.)
miwasiTbo
wyali
mcenare
niadagi
3. gakveTilis Sejameba (3-5 wuTi)
maswavlebeli mokled Seajamebs gakveTilze SeZenil codnas da aZlevs saSinao davalebas.
saxlSi aiERon mozrdili TefSi an jami, daafinon masze bambis Txeli fena, moabnion
`daTeson~ xorblis marcvlebi da daasxan wyali ise, rom bamba dasveldes. dakvirvebis
Sedegebi daafiqsiron dRiurSi, romelsac ganixilaven klasSi kviraSi erTxel.
68
Tve/ricxvi 1/XI 2/XI 3/XI 4/XI 5/XI
daTesva
morwyva
aRmoceneba
simaRle
praqtikuli samuSao 1 – eqsperimenti
maswavlebeli klass yofs mcire jgufebad da TiToeul jgufs urigebs plastmasis
patara qilebs (araJnis qilas an erTjerad Wiqas...), xis Cxirs, Tesls (erT jgufs mxolod
erTi saxis Tesls, ise rom yvela jgufs sxvadasxva Tesli Sexvdes). es SeiZleba iyos lobio,
muxudo, cercvi, pomidori, gogra, kitri. maswavlebels momzadebuli aqvs parkiT fxvieri
mSrali miwa, romelsac jgufebs gaunawilebs da bavSvebi aavseben TavianT qilebs. Semdeg
maswavlebeli svams SekiTxvebs:
– yvela mzad aris? Tu xvdebiT, ras vapirebT?
– rogor unda davTesoT? SemomxedeT!
(bavSvebi miwaSi xis CxiriT gaakeTeben Rrmuls, romelSic Caagdeben Tesls da dafara-
ven miwiT).
– rogor fiqrobT, movrCiT Tesvas? sakmarisia is, rac gavakeTeT, mcenare rom
aRmocendes?
Tu gaCnda azri, rom saWiroa morwyva, cotaoden wyals moapkureben.
Tu aseTi azri aravin gamoTqva, maswavlebelma unda ikiTxos:
– rogor fiqrobT, am mSral miwaSi gaixarebs Tesli? kidev rame xom ar sWirdeba
sicocxlis Tvis?
amgvari kiTxvebiT moswavleebi unda miiyvanos im azramde, rom Tesls ganviTarebisT-
vis sineste sWirdeba. Semdeg maswavlebeli sTxovs bavSvebs patara furclebze daweron
sakuTari gvar-saxeli da iqve miuniSnon, Tu ra daTeses da rodis (magaliTad: lobio – 25
oqtomberi). moswavleebma es furclebi – etiketebi unda daakran qilebs.
– axla sad SevinaxoT es qilebi? karadaSi Tu fanjarasTan? ratom?
– Tqveni azriT, sad ukeT gaizrdeba mcenare – bnel Tu mzian adgilas? ratom?
moswavleebi fanjris rafaze alageben TavianT qilebs. Semdeg maswavlebeli isev ekiTxeba:
– rogor ggoniaT, yvela erTdroulad aRmocendeba?yoveldRe daakvirdiT da CainiSneT
is dRe (TariRi), roca pirveli ylorti (aRmonaceni) gamoCndeba qilaSi.
– modi, SevamowmoT, sibneleSic iseve gaixarebs aRmonaceni Tu ara (maswavlebeli mis
mier daTesil qilas moaTavsebs sadme bnel ujraSi an karadaSi. garkveuli drois Sem-
deg, roca bavSvebis daTesili mcenareebi kargad aRmocendeba, sibneleSi myof qilasac
gamoiRebs da Sesadareblad miscems moswavleebs. sibneleSi SeiZleba Tesli aRmocendes
kidec, magram feri ar eqneba iseTi mwvane, rogorc sinaTleze myof mcenareebs aqvT, zomi-
Tac ufro patara da ususuri iqneba. moswavleebi darwmundebian, rom mcenares zrda-
ganviTarebisTvis wylis garda mze da sinaTlec sWirdeba).
Semdeg dReebSi moswavleebi periodulad unda amowmebdnen da akvirdebodnen Tavi-
anT `naTesebs~: rodis daiwyo mcenarem aRmoceneba, rogor viTardeba, sWirdeba Tu ara
morwyva, ra feris Rerosa da foTlebs iviTarebs da a. S.
paralelurad, TiToeulma jgufma aRricxos dakvirvebis dRiurSi yvela mniSvnelovani
faqti.
Tve\ ricxvi 5. X 8. X ... ... ...
daTesva morwyva aRmoceneba
simaRle 1sm
samuSao fasdeba CarTulobis, dRiuris warmoebisa da Tanmimdevrulobis mixedviT.
69
praqtikuli samuSao – jgufuri samuSao
Tema: sakvebi mcenareebi
saTauri: sasargeblo sakvebi
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma SeZ lon sxvadasxva xilis amocnoba, dasax-
eleba da aRwera;
xilis sargeblianobis gacno biereba;
xilis dakavSireba sezonebTan;
sakuTari SegrZnebis organoebis daxmarebiT, Sesaswavl
obieqtze dakvirveba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.II.2. moswavlem unda SeZlos sicocxlis ZiriTadi
niSnebis amocnoba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
akvirdeba da aRwers mcenareebis zrdis process (mag.,
xorblis aRmonacenis simaRlis matebas), werilobiT an
fotoebis saSualebiT aRricxavs dakvirvebis Sedegebs.
saWiro masala: maswavleblisTvis: baraTebi xilis suraTebiT, cxrilebi
jgufebSi samuSaod. moswavlisaTvis: Sinidan wamoRebuli
xili, feradi fanqrebi.
1. moswavleTa dajgufeba (6-8 wT)
maswavlebeli bavSvebs eubneba, rom dRes samuSaos nawilis Sesruleba jgufebSi mouwevT.
jgufebis SedgenisTvis ki aseT xerxs sTavazobs moswavleebs@: maswavlebels gamzadebuli
aqvs patara baraTebi sxvadasxva xilis suraTiT. vTqvaT, 5 vaSli, 5 mandarini da 5 komSi
– im SemTxvevisTvis, Tu klasSi 15 moswavlea da isini sam jgufad unda dayos. baraTebi
moTavsebulia yuTSi, moswavleebi suraTs ver xedaven, ise iReben morigeobiT TiTo-TiTo
baraTs. bavSvebi unda dajgufdnen imis mixedviT, Tu vis ra xili Sexvda (`vaSlebi~ erT
jgufSi dasxdnen, `mandarinebi~ – meore jgufSi, `komSebi~ – mesame jgufSi).
TiToeuli jgufis wevrebi asaxeleben TavianT xils (baraTis mixedviT) da saubroben
am xilis Sesaxeb, gamoTqvamen mosazrebas, Tu rodis mwifdeba es xili, ra ferisaa, rogori
kani aqvs, suni, citrusia Tu ara da a.S.
2. muSaoba jgufebSi (10-12 wT)
I. maswavlebeli sTxovs bavSvebs, amoiRon Sinidan motanili xili da daalagon merxebze
(jgufSi Segrovdeba sxvadasxva xili). TiToeuli jgufis warmomadgenelma klass unda
aCvenos maT jgufSi arsebuli xili da daasaxelos, amasTanave unda gamoTqvas mosazreba –
saqarTveloSi xarobs es xili Tu ucxo qveynidan aris Semotanili (magaliTad, Tu jgufSi
Segrovda vaSli, banani da forToxali, moswavle asaxelebs maT da ganmartavs, rom vaSli
da forToxali saqarTveloSi xarobs, banani ki – ucxo qveynebidan SemoaqvT).
II. TiToeulma jgufma unda gamoTqvas Tavisi mosazreba, ratom Segrovda klasSi ase cota
dasaxelebis xili (bavSvebi unda mixvdnen, rom zamTarSi SedarebiT cota xilia, amitom
70
maT motanili aqvT mxolod is, rac kargad inaxeba – vaSli, forToxali... an ucxoeTidan
Semotanili – banani...).
3. saklaso saubari (6-8 wT)
maswavlebeli warmarTavs saubars Semdegi kiTxvebis gamoyenebiT:
– kidev romeli xili ginaxavT?
– romeli xili giyvarT? ratom?
– rogori gemo aqvs (magaliTad, atams, leRvs, bals...)?
– Tu iciT, romeli xili mwifdeba gazafxulze?
– Tqveni azriT, vaSli ufro sasargebloa, Tu Sokoladi? ratom?
– romeli ufro giyvarT, xili Tu tkbileuli?
– rogor fiqrobT, ratom girCeven mSoblebi xilis Wamas?
4. muSaoba jgufebSi (8-10 wT)
maswavlebeli moswavleebis arsebul jgufebs axali savarjiSos Sesrulebas sTavazobs.
moswavlis rveulSi mocemulia asoebis cxrili (ix. danarTi 2).
maswavlebeli bavSvebs eubneba, rom am cxrilSi Cawerilia (`imaleba~) sxvadasxva xilis
saxeli, maT unda moZebnon es sityvebi da amoweron amave furcelze. cxrilSi ki sityvebi-
ani ujrebi Ria feris fanqriT gaaferadon, raTa sityvis amokiTxva gaadvildes. sityvebi
Cawerilia mxolod zemodan qvemoT da marcxnidan marjvniv. gamarjvebuli iqneba is jgufi,
romelic pirveli aRmoaCens yvelaze met sityvas (cxrilSi sul mocemulia 10 sityva; ver-
tikalurad: TuTa, forToxali, bali, msxali, yurZeni, atami da aluCa; horizontalurad:
vaSli, leRvi da banani).
5. gakveTilis Sejameba (1-2 wT)
maswavlebeli mokled Seajamebs gakveTilze SeZenil codnas da moswavleebs aZlevs
davalebas, moifiqron, xilis garda, kidev romeli sakvebi mcenare arsebobs.
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
maswavlebeli moswavleebs sTavazobs TamaSs `gasinje da gamoicani~. pedagogi xils
Tlis da Wris patara naWrebad; magidasTan gamosul moswavles Tvalebs daaxuWvinebs da
romelime xilis naWers aZlevs. moswavlem es naWeri unda SeWamos da gamoicnos, romeli
xili Sexvda da daaxasiaTos igi.
gakveTili 16(1)
Tema: sakvebi mcenareebi
saTauri: xili da bostneuli
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma SeZ lon ilustraciaze mocemuli sxeu lis
amocnoba, aRwera da daxa risxeba;
pirad mosazrebebze dayrdnobiT, dasmul kiTxvebze
pasuxis gacema;
kvebis sakuTar racionSi Semavali produqtebis siis
Sedgena da sakvebi produqtebis jgufebad dayofa.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.II.3. moswavlem unda SeZlos organizmebisaTvis gare-
mos mniSvnelobaze msjeloba.
71
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
adgens kvebis sakuTar racionSi Semavali produqteb-
is sias da gamoyofs adamianisTvis aucilebel sakveb
produqtTa jgufebs (mag., bostneuli, xili, marcvleu-
li, rZis produqtebi).
saWiro masala: maswavleblisTvis: sxvadasxva saxis bostneuli, kalaTa an
yuTi. moswavlisaTvis: makrateli, webo, feradi fanqrebi
an flomasterebi.
1. Sesavali saubari da bostneulis gacnoba (5-9 wT)
maswavlebeli saubars warmarTavs Semdegi kiTxvebis gamoyenebiT:
– wina gakveTilze xilze visaubreT. xilis garda, arsebobs Tu ara sxva mcenareebi,
romlebsac sakvebad viyenebT? (savaraudod, bavSvebi asaxeleben kartofils, kitrs, pomi-
dors, lobios, stafilos da a. S. maswavlebeli dafaze Camowers dasaxelebul bostneul
mcenareebs).
– rac aq CamovwereT, marTlac sakvebi mcenareebia. xom ar gaxsovT, ra saerTo saxeli
aqvT am mcenareebs? (bostneuli).
maswavlebels am gakveTilisTvis momzadebuli aqvs kalaTa sxvadasxva bostneuliT,
esenia: kartofili, xaxvi, niori, kombosto, stafilo, lobio, Warxali, wiwaka, kitri, pomi-
dori, Talgami, boloki... – yvelaferi, ris moZiebac am dros aris SesaZlebeli. pedagogi
saTiTaod iRebs kalaTidan bostneuls da ekiTxeba klass:
– Tu iciT, es ra mcenarea?
– ra saxiT mivirTmevT – ums, moxarSuls Tu Semwvars?
amgvarad unda daasaxelon da ganixilon TiToeuli bostneuli.
2. saxelmZRvaneloze muSaoba (5-6 wT)
Semdeg maswavlebeli sTxovs bavSvebs, gadaSalon saxelmZRvaneloebi da imuSaon indi-
vidualurad. maT unda amoicnon da daasaxelon, romeli bostneulia mocemuli. davalebis
Semowmeba moxdeba frontalurad.
moswavleebi muSaoben saxelmZRvaneloSi, maT CamoTvlili sityvebi zepirad unda Cas-
van Sesabamis adgilas da waikiTxon winadadeba. am savarjiSos SesrulebiT moswavleebi
gaiazreben, rom bevri xe erTad, tyis garda, baRSic gvxvdeba. baRSi, tyisgan gansxvavebiT,
umTavresad xexilia gaSenebuli.
3. moswavlis rveulSi muSaoba (10-14 wT)
Semdegi samuSao sruldeba moswavlis rveulSi. maT unda amoWran danarTi 6-dan suraTebi,
daajgufon moswavlis rveulSi mocemuli sqemis Sesabamisad da gaaferadon. am davalebis
Sesrulebaze moswavleebma umjobesia imuSaon wyvilebSi (vTqvaT, erTi Wris, meore awebebs).
4. saklaso saubari (7-8 wT)
maswavlebeli warmarTavs saubars:
– gaixseneT, romeli bostneuli iyo im saWmelSi, romelic guSin miirTviT?
– romeli bostneulis kerZi giyvarT gansakuTrebiT?
– ra mniSvneloba aqvs bostneuls adamianisTvis?
5. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)
maswavlebeli mokled Seajamebs gakveTilze ganxilul Temas.
72
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
maswavlebeli Seaxsenebs moswavleebs, rom organizmis zrda-ganviTarebisa da janmrT-
elobisTvis saWiroa swori kveba. gansakuTrebiT sasargebloa didi raodenobiT xilisa da
bostneulis miReba. isini uxvad Seicaven vitaminebs, romlebic Cveni organizmis uxilavi
`megobrebi~ arian, anu zrunaven Cvens janmrTelobaze.
maswavlebeli sTxovs bavSvebs gaixsenon, ra miirTves wina dRes da Seavson aseTi cxrili
(maswavlebeli cxrils xazavs dafaze):
sauzme sadili samxari vaxSami
1.
2.
3.
1.
2.
3.
4.
1.
2.
3.
1.
2.
3.
4.
Semdeg moswavleebma unda moniSnon is kerZebi, romlebic Seicavdnen xils an bostneuls.
maswavlebeli ramdenime msurvels waakiTxebs Tavis menius da sTxovs gaakeTon Sesa-
bamisi daskvna da Sefaseba:
– aRmoCnda Tu ara Tqvens meniuSi didi raodenobiT xili? bostneuli?
– rogor fiqrobT, sworad ikvebebiT? (daasabuTeT)
sarekomendacio videoresursi: https://www.youtube.com/watch?v=bba9OKmNZ9I
gakveTili 16(2)
Tema: sakvebi mcenareebi
saTauri: marcvleuli mcenareebi
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma SeZ lon zogierTi marcvleuli mcenaris
amocnoba, dasaxeleba da da xarisxeba;
marcvleuli mcenareebisgan dam zadebuli sakvebi
produq tebis saWiroebis gacnobiereba;
pirad mosazrebebze dayrdnobiT, dasmul kiTxvebze
pasuxis gacema;
kvebis racionSi Semavali pro duq tebis daxarisxeba;
produqtebis jgufebad daxarisxeba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.II.2. moswavlem unda SeZlos sicocxlis ZiriTadi
niSnebis amocnoba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
akvirdeba da aRwers mcenareebis zrdis process (mag.,
xorblis aRmonacenis simaRlis matebas), werilobiT an
fotoebis saSualebiT aRricxavs dakvirvebis Sedegebs.
saWiro masala: maswavleblisTvis: sasurvelia – sxvadasxva marcvleuli
mcenaris marcvlebi (mag. xorblis, brinjis, simindis...)
moswavlisTvis: feradi fanqrebi an flomasterebi.
73
1. moTxroba `mindorSi~ – Sinaarsis gaazreba (13-15 wT)
maswavlebeli gakveTilis dasawyisSi svams maprovocirebel SekiTxvas:
– xilisa da bostneulis garda, Tqveni azriT, kidev Tu aris mcenareebi, romlebsac
adamianebi sakvebad viyenebT? SegiZliaT daasaxeloT?
imis miuxedavad, moswavleebi SeZleben Tu ara pasuxis gacemas, maswavlebeli svams kiTxvas:
– rogor fiqrobT, puri risgan mzaddeba?
am kiTxvaze pasuxis gasacemad maswavlebeli SesTavazebs bavSvebs erTi patara moTxro-
bis gacnobas, romelsac Tavad waukiTxavs:
mindorSi
niniko bebos gahyva mindorSi. jer rus gayolebiT Camwkrivebulma yvavilebma miipyro
misi yuradReba, Semdeg askilis buCqebs estumra, frinvelebis xmebs usmenda da daus-
rulebel kiTxvebs aZlevda bebos.
mindorSi ki usasrulod gadaWimuliyo xorblis yana. mcire niavzec ki Relavdnen mar-
cvliT datvirTuli TavTavebi. niniko gaocda:
– aq ra izrdeba, bebo?
– ra da puri, Cemo kargo.
– puri? – funTuSebi sadRaa, bebo?
– funTuSac aq aris, sayvarelo.
– xaWapuri?
– xaWapuric aq aris.
– bebo, nuTu aq aris nair-nairi namcxvrebic?
– aq aris, aq aris, yvelaferi aqaa, Cemo sanatrelo.
gascqeris niniko yanas, akvirdeba TavTavebs da cdilobs gamoicnos: romelia puri,
sad aris xaWapuri, romel mxaresaa namcxvrebi?
Tqven xom ar daexmarebiT patara ninikos maT povnaSi?
imarTeba diskusia, romelsac maswavlebeli warmarTavs kiTxvebiT:
– ras gulisxmobda bebo, roca ambobda, puri aq ariso?
– ras gulisxmobda bebo, roca eubneboda, xaWapuric da namcxvrebic aq ariso?
– vin icis, rogor amzadeben xorblis marcvlebisgan purs? (gviambe)
bavSvebis nawilma icis, danarCenebic saubris procesSi igeben, rom xorbali mcenarea,
romelsac aqvs marcvlebi; mwife marcvlebs adamianebi agroveben, fqvaven wisqvilSi da
iReben xorblis (puris) fqvils. am fqvilisgan puris qarxnebsa da ToneebSi purs acxoben.
bavSvebi xvdebian, rom swored xorblis fqvils gulisxmobda bebo, roca ambobda: puri,
namcxvrebi da xaWapuric aq ariso.
bolos maswavleblis daxmarebiT bavSvebi askvnian: `raki xorbals marcvlebi aqvs, es
mcenare yofila marcvleuli mcenare~.
2. marcvleuli mcenareebis gacnoba (8-10 wT)
maswavlebeli kvlav mimarTavs klass:
– sxva marcvleul mcenareebs Tu icnobT, romlebsac adamiani sakvebad iyenebs? an
cxovelebs aWmevs?
SeiZleba moswavleebma daasaxelon simindi, qeri da brinji (an sxva); SeiZleba verc
erTi ver gaixsenon. orive SemTxvevaSi maswavlebeli mimarTavs bavSvebs, rom gadaSalon
saxelmZRvanelo Sesabamis gakveTilze. wignSi mocemulia xorblis, simindis da brinjis
suraTebi. bavSvebi akvirdebian TiToeul suraTs, asaxeleben mcenareebs Soris msgavse-
basa da gansxvavebebs.
mokle saklaso diskusiis procesSi unda daadginon, Tu romel suraTze ra mcenarea,
ra gansakuTrebuli pirobebia saWiro, magaliTad, brinjis mosayvanad (datborili miwa
da cxeli amindebi) da sxv.
Semdeg maswavlebeli sTxovs bavSvebs, CamoTvalon suraTze marjvniv mocemuli kerZebi,
74
Semdeg ki gamoicnon da daasaxelon is marcvleuli mcenare, romlisganac maT amzade-
ben. bolos, Sejamebisas, daadgenen, rom xorblis fqvilisgan amzadeben yvelanair purs
(Tonisas, mrgvals), xaWapurs, namcxvars da makarons; simindisgan – Romsa da mWads; brin-
jisgan – flavs.
3. muSaoba wyvilebSi (8-10 wT)
Semdeg savarjiSoze moswavleebma unda imuSaon rveulSi; kerZod, unda amoicnon, rom
marcvleuli mcenareebisgan aris damzadebuli puri da makaroni, sxva mcenareuli ker-
Zebia lobio da salaTa; xolo Zexvi, yveli, karaqi da kvercxi – cxoveluri produqtebia.
4. gakveTilis Sejameba (4-5 wT)
maswavlebeli mokled Seajamebs am gakveTilze SeZenil codnas da moswavleebs Seas-
rulebinebs saxelmZRvaneloSi, rubrikaSi `gamoicani~ mocemul savarjiSos. miniSnebebis
daxmarebiT Seecdebian gamoicnon marcvleuli mcenaris saxeli. SesaZloa davaleba saxlSi
Seasrulon.
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
saubari Temaze: rogor fqvaven marcvals
maswavlebeli saubars warmarTavs amgvari kiTxvebis gamoyenebiT:
– Tqveni azriT, marcvlebisgan fqvils rogor iReben?
– sad fqvaven marcvlebs?
– vis unaxavs wisqvili?
– rogor ifqveba marcvali wisqvilSi?
– rogor muSaobs wylis wisqvili?
– Tqveni azriT, eleqtrowisqvilSi ratom ar sWirdebaT wylis Zalis gamoyeneba?
sarekomendacio aqtivoba – dakvirveba
Tema: sakvebi mcenareebi
saTauri: oTaxis mcenareebi
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma SeZ lon oTaxis mcenareebis movla da ga mo-
cdilebis TanaklaselebisTvis gaziareba;
Seswavlis obieqtze dakvirveba, aRwera, kvleva, dRiuris
warmoeba;
sakuTari mosazrebebis warmoTqma/dasabuTeba;
mcenaris zrdis procesis dakvirvebis aRwera;
mcenaris zrdisTvis aucilebeli pirobebis
kvleva, kvlevis Sedegebis warmodgena mokle Canawerebis
saxiT.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.II.2. moswavlem unda SeZlos sicocxlis ZiriTadi
niSnebis amocnoba.
bun.II.3. moswavlem unda SeZlos organizmebisaTvis gare-
mos mniSvnelobaze msjeloba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
75
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
akvirdeba da aRwers mcenareebis zrdis process (mag.,
xorblis aRmonacenis simaRlis matebas), werilobiT an
fotoebis saSualebiT aRricxavs dakvirvebis Sedegebs;
agrovebs informacias da msjelobs konkretuli organ-
izmis sasicocxlo moTxovnilebebis (sakvebi, wyali, niad-
agi, haeri, TavSesafari) Sesaxeb;
ikvlevs mcenaris zrdisaTvis aucilebel pirobebs
(mag., aTavsebs qoTnis mcenares sxvadasxva pirobebSi –
sinaTleze/usinaTlod, rwyavs/ar rwyavs), warmoad-
gens kvlevis Sedegebs sxvadasxva formiT (mag., zepiri
metyveleba, mokle Canawerebi, naxati, foto).
saWiro masala: maswavleblisTvis: oTaxis yvavilebi, sarwyavi, wyali,
Cvari, rkinis Cxiri, makrateli. moswavlisTvis: feradi
fanqrebi an flomasterebi.
1. Sesavali saubari (5-6 wT)
– Tqveni azriT, ra ufro metad sWirdeba Cvens sxeuls – siTbo Tu sicive?
– rogor icavT Tqvens sxeuls sicivisgan?
– rogor fiqrobT, mcenareebs Tu sWirdeba siTbo? ratom fiqrobT ase?
maswavlebeli dasZens, rom siTbo yvela cocxal organizms sWirdeba, maT Soris mcena-
reebs. bunebaSi foToldacvenil mcenareebs zamTarSi `sZinavT~ da elodebian gazafxulis
siTbos, raTa kvlav gaiRviZon. Cven garSemo iseTi mcenareebic xarobs, romlebic adamianis
wyalobiT daculni arian yinvebisgan da zamTar-zafxul `RviZavT~.
– Tu xvdebiT, romel mcenareebs vgulisxmob?
– vin zrunavs maTze da ratom?
2. muSaoba rveulSi (10-14 wT)
moswavleebi SeiZleba mixvdnen, rom saubaria oTaxis mcenareebze, SeiZleba verc mix-
vdnen. yvela SemTxvevaSi maswavlebeli sTxovs bavSvebs, gadaSalon moswavlis rveuli,
sadac oTaxis mcenareebia mocemuli da daakvirdnen suraTebs.
am suraTebze dakvirvebiT maswavlebeli warmarTavs saubars:
– ra saerTo saxeli aqvT am mcenareebs?
– rogor ggoniaT, sicivis Tu `eSiniaT~ oTaxis mcenareebs? ratom?
– ratom vuwodebT maT oTaxis mcenareebs?
– risTvis iyeneben adamianebi oTaxis mcenareebs? (moswavleebi unda miviyvanoT im
azramde, rom oTaxis mcenareebi gvilamazeben garemos; Tumca adamianebisTvis maT sxva
mravali daniSnulebac aqvT).
– ras akeTebs bavSvi pirvel suraTze? meoreze? mesameze? meoTxeze?
(erT suraTze bavSvi rwyavs qoTnis yvavils, meoTxeze – miwas afxvierebs, mesameze foT-
lebidan mtvers wmends, xolo meoreze – makratliT, gamxmar Reroebs aWris).
– Tqveni azriT, ratom sWirdeba oTaxis mcenareebs movla?
– Sin vis gaqvT oTaxis mcenareebi? vin uvlis maT? rogor uvlis?
– Tqveni azriT, ra daemarTeba oTaxis mcenareebs zamTarSi gareT rom gadga da didxans
datovo?
– miwa rom ar gaufxviero?
– rom ar morwyo?
– es mcenareebi sakvebad gamoiyeneba?
– ratom rgaven da uvlian adamianebi oTaxis mcenareebs?
76
3. varjiSi oTaxis mcenareebis movlaSi (10-15 wT)
moswavleebi akvirdebian da ganixilaven `saklaso bostans~, romelic ukve mTeli Tvea
maTi dakvirvebis obieqtia. maswavlebeli karadidan gamoiRebs mis mier daTesil mcenares
da adarebs jgufebis mier movlil `naTesebs~. sasurvelia, am gakveTilisTvis moswavleebma
moitanon TavianTi dakvirvebis dRiurebi, romelic saxlSi daTesili jejilis zrdasa
da movlas asaxavs.
saerTo msjelobis safuZvelze, romelsac maswavlebeli kiTxvebiT warmarTavs, isini
unda mividnen daskvnamde, rom mcenares zrdisa da ganviTarebisTvis sWirdeba: sinaTle,
siTbo, haeri, wyali da miwa.
4. gakveTilis Sejameba (3-5 wT)
maswavlebeli Seajamebs am gakveTilze SeZenil codnasa da miRebul gamocdilebas,
sTxovs bavSvebs, miaqcion yuradReba oTaxis yvavilebs da izrunon maTze.
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
maswavlebeli sTxovs ramdenime mSobels klasisTvis moitanon oTaxis yvavilebi. Sesa-
Zloa, mSoblebic daeswron am gakveTils. sasurvelia, isinic CavrToT saswavlo procesSi.
isini moswavleebs acnoben (usaxeleben) maT mier motanil mcenareebs, ra gansakuTrebuli
pirobebi sWirdeba maT, ra sixSiriT unda morwyon da sxv.
bolos moswavleebis gemovnebis gaTvaliswinebiT da monawileobiT axlad motanili
mcenareebi saklaso oTaxSi unda ganTavsdes.
testi 3
1. qvemoT CamoTvlilTagan romeli xeebi qmnian foTlovan tyes, romlebi – wiwvovans?
(SeaerTe xazebiT)
foTlovani
tye
wiwvovani
tye
muxa
rcxila
cacxvi
naZvi
wifeli
fiWvi
2. mcenareTa saxelebi daukavSire maTi gavrcelebis adgilebs:
(sityvebi SeaerTe xazebiT)
fiWvi naZvnari
muxa
fiWvnari
naZvi Txilnari
vardi muxnari
Txili wiflnari
wifeli vardnari
77
3. gausvi qveS xazi xils, romelic saqarTveloSi ar izrdeba.
vaSli, msxali, banani, atami, ananasi, qliavi, leRvi.
4. amoicani mcenaris nawilebi da Cawere.
fesviRero
foToli yvavili
5. ra sWirdeba mcenares sicocxlisaTvis?
gaagrZele CamonaTvali: haeri...
sinaTle
siTbo
wyali
miwa
6. daaxarisxe da gaanawile Sesabamis svetebSi Semdegi mcenareebi:
simindi, msxali, stafilo, gargari, xorbali, pomidori, mandarini, xaxvi, brinji,
kartofili, kombosto, tyemali, fetvi, atami, soia
xili bostneuli marcvleuli
msxali
atami
tyemali
gargari
mandarini
pomidori
stafilo
kombosto
xaxvi
kartofili
xorbali
simindi
brinji
fetvi
soia
7. CamoTvlili bostneulidan gaxaze, romeli mcenaris fesvi gamoiyeneba sakvebad:
kitri, boloki, pomidori, qinZi, stafilo, Warxali, kartofili, tarxuna, oxraxuSi.
