1.1 Keele- ja kirjanduspädevus - Rakvere Gümnaasium · Teadmiste ning kogemuste alusel kujuneb õpilasest teadlik, aktiivne ja vastutustundlik lugeja, kirjutaja ning suhtleja. 1.–4

Ainevaldkond „Keel ja kirjandus“

1.1 Keele- ja kirjanduspädevus Põhikooli lõpetaja:

1) väärtustab eesti/vene keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit;

2) tajub keeleoskust õpioskuste alusena ning oma identiteedi olulise osana;

3) on omandanud põhiteadmised keelest ning õigekirjaoskuse;

4) on keeleteadlik, väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult, arvestades kultuuris väljakujunenud keelekasutustavasid;

5) kuulab, loeb ja kirjutab mõtestatult eri liiki tekste ning esitab teavet eri viisidel;

6) kasutab asjakohaselt eri suhtluskanaleid; suudab leida, kriitiliselt hinnata ning kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet;

7) tunneb ja väärtustab nii rahvuskirjandust kui ka teiste rahvaste kirjandust, nii oma rahvuslikku pärimuskultuuri kui ka kodumaa kultuuritraditsioone ning kultuurilist mitmekesisust;

8) on lugenud eakohast väärtkirjandust, kujundanud kirjanduse kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi ning rikastanud mõtte- ja tundemaailma, arenenud isiksusena;

9) tajub kirjandusteost kui kunstiteost, mõistab teose sisu ning hindab selle kunstilisi väärtusi;

10) suudab kujundada ja väljendada oma isiklikku arvamust ning tunnustab ja arvestab teiste inimeste arvamust;

11) väärtustab ausust ja õiglust ning inimväärikat ja vastutustundelist käitumist;

12) oskab õppida, hangib teavet eri allikatest ning kasutab sõnaraamatuid ja käsiraamatuid.

1.2. Ainevaldkonna õppeained

Ainevaldkonna kohustuslikud õppeained on eesti keel / vene keel ja kirjandus. Eesti/vene keelt õpitakse 1.–9. klassini, kirjandust 5.–9. klassini.

Eesti/vene keele ja kirjanduse nädalatundide jaotumine kooliastmeti.

I kooliaste

Eesti/vene keel – 19 nädalatundi

II kooliaste


Kirjandus – 4 nädalatundi

III kooliaste


Kirjandus – 6 nädalatundi

1.3. Ainevaldkonna kirjeldus

Keel on rahvuskultuuri ja rahvusliku identiteedi kandja. Eesti/vene keele hea valdamine on eduka õppimise eeldus kõigis õppeaineis. Ainevaldkonna õppeained toetavad õpilase emakeele- ja kirjanduspädevuse ning kommunikatiivsete oskuste arengut. Teadmiste ning kogemuste alusel kujuneb õpilasest teadlik, aktiivne ja vastutustundlik lugeja, kirjutaja ning suhtleja.

1.–4. klassini on eesti/vene keel õppeaine, mille õppimine arendab kõiki keelelisi osaoskusi (kõnelemine, kuulamine, lugemine, kirjutamine, õigekeelsus). Alates 5. klassist on eesti/vene keel ja kirjandus eri õppeained, mida seob tekstikeskne käsitlusviis ning keeleliste osaoskuste arendamine. Kirjandusõpetus taotleb õpilaste kirjandushuvi ja lugejavõimete kujunemist. Kirjandustundides vaadeldakse ilukirjanduskeele eripära ning arendatakse õpilaste suulist ja kirjalikku väljendusoskust, empaatiavõimet.

Ainevaldkonna õppeainete lõimimises omandatakse teiste ainete õppimiseks vajalikke kuulamis-, kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisstrateegiaid, kujuneb soov ning oskus oma mõtteid väljendada.

Keelekasutust ning oskust tekste mõista ja luua arendatakse teksti- ja õigekeelsusõpetuse kaudu. Eesti/vene keelt ja kirjandust õppides omandab õpilane keelelise suhtluse oskused ja vilumused, õpib oma mõtteid ning tundeid väljendama, kuuldut ja loetut analüüsima ning kogutud teavet üldistama. Kirjanduse lugemine ja käsitlemine tundides avardab õpilase kultuuri- ja elukogemusi, rikastab sõnavara, soodustab kirjandushuvi ning lugejavõimete ja isiksuse arengut. Ainevaldkonna õppeained tervikuna toetavad õpilaste keelepädevuse ja kommunikatiivsete oskuste kujunemist ning esteetilist, kultuurilist ja sotsiaalset arengut.

1.4. Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes

Õpilaste väärtuspädevuse kujundamisel on ainevaldkonnal väga oluline koht. Kirjandusõpetuses on peamine rõhk kõlbeliste, esteetiliste, emotsionaalsete ning kultuuriliste väärtuste kujunemisel loetavate ilukirjandus- ja aimetekstide alusel. Ka keeleõpetus rõhutab vaimseid ja kultuuriväärtusi: keelt kui rahvuskultuuri kandjat, keeleoskust kui inimese identiteedi tähtsat osa. Keeleõpetus väärtustab funktsionaalset kirjaoskust ning teadlikku kriitilist suhtumist teabeallikatesse, sh meediasse. Keele- ja kirjandusõpetus arendavad olulisi õpipädevusi: kuulamis- ja lugemisoskust, eri liiki tekstide mõistmist, koostamist ning oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist, eri allikatest teabe hankimist ja selle kriitilist kasutamist. Ainevaldkonna õppeained toetavad sotsiaalse pädevuse kujunemist: suulise ja kirjaliku suhtluse oskusi, suhtluspartneri arvestamist ning sobiva käitumisviisi valikut, oma seisukohtade esitamise ja põhjendamise oskust.

Enesekohase ja ettevõtlikkuspädevuse kujunemist soodustab õpilaste osalemine projektides, mis eeldavad õpilaste omaalgatust ja aktiivsust ning keele- ja kirjandusteadmiste rakendamist ning täiendamist eri allikatest.

1.5. Lõiming

1.5.1. Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega

Ainevaldkonna õppeained toetavad teiste valdkonnapädevuste saavutamist, sest keele- ja kirjandustundides arendavad õpilased oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust, õpivad kirjutama eri tüüpi tekste (sh arvamust, referaati, juhendit); õpivad koostama ning vormistama uurimistööd, kasutama allikaid ja viitama neile; harjuvad kasutama eri liiki sõnaraamatuid ning käsiraamatuid.

Võõrkeelte grammatilist süsteemi tundma õppides on toeks emakeeletundides omandatud keelemõisted, võõrsõnade õppimine soodustab võõrkeelte õppimist. Väliskirjanduse autorite ja teostega tutvumine tekitab huvi võõrkeelte õppimise vastu.

Matemaatika õppetekstide ja tekstülesannete mõistmist soodustab eesti/vene keele ja kirjanduse tundides arendatav lugemisoskus.

Loodusainete õppe- ja teabetekstide mõistmine eeldab samuti head lugemisoskust ja tekstitööd. Loodusainetes omandatud sõnavara ning teadmised soodustavad omakorda kirjandusteoste looduskirjelduste mõistmist, kujutluspiltide teket ja emotsionaalset mõju lugejale.

Sotsiaalainete õpet toetab ainevaldkond mitmel moel. Ilukirjandusteoste lugemine ja analüüs toetavad maailmapildi kujunemist, ajaloosündmuste ja arengu mõistmist ning ühiskonnaelus ja inimsuhetes orienteerumist. Samaaegu toetavad sotsiaalaineid õppides omandatud teadmised ajaloost, ühiskonna arengust ja toimimisest ning inimesest kirjandusteostes kajastatud ühiskonnaelu probleemide ja inimsuhete mõistmist. Arutlusoskust ning info hankimise, tõlgendamise ja kasutamise oskusi arendatakse nii ainevaldkonna kui ka sotsiaalainete õppes sisult erinevate tekstidega töötades.

Kunstiainete õpet toetab eeskätt kirjanduse kui kunstiaine õppimine. Kirjandusteose analüüs seostatuna illustratsioonide vaatlusega soodustab kunsti väljendusvahendite eripära mõistmist. Kirjandusteose käsitluse illustreerimine vastava ajastu muusikaga soodustab arusaamist muusika emotsionaalsest mõjust ning kunstilistest väljendusvahenditest. Kirjanduse ja muusikaõpetuse ühisosa on (rahva)laul, selle tekst ja esitamine.

1.5.2. Läbivad teemad

Valdkonna õppeainete eesmärgiseade, õpitulemuste ning õppesisu kavandamisel on erineval määral silmas peetud kõiki õppekava läbivaid teemasid olenevalt kooliastmest, õppeaine spetsiifikast ja seostest ühe või teise läbiva teemaga.

Läbivad teemad „Väärtused ja kõlblus” ning „Kultuuriline identiteet” on ainevaldkonna õppeainetele eriomased teemad, mida käsitletakse läbivalt ilukirjandust ning kultuuriteemalisi teabetekste lugedes ja analüüsides, nende üle arutledes ning nende põhjal kirjutades.

Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” eesmärgiseadega on kooskõlas kõik ainevaldkonnas taotletavad pädevused: õpipädevus, funktsionaalne lugemisoskus, suuline ja kirjalik väljendusoskus ning tekstiloome. Arendatakse õpilaste suhtlus- ja koostööoskusi, suutlikkust oma arvamust kujundada ja väljendada ning probleeme lahendada. Õppetegevus võimaldab õpilasel märgata oma andeid ning arendada loomevõimeid.

Läbivate teemade „Keskkond ja jätkusuutlik areng” ning „Tervis ja ohutus” käsitlus kujundab õpilast sotsiaalselt aktiivseks, keskkonnateadlikuks, vastutustundlikuks ning tervist ja turvalisust väärtustavaks inimeseks.

Läbiva teema „Teabekeskkond” käsitlemine ainevaldkonna õppeainetes hõlmab eri allikatest (sh internetist) teabe hankimist, selle kriitilist hindamist ja kasutamist nii keeleteadmiste ning õppeteemakohaste teadmiste laiendamiseks kui ka tekstiloomes.

Eesti keele ja kirjanduse ainekava 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli lõpetaja: 1) väärtustab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) on omandanud põhiteadmised keelest ning õigekirjaoskuse ning mõistab, et keeleoskus on õpioskuste põhialus; 3) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult, arvestades kultuuris väljakujunenud keelekasutustavasid; 4) kuulab, loeb ja kirjutab mõtestatult eri liiki tekste ning esitab teavet eri viisidel; 5) kasutab asjakohaselt eri suhtluskanaleid; suudab leida, kriitiliselt hinnata ning kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet; 6) tunneb ja väärtustab eesti ning väliskirjandust, rahvuslikku pärimuskultuuri, eesti kultuuritraditsioone ning erinevate rahvuste kultuurilist mitmekesisust; 7) on lugenud eakohast väärtkirjandust, kujundanud kirjanduse kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi ning rikastanud mõtte- ja tundemaailma, arenenud isiksusena; 8) mõistab kirjandusteose sisu ning hindab selle kunstilisi väärtusi; 9) suudab kujundada ja väljendada oma isiklikku arvamust ning arvestab teiste arvamusega; 10) väärtustab ausust ja õiglust ning inimväärikat ja vastutustundelist käitumist; 11) oskab õppida, hangib teavet eri allikatest ning kasutab sõna- ja käsiraamatuid.

2. Õppeaine kirjeldus

Keel kui kultuuri kandja ja mõtlemise põhivahend on oluline inimese tunnetuslikus arengus ning tema maailmapildi kujunemises. Keel kui ühiskonna toimimise põhivahendeid on tähtis inimese sotsialiseerumisel, tema kujunemisel ühiskonna tegusaks liikmeks. 1.–4. klassis on eesti keel integreeritud õppeaine, mis taotleb nii keele- kui ka kirjandusõpetuse eesmärke. Alates 5. klassist on eesti keel ja kirjandus eri õppeained, kuid jäävad tugevasti lõimituks, arendades eri liiki tekstide kaudu üht- ja sedasama – sihipärase lugemise ja kirjutamise oskust. I kooliastmes on kolm õppevaldkonda: suuline keelekasutus (kuulamine, kõnelemine), lugemine ja kirjutamine. Suuline keelekasutus hõlmab eneseväljendust argiolukorras ning eakohase suulise teksti mõistmist ja edasiandmist. Lugemise õpetamisel kujundatakse oskust töötada tekstiga eakohaste juhiste alusel. Kirjutamise õpetusega kujundatakse õigekirjaoskus õpitud keelendite piires ja suutlikkus end eesmärgipäraselt kirjalikult väljendada. II ja III kooliastmes on neli õppevaldkonda: suuline ja kirjalik suhtlus, teksti vastuvõtt, tekstiloome ning õigekeelsus ja keelehoole.

Õppevaldkondade lõimimise tulemusel areneb eakohaselt õpilase mõtlemisvõime, suhtlusoskus, enesetunnetus ja identiteet. Ta on võimeline eetiliselt, olusid ja partnerit arvestades suhtlema; kuulamis- ja lugemismaterjali oma eesmärkidel kriitikameelega valima ning analüüsima; tekstide toel teadlikumalt õppima ja tegutsema. Eesti keel kui õppeaine annab õpilasele võimaluse pidevalt ja mitmekülgselt suhelda, lugeda ja kirjutada, arendada oma loomevõimet ning tekitab huvi nüansirikka ja tõhusa suhtluse, mitut liiki ja laadi tekstide ning keele vastu. Õppetegevust kavandades ja korraldades:

1) peetakse silmas õppekava alusväärtusi, üldpädevusi, õppeaine eesmärke ja õpitulemusi 2) ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega; 3) jälgitakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta 4) ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevuseks; 5) võimaldatakse õppida üksi ja koos teistega (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd), et toetada 6) õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks; 7) arvestatakse õpilaste individuaalseid iseärasusi ning kasutatakse diferentseeritud 8) õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad sobiva pingutustasemega õppida; 9) kasutatakse tänapäevastel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid 10) õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid; 11) laiendatakse õpikeskkonda: arvutiklass, muuseum, näitus, raamatukogu; 12) kasutatakse mitmekesist õppemetoodikat, sh aktiivõpet: esitamine, rollimäng, loovtöö 13) kirjutamine, arutelu, diskussioon, väitlus, õpimapi ja uurimistöö koostamine, projektõpe.

Õpitulemused on kindlaks määratud kooliastmeti kahel tasemel: üldised õpitulemused ja õppevaldkondade õpitulemused. Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste) ning kirjalike tööde alusel, arvestades teadmiste ja oskuste vastavust taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute või numbriliste hinnetega. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid. I kooliastmes hinnatakse õpilase:

1) suulist keelekasutust, s.o kõnelemist ja kuulamist; 2) lugemist, s.o lugemistehnikat, teksti mõistmist ja vabalugemist; 3) kirjutamist, s.o kirjatehnikat, õigekirja ja kirjalikku tekstiloomet.

II ja III kooliastmes hinnatakse õpilase:

1) suulist ja kirjalikku suhtlust; 2) tekstide vastuvõttu; 3) tekstiloomet; 4) tekstide õigekeelsust.

2.1 Tundide arv ja jaotus Tunnijaotus Eesti keele ja kirjanduse nädalatundide jaotumine kooliastmeti: I kooliaste Eesti keel – kokku 19 nädalatundi Loodussuund

Reaalsuund Keelesuund

1. klass 7 7 2. klass 6+1 6 3. klass 6 6 II kooliaste Eesti keel – 11 nädalatundi Kirjandus – 4 nädalatundi Loodussuund

Reaalsuund Keelesuund

4. klass 5+1 5 Loodussuund

Reaalsuund eesti keel

Keelesuund eesti keel

Loodussuund Reaalsuund kirjandus

Keelesuund kirjandus

5. klass 3+1 3 2+1 2 6. klass 3 3 2 2

III kooliaste Eesti keel – 6 nädalatundi Kirjandus – 6 nädalatundi Eesti keel Kirjandus 7. klass 2 2 8. klass 2 2 9. klass 2 2

2.2 Üldpädevuste kujundamine

Õpilaste väärtuspädevuse kujundamisel on eesti keele ja kirjanduse ainevaldkonnal väga oluline koht, arvestades kirjanduse kui kunstiaine spetsiifikat. Kirjandusõpetuses on peamine rõhk kõlbeliste ja esteetilis-emotsionaalsete väärtuste ning kultuuriväärtuste kujunemisel loetavate ilukirjandus- ja aimetekstide alusel. Ka keeleõpetus rõhutab vaimseid ja kultuuriväärtusi: keelt kui rahvuskultuuri kandjat, keeleoskust kui inimese identiteedi tähtsat osa. Keeleõpetus väärtustab funktsionaalset kirjaoskust ning teadlikku kriitilist suhtumist teabeallikatesse, sh meediasse. Keele- ja kirjandusõpetus arendavad olulisi õpipädevusi: kuulamis- ja lugemisoskust, eri liiki tekstide mõistmist, fakti ja arvamuse eristamist, eri allikatest teabe hankimist ja selle kriitilist kasutamist, eri liiki tekstide koostamist ning oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist. Ainevaldkonna õppeained toetavad sotsiaalse pädevuse kujunemist, avardades õpilase maailmapilti ja ettekujutust inimsuhetest ning kujundades suhtluspädevust: suulise ja kirjaliku suhtluse oskusi, suhtluspartneri arvestamist ning sobiva käitumisviisi valikut, oma seisukohtade esitamise ja põhjendamise oskust. Enesemääratluspädevuse ja ettevõtlikkuspädevuse ning vastutustunde kujunemist toetatakse nii meedia- ja kirjandustekstidest kui ka õpilaste igapäevaelust lähtuvate eakohaste probleemide arutamise, seisukohavõtu ja lahenduste otsimisega nii keele- ja kirjandustundides kui ka loovtöödes. Enesekohase ja ettevõtlikkuspädevuse kujunemist soodustab õpilaste osalemine projektides, mis eeldavad õpilaste omaalgatust ja aktiivsust ning keele- ja kirjandusteadmiste rakendamist ning täiendamist eri allikatest. Matemaatikapädevuses arendatakse suutlikkust mõista ja kasutada erinevates tekstides matemaatilisi mõisteid ja sümboleid.

2.3 Lõiming teiste ainetega

Eesti keele õppimine toetab teiste valdkonnapädevuste saavutamist, sest keele- ja kirjandustundides arendavad õpilased oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust ning suhtlemisoskust. Õpilased õpivad lugema ja mõistma eri liiki tekste, sh teabe- ja tarbetekste, arendavad kirjandustekste lugedes oma sõnavara ning avardavad maailmapilti. Nad õpivad kirjutama eri tüüpi tekste (sh arvamust, referaati, juhendit) ja kasutavad keelele omaseid vahendeid ja sobivat stiili. Lapsed õpivad koostama ning vormistama uurimistööd, kasutama allikaid ja viitama neile; harjuvad kasutama eri liiki sõnaraamatuid ning käsiraamatuid.

Võõrkeelte õppimisel on toeks emakeeletundides omandatud keelemõisted, võõrsõnade õppimine soodustab võõrkeelte õppimist. Väliskirjanduse autorite teostega tutvumine tekitab huvi võõrkeelte õppimise vastu

Matemaatika õppetekstide ja tekstülesannete mõistmist soodustab eesti keele ja kirjanduse tundides arendatav lugemisoskus. Arvsõnade õigekirja õppimine toetab korrektse matemaatilise kirjaoskuse omandamist.

Loodusainete õppimiseks on vajalik lugemisoskus ja oskus teha tööd erinevate teabetekstidega. Õpilane peab õppima õigesti kirjutama kohanimesid ning loodusnähtuste ja loodusobjektide nimetusi. Loodusalased tekstid aitavad loodust tundma õppida ja väärtustada. Loodusainetes omandatud sõnavara ning teadmised soodustavad omakorda kirjandusteoste looduskirjelduste mõistmist, kujutluspiltide teket ja emotsionaalset mõju lugejale.

Sotsiaalainete õpet toetab eesti keel mitmel moel. Ilukirjandusteoste lugemine ja analüüs aitavad kaasa õige maailmapildi kujunemisele, ajaloosündmuste ja arengu mõistmisele ning ühiskonnaelus ja inimsuhetes orienteerumisele. Kirjandustekste on erinevatest valdkondades: väärtused ja kõlblus; suhted kodus ja koolis; omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus; kodanikuühiskond ja rahvussuhted.

Arutlusoskust ning info hankimise, tõlgendamise ja kasutamise oskusi on tarvis erinevate tekstidega töötades.

Kunstiainete õpet toetab eeskätt kirjanduse kui kunstiaine õppimine. Kirjandustundides illustratsioonide vaatlus soodustab kunsti väljendusvahendite eripära mõistmist. Kirjandusteose käsitluse illustreerimine vastava ajastu muusikaga soodustab arusaamist muusika emotsionaalsest mõjust ning kunstilistest väljendusvahenditest. Kirjanduse ja muusikaõpetuse ühisosa on (rahva)laul, selle tekst ja esitamine, mis eeldab aineõpetajate koostööd.

2.4 Läbivad teemad

Valdkonna õppeainete eesmärgiseade, õpitulemuste ning õppesisu kavandamisel on erineval määral silmas peetud kõiki õppekava läbivaid teemasid olenevalt kooliastmest, õppeaine

spetsiifikast ja seostest ühe või teise läbiva teemaga. Läbivad teemad „Väärtused ja kõlblus” ning „Kultuuriline identiteet” on ainevaldkonna õppeainetele eriomased teemad, mida käsitletakse läbivalt ilukirjandust ning kultuuriteemalisi teabetekste lugedes ja analüüsides, nende üle arutledes ning nende põhjal kirjutades. Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” eesmärgiseadega on kooskõlas kõik ainevaldkonnas taotletavad pädevused: õpipädevus, funktsionaalne lugemisoskus, suuline ja kirjalik väljendusoskus ning tekstiloome. Arendatakse õpilaste suhtlus- ja koostööoskusi, suutlikkust oma arvamust kujundada ja väljendada ning probleeme lahendada. Õpetegevus võimaldab õpilasel märgata oma ainespetsiifilisi kalduvusi ning arendada loomevõimeid. Läbivate teemade „Keskkond ja jätkusuutlik areng” ning „Tervis ja ohutus” käsitlus taotleb õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, keskkonnateadlikuks, vastutustundlikuks ning tervist ja turvalisust väärtustavaks inimeseks. Ainevaldkonna õppeainetes toetatakse neid arengusuundumusi teemakohaste tekstide, sh meediatekstide valiku ja analüüsi ning neis tõstatatud probleemide üle arutlemisega suulises ja kirjalikus vormis. Läbiva teema „Teabekeskkond” käsitlemine ainevaldkonna õppeainetes hõlmab eri allikatest (sh internetist) teabe hankimist, selle kriitilist hindamist ja kasutamist nii keeleteadmiste ning õppeteemakohaste teadmiste laiendamiseks kui ka tekstiloomes.

3. Õpitulemused

Kolmanda kooliastme lõpus õpilane:

1) hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena ja õpilasena; peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne ning vastutab oma tegude eest;

2) oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, oskab suunamise abil kasutada eakohaseid õpivõtteid (sealhulgas paaris- ja rühmatöövõtteid) olenevalt õppeülesande iseärasustest;

3) väärtustab oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas, suhtub inimestesse eelarvamusteta, tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi ning mõistab kompromisside vajalikkust;

4) oskab oma tegevust kavandada ja hinnata ning tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi valida ja rakendada, oma eksimusi näha ja tunnistada ning oma tegevust korrigeerida;

5) oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta, teab oma tugevaid ja nõrku külgi ning püüab selgusele jõuda oma huvides;

6) oskab mõtestatult kuulata ja lugeda eakohaseid tekste, luua eakohasel tasemel keeleliselt korrektseid ning suhtlussituatsioonile vastavaid suulisi ja kirjalikke tekste ning mõista suulist kõnet;

7) oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina ning oskab arvutiga vormistada tekste;

8) oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet, seda tõlgendada, kasutada ja edastada; oskab teha vahet faktil ja arvamusel;

9) tunnetab end oma riigi kodanikuna ning järgib ühiselu norme;

10) väärtustab kirjandusloomingut ning suudab end kirjandusvahendite abil väljendada;

11) väärtustab tervislikke eluviise;

12) on leidnud endale sobiva harrastuse;

13) mõistab eesti keele tähtsust rahvuskultuuris ning hea keeleoskuse vajalikkust edasi õppimisel ja kutsetöös.

Vene keele ja kirjanduse ainekava (vene õppekeelega klassides)

Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli vene keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1) mõistab vene keele olulisust vene kultuuri kandjana ja suhtlusvahendina kõigis tegevusvaldkondades ning suhtub lugupidavalt teiste rahvaste keeltesse ja kultuuridesse; 2) tajub vene keele oskust õpioskuste alusena ja oma identiteedi olulise osana ning kujuneb teadlikuks keelekasutajaks; 3) omandab põhiteadmised keelest ning oskab neid igapäevaelus ja õppetöös kasutada, järgides vene kirjakeele norme; 4) arendab keeleoskust kui eneseväljendus- ja suhtlusvahendit, arvestades väljakujunenud keelenorme, suhtlusolukorda ja -eesmärki; 5) õpib asjakohaselt kasutama erinevaid suhtluskanaleid, arendab oskust leida, kriitiliselt hinnata ning sihipäraselt kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet; 6) loeb ja kuulab mõtestatult eri tüüpi tekste ning koostab neid suuliselt ja kirjalikult; 7) arendab kriitilist mõtlemist, oskust oma arvamusi põhjendada ning suuliste ja kirjalike tekstide alusel iseseisvalt järeldusi teha; 8) kasutab sõnastikke (sh elektroonilisi), teatmeteoseid ning internetiallikaid, et täiendada oma vene keele teadmisi. Õppeaine kirjeldus Keele põhifunktsioon on kommunikatsioon tekstide vahendusel mitmesugustes tingimustes. Keele omandamise vältel kujuneb lingvistiliste mõistete süsteem, areneb õpilase mälu, mõtlemine, loomevõimed. Vene keel on mitmekülgne õppeaine, mis sisaldab andmeid vene keele ajaloo, keele arengu, tänapäevaseisundi ja funktsioneerimise kohta eri valdkondades. Põhialuseks on teadmised keelest kui süsteemist: foneetilisest, leksikaalsest, morfoloogilisest ja süntaktilisest allsüsteemist ning tänapäeva vene kirjakeele peamistest normidest. Teksti kui kommunikatsiooni põhiühikut käsitletakse vene keele õppe vahendina, teksti mõistmist ja loomist – õppe eesmärgina. Vene keele kui suhtlusvahendi ja ümbritseva maailma tunnetamise vahendi õppimisel on iga õpilase elus oluline tähendus. Vene keele valdamise tasemest sõltub õppematerjali omandamise edukus. Diasporaa tingimustes tagab vene keel ka seotuse rahvuskultuuriga. Koolis õpitakse põhiliselt kirjakeelt, mis tagab nii suhtlemis- kui ka kõnekultuuri järjepidevuse. Kirjakeele kõrval tuleb tundma õppida ka murdeid, oskuskeelt, žargoone, madalkeelset linnakõnepruuki, internetikeelt ning vene keele regionaalseid variante. Niisuguse mitmekesisuse taustal on mõistetavam kirjakeele olulisus ja tähendus ning ühtse keelenormi omandamise vajadus. Kommunikatiivsete ja keeleliste oskuste kujunemine loob vajalikud eeldused teiste keelte (eesti keele ja võõrkeelte) õppimiseks. Vene keel ei ole üksnes õppeaine, vaid ka teiste ainete õppimise vahend. Vene keele tundides omandavad õpilased üldisi kõnekasutusega seotud õpioskusi. Kõnes on kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine omavahel tihedalt seotud, kuna kõne on nende komponentide ühtne kompleks. Keeleühikute ja -kategooriate õpe igal järgneval astmel eeldab varem õpitu süvendatud käsitlust ning uute teadmiste lisandumist. Sama põhimõte kehtib kõnetegevuse liikide kohta. Põhikoolis on vene keele õpe suunatud kõnetegevuse eri liikide kindlale omandamisele.

Õppe kasvatuslike eesmärkide realiseerimisel peetakse silmas järgmisi teemasid ja probleeme: 1) inimese eetiline väärikus; 2) ausus, töökus, aktiivne eluhoiak ning võime teha head kui olulisimad moraalsed väärtused; 3) perekonna ja kooli tähendus elus; 4) ajalooline kodumaa; rahvusliku identiteedi tunnetamine; 5) Eesti mitmekultuuriline ühiskond; 6) loodushoid ja loomade kaitsmine; 7) tänapäeva ühiskonna probleemid: valdav tarbimismentaliteet, isiklike huvide domineerimine, sallivuse puudumine, agressiivsus. Need teemad ja probleemid leiavad kajastamist vene keele õppekirjanduse tekstides. I kooliastmes (1.–3. klass) arendab vene keele õpe kõiki kõneliike ning kujundab algteadmisi foneetikast, ortoeepiast, graafikast, ortograafiast,l leksikoloogiast, fraseoloogiast, morfeemikast, grammatikast ning keelest. Õigekirjaõpe on ühendatud lugemisoskuse arendamisega ja toimub eri tüüpi tekstide põhjal. Arendatakse teksti analüüsimise oskust (teema sõnastamine, teksti liigendamine ja pealkirjastamine). Tekstide ümbertöötamine ja loomine toimub õpetaja juhendamisel. II kooliastmes (4.–6. klass) laiendab vene keele õpe teadmisi foneetikast, ortoeepiast, leksikoloogiast, fraseoloogiast, morfeemikast, sõnamoodustusest, morfoloogiast ja süntaksist ning arendab õigekirja- ja interpunktsioonioskusi. Tekstianalüüs näeb ette teksti ülesehituse vaatlust, peaidee sõnastamist, kõnetüübi ja -stiili määramist, tekstis kasutatud kujundlike väljendus- ja sidustusvahendite väljaselgitamist. Ortograafia ja interpunktsiooniga tegeldakse tekstipõhiselt. III kooliastmes (7.–9. klass) jõuab lõpule foneetika, ortoeepia, morfoloogia ja ortograafia õppimine ning toimub süstemaatiline töö süntaksi ja interpunktsiooniga. Omandatakse alusteadmised tekstist kui keele- ja kõneüksusest, teksti struktuuri eripärast, teksti loomisest ja mõistmisest ning eri tüüpi tekstide seostest. Kogu põhikooli vältel kujundatakse õiget ja sidusat kõnet ning rikastatakse õpilase sõnavara. Sammhaaval suureneb iseseisvuse osakaal töös tekstiga: teksti mõistmine, interpretatsioon, žanrilt ja stiililt erinevate tekstide loomine. 1.–4. klassis on vene keel integreeritud õppeaine, mis taotleb nii keele- kui ka kirjandusõpetuse eesmärke. Alates 5. klassist on vene keel ja kirjandus eri õppeained, kuid jäävad tugevasti lõimituks, arendades eri liiki tekstide kaudu üht- ja sedasama – sihipärase lugemise ja kirjutamise oskust. Õppetegevust kavandades ja korraldades: 1) peetakse silmas õppekava alusväärtusi, üldpädevusi, õppeaine eesmärke ja õpitulemusi ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega; 2) jälgitakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevuseks; 3) võimaldatakse õppida üksi ning koos teistega (iseseisvad, paaris- ja rühmatööd), et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ja iseseisvateks õppijateks; 4) arvestatakse õpilaste individuaalseid iseärasusi ning kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille iseloom ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemega õppida;

5) rakendatakse tänapäevastel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid; 6) laiendatakse õpikeskkonda: arvutiklass, muuseum, näitus, raamatukogu; 7) kasutatakse mitmekesist õppemetoodikat, sh aktiivõpet: esitamine, rollimäng, loovtöö kirjutamine, arutelu, diskussioon, väitlus, õpimapi ja uurimistöö koostamine, projektõpe. Õpitulemused on kindlaks määratud kooliastmeti kahel tasemel: üldised õpitulemused ja õppevaldkondade õpitulemused. Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste) ning kirjalike tööde alusel, arvestades teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele. Õpitulemuste hindamisel kasutatakse sõnalisi hinnanguid ja numbrilisi hindeid. Õpitulemuste hindamise vormid peavad olema mitmekesised ja vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ning millised on hindamise kriteeriumid. Tundide arv ja jaotus I kooliaste Vene keel – kokku 19 nädalatundi Klass Vene keele tunde

nädalas 1. klass 7 2. klass 6 3. klass 6 II kooliaste Vene keel – 11 nädalatundi Kirjandus – 4 nädalatundi Klass Vene keele tunde nädalas 4. klass 5 Klass Vene keele tunde nädalas Kirjanduse tunde nädalas 5. klass 3 2 6. klass 3 2 III kooliaste Vene keel – 6 nädalatundi Kirjandus – 6 nädalatundi

Klass Vene keele tunde nädalas Kirjanduse tunde nädalas 7. klass 2 2 8. klass 2 2 9. klass 2 2 Üldpädevuste kujundamine Õpilaste väärtuspädevuse kujundamisel on vene keele ja kirjanduse ainevaldkonnal väga oluline koht, arvestades kirjanduse kui kunstiaine spetsiifikat. Kirjandusõpetuses on peamine rõhk kõlbeliste ja esteetilis-emotsionaalsete väärtuste ning kultuuriväärtuste kujunemisel loetavate ilukirjandus- ja aimetekstide alusel. Ka keeleõpetus rõhutab vaimseid ja kultuuriväärtusi: keelt kui rahvuskultuuri kandjat, keeleoskust kui inimese identiteedi tähtsat osa. Keeleõpetus väärtustab funktsionaalset kirjaoskust ning teadlikku kriitilist suhtumist teabeallikatesse, sh meediasse. Keele- ja kirjandusõpetus arendavad olulisi õpipädevusi: kuulamis- ja lugemisoskust, eri liiki tekstide mõistmist, fakti ja arvamuse eristamist, eri allikatest teabe hankimist ja selle kriitilist kasutamist, eri liiki tekstide koostamist ning oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist. Ainevaldkonna õppeained toetavad sotsiaalse pädevuse kujunemist, avardades õpilase maailmapilti ja ettekujutust inimsuhetest ning kujundades suhtluspädevust: suulise ja kirjaliku suhtluse oskusi, suhtluspartneri arvestamist ning sobiva käitumisviisi valikut, oma seisukohtade esitamise ja põhjendamise oskust. Enesemääratluspädevuse ja ettevõtlikkuspädevuse ning vastutustunde kujunemist toetatakse nii meedia- ja kirjandustekstidest kui ka õpilaste igapäevaelust lähtuvate eakohaste probleemide arutamise, seisukohavõtu ja lahenduste otsimisega nii keele- ja kirjandustundides kui ka loovtöödes. Enesekohase ja ettevõtlikkuspädevuse kujunemist soodustab õpilaste osalemine projektides, mis eeldavad õpilaste omaalgatust ja aktiivsust ning keele- ja kirjandusteadmiste rakendamist ning täiendamist eri allikatest. Matemaatikapädevuses arendatakse suutlikkust mõista ja kasutada erinevates tekstides matemaatilisi mõisteid ja sümboleid. Lõiming teiste ainetega Vene keele õppimine toetab teiste valdkonnapädevuste saavutamist, sest keele- ja kirjandustundides arendavad õpilased oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust ning suhtlemisoskust. Õpilased õpivad lugema ja mõistma eri liiki tekste, sh teabe- ja tarbetekste, arendavad kirjandustekste lugedes oma sõnavara ning avardavad maailmapilti. Nad õpivad kirjutama eri tüüpi tekste (sh arvamust, referaati, juhendit) ja kasutavad keelele omaseid vahendeid ja sobivat stiili. Lapsed õpivad koostama ning vormistama uurimistööd, kasutama allikaid ja viitama neile; harjuvad kasutama eri liiki sõnaraamatuid ning käsiraamatuid. Võõrkeelte õppimisel on toeks emakeeletundides omandatud keelemõisted, võõrsõnade õppimine soodustab võõrkeelte õppimist. Väliskirjanduse autorite teostega tutvumine tekitab huvi võõrkeelte õppimise vastu Matemaatika õppetekstide ja tekstülesannete mõistmist soodustab vene keele ja kirjanduse tundides arendatav lugemisoskus. Arvsõnade õigekirja õppimine toetab korrektse matemaatilise kirjaoskuse omandamist.

Loodusainete õppimiseks on vajalik lugemisoskus ja oskus teha tööd erinevate teabetekstidega. Õpilane peab õppima õigesti kirjutama kohanimesid ning loodusnähtuste ja loodusobjektide nimetusi. Loodusalased tekstid aitavad loodust tundma õppida ja väärtustada. Loodusainetes omandatud sõnavara ning teadmised soodustavad omakorda kirjandusteoste looduskirjelduste mõistmist, kujutluspiltide teket ja emotsionaalset mõju lugejale. Sotsiaalainete õpet toetab vene keel mitmel moel. Ilukirjandusteoste lugemine ja analüüs aitavad kaasa õige maailmapildi kujunemisele, ajaloosündmuste ja arengu mõistmisele ning ühiskonnaelus ja inimsuhetes orienteerumisele. Kirjandustekste on erinevatest valdkondades: väärtused ja kõlblus; suhted kodus ja koolis; omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus; kodanikuühiskond ja rahvussuhted. Arutlusoskust ning info hankimise, tõlgendamise ja kasutamise oskusi on tarvis erinevate tekstidega töötades. Kunstiainete õpet toetab eeskätt kirjanduse kui kunstiaine õppimine. Kirjandustundides illustratsioonide vaatlus soodustab kunsti väljendusvahendite eripära mõistmist. Kirjandusteose käsitluse illustreerimine vastava ajastu muusikaga soodustab arusaamist muusika emotsionaalsest mõjust ning kunstilistest väljendusvahenditest. Kirjanduse ja muusikaõpetuse ühisosa on (rahva)laul, selle tekst ja esitamine, mis eeldab aineõpetajate koostööd. Läbivad teemad Valdkonna õppeainete eesmärgiseade, õpitulemuste ning õppesisu kavandamisel on erineval määral silmas peetud kõiki õppekava läbivaid teemasid olenevalt kooliastmest, õppeaine spetsiifikast ja seostest ühe või teise läbiva teemaga. Läbivad teemad „Väärtused ja kõlblus” ning „Kultuuriline identiteet” on ainevaldkonna õppeainetele eriomased teemad, mida käsitletakse läbivalt ilukirjandust ning kultuuriteemalisi teabetekste lugedes ja analüüsides, nende üle arutledes ning nende põhjal kirjutades. Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” eesmärgiseadega on kooskõlas kõik ainevaldkonnas taotletavad pädevused: õpipädevus, funktsionaalne lugemisoskus, suuline ja kirjalik väljendusoskus ning tekstiloome. Arendatakse õpilaste suhtlus- ja koostööoskusi, suutlikkust oma arvamust kujundada ja väljendada ning probleeme lahendada. Õpetegevus võimaldab õpilasel märgata oma ainespetsiifilisi kalduvusi ning arendada loomevõimeid. Läbivate teemade „Keskkond ja jätkusuutlik areng” ning „Tervis ja ohutus” käsitlus taotleb õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, keskkonnateadlikuks, vastutustundlikuks ning tervist ja turvalisust väärtustavaks inimeseks. Ainevaldkonna õppeainetes toetatakse neid arengusuundumusi teemakohaste tekstide, sh meediatekstide valiku ja analüüsi ning neis tõstatatud probleemide üle arutlemisega suulises ja kirjalikus vormis. Läbiva teema „Teabekeskkond” käsitlemine ainevaldkonna õppeainetes hõlmab eri allikatest (sh internetist) teabe hankimist, selle kriitilist hindamist ja kasutamist nii keeleteadmiste ning õppeteemakohaste teadmiste laiendamiseks kui ka tekstiloomes.

Õpitulemused

Kolmanda kooliastme lõpus õpilane:

1) hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena ja õpilasena; peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne ning vastutab oma tegude eest; 2) oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, oskab suunamise abil kasutada eakohaseid õpivõtteid (sealhulgas paaris- ja rühmatöövõtteid)

olenevalt õppeülesande iseärasustest; 3) väärtustab oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas, suhtub inimestesse eelarvamusteta, tunnustab inimeste, vaadete ja

olukordade erinevusi ning mõistab kompromisside vajalikkust; 4) oskab oma tegevust kavandada ja hinnata ning tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi valida ja rakendada, oma eksimusi näha ja

tunnistada ning oma tegevust korrigeerida; 5) oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta, teab oma tugevaid ja nõrku külgi ning püüab selgusele jõuda oma huvides; 6) oskab mõtestatult kuulata ja lugeda eakohaseid tekste, luua eakohasel tasemel keeleliselt korrektseid ning suhtlussituatsioonile vastavaid

suulisi ja kirjalikke tekste ning mõista suulist kõnet; 7) oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina ning oskab arvutiga vormistada tekste; 8) oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet, seda tõlgendada, kasutada ja edastada; oskab teha

vahet faktil ja arvamusel; 9) tunnetab end oma riigi kodanikuna ning järgib ühiselu norme; 10) väärtustab kirjandusloomingut ning suudab end kirjandusvahendite abil väljendada; 11) väärtustab tervislikke eluviise; 12) mõistab vene keele tähtsust rahvuskultuuris ning hea keeleoskuse vajalikkust.

4. EESTI KEEL I KOOLIASTMES

4.1 Õpitulemused I kooliastmes

I kooliastme (3. klassi) lõpetaja:

1) kuulab mõtestatult eakohast teksti; töötab tekstiga õpetaja juhiste alusel; 2) mõistab suulisi ja kirjalikke küsimusi ning vastab nendele; kasutab kõnes ja kirjas sobivalt lühivastuseid ning terviklauseid; 3) kirjeldab eesmärgipäraselt eset, olendit ja olukorda; jutustab endast ning oma lähiümbruses toimunust; 4) loeb õpitud teksti selgelt, ladusalt, õigesti ning mõistmisega; mõistab muu hulgas lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti; 5) loeb eakohast ilu- ja aimekirjandust; 6) jutustab ja kirjutab küsimuste, pildi, pildiseeria, märksõnade või kava toel; 7) kirjutab õpitud keelendite piires õigesti; kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja –seoseid ning kirjutab loetava käekirjaga; 8) hangib otstarbekohast teavet eri allikatest; kasutab eakohaseid sõnaraamatuid.

Suuline keelekasutus 3. klassi lõpetaja:

1) kuulab mõtestatult eakohast teksti; toimib sõnumi või juhendi järgi; 2) väljendab end suhtlusolukordades selgelt ja arusaadavalt: palub, küsib, selgitab, keeldub,vabandab, tänab; vastab küsimustele, kasutades

sobivalt täislauseid ning lühivastuseid; 3) vaatleb sihipäraselt, kirjeldab nähtut ning märkab erinevusi ja sarnasusi; 4) avaldab arvamust kuuldu, vaadeldu ja loetu kohta; 5) annab küsimuste toel arusaadavalt edasi õppeteksti, lugemispala, pildiraamatu, filmi ja teatrietenduse sisu; koostab kuuldu/loetu põhjal

skeemi/kaardi; 6) jutustab loetust ja läbielatud sündmusest; jutustab pildiseeria, tugisõnade, märksõnaskeemi ning küsimuste toel; mõtleb loole alguse ja lõpu; 7) leiab väljendumiseks lähedase ja vastandtähendusega sõnu; 8) esitab luuletust peast.

Lugemine 3. klassi lõpetaja:

1) loeb nii häälega kui ka endamisi ladusalt ja teksti mõistes; mõistab lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ning kaarti; 2) loeb õpitud teksti ette õigesti, selgelt ja sobiva intonatsiooniga; 3) töötab tekstiga eakohaste juhiste alusel; 4) vastab suulistele ja lühikestele kirjalikele küsimustele loetu kohta; 5) eristab kirjalikus tekstis väidet, küsimust, palvet, käsku ning keeldu;

6) tunneb ära jutustuse, luuletuse, näidendi, muinasjutu, mõistatuse, vanasõna ja kirja; 7) on lugenud läbi vähemalt 12 eesti ja väliskirjaniku teost, kõneleb loetud raamatust; 8) teab nimetada mõnd lastekirjanikku.