78
sarekomendacio aqtivoba 1
Tema: Tveebi da sezonebi
saTauri: vizeimoT axali weli (Tematuri gakveTili)
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma SeZ lon saaxalwlod saklaso oTaxis morT-
va;
sezonebis da zamTris Tveebis TanmimdevrobiT CamoTvla;
martiv, praqtikul aqtivobebSi monawileoba;
saklaso garemos gaumjobesebisTvis dagegmil aqtivobeb-
Si monawileoba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.II.3. moswavlem unda SeZlos organizmebisaTvis gare-
mos mniSvnelobaze msjeloba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
msjelobs garemos mniSvnelobaze misi janmrTelobisaT-
vis (mag., ganiavebuli saklaso oTaxi, sufTa sacxovre-
beli).
saWiro masala: maswavleblisaTvis: msxvili Zafi, saTamaSo Tovlis papa.
moswavlisaTvis: makrateli, webo, feradi fanqrebi an
flomasterebi.
1. Sesavali saubari (3-4 wT)
es gakveTili, sasurvelia, Catardes dekembris bolos an `Zveli axali wlis~ win (14
ianvramde) da maswavlebelma es unda gaiTvaliswinos Tematuri dagegmvis dros.
maswavlebeli warmarTavs saubars Semdegi kiTxvebis gamoyenebiT:
– axla weliwadis ra droa?
– romel dros mosdevs zamTari?
– zamTris Semdeg weliwadis romeli dro dgeba?
– romelia zamTris Tveebi?
(moswavleebi asaxeleben da maswavlebeli TanmimdevrobiT Camowers dafaze zamTris
Tveebs).
– ras vzeimobT xolme ianvarSi?
– gixariaT axali wlis dadgoma? ratom?
2. saklaso oTaxis morTva (15-20 wT)
maswavlebeli sTxovs moswavleebs, gadaSalon moswavlis rveulis danarTi 4, sadac
fifqi da sanTeli xatia.
moswavleebi fifqs toveben xeluxleblad, sanTels ki aferadeben, survilisamebr,
nebismieri feriT. Semdeg bavSvebma unda gamoWran naxatebi da daakran (daawebon) fan-
jris minebze. maswavlebels SeuZlia msxvili Zafi gaabas kedlebs Soris da am figurebis
nawili Zafze aasxas. ase moirTveba saaxalwlod maTi saklaso oTaxi.
maswavleblis damatebiTi kiTxvebi:
– Tqven pirvel klasSic imuSaveT fifqis gamoWraze. Tu gaxsovT, ramdeni wvero aqvs
fifqs?
– Tqven mier gamoWril fifqs ramdeni wvero aqvs?
– maS, ramdeni wvero hqoniaT fifqebs? (moswavleebma dakvirvebis safuZvelze unda
daadginon, rom fifqs eqvsi wvero aqvs).
79
3. naZvis xis damzadeba (14-15 wT)
maswavlebeli iRebs muyaos TeTr furcels da gamoWris did tolferda samkuTxeds.
Semdeg sTxovs bavSvebs gadaSalon moswavlis rveulis danarTi 5, mwvane furcelze daadon
xeli da Semoxazon. Semoxazuli konturi gamoWran da daawebon samkuTxedze ise, rom majebi
daifaros, anu Candes mxolod TiTebi. es procesi sasurvelia warimarTos maswavleblis
daxmarebiT. bolos, gaukeTon samkuTxeds yavisferi Rero – e.w. tani da wvero. naZvis xe
SeuZliaT morTon qaRaldis patara feradi brWyviala fifqebiT.
4. gakveTilis Sejameba (1-2 wT)
maswavlebeli mokled Seajamebs gakveTilze Catarebul aqtivobebs da urCevs bavSvebs
Sinac gaakeTon qaRaldis analogiuri naZvis xe.
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
maswavlebels momzadebuli unda hqondes muqi feris qaRaldi da lupa. im SemTxvevaSi,
Tu Tovs, qaRaldiT fanjridanve SeuZlia `daiWiros~ fifqebi da bavSvebs misces lupiT
dakvirvebis saSualeba. moswavleebi darwmundebian, rom yvela fifqs eqvsi wvero aqvs.
praqtikuli samuSao
Tema: Tveebi da sezonebi
saTauri: amin di da ada mi a ni
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma SeZ lon amin dis Se sa xeb pir ve la di war mod-
ge ne bis Seq mna;
amindis ganmsazRvreli zo gi er Ti bu neb ri vi mov le nis
amoc no ba.
bunebis movlenebis amocnoba, aRwera da daxarisxeba;
sakuTari mosazrebebis/dakvirvebebis Sedegebis wardge-
na komunikaciis sxvadasxva formiT (zepirmetyveleba,
naxati);
saWiro monacemebis Segroveba da CaniSvna.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
80
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas.
saWiro masala: fe ra di fan qre bi an flo mas te re bi, mak ra te li, we bo.
1. amin dze dak vir ve ba (18-20 wT)
mas wav le be li bav Svebs eub ne ba, rom am kvi ra Si we li wa dis dro eb sa da amin dze un da isa-
ub ron. amin dze da sak vir veb lad ezo Si gas vlas sTa va zobs maT.
mas wav le bels bav Sve bi gah yavs sko lis ezo Si da ekiTx eba:
– ga ix se neT, ro go ri amin di iyo gu Sin?
– mzi a ni Tu Rrub li a ni?
– wvi mi a ni Tu mSra li?
– qa ri a ni Tu uqa ro? xom ar Tovda an yinavda?
mos wav le e bi fiq ro ben, ix se ne ben da pa su xo ben Ti To e ul kiTx vas. Sem deg mas wav le be li
svams aseT kiTx vas:
– dRe van de li amin di ri T gan sxvav de ba gu Sin de lis gan?
mos wav le eb ma un da da a fiq si ron gan sxva ve ba da da as kvnan, rom Tur me amin di cva le ba di a.
mas wav le be li axal kiTx vas svams:
– ra Se iZ le ba iT qvas dRe van del amin dze – da ria Tu av da ri?
sa va ra u dod, mos wav le e bi mix vde bi an kiTx vis Si na arss da upa su xe ben. Tu kiTx va ver ga i-
ges, mas wav leb lis an er Tma ne Tis dax ma re biT un da ga ar kvi on, ras niSnavs dari da avdari.
da ri – mzian, naTel aminds niSnavs, avdari – wvi mas, qa rs, qar bu qs, We qa- qu xi ls...
amis me re mas wav le be li klas Si ab ru nebs bav Svebs da ga nag rZo ben saxelmZRvaneloze
muSaobas.
2. moswavlis rveulSi muSaoba (10-15 wT)
Semdegi sa var ji So sruldeba moswavlis rveulSi, sadac da xa zu lia Svi di sve ti. mas-
wav leb lis mi Ti Te biT mos wav le e bi amin dze dak vir ve bas iwy e ben im dRidan, ro ca maT es
gak ve Ti li Cautar daT (ma ga li Tad, sam Sa ba Ti). am dRis amin dis Se sa ba mi sad Se ar Ce ven mo ce-
mu li kon tu re bi dan ro me li mes (erTs an ors); Sem deg rveulis bo lo na wil Si moTavsebul
danarT 1 (sa Ta u riT `a min di da ada mi a ni~), mo na xa ven Sesabamis kon turebs, amoW ri an, Ca a-
we be ben samSabaTis svet Si da ga a fe ra de ben. Se uZ li aT Tvi To nac mi u xa ton da ma te biT sxva
de ta le bi. sve tis qve da na wil Si (ba de Si) un da Ca we ron – da ria an av da ri .
aqve unda Semowmdes, sworad gaiges Tu ara moswavleebma davaleba, am dRis aminds See-
sabameba Tu ara maT mier amorCeuli naxatebi, ramdenad sworad gansazRvres – daria Tu
avdari. amgvarad, am er Ti sve tis da er Ti dRis amin ds klas Si axasiaTeben. da nar Cen sa mu-
Sa os mos wav le e bi Sin, da mo u ki deb lad Se as ru le ben yo veldRe, er Ti kvi ris gan mav lo ba Si.
3. gak ve Ti lis Se ja me ba (2-5 wT)
mas wav le be li Se a ja mebs gakveTils, romelzec amin dis Se sa xeb iyo saubari da mos wav-
le ebs ava lebs, rom klas Si dawy e bu li sa mu Sao ga ag rZe lon mom dev no dRe eb Sic: `Sem deg
sam Sa ba Tam de eq vsi dRe gva So rebs. aqac eq vsi sve tia dar Ce ni li. yo vel dRe da ak vir diT
aminds da moiqeciT ise, rogorc klas Si – amo We riT su ra Te bi, Ca a we beT svet Si, ga a fe ra-
deT, ga u ke TeT war we re bi. er Ti kvi ris Sem deg Svi di ve svet i Sev se bu li un da gqon deT~.
rveulSi mo ce mu li momdevno da va le ba ki un da Seasrulon zustad erTi kviris Semdeg.
mos wav le eb ma un da da ad gi non – ro go ri amin di War bob da zamTris am Svi di dRis gan mav-
lo ba Si – da ri Tu av da ri.
81
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
dis ku sia Te ma ze `dRis xan grZli vo ba da amin di~ – Sem de gi kiTx ve bis ga mo ye ne biT:
– rodis iyo meti siTbo, ax la Tu ori Tvis win, ro ca swav la da iwy o?
– ax la uf ro ad re Ram de ba Tu maSin?
– ro go ri amin di dad ge bo da, dRe e bi rom mud mi vad pa ta rav de bo des da Ra me e bi iz rde-
bo des? (mas wav le bel ma am kiTx ve biT mos wav le e bi un da mi iy va nos im das kvnam de, rom Se mod-
go ma ze dRe ik lebs, Ra me ma tu lobs; amas Tan er Tad mzis si naT le da siT boc kle bu lobs;
dRe rom sul kle bu lob des, Cven gar Se mo Ra mis wyvdi a di da si ci ve da i sad gu reb da);
dis ku sia Te ma ze `mo sa lod ne li amin di~ – Sem de gi kiTx ve bis ga mo ye ne biT:
– Tqve ni az riT, ra tom acx a de ben xol me te le vi zi i Ta da ra di o Ti mo sa lod nel aminds?
– ris Tvis sWir de baT ada mi a nebs amin dis wi nas war cod na?
gakveTili 17
Tema: Tveebi da sezonebi
saTauri: Tve e bi da se zo ne bi
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma SeZ lon we li wa dis dro e bis Ca moT vla da
maT Tvis da ma xa si a Te be li amin dis aRwera;
Tve e bis Ca moT vla we li wa dis dro e bis mi xed viT;
sezonebis Sedareba;
saWiro monacemebis Segroveba da CaniSvna;
dakvirvebis Sedegebsa da pirad mosazrebebze dayrdno-
biT dasmul kiTxvebze pasuxis gacema;
Canaxatis Seqmna da jgufSi muSaoba;
cocxali sxeulebis daxasiaTeba sezonebis mixedviT.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.II.2. moswavlem unda SeZlos sicocxlis ZiriTadi
niSnebis amocnoba.
bun.II.3. moswavlem unda SeZlos organizmebisaTvis gare-
mos mniSvnelobaze msjeloba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas;
CamoTvlis cocxali sxeulebis damaxasiaTebel niSnebs;
akvirdeba da aRwers mcenareebis zrdis process (mag.,
xorblis aRmonacenis simaRlis matebas), werilobiT an
fotoebis saSualebiT aRricxavs dakvirvebis Sedegebs;
agrovebs informacias da msjelobs konkretuli organ-
izmis sasicocxlo moTxovnilebebis (sakvebi, wyali, niad-
agi, haeri, TavSesafari) Sesaxeb;
qmnis konkretuli organizmisaTvis saarsebo garemos
82
models (mag., Canaxats, aplikacias an sxvadasxva masal-
isgan, magaliTad, plastilinisagan damzadebul kompo-
zicias).
saWiro masala: mas wav leb lis Tvis: 4 formati. mos wav lis Tvis: fe ra di
fan qre bi an flo mas te re bi.
1. sa Si nao da va le bis mi mo xil va jgu feb Si (5-6 wT)
mas wav le be li ga ar kvevs, Tu ram de nad sa in te re so iyo bav Sve bis Tvis mice mu li da va le-
bis Ses ru le ba. Sem deg yve la ga daS lis moswavlis rveuls da gan vli li dRe e bis (an DdRis)
mi xed viT rig ri go biT Se a mow me ben, vin ro gor mo niS na amin di. bo los mas wav le be li bavSvebs
sTxovs, amin dze kvlav ga ag rZe lon dak vir ve ba mTe li kvi ris gan mav lo ba Si.
2. saxelmZRvaneloze muSaoba (8-10 wT)
mas wav le be li bav Svebs sTxovs, Se a da ron mocemuli kvi ris amin di zo ga dad zaf xu lis
amin ds, ro ca maT ar da de ge bi hqon daT da is ve neb dnen. bav Sve bi Tavad mivlen daskvnamde,
rom ma Sin, zaf xul Si, cxe lo da (Tbi li amin de bi iyo), ax la ki civa. mas wav le be li svams
SekiTxvas:
– ax la we li wa dis ro me li dro a? (sa mi Tvis win Semodgoma iyo, ax la?)
kla si dan, al baT, vin me upa su xebs, rom ax la zamTaria. mas wav le be li kvlav svams kiTxvas:
– ga ix se neT, we li wad Si sul ram de ni dro a? vin Ca moT vlis maT?
mas me re, rac ga ix se ne ben, rom we li wad Si oTxi dro yo fi la (ga zaf xu li, zaf xu li,
Se mod go ma, zam Ta ri), bav Sveb ma saxelmZRvaneloebSi un da Se as ru lon we li wa dis dro eb-
Tan da kav Si re bu li ori davaleba.
sa sur ve li a, rom da va le bis Ses ru le bis Sem deg mas wav le bel ma am su ra Teb ze day rdno biT
mci re sa u ba ri Ca a ta ros we li wa dis Ti To e u li dro is da sa xa si a Teb lad. aq ve mas wav le be li
gan mar tavs, rom we li wa dis dros me o rena i rad se zo ni ewo de ba.
samuSao SeiZleba jgufebSi warimarTos. klasi iyofa 4 jgufad. TiToeuli jgufi sau-
brobs weliwadis erT droze, imaze, romelic maswavleblis miTiTebiT SerCeul suraTzea
asaxuli. aRweren weliwadis am dros, misTvis damaxasiaTebel aminds, garemos, mcenareebs,
cxovelebsa da frinvelebs, maT qcevas da a.S.
am principiT sruldeba momdevno davalebebi.
3. `ram den Tves grZel de ba zamTari?~ (5-7 wT)
am kiTx va ze pa su xis ga ce ma moswavleebs ar un da ga u Wir deT, vi na i dan pir vel klas Si
aqvT nas wav li.
– maS, ram den Tves grZel de ba zam Ta ri? ro me lia es Tve e bi?
mo diT, ax la wig nSi mo ce mu li bolo sa var ji Sos Ses ru le ba sca deT da ga ix se neT, ro me-
li Tve e bia zaf xul Si, zam Tar sa da ga zaf xul ze.
sa var ji Sos Ses ru le ba mos wav le ebs un da ga u ad vi los fe reb Si mo ce mul ma Tve e bis da sa-
xe le bam. ga zaf xu lis Tve e bi sa var ji So Si da we ri lia salaTisfrad, zaf xu li sa – mwva ned,
Se mod go mi s – yviT lad da zam Tri s ki – cis frad.
da va le bis Ses ru le bis Sem deg is un da Se mow mdes fron ta lu rad (`wa mi kiTx eT zaf xu-
lis Tve e bi~...) an da fa ze Ca mo we riT. mas wav le be li wers da fa ze sity va `zaf xuls~, Sem deg
bav Sve bi kar na xo ben zaf xu lis Tve ebs da isic Ca mo wers. ase Ca mo i we re ba yve la Tve da dan-
awildeba isini weliwadis droebis mixedviT.
83
4. we li wa dis dro e bis am sax ve li Ca na xa te bis ga ke Te ba (10-15 wT)
ma gi da ze awy via oTxi fe ris (mwva ne, yvi Te li, var dis fe ri, TeT ri) im de ni ba ra Ti, ram de-
ni mos wav le caa klas Si. isi ni sa Ti Ta od ga mo di an, iRe ben maT Tvis sa sur ve li fe ris Ti To
ba raTs da fe ris mi xed viT sxde bi an im ma gi das Tan, ro mel zec imave fe ris fur ce li devs.
ase iq mne ba 4 jgu fi. bav Sve bi kiTx u lo ben maT Tvis gan kuT vnil mi Ti Te bebs. Ti To e u li
fe ris ba ra Ti pi ro bi Tad aR niS navs we li wa dis dros, se zons. mag.: yvi Te li – Se mod go mas,
mwva ne – ga zaf xuls, var dis fe ri – zaf xuls, TeT ri – zam Tars. bav Svebs eZ le vaT Sem de gi
da va le ba: Tqven mo gi wevT, ga a cocx loT we li wa dis Se sa ba mi si dro.
jguf ma un da Seq mnas sa er To na xa ti (erT sa er To for mat ze) we li wa dis Se sa ba mis dro ze.
pre zen ta ci isTvis Ti To jgufs eZ le va 2-3 wu Ti.
5. gak ve Ti lis Se ja me ba da sa Si nao da va le bis mi ce ma (1-2 wT)
gak ve Ti lis bo los mas wav le be li Se a ja mebs im dRes mi Re bul cod nas.
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
mas wav le be li klass yofs oTx jgu fad. Ti To e ul ma un da ga na sa xi e ros we li wa dis ro me-
li me dro mi mi ki sa da pan to mi mis sa Su a le biT. sxva jgu feb ma un da ga mo ic non, ro mel dros
asa xi e re ben.
mas wav le be li sa u brobs Te ma ze `vin ras ake Tebs so fel Si~. sa ub ris mi za ni a, ga ir kves – ra
saq mi a no bas ewe vi an sofelSi (ka ce bi, qa le bi, bav Sve bi) ga zaf xul ze, zaf xul Si, Se mod go-
ma sa da zam Tar Si (kar gi iq ne ba, Tu qa la qis mas wav le be li am saq mi a no bis am sax vel fo to ebs
an videomasalas mo i Zi ebs da ga mo i ye nebs).
gakveTili 18
Tema: Tveebi da sezonebi
saTauri: amin di da we li wa dis dro e bi
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma SeZ lon we li wa dis dro e bsa da amindebs
Soris kavSiris dadgena;
movlenebis ilustraciaze da rea lobaSi amocnoba, aRw-
era, da xarisxeba;
sezonis amsaxveli kolaJis Seqmna;
kiTxvaze pasuxis gasacemad saWi ro monacemebis Segroveba
da CaniSvna;
kiTxvaze piradi mosazrebebis safuZvelze da dakvirvebis
Sedegebis mixedviT pasuxis gacema.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.II.3. moswavlem unda SeZlos organizmebisaTvis gare-
mos mniSvnelobaze msjeloba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
84
qmnis konkretuli organizmisaTvis saarsebo garemos
models (mag., Canaxats, aplikacias an sxvadasxva masal-
isgan, magaliTad, plastilinisagan damzadebul kompo-
zicias).
saWiro masala: mas wav leb lis Tvis: 4 formatis qaRaldi, weliwadis sxva-
dasxva drois amsaxveli rac SeiZleba meti suraTi.
1. saxelmZRvaneloze muSaoba (5-10 wT)
mas wav le be li mimarTavs bav Svebs, rom maT uk ve aqvT gar kve u li cod na amin di sa da we li-
wa dis dro e bis Se sa xeb, ax la ki un da ga i gon, Tu ra zea da mo ki de bu li amin di da ro go ri
amin dia we li wa dis sxva das xva dros.
sa xel mZRva ne los Se sa ba mis gver dze mo ce mu lia ilustrirebuli teq sti am sa kiTx eb is
Sesaxeb.
mas wav le be li mo ri ge o biT akiTx ebs teq sts bav Svebs, na xa teb ze dak vir vebis Sedegad
ki msjeloben.
maswavleblis savaraudo kiTxvebi:
– dRes rogori amindia?
– ra SeiZleba iTqvas: mziania Tu moRrubluli, qariani Tu uqaro, wvimiani Tu mSrali?
– rogori amindebi Warbobs zafxulSi?
– rogori amindebi Warbobs Semodgo ma ze?
– yvelaze civi amindebi weliwadis romel dros icis xolme?
– weliwadis romel dros iwyeba bunebaSi daTboba?
– Tqveni azriT, ratom aqvs sawvimar Rrublebs ruxi feri?
ama ve Te mis gag rZe le baa me o re gver dze mo ce mu li in for ma cia Rrub le bis Se sa xeb.
mos wav le e bi ec no bi an, Tu ro go ri Rru be li ro gor aminds ga na pi ro bebs (o ri mkveT rad
gan sxva ve bu li Sem Txve va).
2. ca sa da Rrub leb ze dak vir ve ba (4-5 wT)
mas wav le beli mos wav le e bs moixmobs fanjarasTan da sTxovs, daakvirdnen cas. maT un da
aR we ron, ro gor Rrub lebs xe da ven da aqedan gamomdinare, ro go ri amin dia mo sa lod ne li.
maswavlebeli saWiroebis SemTxvevaSi gadaSlis saxelmZRvanelos. moswavleebi ki ilus-
traciebze dayrdnobiT gamoTqvamen varauds mosalodneli amindis Sesaxeb.
3. kiTxva-pasuxi (5-6 wT)
muSaoba grZeldeba kiTxva-pasuxis reJimSi. me-3 kiTxva saklaso diskusiisTvisaa gan-
kuTvnili. moswavleebma unda imsjelon, gamoTqvan varaudebi da daasabuTon sakuTari
mosazrebebi.
4. winadadebebis dasruleba (3-4 wT)
Semdeg savarjiSoSi moswavleebma winadadebebi unda daasrulon. maT CamoTvlili
sityvebi Tematurad unda miusadagon winadadebebs da waikiTxon.
5. kolaJis Seqmna (10-12 wT)
maswavlebeli klass yofs oTx jgufad, TiToeuli jgufi gaacocxlebs weliwadis
erT dros da Seqmnis kolaJs. maswavlebeli Tavis magidaze gaSlis weliwadis droebis
suraTebis pakets. jgufidan TiTo warmomadgeneli irCevs weliwadis im drois aRmniSv-
nel suraTebs, romelic misma jgufma unda gaacocxlos. jgufis wevrebi ki, Tu survili
aqvT, gamoWrian da Tavisi Sexedulebisamebr awebeben suraTebs formatze. sasurvelia,
kolaJs saTauric SeurCion.
85
6. gak ve Ti lis Se ja me ba (2-3 wT)
mas wav le be li mok led Se a ja mebs gak ve Til ze mi Re bul in for ma ci as. Semdeg ki aiRebs
TefSs, masze daasxams mcireoden wyals da Seinaxavs karadaSi, iseT adgilas, sadac igi
xels aravis SeuSlis.
s a r e k o m e n d a c i o v i d e o r e s u r s i : h t t p s : / / w w w . y o u t u b e . c o m /
watch?v=WzPhBjCnHgQ&featurew
gakveTili 19
Tema: Tveebi da sezonebi
saTauri: we li wa dis dro e bi – siTbo da sicive
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma SeZ lon sakuTari SegrZnebis organoebis
daxmarebiT Seswavlis obieqtze dakvirveba;
ilustraciasa da realobaSi mov lenebis amocnoba,
aR wera/daxa risxeba;
dakvirvebis safuZvelze cxovelis qcevis Sesaxeb infor-
maciis Segroveba/dasabuTeba;
cxovelis sasicocxlo moTxov nilebebze msjeloba;
kiTxvaze pasuxis gasacemad dakvirvebis Sedegebis moS-
velieba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.II.2. moswavlem unda SeZlos sicocxlis ZiriTadi
niSnebis amocnoba.
bun.II.3. moswavlem unda SeZlos organizmebisaTvis gare-
mos mniSvnelobaze msjeloba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
irCevs cxovels, akvirdeba da agrovebs informacias
rogor moZraobs, ikvebeba, sunTqavs, izrdeba, viTardeba
da mravldeba. sakuTar monacemebs adarebs Tanaklase-
lebis namuSevars;
agrovebs informacias da msjelobs konkretuli organ-
izmis sasicocxlo moTxovnilebebis (sakvebi, wyali, niad-
agi, haeri, TavSesafari) Sesaxeb.
saWiro masala: feradi fanqrebi an flomasterebi.
1. Sesavali saubari (10-15 wT)
maswavlebeli sTxovs moswavleebs, gadaSalon saxelmZRvaneloebi, yuradRebiT daak-
virdnen suraTebs da upasuxon SekiTxvebs. Semdeg ki Tavad svams kiTxvas:
– xom ar SegimCneviaT, wvimis win rogor iqcevian frinvelebi, romlebic mwerebiT ikve-
bebian?
Tu moswavleTa pasuxi maswavlebels damakmayofileblad ar moeCvena, Tavad awvdis
86
informacias:
– uZvelesi droidan adamianebi akvirdebodnen sxvadasxva cxovelis qcevas da amiT
winaswar metyvelebdnen aminds (wvimas, dars, avdars, gvalvas, uxvTovlobas). magaliTad,
SeamCnies, rom avdarSi mwerebi dabla dafrinaven. Sesabamisad iqceva is frinvelic, romelic
am mweriT ikvebeba.
2. saxelmZRvaneloze muSaoba (10-15 wT)
maswavlebeli sTxovs bavSvebs, daakvirdnen saxelmZRvaneloSi mocemul ilustraciebs
maTi Tanmxlebi mcire teqstebiT. moswavleebi akvirdebian suraTebs, kiTxuloben teqsts
da amuSaveben mas. maswavlebelma teqstebis damuSavebisTvis ukve Cveuli meTodi unda
gamoiyenos, roca erTi bavSvi kiTxulobs, meore ki wakiTxulis Sinaarss gadmoscems. iq,
sadac kiTxvebia dasmuli, unda gaimarTos msjeloba.
3. sezonuri tansacmlis SerCeva (2-3 wT)
maswavlebeli sTxovs moswavleebs, gadaSalon moswavlis rveuli da Seasrulon pirveli
da meore savarjiSoebi.
4. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)
maswavlebeli mokled Seajamebs gakveTilze SeZenil codnas da bavSvebs ganumartavs
Sin Sesasruleblad gankuTvnil savarjiSos.
5. saSinao davaleba
hkiTxeT mSoblebs, bebiebs da babuebs, xom ar axsovT an gaugiaT raime xalxuri winas-
warmetyveleba, sibrZne, bunebis movlenebTan dakavSirebiT. daimaxsovreT da Semdeg
gakveTilze gviambeT.
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
Tu dro darCa, maswavlebels SeuZlia kinesTetikuri inteleqtis ganviTarebisTvis
moswavleebs SesTavazos davaleba. bavSvebma pantomimiT (jgufebSi an individualurad)
unda gamoxaton situacia, roca a) Zalian scxelaT, b) Zalian scivaT.
gakveTili 20
praqtikuli samuSao – rogor Cndeba wvima?
mizani: mos wav le eb ma SeZ lon cdebze dakvirvebis Sedegad imis
gacnobiereba, rom orTqli wyalia;
axsnan, rom orTqli gacivebisas wylis uwvriles wveTebad
gardaiqmneba;
bunebaSi wylis wrebrunviTi procesis arseboba;
Seswavlis obieqtze dakvirveba;
martiv praqtikul aqtivobebSi monawileoba;
saWiro masala: maswavleblisTvis: wylis maduRara, cecxlgamZle minis
qila, wyali, spirtqura, Tunuqis TefSi, yinulis natex-
ebi, asanTi.
maswavlebeli bavSvebs axsenebs, rom wina gakveTilze maT isaubres Rrublebis Sesaxeb
da gamoTqves varaudi, rom wyali haerSic unda iyos. axla ki cdebis Catarebis Sedegad
maT daskvnebi Tavad unda gamoitanon. am cdebs maswavlebeli atarebs, moswavleebi ki
akvirdebian da Semdeg msjeloben. TiToeuli cdis Catarebamde maswavlebeli svams kiTxvas:
87
– rogor fiqrobT, ras dainaxavT (ra moxdeba)?
I cda
maswavlebels motanili aqvs wylis maduRara, avsebs sanaxevrod wyliT da aduRebs.
roca orTqli daiwyebs amosvlas, maswavlebeli svams kiTxvebs:
– ra Cavasxi am maduRaraSi?
– wylis aduRebis (gaxurebis) Semdeg ra dainaxeT?
– rogor fiqrobT, risgan Sedgeba es patara `Rrubeli~ maduRaras Tavze?
– didxans rom vaduRoT es wyali, ra moxdeba? (mTeli wyali aorTqldeba da maduRaraSi
araferi darCeba).
– ra daskvna SegviZlia gamovitanoT am cdidan? (wyali gaTbobiT orTqldeba da haerSi
ifanteba).
maswavlebeli axla ikvlevs, ras fiqroben bavSvebi – wyali mxolod duRilis dros
orTqldeba? rogor daasabuTeben TavianT mosazrebebs? maswavlebels gamoaqvs TefSi,
wina gakveTilze rom Seinaxa da aCvenebs moswavleebs.
– gaixseneT, ra iyo am TefSze?
– ra mouvida wyals, ratom gaqra?
bolos unda daaskvnan, rom wyali aduRebis gareSec orTqldeba. amis magaliTia, sarecxis
gaSroba – sveli sarecxidan wyali orTqldeba da sarecxic Sreba.
II cda
minis WurWelSi maswavlebeli asxams cotaoden wyals da aTbobs spirtquris aliT (an
sxva saSualebiT). wyliani WurWlis axlos, ise rom orTqli swvdebodes, iWers yinulebiT
savse Tunuqis TefSs.
moswavleebi akvirdebian cdis mimdinareobas: wyali orTqldeba, TefSis qveda mxares, civ
zedapirTan Sexebis Sedegad wveTebad kondensirdeba (am sityvas, ra Tqma unda, bavSvebs ar
veubnebiT); wveTebi izrdeba, simZimis ZaliT TefSis Zirs wydeba da qvemoT, WurWelSi, vardeba.
maswavleblis kiTxvebi:
– ra gamoviyeneT Tunuqis TefSis gasaciveblad?