Kirjutamine 3. klassi lõpetaja:

1) kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja -seoseid ning kirjutab loetava käekirjaga; 2) kirjutab tahvlilt ja õpikust õigesti ära; paigutab teksti korrektselt paberile ning vormistab vihiku/õpilaspäeviku nõuetekohaselt; 3) valdab eesti häälikkirja aluseid ja õpitud keelendite õigekirja: eristab häälikut ja tähte, täis- ja kaashäälikut, häälikuühendit, silpi, sõna, lauset;

märgib kirjas häälikuid õigesti; eristab lühikesi, pikki ja ülipikki täis- ja suluta kaashäälikuid; kirjutab õigesti asesõnu; 4) märgib õpitud sõnades õigesti kaashäälikuühendit; kirjutab õigesti sulghääliku omandatud oma- ja võõrsõnade algusse; märgib kirjas õigesti

käänd- ja pöördsõnade õpitud lõppe ning tunnuseid; 5) teab peast võõrtähtedega tähestikku, kasutab lihtsamat sõnastikku ja koostab lihtsaid loendeid tähestikjärjestuses; 6) kirjutab suure algustähega lause alguse, inimese- ja loomanimed ning õpitud kohanimed; 7) piiritleb lause ja paneb sellele sobiva lõpumärgi; 8) kirjutab etteütlemise järgi sisult tuttavat teksti ning kontrollib kirjutatut näidise järgi (30–40 sõna); 9) koostab kutse, õnnitluse, teate ja e-kirja; kirjutab eakohase pikkusega ümberjutustusi ning teisi loovtöid küsimuste, tugisõnade, joonistuse, pildi,

pildiseeria, märksõnaskeemi või kava toel.

4.2 Pädevused

3. klassi lõpetaja:

1) peab lugu oma perekonnast, klassist ja koolist; 2) on viisakas, täidab lubadusi; teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada; 3) tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest, oskab õppida üksi ning koos teistega, paaris ja rühmas, oskab jaotada aega

õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ning puhkamise vahel; 4) teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse lugupidavalt; 5) oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites mõtestada; oskab koostada päevakava ja seda järgida; 6) suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid, termineid, tegelasi, tegevusi, sündmusi ning nende aega ja

kohta) ning seda suuliselt ja kirjalikult esitada; 7) käitub loodust hoidvalt; 8) oskab lihtsat plaani, tabelit lugeda;

9) oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid; 10) austab oma kodupaika, kodumaad; 11) oskab ilu märgata ja hinnata; hindab loovust ning tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest; 12) hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest ning tahab olla terve.

Väärtuspädevused: rahvuskalender, rahvuslikud sümbolid, kodumaa ilu, perekond ja sõbrad. Sotsiaalse pädevuse kujundamine on eetiliste väärtuspädevuste kujundamise kõrval olnud ja on ka praegu eesti keele õpetamise üks olulisemaid eesmärke, mistõttu sotsiaalseid pädevusi puudutavaid teemasid ei ole selles kooliastmes vajalik eraldi esile tuua. Väärtus- ja sotsiaalsete pädevuste kujundamine individuaalse, paaris- ja rühmatöö kaudu. Seda kujundatakse järgmiste ürituste abil:

• emakeelenädal ja teiste ainete nädalad; • aktused, aulatunnid, etluskonkursid; • projektipäevad; • laadad; • teemapäevad.

Enesemääratlus- ja ettevõtlikkuspädevust kujundatakse järgmiste tegevuste abil: • igapäevaelust lähtuvate eakohaste probleemide arutelu; • meedia- ja kirjandustekstide põhjal koostatud erinevate ülesannete lahendamine; • projektides osalemine; • laadad; • asutuste ja ettevõtete külastamine; • emakeele ja teiste ainete nädalad.

Õpipädevusi kujundatakse järgmiste tegevuste abil: • eri allikatest teabe otsimine ja kasutamine; • eri liiki tekstide lugemine, kuulamine, koostamine; • ainepäevade ja olümpiaadide läbiviimine; • erinevatel konkurssidel osalemine.

Matemaatikapädevust kujundatakse: • skeemide, tabelite, jooniste lugemisülesanded; • ristsõnade, sõnamänguliste ülesannete lahendamine; • matemaatiliste loovtööde kirjutamine.


Eesti keele ainetundides arendavad õpilased oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust ning suhtlusoskust, õpivad lugema ja mõistma eri liiki tekste, sh teabe- ja tarbetekste, arendavad kirjandustekste lugedes oma sõnavara ning avardavad maailmapilti; õpivad kirjutama eri tüüpi tekste; õpivad koostama eakohast referaati, kasutama sõnaraamatut. Kõiki neid oskusi vajavad õpilased ka teistes ainetundides.

Võõrkeelt õppides on toeks emakeeletundides omandatud keelemõisted ja võõrsõnad. Erinevate välisautorite tekste lugedes tekib huvi teiste maade ja kultuuride kohta.

Matemaatika õppetekstide ja tekstülesannete mõistmist soodustab eesti keele tundides arendatav lugemisoskus. Arvsõnade õigekirja õppimine toetab korrektse matemaatilise kirjaoskuse omandamist.

Hea lugemisoskus ja töö tekstidega soodustab loodusainetest arusaamist ja nende omandamist. Loodusalased tekstid eesti keele õppekirjanduses ning loetavas ilukirjanduses aitavad loodust tundma õppida ja väärtustada. Loodusainetes omandatud sõnavara ning teadmised soodustavad omakorda kirjandusteoste looduskirjelduste mõistmist, kujutluspiltide teket ja emotsionaalset mõju lugejale.

Sotsiaalainete õpet toetab ilukirjandusteoste lugemine ja analüüs. Kirjandustekste valides ja käsitledes peetakse silmas ühiskonnaelus olulisi valdkondi: väärtused ja kõlblus; suhted kodus ja koolis; rahvuskultuur ja kultuuriline mitmekesisus; kodanikuühiskond ja rahvussuhted.

Lugemispala ja illustratsioonide analüüs aitab mõista kunsti olemust ja rolli ning arendab loovust. Eesti keele ja muusikaõpetuse ühisosa on (rahva)laul, selle tekst ja esitamine.

4.4 Läbivad teemad

Läbiva teema käsitlemine „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” I kooliastmes aitab õpilasel kujundada positiivset hoiakut õppimisse ning toetab esmaste õpioskuste omandamist. Läbivat teemat käsitletakse kolme osana: enese tundmaõppimine, õppimisvõimaluste ja töömaailma tundmaõppimine, planeerimine ja otsustamine. Mänguliste tegevuste abil aidatakse õpilasel kujundada ning õppida tundma ennast ja lähiümbruse töömaailma, tuginedes õpilase kogemustele igapäevaelust. Õpilasele tutvustatakse erinevaid tegevusalasid ja ameteid, nende olulisust ning omavahelisi seoseid.

Toetavad tegevused:

• eluliste tekstide, ajalehe- ja veebiuudiste lugemine;

• erinevate ametitega tutvumine, ametimeeste kutsumine kooli, asutuste külastamine;

• õpilaskonverents ja töötoad;

• laadad;

• ekskursioonidel ja õppepäevadel käimine;

• muuseumitunnid;

• näidendid ja rollimängud.

Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ käsitlemine I kooliastmes tugineb õpilase kogemustele, igapäevaelu nähtustele ning looduse vahetule kogemisele. Õppe ja kasvatuse kaudu taotletakse õpilase keskkonnataju kujunemist, pööratakse tähelepanu kodu- ja kooliümbruse keskkonnaküsimustele ja loodushoidliku mõtteviisi kujunemisele.

Toetavad tegevused:

• keskkonnateemalised lugemis- ja kuulamisülesanded;

• säästliku mõtteviisi propageerimine õppepäevadel;

• osalemine projektides;

• konkursid;

• näitused ja teemapäevad;

• ekskursioonid.

Läbiva teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ käsitlemisel I kooliastmes on oluline saada koostöökogemusi.

Toetavad tegevused:

• tutvustatakse õpilasele kodukandi ettevõtteid, noorteühinguid ja teisi vabatahtlikke organisatsioone või huvirühmi, kes korraldavad kogukonnas üldkasulikke tegevusi, milles õpilased saavad osaleda;

• talgupäevadel osalemine, vabatahtlik tegevus, ühisürituste korraldamine, kampaaniate kavandamine, reklaamide ja üleskutsete tegemine, plakatite kujundamine.

Läbiva teema „Kultuuriline identiteet“ käsitlemisel I kooliastmes on oluline tundma õppida oma kultuurikeskkonna tavasid ja kogeda sellega seonduvaid emotsioone. Õpilane saab teada, et teatud kultuurile on omased erinevad tavad ja kombed.

Toetavad tegevused:

• kodukoha kultuuritegelaste tundmaõppimine;

• kodulooliste materjalide kasutamine õppetöös;

• suulise pärimuse tundmaõppimine – lood kodukoha inimestest ja sündmustest, pereliikmete ja tuttavate kõneldu-talletatu tundmine (koolikroonika, perealbum);

• klassis õppivate eri keele- ja kultuuritaustaga õpilaste kogemuse rakendamine õppetöö rikastamiseks;

Läbiva teema „Teabekeskkond“ käsitlemisel I kooliastmes on keskmes õpilase igapäevane teabekeskkond. Õpetaja abil ja kaaslaste toel harjutakse kirjeldama oma tegevust teabekeskkonnas. Õpilane õpib mõistma temale suunatud teadete suhtluseesmärki ning eristama olulisi teateid ebaolulistest. Samuti harjub õpilane mõistma, millised seaduspärasused kehtivad privaatses ja millised avalikus ruumis, sealhulgas internetis. Läbiva teema rõhuasetused toetavad I kooliastmes inimeseõpetuse, emakeele ning teiste õppeainete kaudu toimuvat suhtlemisoskuste kujundamist. Õpilase eakohast meediakasutust arvestades pööratakse rohkem tähelepanu visuaalsele meediale ning visuaalse teksti analüüsile.

Toetavad tegevused:

• eakohaste infokanalite tundmaõppimine nii koolis kui ka ühiskonnas avaramalt (foorumid, veebiküljed, ajalehed-ajakirjad ja muu meedia)

• kooli/klassi ajalehe/ajakirja tegemine;

• ajalehtede-ajakirjade jt meediavahendite kasutamine õpetamise vahendina;

• kooli ja kohaliku raamatukogu, muuseumi jm kultuuriasutuste kui infoallikate tundmaõppimine.

Läbiva teema „Tehnoloogia ja innovatsioon“ käsitlemisel I kooliastmes õpitakse tundma infotehnoloogia kasutamise põhivõtteid, vormistades arvutiga loovtöid, kasutades mängulisi arvutiprogramme. Arvuti- ja mobiili- jm tehnikaga tegeldes kogunevaid tehnilisi oskusi saab rakendada õppetöös tekstide koostamiseks ja lugemiseks, info otsimiseks, piltide tegemiseks jms.

Toetavad tegevused:

• tehnoloogia rakendamine foto või video tegemisel;

• mudelite ja makettide meisterdamine;

• arvuti kasutamine õppetöös info otsimiseks.

Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ käsitlemisel I kooliastmes pannakse rõhk tervislike ja ohutute käitumisviiside kujundamisele. Õpilases kujuneb füüsilist, vaimset, emotsionaalset ja sotsiaalset tervist väärtustav hoiak. Selles vanuses on tähtis, et õpilane mõistaks ohu olemust ja selle tekkepõhjusi oma igapäevases keskkonnas ning omandaks oskused käituda ohutult ja turvaliselt. Oluline on õige töörežiimi kujunemine: häälekasutus, isteasend, töö- ja puhkeaja jaotus, töö planeerimine.

Toetavad tegevused:

• jutustused, arutelud, rühmatööd, demonstratsioonid, rolli- ja situatsioonimängud;

• tervise ja ohutusega seotud ametiasutuste külastamine;

• kooliõe ja –arsti külastamine ja nende abi kasutamine tundide läbiviimisel;

• tervislikule eluviisile ja ohutule käitumisele suunavate infomaterjalide koostamine;

• emotsionaalselt positiivseid elamusi loovad tegevused, mis aitavad ennetada konflikte ja seega ka tervisekahjustusi.

Läbiva teema „Väärtused ja kõlblus“ käsitlemisel I kooliastmes on rõhk iseenda tundmaõppimisel, heade kommete omandamisel ja sellise isiksuse kujundamisel, kes peab oluliseks õiglust, ausust, hoolivust, sallivust, inimväärikust, lugupidamist enda ja teiste vastu, lubaduste pidamist ning demokraatlikku osalemist ja rahvuslikkust.

Toetavad tegevused:

• töö jutustustega, rollimängud, arutelud ja õpetaja selgitused, mille vältel õpitakse oma kogemusi teadvustama;

• oma tegutsemise jälgimine ja reflekteerimine;

• koostööoskuste ja empaatiavõime arendamine erinevate tegevuste abil;

• positiivse eeskuju loomine;

• eesti rahvaloomingu kasutamine positiivse maailmapildi kujundamisel.

4.5 Hindamine I kooliastmes

4.5.1Hindamise üldeesmärgid 1.kooliastmes

1.Tagasiside andmine õppimise-õpetamise protsessis.

2.Õpilaste reaalsete õpioskuste ja õpitulemuste väljaselgitamine.

3.Õpilaste arengu jälgimine ja toetamine.

4.5.2 Õpitulemuste hindamine

• annab tagasisidet õpiedukuse ja õppekava täitmise osas;

• on aluseks õpilase õppimise ja arengu toetamisel;

• innustab õpilast sihikindlamalt õppima;

• suunab õpilase enesehinnangu kujunemist ja on abiks edasise haridustee valikul;

• motiveerib seadma eesmärke enesearendamiseks;

• on aluseks järgmisse klassi üleviimisel või kooli lõpetamisel.

4.5.3 Suuremate kirjalike tööde hindamise arvestamisel lähtutakse

• töö üldmahust;

• ülesannete raskusastmest;

• hariduslikest erivajadustest;

4.5.4 Hindamise üldpõhimõtted

• Õpitulemusi hindab klassi- või aineõpetaja.

• Õpitulemusi hinnatakse õpilase suuliste vastuste (esitluste), kirjalike ja praktiliste tööde, projektitööde ning praktiliste tegevuste alusel.

• Hinnatakse teadmiste ja oskuste omandatust. Lähtuvalt kooliastme ja õppeaine eripärast arvestatakse hindamisel:

1) omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, rakendusoskust, õigsust, esitluse täpsust, põhjendatust ja loogilisust;

2) iseseisvust ja loovust teadmiste ning oskuste rakendamisel;

3) oskust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada;

4) vastuste õigsust, vigade arvu ja liiki;

5) praktilise töö teostust.

• Hinnatakse numbrilise hinde või sõnalise hinnanguga.

4.5.5 Õpitulemuste hindamine jaguneb:

• õpiprotsessi hindamine (jooksvad hinded, hinnangud)

• arvestuslik hindamine (kontrolltöö või sellega võrdsustatud töö)

• kokkuvõttev hindamine (kokkuvõttev hinne või hinnang)

Arvestuslik hindamine on ühe terviku aineosa käsitlemise järel õpilase teadmistele hinnangu andmine kontrolltöö või sellega võrdsustatud töö läbi. Arvestusliku töö sooritamine on kõikidele õpilastele kohustuslik.

Teadmiste ja oskuste hindamine on viiepallisüsteemis.

Arvestuslike kirjalike tööde hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:

90 – 100% punktide arvust – hinne "5"




0 – 24 % punktide arvust – hinne "1"

Numbriliselt hinnatakse õpitulemusi viiepallisüsteemis, kus hinne "5" on "väga hea", "4" - "hea", "3" - "rahuldav", "2" - "puudulik" ja "1" - "nõrk". Hinded "1" ja "2" on mitterahuldavad hinded.

Hindega "5" ("väga hea") hinnatakse õpilast, kelle suuline vastus (esitlus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus vastab õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral või ületab neid. Kui õpilase vastus on õige ja täielik, loogiline ja mõtestatud, praktilises tegevuses ilmneb omandatu iseseisev ja loov rakendamine.

Hindega "4" ("hea") hinnatakse õpilast, kelle suuline vastus, kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus vastab üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotleta

õpitulemustele. Kui õpilase vastus on üldiselt õige, loogiline ja mõtestatud, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi, praktilises tegevuses jääb mõnel määral puudu iseseisvusest.

Hindega "3" ("rahuldav") hinnatakse õpilast, kelle suuline vastus, kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada, ilma et tekiks olulisi raskusi edasiõppimisel. Kui õpilase vastus on põhiosas õige, põhioskused on omandatud, kuid teadmiste rakendamisel praktilises tegevuses esineb raskusi. Õpilane vajab juhendamist ja suunamist.

Hindega "2" ("puudulik") hinnatakse õpilast, kelle suuline vastus, kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel. Kui õpilase vastuses on olulisi puudusi ja eksimusi, ta teeb rohkesti sisulisi vigu, ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.

Hindega "1" ("nõrk") hinnatakse õpilast, kelle suuline vastus (esitlus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus näitab, et tal puuduvad nõutavad teadmised ja oskused ning õpilase areng õpitulemuste osas puudub.

1. klassis kasutakse 1. trimestril kujundavat hindamist ja õpilasi hinnatakse suulise hinnanguga.

Eesti keele ainekava Rakvere Gümnaasiumi 1. klassis

Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Õpilane:

1) austab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat;

2) arendab kriitilist mõtlemist ja analüüsioskust;

3) väärtustab head keeleoskust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina;

4) arendab oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust, omandab õigekirjaoskuse;

5) õpib mõtestatult lugema ja kirjutama eri liiki tekste;

6) loeb eakohast väärtkirjandust, kujundab selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi, rikastab oma mõttemaailma;

7) arendab kirjanduse mõistmist, kujutlusvõimet, loovust ja kunstimaitset;

8) huvitub ilukirjandusest ja paikkonna kultuurist;

9) õpib hankima teavet erinevatest allikatest; harjub kasutama sõnaraamatuid käsiraamatuid;

Õpitulemused

Suuline keelekasutus

1) eristab häälikuid (asukoht ja järjekorda sõnas), täishääliku pikkusi;

2) toimib õpetaja ja kaaslase suulise juhendi järgi;

3) kuulab õpetaja ja kaaslase esituses lühikest eakohast teksti, mõistab kuuldud lause, jutu sisu;

4) teab, et sõnadel on lähedase või vastandtähendusega sõna ja nimetab neist mõningaid;

5) väljendab end suhtlusolukordades arusaadavalt: palub, küsib, tänab, vabandab;

6) jutustab suunavate küsimuste toel kuuldust, nähtust, loetust;

7) koostab õpetaja abiga pildiseeria või küsimuste toel suulise jutukese,

8) kasutab kõnes lihtlauseid;

9) esitab luuletust peast;

Lugemine

1) tunneb häälik-tähelist vastavust, loeb õpitud teksti enam-vähem ladusalt, lausehaaval üksiku peatusega raskema sõna ees oma kõnetempos või

sellest aeglasemalt;

2) mõistab häälega või endamisi (vaikse häälega või huuli liigutades) lugedes loetu sisu;

3) vastab teksti kohta käivatele küsimustele, mille vastused on palas otsesõnu öeldud;

4) leiab õpetaja abiga tekstist vastused lühikestele konkreetsetele küsimustele;

5) mõtleb jutule alguse või lõpu;

6) tunneb ära jutu (jutustus, muinasjutt), luuletuse ja mõistatuse;

7) on lugenud mõnda lasteraamatut, nimetab nende pealkirja ja autoreid, annab loetule emotsionaalse hinnangu (lõbus, tõsine, igav …);

Kirjutamine

1) kasutab õigeid kirjutamisvõtteid, teab, kuidas väikesi ja suuri kirjatähti kirjutatakse ning sõnas õigesti seostatakse;

2) kirjutab tahvlilt ära, vältides ühe tähe kaupa kirjutamist;

3) täidab tahvlinäidise järgi õpetaja abiga õpilaspäevikut, paigutab näidise järgi tööd vihikulehele, varustab töö kuupäevaga;

4) kirjutab õpetaja juhendamisel pildiseeria, oma joonistuse järgi loovtöö

5) eristab häälikut, tähte, täis- ja kaashäälikut, sõna, lauset;

6) kirjutab omasõnade algusesse k, p, t;

7) kirjutab õigesti lühemaid (kuni 3-silbilisi) sõnu ja lauseid;

8) kirjutab õigesti sõnade lõppu –d ja –vad (mitmus) ning –b (tegusõna 3.pööre);

9) teab, et lause lõpeb punktiga;

10) teab, et lause alguses, inimeste, loomade, oma kodukoha nimes kasutatakse suurt algustähte;

11) kirjutab õigesti oma nim

Kasutatav õppekirjandus

1. “Aabits” L.Tungal, E.Hiiepuu. Avita,

2. “Aabitsa töövihik” E.Hiiepuu, A.Kloren. Avita

3. “Kirjatehnika vihik I-II” E.Hiiepuu, K.Rehemäe. Avita,

4. “Lugemik” L.Tungal, E.Valter. Avita

5. “Lugemiku töövihik” E.Hiiepuu, A.Kloren

Teema Õppesisu ja

-tegevused

Õpitulemused Läbivad teemad Lõimingud Projektid, metoodika

Aabitsa-

eelne

periood


Kuulamine

Helide, häälte ja häälikute

eristamine (asukoht ja

järjekord sõnas), hääliku

pikkuse eristamine,

põhirõhk täishääliku

pikkusel.

Õpetaja ja kaaslase

kuulamine ning suulise

juhendi järgi toimimine.

Õpetaja ja kaaslase

ettelugemise kuulamine.

Kuuldu ja nähtu

kommenteerimine.

Suuline

keelekasutus

eristab häälikuid

toimib õpetaja ja

kaaslase suulise

juhendi järgi;

kuulab õpetaja ja

kaaslase esituses

lühikest eakohast

teksti, mõistab

kuuldud lause, jutu

sisu;

Tervis ja ohutus

(kirjutamisasend, töö-

ja puhkeaja jaotus)

Teabekeskkond

(eakohaste

infokanalite

kasutamine, kooli

raamatukogu

kasutamine)

Muusikaõpetus )rütm ja

helide tugevus)

Loodusõpetus (sügis)

Kunstiõpetus (muster)

Matemaatika (kujundid)

Sõnapeitmismängud

Pildi ja sõna

kokkuviimismängud

Liisusalmide järgi

liigutuste tegemine,

mõistatuste

mõistatamine

Mõistatused. Mängud

„Sõnade lõpetamine“,

„Segadus“.

Töö piltidega – jutu

koostamine piltide

alusel. Töö mõistatuste

ja vanasõnadega.

Küsimustele vastamine.

Muinasjutu jutustamine.

Luulekatkendite

päheõppimine. Uute

Hääldus- ja intonatsiooni-

harjutused. Häälduse

harjutamine, hääle tugevuse

kohandamine olukorrale.

Tervis ja ohutus

(oma hääleaparaadi

hoidmine, hääle

mõistlik kasutamine)

sõnade

tundmaõppimine.

Täiendava infoga

tutvumine: loomade

keel ja inimkeele

tekkimine. Töö

mitmetähenduslike

sõnadega (sõnade

tähendus vastavalt

rõhuasetusele).

Täiendav info: sõnade

rõhuasetus teistes

keeltes.

Suuline

kõne

Kõnearendus

Kõnelemine

Töö lähedase tähendusega

sõnaga, sõnatähenduse

selgitamine ja täpsustamine.

Sobivate kõnetuste

(palumine, küsimine,

keeldumine, vabandamine,

teab, et sõnadel on

lähedase või

vastandtähendusega

sõna ja nimetab neist

mõningaid;

väljendab end

suhtlusolukordades

arusaadavalt: palub,

Keskkond ja

jätkusuutlik areng

Väärtused ja kõlblus

Elukestev õpe ja

karjääriplaneerimine

Loodusõpetus (suur seen –

väike seen)

Matemaatika (vastandsõnad

ülal-all, parem-vasak,

rohkem-vähem, suur-väike)

Kunstiõpetus (suur poiss –

väike poiss)

Draamaõpetus

Loodusõpetus (mis looduses

meeldib ja mis ei meeldi,

Mäng sõnatähendusega

Näitemängude

esitamine nukkude

abiga

Paaristöö küsimuste

koostamiseks

Pildi vaatlus ja

jutustamine pildi abil

Sõnakoostamismängud

tänamine) valik suhtlemisel.

Lihtlauseliste küsimuste

moodustamine, küsimuste

esitamine ja neile vastamine.

küsib, tänab,

vabandab;

*jutustab suunavate

küsimuste toel

kuuldust, nähtust,

loetust;

koostab õpetaja

abiga pildiseeria või

küsimuste toel

suulise jutukese;

kasutab kõnes

lihtlauseid;

esitab luuletust

peast;

Elukestev õpe ja

karjääriplaneerimine.

lugemine ja

õppimisvilumus;

koostööoskuse

arendamine;arendada

julgust oma arvamuse

avaldamiseks ja

probleemide

lahendamiseks;

loomingulise

väljendusoskuse

arendamine.)

õppekäikudest jutustamine)

Kehaline kasvatus

(liikumismängud

puhkepausidena)

Kunstiõpetus ( piltide

vaatlus)

Draamaõpetus ( luuletuse

ilmekas esitamine

Paaristöö

Jutukeste koostamine

Luuletuse lugemine

kaaslastele, kaaslaste

hinnangu kuulamine

Aabitsa-

periood

Lugemine

Raamatu/teksti üldine

vaatlus: teksti paigutus,

sisukord, õppeülesannete

esitus jms

tunneb häälik-

tähelist vastavust,

loeb õpitud teksti

Kodanikualgatus ja

ettevõtlikkus (kooli ja

paikkonna ühiselus

osalemisega seotud

suuline suhtlus)

Loodusõpetus (säästlik mõtteviis iga tegevuse taustana)

Muusikaõpetus (helid meie ümber, meie ise heliallikana; liikumine aeglaselt-kiirelt, pausid)

Kunstiõpetus (värvimine,

Tutvumine kooli

raamatukoguga

Lugemistehnika

arendamine õige

intonatsiooni, häälduse,

Trükitähtede (nii suurte kui

väikeste) tundmaõppimine.

Tähtedest sõnade ja sõnadest

lausete moodustamine,

lugemine. Silpidest sõnade

moodustamine.

Lugemistehnika arendamine

õpetaja juhendite järgi (õige

hääldus, ladusus, pausid,

intonatsioon, tempo, oma

lugemisvea parandamine,

kui sellele tähelepanu

juhitakse).

Lugemistehniliselt raskete

sõnade ja sõnaühendite

lugema õppimine.

enam-vähem

ladusalt, lausehaaval

üksiku peatusega

raskema sõna ees

oma kõnetempos või

sellest aeglasemalt;

mõistab häälega või

endamisi (vaikse

häälega või huuli

liigutades) lugedes

loetu sisu;

vastab teksti kohta

käivatele

küsimustele, mille

vastused on palas

otsesõnu öeldud;

Keskkond ja

jätkusuutlik areng

Elukestev õpe ja


Elukestev õpe ja

karjääri planeerimine.

(funktsionaalne

lugemine ja

õppimisvilumus;

koostööoskuse

arendamine.julguse

arendamine oma

arvamuse

arendamiseks;

väljendusoskuse

arendamine.)

mustrite joonistamine)

Loodusõpetus (keskkond meie ümber)

Muusika (helid meie ümber, rütm lugemisel, tempo)

Inimeseõpetus ( kaaslastega arvestamine, kaaslaste kuulamisoskus)

tempo jne abil.

Õppekäik parki ja

vestlus paarilisega

pargis nähtust.

Lugemine erinevate

juhendite järgi

( valjuhäälselt,

vaikselt,väga

kõvasti,kurvalt,

ülirõõmsalt jne)

Kirjutamine

Kirja eelharjutused.

Kirjutamine pliiatsi ja

kriidiga, joonistähtede

kirjutamine.

kirjutab valikuliselt vastavalt ülesandele tähti, silpe, sõnu, lauseid.

koostab lühikesi tekste küsimuste, sõnade ja piltide alusel eelneva ettevalmistusega. leiab vigu ja parandab need

Tervis ja ohutus (kirjutamisasend, töö- ja puhkeaja jaotus)

Teabekeskkond (eakohaste infokanalite kasutamine, kooli raamatukogu kasutamine)

Loodusõpetus (keskkond meie ümber)

Kunstiõpetus (piltide vaatlemine, joonistamine)

Matemaatika (rühmitamine)

Muusikaõpetus (rütm, pausid)

Värvimisharjutused, kirja eelharjutused erinevate materjalidega (näpud, kriidid, pliiatsid)


Kõnelemine

Eri teemadel vestlemine

sõnavara rikastamiseks,

arutamine paaris ja väikeses

rühmas.

Jutustamine kuulatu, nähtu,

läbielatu, loetu, pildi,

pildiseeria, etteantud teema

põhjal, aheljutustamine.

leiab õpetaja abiga

tekstist vastused

lühikestele

konkreetsetele

küsimustele;

mõtleb jutule alguse

või lõpu;

Elukestev õpe ja

karjääriplaneerimine(

lugemine ja

õppimisvilumus;

koostööoskuse

arendamine;arendada


avaldamiseks ja

probleemide

lahendamiseks;

loomingulise

väljendusoskuse

Loodusõpetus (looduspiltide

kirjeldused, keskkond meie

ümber)

Kunstiõpetus (joonistamine

muinasjuttude järgi)

Matemaatika (juttudes

esinevate arvude tundmine,

loendamine, rühmitamine,

võrdlemine)

Pildiseeriate abil

jutustamine

Luuletuse õppimine ja

lugemine erinevate

hääletoonidega

Piltide vaatlus,

jutustamine nähtu

põhjal

Tutvumine kooli

raamatukoguga.

Töö sõnavaraga.

Lünkharjutuse

Esemete, nähtuste, tegelaste

jms võrdlemine, ühe-kahe

tunnuse alusel rühmitamine.

Eneseväljendus

dramatiseeringus ja

rollimängus erisuguste

meeleolude väljendamiseks.

Tuttava luuletuse, dialoogi

peast esitamine loomuliku

tooniga.

tunneb ära jutu

(jutustus,muinasjutt),

luuletuse

,mõistatuse;

loeb tuttavat

luuletust või dialoogi

peast

.)

arendamine.)

Tehnoloogia ja

innovatsioon (arvuti,

mobiili ja muu

tehnikaga tegeledes

kogunevaid tehnilisi

oskusi saab rakendada

tekstide koostamiseks

ja lugemiseks)

Tervis ja ohutus

(suhtlemisoskuse

arendamine ja

emotsionaalsete

vajaduste rahuldamine

positiivses tegevuses

võimaldab ennetada

konflikte ja seega ka

tervisekahjustusi)

Keskkond ja

Draamaõpetus

(rollimängud,esinemisjulgus)

Inimeseõpetus (kaaslaste

arvestamine töös, viisakas

käitumine)

mõtestatud täitmine.

Vigase teksti

korrigeerimine. Lausete

moodustamine

etteantud teemal ja

nende alusel teksti

koostamine. Jutustuse

koostamine teksti

alusel. Teksti

koostamine lindude ja

loomade talvitumisest

kasutades õpitud sõnu.

Tutvumine täiend

aheljutustamine

rühmitamine

Tutvumine kooli

raamatukoguga.

Lugemiku-

periood

Lugemine

Oma ja õpetaja käekirjalise

teksti lugemine klassitahvlilt

ja vihikust.

Kahekõne lugemine,

intonatsiooni ja tempo valik

saatelause alusel ja

partnereid arvestades.

Jutustava, kirjeldava,

teabeteksti (õpilaspäevik,

kutse, õnnitlus, saatekava,

tööjuhend, raamatu

sisukord) lugemine.

Sõna, lause, teksti sisu

mõistmine. Teksti sisu

ennustamine pealkirja,

piltide üksiksõnade jm

alusel.

Loeb käekirjalist

teksti klassitahvlilt ja

vihikust

Loeb ilmekalt

khekõnet

Oskab lugeda

jutustavat,

kirjeldavat

teabeteksti.

On võimeline

ennustama teksti sisu

pealkirja, piltide ,

üksiksõnadejm

alusel

Elukestev õpe ja


Funktsionaalne

lugemine ja

õppimisvilumus.

Koostööoskuse

arendamine. Arendada


avaldamiseks ja

probleemide

lahendamiseks.

Loomingulise

väljendusoskuse

arendamine.

Elukestev õpe ja


Elukestev õpe ja

Lugemine rühmas ja

üksinda, kaaslaste

lugemise kuulamine,

õige tempo valik

Õppekäik linna

raamatukogusse

Õppekäik linnas

tutvumaks

liiklusmärkidega

Jutustava, kirjeldava,

teabeteksti

(õpilaspäevik, kutse,

õnnitlus, saatekava,

tööjuhend, raamatu

sisukord) lugemine

Teksti sisu ennustamine

pealkirja, piltide

üksiksõnade jm alusel.

Üksikute tingmärkide

lugemine, tähenduse

tabamine (õppekirjanduse

tingmärgid, liiklusmärgid

jms). Skeemide, kaartide,

tabelite lugemine

lasteraamatutes,

lasteajakirjanduses ja kooli

kirjalikes tekstides.

on lugenud mõnda

lasteraamatut,

nimetab nende

pealkirja ja autoreid,

annab loetule

emotsionaalse

hinnangu (lõbus,

tõsine, igav...)


Funktsionaalne

lugemine ja

õppimisvilumus.

Koostööoskuse

arendamine. Arendada


avaldamiseks ja

probleemide

lahendamiseks.

Loomingulise

väljendusoskuse

arendamine.

Skeemide, kaartide,

tabelite lugemine

Töö arvutiga

arvutiklassis

Töö kooli raamatukogus

Kirjutamine

Väikeste kirjatähtede õppimine. Tähtede seostamine, sõna ja lause ladumine ja kirjutamine.

Tahvlile, vihikusse ja

kasutab õigeid

kirjutamisvõtteid;

teab, kuidas väikesi

ja suuri kirjatähti

kirjutatakse ning

sõnas õigesti

seostatakse;

kirjutab tahvlilt ära,

Kodanikualgatus ja

ettevõtlikkus (oma

klassi, kooli ja

paikkonna ühiselus

osalemisega seotud

suuline suhtlus ja

tekstide lugemine-

kirjutamine)

Kunstiõpetus (oma töö

kaunistamine erinevate

mustritega, jutukeste

illustreerimine piltidega)

Draamaõpetus

Muusika (kirjutamise rütm,

Tahvlile, vihikusse ja

päevikusse kirjutamine

õpilaspäevikusse kirjutamine. Töö vormistamine, puhtus, käekirja loetavus.

Teksti ärakiri tahvlilt, õpikust.

vältides ühe tähe

kaupa kirjutamist;

täidab tahvlinäidise

järgi õpetaja abiga

õpilaspäevikut,

paigutab näidise

järgi tööd

vihikulehele,

varustab töö

kuupäevaga;

kirjutab õpetaja

juhendamisel

pildiseeria, oma

joonistuse järgi

loovtöö;

Keskkond ja

jätkusuutlik areng

(paberi kasutamine

õppetöös)

Elukestev õpe ja


funktsionaalne

lugemine ja

õppimisvilumus;

koostööoskuse

arendamine.julguse

arendamine oma

arvamuse

arendamiseks;

väljendusoskuse

arendamine.)

pausid)

Loodusõpetus (keskkond

meie ümber)

Inimeseõpetus (elu meie

ümber)

Loodusõpetus (kokkuhoiu

tähtsus loodusele)

Teksti ärakiri tahvlilt

Pildiseeria järgi

jutukeste kirjutamine

Õigekeelsus

Häälik, sõna, lause, tekst.

Tähed ja tähestik, võõrtähtede vaatlus.

eristab häälikut,

tähte, täis- ja

kaashäälikut, sõna,

lauset;

Elukestev õpe ja


Kultuuriline identiteet

(lood kodukoha

inimestest,

pereliikmete ja


meie ümber)

Matemaatika (paaris ja

paaritu, rühmitamine ja

võrdlemine)

Kunstiõpetus (piltide

vaatlemine ja joonistamine)

Häälimisharjutused

Mängud häälikute

pikkuste määramiseks

Häälikute märkimine kirjas.

Täishäälikupikkuste eristamine ja õigekiri.

kirjutab omasõnade

algusesse k, p, t;

kirjutab õigesti

lühemaid (kuni 3-

silbilisi) sõnu ja

lauseid;

kirjutab õigesti

sõnade lõppu –d ja –

vad (mitmus) ning –

b (tegusõna ainsuse

3. pööre);

teab, et lause lõpeb

punktiga;

teab, et lause

alguses, inimeste,

loomade, oma

kodukoha nimes

kasutatakse suurt

algustähte

kirjutab õigesti oma

nime;

tuttavate kõneldu –

talletatu tundmine)

Väärtuskasvatus(

iseenda

tundmaõppimisel,

heade kommete

omandamisel ja sellise

isiksuse kujundamisel,

kes peab oluliseks

õiglust, ausust,

hoolivust, sallivust,

inimväärikust,

lugupidamist enda ja

teiste vastu, lubaduste

pidamist ning

demokraatlikku

osalemist ja

rahvuslikkust.

Draamaõpetus (rollimängud,

luuletuste esitamine)

Loodusõpetus

Matemaatika

Inimeseõpetus

ajalugu


Kõnelemine

Eri teemadel vestlemine sõnavara rikastamiseks, arutamine paaris ja väikeses rühmas.

Jutustamine kuulatu, nähtu, läbielatu, loetu, pildi, pildiseeria, etteantud teema põhjal; aheljutustamine.

Esemete, nähtuste, tegelaste jms võrdlemine, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitamine.

Eneseväljendus dramatiseeringus ja rollimängus erisuguste meeleolude väljendamiseks.

Tuttava luuletuse, dialoogi peast esitamine loomuliku tooniga.

vastab teksti kohta

käivatele

küsimustele, mõtleb

jutule alguse või

lõpu;

eristab erinevaid

tekstiliike (jutt,

muinasjutt, luuletus,

mõistatus);

vastab teksti abil

küsimustele;

esitab tuttavat

luuletust või dialoogi

loomuliku

Kodanikualgatus ja

ettevõtlikkus (oma

klassi, kooli ja

paikkonna ühiselus

osalemisega seotud

suuline suhtlus ja

tekstide lugemine-

kirjutamine)

Teabekeskkond

(kohaliku

raamatukogu

kasutamise oskus)

Tervis ja ohutus

(häälekasutus,

suhtlemisoskuse

arendamine,

emotsionaalsed

vajadused,

rollimängud)


Matemaatika

(muinasjuttudes leiduvate

arvude tundmine)

Kunstiõpetus (piltide vaatlus,

ise piltide joonistamine

kuuldust lähtuvalt

Draamaõpetus

(eneseväljendus,

rollimängud erisuguste

meeleolude väljendamiseks)

Arutlus

Frontaalne töö

Aheljutustamine

Jutustamine

pildiseeriate põhjal

Võrdlemine erinevate

tunnuste alusel

Rollimängud

Luulevõistluse

korraldamine

hääletooniga (vastastikune austus,

väärtushoiakud)

Lugemine

Loole lõpu mõtlemine. Tegelaste iseloomustamine. Tekstist õpitavate keelendite, samuti sünonüümide, otsese ja ülekantud tähendusega sõnade jms leidmine.

Vastamine küsimustele, mille vastus on tekstis otsesõnu kirjas.

Riimuvate sõnade leidmine õpetaja abiga.

Jutu, muinasjutu, luuletuse, mõistatuse eristamine.

Tekstid: liisusalm, muinasjutt, mõistatus, luuletus, piltjutt, vanasõna, jutustus, näidend.

on lugenud mõnda

lasteraamatut,

nimetab nende

pealkirja ja autoreid,

annab loetule

emotsionaalse

hinnangu (lõbus,

tõsine, igav...)

Oskab eristada

muinasjuttu,

luuletust ja

mõistatust

Teab kõiki trüki- ja

kirjatähti (nii

Teabekeskkond

(eakohaste

infokanalite

tundmaõppimine)

Elukestev õpe ja


funktsionaalne

lugemine ja

õppimisvilumus;

koostööoskuse

arendamine.julguse

arendamine oma

arvamuse

arendamiseks;

väljendusoskuse

arendamine.)

Kunstiõpetus (muinasjuttude

illustreerimine, piltide

joonistamine jutu järgi)


meie ümber, mõistatustes

erinevate loomade ja taimede

tundmine)

Inimeseõpetus (kaaslase

kuulamine, viisakas

käitumine)

Ajalugu ( Kust tulevad

vanasõnad, liisusalmid

muinasjutud?)

Loole lõpu mõtlemine

Mõistatuste

mõistatamine

Mängud arvuti kaasabil

Kuulamine

Arutlus

Vestlus kuuldu üle

Näitemäng

Loetud raamatu autori, kunstniku (illustraatori), tegelaste nimetamine, loetust jutustamine. Loetule emotsionaalse hinnangu andmine (lõbus, tõsine, igav jne).

Huvipakkuva raamatu leidmine kooli või kodukoha raamatukogust täiskasvanu abiga.

väikseid, kui suuri).

Tunneb hääliku-tähe

vastavust.

Loeb tekste soravalt

silpide ja tervete

sõnadega ilma

vigadeta.

Kasutab õiget

intonatsiooni

lugemisel, teeb

pause.

Loeb valikuliselt

sõnu, lauseid.

Loeb iseseisvalt

teksti.

Tehnoloogia ja


mobiili ja muu

tehnikaga tegeledes




ja lugemiseks)

Tervis ja ohutus

(suhtlemisoskuse

arendamine ja

emotsionaalsete


positiivses tegevuses

võimaldab ennetada


tervisekahjustusi)

Matemaatika (arvude

nimetamine kuuldus,

erinevad matemaatilised

mõisted juttudes ja

muinasjuttudes)

Inimeseõpetus

matemaatika

Kuulamine,

aheljutustamine,

tegelaste

iseloomustamine

Analüüs, arutlus,

mõistekaartide

koostamine

Kaaslastele oma mõtete

tutvustamine

Kirjutamine

Suurte tähtede õppimine. Tähtede seostamine, sõna ja lause ladumine ja kirjutamine.

Tahvlile, vihikusse ja õpilaspäevikusse kirjutamine. Töö vormistamine, puhtus, käekirja loetavus.

Teksti ärakiri tahvlilt, õpikust.

Kirjutamine

kasutab õigeid

kirjutamisvõtteid;

teab, kuidas väikesi

ja suuri kirjatähti

kirjutatakse ning

sõnas õigesti

seostatakse;

kirjutab tahvlilt ära,

vältides ühe tähe

kaupa kirjutamist;

täidab tahvlinäidise

järgi õpetaja abiga

õpilaspäevikut,

paigutab näidise

järgi tööd

vihikulehele,

varustab töö

kuupäevaga;

kirjutab õpetaja

juhendamisel

Tervis ja ohutus

(kirjutamisasend, töö-

ja puhkeaja jaotus)

Teabekeskkond

(eakohaste

infokanalite

kasutamine, kooli

raamatukogu

kasutamine)

Väärtused ja kõlblus(

iseenda

tundmaõppimine,

heade kommete

omandamine ja sellise

isiksuse kujundamine,

kes peab oluliseks

õiglust, ausust,


inimväärikust,



Kunstiõpetus (piltide vaatlus,

oma töö kaunistamine

erinevaid kunstiõpetuse

võtteid kasutades)

Kehaline kasvatus (liigutuste

kaasategemine liisusalmi

lugemisel)


meie ümber)

Kehaline kasvatus (liikumise

vajalikkus tervisele)

Matemaatika (kuupäevade

kirjutamine, aastaaegade

märkimine tööl)

Kuulamine,

jäljendamine,

Vaatlus, päeviku õige

täitmine

Tahvlilt ärakiri

pildiseeria, oma

joonistuse järgi

loovtöö;

pidamist ning

demokraatlikku

osalemist ja

rahvuslikkust.)

Õigekeelsus

Häälik, sõna, lause, tekst.

Tähed ja tähestik, võõrtähtede vaatlus. Häälikute märkimine kirjas.

Täis- ja kaashäälikud.

Täishäälikuühendi vaatlus.

Täishäälikupikkuse eristamine ja õigekiri.

Kaashäälikupikkusega tutvumine.

Sulghäälik (k, p, t) omasõnade alguses.

i ja j ning h sõna alguses seoses tähtede õppimisega.