– ra mouvida gamTbar, aduRebul wyals?
– ra mouvida orTqls, roca civ TefSs Seexo?
– bunebaSi Tu xdeba msgavsi ram (movlena)?
moswavleebi unda mixvdnen, rom am cdis msgavsad, aseTi ram xdeba bunebaSic, roca wvi-
mis wveTebi Rrublebidan modis.
– saidan orTqldeba amdeni wyali bunebaSi?
– ra warmoiqmneba am orTqlisgan?
cdis Sedegisa da am kiTxvebze msjelobis Semdeg moswavleebi askvnian, rom zRvebi-
dan (okeaneebidan) didi raodenobiT orTqli adis haerSi da Cndeba Rrublebi. siciveSi
RrublebSi wylis wveTebi msxvildeba da wvimis saxiT modis.
maswavlebeli sTxovs moswavleebs, gadaSalon saxelmZRvaneloebi, daakvirdnen moce-
mul suraTs da waikiTxon TandarTuli mcire teqsti. teqstis damuSaveba xdeba maswav-
leblisTvis ukve cnobili meTodiT – erTi an ori moswavle xmamaRla kiTxulobs teqsts,
sxvebi wignebSi Tvals ayoleben. Semdeg romelime sxva moswavle yveba teqstis Sinaarss
naxatze dakvirvebiT. am masalis gageba da aTviseba moswavleebs Catarebuli cdebis Sem-
deg aRar unda gauWirdeT.
saxelmZRvanelos meore gverdze mocemulia kidev erTi magaliTi (naxati) imisa, rom
wyali orTqlad iqceva (abazanaSi wylisa da Tbili haeris gamo es procesi intensiurad
mimdinareobs da TvalsaCinoa), civ sxeulTan Sexebisas (am SemTxvevaSi – sarkeze) ki wylis
wveTebi warmoiqmneba.
moswavleebma es procesi unda dainaxon mocemul naxatze da aRweron.
dasasrul moswavleebi Seasruleben gakveTilis bolos mocemul savarjiSos, romelSic
mxolod bolo winadadebas ar unda daeTanxmon.
maswavlebeli mokled Seajamebs am gakveTilze Catarebuli aqtivobebis Sedegad SeZe-
nil codnas.
88
sarekomendacio videoresursi: https://www.youtube.com/watch?v=zF5oRzcxhxQ
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
Tu dro amis saSualebas miscems, maswavlebels SeuZlia aseTi cdis Catarebac:
I. sTxoveT moswavleebs, Rrmad CaisunTqon da amoisunTqon.
– Tu dainaxeT rame?
– Tqveni azriT, amonasunTq haerSi Tu aris orTqli?
– rogor SevamowmoT orTqlis arseboba an ararseboba?
II. maswavlebeli gamoaRebs fanjaras da civi haeris nakadTan (igulisxmeba, rom zamTaria
da civa) axlos myof moswavleebs sTxovs, kvlav amoisunTqon – amjerad gamoCndeba orTqli.
– axla ras xedavT?
– ratom gamoCnda orTqli? (civ haerTan Sexebisas orTqli xiluli gaxda).
– ra daskvnis gamotana SeiZleba am cdidan? (Cven mier amonasunTqi haeri Seicavs wylis
orTqls, rac siciveSi Cans, siTboSi – ara).
gakveTili 21(1)
Tema: bunebrivi resursebi
saTauri: wyali
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma SeZ lon mSobliur garemoSi wylis obieqteb-
is aRwera/dasaxeleba;
sakuTari SegrZnebis organoebisa da martivi xelsaw-
yoebis saSualebiT Seswavlis obieqtze dakvirveba;
usafrTxoebis wesebis dacviT martiv praqtikul
aqtivobebSi monawileoba;
pirobiTi niSnebis saSualebiT kiTxvebze pasuxis gasace-
mad saWiro monacemebis Segroveba/CaniSvna;
bunebrivi resursebis CamoTvla.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.II.6. moswavlem unda SeZlos wylisa da xmeleTis
obieqtebis aRwera.
bun.II.7. moswavlem unda SeZlos yoveldRiur cxovrebaSi
gamoyenebuli bunebrivi resursebis dasaxeleba da maT
mniSvnelobaze msjeloba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
asaxelebs da aRwers mSobliur garemoSi wylisa (mag.,
zRva, tba, mdinare) da xmeleTis (mag., mTa, vake) obieqtebs;
aRwers bunebaSi an/da TvalsaCinoebaze damzeril wyli-
sa da xmeleTis obieqtebs misi Semadgeneli nawilebis
mixedviT (mag., mTa – mTis mwvervali, kalTa da Ziri, mdi-
89
nare – napiri, fskeri);
atarebs martiv cdas sxvadasxva bunebriv garemoSi (mag.,
baRi, tye, mdinaris an zRvis napiri, mdelo) mopovebuli
miwis nimuSebis wyalgamtarianobaze;
CamoTvlis bunebriv resursebs, romlebsac iyenebs
yoveldRiur cxovrebaSi (mag., wyali, SeSa, bunebrivi
airi) da laparakobs maT mniSvnelobaze.
saWiro masala: qarTuli multfilmi „Tovlis gunda“, video, globusi.
1. provocireba (10-15 wT)
maswavlebeli gakveTils iwyebs qarTuli multiplikaciuri filmis, `Tovlis gunda“
CvenebiT. romlis Semdegac imarTeba Tematuri diskusia. sxva mniSvnelovan datalebTan
erTad, maswavlebeli bavSvebis yuradRebas gaamaxvilebs wylis sam mdgomareobaze:
– rad gadaiqca Tovlis gunda Tavdapirvelad? Semdeg? (wylad, orTqlad/Rrublad,
wvimad)
2. gonebrivi ieriSi (3-5 wT)
maswavlebeli kiTxviT mimarTavs klass:
– Tqveni azriT, ra aris wyali?
aRwereT da daaxasiaTeT, rogoria igi.
dafis SuaSi xatavs wres da gonebrivi ieriSis meTodiT irgvliv wers bavSvebis mosaz-
rebebs. savaraudod:
wyali
siTxe
gamWvirvale
usuno
ufero gemo ar aqvs
mdinare
wyaro
forma ar aqvs, Txevadia,
miedineba, moCuxCuxebs
3. wyali bunebaSi (4-5 wT)
maswavlebels am gakveTilisTvis motanili aqvs globusi da moswavleebs sTxovs, yur-
adRebiT daakvirdnen, daaTvalieron igi. albaT SeamCnieT, rom globusis umetesi nawili
lurjia.
maswavlebeli provocirebisTvis svams Semdeg kiTxvebs:
– rogor ggoniaT, ra SeiZleba iyos globusze lurji feriT aRniSnuli?
– rogoria zRvebisa da okeaneebis wyali? (mariliani, mlaSe)
– romel wyals viyenebT sasmelad? ratom? (mtknar wyals)
– sad gvxvdeba mtknari, sasmeli wylebi? (wyaro, mdinare, wyalsacavi da a.S)
4. praqtikuli savarjiSo (5-7 wT)
daasaxele mdinare an wyaro, romelic Sens mSobliur qalaqSi/sofelSi moedineba.
daaxasiaTe rogoria igi (napiri, kalapoti, siRrme, fskeri, siCqare, sisufTave) da Seavse
moswavlis rveulSi mocemuli sqema.
cisfer caze albaT xSirad SegimCneviaT Rrublebi. wina gakveTilze Cven visaubreT,
Tu risgan Sedgeboda Rrubeli. Tu amindi gafuWda, swored am Rrublebidan modis miwaze
wvima, Tovli da setyva (e.w. naleqi).
wyali miwaSi, niadagSic aris. ufro metic, igi miwis qveSac gvxvdeba. arsebobs miwisqveSa
90
mdinareebi da tbebic ki.
wylisgan Sedgeba mcenaris, cxovelis, adamianis organizmi.
odiTganve adamians uamravi kiTxva uCndeboda da uCndeba dResac: ratom? saidan? igi
cdilobda am kiTxvebze pasuxis povnas, akvirdeboda da Seiswavlida garemos, atarebda
cdebs kiTxvebze pasuxis misaRebad. aseT samecniero cdebs eqsperimentebi ewodeba. modiT,
Cvenc CavataroT eqsperimenti.
5. praqtikuli samuSao (3-5 wT)
cda
saWiro masala: spirtqura, Tunuqis TefSi, miwa, sarke an saxuravi.
maswavlebeli anTebs spirtquras, romelzec aTavsebs Tunuqis TefSze dayril miwas,
niadags. miwis, niadagis gaTbobis Semdeg mas axuravs Tunuqis Tavsaxurs. 1-2 wuTis Sem-
deg moxdis mas da bavSvebi Tavad gaxdebian mowme, rom Tavsaxuri wylis wveTebiT aris
dafaruli. Tunuqis saxuravis nacvlad SeiZleba sarkis gamoyeneba. am SemTxvevaSi Sedegi
ufro TvalsaCinoa. bavSvebi Tavad gamoitanen daskvnas, rom niadagi Seicavs wyals, radgan
gacxelebis Sedegad warmoqmnili orTqli swored wylis Semcvelobas adasturebs.
roca mcenareebsa da cxovelebze vsaubrobdiT, aRvniSneT, rom yvela cocxal orga-
nizms arsebobisTvis wyali esaWiroeba. cxovelebi mas pirdapiri gziT iReben, svamen an
wyali saerTodac maTi sacxovrebeli garemo, e.w saxlia.
mcenareebi wyals niadagidan fesvebiT Seiwoven. ufro metic, isini wyalTan erTad Sei-
woven masSi gaxsnil sakveb nivTierebebs. e.i. wyali am SemTxvevaSi gamxsnelia. Tu gvalviani
welia da niadags wyali Semoaklda, mcenares sakvebis miReba gauWirdeba da Tu droulad
ar mieSvele, SeiZleba gaxmes kidec. swored amitom mcenareebs zafxulSi xSirad rwyaven.
6. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)
maswavlebeli mokled Seajamebs am gakveTilze Catarebuli aqtivobebis Sedegad SeZe-
nil codnas.
gakveTili 21(2)
Tema: bunebrivi resursebi
saTauri: wyali bunebaSi
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma SeZ lon mSobliur garemoSi wylis obieqteb-
is aRwera/dasaxeleba;
sakuTari SegrZnebis organoebisa da martivi xelsaw-
yoebis sa SualebiT Seswavlis obieqtze dakvirveba;
usafrTxoebis wesebis dacviT martiv praqtikul
aqtivobebSi monawileoba;
pirobiTi niSnebis saSualebiT kiTxvebze pasuxis gasace-
mad sa Wi ro monacemebis Segroveba/CaniSvna;
bunebrivi resursebis CamoTvla.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.II.6. moswavlem unda SeZlos wylisa da xmeleTis
obieqtebis aRwera.
bun.II.7. moswavlem unda SeZlos yoveldRiur cxovrebaSi
gamoyenebuli bunebrivi resursebis dasaxeleba da maT
91
mniSvnelobaze msjeloba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
asaxelebs da aRwers mSobliur garemoSi wylisa (mag.,
zRva, tba, mdinare) da xmeleTis (mag., mTa, vake) obieqtebs;
aRwers bunebaSi an/da TvalsaCinoebaze damzeril wyli-
sa da xmeleTis obieqtebs misi Semadgeneli nawilebis
mixedviT (mag., mTa – mTis mwvervali, kalTa da Ziri, mdi-
nare – napiri, fskeri);
atarebs martiv cdas sxvadasxva bunebriv garemoSi (mag.,
baRi, tye, mdinaris an zRvis napiri, mdelo) mopovebuli
miwis nimuSebis wyalgamtarianobaze;
CamoTvlis bunebriv resursebs, romlebsac iyenebs
yoveldRiur cxovrebaSi (mag., wyali, SeSa, bunebrivi
airi) da laparakobs maT mniSvnelobaze.
saWiro masala: maswavleblisTvis: wyali, minis gamWvirvale Wiqa – 4 cali,
4 kovzi (erTi cali TiTo jgufisTvis), marili da Saqari.
1 formatis furceli. moswavleTaTvis: feradi fanqrebi
an flomasterebi.
1. jgufuri samuSao (4-7 wT)
maswavlebeli gakveTilis dasawyisSi klasis moswavleebs yofs 4 jgufad da TiToeul
jgufs urigebs cdisTvis saWiro masalas. esenia: wyali, minis gamWvirvale Wiqa – 4 cali,
4 kovzi (erTi cali TiTo jgufisTvis ), marili da Saqari. 2 jgufs marils unawilebs,
danarCen ors – Saqris fxvnils.
Semdeg ki jgufis wevrebi maswavleblis miTiTebiT atareben cdas: Cayrian Saqars/marils
WiqaSi da kargad moureven kovziT. daakvirdebian Sedegebs da emzadebian prezentaci-
isTvis. sasurvelia, (maswavlebeli kiTxvebiT mianiSnebs) yuradReba gaamaxvilon ramden
xanSi gadna fxvnili, Seicvala Tu ara feri, gemo. SesaZloa Tavad awarmoon dakvirvebis
dRiuri, Seavson moswavlis rveulSi mocemuli sqema da ise moemzadon prezentaciisTvis:
`+~-iT aRniSnon cvlileba, Tu cvlileba ar dafiqsirda – dasvan minusi.
marili Saqari
gaixsna Tu ara + +
suni – –
feri – –
gemo + +
2. saxelmZRvaneloze muSaoba (3-7 wT)
maswavlebeli sTxovs moswavleebs, gadaSalon saxelmZRvanelo miTiTebul gverdze da
yuradRebiT daakvirdnen ilustraciebs. wyvilebSi imsjelon, SeTanxmdnen da Camoweron,
ra da ra mdgomareobaSia suraTebze asaxuli wyali (Txevadi, myari, orTqli).
prezentaciis Semdeg maswavlebeli svams kiTxvebs:
– rogor ggoniaT, gansazRvravs Tu ara wylis mdgomareobas temperatura?
– sad SeiZleba Segvxvdes wyali Txevad, myar da orTqlis mdgomareobaSi?
sabolood moswavleebi midian daskvnamde, rom wylis mdgomareobas gansazRvravs tem-
92
peratura.
3. situaciuri amocana (10-15 wT)
wyali bunebaSi TavisTavad arsebobs. igi ara marto adamianisTvis, aramed nebismieri
sxva cocxali organizmisTvis umniSvnelovanesi bunebrivi resursia. mas dazogva da
gafrTxileba sWirdeba.
maswavlebeli klass yofs jgufebad da TiToeul jgufs urigebs formatis meoTxeds.
Semdeg ki aZlevs davalebas:
I-II jgufma saerTo furcelze daxatos tye nakadulebiT, mcenareebiT, cxovelebiT
da a.S.
III-IV – warmoidgineT, rom wylis resursi amoiwura, dedamiwaze wyali gaqra. ra moxdeba?
rogori iqneba garemo wylis gareSe? romeli mcenareebi da cxovelebi iarsebeben?
moemzadeT prezentaciisTvis.
4. gakveTilis Sejameba (3-5 wT)
maswavlebeli mokled Seajamebs am gakveTilze Catarebuli aqtivobebis Sedegad SeZe-
nil codnas.
5. saSinao davaleba
ufrosebis daxmarebiT moagrovon informacia imis Sesaxeb, daaxloebiT ramden wyals
moixmars maTi ojaxi dRe-Ramis ganmavlobaSi, Camoweron risTvis?
ufrTxildebian Tu ara wyals? da rogor?
aqvT Tu ara gafuWebuli onkani, romlidanac wyali wveTavs?
Tu aseTi arsebobs, Seagrovon (qila Seudgan) da daaskvnan, ramdeni wyali ikargeba
uyairaTod.
sarekomendacio aqtivoba
Tema: bunebrivi resursebi
saTauri: gavufrTxildeT sasmel wyals!
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma SeZ lon kvleviTi unarebis gamomuSaveba;
sasmeli da arasasmeli wylis SepirispirebiTi daxasi-
aTeba;
sakuTari movaleobisa da rolis gansazRvra wylis
gafrTxilebis saqmeSi;
piradi mosazrebebisa da dakvirvebis Sedegebze dayrd-
nobiT kiTxvebze pasuxis gacema;
informaciis Segroveba da msjeloba konkretuli organ-
izmis sasicocxlo moTxovnilebebis Sesaxeb (wyali).
mSobliur garemoSi wylisa da xmeleTis obieqtebis aRw-
era;
bunebrivi resursebis amowurvis SemTxvevaSi savalalo
Sedegebze saubari da varaudebis gamoTqma;
wylis dabinZurebis Sedegebze msjeloba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.II.2. moswavlem unda SeZlos sicocxlis ZiriTadi
niSnebis amocnoba.
bun.II.6. moswavlem unda SeZlos wylisa da xmeleTis
93
obieqtebis aRwera.
bun.II.7. moswavlem unda SeZlos yoveldRiur cxovrebaSi
gamoyenebuli bunebrivi resursebis dasaxeleba da maT
mniSvnelobaze msjeloba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
CamoTvlis cocxali sxeulebis damaxasiaTebel niSnebs;
asaxelebs da aRwers mSobliur garemoSi wylisa (mag.,
zRva, tba, mdinare) da xmeleTis (mag., mTa, vake) obieqtebs;
CamoTvlis bunebriv resursebs, romlebsac iyenebs
yoveldRiur cxovrebaSi (mag., wyali, SeSa, bunebrivi
airi) da laparakobs maT mniSvnelobaze;
varaudobs, ra SeiZleba moxdes bunebrivi resursebis
amowurvis SemTxvevaSi;
uziarebs Tanaklaselebs sakuTar gamocdilebas, Tu
rogor icavs an/da zogavs bunebriv resursebs;
saWiro masala: maswavleblisTvis: Tabaxis furclebi, videomasala.
moswavlisTvis: feradi fanqrebi an flomasterebi.
1. Sesavali saubari (8-10 wT)
maswavlebeli bavSvebs Seaxsenebs wina gakveTilis Temas – wyals. dRes ki visaubrebT
mis Tvisebebsa da saWiroebebze, viciT, rom wyali sicocxlisa da arsebobisTvis aucile-
belia. amitom gaufrTxilde wyals – es igivea gaufrTxilde sicocxles!
rogorc viciT, adamianebi bevr wyals movixmarT, rogorc sasmelad, ise yoveldRiur
saqmianobaSi.
– rogor fiqrobT, ra moxdeba wyali rom gamoilios? sakmarisia wylis raodenoba Tu ara?
A am kiTxvebze sasaubrod maswavlebeli klass yofs wyvilebad. maT 2 wT-is ganmavlobaSi
unda ifiqron, imsjelon da warmoidginon uwylo garemo. maswavlebeli ramdenime wyvils
miscems saSualebas, gamoTqvan TavianTi mosazrebebi.
2. muSaoba jgufebSi – diagramis Sevseba (10-12 wT)
moswavleebis pasuxebSi SesaZloa gaiJReros azrma, rom Tuki dedamiwaze xmeleTze
meti farTobi wyals uWiravs. maS, ratom unda gveSinodes wylis gamolevis?
– erTxel mainc uneblieT Tu gadagiylapavT zRvis wyali? rogori gemo aqvs? sasmelad
gamodgeba? ratom?
maswavlebeli klass yofs mcire jgufebad da dafaze uxazavs ven-diagramas. moswavleebma
unda ifiqron kiTxvaze – `ras niSnavs sasmeli wyali da riT gansxvavdeba igi zRvis wyli-
sagan?~ da Seavson ven-diagrama; diagramas marjvena mxares weria `zRvis wyali~ (Seivseba
zRvis wylis maxasiaTeblebiT), marcxena mxares – `sasmeli wyali~ (Seivseba sasmeli wylis
maxasiaTeblebiT. Sua areSi ki unda Caweron is, rac maT saerTo aqvT.
sasmeli wyali
zRvis wyali
prezentaciebis Semdeg maswavlebeli warmarTavs diskusias Semdegi kiTxvebis gamoy-
enebiT:
– Tqveni azriT, rogor moipoveba is wyali, romelsac sasmelad viyenebT?
– ra gzas gaivlis igi Cvens onkanamde?
– sasmeli wyalic zRvis wyaliviT ulevia?
94
maswavleblis komentarebi:
Tu dedamiwaze, okeaneSi uamravi wyalia, samagierod, sasmeli wylis maragi TandaTan
iklebs da amaSi brali yvelaze metad adamianebs miuZRviT. maswavlebeli svams kiTxvas dis-
kusiisTvis: – Tqveni azriT, ra aris sasmeli wylis maragis Semcirebis mizezi? savaraudo
pasuxebi: wylis danagvianeba, wylis uyairaTod moxmareba.
3. saswavlo videofilmis Cveneba (5-10 wT)
maswavlebeli aCvenebs videofilms, Tu ra gzas gaivlis sasmeli wyali wyalsatevidan
onkanamde. filmis damTavrebis Semdeg imarTeba ganxilva. bolos moswavleebi xazaven
wyalmomaragebis martiv sqemas.
4. saklaso saubari (6-8 wT)
maswavlebeli bavSvebs axsenebs, rom maT garemos danagvianebis Sesaxeb adrec bevri
usaubriaT, ician, Tu ra safrTxes uqmnis dabinZurebuli garemo sicocxles. adamianebi-
sTvis gansakuTrebiT sagangaSoa wylis dabinZureba.
maswavlebeli saubars warmarTavs Semdegi kiTxvebis saSualebiT:
– rogor fiqrobT, rogor binZurdeba wyali?
– Tqveni azriT, sad Caedineba sayofacxovrebo narCenebiT dabinZurebuli wyali
(sakanalizacio, fabrika-qarxnebSi moxmarebuli wyali, da a.S)?
(mdinareebSi, wyalsacavebSi, tbebSi, tborebSi…)
– mxolod adamianebisTvisaa danagvianebuli wyali saSiSi?
– aris Tu ara wyalze zrunva Seni movaleoba? ra SegiZlia gaakeTo amisTvis?
5. savele samuSao (20-25 wT)
maswavlebels moswavleebi gahyavs lokalur garemoSi (mdinaris, tbis, tboris, wyal-
sacavis, zRvis napirze), rac maTTan axlosaa da sTxovs, aRweron igi Semdegi terminebis
gamoyenebiT (Cqari mdinare, qviSiani, qviani sanapiro, marjvena da marcxena napiri, binZuria
Tu ara da a.S.)
6. muSaoba rveulSi (4-6 wT)
maswavlebeli sTxovs moswavleebs, gadaSalon rveuli da damoukideblad imuSaon me-2
da me-3 savarjiSoze. me-4 savarjiSo ki maT SeuZliaT Sin Seasrulon.
7. gakveTilis Sejameba (2-4 wT)
maswavlebeli mokled Seajamebs rogorc kviris ganmavlobaSi, ise am gakveTilze SeZe-
nil codnas da avalebs moswavleebs, damoukideblad Caataron gamokvleva sasmeli wylis
xarjvis Sesaxeb: daadginon, ramdenad vufrTxildebiT wyals? rogor ixarjeba igi da a.S.
amisaTvis maT unda naxon wylis onkanebis mdgomareoba saxlSi. gaarkvion ramdeni onkani
aqvT saxlSi. amaTgan ramdeni muSaobs gamarTulad, ramdenidan wveTavs wyali da amaod
iRvreba. Tu wveTavs, sasurvelia erTi RamiT Seudgan mas qila da amgvari kvlevis safuZ-
velze, Tavadve gamoitanon daskvna, vufrTxildebiT Tu ara sasmel wyals.
Semdegi gakveTilisTvis hkiTxon mSoblebs, ufrosebs, mezoblebs, vis unda mimarTon
im SemTxvevaSi, Tu SeamCneven, rom saxlSi an quCaSi wylis mili an onkania dazianebuli?
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
maswavlebeli: wyali Zveli droidan imdenad mniSvnelovani iyo adamianebisTvis, rom
am sityvidan sxva bevri sityva Tu gamoTqmaa nawarmoebi. maswavlebeli dafaze saTiTaod
wers am sityvebs da moswavleebTan erTad ganmartavs maT mniSvnelobebs.
esenia: Seiwyala, guli gauwyala, gulmowyale, Tvals wyali daalevina, wyalwaRebuli,
mowyaleba, bevrma wyalma Caiara da sxv.
95
testi 4
1. aRwere da daaxasiaTe, ra aris wyali da rogoria igi.
wyali
gemo ar aqvs
usuno
ufero
gamWvirvale
Txevadi
siTxe
2. yuradRebiT daaTvaliere ruka da misi daxmarebiT gaaferade dedamiwis wyliT dafa-
ruli adgilebi.
3. aRwere da daaxasiaTe, ra aris wyali da rogoria igi.
daasaxele Sens qalaqSi, sofelSi arsebuli mdinare, wyaro.
rogori napiri aqvs?
a) qviani; b) qviSiani; g) kldovani.
kalapoti?
a) viwro; b) farTo.
siCqare?
a) swrafi; b) mdore.
sisufTave.
a) sufTa; b) dabinZurebuli.
wylis raodenoba
a) meCxeri; b) wyaluxvi.
4. danomre zrdis mixedviT (mciredan – didisken).
mdinare nakaduli zRva okeane tba
5. daawyvile da SEeaerTe xazebiT@:
mTis
Tovlis
xis
oTaxis
mzis
qoxi
sxivi
kalTa
fifqi
mcenare
3 1 4 5 2
96
6. rogor xdeba wylis brunva dedamiwaze@:
wyali
naleqi
naleqiorTqli
gakveTili 22
Tema: haeri
saTauri: Cven garSemo haeria
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma SeZ lon martivi xelsawyoebis gamoyenebiTa
da SEegrZnebis organoebiT Ses wavlis obieqtze dakvir-
veba;
sasicocxlo moTxovnilebebis Sesaxeb informaciis Seg-
roveba, msjeloba;
yoveldRiur cxovrebaSi sicocxlisTvis bunebrivi
resursebis mniSvnelobis gacnobiereba;
varaudebis gamoTqma bunebrivi resursebis amowurvis
SemTxvevaSi.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.II.3. moswavlem unda SeZlos organizmebisaTvis gare-
mos mniSvnelobaze msjeloba.
bun.II.7. moswavlem unda SeZlos yoveldRiur cxovrebaSi
gamoyenebuli bunebrivi resursebis dasaxeleba da maT
mniSvnelobaze msjeloba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
agrovebs informacias da msjelobs konkretuli organ-
izmis sasicocxlo moTxovnilebebis (sakvebi, wyali, niad-
agi, haeri, TavSesafari) Sesaxeb;
CamoTvlis bunebriv resursebs, romlebsac iyenebs
yoveldRiur cxovrebaSi (mag., wyali, SeSa, bunebrivi
airi) da laparakobs maT mniSvnelobaze;
97
varaudobs, ra SeiZleba moxdes bunebrivi resursebis
amowurvis SemTxvevaSi.
saWiro masala: maswavleblisTvis: muyaos didi naWeri, sanTlebi, asanTi,
gamWvirvale qilebi.
1. Sesavali saubari (2-3 wT)
maswavlebeli gakveTils iwyebs saSinao davalebis SemowmebiT da svams kiTxvas:
– rogor fiqrobT, sicocxlisaTvis wylis garda, kidev ra aris aucilebeli?
maswavlebeli bavSvebs eubneba, rom am kviris sasaubro Temaa haeri. albaT iciT, rom
Cven garSemo haeria, magram modiT, davrwmundeT, marTla asea?
– xedavT haers?
– suniT Tu SeigrZnobT mas?
– iqneb haers gemoTi grZnobT?
– maS, rogor aRmovaCinoT, rom Cven garSemo marTlac haeria?
2. haeris aRmoCena cdebiT (5-10 wT)
haeris arsebobis dasadastureblad moswavleebma SesaZloa bevri sxvadasxva mosazreba
gamoTqvan. yvela SemTxvevaSi maswavlebeli sTavazobs maT, martivi cdebis saSualebiT,
Tavad darwmundnen, aris Tu ara haeri saklaso oTaxSi.
I cda
maswavleblis TxovniT bavSvebi merxebs misweven, raTa kedlidan kedlamde sivrce
gaaTavisuflon. Semdeg maswavlebeli or moswavles vertikalurad, siganeSi aWerinebs
muyaos did naWers (bavSvebs muyao aqeT-iqidan cali xeliT uWiravT). moswavleebma ase
unda gairbinon meore kedlamde, raTa muyaoze haeris winaaRmdegoba igrZnon.
maswavleblis kiTxvebi:
– ras grZnobdiT, roca garbodiT?
– Tqveni azriT, ra `ejaxeboda~ muyaos?
II cda
maswavlebeli sTxovs moswavleebs xelSi daikavon rveuli an wigni da saxesTan marao-
saviT ramdenjerme gaiqnion.
– axla ra igrZeniT?
– Tqveni azriT, ra aris is `uxilavi sxeuli~, romelic saxeze gexebaT?
3. kiTxva-pasuxi (4-5 wT)
maswavlebeli svams maprovocirebel SekiTxvas:
– gvWirdeba Tu ara haeri adamianebs?
Cven garSemo haeria da Cven vsunTqavT haeriT. Tqveni azriT, wyalSi Tevzebs sWirdebaT
haeri? isini sunTqaven?
– wyalSi Tu aris haeri?
– rogor fiqrobT, miwaSi mcxovrebi cxovelebi Wiayelebi, xoWoebi, WianWvelebi... riT
sunTqaven?
– miwaSi Tu aris haeri?
am kiTxvaze maswavlebeli, savaraudod, gansxvavebul pasuxebs miiRebs.
4. saxelmZRvaneloze muSaoba (5-6 wT)
maswavlebeli sTxovs bavSvebs, gadaSalon saxelmZRvaneloebi 34-e gakveTilze, marcx-
ena gverdze mocemul suraTebsa da mcire teqstebze muSaoba warimarTeba ukve cnobili
meTodiT. moswavleebi igeben, rom wyalSic da miwaSic aris haeri. haeri iq mcxovreb cocxal
organizmebs sWirdebaT sunTqvisTvis.