Suur algustäht lause alguses, inimese- ja loomanimedes.

eristab häälikut, tähte, täis- ja kaashäälikut, sõna, lauset;

kirjutab omasõnade algusesse k, p, t;

kirjutab õigesti lühemaid lauseid;

tunneb kaashäälikuid

teab,et eesti keeles algavad sõnad enamasti k,p,t-ga

oskabkirjutada suurt algustähta lause


(perega seonduvad

liitsõnad, tuttavate ja

sõpradega seonduvad

liitsõnad)


iseenda

tundmaõppimine,

heade kommete



kes peab oluliseks

õiglust, ausust,


inimväärikust,


Kunstiõpetus (puhtus ja kord

töö vormistamisel,

illustreerimine)

Muusika (rütm kirjutamisel)

Kehaline kasvatus

(puhkepausid kirjutamise

ajal)

Liitsõnade kasutamine

matemaatika ja

loodusõpetuse tundides

Kehaline kasvatus (käsk- ja

hüüdlaused)


Arutlus

Vaatlus

Keelereeglite

harjutamine arvuti

kaasabil

Piltidelt lausete

moodustamine ja

Liitsõna vaatlus ja moodustamine.

Sõnade lõpu õigekiri –d ja –vad (mitmus) ning –b (tegusõna ainsuse 3. pööre) õigekirjaga tutvumine.

Tutvumine jutustava (väit-), küsi- ka hüüdlausega.

Lause lõpumärgid: punkt, (küsi- ja hüüumärgi vaatlemine). Koma lauses (teksti vaatlus).

Oma kirjutusvea parandamine õpetaja abiga.

Etteütlemise järgi sõnade ja lausete kirjutamine.

Lünkümberjutustuse kirjutamine.

algusesse ja inimeste- ja loomanimedes

teab,et mitmuses oleva sõna lõpus on –d ja tegusõna 3.pööre lõpeb –b)

Tunneb lauselõpumärke

On võimeline kirjutama eakohast etteütlust


pidamist ning

demokraatlikku

osalemist ja

rahvuslikkust.)

Elukestev õpe ja


funktsionaalne

lugemine ja

õppimisvilumus;

koostööoskuse

arendamine.julguse

arendamine oma

arvamuse

arendamiseks;

väljendusoskuse

arendamine.)

Loodusõpetus (puude

mitmuslikud lõpud,

loodusannid mitmuses)

Inimeseõpetus (erinevad

lausetüübid meie

igapäevaelus)

keelereeglite

kinnistamine

rollimängud

Tekstiloome

Tarbeteksti kirjutamine näidise järgi: kutse, õnnitlus. Kujundamine näidise järgi.

Jutu kirjutamine

kirjutab näidise järgi

tarbetekste: kutset,

õnnitlust

kirjutab

pilditäiendusena

Kodanikualgatus ja

ettevõtlikkus (teated,

kutsed, plakatid)

Elukestev õpe ja

Kunstiõpetus (töö

illustreerimine)

Kutse , õnnitluse

vaatlus ja kujundamine

pilditäiendusena (pildi allkiri, tegelaskõne jms). Jutule lõpu kirjutamine.

Loovtöö kirjutamine (pildi, pildiseeria, küsimuste järgi).

jutu,jutule lõpu

Kirjutab vastavalt

juhendile jutu


(kirjutamine eri

elukutsetesse

puutuvate rollidega)

kunstiõpetus

Loovtöö kirjutamine

EESTI KEELE ainekava Rakvere Gümnaasiumi 2. klassis

Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Esimeses kooliastmes keskendutakse:

1) kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele;

2) positiivse suhtumise kujunemisele koolis käimisesse ja õppimisesse;

3) õpiharjumuse ja -oskuste kujundamisele ning püsivuse, iseseisvuse ja eesmärgistatud töö oskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisele;

4) eneseväljendusoskuse ja -julguse kujunemisele;

5) põhiliste suhtlemis- ja koostööoskuste omandamisele, sealhulgas üksteist toetavate ja väärtustavate suhete kujunemisele õpilaste vahel;

6) õpiraskuste äratundmisele ning tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.

Õpitulemused

1) eristab täis- ja suluta hääliku pikkusi;

2) kuulab õpetaja ja kaaslase eakohast teksti ning toimib saadud sõnumi kohaselt õpetaja abil;

3) koostab kuuldu põhjal lihtsama skeemi ja kaardi õpetaja abil;

4) kasutab kõnes terviklauseid;

5) teab ja leiab vastandtähendusega sõnu ning õpetaja abil ka lähedase tähendusega sõnu;

6) väljendab arusaadavalt oma soove ja kogemusi väikeses ja suures rühmas; vestleb oma kogemustest ja loetust;

7) annab õpetaja abil edasi lugemispala, õppeteksti, filmi ja teatrietenduse sisu;

8) koostab õpetaja abil jutu pildiseeria, pildi või küsimuste toel; mõtleb jutule alguse või lõpu;

9) vaatleb ja kirjeldab nähtut, märkab erinevusi ja sarnasusi õpetaja suunavate küsimuste toel;


11) selgitab sõbrale lihtsamat mängu või tööjuhendit

12) parandab vigu lauses, kui vastavale lausele tähelepanu juhitakse

13) on võimeline lugema dialoogi

Lugemine

1) loeb õpitud teksti suhteliselt õigesti, ladusalt (lugemistempo võib olla kõnetempost aeglasem), parandab ise oma lugemisvigu, enamasti

väljendab intonatsioon loetava sisu;

2) mõistab häälega või endamisi lugedes loetu sisu;

3) vastab teemakohastele (ka lihtsamatele tekstis mitte otsese infoga seotud) küsimustele;

4) leiab tekstis iseseisvalt vastused konkreetsetele küsimustele ja töötab õpetaja abiga eakohaste juhiste alusel;

5) tunneb ära jutu, luuletuse, mõistatuse, näidendi ja vanasõna;

6) kasutab õpiku sõnastikku õpetaja abiga sõnade leidmiseks algustähe järg;


8) leiab täiskasvanu abile toetudes raamatukogust õige raamatu;

9) oskab töötada tekstiga eakohaste juhiste alusel;

10) on lugenud 2-4 Eesti või maailmakirjaniku teost;

11) teab Eestis ilmuvaid lasteajakirju;

12) oskab lugeda dialoogi.

Kirjutamine

1) kasutab kirjutades õigeid väikeste ja suurte kirjatähtede tähekujusid ja seoseid;

2) kirjutab tahvlilt või õpikust ära;

3) täidab iseseisvalt õpilaspäevikut ja kujundab vihikut, paigutab näidise järgi tööd vihikulehele, kirja joonelisele lehele, varustab töö kuupäevaga;

4) koostab õpetaja abiga kutse, õnnitluse ja teate;

5) kirjutab loovtöö ning ümberjutustuse pildiseeria, tugisõnade ja küsimuste abil;

6) eristab häälikut, tähte, täis- ja kaashäälikut, silpi, sõna, lauset, täishäälikuühendit

7) kirjutab õigesti sulghääliku omasõnade algusesse ja omandatud võõrsõnade algusesse;

8) märgib kirjas õigesti täishäälikuid;

9) teab peast võõrtähtedega tähestikku

10) alustab lauset suure algustähega ja lõpetab punkti või küsimärgiga;

11) kasutab suurt algustähte inimeste ja loomade nimedes, tuttavates kohanimedes;

12) kirjutab õigesti sõnade lõppu

13) -d (mida teed?), -te (mida teete?),

14) -sse (kellesse? millesse?),

15) -ga (kellega? millega?), -ta (kelleta? milleta?);

16) kirjutab etteütlemise järgi õpitud keelendite ulatuses sisult tuttavat teksti ja kontrollib kirjutatut näidise järgi (20–25 sõna lihtlausetena);

17) oskab töötada tekstiga eakohaste juhiste alusel

18) oskab kirjutada loetava käekirjaga

19) oskab teha ärakirja nii tahvlilt kui õpikust

20) oskab vihikusse paigutada tööd( jätta taandrida), kirjutada pealkirja, kuupäeva

21) oskab kirjutada ümberjutustust kuuldud või loetud teksti põhjal

22) kasutab lausete lõpus õigeid lõpumärke

Õppekirjandus:

Eesti keele õpik 2. klass I osa, E. Hiiepuu, L. Tungal

Eesti keele töövihik 2. klass I osa, E. Hiiepuu, A. Klooren

Etteütlusi ja ümberjutustusi algklassidele, H. Hellerma

Teema Õppesisu ja -tegevused Õpitulemused Läbivad teemad Lõimingud Projektid, metoodika

Suuline

keelekasutus


Kuulamine

Hääliku pikkuste eristamine,

põhirõhk suluta kaashäälikul.

Õpetaja ja kaaslase suulise

mitmeastmelise juhendi

meeldejätmine ja selle järgi

toimimine.

Õpetaja etteloetud ainetekstist

oluliste mõistete leidmine ja

lihtsa skeemi koostamine

õpetaja juhendamisel.

Kaaslase ettelugemise

kuulamine ja hinnangu

andmine ühe aspekti kaupa


eristab täishääliku ja suluta

kaashääliku pikkusi;

kuulab õpetaja ja kaaslase

esitatud eakohast teksti ning

toimib õpetaja abil saadud

sõnumi kohaselt;

koostab kuuldu põhjal

õpetaja abil lihtsama skeemi

ja kaardi;

Teabekeskkond

(eakohaste infokanalite

tundmaõppimine)

Elukestev õpe ja


(eluliste tekstide,

ajalehe või

veebiuudised, suulised

keelekasutusolukorrad)

Keskkond ja

jätkusuutlik areng

(helid meie ümber,

meie ise heliallikana,

kuidas säästa kuulmist)

Tervis ja ohutus

(häälekasutus,

Muusikaõpetus

(rütm, helide

tugevus)

Loodusõpetus

(sügis)

Kunstiõpetus

(muster)

Matemaatika

(kujundid)

Sõnapeitmismängud

Pildi ja sõna

kokkuviimismängud

Liisusalmide järgi

liigutuste tegemine,

mõistatuste

mõistatamine.

Kuulamine, analüüs

(õigsus, pausid ja intonatsioon

mõtte toetajana).

isteasend)

Kõnelemine

Sõnatähenduse selgitamine ja

täpsustamine aktiivse sõnavara

laiendamiseks.

Kuuldud jutu

ümberjutustamine; pikema

dialoogi jälgimine, hinnangud

tegelastele ja sisule.

Hääldus- ja intonatsiooni-

harjutused.

Eneseväljendus

dramatiseeringus ja

rollimängus. Kõne eri

nüansside (tempo,

hääletugevus, intonatsioon)

esiletoomine dramatiseeringus

jm esituses.

Kõnelemine eri olukordades

(telefonitsi, rühma esindajana),

rollimängud.

Nii enese kui ka teiste tööde

kasutab kõnes terviklauseid;

teab ja leiab

vastandtähendusega sõnu

ning õpetaja abil ka lähedase

tähendusega sõnu;

väljendab arusaadavalt oma

soove ja kogemusi väikeses

ja suures rühmas; vestleb

oma kogemustest ja loetust;

annab õpetaja abil edasi

lugemispala, õppeteksti,

filmi ja teatrietenduse sisu;

koostab õpetaja abil jutu

pildiseeria, pildi või

küsimuste toel;

mõtleb jutule alguse või

lõpu;

vaatleb ja kirjeldab nähtut,

märkab erinevusi ja

sarnasusi õpetaja suunavate

küsimuste toel;

Elukestev õpe ja


(lugemine ja

kirjutamine eri

elukutsetesse

puutuvate rollidega)

Tervis ja ohutus

(suhtlemisoskuse

arendamine ja

emotsionaalsete


positiivseid elamusi

toovas tegevuses

võimaldab ennetada


tervisekahjustusi)

Kodanikualgatus ja

ettevõtlikkus (oma

klassi, kooli ja

Loodusõpetus

(suur seen – väike

seen)

Matemaatika

(vastandsõnad

ülal-all, parem-

vasak, rohkem-

vähem, suur-

väike;

rühmitamine)

Kunstiõpetus

(suur poiss – väike

poiss; värvimine;

mustrite

joonistamine;

piltide vaatlemine

ja joonistamine)

Loodusõpetus

(mis looduses

meeldib ja mis ei

meeldi; säästlik

Mäng

sõnatähendusega

Näitemängu esitamine

nukkude abil

Paaristöö küsimuste

koostamiseks

Pildi vaatlus ja

jutustamine pildi abil

Sõnakoostamismängud

Õppekäik parki ja

vestlus paarilisega

pargis nähtust

Pildiseeriate abil

jutustamine;

tunnustav kommenteerimine.

Oma arvamuse avaldamine

(raamatu, filmi jm kohta) ja

selle põhjendamine.

Arutlemine paaris ja rühmas:

oma suhtumise väljendamine,

nõustumine ja

mittenõustumine, ühiste

seisukohtade otsimine.

Sündmuse, isiku, looma, eseme

kirjeldamine tugisõnade,

skeemi, tabeli abil.

Mõtete väljendamine

terviklausetena.

Küsimuste moodustamine,

küsimuste esitamine ja neile

vastamine.

oskab teha paaristööd ja

rühmatööd

kirjeldab isikut, looma, eset

tugisõnade abi

väljendab mõtteid

terviklausetena

oskab esitada küsimusi ja ka

ise küsimustele vastata

paikkonna ühiselus

osalemisega seotud

suuline suhtlus ja

tekstide lugemine-

kirjutamine)


iseenda

tundmaõppimine,

heade kommete



kes peab oluliseks

õiglust, ausust,


inimväärikust,



pidamist ning

demokraatlikku

osalemist ja

rahvuslikkust.)

mõtteviis iga

tegevuse taustana;

keskkond meie

ümber)

Kehaline kasvatus

(liikumismängud

puhkepausidena)

Muusikaõpetus

(helid meie

ümber, meie ise

heliallikana;

liikumine

aeglaselt-kiirelt,

pausid; rütm)

Rollimängud

Arutlus, analüüs

Frontaalne töö

Paaristöö

Tutvumine kooli

raamatukoguga.

Töö sõnavaraga.

Lünkharjutuse

mõtestatud täitmine

.

Vigase teksti

korrigeerimine.

Lausete moodustamine

Eri meeleoluga luuletuste

(aastaajad, laste elu)

mõtestatud peast esitamine.

loeb peast õpitud luuletust


on oluline tundma

õppida oma

kultuurikeskkonna

tavasid ja kogeda

sellega seonduvaid

emotsioone. Õpilane

saab teada, et teatud

kultuurile on omased

erinevad tavad ja

kombed.

etteantud teemal ja

nende alusel teksti

koostamine.

Jutustuse koostamine

teksti alusel.

Teksti koostamine

erinevatel teemadel

kasutades õpitud sõnu.

Skeemide, tabelite

lugemine

Küsimuste

koostamine; frontaalne

töö

Erinevate meeleolude

kujutamine luuletuste

kaasabil

Lugemine

Lugemistehnika arendamine

õpetaja juhendamise järgi: oma

lugemisvea parandamine, kui

sellele tähelepanu juhitakse,

sobiva intonatsiooni

loeb õpitud teksti suhteliselt

õigesti, ladusalt

(lugemistempo võib olla

kõnetempost aeglasem),

parandab ise oma

lugemisvigu, enamasti

Tehnoloogia ja


mobiili ja muu

tehnikaga tegeledes



Loodusõpetus

(looduspiltide

kirjeldused,

keskkond meie

ümber

Kunstiõpetus

Tutvumine kooli

raamatukoguga

Lugemistehnika

arendamine õige

intonatsiooni,

häälduse, tempo jne

kasutamine.

Lugemistehniliselt raskete

sõnade ja sõnaühendite lugema

õppimine.

Kahekõne lugemine,

intonatsiooni ja tempo valik

saatelause alusel ja partnereid

arvestades.

Eriliiki lühitekstide (teade, kiri,

ajakirja rubriik, sõnastik)

mõistev lugemine. Oma ja

õpetaja käekirjalise teksti

lugemine klassitahvlilt ja

vihikust.

Raamatu/teksti üldine vaatlus:

teksti paigutus, sisukord,

õppeülesannete esitus.

Üksikute tingmärkide

(õppekirjanduse tingmärgid,

liiklusmärgid jms), skeemide,

kaartide ja tabelite lugemine

õppekirjanduses ning

lasteraamatutes.

väljendab intonatsioon

loetava sisu;

mõistab häälega või

endamisi lugedes loetu sisu;

vastab teemakohastele (ka

lihtsamatele tekstis mitte

otsese infoga seotud)

küsimustele;

leiab tekstist iseseisvalt

vastused konkreetsetele

küsimustele ja töötab õpetaja

abiga eakohaste juhiste

alusel;

tunneb ära jutu, luuletuse,


ja lugemiseks)

Tervis ja ohutus

(suhtlemisoskuse

arendamine ja

emotsionaalsete


positiivseid elamusi

toovas tegevuses

võimaldab ennetada


tervisekahjustusi)

Keskkond ja

jätkusuutlik areng

(joonistamine

muinasjuttude

järgi; oma töö

kaunistamine

erinevate

mustritega;

jutukeste

illustreerimine

piltidega)

Matemaatika

(juttudes esinevate

arvude tundmine,

loendamine,

rühmitamine,

võrdlemine;

mõisted üleval-all,

paremal-vasakul

jt)

abil

Luuletuse õppimine ja

lugemine erinevate

intonatsioonidega

Lugemine rühmas ja

üksinda, kaaslase

lugemise kuulamine,

õige tempo valik

Õppekäik linna

raamatukogusse

Õppekäik linnas

tutvumaks

liiklusmärkidega

(liiklusmärkide

lugemine)

Näiteringi tunni

külastus

Teatrikülastus

Vaatlus, vestlus

Teksti sisu aimamine pealkirja,

piltide, üksiksõnade jm alusel.

Tekstist õpitavate keelendite,

samuti sünonüümide, otsese ja

ülekantud tähendusega sõnade

jms leidmine.

Õpiku sõnastiku kasutamine.

Tekstis küsimuse, palve, käsu

ja keelu äratundmine.

Loetud jutustuse ja muinasjutu

kohta kava koostamine (teksti

jaotamine osadeks);

skeemi/kaardi koostamine

õpetaja abiga.

Loetu põhjal teemakohastele

küsimustele vastamine (ka siis,

kui vastus otse tekstis ei

sisaldu).

Loole alguse ja lõpu

mõtlemine. Tegelaste

iseloomustamine.

Luuletuste ilmekas

(mõtestatud) esitamine.

mõistatuse, näidendi ja

vanasõna;

kasutab õpiku sõnastikku

õpetaja abiga sõnade

leidmiseks algustähe järgi;

oskab koostada loetud teksti

kohta kava

oskab loetu põhjal vastata

teemakohastele küsimustele

on võimeline mõtlema loole

algust ja lõppu

Teabekeskkond


tundmaõppimine)


on oluline tundma

õppida oma

kultuurikeskkonna

tavasid ja kogeda

sellega seonduvaid




erinevad tavad ja

kombed.

Teabekeskkond


tundmaõppimine)

Elukestev õpe ja


(eluliste tekstide,

ajalehe või

Draamaõpetus

(rollimängud,

luuletuste

esitamine)

Inimeseõpetus

ajalugu

draamaõpetus

Kaasamängimisteater

Sõnade leidmine

sõnastiku kaasabil

Kuulamine; kava

koostamine

Frontaalne töö

Arutlus; rollimängud

Luuletuse ilmekas

esitamine, sisu

mõtestamine

Riimuvate sõnade leidmine

õpetaja abiga.

Tekstiliikide eristamine:

jutustus, luuletus, näidend,

mõistatus, vanasõna.

Kirjandustekstid:

rahvaluuleline liisusalm,

muinasjutt, mõistatus, luuletus,

piltjutt, vanasõna, jutustus,

näidend, muistend.

Loetud raamatu tutvustamine ja

soovitamine. Vajaliku teose

otsimine kooli või kodukoha

raamatukogust autori või teema

järgi täiskasvanu abiga.

,vanasõna

suudab eristada erinevaid

tekstiliike :jutustust,

luuletust.näidendit,mõistatust

huvitub raamatutest ja on

lugenud eakohaseid

raamatuid



Keskkond ja

jätkusuutlik areng

(helid meie ümber,

meie ise heliallikana,

kuidas säästa kuulmist)

Tervis ja ohutus

(häälekasutus,

isteasend)

Elukestev õpe ja


(lugemine ja

kirjutamine eri

elukutsetesse

puutuvate rollidega

inimeseõpetus

informaatika

Töö raamatukogus või

arvuti kaasabil

Kirjutamine Kirjutamine

Suurte ja väikeste kirjatähtede

kordamine.

Kirjutamise tehnika

arendamine: ühtlane kirjarida,

õiged tähekujud ja seosed nii

kasutab kirjutades õigeid

väikeste ja suurte

kirjatähtede tähekujusid ja

seoseid;


on oluline tundma

õppida oma

kultuurikeskkonna

tavasid ja kogeda

sellega seonduvaid

kunstiõpetus

(tööde

illustreerimine;

piltide vaatlemine)

Muusika

(kirjutamise rütm,

Värvimisharjutused,

kirja eelharjutused

erinevate

materjalidega (näpud,

kriidid, pliiatsid)

väikestel kui ka suurtel

kirjatähtedel.

Näidise järgi kirjatöö

paigutamine vihiku lehele,

kirjapaberile; kuupäeva

kirjutamine

kirjutab tahvlilt või õpikust

ära;

täidab iseseisvalt

õpilaspäevikut ja kujundab

vihikut, paigutab näidise

järgi tööd vihikulehele, kirja

joonelisele lehele; varustab

töö kuupäevaga;

koostab õpetaja abiga kutse,

õnnitluse ja teate;




erinevad tavad ja

kombed.

Keskkond ja

jätkusuutlik areng

(paberi kasutamine

õppetöös)

paus)

loodusõpetus

(keskkond meie

ümber)

matemaatika

(paaris ja paaritu,

rühmitamine,

võrdlemine;

muinasjuttudes

leiduvate arvude

tundmine)

Raamatukogu külastus

info otsimise kohana

Kirjalik tekstiloome

Kutse, õnnitluse ja teate

koostamine õpetaja abiga.

Tekstilähedase ümberjutustuse

kirjutamine küsimuste ja

tugisõnade toel.

Loovtöö skeemi, kaardi toel;

fantaasialugu.

Jutu ülesehitus: alustus, sisu ja

koostab õpetaja abiga kutse,

õnnitluse ja teate;

kirjutab loovtöö ning

ümberjutustuse pildiseeria,

tugisõnade ja küsimuste abil;

teab jutu ülesehitust

Kodanikualgatus ja

ettevõtlikkus

Teabekeskkond


tundmaõppimine)

Elukestev õpe ja


(eluliste tekstide,

ajalehe või

Kunstiõpetus

(muinasjuttude

illustreerimine,

piltide

joonistamine jutu

järgi)

Loodusõpetus

Vaatlus, analüüs,

Loovtöö tegemine

lõpetus; jutule alguse ja lõpu

kirjutamine.

Oma kirjutatud teksti üle

kaaslasega arutlemine.



(keskkond meie

ümber;

mõistatustes

esinevate loomade

ja taimede

tundmine)

Õigekeelsus

Varasemale lisanduvalt

keeleteadmised:

täishäälikuühendi õigekiri,

suluta kaashääliku pikkus ja

õigekiri;

k, p, t s-i ja h kõrval;

i ja j silbis;

h sõna alguses.

Silbitamise ja poolitamise

üldpõhimõtted.

Lauseliik ja lõpumärk (jutustav

e väitlause, küsilause).

Koma kasutamine liitlauses

eristab häälikut, tähte, täis- ja

kaashäälikut, silpi, sõna,

lauset, täishäälikuühendit;

kirjutab õigesti sulghääliku

omasõnade algusesse ja

omandatus võõrsõnade

algusesse;

märgib kirjas õigesti

täishäälikuid;

teab peast võõrtähtedega

tähestikku;

alustab lauset suure

algustähega ja lõpetab punkti

või küsimärgiga;

Tehnoloogia ja

innovatsioon

Keskkond ja

jätkusuutlik areng

Elukestev õpe ja


loodusõpetus

(keskkond meie

ümber,

mõistatustes

esinevate loomade

ja taimede

tundmine;

liitsõnade

kasutamine)

kehaline kasvatus

(liigutuste

kaasategemine

liisusalmi

lugemisel;

liikumise

vajalikkus

tervisele;

Häälimismängud

Piltide kaasabil õigete

keelereeglite

harjutamine

Paaristöö, rühmatöö

kirjutamisel et, sest, aga, kuid

puhul.

Suur algustäht oma kooli ja

tuttavates kohanimedes.

Sõnade lõpu õigekiri –d (mida

teed?), -te (mida teete?), -sse

(kellesse? millesse?), -ga

(kellega? millega?), -ta

(kelleta? milleta?).

Ma, sa, ta, me, te, nad õigekiri.

Etteütlemise järgi kirjutamine

õpitud keelendite ulatuses (20-

25 sõna lihtlausetena).

kasutab suurt algustähte

inimeste ja loomade

nimedes, tuttavates

kohanimedes;

kirjutab õigesti sõna lõppu –

d (mida teed?), -te (mida

teete?), -sse (kellesse?

millesse?), -ga (kellega?

millega?), -ta (kelleta?

milleta?).

kirjutab etteütlemise järgi

õpitud keelendite ulatuses

sisult tuttavat teksti ja

kontrollib kirjutatut näidise

järgi (20-25 sõna

lihtlausena).

Teabekeskkond


iseenda

tundmaõppimine,

heade kommete



kes peab oluliseks

õiglust, ausust,


inimväärikust,



pidamist ning

demokraatlikku

osalemist ja

rahvuslikkust.)

puhkepausid

kirjutamise ajal;

käsk- ja

hüüdlaused)

Kunstiõpetus

(puhtus ja kord

töö vormistamisel;

illustreerimine)

Muusika (rütm

kirjutamisel)

Matemaatika

(liitsõnade

kasutamine)

Vaatlus, arutlus,

analüüs

võrdlus


Õppe-eesmärgid

1) kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimine ja järgimine;

2) positiivse suhtumise kujunemine koolis käimisesse ja õppimisesse;

3) õpiharjumuse ja -oskuste kujundamine ning püsivuse, iseseisvuse ja eesmärgistatud töö oskuste ning valikute tegemise oskuste arendamine;

4) eneseväljendusoskuse ja -julguse kujunemine;

5) põhiliste suhtlemis- ja koostööoskuste omandamine, sealhulgas üksteist toetavate ja väärtustavate suhete kujunemine õpilaste vahel;

6) õpiraskuste äratundmine ning tugisüsteemide ja õpiabi kasutamine

Õpitulemused


1) kuulab mõtestatult eakohast teksti, toimib saadud sõnumi või juhendite järgi.

2) väljendab end tuttavates suhtlusolukordades selgelt ja arusaadavalt: palub, küsib, selgitab, keeldub, vabandab, tänab; vastab küsimustele, kasutades

sobivalt täislauseid ning lühivastuseid.

3) avaldab arvamust kuuldu, vaadeldu ja loetu kohta.

4) annab küsimuste toel arusaadavalt edasi õppeteksti, lugemispala, pildiraamatu, filmi ja teatrietenduse sisu; koostab kuuldu/loetu põhjal

skeemi/kaardi.

5) jutustab loetust ja läbielatud sündmusest; jutustab pildiseeria, tugisõnade, märksõnaskeemi ja küsimuste toel; mõtleb jutule alguse ja lõpu.

6) leiab väljendamiseks lähedase ja vastandtähendusega sõnu.

7) esitab luuletust peast.

Lugemine

1) loeb nii häälega kui ka endamisi ladusalt ja teksti mõistes; mõistab lihtsat plaani, tabelit, diagrammi, kaarti.

2) töötab tekstiga eakohaste juhiste alusel.

3) loeb õpitud teksti ette õigesti, selgelt ja sobiva intonatsiooniga.

4) vastab suulistele ja lühikestele kirjalikele küsimustele loetu kohta.

5) tunneb ära jutustuse, luuletuse, näidendi, muinasjutu, mõistatuse, vanasõna, kirja.

6) on lugenud läbi vähemalt 4 eesti ja/või väliskirjaniku teost, kõneleb loetud raamatust.

Kirjutamine

1) kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja -seoseid, kirjutab loetava käekirjaga.

2) kirjutab tahvlilt ja õpikust õigesti ära; paigutab teksti korrektselt paberile, vormistab vihiku/õpilaspäeviku nõuetekohaselt.

3) valdab eesti häälikkirja aluseid ja õpitud keelendite õigekirja: eristab häälikut ja tähte, täis- ja kaashäälikut, häälikuühendit, silpi, sõna, lauset;

märgib kirjas häälikuid õigesti; eristab lühikesi, pikki ja ülipikki täis- ja suluta kaashäälikuid; kirjutab õigesti asesõnu.

4) märgib õpitud sõnades õigesti kaashäälikuühendit; kirjutab õigesti sulghääliku omandatud oma- ja võõrsõnade algusse; märgib kirjas õigesti käänd-

ja pöördsõnade õpitud lõppe ja tunnuseid

5) teab peast võõrtähtedega tähestikku, kasutab lihtsamat sõnastikku ja koostab lihtsaid loendeid tähestik- järjestuses.

6) kirjutab suure algustähega lause alguse, inimese- ja loomanimed ning õpitud kohanimed.

7) piiritleb lause ja paneb sellele sobiva lõpumärgi.

8) kirjutab etteütlemise järgi sisult tuttavat teksti ja kontrollib kirjutatut (30–40 sõna).

9) koostab kutse, õnnitluse, teate, e-kirja; kirjutab eakohase pikkusega loovtöid (k.a ümberjutustusi) küsimuste, tugisõnade, joonistuse, pildi,

pildiseeria, märksõnaskeemi või kava toel.

Kasutatav õppekirjandus 3.klassis

Kloren, A., Tungal, L. Eesti keele õpik 3.klassile. I osa. Avita, 2008.

Kloren, A., Tungal, L. Eesti keele õpik 3.klassile. II osa. Avita, 2008.

Kloren, A. Eesti keele töövihik 3. klassile. I osa. Avita, 2008.

Kloren, A. Eesti keele töövihik 3. klassile. II osa. Avita, 2008.

Kasutatav lisamaterjal:

Kloren, A. Eesti keele iseseisvad tööd 3. klassile. I osa. Avita, 2008.

Kloren, A. Eesti keele iseseisvad tööd 3. klassile. II osa. Avita, 2009.

Kloren, A. Eesti keele harjutusvara 3. klassile. I osa. Avita, 2008.

Kloren, A. Eesti keele harjutusvara 3. klassile. II osa. Avita, 2008.

Teema Õppesisu ja

-tegevused


Suuline

keelekasutus

Kuulamine

Hääliku pikkuste

eristamine, põhirõhk

sulghääliku pikkusel.

Pikema suulise juhendi

meeldejätmine ja selle

järgi toimimine.

Kaaslase ja õpetaja

juhtnööride kuulamine,

nende järgi toimimine.

Ettelugemise kuulamine.

Kaaslase ettelugemise

hindamine ühe aspekti

kaupa (õigsus, pausid ja

intonatsioon mõtte

toetajana). Kuuldu ning

nähtu kommenteerimine.

Fakti ja fantaasia

eristab erinevaid

sulghäälikute pikkusi;

kuulab mõtestatult

eakohast teksti,

toimib saadud sõnumi

või juhendite järgi;

oskab kommenteerida

kaaslaste

lugemisvilumust,

intonatsiooni.

Elukestev õpe ja

karjääriplaneerimine.

lugemine ja õppimisvilumus;

koostööoskuse

arendamine;arendada julgust

oma arvamuse avaldamiseks ja

probleemide lahendamiseks;

loomingulise väljendusoskuse

arendamine.)


iseenda tundmaõppimine, heade

kommete omandamine ja sellise

isiksuse kujundamine, kes peab

oluliseks õiglust, ausust,


inimväärikust, lugupidamist

enda ja teiste vastu, lubaduste

pidamist ning demokraatlikku

osalemist ja rahvuslikkus

Muusika (lugemise

rütm)

Loodusõpetus

(aastaajad, jutud

loodusest)

Matemaatika

(tekstülesannete

lahendamine)

draamakunst

(kuuldud muinasjutu

või lühijutu

lavastamine)

Kuulamine, juhtnööride

järgi toimimine

mälutreenimismängud

Kaaslase kuulamine

Frontaalne töö tekstiga

Mõiste või ideekaardi

koostamine

eristamine. Õpetaja

etteloetud ainetekstist

oluliste mõistete

leidmine ning lihtsa

skeemi koostamine.

Kuuldu (muinasjutt,

lühijutt lapse elust,

proosa-, luule ja

ainetekst), nähtu

(lavastus, film) sisu

ümberjutustamine.

Dialoogi jälgimine,

hinnangud tegelastele ja

nende ütlustele.

Oskab leida õpetaja

poolt etteloetud

tekstist olulisi

mõisteid ja koostada

loetu põhjal ka

skeeme

oskab kommenteerida

kuuldut ning nähtut

Teabekeskkond

(õpilane õpib mõistma temale

suunatud teadete

suhtluseesmärki ning eristama

olulisi teateid ebaolulistest.

Samuti harjub õpilane mõistma,

millised seaduspärasused

kehtivad privaatses ja millised

avalikus ruumis, sealhulgas

internetis.

ohutute käitumisviiside

kujundamisele. Õpilases

kujuneb füüsilist, vaimset,

emotsionaalset ja sotsiaalset

tervist väärtustav hoiak. Selles

vanuses on tähtis, et õpilane

mõistaks ohu olemust ja selle

tekkepõhjusi oma igapäevases

keskkonnas ning omandaks

oskused käituda ohutult ja

turvaliselt. Oluline on õige

töörežiimi kujunemine:

häälekasutus, isteasend, töö- ja

matemaatika

inimeseõpetus

informaatika

draamaõpetus

Rollimängud,

kaasamängimisteater

Lausete kasvatamise

mäng

Vestlus

Suuline jutustus

rollimängud

puhkeaja jaotus, töö

planeerimine.)t.)

Kõnelemine

Hääldus- ja

intonatsiooniharjutused.

Selge häälduse jälgimine

teksti esitades.

Kõne eri nüansside

(tempo, hääletugevuse,

intonatsiooni)

esiletoomine

dramatiseeringus jm

esituses. Sobivate

kõnetuste (palumine,

küsimine, keeldumine,

vabandamine, tänamine)

valik suhtlemisel.

Suuline selgitus,

kõnetus- ja

viisakusväljendid,

väljendab end

tuttavates

suhtlusolukordades

selgelt ja

arusaadavalt: palub,

küsib, selgitab,

keeldub, vabandab,

tänab;

vastab küsimustele,

kasutades sobivalt

täislauseid ning

Keskkond ja jätkusuutlik areng

(helide maailm meie ümber,

kuidas suudame säästa

kuulmist)

Tervis ja ohutus (häälekasutus,

isteasend; suhtlemisoskuse

arendamine ja emotsionaalsete


positiivseid elamusi toovas

tegevuses võimaldab ennetada


tervisekahjustusi)

Elukestev õpe ja karjääri-

planeerimine.

(Funktsionaalne lugemine ja

õppimisvilumus;koostööoskuse

arendamine; arendada julgust



Muusika (helid meie

ümber; meie ise

helide kandjana)

Kehaline kasvatus

(liikumismängud

puhkepausidena)

Matemaatika

(vastandtähendusega

sõnad: ülal-all,

paremal-vasakul,

suur-väike)

Võõrkeel- inimene,

pere, kodu- sõnavara,

lauseõpetus.

Vestlus; iseseisev töö,

Rollimängud,

dramatiseering

Vestlus

eriolukordades(vestlus

tundmatuga,telefoniga

teietamine ja sinatamine.

Kõnelemine eri

olukordades: vestlus

tundmatuga, sh

telefonitsi, klassi/kooli

esindamine, võistkonda

kutsumine,

koostegevusest

loobumine jms.

Sõnavara arendamine:

sõnatähenduse

selgitamine ja

täpsustamine, aktiivse

sõnavara laiendamine,

lähedase ja

vastandtähendusega sõna

leidmine.

Eri teemadel vestlemine

sõnavara rikastamiseks,

arutamine paaris ja

lühivastuseid;

avaldab arvamust

kuuldu, vaadeldu ja

loetu kohta.

annab küsimuste toel

arusaadavalt edasi

õppeteksti,

lugemispala,

pildiraamatu, filmi ja

teatrietenduse sisu;

koostab kuuldu/loetu

põhjal skeemi/kaardi.

jutustab loetust ja

läbielatud


arendamine)

Teabekeskond


suunatud teadete







internetis. Läbiva teema

rõhuasetused toetavad I

kooliastmes inimeseõpetuse,

emakeele ning teiste õppeainete

kaudu toimuvat

suhtlemisoskuste kujundamist.

Õpilase eakohast

meediakasutust arvestades

pööratakse rohkem tähelepanu

visuaalsele meediale ning

visuaalse teksti analüüsile

Matemaatika-

teemakohased

tekstülesanded

Loodusõpetus-

inimese keha, areng,

tervis

Võõrkeeled

Inimeseõpetus

rääkimine, kooli

esindamine jne)

Pildi vaatlemine ja

loovjutu koostamine

Sõnastiku kasutamine

Vestlus

Oma arvamuse

avaldamine ja

nõustumise või

mittenõustumise

väljendamine

väikeses rühmas. Oma

arvamuse avaldamine,

nõustumine ja

mittenõustumine, ühiste

seisukohtade otsimine,

kaaslase arvamuse

küsimine.

Mõtete väljendamine

terviklausetena ja sobiva

sõnastusega (sõnavalik,

mõtte lõpuleviimine).

Küsimuste

moodustamine ja

esitamine ning neile

vastamine.

Jutustamine kuuldu,

nähtu, läbielatu, loetu,

pildi, pildiseeria ja

etteantud teema põhjal;

aheljutustamine.

sündmusest;

jutustab pildiseeria,

tugisõnade,

märksõnaskeemi ja

küsimuste toel;

mõtleb jutule alguse

ja lõpu;

leiab väljendamiseks

lähedase ja

vastandtähendusega

sõnu;

avaldab oma arvamust

loetu kohta

väljendab oma

mõtteid

terviklausetena

Kodanikualgatus ja

ettevõtlikkus (oma klassi, kooli

ja paikkonna ühiselus

osalemisega seotud suuline

suhtlus ja tekstide lugemine

ning kirjutamine)

Teabekeskkond


suunatud teadete







internetis.

Inimeseõpetus

Loodusõpetus

Matemaatika

inimeseõpetus

Lausete kasvatamise

mäng

Aheljutustamine

Vaatlus ja nähtu

kirjeldamine

Tabelite ja skeemide

vaatlus ja nähtu

kirjeldamine

Rollimängud erinevate

meeleolude

Edasiandmiseks

aheljutustamine

Sündmuste, isiku,

looma, eseme jm

kirjeldamine tugisõnade,

skeemi ning tabeli abil.

Eneseväljendus

dramatiseeringus ja

rollimängus erisuguste

meeleolude

väljendamiseks. Tuttava

luuletuse ja dialoogi

ilmekas (mõtestatud)

esitamine. Nii enese kui

ka teiste tööde tunnustav

kommenteerimine

õpetaja juhiste alusel.

oskab esitada

küsimusi loetu või

kuuldu kohta ja ka ise

kaaslaste küsimustele

vastata

kirjeldab

isikut,looma, eset jm

tugisõnade, skeemi

ning tabeli abil

osaleb aktiivselt

dramatiseeringus ja

rollimängus

erisuguste meeleolude

väljendamisek

esitab luuletust peast;

Elukestev õpe ja karjääri-

planeerimine.

(funktsionaalne lugemine ja






arendamine)










osalemist ja rahvuslikkust.)

Loodusõpetus

ajalugu

draamaõpetus

inimeseõpetus

Lugemine Lugemine Väärtused ja kõlblus(


kunstiõpetus

(erinevad

Lugemine ja vaatlus;

Raamatu/teksti üldine

vaatlus: teksti paigutus,

sisukord, õppeülesannete

esitus. Teksti ülesehitus:

pealkiri, teksti osad

(lõigud, loo alustus, sisu,

lõpetus).

Lugemistehnika

arendamine õpetaja

juhendite järgi (õige

hääldus, ladusus, pausid,

intonatsioon, tempo;

oma lugemisvea

parandamine, kui sellele

tähelepanu juhitakse).

Ladus ja

automatiseerunud

lugemine. Oma ja

kaaslase lugemistehnika

hindamine õpetaja

juhiste alusel. Oma ja

loeb nii häälega kui

ka endamisi ladusalt

teksti mõistes;

mõistab lihtsat plaani,

tabelit, diagrammi,

kaarti;

töötab tekstiga

eakohaste juhiste

alusel;

loeb õpitud teksti ette

õigesti, selgelt ja

sobiva

intonatsiooniga;

vastab suulistele ja

lühikestele kirjalikele








osalemist ja rahvuslikkust

Teabekeskkond


suunatud teadete







internetis.




kujundamise viisid;

illustratsioonide

vaatlus)

matemaatika

(skeemide, tabelite

jne lugemine; mõisted

ülal, all, vasakul,

paremal; juttudes

esinevate arvude

tundmine,

loendamine,

rühmitamine,

võrdlemine)

mõistekaartide või

ideekaartide

koostamine;

lugemispala

kavastamine

Lugemisel erinevate

intonatsioonide

kasutamine

Paaristöö ( kaaslase

lugemistehnika

hindamine õpetaja

juhiste alusel)

Käekirjalise teksti

lugemine tahvlilt

õpetaja käekirjalise

teksti lugemine

klassitahvlilt ja vihikust.

Jutustava ja kirjeldava

teksti ning tarbe- ja

teabeteksti

(õpilaspäeviku, kutse,

õnnitluse, saatekava,

tööjuhendi, raamatu

sisukorra, sõnastiku,

teate, eeskirja, retsepti,

õpikuteksti, teatmeteose

teksti, ajalehe- ja ajakirja

ning muu meediateksti)

lugemine. Üksikute

tingmärkide

(õppekirjanduse

tingmärgid,

liiklusmärgid jms),

skeemide, kaartide ja

tabelite lugemine

õppekirjanduses,

lasteraamatutes ning

küsimustele loetu

kohta;

tunneb ära jutustuse,

luuletuse, näidendi,

muinasjutu,

mõistatuse, vanasõna,

kirja;

on lugenud läbi

vähemalt 4 eesti

ja/või väliskirjaniku

teost, kõneleb loetud

raamatust.












planeerimine.)

Elukestev õpe ja karjääri -

planeerimine.







arendamine)

Muusika (lugemise

rütm, helilisus

lugemisel, tempo ja

rütm lugemisel)

Loodusõpetus

(looduspiltide

kirjeldused, keskkond

meie ümber)

Kaartide ja tabelite

lugemine

õppekirjanduses


pealkirja, piltide ja

üksiksõnade järgi

lasteajakirjanduses.

Sõna, lause ning teksti

sisu mõistmine. Tekstis

küsimuse, palve, käsu ja

keelu äratundmine.


pealkirja, piltide ja

üksiksõnade järgi.

Töö tekstiga:

tekstist õpitavate

keelendite,

sünonüümide, otsese ja

ülekantud tähendusega

sõnade leidmine. Õpiku

sõnastiku iseseisev

kasutamine. Teksti

jaotamine osadeks ning

tekstiosade

pealkirjastamine.

Loetava kohta kava,

skeemi, kaardi

koostamine. Loetu

Tunneb ära

küsimuse,palve, käsu

ja keelu

Oskab leida

õpitavatele

sünonüümidele

tähenduse

Kasutab iseseisvalt

õpiku sõnastikku

Oskab tekstiosadele

leida pealkirju

Oskab loetava kohta

koostada kava,

Tervis ja ohutus (häälekasutus,

isteasend; suhtlemisoskuse

arendamine ja emotsionaalsete


positiivseid elamusi toovas

tegevuses võimaldab ennetada


tervisekahjustusi)


planeerimine.







arendamine)

Inimeseõpetus

Loodusõpetus

Matemaatika

Ajalugu

Inimeseõpetus

Õppekäik tänavale ja

tutvumine meid

ümbritsevate skeemide,

kaartide,

liiklusmärkidega

Frontaalne töö

Sõnastiku iseseisev

kasutamine

Kavastamine ja kava

kasutamine jutustamisel

Küsimuste koostamine

ja esitamine kaaslastele


mõtlemine

põhjal teemakohastele

küsimustele vastamine.


mõtlemine. Teksti teema

ja peamõtte sõnastamine,

tegelaste

iseloomustamine.