98
5. muSaoba jgufebSi (5-8 wT)
cdis Catareba
saxelmZRvanelos meore gverdze moswavleebs vTavazobT erTi cdis Catarebas, romelic
bavSvebs daanaxvebs wvis procesze haeris zemoqmedebas. maswavlebeli klass yofs jgufebad,
urigebs or-or sanTels da cariel qilebs. aRwerili etapebis mixedviT moswavleebi
damoukideblad atareben am cdas jgufebSi (maswavlebels SeuZlia, mxolod sanTlebis
anTebaSi miexmaros). cdis Sedegad bavSvebi dainaxaven, rom mcire xanSi qiladafarebuli
sanTeli Caqreba.
maswavleblis kiTxvebi:
– Tqveni azriT, Caqreboda Tu ara sanTeli, qila rom ar dagefarebinaT?
– rogor fiqrobT, ratom Caqra sanTeli?
moswavleebma jgufebSi unda imsjelon da TavianTi daskvnebiT daasrulon moswavlis
rveulSi mocemuli winadadebebi.
6. winadadebebis Sevseba (4-5 wT)
maswavlebeli sTxovs moswavleebs, gadaSalon moswavlis rveuli da Seasrulon pirveli
savarjiSo. Semdeg gadaSalon saxelmZRvanelo da savarjiSoSi mocemuli sityvebi zepirad
miusadagon winadadebebs.
7. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)
maswavlebeli mokled Seajamebs am gakveTilis aqtivobebsa da SeZenil codnas.
SeniSvna: cdis Catarebamde maswavlebelma bavSvebs unda hkiTxos, Tu ra wesebi unda
daicvan, raTa xanZari ar gaCndes, an sxeulze damwvroba ar miiRon (anu usafrTxoebis ra
zomebi unda daicvan cecxlTan muSaobisas).
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
maswavlebeli atarebs diskusias Semdeg kiTxvebze:
– rogor fiqrobT, ras niSnavs dabinZurebuli haeri?
– rogor xdeba haeris danagvianeba?
– sunTqvisas Tu vgrZnobT, rom haeri danagvianebulia? rogor?
– rogor SevinarCunoT sufTa haeri?
99
gakveTili 23
Tema: haeri
saTauri: rogor moZraobs haeri?
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma un da SeZ lon Tbili da civi haeris moZrao-
baze dakvirveba da dakvirvebis Sedegebis aRwera;
sxvadasxva siZlieris qaris erTmaneTisgan gansxvaveba da
maTi dasaxeleba;
motorikis ganmaviTarebeli samuSaos Sesruleba;
martivi xelsawyoebis gamoyene biT Seswavlis obieqtze
dakvir veba;
martiv praqtikul aqtivobebSi monawileoba;
ilustraciasa da realobaSi movlenebis amocnoba, aRw-
era.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
saWiro masala: kvadratuli formis feradi furclebi, moswavleTa
wyvilebis raodenobis Sesabamisi patara joxebi an fan-
qrebi, Wikartebi, feradi fanqrebi an flomasterebi,
makrateli.
1. Tbili da civi haeris moZraobaze dakvirveba (3-5 wT)
– Tqveni azriT, am oTaxSi ufro Tbili haeria, Tu Senobis gareT?
(igulisxmeba, rom gakveTili tardeba zamTarSi da gareT civi haeria, saklaso oTaxSi
ki Tbila).
2. samuSao wyvilebSi – saklaso diskusia (3-4 wuTi)
maswavlebeli iRebs or cal buSts da moswavleebs ekiTxeba:
– warmoidgineT, rom orive buSti zustad Tanabrad gavbereT, oRond – erTi civi hae-
riT, meore – Tbili haeriT. rogor fiqrobT, ra moxdeba?
(Tbili haeriT gaberili buSti maRla, Werisken afrindeba, vinaidan Tbili haeri msub-
uqia da maRla miiwevs. civi haeriT gaberili buSti ki iatakze daecema.)
– ra mouva WerSi myof buSts, roca Sig haeri gacivdeba? (isic Zirs daeSveba.)
3. saxelmZRvaneloze muSaoba (5-6 wT)
maswavlebeli sTxovs moswavleebs gadaSalon saxelmZRvaneloebi. isini akvirdebian
suraTebs da muSaoben teqstze nacnobi meTodiT. miRebuli informaciis damuSaveba
SeiZleba gagrZeldes saintereso saubriTac – msurvelebi gaixseneben, qarian dRes ra
daunaxavT, ras grZnobdnen am dros.
– amboben, qari mcenareebis gamravlebas uwyobs xels, eTanxmebi Tu ara am mosazrebas?
maswavlebeli klass yofs wyvilebad da sTxovs maT, gamoTqvan varaudi da daasabuTon
sakuTari mosazreba.
100
4. muSaoba jgufebSi – eqsperimenti (10-15 wT)
maswavlebeli klass yofs mcire jgufebad da urigebs saWiro masalas: kvadratuli for-
mis ferad furclebs, 30-40 sm-is sigrZis joxebs da Wikartebs. moswavleebi unda gaecnon
praqtikul samuSaoSi mocemul davalebas. `rogor keTdeba triala?~ da damoukideblad
Seasrulon (jgufma erTi triala unda daamzados). prezentaciebis dros TiToeuli jgufi
Tavis namuSevars aCvenebs klass da saubrobs teqstSive mocemul SekiTxvebze.
5. gakveTilis Sejameba (1-2 wT)
maswavlebeli mokled Seajamebs gakveTilze SeZenil codnas. Seasrulebinebs moswavlis
rveulSi mocemul meore savarjiSos.
sarekomendacio videoresursi: https://www.youtube.com/watch?v=tTodrCWESaU
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
maswavlebeli atarebs saklaso diskusias kiTxvebze:
– rogor fiqrobT, ra moxdeba, haeri rom gaqres dedamiwidan?
– Tqveni azriT, Tu SeZlebdnen frenas Citebi haeris gareSe? ratom?
gakveTili 24
Tema: bunebrivi resursebi
saTauri: niadagi da sasargeblo wiaRiseuli
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma un da SeZ lon ilustraciasa da realobaSi
sxeulebis amocnoba, aRwera da daxasiaTeba;
sayofacxovrebo narCenebisa da garemoSi sisufTavis
dacvis mniSvnelobaze msjeloba;
wylisa da xmeleTis obieqtebis aRwera;
bunebaSi mopovebuli qvebis aRwera, dakvirveba da
Se dareba, maTi sxvadasxva niSniT dajgufeba;
sxvadasxva adgilidan aRebuli niadagis lupis daxmare-
biT da xelis SexebiT Seswavla da monacemTa Sedareba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.II.3. moswavlem unda SeZlos organizmebisaTvis gare-
mos mniSvnelobaze msjeloba.
bun.II.6. moswavlem unda SeZlos wylisa da xmeleTis
obieqtebis aRwera.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
icavs garemoSi sisufTaves (mag., daniSnulebisamebr gana-
Tavsebs sayofacxovrebo narCenebs) da aRwers am mizniT
sakuTari qmedebis mniSvnelobas;
asaxelebs da aRwers mSobliur garemoSi wylisa (mag.,
zRva, tba, mdinare) da xmeleTis (mag., mTa, vake) obieqtebs;
aRwers bunebaSi an/da TvalsaCinoebaze damzeril wyli-
sa da xmeleTis obieqtebs misi Semadgeneli nawilebis
mixedviT (mag., mTa – mTis mwvervali, kalTa da Ziri, mdi-
nare – napiri, fskeri);
101
akvirdeba, aRwers da adarebs erTmaneTs bunebriv gare-
moSi mopovebul qvebs. ajgufebs maT sxvadasxva niSnis
(mag., feris, zomis, formis, sigluvis) mixedviT;
Seiswavlis sxvadasxva adgilidan aRebul miwis nimuSebs
lupiT da SexebiT, adarebs maT sxvadasxva niSniT (mag.,
feri, nawilakebis zoma, sifxviere, tenis Semcveloba),
acnobs Tanaklaselebs dakvirvebis Sedegebs;
saWiro masala: sxvadasxva zomis, formisa da feris kenWebi, sxvadasxva-
nairi niadagi, lupebi.
1. kiTxva-pasuxi (3-5 wT)
maswavlebels am gakveTilisTvis motanili aqvs globusi da moswavleebs ekiTxeba:
– gaixseneT, ra aris globusze moniSnuli lurji feriT? (wyali)
– garda wylisa, kidev risgan Sedgeba dedamiwa? (xmeleTisagan)
– rogoria xmeleTis zedapiri? (mTa-goriani, vake)
– ra feriTaa globusze aRniSnuli xmeleTi?
2. minileqcia (5-10 wT)
xmeleTis zedapiri, e.w. qerqi, myari da mravalferovania. qerqis zeda, fxvier nawils
niadagi ewodeba. niadagi sasoflo-sameurneo saqmianobis ZiriTadi saSualebaa, igi mcena-
res uzrunvelyofs wyliT, siTboTi da sakvebi nivTierebebiT. gansxvavebulia niadagis
Semadgenloba. arsebobs Savmiwa-noyieri niadagi, Tixnari, qviSnari, qviani da a.S. adamianebi
uZvelesi droidan akvirdebodnen da swavlobdnen niadags da Sesabamisad moixmardnen
mas. mag., Savmiwa niadagi saukeTeso saxnav-saTesi iyo, Tixnari niadagisgan WurWels amza-
debdnen, qviSasa da qvas samSeneblo masalad iyenebdnen da a.S. miwis zeda fenis garda,
burRis saSualebiT adamianebma SeZles CaeRwiaT miwis siRrmeSi daaxloebiT 12 km-ze.
da SeeswavlaT igi. aRmoCnda, rom dedamiwis qerqi mdidaria sxvadasxva Semadgenlobis
warmonaqmnebiT, e.w. sasargeblo wiaRiseuliT.
– gagigiaT rame sasargeblo wiaRiseulis Sesaxeb? CamoTvale.
sasargeblo wiaRiseuli arsebobs myari, Txevadi da airis saxiT. maT moipoveben rogorc
Ria karierebSi, ise miwisqveSa maRaroebSi da WaburRilebis saSualebiT.
– Tqveni azriT, raSi gamoiyenebs adamiani sasargeblo wiaRiseuls?
Tu moswavleebi amaze amomwurav pasuxs ver gascemen, sasurvelia maswavlebelma Tavad
ganmartos.
navTobisgan damzadebul nivTierebebs ZiriTadad sawvavad iyeneben. esenia: benzini,
navTi, manqanis zeTi, plastmasa, saRebavi, wamali da sxva.
mTis myari qanebisgan saSeni masala mzaddeba: graniti, marmarilo, cementi, aguri, mina,
TabaSiri, kiri, qvanaxSiri. Zvirfasi qvebi – almasi, lali, zurmuxti samkaulebisTvis
gamoiyeneba.
rac ufro meti sasargeblo wiaRiseuli aqvs qveyanas, miT ufro mdidaria igi.
mopovebuli sasargeblo wiaRiseulis umetes nawils qarxnuli gadamuSaveba esaWiroeba.
qarxnebSi, sadac maTi gadamuSaveba xdeba, warmoiqmneba sawarmoo narCenebi: mtveri, gamo-
nabolqvi, dabinZurebuli wyali. maTgan zogi haerSi gaityorcneba da abinZurebs mas, zogi
axlomdebare mdinareSi, zRvaSi an okeaneSi Caedineba da safrTxes uqmnis axlomaxlo mdebare
mcenareul safars, cxovelebs da adamianebs. sabolood yovelive es anagvianebs garemos.
3. praqtikuli samuSao (5-10 wT)
maswavlebels am gakveTilisTvis motanili aqvs sxvadasxva feris, zomisa da zedapiris
mqone qvebi, kenWebi. SesaZloa mineralebic, Tu amis saSualeba aqvs. klasi iyofa jgufebad.
maT urigdebaT sakvlevi masala.
102
daakvirdiT da daajgufeT bunebriv garemoSi mopovebuli qvebi sxvadasxva niSnis mixed-
viT da moemzadeT prezentaciisTvis.
I jg. – feris
II jg. – zomis
III jg. – formis
IV jg. – zedapiris
4. laboratoriuli samuSao (6-10 wT)
amjerad maswavlebeli TiToeul jgufs urigebs sxvadasxvagvari niadagis nimuSebs
da lupebs:
I jg. – Savmiwa niadags
II jg. – qviSian niadags
III jg. – qvian niadags
IV jg. – Tixnar niadags
sasurvelia miwa eyaros plastmasis erTjerad gamWvirvale WiqebSi. jgufis wevreb-
ma lupis daxmarebiT da xelis SexebiT unda gamoikvlion maT xelT arsebuli niadagi,
imsjelon da SeTanxmebuli monacemebiT Seavson maT moswavlis rveulSi mocemuli sqema
da moemzadon prezentaciisTvis:
feri muqi, Savi, oqrosferi, moyviTalo
Semadgenloba qviani, qviSiani,
sifxviere fxvieri, myari
wylis Semcveloba (tenianoba) zomieri, mSrali, sveli
5. gakveTilis Sejameba (1-2 wT)
maswavlebeli mokled Seajamebs gakveTilze Catarebuli aqtivobebis Sedegad miRebul
codnas.
gakveTili 25-26
Tema: bunebrivi resursebi
saTauri: magniti
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma un da SeZ lon martiv praqtikul aqtivobebSi
monawileoba;
dakvirvebis Sedegad kiTxvebze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebis Segroveba;
martivi cdebis Catareba/ sxva dasxva Semadgenlobis
masalis dajgufeba;
magnitis polusebis urTierTqmedebis Sesaxeb daskvnebis
gamotana;
yoveldRiur cxovrebaSi magnitis gamoyenebis saWiroeb-
isa da aucileblobis dasabuTeba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.II.4. moswavlem unda SeZlos magnitis moqmedebis daxa-
siaTeba.
103
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
atarebs martiv cdebs magnitis saSualebiT da sxva-
dasxva nivTierebisgan/masalisgan damzadebul sxeulebs
ajgufebs magnitTan urTierTqmedebis mixedviT;
atarebs martiv cdebs ori magnitis gamoyenebiT da gamo-
aqvs daskvna magnitebis polusebis urTierTqmedebis
Sesaxeb;
CamoTvlis magnitis gamoyenebis magaliTebs yoveldRi-
uri cxovrebidan: magnituri dafa, CanTis saketi, maci-
varze dasamagrebeli figurebi da a.S.;
iyenebs magnits martivi problemis gadasaWrelad (mag.,
rkinis da sxva masalisgan damzadebuli sxeulebis
grovidan rkinis sxeulebis gamosacalkeveblad an/da
samagido TamaSis Sesaqmnelad).
saWiro masala: magnitebi, rkinis, plastmasis, xis, Tixis, plastilinis
nivTebi.
1. gonebrivi ieriSi (2-3 wT)
yvela Tqvengans albaT giTamaSiaT magnitiT.
gaixsene da daaxasiaTe igi.
maswavlebeli dafaze Camowers moswavleebis mosazrebebs:
savaraudod:
magaria, rkinaa, izidavs, vercxlisferia, ori feri aqvs, sxvadasxva formisaa...
2. minileqcia (5-6 wT)
maswavlebels TvalsaCinoebisTvis motanili aqvs sxvadasxva formisa da zomis magnitebi:
Rerovani da naliseburi, aseve rkinis, plastmasis, xis, Tixis, plastilinis nivTebi.
magnits aqvs Zala, romliTac zogierT sagans Tavisken izidavs, ikravs. amitom amboben,
rom magnits aqvs mizidulobis Zala. modiT, Cveni TvaliT vnaxoT magnitis es Tviseba.
maswavlebeli magnits miuaxloebs jer xis, Semdeg Tixisa da plastmasis, bolos ki rki-
nis nivTebs.
– ra moxda?
bavSvebi, nanaxidan gamomdinare, akeTeben Sesabamis daskvnas: magnitma mxolod rkinisgan
damzadebuli nivTebi miizida. e.i. magniti rkinis sagnebs izidavs.
– Seni azriT, samuSao rveulSi mocemuli suraTebis mixedviT, lursmnis garda kidev
romel sagnebs miizidavs magniti?
jgufuri samuSao
– maswavlebeli klass yofs jgufebad. TiToeul jgufs urigebs sagnebis grovas. mas-
wavlebeli mimarTavs klass:
– daaxarisxeT nivTebi magnitTan urTierTqmedebis mixedviT da Sedegebi aRricxeT
cxrilSi.
sxeuli magniti izidavs magniti ar izidavs
lursmani +
Zafi +
xis kovzi +
axla vnaxoT, kidev ra Tvisebebi aqvs magnits.
104
3. praqtikuli samuSao (4-6 wT)
maswavlebels magidasTan gamohyavs erTi moswavle da aZlevs davalebas:
aiRe magniti da qaRaldis samagrebi e.w. skrepebi. magnitTan miitane erTi samagri. mag-
niti miizidavs mas. Semdeg am samagriT Seexe sxva samagrebs. naxav, rom isinic miekroba
erTmaneTs. maswavlebeli Semdeg ekiTxeba klass:
– rogor axsniT, ra moxda?
imsjeleT da gamoitaneT daskvna.
magnitis mizidulobis Zala sxva samagrebzec gadavida.
amjerad maswavlebels saCvenebel magidasTan gamohyavs sxva msurveli da aZlevs miTiTe-
bas:
– aiRe erTi samagri da gaaswore. samagrisgan miRebul Cxirs erT boloze magniti ram-
denimejer gausvi, oRond mxolod erTi mimarTulebiT. Semdeg rkinis Cxiri samagrebTan
axlos miitane. Cxiri samagrebs miizidavs da miikravs.
– amjerad ra moxda?
is damagnitebulia, anu masac gauCnda magnituri Zala.
4. praqtikuli samuSao – gamoTqvi varaudi (5-6 wT)
– rogor ggonia, Tu muyaos qaRaldze an minaze dadeb patara lursmans da qveda mxridan
amoZraveb magnits, ra moxdeba?
bavSvebi gamoTqvamen varauds. bolos maswavlebeli urigebs wyvilebs TiTo magnits
da lursmans da sTxovs maT, maswavleblis miTiTebis gaTvaliswinebiT Tavad Caataron
cda. rveulze dadon lursmani da qvemodan magniti amoZraon. daukvirdnen ra moxda da
upasuxon SekiTxvebs:
– gamarTlda Tqveni varaudi?
gamoitaneT daskvna: lursmani magnits `gahyva“ da masTan erTad daiwyo moZraoba.
magnits mravali sxva sasargeblo Tvisebac aqvs. amitomac adamianebi mas iyeneben tele-
vizoris, kompiuteris da sxva eleqtromowyobilobebis muSaobisTvis.
5. praqtikuli samuSao (6-10 wT)
eqsperimenti 1
samuSao oretapiania.
pirveli etapi:
maswavlebeli jgufebs urigebs wyvil magnits, romelTac polusebi ferebiT aqvT aRniS-
nuli (wiTeli da lurji). igi sTxovs moswavleebs daadginon, rogor urTierTqmedeben
isini erTmaneTTan. amisTvis saWiroa Tavdapirvelad SeaerTon erTi feris polusebi
(daboloebebi). ra moxda?
axla scadon da SeaerTon sxvadasxva feris daboloebebi: wiTeli lurjTan. amjerad?
imsjeleT eqsperimentis Sesaxeb da gaakeTeT daskvna.
– aqedan gamomdinare, Tu SegiZliaT gamoicnoT rogor urTierTqmedebs magniti da
rkina?
– rogor ggoniaT, erTnairi polusebi aqvT Tu sapirispiro?
meore etapi:
maswavlebeli TiToeul jgufs urigebs 3 Rerovan an nalisebur magnits, romelTagan
mxolod erTzea aRniSnuli polusebi (ferebiT) da aZlevs davalebas: magnitebis erTma-
neTTan urTierTqmedebiT daadginon mouniSnavi magnitis polusebi. Semdeg ki webovani
feradi qaRaldi (wiTeli da lurji) daawebon masze.
es sainteresoa!
`moyvaruli qva~ (tSu-Si) – ase uwodes uZvelesma Cinelma bunebismetyvelebma bunebriv
magnits misi mizidulobis unaris gamo. rogorc Cinelebi ambobdnen, es qva rkinas iseve
izidavs, rogorc mosiyvarule deda Tavis Svils. aRsaniSnavia, rom magnits frangebmac
105
analogiuri saxeli uwodes. Cvenc xSirad vxmarobT gamoTqmas `magnitiviT izidavs~ da
garkveulwilad, esec siyvarulTanaa dakavSirebuli.
bunebrivi magnitebis es `siyvarulis~ Zala araa sakmaod Zlieri. magnitebs SeuZliaT
erTmaneTis mizidva an ganzidva. amitom fiqrobdnen, arsebobs ori tipis `magnituri muxti~
da maT polusebi uwodes. erT-erT maTgans CrdiloeT polusi ewoda, meores ki – samxreT
polusi. cxadia, es dasaxeleba geografiul saxelwodebebTanaa dakavSirebuli, radgan
kompasis isris erTi bolo CrdiloeTs, xolo meore – samxreTs uCvenebs. marTlac, Tu
Reros formis magnits Zafze CamovkidebT, magniti ise Semobrundeba, rom misi erTi bolo
CrdiloeTisken iqneba mimarTuli, meore ki – samxreTisken. swored magnitis es Tviseba
gansazRvravs kompasis moqmedebas.
ra moxdeba, Tu magnitis Reros Suaze gavWriT? aRmoCndeba, rom TiToeuli naWeri
damoukidebeli magnitia da ramdenjerac unda gaWraT igi, polusebis gancalkevebas veras-
dros miaRwevT. mis Tundac Zalian mcire naWersac ki orive polusi aqvs da es polusebi
mxolod mis boloebze arsebobs.
magnits kidev erTi saintereso Tviseba aRmoaCnda – Tu magnitis axlos rkinis naWers
movaTavsebT, maSin isic magnitis Tvisebas SeiZens. gamodis, rom magnits SeuZlia Cveu-
lebrivi rkinis naWeri magniti gaxados. am process damagnitebas uwodeben.
6. gakveTilis Sejameba (1-2 wT)
maswavlebeli Seajamebs gakveTilze ganxilul Temas.
alternatiuli samuSao
`Tevzaoba“
maswavlebeli klass yofs 4 jgufad da urigebs maT saWiro inventars.
gamWvirvale qilaSi CaasxiT wyali da CaagdeT Sig patara lursmani. Semdeg mocemuli
suraTis mixedviT SeTanxmdiT da SearCieT is sagani, romlis daxmarebiTac lursmans ise
amoiRebT, rom arc wyals gadaRvriT da arc xels daisvelebT. cdis Sedegebi aRwereT.
dawereT, ras fiqrobdiT cdis Catarebamde; rogor amoiReT lursmani; Tqvens jgufSi
sxva gziT Tu cdilobda vinme lursmnis amoRebas?
gakveTili 27 Tema: bunebrivi resursebi
saTauri: vulkanebi
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma un da SeZ lon martiv praqtikul aqtivobaSi
monawileoba;
pirad mosazrebebze da dakvir vebis Sedegebze dayrdno-
biT kiTx vebze pasuxis gacema.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
saWiro masala: polieTilenis naWrebi, Tixamiwa, Tunuqis an SuSis viwro
qilebi, Rvinis Zmari, saWmeli soda, xelsaxocebi, sas-
wavlo-SemecnebiTi videofilmi vulkanis Sesaxeb, plas-
tilini, patara kovzi.
106
1. Sesavali saubari (5-6 wT)
maswavlebeli iwyebs saubars Semdegi kiTxvebis gamoyenebiT:
– Tu gsmeniaT iseTi ucnauri mTebis Sesaxeb, romlebsac vulkanurs uwodeben?
– ra iciT vulkanis Sesaxeb?
2. saxelmZRvaneloze muSaoba (12-13 wT)
maswavlebeli sTxovs moswavleebs, gadaSalon saxelmZRvaneloebi Sesabamis gakveTilze
da daakvirdnen vulkanis suraTs. sasurvelia ganixilon suraTi – ras xedaven suraTze?
ra xdeba maTi azriT? ratom aris aseTi ferebi? da sxv.
Semdeg maswavlebeli erT an or moswavles waakiTxebs mocemul teqsts. sxva moswavle
(an moswavleebi) unda Seecados axsnas, ra gaigo vulkanis Sesaxeb wakiTxuli teqstisa da
suraTis mixedviT.
3. muSaoba jgufebSi – praqtikuli samuSao `Cvenc SevqmnaT vulkani~ (15-
18 wT)
maswavlebeli klass yofs ramdenime jgufad da avalebs damoukideblad gaecnon sax-
elmZRvaneloSi aRweril cdas, prezentaciis dros ki upasuxon cdis qvemoT mocemul
kiTxvebs.
maswavlebeli jgufebs urigebs cdisTvis saWiro yvela masalas da Tvalyurs adevnebs
bavSvebis muSaobas, raTa Sesabamisi TanmimdevrobiT Caataron cda. sasurvelia cdis Cat-
arebamde, magaliTad, sanam Zmars gamoiyeneben, maswavlebelma bavSvebs winaswar gamoaTqme-
vinos varaudi:
– rogor fiqrobT, ra moxdeba, roca Zmars CaasxamT?
TiToeuli jgufis pasuxs maswavlebeli Camowers dafaze, raTa Semdgom mieceT saSu-
aleba cdis Sedegi Seadaron prognozs.
cdis dasrulebis Semdeg jgufebi gamoTqvamen TavianT mosazrebebs da akeTeben daskvnebs.
cdis dasrulebisTanave, yvelam Tavisi magida xelsaxocebiT unda gaamSralos da masa-
lebi aalagos.
4. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)
maswavlebeli mokled Seajamebs gakveTilze Catarebul aqtivobebs.
sarekomendacio videoresursi: https://youtu.be/mgpBvRMu680
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
maswavlebels moZiebuli aqvs saintereso istoriebi, suraTebi an videofilmi vul-
kanebis Sesaxeb da acnobs moswavleebs. aseTi SeiZleba iyos informacia vezuvis mTaze, roca
amofrqveulma vulkanma dafara qalaqi pompei; meqsikis vulkan parikutinze; okeaneebSi
amofrqveul vulkanebze da a. S.
testi 5
1.
a) magnits aqvs Zala, romliTac zogierT sagans
b) magniti ZiriTadad izidavs damzadebul sagans.
g) magnits aqvs ori : CrdiloeTi da samxreTi.
izidavs
rkinisgan
polusi
107
2. gaxaze swori pasuxi.
magniti miizidavs:
Tixas, miwas, rkinas, xes, polieTilens.
3. Semoxaze swori pasuxi:
warmoidgine, rom gWirdeba lursmnis damagniteba. rogor moiqcevi?
a) lursmans gaaCereb magnitze.
b) magnits uxaxuneb lursmans.
g) magnits ramdenjerme gausvam lursmans erTi mimarTulebiT.
4. qvemoT CamoTvlili sityvebidan gamoicani, romelia zedmeti da gadaxaze:
Zala wyali magniti
rkina miziduloba lursmani
5. magnitiT Tevzaoba:
romel sagnebs daiWers magniti ankesiT? Semoxaze da gaaferade:
gakveTili 28
Tema: warsulis nakvalevze
saTauri: sad cxovroben adamianebi?
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma un da SeZ lon sxeulebis amocnoba, aRwera,
daxarisxeba;
komunikaciis sxvadasxva formis gamoyeneba;
sxvadasxva sabinadros agebis Ta viseburebebis kvleva da
aRwe ra;
sxvadasxva sxeulis Sedareba/aRwera formis, zomis da
Semadgeneli masalis mixedviT;
108
nacnobi masalis dasaxeleba da misi saWiroebisamebr
gamoyenebis dasabuTeba;
zogierTi sagnis gansxvavebuli masalisgan damzadebis
aucileblobaze msjeloba;
bunebrivi resursebis dasaxeleba da maT mniSvnelobaze
saubari.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.II.3. moswavlem unda SeZlos organizmebisaTvis gare-
mos mniSvnelobaze msjeloba.
bun.II.5. moswavlem unda SeZlos sxeulis da misi Semad-
geneli nivTierebis/masalis Tvisebebis dakavSireba am
sxeulis daniSnulebasTan.
bun.II.7. moswavlem unda SeZlos yoveldRiur cxovrebaSi
gamoyenebuli bunebrivi resursebis dasaxeleba da maT
mniSvnelobaze msjeloba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas;
lokalur garemoSi ikvlevs organizmebis sxvadasxva
sabinadros (mag., soro, bude, saxli), aRwers maTi agebis
Taviseburebebs;
aRwers da adarebs erTmaneTs sxvadasxva sxeuls zomis,
formis da Semadgeneli masalis mixedviT;
asaxelebs misTvis kargad nacnobi nivTierebebis/masaleb-
is (mag., xis, minis, plastmasis) yoveldRiurobaSi gamoy-
enebis magaliTebs;
msjelobs, ratom mzaddeba mis mier gamoyenebuli zogier-
Ti sagani (mag., skami, tansacmeli, saTamaSoebi) ramdenime
gansxvavebuli nivTierebisgan/masalisgan;
CamoTvlis bunebriv resursebs, romlebsac iyenebs
yoveldRiur cxovrebaSi (mag., wyali, SeSa, bunebrivi
airi) da laparakobs maT mniSvnelobaze.
saWiro masala: videofilmi.
1. Sesavali saubari (6-7 wT)
motivaciis Sesaqmnelad maswavlebeli iZleva ramdenime kiTxvas da bavSvebs iwvevs
sasaubrod.
– Tqveni azriT, TavSesafrad da sacxovreblad ra sWirdeba adamians?
– gansxvavdeba saxlebi qalaqsa da sofelSi?
– rogor fiqrobT, pirvelyofilma (pirvelma, uZvelesi drois) adamianebma icodnen
saxlebis Seneba? sad cxovrobdnen isini?
109
2. saxelmZRvaneloze muSaoba (5-8 wT)
maswavlebeli sTxovs moswavleebs, gadaSalon saxelmZRvanelo Sesabamis gverdze
da daukvirdnen mocemul suraTebs.
Semdeg saxelmZRvaneloze muSaoba mimdinareobs amgvarad:
pirveli ilustraciis TandarTul mokle teqsts kiTxulobs erTi moswavle, sxvebi
wignebSi Tvals ayoleben.
Semdeg maswavlebeli sTxovs romelime sxva moswavles, gadmosces, axsnas, rogor cxov-
robdnen adamianebi gamoqvabulSi, ra iaraRebi hqondaT da risTvis iyenebdnen. rogor
hqondaT mowyobili sacxovrebeli da a.S.
bolos moswavleebma, suraTebidan gamomdinare, unda upasuxon rubrika `ifiqreSi~
mocemul kiTxvebs. vinc naxats daakvirdeba da gamoqvabulSi kocons dainaxavs, pirvel
kiTxvaze pasuxis gacema ar gauWirdeba (meore kiTxvis pasuxia – `deni~ an `eleqtrodeni~,
`bunebrivi airi~).
analogiurad unda warimarTos muSaoba meore da mesame suraTzec.
3. saklaso saubari (3-5 wT)
maswavlebeli marTavs saubars Semdegi kiTxvebis gamoyenebiT:
– Tqveni azriT, risgan aris aSenebuli Cveni skola?
– ra masalebia gamoyenebuli fanjrebisTvis? karisTvis?
– ra saSen masalas iyenebdnen umTavresad sofelSi?
– ra saSen masalebs iyeneben qalaqSi?
– maS, ras niSnavs gamoTqma `saSeni masala~?
4. moswavlis rveulSi muSaoba (4-6 wT)
moswavleebi gadaSlian moswavlis rveulebs, I savarjiSoSi unda daxaton marcxniv pirve-
lyofili adamianis sacxovrisi, marjvniv – Tanamedrove oTaxi, teqnikiT aRWurvili da
Seadaron. Semdeg ki, Sesabamisad, Seavson cxrili. gaiTvaliswinon is saSeni masala, rom-
liTac, maTi azriT, sargeblobdnen pirvelyofili adamianebi da riTac sargebloben dRes
Tanamedrove mSEeneblobisas. savaraudod, sakuTari skolis SenobaSi gamoyenebuli saSeni
masalebis mixedviT. maswavlebelma bavSvebi unda amuSaos individualurad, an wyvilebSi.
5. saSinao davaleba
yuradRebiT daakvirdi saxls, romelSic cxovrob da Seavse sqema (risgan aris aSenebuli
da a.S.).
6. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)
maswavlebeli mokled Seajamebs (an kiTxvebis dasmiT Seajamebinebs moswavleebs) am
gakveTilze SeZenil codnas.
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
maswavlebeli bavSvebs Seaxsenebs, rom is masalebi, romlebsac mSeneblobaSi iyeneben,
SeiZleba iyos bunebrivi an xelovnuri – adamianis xeliT Seqmnili.
– romeli bunebrivi masalebia gamoyenebuli Cveni skolis SenobaSi? (aseTebi SeiZleba
iyos: xe, qva...).
– romeli xelovnuri masalebia gamoyenebuli Cveni skolis SenobaSi? (esenia: aguri,
saRebavi, plastmasa...).
110
gakveTili 29
Tema: warsulis nakvalevze
saTauri: ras gvimalavs miwa?
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma un da SeZ lon: Sesaswavl obieqtze dakvir-
veba;
martiv praqtikul aqtivobebSi monawileoba;
sxeulebis amocnoba;
sxeulis aRwera Semadgeneli masalis mixedviT;
misTvis nacnobi sxeulis Semadgeneli nivTierebis dasax-
eleba;
gansxvavebuli nivTierebisgan erTi da igive sagnis
damzadebis aucileblobaze msjeloba;
masalis Tvisebebis Sesaxeb msjeloba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.II.5. moswavlem unda SeZlos sxeulis da misi Semad-
geneli nivTierebis/masalis Tvisebebis dakavSireba am
sxeulis daniSnulebasTan.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas;
aRwers da adarebs erTmaneTs sxvadasxva sxeuls zomis,
formis da Semadgeneli masalis mixedviT;
asaxelebs misTvis kargad nacnobi nivTierebebis/masaleb-
is (mag., xis, minis, plastmasis) yoveldRiurobaSi gamoy-
enebis magaliTebs;
msjelobs, ratom mzaddeba mis mier gamoyenebuli zogier-
Ti sagani (mag., skami, tansacmeli, saTamaSoebi) ramdenime
gansxvavebuli nivTierebisgan/masalisgan;
irCevs nivTierebas/masalas mocemuli daniSnulebis mqone
sxeulis (an misi modelis) dasamzadeblad, msjelobs am
nivTierebebis/masalebis Tvisebebis (mag., sigluve, gam-
Wvirvaloba, drekadoba, tivtivis unari, wyalgamtari-
anoba) Sesabamisobaze sxeulis daniSnulebasTan.
saWiro masala: qviSiT savse didi yuTi; `arqeologiuri iaraRebi~: pat-
ara niCabi, funji, saceri; `eqsponatebi~: mcire zomis
Tixis WurWeli (an maTi natexebi), samkauli, Sinauri
cxovelebis Zvlebi, niJarebi, bumbulebi, aguris an krami-
tis natexebi, blagvi dana, saTli, Tabaxis furclebi,
plastilini.
111
1. Sesavali saubari (8-10 wT)
saSinao davalebis mimoxilvis Semdeg maswavlebeli dafaze wers sityvas – `arqeologi~
da moswavleebs ekiTxeba, Tu ician am sityvis mniSvneloba. moswavleTa mosazrebebs mokled
afiqsirebs dafaze da ambobs, rom am sakiTxs gakveTilis bolos isev miubrundebian.
Semdeg maswavlebeli yveba, rom miwis qveS, garda sasargeblo wiaRiseulisa, bevri
saintereso ram aris damarxuli, rac Zveli drois adamianebis da maTi cxovrebis Sesaxeb
mogviTxrobs:
– magaliTad, rogor cxovrobdnen adamianebi saqarTveloSi saukuneebis win;
– rogor saxlebs iSenebdnen, ra masalas iyenebdnen;
– rogor imosebodnen;
– rogori WurWeli hqondaT;
– ra saqmianobas eweodnen da a. S.
yovelive amis garkvevaSi isev miwa gvexmareba. mravali wlis ganmavlobaSi miwam da mtverma
dafara Zveli nasaxlarebi. Semdeg es miwa mcenareebiT daifara da yvelaferi daimala.
arqeologebi swored is adamianebi arian, romlebic miwis qveS nasaxlarebs, Zvel sagnebs
pouloben. saqarTveloSi bevrgan mimdinareobs arqeologiuri gaTxrebi, ris Sedegadac
Zveli drois adamianebis nivTebi da saxlebis nangrevebia aRmoCenili. am nivTebs asuf-
Taveben da frTxilad inaxaven specialur SenobaSi, romelsac muzeumi hqvia.
2. muSaoba jgufebSi – `arqeologiuri gaTxrebis~ Catareba (8-10 wT)
arqeologebs gaTxrebis dros specialuri iaraRebi sWirdebaT. maswavlebels mot-
anili aqvs martivi `arqeologiuri iaraRebi~ (patara niCabi, funji, saceri) da aCvenebs
moswavleebs. maT daniSnulebas bavSvebi muSaobis procesSi Seityoben.
maswavlebels ezoSi an saklaso oTaxSi momzadebuli aqvs qviSiT savse ganieri yuTi,
romelSic Caflulia sxvadasxva nivTi (es SeiZleba iyos Tixis WurWeli, samkaulebi, blagvi
danebi, aguris an kramitis natexebi, Sinauri cxovelebis Zvlebi, bumbuli da sxv.). maswav-
lebeli bavSvebs eubneba, rom am `miwaSic~, qviSian yuTSi, aris Zveli nasaxlaris naSTebi
da sTavazobs maT gaTxrebis Catarebas.
amisTvis maswavlebeli klass yofs jgufebad da morigeobiT gamohyavs erTi jgufis
moswavleebi. maT unda SearCion saTanado iaraRebi da daiwyon `gaTxrebi~. Tavdapirve-
lad patara niCbiT unda amoiRon qviSa da sacerSi Cayaron. qviSa icreba saTlSi. namarxi
sagani SeiZleba aRmoCndes niCbis SexebiT an gacris dros. roca raime nivTs aRmoaCenen,
funjiT unda gawmindon. bolos aRmoCenil eqsponats deben cariel merxze an Taroze da
ase Seqmnian `muzeums~. erTi nivTis aRmoCeniTa da `muzeumSi~ dadebiT am jgufis samuSao
mTavrdeba, Semdeg meore jgufis moswavleebi agrZeleben imaves keTebas. amgvarad jgufebi
morigeobiT atareben `gaTxrebs~, sanam yvela daflul nivTs ar aRmoaCenen.
3. moswavlis rveulSi muSaoba – eqsponatebis aRwera (5-7 wT)
moswavleebi rCebian imave jgufebSi. amjerad maT unda Camoweron moswavlis rveulSi
yvela im nivTis saxeli, romelic aRmoaCines. Semdeg imave gverdze avseben martiv cxrils,
sadac erT svets aweria `xelovnuri sagnebi~, meores – `bunebrivi sagnebi~. moswavleebma
`arqeologiuri eqsponatebidan~ unda ganasxvaon xelovnuri da bunebrivi sagnebi da Seav-
son es cxrili. (faqtobrivad maT ukve Camowerili sityvebi unda gaanawilon cxrilSi).
4. praqtikuli samuSao – epoqis aRdgena (8-10 wT)
samuSaos bolo etapia, eqsponatebis mixedviT warsulis Sesaxeb warmodgenis Seqmna
da Sesabamisad, am varaudebis dasabuTeba. maswavlebeli SesaZloa kiTxvebiT daexmaros
swori daskvnis gakeTebaSi. magaliTad:
1. raze miuTiTebs Tqven mier napovni kramitis namsxvrevi?
2. Tixis namsxvrevebi?
3. samSeneblo masala, riyis qvebi?
112
4. qvevris yeli?
5. qoTani, romelSic xorbalia?
6. rkinis nakeToba?
maswavlebeli sTxovs moswavleebs gamoZerwon, `aRadginon~ is nivTebi, romlebic maT
`arqeologiuri~ gaTxrebis dros ipoves. am SemTxvevaSi Tixis magivrobas plastilini
gawevs. savaraudod, es iqneba WurWeli. magaliTad, qvevri, sawnaxeli, fiala, TefSi, jami,
qoTani da a.S. bolos ki moewyoba gamofena.
maswavlebelma, Tu saWirod CaTvlis, SeiZleba dasvas Semdegi kiTxvebi:
– ra masalas iyeneben dRes am nivTebis gakeTebisas? (mina, Tixa, faifuri, liToni)
– Sen romeli ufro mogwons da ratom? da a.S.
5. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)
maswavlebeli mokled Seajamebs am gakveTilze Catarebul aqtivobebs; bolos maswav-
lebeli ubrundeba dafaze daweril sityvas `arqeologi~ da svams kiTxvas, ra gaiges, vin
yofila arqeologi? ra mniSvneloba aqvs arqeologebis saqmianobas?
SeniSvna: es gakveTili maswavlebels SeuZlia Caataros survilisamebr.
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
sasurvelia, maswavlebelma jgufebs misces saSualeba, daxaton maTi warmodgenebiT
gacocxlebuli warsuli. imsjelon da gamoTqvan mosazrebebi (rogor saxlebSi cxov-
robdnen is adamianebi, riT ikvebebodnen, hyavdaT Tu ara Sinauri cxovelebi, ra saqmi-
anobas eweodnen da a. S.).
sarekomendacio aqtivoba – kvleva
Tema: Cven da buneba
saTauri: Cveni skolis mimdebare garemo – kvleva
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma un da SeZ lon lokalur garemoze dakvir-
vebis Sedegad ar se buli geografiuli obieqtebis amoc-
noba da dasaxeleba, aRwera;
bunebrivi da xelovnuri obieqtebis erTma ne Tisgan garCe-
va;
martivi naxatis Seqmna lokaluri garemos obieqtebis
dataniT;
soflisa da qalaqis garemosTvis damaxasiaTebeli niS-
nebis dasaxeleba;
saWiro monacemebis Segroveba da naxatis saSualebiT
CaniSvna;
komunikaciis sxvadasxva formis gamoyeneba;
garemoSi wylisa da xmeleTis obieqtebis dasaxeleba da
aRwera;
bunebaSi wylisa da xmeleTis obieqtebis Semadgeneli
nawilebis mixedviT aRwera.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
113
bun.II.3. moswavlem unda SeZlos organizmebisaTvis gare-
mos mniSvnelobaze msjeloba.
bun.II.6. moswavlem unda SeZlos wylisa da xmeleTis
obieqtebis aRwera.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas;
lokalur garemoSi ikvlevs organizmebis sxvadasxva
sabinadros (mag., soro, bude, saxli), aRwers maTi agebis
Taviseburebebs;
asaxelebs da aRwers mSobliur garemoSi wylisa (mag.,
zRva, tba, mdinare) da xmeleTis (mag., mTa, vake) obieqtebs;
aRwers bunebaSi an/da TvalsaCinoebaze damzeril wylisa
da xmeleTis obieqtebs misi Semadgeneli nawilebis mixed-
viT (mag., mTa – mTis mwvervali, kalTa da Ziri, mdinare –
napiri, fskeri).
saWiro masala: feradi fanqrebi an flomasterebi.
1. skolis mimdebare garemos daTvaliereba (8-10 wT)
maswavlebels moswavleebi gahyavs skolis gareT, maT skolis teritorias unda Sem-
ouaron da moZebnon iseTi adgili, saidanac kargad Cans mimdebare garemo (geografiuli
da anTropogenuri obieqtebi).
maswavleblis mravalmxrivi SekiTxvebis wyalobiT moswavleebi ikvleven skolis mim-
debare garemos.
kvleviTi aqtivobis ukeT organizebisTvis umjobesia klasi daiyos ramdenime mcire
jgufad. maswavlebeli TiToeul jgufs rigrigobiT usvams Se kiT xvebs. Tu romelime jgufi
ver upasuxebs dasmul kiTxvas, masze pasuxis gacemis saSualeba sxva jgufis warmomad-
genels eZleva. amgvarma kiTxva-pasuxma SesaZloa Sejibrebis saxec ki miiRos, rac uf ro
saxalisos gaxdis samuSao process.
savaraudo kiTxvebi:
1) rogoria xmeleTis zedapiri iq, sadac vdgavarT – damreci Tu swori (vake adgili)?
2) (Tu damrecia) ratom aris damreci? sadamde vivliT, aRmarTs rom avuyveT?
3) ras xedavT Cvens mimdebare bunebriv garemoSi? (mTa, tba, zRva, mdinare, Wala, tye).
maswavlebeli bavSvebis yuradRebas amaxvilebs mTaze da saubrobs mis Semadgenel
nawilebze. sasurvelia es procesi warimarTos kiTxva-pasuxis reJimSi.
– Tu iciT, ra hqvia mTis yvelaze maRal adgils? (mwvervali)
– yvelaze dabal adgils? (Ziri)
– mwvervalsa da Zirs Soris mdebare damrec adgils? (kalTa)
– romeli mcenareebiTaa dafaruli es bunebrivi garemo? (xeebiT, buCqebiT, balaxebiT.
Tu moSiSvlebulia – mxolod miwa an kldea?)
– Tqveni azriT, risTvis iyeneben adamianebi am bunebriv adgilebs? (tyes, mdelos, mTas,
mdinares...)
– ra aris adamianis xeliT Seqmnili Cven irgvliv? (gza, anZa, Senobebi, stadioni, xidi...).
– Tqveni azriT, risTvis iyeneben adamianebi am nagebobebs? (sacxovrebeli saxlebi,
saavadmyofo, eklesia, maRazia, saswavlebeli...)
8) ra ferebs xedavT Tqven irgvliv?
114
9) ra xmebi gesmiT? romelia amaTgan bunebrivi xmebi?
10) ra mogwonT (ra aris mimzidveli) da ra ar mogwonT (ra aris usaxuri, aramimzidveli)
Cven mimdebare garemoSi? ratom?
2. saganTa dajgufeba (4-5 wT)
maswavlebeli sTxovs bavSvebs, kvlav daakvirdnen garemoSi arsebul obieqtebs da daa-
jgufon isini Semdegi niSnebis mixedviT:
a) Cvengan Sors da axlos mdebare obieqtebi;
b) bunebrivi da xelovnuri obieqtebi.
3. moswavlis rveulSi muSaoba (5-7 wT)
klasSi dabrunebisas maswavlebeli sTxovs moswavleebs, gadaSalon moswavlis rveuli,
gaixsenon skolis mimdebare garemo da cariel sivrceSi Caxaton. maswavlebeli sTxovs
maT, furcelze gadaitanon rogorc bunebrivi, ise xelovnuri obieqtebi.
4. moswavlis rveulSi muSaoba (3-5 wT)
Canaxatebis Sesrulebis Semdeg moswavleebi unda gadavidnen momdevno davalebis Ses-
rulebaze, romelic gulisxmobs naxatis mixedviT cxrilis Sevsebas (moswavlem Tavisive
naxatidan mocemul cxrilSi unda gadaitanos (Caweros) bunebrivi da xelovnuri obieqtebis
amsaxveli sityvebi.
5. saklaso diskusia (3-4 wT)
mas Semdeg, rac moswavleebi gaiazreben garemoSi arsebuli bunebrivi da xelovnuri
obieqtebis mdebareoba-arsebobas, maswavlebeli sadiskusiod svams aseT kiTxvebs:
– Tqveni azriT, es obieqtebi soflis garemos axasiaTebs Tu qalaqur garemos?
– ra niSnebiT xasiaTdeba soflis garemo?
– ra niSnebiT xasiaTdeba qalaquri garemo?
– sad metia bunebrivi obieqtebi – sofelSi Tu qalaqSi?
6. muSaoba jgufebSi (5-7 wT)
maswavlebeli bavSvebs yofs ramdenime jgufad da aZlevs miTiTebebs:
moswavleebma jgufebSi erTmaneTs unda uCvenon, gaacnon TavianTi namuSevrebi, Semdeg
airCion erTi saukeTeso da prezentaciis dros axsnan, ratom gaakeTes aseTi arCevani.
prezentaciisTvis maT aseve unda gaiazron, Tu ras Secvlidnen isini arsebul garemoSi,
raTa is ufro mimzidveli gaexadaT.
7. individualuri samuSao (3-4 wT)
maswavlebeli sTavazobs moswavleebs Semdeg TamaSs: moswavle irCevs romelime obi-
eqts (bunebrivs an xelovnurs). axasiaTebs mas sami niSnis mixedviT, Tanaklaselebma unda
amoicnon da daasaxelon es obieqti. magaliTad: manqana – aqvs saWe, 4 borbali, sxvadasxva
ferisaa.
8. gakveTilis Sejameba (3-4 wT)
maswavlebeli mokled Seajamebs Catarebul aqtivobebs da im codnas, romelic bolo
or gakveTilze SeiZines.
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
gamarTeT saubari bavSvebTan imis Sesaxeb, Tu rogor SeiZleba gamoviyenoT adamian-
ebma Cveni mimdebare garemo Tavisufali drois gasatareblad da dasasveneblad (amisTvis
SeiZleba gamoiyenon rogorc bunebrivi, ise xelovnuri obieqtebi).
115
gakveTili 30
Tema: Cven da buneba
saTauri: rogor cvlis adamiani garemos
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma un da SeZ lon garemoze mzrunvelobiTi
damo kidebulebis gamomuSaveba.
adamianis saqmianobiT gamowveul dadebiT da uaryofiT
cvlilebebze saubari;
mimzidveli da aramimzidveli garemos erTmaneTisgan
garCeva-dasabuTeba;
SeZlos ilustraciasa da realobaSi sxvadasxva sxeulebis
amocnoba/aRwera;
pirad mosazrebaze dayrdnobiT kiTxvebze pasuxis gacema/
dasabuTeba;
sakuTari mosazrebebis wardgenisas komunikaciis sxva-
dasxva formis gamoyeneba (naxati);
garemos obieqtebis aRwera.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.II.3. moswavlem unda SeZlos organizmebisaTvis gare-
mos mniSvnelobaze msjeloba.
bun.II.6. moswavlem unda SeZlos wylisa da xmeleTis
obieqtebis aRwera.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
iyenebs komunikaciis sxvadasxva formas (mag. naxati,
zepirmetyveleba, ist) sakuTari mosazrebebis an/da
kvlevis Sedegebis wardgenisas;
msjelobs garemos mniSvnelobaze misi janmrTelobisaT-
vis (mag., ganiavebuli saklaso oTaxi, sufTa sacxovre-
beli);
asaxelebs da aRwers mSobliur garemoSi wylisa (mag.,
zRva, tba, mdinare) da xmeleTis (mag., mTa, vake) obieqtebs.
saWiro masala: feradi fanqrebi an flomasterebi, videofilmebi ekolo-
giur problemebze.
1. Sesavali saubari (3-4 wT)
wina gakveTilis Temis gaxsenebis Semdeg maswavlebeli ambobs, rom maT ukve gaiazres,
garemoSi xdeba cvlilebebi, igi TandaTan icvleba. maswavlebeli svams kiTxvas:
– rogor fiqrobT, vin cvlis Cvens sacxovrebel garemos?
savaraudod, bavSvebi albaT mixvdebian, rom adamianebi TavianTi moqmedebiT (saqmi-
anobiT) saxes ucvlian garemos.
maswavlebeli sTavazobs moswavleebs, Caixedon saxelmZRvaneloebSi da aRweron, rogor
cvlian adamianebi garemos.
116
2. saxelmZRvaneloze muSaoba (5-8 wT)
mocemulia oTxi suraTi, romlebzec gamosaxulia garemos Secvla adamianis sxvadasxva
saqmianobiT. moswavleebi ecnobian suraTebis qveS miweril teqsts.
moswavleebma unda gaiazron da Seajamon teqsti: adamians arsebobisTvis bevri ram
sWirdeba – saWmeli, wyali, tansacmeli, eleqtroenergia, sacxovrebeli saxli, samuSao
Senoba da a.S. amisTvis is Tavisi saqmia nobiT mudmivad saxes ucvlis garemos, zogjer
ziansac ki ayenebs mas.
maswavlebeli mimarTavs klass:
– rogor ggoniaT, aris Tu ara saSiSi xis masalisTvis tyeebis gaCexva?
moswavleTa varaudebs maswavlebeli Camowers dafaze, Semdeg ki, sasurvelia, isini
erToblivad ganixilon.
3. moswavlis rveulSi muSaoba (4-6 wT)
moswavlis rveulSi mocemulia konturuli naxati – qalaqis quCa didi da patara Seno-
bebiT. am garemoSi saerTod araa mcenareebi – xeebi, buCqebi. moswavle unda mixvdes, rom
aseTi garemo swored imitom ar aris mimzidveli, rom gamwvaneba aklia. moswavles eZleva
davaleba, es nakli TviTon gamoasworos, Caxatos xeebi, yvavilebi... gaaferados naxati da
mimzidvelad aqcios mocemuli garemo.
4. Seadare Zveli da axali (3-5 wT)
maswavleblis miTiTebiT moswavleebi gadaSlian saxelmZRvanelos Sesabamis gakveTilze.
maT unda Seadaron erTmaneTs suraTebi – gmirTa moedani Zvelad da axla da isaubron,
maTi azriT, ram gamoiwvia es cvlilebebi. moswonT Tu ara? da a.S.
5. minileqcia (5-6 wT)
TavianTi saqmianobiT adamianebi Segnebulad Tu Seugneblad did zians ayeneben bunebas.
magaliTisTvis, ramdenadac izrdeba wlidan wlamde moTxovnileba xis masalaze, imdenad
mcirdeba tye, rasac sabolood savalalo Sedegi moaqvs.
maswavlebeli dafaze xazavs wres, romlis SuaSic wers sityvas `ekologia~. Semdeg ki
sTxovs moswavleebs, SeZlebisdagvarad, warmoidginon, maTi azriT, ras niSnavs igi.
ekologia
am SemTxvevaSi mniSvneloba ar aqvs, ramdenad swor pasuxs gascemen bavSvebi. mniSvnelova-
nia, daakavSireben Tu ara sityvas isini im Tematikas – bunebas, romelzec mimdinareobs
saubari.
gonebrivi ieriSis principebidan gamomdinare, maswavlebeli afiqsirebs yvela pasuxs.
sabolood ki, Tavad xsnis terminis mniSvnelobas.
`ekologia“ berZnuli sityvaa da niSnavs sacxovrebel adgils, saxls. ekologias sxvada-
sxva ganmarteba aqvs. erT-erTis mixedviT, ekologia aris cocxali organizmebis, mcena-
reTa da cxovelTa cxovrebis Seswavla maT bunebriv adgilsamyofelSi. e.i. igi sicocxlis
Semswavleli mecnierebaa. ekologiuri katastrofebia: zvavi, mewyeri, haerisa da wylis
dabinZureba da a.S. garemos movla, masze zrunva yvela Cvenganis movaleobaa. daicva buneba,
niSnavs izruno sakuTar janmrTelobaze.
rogori iqneba garemos mdgomareoba uaxloes Tu Soreul momavalSi? ra gvelodeba?
117
SeZlebs Tu ara adamiani daicvas planeta dabinZurebisgan? SeZlebs gonivrulad gamoiy-
enos misi resursebi?
aseTi kiTxvebi karga xania dgas adamianebis winaSe. mecnierebi muSaoben, eZeben gamosavals,
riT Caanacvlon bunebrivi resursebi, raTa gadaarCinon garemo. am mxriv aris miRwevebic.
magaliTad: sacxovrebel saxls, Senobas sWirdeba uamravi saSeni masala, romelic bune-
brivia (xe-tye, qviSa, qva da a.S.). mecnierebma SeZles iseTi xelovnuri masalis gamoyeneba,
romlisgan damzadebuli kar-fanjara, iataki da sxva mosapirkeTebeli masala sakmaod
lamazi da gamZlea. xelovnuri masaliT bunebrivis Canacvleba ki Tavis mxriv saSualebas
iZleva, SevinarCunoT bunebrivi garemo, gadavarCinoT tyeebi.
6. muSaoba jgufebSi (10-15 wT)
maswavlebeli bavSvebs yofs mcire jgufebad da mimarTavs maT: am xnis ganmavlobaSi (rac
swavla daiwyo) isini ramdenjerme iyvnen skolisa da misi mimdebare teritoriis dasaT-
valiereblad. garda amisa, maT yoveldRe uwevT skolis ezoSi yofna da kargad icnoben
saskolo garemos. jgufebisTvis davaleba aseTia: moswavleebma unda moifiqron, ras
Secvlidnen skolis garemoSi (skolis teritoriaze an SenobaSi), raTa ufro mimzidveli
gaxadon is. jgufSi unda momzaddes naxati an plakati, mcire teqstiT. Semdeg moswavleebma
unda Seasrulon davaleba – `eTanxmebi Tu ara~, romelic jgufur muSaobas logikurad
daasrulebs.
7. gakveTilis Sejameba (1-2 wT)
maswavlebeli mokled Seajamebs gakveTilis aqtivobebs da saSinao davalebad moswav-
leebs ojaxis ufrosi wevrebisgan intervius aRebas sTxovs. kiTxvebi am Sinaarsis unda iyos:
1) ra Seicvala Cvens qalaqSi (sofelSi) Seni bavSvobidan dRemde?
2) mogwons Tu ara es cvlilebebi? ratom? da a. S.
moswavleebma pasuxebi unda daimaxsovron. garda amisa, momdevno gakveTilisTvis mas-
wavlebelma moswavleebs unda daavalos, saojaxo fotoalbomidan moitanon Zvelad da
axlo periodSi gadaRebuli suraTebi (maT Soris, maTi winaprebis), romlebzec gamosaxu-
lia quCebi, Senobebi, qalaqis an soflis xedebi, adamianebi...
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
Tuki maswavlebels dro da sxva resursebi xels uwyobs, sasurvelia jgufuri muSaobis
Semdeg SearCios is namuSevrebi, romelTa Sesruleba realurad SesaZlebelia da marT-
lac waadgeba saskolo garemos gaumjobesebas. moswavleebTan erTad maswavlebelma unda
dagegmos is nabijebi, romlebic maTi miznis ganxorcielebisTvis iqneba saWiro (plakatis
momzadeba prezentaciisaTvis, mSoblebis mowveva da CarTva, direqciis wevrebis winaSe
Canafiqris prezentacia da a. S.).
praqtikuli samuSao – kolaJis Seqmna
Tema: Cven da buneba
saTauri: garemo Zvelad da axla
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma un da SeZ lon sxvadasxva wyarodan infor-
maciis moZieba da Segroveba;
Zvelisa da axlis Sedarebis sa fuZ velze cvlilebebis
danax va;
Sesaswavli movlenis Sesaxeb martivi kiTxvebis dasma;
ilustraciebsa da realobaSi movlenebis daxarisxeba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
118
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: svams martiv kiTxvebs Sesaswavli sxeulis/movlenis
Sesaxeb;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi.
saWiro masala: didi formatis qaRaldi, Zveli da axali fotoebi,
Jurnal-gazeTebidan Zveli da Tanamedrove fotoebis
amonaWrebi. videofilmi pirvelyofil adamianze, Zveli
da axali fotoebi, makrateli.
1. saSinao davalebis gamokiTxva (10-12 wT)
maswavlebeli gakveTils iwyebs Sin micemuli davalebebis ganxilviT, masSi monawileobs
nebismieri msurveli. moswavleebma unda gaacnon klass kvlevis Sedegebi, anu informacia,
romelic maT moipoves mSoblebisagan da bebia-babuasagan maTi nacnobi garemos (qalaqi,
sofeli, quCa, skola, saxli, gza, tye da a.S) cvlilebebis Sesaxeb. paralelurad sasurvelia
mokle komentari gaukeTon maT mier moZiebul fotoebsac (vin an ra aris gamosaxuli masze,
daaxloebiT rodindelia da a. S). romlis saSualebiT SesaZlebloba mogve cema advilad
SevadaroT erTmaneTs Zveli da axa li. Tval naTliv davinaxoT is cvlilebebi, romlebsac
aTeulobiT weli dasWirda. mag.: rogori iyo im drois qalaqi/sofeli, quCa, mdinare, tye,
gza, tanisamosi, gadaadgilebis saSualebebi da a.S.