Jutustavate luuletuste ja

proosateksti mõtestatud

esitamine. Riimuvate

sõnade leidmine.

Kahekõne lugemine,

intonatsiooni ja tempo

valik saatelause alusel

ning partnereid

arvestades. Loetud

raamatust jutustamine,

loetule emotsionaalse

hinnangu andmine ja

raamatust

lühikokkuvõtte

tegemine. Vajaliku

teemakohastele

küsimustele vastata

Oskab sõnastada

teema peamõtte,

tegelasi

iseloomustada

loeb õige

intonatsiooni ja

tempoga kahekõnesid

arvestades ka partnerit

oskab anda

emotsionaalse

hinnangu loetud

raamatule ja teeb

vajadusel ka loetust


on oluline tundma õppida oma

kultuurikeskkonna tavasid ja

kogeda sellega seonduvaid

emotsioone. Õpilane saab teada,

et teatud kultuurile on omased

erinevad tavad ja kombed.


planeerimine.







arendamine)

Teabekeskkond


suunatud teadete

Loodusõpetus

Inimeseõpetus

Draamaõpetus

Inimeseõpetus

Dialoogi esitamine

kaaslastele

dialoogide iseseisev

koostamine

Oma loetud kirjanduse

tutvustamine teistele ja

kaaslaste õhutamine

lugemisele

Vaatlus

Aheljutustamine

Frontaalne töö tekstiga

Loovtöö tegemine

Mõistatuste koostamine

ja äraarvamine

Rollimängud

Vanasõnade

lahtimõtestamine

raamatu leidmine

iseseisvalt. Tekstiliikide

eristamine: muinasjutt,

mõistatus, vanasõna,

luuletus, jutustus,

näidend, kiri. Kirjandus:

folkloorne lastelaul,

liisusalm, jutustus,

muinasjutt, muistend,

luuletus, kahekõne,

näidend, sõnamänguline

tekst, piltjutt, mõistatus,

vanasõna

lühikokkuvõtte

eristab erinevaid

tekstiliike:

muinasjutt,mõistatus,

vanasõna, luuletus,

jutustus jne







internetis.

Ajalugu

Rahvakunst

draamaõpetus

Kaaslaste lugemise

jälgimine ja analüüs

Eri liiki tekstide

lugemine ja arutlmine

erinevuste üle

Kirjutamine Kirjutamine Kirjutamine

Kirjutamise tehnika

süvendamine, oma

loetava käekirja

kujundamine,

kirjutamise kiiruse

arendamine.

Kirjutamisvilumuse

saavutamine (õiged

tähekujud ja

kasutab kirjutades

õigeid tähekujusid ja

seoseid, kirjutab

loetava käekirjaga.

kirjutab valikuliselt

vastavalt ülesandele

tähti, silpe, sõnu,


planeerimine.

(õppimisvilumus;koostööoskuse





arendamine)

Kunstiõpetus

Kehaline kasvatus

Kirjutamisvõistluste

organiseerimine,

analüüs

proportsioonid, loetav

käekiri, ühtlane

kirjarida, kirjatöö

nõuetekohane välimus,

töö vormistamine).

Teksti ärakiri tahvlilt ja

õpikust. Kirjutatu

kontrollimine õpiku ja

sõnastiku järgi. Oma

kirjavea parandamine.

Etteütlemise järgi

kirjutamine. Tahvlile,

vihikusse ja

õpilaspäevikusse

kirjutamine. Tarbeteksti

kirjutamine näidise järgi:

kutse, ümbrik.

Õigekiri

Tähestiku järjekord.

Täis- ja

kaashäälikuühendi

õigekiri. Täis- ja suluta

kaashääliku pikkuse

lauseid.

koostab lühikesi

tekste küsimuste,

sõnade ja piltide

alusel eelneva

ettevalmistusega.

Leiab vigu ja

parandab need.

Kirjutab valikuliselt

vastavalt ülesandele

tähti, silpe, sõnu,

lauseid. Koostab

Teabekeskkond


suunatud teadete







internetis.














Muusikaõpetus

Inimeseõpetus

Loodusõpetus

Inimeseõpetus

Tabeltekstide täitmine

Paaristöö

Rühmatöö

Analüüs

Vestlus

Tarbetekstide

kirjutamine näidise

järgi

Sõnade mõistatamise

mängud

Lünkade täitmine

kordamine, sulghääliku

pikkuse eristamine ja

õigekiri. k, p, t s-i ja h

kõrval. i ja j õigekiri (v.a

võõrsõnades ja

tegijanimedes). h sõna

alguses. Sulghäälik oma-

ja võõrsõnade alguses.

Suur algustäht lause

alguses, inimese- ja

loomanimedes,

tuntumates

kohanimedes. Väike

algustäht õppeainete,

kuude, nädalapäevade,

ilmakaarte nimetustes.

Poolitamise harjutamine.

Liitsõna.

Nimi-, omadus- ja

tegusõna. Ainsus ja

mitmus. Sõnavormide

moodustamine

küsimuste alusel.

lühikesi tekste

küsimuste, sõnade ja

piltide alusel eelneva

ettevalmistusega.

Leiab vigu ja

parandab need.

*Kirjutab tahvlilt ja

õpikust õigesti ära;

paigutab teksti

korrektselt paberile,

vormistab

vihiku/õpilaspäeviku

nõuetekohaselt.


planeerimine.)

Teabekeskkond


suunatud teadete







internetis.

Tervis ja ohutus(

pannakse rõhk tervislike ja





Loodusõpetus

Matemaatika

Inimeseõpetus

Ajalugu

Kunstiõpetus

Kehaline kasvatus

Harjutused õigekirjale

Mängud võõrsõnade

omandamiseks

Kaaslaste nimede

kirjutamise võistlused,

Mängud nimedega

Mitmuse nimetava ning

sse-lõpulise sisseütleva,

kaasaütleva ja

ilmaütleva käände lõpu

õigekirjutus. Olevik ja

minevik. Pöördelõppude

õigekirjutus. Erandliku

õigekirjaga ase- ja

küsisõnad (ma, sa, ta,

me, te, nad, kes, kas,

kus).

Väit- (jutustav), küsi- ja

hüüdlause. Lause

lõpumärgid. Koma

kasutamine loetelus; et,

sest, vaid, kuid, aga, siis,

kui puhul; sidesõnad,

mis koma ei nõua.

Etteütlemise järgi

kirjutamine õpitud

keelendite ulatuses (30–

40 sõna). Oma kirjavea

iseseisev leidmine.

*Valdab eesti

häälikkirja aluseid ja

õpitud keelendite

õigekirja: eristab

häälikut ja tähte, täis-

ja kaashäälikut,

häälikuühendit, silpi,

sõna, lauset; märgib

kirjas häälikuid

õigesti; eristab

lühikesi, pikki ja

ülipikki täis- ja suluta

kaashäälikuid;

kirjutab õigesti

asesõnu.

*Märgib õpitud

sõnades õigesti

kaashäälikuühendit;

kirjutab õigesti











planeerimine.)

Teabekeskkond


suunatud teadete







internetis.

Muusikaõpetus

Inimeseõpetus

Loodusõpetus

Inimeseõpetus

Võistlus õigekirjale

Paaristöö

Rühmatöö

Lünktekstide täitmine

Kaasamängimisteater

Paaristöö harjutava

etteütlusega

Sõnavara: lähedase ja

vastandtähendusega

sõna. Sõna ja tema

vormide õigekirja ning

tähenduse omandamine

ja täpsustamine.

Tekstiloome

Lausete laiendamine ja

sidumine tekstiks.

Tarbeteksti

(ajaleheartikli, teate,

nimekirja jne)

kirjapanek.

Ümberjutustuse

kirjutamine tugisõnade,

skeemi, kaardi või kava

toel.


(vabajutt, jutt pildi,

pildiseeria, küsimuste,

skeemi, kaardi või kava

toel, fantaasialugu). Jutu

sulghääliku

omandatud oma- ja

võõrsõnade algusse;

märgib kirjas õigesti

käänd- ja

pöördsõnade õpitud

lõppe ja tunnuseid

Teab peast

võõrtähtedega

tähestikku, kasutab

lihtsamat sõnastikku

ja koostab lihtsaid

loendeid tähestik-

järjestuses.

*Kirjutab suure

algustähega lause

alguse, inimese- ja

loomanimed ning

õpitud kohanimed.

*Piiritleb lause ja

paneb sellele sobiva

lõpumärgi.

*Kirjutab etteütlemise


planeerimine.

(õppimisvilumus;koostööoskuse





arendamine)

Tervis ja ohutus(

pannakse rõhk tervislike ja





Loodusõpetus

Matemaatika

Inimeseõpetus

Ajalugu

Kunstiõpetus

Paaristöö

Paaristöö

Rühmatöö


Mängud nimedga

Sõnakasvatamismängud

Liikumismängud

ülesehitus: alustus, sisu,

lõpetus.

Sündmusest ja loomast

kirjutamine.

Jutule alguse ja lõpu

kirjutamine.

Kirja kirjutamine.

Omakirjutatud teksti üle

kaaslasega arutamine.

järgi sisult tuttavat

teksti ja kontrollib

kirjutatut (30–40 sõn

Arendada julgust oma

arvamuse

avaldamiseks ja

probleemide

lahendamiseks.

Loomingulise

väljendusoskuse

arendamine.

pildiseeria,

märksõnaskeemi või

kava toel.











planeerimine.)

Loodusõpetus

Inimeseõpetus

draamaõpetus

keelereeglite

omandamiseks

Erinevad mõttemängud

Rollimängud

Intonatsiooniharjutused

erinevate

lõpumärkidega

loovtööd

VENE KEEL I KOOLIASTMES Õpitulemused I kooliastmes I kooliastme (3. klassi) lõpetaja: 1) oskab kuulmise järgi eristada häälikut, silpi, foneetilist sõna ja lauset; 2) jutustab teksti ümber detailselt või lühidalt lihtsa plaani järgi, küsimustele vastates ja märksõnade varal; 3) oskab määrata kuuldud teksti teemat ja põhiideed; 4) kommenteerib õpiülesannete täitmist ning arutab neid rühma- ja paaristööna; 5) loeb tekste selgelt, mõtestatult, ilmekalt, vigadeta ja õige intonatsiooniga ning vastavuses vene kirjakeele hääldusnormidega; 6) loeb iseseisvalt ülesandeid ja juhendeid ning täidab neid; 7) kirjutab kalligraafiliselt ümber trüki- ja käsikirjalist teksti; 8) kirjutab etteütlust, milles esinevad õpitud ortogrammid ja punktogrammid; 9) koostab ning kirjutab lihtsaid jutustavaid ja kirjeldavaid tekste. Kuulamine 3. klassi lõpetaja: 1) määrab sõna häälikulise koostise, eristab täis- ja kaashäälikuid ning palataliseeritud ja palataliseerimata kaashäälikuid; 2) määrab foneetiliste sõnade piirid, liigendab sõna silpideks; 3) liigitab lauseid suhtluseesmärgi (väit-, küsi- ja käsklaused) ning tundevärvingu (hüüd- ja mittehüüdlaused) põhjal; 4) eristab kõnevorme (dialoog, monoloog), kõnetüüpe (kirjeldus, jutustus, arutlus) ning žanre (luuletus, jutustus, muinasjutt); 5) määrab audioteksti teema ja peamise mõtte; 6) saab aru õpetaja suulistest juhistest. Suuline kõne 3. klassi lõpetaja: 1) hääldab õigesti ja selgelt häälikuid ning häälikuühendeid sõnades; 2) koostab ning hääldab õige intonatsiooniga väit-, küsi- ja käsklauseid; 3) arendab vestlust oma elus juhtunust, loetust ja nähtust; 4) koostab lihtsaid jutustavaid ja kirjeldavaid ning ka arutlevaid tekste; 5) loeb peast luule- ja proosatekste. Lugemine 3. klassi lõpetaja: 1) täidab ülesandeid, kus tuleb valikuliselt lugeda sõnu, sõnaühendeid, lauseid, tekstikatkeid; 2) loeb iseseisvalt mitmes žanris tekste ning saab neist aru;

3) loeb tabeleid, diagramme, skeeme ja tingtähiseid paberilt ning arvutist. Kirjutamine 3. klassi lõpetaja: 1) kirjutab vajaliku info vihikusse, päevikusse ja tahvlile ning vormistab selle korrektselt; 2) tähistab kaashäälikute palatalisatsiooni kirjas õigesti (tähtede и, е, ё, ю, я ja ь abil); 3) vormistab grammatikaülesanded õigesti; 4) kirjutab ümberjutustusi plaani ja märksõnade järgi, etteütlusi ning lihtsaid kirjandeid; 5) oskab oma kirjalikke töid parandada. Pädevused 3. klassi lõpetaja:

• peab lugu oma perekonnast, klassist ja koolist; • on viisakas, täidab lubadusi; teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada; • tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest, oskab õppida üksi ning koos teistega, paaris ja rühmas, oskab jaotada aega õppimise,

harrastustegevuse, koduste kohustuste ning puhkamise vahel; • teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse lugupidavalt; • oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites mõtestada; oskab koostada päevakava ja seda järgida; • suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid, termineid, tegelasi, tegevusi, sündmusi ning nende aega ja kohta)

ning seda suuliselt ja kirjalikult esitada; • käitub loodust hoidvalt; • oskab lihtsat plaani, tabelit lugeda; • oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid; • austab oma kodupaika, kodumaad; • oskab ilu märgata ja hinnata; hindab loovust ning tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest; • hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest ning tahab olla terve.

Väärtuspädevused: rahvuskalender, rahvuslikud sümbolid, kodumaa ilu, perekond ja sõbrad. Sotsiaalse pädevuse kujundamine on eetiliste väärtuspädevuste kujundamise kõrval olnud ja on ka praegu vene keele õpetamise üks olulisemaid eesmärke, mistõttu sotsiaalseid pädevusi puudutavaid teemasid ei ole selles kooliastmes vajalik eraldi esile tuua. Väärtus- ja sotsiaalsete pädevuste kujundamine individuaalse, paaris- ja rühmatöö kaudu. Seda kujundatakse järgmiste ürituste abil: ainenädalad, aktused, aulatunnid, etluskonkursid, projektipäevad, laadad, teemapäevad. Enesemääratlus- ja ettevõtlikkuspädevust kujundatakse järgmiste tegevuste abil: igapäevaelust lähtuvate eakohaste probleemide arutelu, meedia- ja kirjandustekstide põhjal koostatud erinevate ülesannete lahendamine, projektides osalemine, laadad, asutuste ja ettevõtete külastamine, ainenädalad.

Õpipädevusi kujundatakse järgmiste tegevuste abil: eri allikatest teabe otsimine ja kasutamine, eri liiki tekstide lugemine, kuulamine, koostamine, ainepäevad, olümpiaadid, konkursid. Matemaatikapädevust kujundatakse: skeemide, tabelite, jooniste lugemisülesanded, ristsõnade, sõnamänguliste ülesannete lahendamine, matemaatiliste loovtööde kirjutamine.

Lõiming teiste ainetega Vene keele ainetundides arendavad õpilased oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust ning suhtlusoskust, õpivad lugema ja mõistma eri liiki tekste, sh teabe- ja tarbetekste, arendavad kirjandustekste lugedes oma sõnavara ning avardavad maailmapilti; õpivad kirjutama eri tüüpi tekste; õpivad koostama eakohast referaati, kasutama sõnaraamatut. Kõiki neid oskusi vajavad õpilased ka teistes ainetundides. Võõrkeelt õppides on toeks emakeeletundides omandatud keelemõisted ja võõrsõnad. Erinevate välisautorite tekste lugedes tekib huvi teiste maade ja kultuuride kohta. Matemaatika õppetekstide ja tekstülesannete mõistmist soodustab vene keele tundides arendatav lugemisoskus. Arvsõnade õigekirja õppimine toetab korrektse matemaatilise kirjaoskuse omandamist. Hea lugemisoskus ja töö tekstidega soodustab loodusainetest arusaamist ja nende omandamist. Loodusalased tekstid vene keele õppekirjanduses ning loetavas ilukirjanduses aitavad loodust tundma õppida ja väärtustada. Loodusainetes omandatud sõnavara ning teadmised soodustavad omakorda kirjandusteoste looduskirjelduste mõistmist, kujutluspiltide teket ja emotsionaalset mõju lugejale. Sotsiaalainete õpet toetab ilukirjandusteoste lugemine ja analüüs. Kirjandustekste valides ja käsitledes peetakse silmas ühiskonnaelus olulisi valdkondi: väärtused ja kõlblus; suhted kodus ja koolis; rahvuskultuur ja kultuuriline mitmekesisus; kodanikuühiskond ja rahvussuhted. Lugemispala ja illustratsioonide analüüs aitab mõista kunsti olemust ja rolli ning arendab loovust. Vene keele ja muusikaõpetuse ühisosa on (rahva)laul, selle tekst ja esitamine.

Läbivad teemad Läbiva teema käsitlemine „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” I kooliastmes aitab õpilasel kujundada positiivset hoiakut õppimisse ning toetab esmaste õpioskuste omandamist. Läbivat teemat käsitletakse kolme osana: enese tundmaõppimine, õppimisvõimaluste ja töömaailma tundmaõppimine, planeerimine ja otsustamine. Mänguliste tegevuste abil aidatakse õpilasel kujundada ning õppida tundma ennast ja lähiümbruse töömaailma, tuginedes õpilase kogemustele igapäevaelust. Õpilasele tutvustatakse erinevaid tegevusalasid ja ameteid, nende olulisust ning omavahelisi seoseid. Toetavad tegevused: eluliste tekstide, ajalehe- ja veebiuudiste lugemine, erinevate ametitega tutvumine, ametimeeste kutsumine kooli, asutuste külastamine, õpilaskonverents ja töötoad, laadad, ekskursioonidel ja õppepäevadel käimine, muuseumitunnid, näidendid ja rollimängud. Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ käsitlemine I kooliastmes tugineb õpilase kogemustele, igapäevaelu nähtustele ning looduse vahetule kogemisele. Õppe ja kasvatuse kaudu taotletakse õpilase keskkonnataju kujunemist, pööratakse tähelepanu kodu- ja kooliümbruse keskkonnaküsimustele ja loodushoidliku mõtteviisi kujunemisele. Toetavad tegevused: keskkonnateemalised lugemis- ja kuulamisülesanded, säästliku mõtteviisi propageerimine õppepäevadel, osalemine projektides, konkursid, näitused ja teemapäevad, ekskursioonid. Läbiva teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ käsitlemisel I kooliastmes on oluline saada koostöökogemusi.

Toetavad tegevused: tutvustatakse õpilasele kodukandi ettevõtteid, noorteühinguid ja teisi vabatahtlikke organisatsioone või huvirühmi, kes korraldavad kogukonnas üldkasulikke tegevusi, milles õpilased saavad osaleda, talgupäevadel osalemine, vabatahtlik tegevus, ühisürituste korraldamine, kampaaniate kavandamine, reklaamide ja üleskutsete tegemine, plakatite kujundamine. Läbiva teema „Kultuuriline identiteet“ käsitlemisel I kooliastmes on oluline tundma õppida oma kultuurikeskkonna tavasid ja kogeda sellega seonduvaid emotsioone. Õpilane saab teada, et teatud kultuurile on omased erinevad tavad ja kombed. Toetavad tegevused: kodukoha kultuuritegelaste tundmaõppimine, kodulooliste materjalide kasutamine õppetöös, suulise pärimuse tundmaõppimine – lood kodukoha inimestest ja sündmustest, pereliikmete ja tuttavate kõneldu-talletatu tundmine (koolikroonika, perealbum), koolis õppivate eri keele- ja kultuuritaustaga õpilaste kogemuse rakendamine õppetöö rikastamiseks. Läbiva teema „Teabekeskkond“ käsitlemisel I kooliastmes on keskmes õpilase igapäevane teabekeskkond. Õpetaja abil ja kaaslaste toel harjutakse kirjeldama oma tegevust teabekeskkonnas. Õpilane õpib mõistma temale suunatud teadete suhtluseesmärki ning eristama olulisi teateid ebaolulistest. Samuti harjub õpilane mõistma, millised seaduspärasused kehtivad privaatses ja millised avalikus ruumis, sealhulgas internetis. Läbiva teema rõhuasetused toetavad I kooliastmes inimeseõpetuse, emakeele ning teiste õppeainete kaudu toimuvat suhtlemisoskuste kujundamist. Õpilase eakohast meediakasutust arvestades pööratakse rohkem tähelepanu visuaalsele meediale ning visuaalse teksti analüüsile. Toetavad tegevused: eakohaste infokanalite tundmaõppimine nii koolis kui ka ühiskonnas avaramalt (foorumid, veebiküljed, ajalehed-ajakirjad ja muu meedia), kooli/klassi ajalehe/ajakirja tegemine, ajalehtede-ajakirjade jt meediavahendite kasutamine õpetamise vahendina, kooli ja kohaliku raamatukogu, muuseumi jm kultuuriasutuste kui infoallikate tundmaõppimine. Läbiva teema „Tehnoloogia ja innovatsioon“ käsitlemisel I kooliastmes õpitakse tundma infotehnoloogia kasutamise põhivõtteid, vormistades arvutiga loovtöid, kasutades mängulisi arvutiprogramme. Arvuti- ja mobiili- jm tehnikaga tegeldes kogunevaid tehnilisi oskusi saab rakendada õppetöös tekstide koostamiseks ja lugemiseks, info otsimiseks, piltide tegemiseks jms. Toetavad tegevused: tehnoloogia rakendamine foto või video tegemisel, mudelite ja makettide meisterdamine, arvuti kasutamine õppetöös info otsimiseks. Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ käsitlemisel I kooliastmes pannakse rõhk tervislike ja ohutute käitumisviiside kujundamisele. Õpilases kujuneb füüsilist, vaimset, emotsionaalset ja sotsiaalset tervist väärtustav hoiak. Selles vanuses on tähtis, et õpilane mõistaks ohu olemust ja selle tekkepõhjusi oma igapäevases keskkonnas ning omandaks oskused käituda ohutult ja turvaliselt. Oluline on õige töörežiimi kujunemine: häälekasutus, isteasend, töö- ja puhkeaja jaotus, töö planeerimine. Toetavad tegevused: jutustused, arutelud, rühmatööd, demonstratsioonid, rolli- ja situatsioonimängud, tervise ja ohutusega seotud ametiasutuste külastamine, kooliõe ja –arsti külastamine ja nende abi kasutamine tundide läbiviimisel, tervislikule eluviisile ja ohutule käitumisele suunavate infomaterjalide koostamine, emotsionaalselt positiivseid elamusi loovad tegevused, mis aitavad ennetada konflikte ja seega ka tervisekahjustusi. Läbiva teema „Väärtused ja kõlblus“ käsitlemisel I kooliastmes on rõhk iseenda tundmaõppimisel, heade kommete omandamisel ja sellise isiksuse kujundamisel, kes peab oluliseks õiglust, ausust, hoolivust, sallivust, inimväärikust, lugupidamist enda ja teiste vastu, lubaduste pidamist ning demokraatlikku osalemist ja rahvuslikkust. Toetavad tegevused: töö jutustustega, rollimängud, arutelud ja õpetaja selgitused, mille vältel õpitakse oma kogemusi teadvustama, oma tegutsemise jälgimine ja reflekteerimine, koostööoskuste ja empaatiavõime arendamine erinevate tegevuste abil, positiivse eeskuju loomine, rahvaloomingu kasutamine positiivse maailmapildi kujundamisel.