2. kolaJis Seqmna (17-20 wT)
maswavlebeli sTavazobs bavSvebs, motanili suraTebis gamoyenebiT Seqmnan kolaJi
da bolos SeurCion mas saTauri. amisTvis mas momzadebuli aqvs kedelze damagrebuli
didi formatis qaRaldi, romelic or nawiladaa gayofili. marcxniv, maT unda moaTavson
(frTxilad daakran) is suraTebi, romlebic Zvel yofas asaxavs. marjvniv – Tanamedrove
fotoebi (SeiZleba gamoviyenoT klasis fotoebic mag., eqskursiaze), sasurvelia maswav-
lebelsac hqondes moZiebuli Zveli yofis amsaxveli suraTebi, SeiZleba Jurnal-gazeTebis
moSveliebac a. S.
sabolood miviRebT kolaJs, romlis SeqmnaSic mTeli klasi monawileobs, rac SesaZle-
blobas iZleva, vimsjeloT da erTmaneTs SevadaroT Zveli da axali yofa, cvlilebebi
garemoSi.
samuSaos bolo etapia saTauris SerCeva, romelsac SesaZloa maswavlebelma konkursis
saxe misces. SeirCes ramdenime dasaxelebuli saTauridan is, romelic yvelaze met xmas
moipovebs.
3. kiTxva-pasuxi da gakveTilis Sejameba (5-8 wT)
maswavlebeli samuSaos Sejamebis Semdeg dasZens: Tqven TvalnaTliv dainaxeT is cvli-
lebebi, romlebsac aTeuli wlebi dasWirda. modiT, axla davfiqrdeT da gavaanalizoT,
Tqven jer mxolod 6-7 wlisani xarT. meore welia, rac skolaSi swavlobT. albaT amCnevT,
rom Tqven garSemoc raRac cvlilebebi xdeba.
kiTxvebi moswavleebs:
– amCnev Tu ara raime cvlilebas Sen irgvliv im garemoSi, romelSic cxovrob da swav-
lob (laparakia bunebriv da xelovnur obieqtebze: maT Soris – skolis remonti, saklaso
inventari, formebi, sportuli moednebi, gzebi, atraqcionebi)?
– mogwons Tu ara es cvlilebebi? ratom?
– Seni neba rom iyos, ras Secvlidi da ras datovebdi ucvlelad?
– aris Tu ara es cvlilebebi sasurveli adamianebisTvis? ratom?
– SenTvis? ratom?
119
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
maswavlebeli dafaze xazavs diagramas, romlis marcxena mxares wers `pirvelyofili
adamiani~, marjvena mxares – `Tanamedrove adamiani~. Semdeg ki sTxovs moswavleebs, kiTx-
vebze pasuxebis meSveobiT daexmaron mis SevsebaSi. Tavdapirvelad avsebs sqemis marcxena
mxares:
sad cxovrobda?
rogor da riT irCenda Tavs?
rogor moipovebda sakvebs?
ra ecva?
riT Tbeboda?
rogor gadaadgildeboda? da a.S.
Semdeg imave kiTxvebze pasuxis meSveobiT maT mouwevT Tanamedrove adamianis aRwera
da Sesabamisad marjvena svetis Sevseba.
maswavlebeli am sqemas miznobriv datvirTvas aniWebs. saukuneebis ganmavlobaSi ada-
mianebi viTardebian, ecvlebaT survilebi da moTxovnilebebi, icvlian cxovrebis wess,
cvlian garemos...
ra iyo winaT da axla? ra Seicvala adamianis ganviTarebis manZilze da ram gamoiwvia
es cvlileba? ecadeT daskvnebi Tavad bavSvebma gaakeTon.
sarekomendacio aqtivoba – dakvirveba
Tema: Cven da buneba
saTauri: garemos danagvianeba
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma un da SeZ lon garemosadmi mzrunveli damok-
idebulebis gamomuSaveba;
bunebriv garemosa da adamianis mier Seqmnili yofiTi
garemos Sesaxeb saubari;
sufTa da danagvianebuli garemos garCeva;
garemoze sakuTari SegrZnebis organoebisa da martivi
xelsawyoebis gamoyenebiT dakvirveba;
martiv praqtikul aqtivobebSi monawileoba;
realobaSi sxeulebis amocnoba da daxarisxeba;
sxvadasxva sxeulis aRwera da SEedareba zomis, formis da
Semadgeneli masalis mixedviT;
nacnobi nivTierebis/masalis yoveldRiurobaSi gamoy-
enebis magaliTebis dasaxeleba;
sxvadasxva masalisgan damzadebul erTsa da imave saganze
msjeloba da daskvnebis gamotana;
sayofacxovrebo da sxva tipis narCenebiT dabinZurebis
Sedegebze msjeloba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.II.3. moswavlem unda SeZlos organizmebisaTvis gare-
mos mniSvnelobaze msjeloba.
bun.II.5. moswavlem unda SeZlos sxeulis da misi
Semadgeneli nivTierebis/masalis Tvisebebis dakavSireba
am sxeulis daniSnulebasTan.
bun.II.7. moswavlem unda SeZlos yoveldRiur cxovrebaSi
120
gamoyenebuli bunebrivi resursebis dasaxeleba da maT
mniSvnelobaze msjeloba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
icavs garemoSi sisufTaves (mag., daniSnulebisamebr gana-
Tavsebs sayofacxovrebo narCenebs) da aRwers am mizniT
sakuTari qmedebis mniSvnelobas;
aRwers da adarebs erTmaneTs sxvadasxva sxeuls zomis,
formis da Semadgeneli masalis mixedviT;
asaxelebs misTvis kargad nacnobi nivTierebebis/masaleb-
is (mag., xis, minis, plastmasis) yoveldRiurobaSi gamoy-
enebis magaliTebs;
msjelobs, ratom mzaddeba mis mier gamoyenebuli zogier-
Ti sagani (mag., skami, tansacmeli, saTamaSoebi) ramdenime
gansxvavebuli nivTierebisgan/masalisgan;
msjelobs, ra Sedegi SeiZleba gamoiwvios mdinaris/tyis
sayofacxovrebo da sxva tipis narCenebiT dabinZurebam.
saWiro masala: kanfetebi an sxva mza produqtebi, romlebic SefuTulia.
higienuri xelTaTmanebi; didi parkebi narCenebisTvis.
1. eqskursia bunebriv garemoSi (8-10 wT)
maswavlebels bavSvebi gahyavs skolasTan axlomdebare parkSi, mdeloze an tyeSi. Tu
es ar xerxdeba, SeiZleba skolis ezos gamwvanebuli da wynari adgiliT davkmayofildeT,
mTavaria movxvdeT bunebriv garemoSi.
maswavlebeli sTxovs bavSvebs, daukvirdnen garSemo myof sagnebs da upasuxon kiTxvebs:
– ras xedavT garSemo?
– ganasxvaveT, maT Soris ra miekuTvneba bunebas? ra aris adamianis xeliT Seqmnili?
aRwereT, ra masalisganaa agebuli igi? ra zomisaa?
rogori forma aqvs?
a) daxuWeT Tvalebi da mousmineT:
– ra xmebi gesmiT?
– gsiamovnebT Tu ara am xmebis mosmena? (an romeli xmaa sasiamovno mosasmeni?)
– Tu gesmiT aseTive xmebi skolaSi? saxlSi?
b) axla nela SeisunTqeT haeri da amoicaniT:
– risi surneli gcemT?
– Tu gsiamovnebT bunebaSi arsebuli suni?
– Tqvens saxlSi an skolaSi Tu grZnobT imave surnels?
(am da msgavsi kiTxvebis arsi is aris, rom moswavleebma SeigrZnon da aRiqvan bunebrivi
garemo aramarto mxedvelobiT, aramed sxva SegrZnebebiTac da mixvdnen, rom bunebrivi
garemo gansxvavdeba adamianis mier Seqmnili yofiTi garemosgan).
2. rogor Cndeba nagavi? – cda da diskusia (6-8 wT)
maswavlebels am gakveTilisTvis specialurad gamzadebuli aqvs kanfetebi da sxva
SefuTuli mza produqti, romlebsac urigebs moswavleebs da sTxovs Wamon. sainteresoa,
sad dayrian kanfetis qaRaldebs, parkebs da sxva narCenebs.
121
maswavlebeli marTavs mcire diskusias kiTxvebze:
– rogor binZurdeba Cveni garemo?
– rogor Cndeba nagavi?
moswavleebma unda gaiazron, rom danagvianeba xdeba narCenebiT;
bevri adamiani arasworad iqceva, ris ga moc quCebi da ezoebi mofenilia sayofacxovrebo
nar Ce ne bi T.
maswavlebeli agrZelebs saubars:
Tqven uamrav saskolo nivTs moixmarT. modiT, CamovTvaloT isini: kalami, saxazavi,
saSleli, rveuli, wigni, fanqari. SegiZliaT daasaxeloT risgan aris isini damzadebu-
li? Semdeg yuradRebas amaxvilebs saxazavze da sTxovs moswavleebs, amoiRon saxazavi
da daaTvalieron igi. gamoicnon risganaa damzadebuli. gairkveva, rom zogi xisaa, zogi
plastmasis da zogic rkinis.
rogor ggoniaT, ra Tvisebebi ganapirobebs maT gamoyenebas mocemuli sxeulis dasamza-
deblad? (drekadoba, sigluve da a.S.)
ganixilon am alternativis dadebiTi da uaryofiTi mxareebi.
amjerad maswavlebeli maT yuradRebas amaxvilebs saskolo inventarze, rogoricaa
skami, merxi, dafa, fanjara, kari. aZlevs davalebas wyvilebs daakvirdnen, risgan aris
damzadebuli TiToeuli maTgani. unaxavT Tu ara igive nivTi, romelic sxva masalisgan
aris damzadebuli – mag.: skami (xis, plastmasis, rkinis), magida (xis, plastmasis, rkinis,
qvis) da a.S.
SeEmdeg ki maswavlebeli svams sadiskusio kiTxvas:
– rogor ggonia, ratom Caanacvla adamianma xis masala rkiniT da plastikatiT?
– mogwons Tu ara es gadawyvetileba? daasabuTe ratom.
3. muSaoba jgufebSi (12-13 wT)
maswavlebeli klass yofs jgufebad da avalebs moifiqron:
I jgufma – ra ar moswonT im garemoSi, sadac imyofebian? (bunebaSi dayrili nagavi
aramimzidvels xdis mas).
II jgufma – rogor xdeba garemos danagvianeba?
III jgufma – rogor unda moviqceT, raTa garemo ar davanagvianoT?
IV jgufma – ra unda viRonoT (gavakeToT) danagvianebuli garemos gasasufTaveblad?
maswavlebels es kiTxvebi SeiZleba furclebze hqondes gamzadebuli an TiToeul jgufs
zepirad dausvas TiTo kiTxva. moswavleebi iqve msjeloben da kiTxvis pasuxad pantomimiT
gaiTamaSeben scenebs. sxva moswavleebi unda mixvdnen, ris Tqma surda am jgufs.
4. garemos dasufTaveba (6-7 wT)
maswavlebeli bavSvebs urigebs higienur xelTaTmanebs da polieTilenis parkebs (TiTo
jgufs – TiTo parki). moswavleebi agroveben dayril narCenebs da parkebSi aTavseben.
Semdeg skolaSi dabrunebisas es parkebi miaqvT nagvis urnasTan, an bunkerTan da yrian.
5. gakveTilis Sejameba (1-2 wT)
mokle Sejamebis dros moswavleebma unda Tqvan, ra iswavles, ra gaiges axali, ratom
CautardaT aseTi gakveTili, ratom gamoiyenes xelTaTmanebi da sxva.
maswavlebeli saSinao davalebad bavSvebs avalebs Sin, mSoblebis daxmarebiT daadgi-
non, daaxloebiT ramdeni parki nagavi grovdeba maT ojaxSi erTi dRis, erTi kviris, erTi
Tvis ganmavlobaSi.
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
maswavlebeli atarebs mcire diskusias kiTxvaze:
– Tu SeiZleba iTqvas, rom Camocvenili foTlebi bunebas anagvianebs?
diskusiis Sedegad unda gamoikveTos azri, rom Camocvenil foTlebs, totebs, nayofs
122
ar SeiZleba vuwodoT nagavi. buneba ar qmnis nagavs, nagavi narCenebis saxiT mxolod ada-
mianebs rCebaT.
gakveTili 31-32
Tema: Cven da buneba
saTauri: nagavi Cven irgvliv
gakveTilis mizani: moswavleebs unda ganuviTardeT negatiuri damokide-
buleba danagvianebuli garemosadmi;
m os wav le eb ma un da SeZ lon janmrTelobisTvis sufTa
garemos aucileblobis gacnobiereba;
usafrTxoebis wesebis dacviT praqtikul aqtivobaSi
monawileoba;
ilustraciasa da realobaSi movlenebis amocnoba/aRwera;
cocxali organizmebis sasicocxlo moTxovnilebebis
Sesaxeb msjeloba;
sufTa garemos mniSvnelobaze msjeloba;
garemos sisufTavis dacva da am mxriv sakuTari qmedebis
aRwera;
sayofacxovrebo narCenebis meorad gamoyenebaze msjelo-
ba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.II.3. moswavlem unda SeZlos organizmebisaTvis gare-
mos mniSvnelobaze msjeloba.
bun.II.5. moswavlem unda SeZlos sxeulis da misi Semad-
geneli nivTierebis/masalis Tvisebebis dakavSireba am
sxeulis daniSnulebasTan.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
agrovebs informacias da msjelobs konkretuli organ-
izmis sasicocxlo moTxovnilebebis (sakvebi, wyali, niad-
agi, haeri, TavSesafari) Sesaxeb;
msjelobs garemos mniSvnelobaze misi janmrTelobisaT-
vis (mag., ganiavebuli saklaso oTaxi, sufTa sacxovre-
beli);
icavs garemoSi sisufTaves (mag., daniSnulebisamebr gana-
Tavsebs sayofacxovrebo narCenebs) da aRwers am mizniT
sakuTari qmedebis mniSvnelobas.
saWiro masala: videofilmi sayofacxovrebo nagvis meoradi gadamuSaveb-
is Sesaxeb, feradi fanqrebi an flomasterebi.
123
1. saklaso saubari (6-7 wT)
maswavlebeli bavSvebs eubneba, rom dRes isaubreben garemos danagvianebis Sesaxeb.
Tqven ukve iciT, rom nagavi Cndeba iq, sadac adamiania. adamianebi moixmaren uamrav sagans,
sakvebs, masalas, ris Sedegadac rCeba is, rac maT aRar sWirdebaT – narCenebi. narCenebs
yrian da ase grovdeba nagavi. nagavi warmoiqmneba yoveldRiurad, dausruleblad.
maswavlebeli sTxovs moswavleebs gaixsenon, ramdeni nagavi grovdeba maT ojaxebSi
dRis gan mavlobaSi. maswavlebeli: saqarTveloSi milionamde ojaxia. rogor fiqrobT,
ramdeni parki na ga vi grovdeba Cvens qveyanaSi yovel dRi ura d ?
1 an 2 mln parki uzarmazari raodenobaa. erTad Tavmoyrili amdeni nagavi erT did
mTas Seqmnida.
maswavlebeli Semdegi SekiTxviT mimarTavs klass:
– Tu iciT, sad da rogor yrian adamianebi nagavs?
2. saxelmZRvaneloze muSaoba (8-10 wT)
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad da imis dasadgenad, Tu ras iwvevs nagvis araswo-
rad gadayra, moswavleebi unda daakvirdnen saxelmZRvanelos Sesabamis gverdze moce-
mul fotoebs. 3 suraTze asaxulia adamianebis mier nagvis gadayris sxvadasxva SemTxveva.
moswavleebma unda imsjelon im suraTebis Sesaxeb, romlebzec nagavs arasworad yrian
(sworia mxolod bolo suraTis varianti).
TiToeuli suraTi cal-calke unda ganixilon da isaubron imis Sesaxeb, Tu ratom Tvlian
moswavleebi sworad (an arasworad) am adamianebis moqmedebas. maswavlebeli bolos svams
aseT kiTxvebs:
– rogor fiqrobT, ratom iqcevian es adamianebi (igulisxmeba isini, vinc anagvianeben
garemos) amgvarad?
– Tqveni azriT, ra moxdeba, yvelam rom quCaSi (gareT) dayaros nagavi?
– Tqveni azriT, ra moxdeba, yvela moswavlem rom skolis teritoriaze dayaros nagavi
(qaRaldi, polieTilenis parkebi, mzesumziras CenCo )?
– xom ar gagiCndaT survili, Cveni saklaso oTaxi davaTvalieroT da davasufTaoT?
3. saklaso oTaxis dasufTaveba (5-10 wT)
bolo kiTxvis Semdeg moswavleebi yuradRebiT aTvaliereben iataks, Tu sadme nagavs
SeniSnaven, unda aiRon da urnaSi Caagdon. aseve SeuZliaT Zirs dayrili mzesumziras CenCo
an saWmlis namcecebi (Tu aseTi ram iqna) mogavon. am SemTxvevaSi arsebiTia ara is, rom oTaxi
gawkrialdes, aramed is, rom moswavleebis Teoriul Semzadebas (ganwyobas) praqtikuli
moqmedeba mohyves.
maswavlebelma SeiZleba SesTavazos bavSvebs, rom nagvis urnis gverdiT dadgan e.w.
mwvane yuTi. anu es iqneba Cveulebrivi muyaos mozrdili yuTi, romelsac dafaraven mwvane
qaRaldiT, Sig moaTavseben nebismier gamoyenebul furcels, e.w. makulaturas. makula-
tura eqvemdebareba meorad gadamuSavebas, misgan amzadeben muyaos, qaRalds.
rogor fiqrobT, ratom davfare yuTi mwvane feriT? risi simboloa igi? (sicocxlis,
xeebi mwvanea...)
makulaturis sAaSualebiT Cven gadavarCenT aseulobiT xes. sasurvelia aseTive yuTebi
ukve bavSvebis iniciativiT daidgas mTel skolaSi.
4. moswavlis rveulSi muSaoba (8-10 wT)
moswavlis rveulSi mocemulia konturuli naxati saTauriT `nadiroba nagavze~. moswav-
leebma individualurad unda imuSaon, moZebnon naxatze gafantuli nagavi da Semoxazon.
Semdeg ki suraTi gaaferadon. bolos Sesrulebuli samuSao unda ganixilon – ra saxis
narCenebia gadayrili, kidev ra saxis nagavi unaxavT quCaSi (ezoSi) dayrili?
124
5. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)
maswavlebeli Seajamebs gakveTilze miRebul codnasa da gamocdilebas. kidev erTxel
ganumartavs moswavleebs, rom adamianis saqmianoba iwvevs garemos sxvadasxva komponentis
danagvianebas: zog SemTxvevaSi wyali binZurdeba, zog SemTxvevaSi – niadagi, sxva SemTx-
vevaSi – haeri. danagvianebis amsaxveli fotoebia mocemuli swored maT moswavlis rveulSi.
moswavleebi damoukideblad asruleben am savarjiSos. sasurvelia, mSoblebTan erTad
ganixilon saxelmZRvaneloSi garemos dabinZurebis amsaxveli suraTebi.
sarekomendacio videoresursi: https://www.slideshare.net/lelagoginashvili1/ss-28607773
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
maswavlebeli sTxovs moswavleebs, TiToeulma maTganma gaixsenos mTeli kviris gan-
mavlobaSi sakuTari qmedeba:
1. mTeli kviris ganmavlobaSi piradad man daanagviana, Tu piriqiT – izruna garemos
sisufTaveze;
2. sad yrida sayofacxovrebo narCenebs?
3. SemTxveviT xom ar moeqca garemos udierad?
gakveTili 33
Tema: Cven da buneba
saTauri: davicvaT garemo!
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma un da SeZ lon garemos danagvianebis Sedegad
Seqmnili safrTxeebis dasaxe leba;
garemosadmi sakuTari damokidebulebis gamoxatva;
sxeulebisa da movlenebis amocnoba/aRwera da daxarisx-
eba ilus traciebsa da realobaSi;
komunikaciis sxvadasxva formis gamoyeneba;
janmrTelobisTvis sufTa garemos aucileblobaze
msjeloba;
narCenebis meoradi gamoyenebis Sesaxeb informaciis
mogroveba da msjeloba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.II.3. moswavlem unda SeZlos organizmebisaTvis gare-
mos mniSvnelobaze msjeloba.
bun.II.5. moswavlem unda SeZlos sxeulis da misi
Semadgeneli nivTierebis/masalis Tvisebebis dakavSireba
am sxeulis daniSnulebasTan.
bun.II.7. moswavlem unda SeZlos yoveldRiur cxovrebaSi
gamoyenebuli bunebrivi resursebis dasaxeleba da maT
mniSvnelobaze msjeloba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
adgens kvebis sakuTar racionSi Semavali produqte-
bis sias da gamoyofs adamianisTvis aucilebel sakveb
produqtTa jgufebs (mag., bostneuli, xili, marcvleu-
li, rZis produqtebi);
125
msjelobs garemos mniSvnelobaze misi janmrTelobisaT-
vis (mag., ganiavebuli saklaso oTaxi, sufTa sacxovre-
beli);
moipovebs informacias da msjelobs, Tu rogor SeiZleba
sayofacxovrebo narCenebis meoradi gamoyeneba ( mag.,
plastikatis boTlebisgan yvavilis qoTnebis damzadeba,
metalis narCenebis jarTad Cabareba, qaRaldis – maku-
laturad);
msjelobs, ra Sedegi SeiZleba gamoiwvios mdinaris/tyis
sayofacxovrebo da sxva tipis narCenebiT dabinZurebam.
saWiro masala: didi formatis furclebi, feradi fanqrebi an flomas-
terebi, dokumenturi filmi dabinZurebuli garemos
Tematikaze.
1. saklaso diskusia (10-16 wT)
maswavlebeli gakveTils iwyebs dokumenturi filmis CvenebiT, romelSic asaxulia
dabinZUurebuli garemo da adamianTa qmedebis savalalo Sedegebi. maswavlebeli warmar-
Tavs diskusias Semdeg kiTxvebze:
– Tqveni azriT, ra ziani moaqvs garemos danagvianebas adamianebisTvis?
– Tqveni azriT, ra ziani moaqvs garemos danagvianebas cxovelebisTvis?
2. saxelmZRvaneloze muSaoba (8-10 wT)
saxelmZRvaneloSi mocemulia oTxi suraTi: rogor iqeqeba cxoveli nagavSi, qalaqSi
uadgilod dayril nagavSi bavSvi TamaSobs, haeris dabinZureba da sayofacxovrebo nar-
CenebiT dabinZurebuli wyali.
suraTebs axlavs kiTxva: `vis (ras) elis safrTxe am garemoSi?~
moswavleebma individualurad unda ifiqron, gamoTqvan varaudi ama Tu im suraTis
Sesaxeb. Semdeg, survilisamebr, ramdenime moswavle morigeobiT aRwers danagvianebis
saxeebs da im safrTxeebs, romlebic adamianebsa Tu cxovelebs emuqrebaT.
maswavleblis damatebiTi kiTxva:
– SeiZleba Tu ara daziandes cxoveli nagavSi sakvebis Zebnis dros? rogor? (Wriloba
miiRos Tunuqis kolofze an gatexil minaze, gadaylapos polieTilenis nagleji, moiwam-
los, daavaddes da sxv.).
3. diskusia (3-5 wT)
saubris Semdeg maswavlebeli sadiskusio kiTxvebiT mimarTavs klass:
– rogor ggoniaT, visi moqmedebis Sedegad binZurdeba garemo?
– rogor fiqrobT, aris Tu ara SesaZlebeli Tavidan aviciloT haeris, wylis da saer-
Tod garemos danagvianeba?
– aris Tu ara garemos danagvianeba sayovelTao problema?
– piradad Sen ra SegiZlia gaakeTo amis Tavidan asacileblad?
– rogor ggonia, aris Tu ara garemos dacva Seni movaleoba?
4. muSaoba jgufebSi (8-10 wT)
mas mere, rac moswavleTaTvis naTeli gaxdeba, rom garemos danagvianebas didi ziani
moaqvs cocxali samyarosaTvis, TavisTavad Cndeba kiTxva:
– rogor davicvaT garemo danagvianebisgan?
maswavlebeli ganmartavs, rom dacvis erT-erTi xerxia adamianebisTvis informaciis
miwodeba gamafrTxilebeli plakatebis SeqmniTa da TvalsaCino adgilebSi gamofeniT;
erTi aseTi plakatis nimuSia saxelmZRvanelos meore gverdze.
maswavlebeli bavSvebs yofs 3 an 4 mcire jgufad da sTxovs, moifiqron da Seqmnan
plakatebi danagvianebis sawinaaRmdegod.
126
I da II jgufebi – qmnian plakatebs skolis ezoSi sisufTavis dasacavad;
III da IV jgufebi – qmnian plakatebs saklaso oTaxSi sisufTavis dasacavad.
samuSaos dasrulebis Semdeg plakatebis prezentacia moewyoba da saklaso plakatebi
oTaxSi (igulisxmeba mTeli wliT) gamoifineba. rogor gaacnon Tanatolebs skolis ezos
dasacavad gankuTvnili plakatebi, moswavleebma da maswavlebelma amis Sesaxeb Tavad unda
miiRon gadawyvetileba.
5. gakveTilis Sejameba (1-2 wT)
maswavlebeli mokled ajamebs gakveTilze SeZenil codnas da moswavleebs sTxovs
yu radRebiT gaecnon gakveTilSi mocemul rubrikas `daimaxsovre~ (Tu gakveTilze amisT-
vis dro ar darCa, Sin waikiTxon).
6. saSinao davaleba
maswavlebeli sTxovs moswavleebs, Sin moiZion informacia (hkiTxon ufrosebs, mezob-
lebs, mSoblebs) zogierTi sayofacxovrebo narCenis gadamuSavebis Sesaxeb (makulatura,
metalis narCenebis jarTad Cabareba, minisa da plastmasis WurWeli) da Semdegi gakveTil-
isTvis gaakeTon prezentacia.
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
maswavlebeli Seaxsenebs bavSvebs, rom bunebaSi yofnis dros maT sxvadasxva sasiamovno
suni SeigrZnes. axla ki gaixsenon, rogori suni trialebs iq, sadac nagavia dayrili.
maswavlebeli kedelze, erTmaneTisgan daSorebiT, akravs sufTa da danagvianebuli
garemos amsaxvel suraTebs da moswavleebs sTavazobs TamaSs:
moswavleebma morigeobiT unda Cauaron suraTebs da aRweron, rogor SegrZnebebs gan-
icdian am or gansxvavebul garemoSi.
gakveTili 34
Tema: Cven da buneba
saTauri: usafrTxoebis sadarajoze
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma un da SeZ lon janmrTelobisTvis saxifaTo
sayofacxovrebo nivTebis dasaxeleba;
usafrTxoebis zomebze saubari saxifaTo nivTebTan
mimarTebaSi;
sxeulebis amocnoba, aRwera, daxarisxeba;
pirad mosazrebebze dayrdnobiT kiTxvebze pasuxi;
yoveldRiur cxovrebaSi bunebrivi resursebis (gazi)
gamoyeneba da masTan usafrTxoebis zomebis dacva.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.II.7. moswavlem unda SeZlos yoveldRiur cxovrebaSi
gamoyenebuli bunebrivi resursebis dasaxeleba da maT
mniSvnelobaze msjeloba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
127
CamoTvlis bunebriv resursebs, romlebsac iyenebs
yoveldRiur cxovrebaSi (mag., wyali, SeSa, bunebrivi
airi) da laparakobs maT mniSvnelobaze.
saWiro masala: mwerebis sawinaaRmdego aerozolis baloni, sarecxi
fxvnili, sxva saojaxo qimikatebi (`Txunela~, sawmendi
masalebi); sunamo, Zafi, majis saaTi. feradi fanqrebi an
flomasterebi.
1. janmrTelobisTvis saSiS nivTebze dakvirveba (8-10 wT)
maswavlebeli ekiTxeba bavSvebs, Tu axsovT pirvel klasSi naswavli masalidan, romeli
nivTebi gvxvdeba ojaxSi, romelTa moxmarebis dros gansakuTrebuli sifrTxile gvmarTebs?
(I klasSi saubari iyo basr da wvetian saojaxo nivTebze). ra zianis motana SeuZlia ama Tu
im dasaxelebul nivTs, ra unda viRonoT am xifaTis Tavidan asacileblad?
Semdeg maswavlebeli ambobs, rom mas motanili aqvs ramdenime saojaxo nivTi, romelTa
Soris bavSvebma unda amoicnon, maTi azriT romelia saxifaTo gamoyenebis procesSi. maswav-
lebeli yuTidan (an CanTidan) iRebs da magidaze awyobs: mwerebis sawinaaRmdego aerozols,
sarecx fxvnils, sakanalizacio milebis gamwmend `Txunelas~, samzareulos niJaris saxex
`komets~, fanjris sawmend siTxeebs (sxva sayofacxovrebo sawmend qimiur nivTierebebs),
agreTve – arasaxifaTo nivTebs: sunamos, Zafis gorgals, saaTs da sxv.
maswavlebeli morigeobiT aCvenebs TiToeul nivTs da svams SekiTxvebs:
– Tu iciT, es ra aris da risTvis gamoiyeneben adamianebi?
– saxifaToa bavSvisTvis Tu ara?
am ukanaskneli SekiTxvis pasuxad moswavleebma unda aswion wiTeli an mwvane feris
flomasteri (fanqari); wiTeli niSnavs, rom saxifaToa, mwvane – ar aris saxifaTo.
Semdeg, Tu moswavleebi ver pasuxoben dasmul SekiTxvebs, maswavlebeli Tavad ganumar-
tavs, ratom aris am nivTis xmareba saxifaTo, ra zianis motana SeuZlia bavSvisTvis; rogor
daicvas bavSvma usafrTxoebis wesebi (yvela es informacia aweria am sayofacxovrebo
nivTebs da xSir SemTxvevaSi afrTxilebs, rom bavSvebma xeli ar unda axlon. bevri maTgani
mo wam vlas iwvevs, zogic kanis an Tvalebis dazianebas).
2. moswavlis rveulSi muSaoba (8-10 wT)
moswavlis rveulSi mocemulia sayofacxovrebo nivTebis suraTebi. moswavleebma unda
amoicnon, moxmarebis dros romeli maTgania janmrTelobisTvis saxifaTo da wiTeli
fanqriT an flomasteriT wre Seamoavlon (esenia: sarecxi fxvnili, mwerebis aerozo-
lis baloni, fanjris sawmendi siTxe, culi, dana, eleqtrogamaTbobeli). am savarjiSoTi
ganimtkiceben im codnas, romelic maT wina praqtikuli muSaobisas miiRes. maswavlebeli
saubars warmarTavs kiTxvebiT:
– rogor unda moiqceT, Tu gazis suns igrZnobT? xanZars SeamCnevT?
saubris Semdeg maswavlebeli sTxovs miaqcion yuradReba saxelmZRvaneloSi mocemul
rubrikas `daimaxsovre~ da ambobs, rom arsebobs samsaxuri, romelsac saWiroebis SemTx-
vevaSi (xanZari, gazis gaJonva, wylis milis gaskdoma) unda mimarTon. es aris gadaudebeli
daxmarebis samsaxuri: 112.
3. saubari eleqtroxelsawyoebze (6-8 wT)
maswavlebeli yuradRebas amaxvilebs imaze, rom savarjiSos Sesrulebisas saxifaTo
niv Teb Si moswavleebma daasaxeles eleqtrogamaTbobelic.
– sxva romel sayofacxovrebo nivTebs icnobT, romlebic eleqtroenergiiT muSaobs?
(televizori, uTo, sarecxi manqana, kompiuteri, Tmis saS robi...).
– ratom aris saWiro sifrTxile am nivTebis gamoyenebisas? (es nivTebi atareben eleq-
trodens da sxvadasxva mizeziT gaumarTaobis gamo, SeiZ le ba an denma daartyas adamians
an xanZari gaCndes).
– ratom aris saxifaTo denis dartyma?
128
4. saxelmZRvaneloze muSaoba (8-10 wT)
saxelmZRvaneloSi mocemulia savarjiSo im sayofacxovrebo sagne bis amocnobaze, rom-
lebic eleqtroenergiiT muSaobs da maTi gamoyenebisas usafrTxoebis wesebis dacvaze.
moswavleebma damoukideblad unda Seas rulon es samuSao, romlis dasrulebis Sem de gac
mocemuli usaf rTxo ebis wesebi unda gaimeoron da Seavson (magaliTad, ar SeiZleba Car-
Tuli eleq tro xelsawyos gawmenda, CarTul lampaze naTuris gamoc vla da a.S.).
5. gakveTilis Sejameba (1-2 wT)
maswavlebeli Seajamebs gakveTilze miRebul codnas da kidev erTxel aRniSnavs, rom
Cveni janmrTelobisTvis da garemoSi swori qcevisTvis aucilebelia usafrTxoebis
zomebis dacva.
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
sasurvelia, maswavlebelma gamonaxos dro, raTa moswavleebs gazTan usafrTxoebaze
esaubros. gazi (sawvavi airi) Zalian saSiSi sawamlavia, RamiT gazquris CarTul mdgo-
mareobaSi datovebam SesaZloa safrTxe Seuqmnas adamianebis sicocxles. unda gaimarTos
saubari imis Sesaxeb:
– rogor moviqceT, Tu oTaxSi gazis suns vigrZnobT?
– rogor unda moixmaro gazqura ise, rom xanZari ar gaaCino?
(gazis sunis SemCnevisas ar SeiZleba asanTis anTeba, Suqis CarTva, gazquriT sargebloba.
maSinve unda gaiRos fanjrebi da oTaxi ganiavdes. Tu suni isev igrZeniT, aucilebelia
gazis saavario samsaxuridan specialistis gamoZaxeba).
gakveTili 35
Tema: Cven da buneba
saTauri: Cven da wamlebi
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma un da SeZ lon wamlis sxvadasxva formis
(inieqcia, siTxe, abi, malamo) arsebobis gacnobiereba;
araswo rad miRebuli wamlis zianis gaazreba;
usafrTxoebis wesebis SemuSaveba wamlebTan mimarTebaSi;
sxeulebis amocnoba, aRwera, daxarisxeba;
pirad mosazrebaze dayrdnobiT kiTxvebze pasuxis gacema;
varaudebis gamoTqma.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.II.7. moswavlem unda SeZlos yoveldRiur cxovrebaSi
gamoyenebuli bunebrivi resursebis dasaxeleba da maT
mniSvnelobaze msjeloba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
CamoTvlis bunebriv resursebs, romlebsac iyenebs
yoveldRiur cxovrebaSi (mag., wyali, SeSa, bunebrivi
airi) da laparakobs maT mniSvnelobaze.
129
saWiro masala: wamlebi eqimis kabinetSi, didi formatis qaRaldi, mark-
erebi (an dafa da carci), fanqrebi.
1. wamlebis daTvaliereba eqimis kabinetSi (10-15 wT)
maswavlebeli SeTanxmebulia skolis eqimTan da mis kabinetSi Sehyavs moswavleebi.
maswavlebeli Semdegi kiTxvebis saSualebiT warmarTavs saubars:
– Tqveni azriT, risTvis viyenebT wamlebs?
– ra saxis wamlebs xedavT? romelia maT Soris abebi? wveTebi (siTxe)? malamo?
– Tu xedavT iseT wamals, romelic nemsiT SehyavT adamianis organizmSi?
– rogor fiqrobT, rogor unda inaxebodes wamali, rom ar gafuWdes?
– ratom aris xSir SemTxvevaSi wamali kolofSi moTavsebuli (SefuTuli)?
– Tqveni azriT, rodis aris wamali sasargeblo adamianisTvis?
– rogor unda gaigos avadmyofma, ra raodenobiT (doziT) miiRos wamali?
– kidev ra gainteresebT wamlebis Sesaxeb? (dausviT kiTxvebi eqims).
saubarSi, sasurvelia, periodulad CaerTos eqimi (eqTani), romelic bavSvebs maTTvis
saintereso sakiTxebs ganumartavs. eqimma unda gaxsnas romelime kolofi, bavSvebs aCve-
nos, rom Sig moTavsebulia wamali, agreTve – furceli, romelzec vrceli informaciaa
am wamlis Sesaxeb.
2. saxelmZRvaneloze muSaoba (5-8 wT)
saklaso oTaxSi dabrunebuli moswavleebi gadaSlian saxelmZRvaneloebs Sesabamis
gakveTilze da kiTxuloben amave gverdze mocemul mcire teqsts wamlis Sesaxeb (`ra
gavigeT, ra daniSnuleba hqonia wamals am teqstis mixedviT?~). Semdeg moswavleebi akvird-
ebian meore fotos, kiTxuloben fotosTan mocemul winadadebas da imaxsovreben axal
sityvas – `inieqcia~.
bolos moswavleebi asruleben martiv savarjiSos saxelmZRvanelos meore gverdze –
wamlebis saxeebis amocnobaze.
3. saklaso diskusia (4-5 wT)
maswavlebeli marTavs mokle diskusias Semdegi kiTxvebis gamoyenebiT:
– Tu SeiZleba wamalma sargeblobis nac vlad ziani miayenos adamians? ra Sem Txve veb Si ?
(janmrTelobisTvis sazianoa ara daniS nu le biT miRebuli wamali, an bevri wamlis erT ba-
Sad miReba da sxv...)
4. muSaoba jgufebSi (8-10 wT)
maswavlebeli klass yofs mcire jgufebad da aZlevs davalebas. moswavleebma saxelmZ-
Rvanelos meore gverdze unda naxon foto da ifiqron, Tu ratom aqvs wamlis yuTs amgvari
minaweri – `moarideT bavSvebs~.
Semdeg TiToeulma jgufma unda moifiqros TiTo wesi imisTvis, rom bavSvs wamalma
ziani ar miayenos (magaliTad, ar dalio wamali ufrosis nebarTvis gareSe, ar SeiZleba
saeqimo nemsiT Ta maSi, moeride ezoSi dagdebul naxmar nemss da sxv.).
prezentaciebis paralelurad maswavlebeli dafaze an formatis qaRaldze Camowers
bavSvebis mier SemuSavebuli wamlebis usafrTxod moxmarebis wesebs.
130
5. gakveTilis Sejameba (1-2 wT)
maswavlebeli mokled ajamebs gakveTils da kidev erTxel amaxvilebs yuradRebas wam-
lebis mimarT usafrTxoebis wesebze.
maswavlebeli avalebs bavSvebs, Semdeg gakveTilze moitanon kvebis produqtebis carieli
yuTebi, qilebi, kolofebi, fila Sokoladis SesafuTi qaRaldi, mawvnis plastmasis Wiqa,
gamagrilebeli sasmelebis plastmasis boTlebi, konservis qila – vinc ras moiZiebs Sin.
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
maswavlebeli sTxovs bavSvebs gaixsenon, ra SegrZnebebi hqondaT, roca wamlebs svamdnen,
nemss ukeTebdnen? ra SedegiT damTavrebula wamlebiT mkurnaloba? daukiTxavad vinmes
xom ar daulevia wamali? ramdenad sworia aseTi saqcieli? da sxv. am saubars unda mohyves
wignSi, rubrikaSi `daimaxsovre~ mocemuli teqstis wakiTxva da gaazreba.
gakveTili 36
Tema: Cven da buneba
saTauri: rogor davicvaT usafrTxoeba sakvebTan?
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma un da SeZ lon kvebasTan dakavSirebuli
usafr Txo qcevis gacnobiereba;
kvebis produqtis etiketze mocemuli informaciis
praqtikulad gamoyeneba;
Seswavlis obieqtze dakvirveba;
praqtikul aqtivobebSi monawileoba;
kiTxvaze pasuxis gasacemad saWi ro monacemebis Segroveba,
CaniSvna;
dakvirvebis Sedegebze dayrdnobiT kiTxvebze pasuxis
gacema;
sasicocxlo moTxovnilebebis Sesaxeb (kveba) msjeloba
da usafrTxoebis dacva;
garemoSi sisufTavis dacvaSi monawileoba;
sayofacxovrebo narCenebis meoradi gamoyenebis Sesaxeb
informaciis moZieba-msjeloba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.II.3. moswavlem unda SeZlos organizmebisaTvis gare-
mos mniSvnelobaze msjeloba.
bun.II.5. moswavlem unda SeZlos sxeulis da misi
Se madgeneli nivTierebis/masalis Tvisebebis dakavSireba
am sxeulis daniSnulebasTan.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: akvirdeba Seswavlis obieqts sakuTari SegrZnebis orga-
noebis an martivi xelsawyoebis gamoyenebiT;
usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
agrovebs da CainiSnavs kiTxvaze pasuxis gasacemad saWiro
monacemebs (naxatebis, pirobiTi niSnebis saSualebiT);
131
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
agrovebs informacias da msjelobs konkretuli organ-
izmis sasicocxlo moTxovnilebebis (sakvebi, wyali, niad-
agi, haeri, TavSesafari) Sesaxeb;
icavs garemos sisufTaves (mag., daniSnulebisamebr gana-
Tavsebs sayofacxovrebo narCenebs) da aRwers am mizniT
sakuTari qmedebis mniSvnelobas;
moipovebs informacias da msjelobs, Tu rogor SeiZleba
sayofacxovrebo narCenebis meoradi gamoyeneba (mag.,
plastikatis boTlebisgan yvavilis qoTnebis damzadeba,
metalis narCenebis jarTad Cabareba, qaRaldis – maku-
laturad).
saWiro masala: sakvebi produqtebis yuTi an qilebi etiketiT, video-
masala sayofacxovrebo nivTebis meoradi gamoyenebis
Sesaxeb. kvebis produqtebis carieli SesafuTi masalebi
etiketebiT.
1. Sesavali saubari (5-6 wT)
wina gakveTilebze Cven vimsjeleT usafrTxo qcevis wesebis Sesaxeb, romlis dacvac
aucilebelia adamianis sicocxlisa da janmrTelobisTvis.
gaixsene, Tu yofila iseTi SemTxveva, roca Seni sifrTxiliT da windaxedulobiT vinme
(megobari, ojaxis wevri, nacnobi, ucnobi) xifaTisgan ixseni, daexmare.
an piriqiT – iqneb Sen gixsnes xifaTisgan?
visac survili aqvs, gviambos amis Sesaxeb.
2. saklasoO diskusia (5-7 wT)
mosmenili magaliTebis Semdeg maswavlebelma unda ganavrcos Tema da amjerad bavSvebis
yuradReba sakvebi produqtebis usafrTxoebaze gaamaxvilos.
– rogor ggoniaT, ramdenad usafrTxoa is produqti, romliTac vikvebebiT?
– rogor fiqrobT, ra niSniT unda Sefasdes sakvebi produqtis xarisxi?
dRes samomxmareblo bazarze sakvebi produqtebis didi arCevania. TvalismomWrelia
maTi mravalferovneba, SefuTvis xarisxi. Znelia gaakeTo arCevani maT Soris. xSirad albaT
Tqvenc migiRiaT monawileoba am procesSi (mSoblebTan erTad an damoukideblad).
– sad yidulobT kvebis produqtebs: marketebSi, jixurebSi Tu bazarSi?
– kvebis produqtis SerCevisas ras aqcevT yuradRebas?
3. minileqcia (4-5 wT)
am da sxva SesaZlo kiTxvebze pasuxis gacemis Semdeg maswavlebeli saubrobs imis Sesaxeb,
Tu rogor unda moiqce kvebis produqtebis SeZenis dros. pirvel yovlisa aucilebelia
gaiTvaliswino misi (wers dafaze):
1. gamoSvebis TariRi
2. Senaxvis vada
yovelive amis Sesaxeb ki informacias mogawvdis etiketi, romelic axlavs (aweria)
SefuTul produqts. sailustraciod sasurvelia maswavlebelma Tan iqonios romelime
kvebis produqtis etiketi.
Tavdapirvelad yuradReba unda miaqcioT produqtis damzadebisa da Senaxvis vadebs,
romelic masze aucileblad unda iyos miniSnebuli. magaliTad, rZis produqtebi mal-
fuWebad produqtTa ricxvs miekuTvneba. umetesad misi Senaxvis vada moklea – erTidan
xuT dRemde. amitom am da msgavsi produqtis SeZenisas aucilebelia yuradReba vadebze
132
gaamaxviloT. rogorc wesi, Senaxvis vadebi an Tavad etiketze weria, an mis saxuravsa da
Zirzea amotvifruli.
Tu etiketze miniSnebuli Senaxvis vadebi darRveulia (anu vadagasulia), es kvebis
produqti mavnea janmrTelobisTvis (maswavlebeli rasac ambobs, imavdroulad aCvenebs
etiketis nimuSebze).
4. aqtiuri savarjiSo (15-20 wT)
maswavlebeli klass yofs 4-5-kacian jgufebad ise, rom TiToeul jgufSi daaxloe-
biT Tanabari raodenobiT ganawildes produqtis SesafuTi masala, Semdeg aZlevs aseT
davalebas:
– yuradRebiT gaecaniT da SeiswavleT Tqvens xelT arsebuli kvebis produqtebis yuTebi
(qilebi), moZebneT masze moTavsebuli etiketi, yuradRebiT waikiTxeT, erTad ganixileT
im aucilebeli niSnebis mixedviT, romlebzec sul axlaxan gvqonda saubari. sasurvelia
TiToeul jgufs maswavlebelma SeurCios 2-2 gansxvavebuli etiketi. prezentaciis dros
imsjeleT zemoT ganxilul or maxasiaTebelze.
moswavleebma prezentaciis dros unda daasabuTon, maT xelT arsebuli etiketebis
mixedviT SeiZleba Tu ara am produqtis sakvebad gamoyeneba.
5. gakveTilis Sejameba (1-2 wT)
maswavlebeli ajamebs am gakveTilze da mTeli kviris ganmavlobaSi SeZenil codnas.
Semdeg sTxovs moswavleebs, periodulad mouyvnen xolme, roca am codnas cxovrebaSi
gamoiyeneben.
eqsperimenti
saWiro masala: makrateli, gamagrilebeli sasmelebis plastmasis qilebi, muyaos yuTebi,
Sokoladis qaRaldebi, mSrali webo, Zua, nemsi, flomasterebi da a.S.
jgufebs eZlevaT Semdegi davaleba: Tqveni azriT, aris Tu ara SesaZlebeli Tqvenive
motanili nivTebis (romlebic ukve sayofacxovrebo nagavia) meoradi gamoyeneba?
endeT Tqvens fantazias! SeqmeniT gamosadegi nivTebi (es SeiZleba iyos sayvavile,
fanqrebis Casawyobi da a.S.)
sabolood moswavleebi maT mier Seqmnil nivTebs warudgenen Tanaklaselebs.
testi 6
1. Seinaxe sakvebi produqti:
(TiToeuli produqti isriT `gadaitane~ karadaSi an macivarSi)
133
2. daaxarisxe sqemaSi es obieqtebi:
zRva, saxli, xidi, mTa, gza, tye.
bunebrivi xelovnuri
3. sad gadaagdeb kanfetis an nayinis SesafuT qaRalds?
(pasuxi Semoxaze)
a) ezoSi
b) iatakze
g) sanagve urnaSi
4. romeli ar aris nagavi? (swori pasuxi gaxaze)
a) kanfetis qaRaldi
b) Camocvenili foTlebi
g) sayofacxovrebo narCenebi
5. aris Tu ara garemos dabinZureba sayovelTao problema?
Cawere ki an ara.
6. romelia wamali?
(swori pasuxebi Semoxaze)
134
gakveTili 37
Tema: Cven da buneba
saTauri: usafrTxo dasveneba bunebaSDi
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma un da SeZ lon bunebriv garemoSi adamianisT-
vis mosalodneli safrTxeebis gacnobiereba;
bunebaSi usafrTxod dasvenebis wesebze saubari;
bunebaSi yofnisas sworad qcevis gacnobiereba;
ilustraciaze an realobaSi movlenebis amocnoba, aRwera;
dakvirvebis Sedegebze dayrdnobiT kiTxvebze pasuxis
gacema;
janmrTelobisTvis garemos mniSvnelobaze msjeloba;
garemoSi sisufTavis dacva da am mizniT sakuTari qme-
debis mniSvnelobis gacnobiereba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.II.3. moswavlem unda SeZlos organizmebisaTvis gare-
mos mniSvnelobaze msjeloba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
msjelobs garemos mniSvnelobaze misi janmrTelobisaT-
vis (mag., ganiavebuli saklaso oTaxi, sufTa sacxovre-
beli);
icavs garemoSi sisufTaves (mag., daniSnulebisamebr gana-
Tavsebs sayofacxovrebo narCenebs) da aRwers am mizniT
sakuTari qmedebis mniSvnelobas.
saWiro masala: videomasala, samuSao furclebi.
1. Sesavali saubari (6-7 wT)
am gakveTilze moswavleebma, SeZlebisdagvarad, unda gaiazron iseTi sakiTxebi, rogori-
caa: dasicxva da mzis abazanebi, sriali Tovlsa Tu yinulze, zvavsaSiSroeba, Relva,
qvaTacvena, nisli, Weqa-quxili, tyeSi qcevis Taviseburebebi da sxv. amave dros maswav-
lebelma gakveTilze yuradReba unda gaamaxvilos garemos sisufTavisTvis zrunvaze.
gakveTilis dasawyisSi maswavlebeli ramde nime SekiTxviT mimarTavs moswavleebs:
– romeli Tqvengani yofila zRvaze dasasveneblad?
– vin yofila mTaSi?
– vis uyvars tyeSi seirnoba?
– imis garda, rac davasaxeleT, kidev romeli bunebrivi dasasvenebeli adgilebi iciT?
maswavlebeli bolos kiTxviT mimarTavs bavSvebs:
– Tqven Tavad raime saxifaTo SemTxvevas xom ar SeswrebixarT (an xom ar gsmeniaT saxi-
faTo SemTxvevis Sesaxeb)?
2. muSaoba jgufebSi (8-10 wT)
moswavleebis pasuxebis Semdeg maswavlebeli dasZens, rom bunebriv garemoSi marT-
lac xdeba xolme arasasurveli SemTxvevebi, roca adamianebi xifaTSi aRmoCndebian. axla
135
swored amgvar sakiTxze mouwevT fiqri jgufebSi. maswavlebeli klass yofs 4 jgufad da
aZlevs davalebas, moifiqron da CamoTvalon:
I jgufma – warmoidgineT, rom zRvaze isvenebT; Tqveni azriT, ra xifaTia mosalodneli
zRvaze?
II jgufma – warmoidgineT, rom tyeSi xarT; ra xifaTia mosalodneli tyeSi?
III jgufma – warmoidgineT, rom zafxulSi maRalmTian sofelSi isvenebT; ra xifaTia
mosalodneli mTaSi zafxulSi?
IV jgufma – warmoidgineT, rom zamTarSi bakurianSi an gudaurSi isvenebT; ra xifaTia
mosalodneli?
prezentaciisTvis bavSvebs SeuZliaT pasuxebi mokled CainiSnon. sasurvelia, mos wav-
le ebma TavianTi nawerebi naxatebiTac gaaformon.
3. saxelmZRvaneloze muSaoba (10-12 wT)
saxelmZRvanelos Sesabamis gverdze mocemulia bunebrivi garemos amsaxveli oTxi
suraTi, romlebic moswavleebma unda amoicnon da Sesabamisad isaubron im saSiSroebe-
bze, romlebic am suraTebSia asaxuli.
maswavlebeli mocemuli suraTebis mixedviT warmarTavs saubars, risTvisac moswav-
leebs usvams kiTxvas:
– ra safrTxe elodeba adamians aseT SemTxvevaSi?
saxelmZRvanelos meore gverdze mocemulia savarjiSo, romelmac bunebaSi yofnisas
swori (usafrTxo) qcevis wesebze unda daafiqros moswavle.
samuSaos dasrulebis Semdeg maswavlebels SeuZlia dasvas damatebiTi kiTxvebic, mag-
aliTad:
– ratom unda gauyve biliks tyeSi TavdaRma?
(imitom rom, Tu gza agebna, daRmarTSi mimavali biliki sabolood an gzasTan migiyvans,
an adamianTa sacxovrebelTan, aRmarTSi mimavali bilikiT ki aseTi SesaZlebloba naklebia).
4. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)
maswavlebeli mokled Seajamebs gakveTilis aqtivobebs da Sedegad miRebul codnas.
Semdeg saSinao davalebad moswavleebs aZlevs, gaecnon rubrikas `ifiqre~ da upasuxon
kiTxvebs. aseve Seasrulon rveulis Sesabamis gverdze mocemuli savarjiSo.
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
maswavlebeli marTavs diskusias kiTxvaze:
– ra safrTxe elis adamians bunebaSi dayrili nagvisgan?
– miiReb Tu ara monawileobas, magaliTad, zRvis sanapiroze an tyeSi piknikis dros
SemCneuli nagvis mogrovebasa da gadayraSi?
gakveTili 38
Tema: Cven da buneba
saTauri: gavufrTxildeT bunebas!
gakveTilis mizani: mos wav le eb ma un da SeZ lon bunebisadmi mzrunvelobiTi
damokidebulebis Camoyalibeba;
ilustraciasa da realobaSi movlenebis amocnoba, aRwe-
ra;
dakvirvebis Sedegebze dayrdnobiT kiTxvebze pasuxis
gacema;
usafrTxoebis mizniT sakuTari qmedebebis gacnobiereba.
136
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.II.3. moswavlem unda SeZls organizmebisaTvis garemos
mniSvnelobaze msjeloba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: msjelobs garemos mniSvnelobaze misi janmrTelobisaT-
vis (mag., ganiavebuli saklaso oTaxi, sufTa sacxovre-
beli);
icavs garemoSi sisufTaves (mag., daniSnulebisamebr gana-
Tavsebs sayofacxovrebo narCenebs) da aRwers am mizniT
sakuTari qmedebis mniSvnelobas.
saWiro masala: feradi fanqrebi an flomasterebi.
1. saxelmZRvaneloze muSaoba da diskusia (8-10 wT)
maswavlebeli sTxovs bavSvebs, gadaSalon saxelmZRvaneloebi Sesabamis gverdze, daak-
virdnen mocemul fotoebs da waikiTxon maTi Tanmxlebi teqsti. teqsts kiTxulobs erTi
an ori moswavle. aseve erTi an ori moswavle yveba, Tu ra gaiges wakiTxuli teqstidan.
Semdeg maswavlebeli sadiskusiod svams kiTxvas:
– Tu gifiqriaT, rogor Cndeba xanZari tyeSi?
bavSvebis didi nawili fiqrobs, rom tyeSi xanZari SeiZleba xeze mexis dacemam gamoi-
wvios; maswavlebeli eTanxmeba da dasZens, rom mexis dacemiT gamowveuli xanZari Zalian
iSviaTia. Cveulebriv, xanZari umetesad adamianebis daudevrobis gamo Cndeba. magaliTad,
ruseTSi 1999 wels 30 aTasi tyis xanZari moxda da TiTqmis yvela SemTxveva adamianebis
daudevrobiT iyo gamowveuli.
2. saubari xanZris mizezebze (8-10 wT)
maswavlebeli dafaze Camowers xuT SemTxvevas, romlis gamo (anu adamianebis daudev-
robis gamo) SeiZleba xanZari gaCndes tyeSi:
1. anTebuli asanTis gadagdeba;
2. anTebuli sigaretis gadagdeba;
3. araswor adgilas danTebuli koconi;
4. uyuradRebod datovebuli nakverCxali;
5. Zlieri sicxe.
Semdeg maswavlebeli moswavleebTan erTad ixilavs TiToeul SemTxvevas da sabolood
askvnian, rom:
– ar SeiZleba tyeSi anTebuli asanTis an Caumqrali sigaretis gadagdeba, vinaidan gamom-
Sral balaxs an foTlebs cecxli advilad ekideba da xeebzec swrafad gadadis;
– koconis dasanTebad iseTi adgili unda SeirCes, saidanac cecxli xis totebs, gaSiS-
vlebul fesvebs, balaxebs an buCqebs ver miswvdeba;
– wasvlisas aucileblad unda davrwmundeT, rom koconi bolomdea Camqrali, Caumqrali
nakverCxali SeiZleba gaRvivdes da cecxli gaCndes.
3. moswavlis rveulSi muSaoba (10-11 wT)
moswavlis rveulSi mocemulia xuTi konturuli naxati: bude bartyebiT, gamwvanebuli
xeebi, mdinare, tyis nadiri, xis saxli tyesTan. moswavleebs eZlevaT davaleba, amoicnon,
ra SeiZleba daziandes xanZris Sedegad tyeSi da Sesabamisi suraTebi gaaferadon (maSinve
ar daziandeba mxolod mdinare).
– gamoTqvi varaudi, ra mohyveba xanZars?
– xels Seuwyobs Tu ara xanZari bunebrivi resursebis ganadgurebas, amowurvas?
137
4. saklaso diskusia (5-6 wT)
bolos maswavlebeli marTavs diskusias Semdegi kiTxvebis gamoyenebiT:
– rogor davisvenoT tyeSi ise, rom xanZari ar gaCndes?
– rogor moviqceT, Tuki aRmovaCenT, rom im tyeSi, sadac vimyofebiT, xanZaria.
5. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)
maswavlebeli Seajamebs miRebul codnas da kidev erTxel aRniSnavs tyeSi usafrTxo
qcevis aucileblobas.
sarekomendacio videoresursi: https://www.youtube.com/watch?v=I1h0wTEsCPE
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
maswavlebeli bavSvebs sTavazobs ganasaxieron is obieqtebi, romlebic tyeSi xanZarSi
moxvdnen, magaliTad:
Citi, romlis budec iwvis;
kurdReli baWiebTan erTad;
didi muxis xe;
WianWvelebi da sxv.
daasaxelon ra SegrZnebaa:
savaraudod, SiSi, sasowarkveTa, brZola...
gakveTili 39
Tema: Cven da buneba
saTauri: rogor moviqceT?
gakveTilis mizani: moswavleebma unda SeZlon ilustraciasa da realobaSi
sxe ulebis amocnoba, aRwera/daxa risxeba;
pirad mosazrebebze da dakvirvebebze dayrdnobiT kiTx-
vebze pa suxis gacema;
cocxali sxeulebis damaxasiaTebeli niSan-Tvisebebis
CamoTvla;
cxovelis Sesaxeb informaciis Segroveba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
bun.II.2. moswavlem unda SeZlos sicocxlis ZiriTadi
niSnebis amocnoba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad;
CamoTvlis cocxali sxeulebis damaxasiaTebel niSnebs;
irCevs cxovels, akvirdeba da agrovebs informacias
rogor moZraobs, ikvebeba, sunTqavs, izrdeba, viTardeba
da mravldeba. sakuTar monacemebs adarebs Tanaklase-
lebis namuSevars.
saWiro masala: 4 furceli Sesabamisi sainformacio teqstebiT danar-
Tidan, feradi fanqrebi an flomasterebi, samuSao fur-
clebi.
138
1. Sesavali saubari (3-4 wT)
maswavlebeli agrZelebs wina gakveTilze ganxilul Temas, rom bunebaSi yofnisas maT
zogierT cxovelTan Sexvedrisas gansakuTrebuli sifrTxilis gamoCena marTebT. Semdeg
ki kiTxvebiT mimarTavs klass:
– romeli cxovelebi SeiZleba Segvxvdes bunebriv garemoSi?
– Tqveni azriT, romel cxovelTan Sexvedra aris saxifaTo? ratom?
2. moswavlis rveulSi muSaoba (5-6 wT)
moswavlis rveulSi mocemulia CvenSi mobinadre ramdenime cxovelis suraTi, romlebTan
Sexvedrisasac gansakuTrebuli sifrTxile marTebs adamians. esenia: Sxamiani gveli, mori-
eli, bziki, koRo. moswavleebma unda amoicnon da daasaxelon isini, Semdeg ki unda Seeca-
don mixvdnen, romeli cxoveli riT aris adamianisTvis saxifaTo (momwamvlelia gvelis,
morielis da bzikis Sxami, koRo, marTalia ar aris Sxamiani, magram sxvadasxva daavadebis
gadamtania da misi nakbeni sakmaod mtkivneulia).
3. muSaoba jgufebSi (17-18 wT)
maswavlebeli klass yofs 4 jgufad da aZlevs davalebas. TiToeul jgufs wasakiTxad
eZleva saxelmZRvaneloSi mocemuli mcire teqsti rubrikidan `es sainteresoa~.
I da II jgufs – teqsti Sxamiani gvelebis Sesaxeb;
III da IV jgufs – teqsti morielis Sesaxeb;
jgufebSi moswavleebi unda gaecnon mocemul informacias da moifiqron, rogor (ra
formiT) gadascen Tanaklaselebs es codna (prezen ta ciisTvis SeuZliaT moamzadon Canax-
atebi, inscenireba, moyvnen teqstis Sinaarss da sxv.).
4. moswavlis rveulSi muSaoba (8-10 wT)
moswavleebi gadaSlian moswavlis rveuls, maT unda gamoicnon da Caweron cxovelebis
saxe lebi: gveli, morieli, bziki da a. S. isini unda mixvdnen, rom erT rigSi (Sxamiani cxovele-
bi) Caweron gveli, morieli da bziki, xolo meoreSi – mgeli, daTvi da koRo.
moswavleebi muSaoben individualurad.
5. gakveTilis Sejameba (2-3 wT)
maswavlebeli Seajamebs gakveTilze SeZenil codnas da moswavleebs Sin Sesasruleblad
moswavlis rveulidan aZlevs me-2 davalebas.
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
kargi iqneba, Tu maswavlebeli moiZiebs saqarTveloSi gavrcelebuli gvelebis da (an)
Sxamiani sokoebis fotoilustraciebs da gaacnobs moswavleebs.
gakveTili 40
Tema: Cven da buneba
saTauri: saqarTvelo Cemi samSobloa!
gakveTilis mizani: moswavleebma unda SeZlon gamoimuSaon saxelmwifo
droSisa da himnisadmi pativiscemis grZnoba;
imis gacnobiereba, rom saqarTvelo maTi samSobloa;
usafrTxoebis wesebis dacviT praqtikul aqtivobebSi
monawileoba;
dasmul SekiTxvebze pasuxis ga sacemad pirad mosazre-
bebsa da dakvirvebis Sedegebze dayrdnoba;
139
ilustraciaze mocemuli obieqtebis amocnoba, aRwera,
daxarisxeba.
kavSiri esg-is standartis
SedegTan: bun.II.1. moswavlem unda SeZlos praqtikul aqtivobebSi
monawileoba da elementaruli kvleviTi unar-Cvevebis
demonstrireba.
Sedegi TvalsaCinoa,
Tu moswavle: usafrTxoebis wesebis dacviT monawileobs martiv
praqtikul aqtivobebSi;
amoicnobs, aRwers da axarisxebs sxeulebs an/da movle-
nebs ilustraciaze an realobaSi;
efuZneba pirad mosazrebebs an/da dakvirvebis Sedegebs
dasmul kiTxvaze pasuxis gasacemad.
saWiro masala: audiomasala `saqarTvelos himni~, makrateli, webo.
1. Sesavali saubari (10-12 wT)
maswavlebeli gakveTils iwyebs saubriT:
– adamianebi sxvadasxva qveyanaSi cxovroben. yvela qveyanas Tavisi saxeli aqvs. ra hqvia
im qveyanas, sadac Cven vcxovrobT? Cveni samSoblo?
romelime moswavlem SeiZleba Tavisi istoriuli mxare (magaliTad, kaxeTi, samegre-
lo...) daasaxelos an qalaqi, magram umetesoba daasaxelebs saqarTvelos, radgan pirvel
klasSi aqvT ukve naswavli (`dedaenis~ saxelmZRvaneloSi). maswavlebeli sTxovs bavSvebs,
gadaSalon saxelmZRvaneloebi Sesabamis gakveTilze, sadac saqarTvelos bunebis amsax-
veli suraTebia mocemuli da warmarTavs diskusias Semdegi kiTxvebis gamoyenebiT:
– daakvirdiT suraTebs. Tqveni azriT, sad, romel qveyanaSia es suraTebi gadaRebuli?
– ras xedavT pirvel suraTze?
– Tqveni azriT, maRalia es mTebi Tu dabali? ratom fiqrobT ase?
– ra aris gamosaxuli zeda meore suraTze – sofeli Tu qalaqi?
– SegiZliaT gamoicnoT, romeli qalaqia?
– Tbiliss, rogorc saqarTvelos mTavar qalaqs, ras uwodeben?
– ras xedavT mesame suraTze?
– Tqveni azriT, rogori amindia am suraTze? ratom fiqrobT ase?
– ra aris gamosaxuli am suraTze – sofeli Tu qalaqi?
– ratom fiqrobT, rom suraTze sofelia?
– ra gansxvavebas xedavT qalaqsa da sofels Soris?
– Tqveni azriT, romeli zRvis sanapiroa gamosaxuli meoTxe suraTze?
2. saxelmZRvaneloze muSaoba (3-4 wT)
Semdeg maswavlebeli sTxovs moswavleebs, zepirad Seasrulon saxelmZRvaneloSi moce-
muli savarjiSo.
3. moswavlis rveulSi muSaoba – saqarTvelos droSis `ageba~ (20-22 wT)
maswavlebeli ganmartavs, rom yvela qveyanas (saxelmwifos) Tavisi droSa aqvs. droSas
sxva saxelebsac uwodeben – alami, bairaRi (maswavlebeli am sityvebs wers dafaze). Zve-
lad, omis dros, meomrebi brZolis velze sabrZolo droSebiT gadiodnen. gamarjvebuli
jari maRla aweuli droSebiT brundeboda Sin. marTalia, dRes droSebi omSi aRar daaqvT,
magram yvela saxelmwifos damoukideblobis niSnad Tavisi droSa aqvs.
maswavlebeli sTxovs bavSvebs, gamoWran rveulis boloSi mocemuli figurebi da Seavson
CarCo, anu saqarTvelos droSa aagon. amisTvis maT unda gamoWran danarT 9-Si mocemuli
wiTeli figurebi, sworad SeuTavson erTmaneTs da Caawebon CarCoSi.
140
maswavleblis damatebiTi kiTxvebi:
– mogwonT Cveni samSoblos droSa? ratom?
– sad dadian xolme adamianebi am droSebiT?
– Tqveni azriT, ras gamoxataven droSis frialiT?
maswavlebeli dasZens, rom samSoblos siyvarulisa da pativiscemis niSnad adamianebi
droSasTan erTad pativs miageben saxelmwifo himns. maswavlebeli sTxovs moswavleebs,
saxelmZRvanelos ydaze moZebnon saqarTvelos saxelmwifo himnis, `Tavisuflebis~ teqsti.
Tavdapirvelad bavSvebs teqsts ramdenjerme waakiTxebs, Semdeg ki, sasurvelia, SeZlebi-
sdagvarad himni moasmeninos kidec.
4. gakveTilis Sejameba (1-2 wT)
dasasruls maswavlebeli Seajamebs gakveTils da miscems ganmartebebs saSinao dava-
lebis Sesaxeb.
rveulis danarTi 10-dan amoWran suraTebi, daalagon Sesabamisi mimdevrobiT da Caawe-
bon moswavlis rveulis bolo gverdze. sabolood miiReben saqarTvelos rukas Sesabamisi
warweriT `saqarTvelo Cveni samSobloa!~.
sarekomendacio videoresursi: https://www.youtube.com/watch?v=EacvchU6khY
maswavleblis alternatiuli (an damatebiTi) aqtivobebi
maswavlebels moZiebuli aqvs saqarTvelos istoriuli droSebis suraTebi da aTva-
lierebinebs moswavleebs.
maswavlebels motanili aqvs klasisTvis saqarTvelos droSa da moswavleebTan SeTanx-
mebiT mouZebnis mas TvalsaCino adgils saklaso oTaxSi.
141
mcire jgufebsa da wyvilebSi muSaoba
saskolo ganaTlebis sistemaSi moswavleze orientirebulma midgomam Zlieri biZgi
misca TanamSromlobiTi pedagogikis ganviTarebas da dRes farTod aris gavrcelebuli
msoflioSi. saswavlo procesis organizaciis formebs Soris aRsaniSnavia wyvilebSi da
jgufebSi muSaoba. tradiciuli gakveTilis dros, roca Warbobs frontaluri gamokiTxva,
ZiriTadad aqtiuroben Zlieri moswavleebi. isini axal masalas advilad igeben, swrafad
iTviseben da maswavlebelic maT eyrdnoba. susti moswavle ki CrdilSia da CamorCena
garantirebuli aqvs, vinaidan dro ar hyofnis, rom yvelaferi naTlad warmoidginos
da verc imas bedavs, rom kiTxvebiT mimarTos maswavlebels; Tu SeekiTxebian, swrafad
ver pasuxobs an arasworad pasuxobs da... mokled, aferxebs gakveTilis msvlelobas.
axla ganvixiloT meore varianti, roca moswavles individualur davalebebs vaZlevT
da is TavisTvis mecadineobs. xSirad is Tavisi warmatebebiTa Tu warumateblobiT sakuTar
naWuWSi rCeba. mas naklebad anaRvlebs, Tu rogor aqvs saqme mis amxanags da ZiriTadad
sakuTari problemebiT aris dakavebuli.
TanamSromlobiTi pedagogika ki gvTavazobs sxvanairad swavlas – roca moswavles
gverdiT amxanagebi hyavs, romelTac unda daexmaros an daekiTxos, gaarkvios is, rac
gaugebaria; SeuZliaT, erToblivad imsjelon da daskvnebi gamoitanon. roca Senzea
damokidebuli jgufis warmateba, SeuZlebelia, ar gaacnobiero pasuxismgebloba saku-
Tari Tavisa da jgufis winaSe, ar iswavlo, ar imuSao, izarmaco da a.S.
praqtikam aCvena, rom erToblivad swavla aramarto ufro ioli da sainteresoa,
mniSvnelovnad efeqtianicaa. aRsaniSnavia, rom es efeqtianoba exeba rogorc akademiur
warmatebebsa da inteleqtualur ganviTarebas, ise – zneobriv zrdas.
TanamSromlobiTi swavleba Tavisi miznis misaRwevad xSirad iyenebs klasSi wyvileb-
isa da jgufuri muSaobis (mecadineobis) meTods. axali pedagogiuri teqnologiebis
ganxorcielebac xSir SemTxvevaSi jgufuri muSaobis meTodTan aris dakavSirebuli.
wyvilebSi muSaoba
wyvilebSi muSaobisTvis maswavlebeli klass yofs wyvilebad da aZlevs davalebas
(Tu romelime moswavle marto rCeba, maswavlebels SeuZlia, TviTon dauwyvildes
mas an sami bavSvi dasvas erTad). muSaobis xangrZlivobas maswavlebeli gansazRvravs
da winaswar afrTxilebs moswavleebs. samuSaos dasrulebis Semdeg Tu maswavlebeli
romelime wyvilis namuSevars Seafasebs, es Sefaseba orive mewyviles erTnairad unda
exebodes. amiT bavSvebi gaigeben, rom isini pasuxismgebelni arian mewyvilis mimarT da
Seecdebian erTmaneTs daexmaron swavlaSi. isini erTad akvirdebian, fiqroben, msjelo-
ben, muSaoben, xataven... Semdeg ki erTmaneTis namuSevrebsac amowmeben-akontroleben.
amgvari TanamSromloba safuZvels uqmnis ukonfliqtod muSaobas mcire jgufebSi.
jgufebSi muSaoba
Cven jgufur mecadineobas skolaSi ganvixilavT rogorc koleqtiur inteleqtu-
alur muSaobas, rac bavSvis gonebrivi ganviTarebis saukeTeso pirobebs qmnis.
9. bunebismetyvelebis swavlebis meTodebi
142
urTierTobaTa TvalsazrisiT jgufuri mecadineobis daniSnuleba is ki araa, rom
jgufi emorCilebodes maswavlebels, ramdenadac is, rom jgufis TiToeuli moswavle
Tavs komfortulad grZnobdes, maqsimalur Sedegebs aRwevdes da amxanagebTan da mas-
wavlebelTan TanamSromlobdes. aseT pirobebSi jgufuri muSaoba Semdeg zemoqmedebas
axdens moswavlis ganviTarebaze:
– jgufi qmnis inteleqtualuri daZabulobis vels;
– jgufi qmnis emociuri damuxtvis vels;
– jgufi aZlevs adamians qcevis gamocdilebas;
– jgufSi moswavle eCveva amxanagebTan TanamSromlobas;
– jgufi xels uwyobs moswavlis damoukideblad muSaobis unaris ganviTarebas;
– jgufi uviTarebs adamians pasuxismgeblobis grZnobas da a.S.
jgufi saukeTeso saSualebas iZleva iseTi SemoqmedebiTi garemos Sesaqmnelad,
romelic jgufis wevrebis mravalmxriv ganviTarebas uzrunvelyofs.
gakveTilze jgufuri muSaobis organizaciis ZiriTadi Taviseburebebia:
1) konkretuli saswavlo amocanebis gadasawyvetad klasi iyofa 3-6-bavSvian jgufebad;
2) TiToeul jgufs eZleva konkretuli davaleba (davaleba yvela jgufisaTvis Sei-
Zleba iyos erTi an sxvadasxva), romelsac jgufi erToblivad asrulebs lideris
an maswavleblis xelmZRvanelobiT;
3) jgufSi davaleba moswavleebze ise nawildeba da sruldeba, rom SesaZlebelia jgu-
fis TiToeuli wevris individualuri wvlilis dafiqsireba da Sefaseba;
4) Tavidan jgufebis Semadgenloba cvalebadia, maTi dakompleqteba xdeba imis gaTval-
iswinebiT, rom maqsimalurad Seewyos xeli TiToeuli moswavlis SesaZleblobebis
realizacias da pirovnuli xasiaTebis umtkivneulod SeTavsebas;
5) jgufi yalibdeba im principiT, rom gaerTiandnen sxvadasxva siZlierisa da codnis
donis, gansxvavebuli xasiaTebis moswavleebi, rac maT urTierTSevsebisa da gamdi-
drebis saSualebas aZlevs;
6) jgufi unda muSaobdes SeTanxmebulad, ukonfliqtod, ar unda iTrgunebodes arc
erTi bavSvi;
7) samuSao unda Sesruldes maswavleblis mier winaswar gansazRvrul droSi;
8) jgufi muSaobs erT magidasTan;
9) gundebad Camoyalibebuli jgufebi SeiZleba periodulad vcvaloT an ucvlelad
davtovT garkveuli drois ganmavlobaSi (erTi an ori Tve, saswavlo semestri).
jgufuri muSaobis dros unda wavaqezoT samuSaos msvlelobisa da Sedegebis erTo-
blivi ganxilva, rCevisTvis erTmaneTTan mimarTva da urTierTdaxmareba. am dros
mniSvnelovnad izrdeba yvela saWiro SemTxvevaSi moswavleebis mxridan amxanagebis
daxmareba. aRsaniSnavia, rom am dros damxmare moswavlis codnac konkretdeba, aqti-
urdeba, mtkicdeba TanaklaselisTvis axsnis procesSi.
jgufuri muSaobis dros maswavlebeli sxvadasxva funqcias asrulebs: amowmebs samuSaos
msvlelobas, reagirebs kiTxvebze, aregulirebs kamaTsa da muSaobis Tanmimdevrobas,
aucileblobis SemTxvevaSi exmareba calkeul moswavles an mTlian jgufs. amasTanave,
maqsimalurad uwyobs xels Sedegebis ganxilvasa da urTierTkonsultaciebs.
maswavlebeli unda akontrolebdes mTeli klasis muSaobas, magram ar unda iqmne-
bodes STabeWdileba, rom is romelime jgufs Tavze adgas. maswavlebeli ar unda Caerios
jgufis muSaobaSi garda im SemTxvevisa, roca moswavleebi iTxoven raimes ganmartebas.
samuSaos damTavrebis Semdeg jgufebi warmoadgenen TavianT namuSevrebs (jgufis
romelime wevri Sesrulebul davalebas ganmartavs an iyenebs komentarisaTvis). maswav-
lebels SeuZlia TviTon SearCios prezentatori (gamomsvleli) an jgufs misces amis
ufleba. prezentaciis dros kamaTi dauSvebelia, raTa azri ar gavawyvetinoT mopasuxes.
SekiTxvebis dasma unda moxdes mxolod prezentaciis Semdeg (prezentaciis Sesaxeb
ufro dawvrilebiT qvemoT visaubrebT).
143
jgufuri mecadineobis warmatebiT Casatareblad pedagogi klass kargad unda
icnobdes (igulisxmeba aramarto moswavleTa codnis done, aramed maTi xasiaTebisa da
urTierTobebis Taviseburebani), jgufur mecadineobas winaswar momzadeba da dageg-
mva sWirdeba. marTalia, amgvari muSaoba maswavleblisagan damatebiTi drois xarjvas
moiTxovs, magram, samagierod, pedagogiuri efeqti sagrZnoblad maRalia.
jgufuri muSaobis warmatebiT gamoyeneba SeiZleba rogorc axali masalis gadacemis
dros, ise Seswavlili masalis Semowmebisa da Sefasebisas. mTavaria, maswavlebels ar
aerios, rom jgufuri muSaoba mizani ki ar aris, aramed qmediTi saSualebaa gakveTilis
miznis misaRwevad da dasaxuli amocanebis gadasaWrelad.
Semdeg etapze sasurvelia diskusiis mowyoba. diskusiis saWiroeba TavisTavad Cndeba,
vinaidan prezentaciis procesSi maswavlebelsac da moswavleebsac kiTxvebi uCnde-
baT. SekiTxvebis dasma prezentaciis dros arasasurvelia. vinaidan msjelobis wyveta
prezentacias mTlianobasa da simwyobres ukargavs. prezentaciis damTavrebis Semdeg ki
wamoWrili kiTxvebis irgvliv unda Catardes diskusia. sakiTxis siRrmiseuli wvdomis
garda diskusia xels uwyobs mTeli rigi sasargeblo unar-Cvevebis Camoyalibebas, rogori-
caa: aqtiuri mosmena, sakuTari azris gamoxatva da misi argumentacia, kamaTis dros
avtoritetis winaSe gaCenili SiSis daZleva, msjeloba da sxvisi naazrevis Sefasebis
unari, gansxvavebuli azrisadmi Semwynarebloba. diskusiis procesi am Tvisebebis
Camoyalibebas maSin uwyobs xels, Tu TviTon maswavlebeli aris maTi matarebeli da
nimuSi imisa, risi swavliskenac sxvebs mouwodebs.
diskusia yovelTvis mimdinareobs im wesebis dacviT, romlebic Tavidanve iqna erTo-
blivad SemuSavebuli maswavlebelsa da moswavleebs Soris. diskusiis wesebi zogadad
ase unda gamoiyurebodes:
– roca erTi laparakobs, danarCenebi usmenen;
– aswie xeli, roca raimes Tqma gsurs;
– ar gaawyvetino sxvas sityva;
– ar gaicino, roca sxva laparakobs garda im SemTxvevisa, rodesac xumroben;
– kamaTSi yvela monawileobs.
diskusiis Semdeg, Cveulebriv, xdeba Sefaseba (dawyebiT klasebSi niSnebiT Sefaseba
ar xdeba).
Sefaseba metad faqizi procesia da saWiroebs obieqtur da frTxil midgomas. Sefaseba
xdeba uniSnod.
moswavle fasdeba imis mixedviT, Tu ramdenad seriozulad da mondomebiT moekida
mocemul davalebas, rogor `daixarja~, Tavisi SesaZleblobebis ramdeni procenti
gamoavlina.
jgufebis prezentaciis Semdeg maswavlebeli dafas yofs imden nawilad, ramdeni
jgufic aris da nomravs. fasdeba jgufuri da ara individualuri namuSevari. afaseben
jgufebis wevrebi da ara maswavleblebi. Sefaseba xdeba yvelas mier, yoveli moswavle
gamoTqvams Tavis azrs da asaxelebs im jgufis nomers, romelsac saukeTesod miiCnevs
(sakuTari jgufis garda). maswavlebeli dafaze Sesabamisi jgufis nomris qveS akeTebs
aRniSvnas. jgufis nomris dasaxelebasTan erTad moswavlem sasurvelia axsnas, Tu ratom
mianiWa mas upiratesoba. dasasruls aRniSvnebis raodenobis mixedviT gamovlindeba
saukeTeso jgufi.
jgufuri muSaobis dasasruls mizanSewonilia e.w. refleqsiis Catareba.
termini `refleqsia~ (`refleqsireba~) niSnavs sakuTari azrebisa da gancdebis
analizs, fiqrs sakuTari fsiqikuri mdgomareobis Sesaxeb, rodesac dakvirveba mima-
rTulia cnobierebis Sinagan moqmedebaze. mokled, pedagogiuri refleqsia SeiZleba
144
ganimartos rogorc sakuTari qcevis, am SemTxvevaSi, saswavlo-SemecnebiTi saqmianobis
gaazreba. pirvel klasSi refleqsiis dros sakmarisia moswavleTa mier imis gaazreba,
Tu ra Seiswavles am gakveTilze, ra iyo maTTvis saintereso da dasamaxsovrebeli, risi
gageba gauWirdaT da sxv.
mecadineobis daskvniT etapze gakveTilis msvlelobis gaxsenebas da monawileTa
refleqsirebas umniSvnelovanesi saswavlo da aRmzrdelobiTi funqcia aqvs.
145
erovnuli saswavlo gegmis mixedviT swavlebis I safexurze (1-4 klasebSi), niSniT Sefaseba
ar aris rekomendebuli. Tumca es sulac ar niSnavs, rom saerTod ar xdeba moswavleTa
Sefaseba. piriqiT, uniSno Sefasebisas, vfiqrobT, gacilebiT meti SesaZleblobebia
moswavleTa codnisa da SemoqmedebiTobis warmosaCenad.
Cveni azriT, moswavleebi, sasurvelia SevafasoT im miznebidan gamomdinare (codna,
unar-Cvevebi, damokidebuleba), romelsac saerTod am sagnis swavleba moiazrebs da im
konkretuli (lokaluri) miznebis mixedviT, romlis miRwevasac uSualod gakveTilze
vgegmavT (anu swavlebis procesSi vafasebT imas, Tu rogor gaarTva moswavlem Tavi
konkretul davalebebs).
maswavlebelma winaswar unda icodes, ra kriteriumebis mixedviT Seafasos moswavle.
am kriteriumebSi dawvrilebiT unda aisaxos moswavlis mier sagnis Seswavla-aTvisebis
done da xarisxi.
moswavleTa individualuri Sefaseba unda xdebodes xSirad da sxvadasxva mimarTule-
biT. igi unda eyrdnobodes maswavleblis TiToeul moswavleze dakvirvebis Sedegad
dagrovil monacemebs.
SesaZloa, Sefaseba moxdes Semdegi kriteriumebis gaTvaliswinebiT:
• ramdenad sworad amoicnobs da asaxelebs moswavle sagnebsa Tu movlenebs;
• ramdenad mkafiod SeuZlia mas azris Camoyalibeba;
• msgavsi da gansxvavebuli niSnebis mixedviT sagnebis an movlenebis dajgufeba;
• cxrilebisa da diagramebis Sedgena-Sevseba;
• Sesaswavl sakiTxTan mimarTebaSi adekvaturi kiTxvebis Camoyalibeba;
• prezentacia – codnisa da unarebis warmoCena;
• logikuri daskvnebis gamotana.
Cven miviCnevT, rom `sagnebis amocnoba da dasaxeleba~ moswavlis codnis xarisxis
SedarebiT dabali, I donis maCvenebelia;
ufro maRali, II donis kriteriumebia: `azris mkafiod Camoyalibeba~, `sagnebisa da
movlenebis dajgufeba~da `prezentacia~;
yvelaze maRali, III donis kriteriumebia: `cxrilebis Sevseba~, `adekvaturi kiTxvebis
Camoyalibeba~ da `logikuri daskvnebis gamotana~.
amasTan igulisxmeba, rom yoveli momdevno done, iTvaliswinebs wina donis krit-
eriumebis moTxovnebsac.
gamocdilebam gvaCvena, rom wyvilebsa da jgufebSi Sesrulebuli aqtivoba xels uwyobs
moswavleebSi TanamSromlobis Cvevis gamomuSavebas. amgvari muSaobis dros moswavleebi
swavloben: erTmaneTis mosmenas, sxvisi azris gaziarebas, kritikul, SemoqmedebiT da
logikur azrovnebasa da Sefasebas, sakuTari azris gamoTqma-dasabuTebas da a.S. isini
eCvevian funqciebis ganawilebasa da drois racionalur gamoyenebas.
maswavlebelma jgufuri muSaobis Sefasebis dros, sasurvelia, dadebiT mxareebze
moaxdinos aqcentireba: zogs wera ufro exerxeba, zogs – kiTxva, zogs – xatva. maswav-
lebelma Sefasebisas ar unda gaamaxvilos yuradReba imaze, rac bavSvs ar gamosdis.
piriqiT, man yovelTvis unda aRniSnos is Rirseba, rac moswavles gansakuTrebulad
warmoaCens. amiT igi stimuls miscems mas, ukeT akeTos saqme, ukeT iswavlos, magali-
Tis mimcemi gaxdes sxvebisTvis... sabolood ki yovelive es xels Seuwyobs bavSvebis
TviTdamkvidrebasa da sakuTar SesaZleblobebSi darwmunebas.
maswavlebels winaswar unda hqondes gansazRvruli jgufuri namuSevrebis Sefasebis
10. rogor SevafasoT moswavle?
146
forma. jgufuri muSaobis dros sasurvelia bavSvebma Tavad Seafason sxva jgufis namu-
Sevrebi. prezentaciis msvlelobisas aucilebelia, jgufis mier warmodgenili namuSe-
vari gaikras dafaze da mieweros Sesabamisi jgufis nomeri. raTa moswavleebs saSualeba
mieceT Seafason erTmaneTis namuSevari: TiToeuli moswavle asaxelebs misi azriT
saukeTeso jgufur namuSevars (garda Tavisi jgufisa) da asabuTebs, ratom fiqrobs
ase. yoveli gamomsvlelis azrs maswavlebeli dafaze, jgufis nomerTan, afiqsirebs
`+~ niSniT. plusebis raodenoba gamoavlens gamarjvebul jgufs.
SesaZloa, maswavlebelma SemoiRos Sefasebis erTiani pirobiTi niSnebi (mze, varskv-
lavi, momRimari kacuna da a.S.) an gamoiyenos iseTi xerxi, rogoricaa mokle komentari.
am SemTxvevaSi maswavlebeli saTiTaod (sityvierad an werilobiT) afasebs TiToeuli
moswavlis mier Sesrulebul namuSevars (tests, sqemas, aplikacias, Canaxats da a.S.).
mas SeuZlia TiToeul namuSevars gaukeTos mokle minaweri, sadac laparaki iqneba
Sesrulebuli samuSaos Rirsebebze da naklovanebebze. sasurvelia moswavleebs iqve
misces saWiro rCevebic:
magaliTad:
– TaTia! Sen warmatebiT gaarTvi Tavi davalebas: sworad gaanawile dro, megobrebTan
SeTanxmebiT muSaobdi da eZebdi problemis gadawyvetis gzebs. yoCaR!
– giga! Sen kargad Seasrule davaleba. Tumca vfiqrob, dro rom ar dagekarga, mjera,
Tavadve aRmoaCendi Secdomas da SeZlebdi mis gasworebas. girCev, ufro yuradRebiT
waikiTxo xolme davalebis piroba, ase met warmatebas miaRwev. Seni didi imedi maqvs!
amgvari Semajamebeli komentari sasurvelia, maswavlebelma TiToeul moswavles semes-
tris dasrulebis drosac dauweros, sadac igi daaxasiaTebs moswavlis muSaobas mTeli
semestris ganmavlobaSi da miscems rCevebs sakuTari SesaZleblobebis ukeT gamosavlenad.
sasurvelia, maswavlebelma Tavi Seikavos mkveTrad uaryofiTi Sefasebisagan, raTa ar
daukargos moswavles sakuTari Tavisa da SesaZleblobebis rwmena. amis sapirispirod
ufro efeqtiani iqneba, moswavleebs SevTavazoT muSaobis gaumjobesebis gzebi, win
wamovwioT, davarwmunoT isini TavianT SesaZleblobebSi, CavusaxoT rwmena da ramde-
nadac SesaZlebeli iqneba, gavamxnevoT, wavaxalisoT xolme.
SesaZloa skolam Tavad SeimuSaos da SemoiRos erTiani pirobiTi niSnebi gansakuTre-
buli warmatebis aRsaniSnavad, an maswavlebelma Tavad daadginos Sefasebis sqema. gTa-
vazobT Sefasebis martiv sqemas:
saxeli, gvari misaRwevi
Sedegi
misaRwevi Sedegi misaRwevi
Sedegi
misaRwevi
Sedegi
1 ............................... 2 ............................... 3 ............................... 4 ...............................
1. saba zaaliS-vili
srulad dafara srulad dafara nawilobriv dafara srulad dafara
2. mariam Coxeli srulad dafara saWiroebs gaumjobesebas srulad dafara nawilobriv dafara