Vene keele ainekava Rakvere Gümnaasiumi 1. klassis (vene õppekeelega) Õppe-ja kasvatuseesmärgid Õpilane: 1) mõistab vene keele olulisust vene kultuuri kandjana ja suhtlusvahendina kõigis tegevusvaldkondades ning suhtub lugupidavalt teiste rahvaste keeltesse ja kultuuridesse; 2) tajub vene keele oskust õpioskuste alusena ja oma identiteedi olulise osana ning kujuneb teadlikuks keelekasutajaks; 3) omandab põhiteadmised keelest ning oskab neid igapäevaelus ja õppetöös kasutada, järgides vene kirjakeele norme; 4) arendab keeleoskust kui eneseväljendus- ja suhtlusvahendit, arvestades väljakujunenud keelenorme, suhtlusolukorda ja -eesmärki; 5) õpib asjakohaselt kasutama erinevaid suhtluskanaleid, arendab oskust leida, kriitiliselt hinnata ning sihipäraselt kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet; 6) loeb ja kuulab mõtestatult eri tüüpi tekste ning koostab neid suuliselt ja kirjalikult; 7) arendab kriitilist mõtlemist, oskust oma arvamusi põhjendada ning suuliste ja kirjalike tekstide alusel iseseisvalt järeldusi teha; 8) kasutab sõnastikke (sh elektroonilisi), teatmeteoseid ning internetiallikaid, et täiendada oma vene keele teadmisi. Õpitulemused 1.klassi lõpetaja: 1) tunneb täishäälikuid ja kaashäälikuid, määrab häälikute palatalisatsiooni; 2) leiab sõnade ja lausete lõpud kuuldud tekstist ning tähistab need graafiliselt; 3) täidab kohusetundlikult õpetaja suulisi korraldusi; 4) hääldab selgelt kõiki häälikuid ja häälikuühendeid, suudab sõnu silbitada, tõstes esile rõhulise silbi; 5) kirjutab lühikese teksti etteantud teemal, piltide alusel; 6) jutustab ümber tekste ja vastab küsimustele vastavalt teksti sisule, koostab teksti kohta lauseid; 7) loeb lihtsaid tekste moonutamata ja tähti vahetamata, järgides õiget intonatsiooni; 8) oskab kirjutada väikseid ja suuri tähti ning neid õigesti sõnades kasutada; 9) kirjutab kalligraafiliselt ümber trüki- ja käsikirjalist teksti; 10) kirjutab etteütluse alusel sõnu, lühikesi lauseid ja õpitud ortogrammidega tekste: suur algustäht, pehmendus- ja tugevdusmärk, ЖИ / ШИ, ЧА / ЩА, ЧУ / ЩУ, sõnastiku sõnad; 11) nimetab häälikute ja tähtede arvu sõnades. Kuulamine 1) eristab häälikute asukohta sõnas; 2) eristab täis- ja kaashäälikuid; 3) määrab häälikute palatalisatsiooni; 4) määrab silpide arvu sõnas vastavalt täishäälikutele, leiab rõhulise silbi;

5) leiab sõnade ja lausete lõpud, näitab neid graafiliselt; 6) suhtub kohusetundlikult õpetaja antud korraldustesse; 7) oskab tähelepanelikult kuulata õpetaja esitatud lühikesi eakohaseid tekste; 8) mõistab kuuldud teksti tähendust. Suuline kõne 1) artikuleerib selgelt kõiki häälikuid ja häälikuühendeid; 2) hääldab sõnu silbiti ja ortoeepiliselt, hääldades valjult rõhulise silbi; 3) seletab leksikaalse sõna tähendust; 4) moodustab lihtsaid lauseid; 5) moodustab lühikese teksti etteantud teemal, piltide alusel; 6) jutustab teksti ümber loogilises järjestuses; 7) vastab küsimustele teksti sisu kohta; 8) koostab tekstile järje; 9) esitab küsimusi, kasutab viisakusväljendeid (tänan, palun jne); 10) loeb peast luuletust. Lugemine 1) tunneb kõiki trüki ja kirjatähti (suuri ja väikseid); 2) teab tähe ja hääliku vastavust, oskab neid õigesti kasutada; 3) loeb teksti ladusalt silpidega ja täissõnadega moonutamata ja vahetamata tähti; 4) lugemisel järgib õiget intonatsiooni, teeb pause; 5) loeb valikuliselt sõnu, lauseid; 6) loeb iseseisvalt lühikest teksti. Kirjutamine 1) valdab õigekirja reegleid; 2) oskab kirjutada väikseid ja suuri kirjatähti ja neid õigesti kasutada sõnades; 3) eraldab tekstis lause, lause – sõna; 4) kirjutab kalligraafiliselt ümber tahvlilt, õpikust ja vihikust käsi- ja trükikirjalist teksti järgides reegleid; 5) täidab grammatilisi ülesandeid tekstis (joonib alla, märgistab, tõmbab ringi ümber, värvib); 6) eristab ja kirjutab sõna (õpetaja abiga), vastates küsimustele Kes? Mis? Milline? Millised? Mida teeb? Mida tegi? (õpetaja abiga); 7) kirjutab etteütluse alusel sõnu, lühikesi lauseid, tekste õpitud ortogrammidega: suur algustäht, pehmendus- ja kõvendusmärk; ЖИ / ШИ, ЧА / ЩА, ЧУ / ЩУ, leksikaalsed sõnad; 8) kirjutab valikuliselt ülesande alusel tähti, silpe, sõnu, lauseid; 9) koostab ja kirjutab eelneva ettevalmistusega lühikesi tekste küsimuste, sõnade ja piltide alusel; 10) leiab vead ja parandab need.

Kasutatav õppekirjandus „Aabits“ O.Dželelei, A.Emets. Avita. „Vene keel 1.klassile“ V.Goretski, N.Parol, J.Sivenkova, Avita. Tallinn 2003. „Venekeelne sõna“ Lugemisõik 1.klassile. V.Goretski, A.Matsina, N.Parol. Koolibri. Tallinn 2003. Teema Õppesisu ja -tegevused Õpitulemused Läbivad teemad Lõimingud Projektid, metoodika Aabitsaeelne periood.

Sinu emakeel. Keel ja kõne. Keel kui suhtlusvahend. Kõne liigid. Häälikud ja tähed. Trükitähed ja kirjatähed. Tähestik. Sõnade silbitamine, rõhuasetus, rõhu funktsioon.

Määrab hääliku asukoha sõnas. Eristab täis- ja kaashäälikuid ning palatiseeritud ja palatiseerimata kaashäälikuid. Määrab silpide arvu sõnas vastavalt täishäälikute arvule, leiab rõhulise silbi.

„Tervis ja ohutus.“ Sotsiaalselt aktiivse, vastutustundliku, keskkonnasõbraliku ning tervist ja ohutust hindava kodaniku kasvatamine.

Loodusõpetus. Kunst ja käsitöö.

Mõistatused. Mängud „Sõnade lõpetamine“, „Segadus“. Töö piltidega – jutu koostamine piltide alusel. Töö mõistatuste ja vanasõnadega. Küsimustele vastamine. Muinasjutu jutustamine. Luulekatkendite päheõppimine. Uute sõnade tundmaõppimine. Täiendava infoga tutvumine: loomade keel ja inimkeele tekkimine. Töö mitmetähenduslike sõnadega (sõnade tähendus vastavalt rõhuasetusele). Täiendav info: sõnade rõhuasetus teistes keeltes.

Aabitsaperiood.

Sõna. Sugulussõnade mõistmine. Sõna, selle tähendus, tunnused ja funktsioon. Abisõnade mõistmine. Grammatilise koguse mõistmine (üks, mitu).

Määrab sõna ja lause lõpud kuuldud tekstis, tähistab need graafiliselt. Täidab kohusetundlikult õpetaja suuliseid korraldusi.

„Keskkond ja jätkusuutlik areng“. Tekstide analüüs antud teemal.

Loodusõpetus: aastaajad.

Mäng „Hea saak“. Töö piltidega. Sõnade silbitamine. Jutu koostamine piltide alusel. Lünkharjutus sõnadega, vastates küsimustele Kes? ja Mis? Töö mõistatustega. Sõnade grupeerimine tähenduse järgi. Töö nimedega. Tekstide võrdlus ja analüüs omadussõnadega ja

ilma. Omadussõnade tõlgendus. Iseseisev loomade kirjeldamine. Lünkharjutuse täitmine, vastates küsimustele Milline? Millised? Töö tunnusmärkidega, vastandtähendusega sõnad. Sõnade valik vastavalt tunnustele.

Aabitsajärgne periood

Väit-, küsi- ja hüüdlausetega tutvumine.

Oskab tähelepanelikult kuulata õpetaja esitatud lühikesi (eakohaseid) tekste. Mõistab kuuldud teksti sisu.

Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine

Loodusõpetus: töö piltidega aastaaegadest. Matemaatika: tööplaani koostamine ülesannete lahendamiseks.

Erinevate tekstide lugemine. Lausete koostamine etteantud sõnade alusel. Lünkharjutused. Lause lugemine erineva intonatsiooniga. Jutustava, küsi- ja hüüdlause eristamine. Täiendav info: punkt.

Aabitsajärgne periood

Tähed ja tähestik. Hääliku ja tähe vastavus. Hääliku tähendus kirjas. Suur algustäht lause alguses, inimese- ja loomanimedes; raamatute, ajakirjade ja filmide pealkirjades. Е,Ё,Ю,Я sõna alguses. ЧА,-ЩА,ЧУ-ЩУ, ЖИ-ШИ,ЧК,ЧН õigekiri. Pehmendus- ja kõvendusmärkide tähistamine. Poolitusreeglid. Heliliste ja helitute kaashäälikute õigekiri sõna lõpus ja helitute kaashäälikute õigekiri sõna keskel.

Tunneb õigekirja reegleid. Oskab kirjutada väikseid ja suuri kirjatähti ja neid õigesti sõnades kasutada. Eraldab sõnu lauseist. Kirjutab kalligraafiliselt tahvlilt, õpikust ja vihikust ümber käsi- ja trükikirjalist teksti järgides õigekirjareegleid. Täidab grammatilisi ülesandeid tekstis (joonib alla, tõmbab

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Funktsionaalne lugemine, õppimisvilumus.

Tööõpetus: sõnade koostamine pildiseeria alusel inimeste töödest erinevatel aastaaegadel kasutades tähti: Е,Ё,Ю,Я,ЧА,-ЩА,ЧУ-ЩУ, ЖИ-ШИ,ЧК ja ЧН.

Erinevate tekstide lugemine. Heliseva hääliku määramine. Uute sõnade tundmaõppimine täis- ja kaashäälikute vahetamise või lisamise teel. Sõnade asendamine tekstis teiste sõnadega, lähtudes teksti mõttelisusest. Tähemängud. Luuletuste päheõppimine. Teksti ümberjutustus. Sõnade valik, lähtudes ühest häälikust. Mõistatuse lahendamine. Töö sõnavaraga – taimede nimetused. Töö piltidega. Lünkade täitmine sõnadega. Töö katkendiga valmist „Luik, vähk ja havi“. Teksti või

ringi ümber, tähistab, värvib). Tunneb ära ning kirjutab üles sõnu (õpetaja abiga), vastates küsimustele Kes? Mis? Milline? Millised? Mida teeb? Mida tegi? Kirjutab etteütluse alusel sõnu, lühikesi lauseid, tekste õpitud ortogrammidega: suur algustäht, pehmendus- ja kõvendusmärgid, жи-ши, ча-ща, чу-щу, sõnavara.

lausesse mittesobivate sõnade äratundmine. Ristsõnamõistatuste lahendamine. Töö aastaaegadega teksti alusel. Töö vanasõnadega, mõistatustega ja kiirkõnega. Kevadkuude nimetamine. Lause moodustamine etteantud sõnaühendite abil. Luuletusest vale häälikutega sõnade leidmine, lugemine õigete häälikutega. Töö tekstidega – lugemine piltide asendamisel sõnadega. Tekstis ja lausetes häälikuühendiga ЖИ, ШИ sõnade äratundmine. Nimisõnadest omadussõnade moodustamine häälikuühendi ЧК, ЧН abil. Häälikuühendiga ЧК hellitussõnade näited. Häälikuühendiga ЧК, ЧН sõnade äratundmine tekstis ja lausetes. Muinasjutu katkendi alusel loo alguse ja lõpu jutustamine.

Aabitsajärgne periood (põhiperiood)

Lause lõpumärgid: punkt, küsimärk ja hüüumärk. Kiri. Õige pliiatsihoid ja kirjutamisasend kirjutamisel ja joonistamisel. Harjutused silmamõõdu arendamiseks, käte asend, käeline

Kirjutab valikuliselt vastavalt ülesandele tähti, silpe, sõnu, lauseid. Koostab lühikesi tekste küsimuste, sõnade ja piltide alusel

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Funktsionaalne lugemine, õppimisvilumus.

Kunst ja tööõpetus: lausete koostamine piltide alusel elukutsete kohta. Kehaline

Erinevate tekstide lugemine (kiri, luuletus, muinasjutu katkend jne). Töö „kevadise ja suvise“ sõnavaraga. Lünkharjutuse mõtestatud täitmine. Vigase teksti korrigeerimine. Lausete

tegevus. Temaatiliste piltide järgi jutustamine ja joonistamine. Harjutused audiovideomotoorika koordinatsiooniks.

eelneva ettevalmistusega. Leiab vigu ja parandab need.

kasvatus: õige kehaasend.

moodustamine etteantud teemal ja nende alusel teksti koostamine. Jutustuse koostamine teksti alusel. Teksti koostamine lindude ja loomade talvitumisest kasutades õpitud sõnu. Tutvumine täiendava informatsiooniga: tekst.

Kõneareng. Tekst.

Kõige olulisem tekstis. Pealkiri. Taandrida. Teksti liigid: jutustus, luuletus, vanasõna, kõnekäänd, mõistatus; nende erisus. Mõisted: autor, pealkiri, peategelane, sisukord, kunstnik. Kuulamine: Kuulmismälu treenimine ning kõnetöö, õige hingamine rääkimisel, õige hääletoon ja intonatsioon. Sõnade häälduse treening vastavalt ortoeepia normidele ja rõhuasetuse järgmine. Rääkimine: Hääldus- ja intonatsiooniharjutused. Töö lähedase tähendusega sõnaga, sõnatähenduse selgitamine ja täpsustamine. Nende kasutamine lihtsates lausetes ja lühikestes tekstides etteantud teemal. Piltide või pildiseeriate järgi lühikeste tekstide jutustamine.

Loeb häälega teksti silphaaval ja soravalt. Loeb erinevaid tekste omaette ning grupis. Loeb iseseisvalt. Loeb valitud tekste.

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Funktsionaalne lugemine ja õppimisvilumus. Koostööoskuse arendamine. Arendada julgust oma arvamuse avaldamiseks ja probleemide lahendamiseks. Loomingulise väljendusoskuse arendamine.

Loodusõpetus: pealkiri, sisukord, kunstnik. Kunstiõpetus: piltide joonistamine etteantud teemal.

Tutvumine kooli raamatukoguga. Töö „kevadise ja suvise“ sõnavaraga. Lünkharjutuse mõtestatud täitmine. Vigase teksti korrigeerimine. Lausete moodustamine etteantud teemal ja nende alusel teksti koostamine. Jutustuse koostamine teksti alusel. Teksti koostamine lindude ja loomade talvitumisest kasutades õpitud sõnu. Tutvumine täiendava informatsiooniga: tekst.

Lugemiku periood. Aabitsajärgne periood.

Lugemistemaatika. Teemad: Minu perekond. Mina ja minu lähedased. Õppida on alati vaja. Aastaajad. Looduse rõõm.

Teab kõiki trüki- ja kirjatähti (nii väikseid, kui suuri). Tunneb hääliku-

„Keskkond ja jätkusuutlik areng“. Sotsiaalselt

Loodusõpetus: pildid suvest. Töö pildiseeriatega.

Kooli raamatukogu külastus, vestlus raamatukoguhoidjaga ning lugemisvaraga tutvumine.

Headus võidab kurja. Ausus ja õiglus. Nali ja tõsidus. Õige silpide, sõnade, lausete, tekstide lugemine. Üleminek valjusti lugemiselt omaette lugemisele. Trükitekstide ning käsitsikirjutatud tekstide lugemine tahvlilt või enda kirjutatud teksti vihikust. Lihtsamate tabelite, skeemide ja diagrammide mõistmine. Kuulamine: Kuulmismälu treenimine ning kõnetöö, õige hingamine rääkimisel, õige hääletoon ja intonatsioon. Sõnade häälduse treening vastavalt ortoeepia normidele ja rõhuasetuse järgmine. Rääkimine: Hääldus- ja intonatsiooniharjutused. Töö lähedase tähendusega sõnaga, sõnatähenduse selgitamine ja täpsustamine. Nende kasutamine lihtsates lausetes ja lühikestes tekstides etteantud teemal. Piltide või pildiseeriate järgi lühikeste tekstide jutustamine.

tähe vastavust. Loeb tekste soravalt silpide ja tervete sõnadega ilma vigadeta. Kasutab õiget intonatsiooni lugemisel, teeb pause. Loeb valikuliselt sõnu, lauseid. Loeb iseseisvalt teksti.

aktiivse inimese kasvatamine. „Tervis ja ohutus“. Tervise ja ohutuse hindamine. Temaatiliste tekstide analüüs. „Väärtus ja kõlblus“. „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“. Loominguliste võimete areng. Oskus väljendada suuliselt oma mõtteid. Suhtlemis- ja koostööoskuste arendamine.

Muusika: muusika kuulamine, lausete ja luuletuste koostamine muusikalise pala järgi. Kunst: piltide joonistamine jutu alusel.

Vene keele ainekava Rakvere Gümnaasiumi 2. klassis (vene õppekeelega) Õppe-ja kasvatuseesmärgid Õpilane: 1) mõistab vene keele olulisust vene kultuuri kandjana ja suhtlusvahendina kõigis tegevusvaldkondades ning suhtub lugupidavalt teiste rahvaste keeltesse ja kultuuridesse; 2) tajub vene keele oskust õpioskuste alusena ja oma identiteedi olulise osana ning kujuneb teadlikuks keelekasutajaks; 3) omandab põhiteadmised keelest ning oskab neid igapäevaelus ja õppetöös kasutada, järgides vene kirjakeele norme; 4) arendab keeleoskust kui eneseväljendus- ja suhtlusvahendit, arvestades väljakujunenud keelenorme, suhtlusolukorda ja -eesmärki; 5) õpib asjakohaselt kasutama erinevaid suhtluskanaleid, arendab oskust leida, kriitiliselt hinnata ning sihipäraselt kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet; 6) loeb ja kuulab mõtestatult eri tüüpi tekste ning koostab neid suuliselt ja kirjalikult; 7) arendab kriitilist mõtlemist, oskust oma arvamusi põhjendada ning suuliste ja kirjalike tekstide alusel iseseisvalt järeldusi teha; 8) kasutab sõnastikke (sh elektroonilisi), teatmeteoseid ning internetiallikaid, et täiendada oma vene keele teadmisi. Õpitulemused 2. klassi lõpetaja 1) kuulab õpetajat ja klassikaaslasi, mõistab kuuldut ja annab sellele hinnangu, selgitab oma arvamust; 2) jutustab pildiseeriate või küsimuste järgi, mõtleb loole alguse ja lõpu; 3) arutleb loetut õpetaja poolt etteantud teemal, põhinedes oma kogemustele; 4) väljendab korrektselt oma mõtteid erinevates vestlussituatsioonides: pöördub küsimusega, tänab, palub vabandust; 5) loeb soravalt teksti, parandab oma vead, mis lugedes tekkisid; 6) leiab iseseisvalt tekstist vastused küsimustele; 7) eristab teksti žanreid: muinasjutt, jutustus, luuletus, vanasõna, jaotab neid teemade järgi ja loeb teksti rollide järgi; 8) jaotab teksti mõistelisteks osadeks, koostab õpetaja abiga loetu põhjal plaani, skeemi; 9) koostab näite abil või õpetaja juhendamisel kirjalikke tekste (kutse, õnnitlus); 10) kirjutab küsimuste ja märksõnade põhjal kokkuvõtte; 11) jutustab iseseisvalt loetud teksti sisu. Kuulamine Teise klassi õpilane mõistab kuuldut, eristab ja võrdleb häälikuid ja silpe (rõhulised / rõhuta); kuulab teadlikult sõnu, lauseid ja lühikesi tekste: mõistab õpetaja ja klassikaaslaste öeldut, hindab ja võrdleb neid; väljendab oma arusaamist õpetaja leotud tekstist või katkendist, jutustab ümber kuulamisteksti, koostab plaani ja lihtsa skeemi vastavalt kuuldud teksti sisule. Läbi kuulamisteksti õpilane õpib tegelikke ja väljamõeldud fakte, leiab sealt informatsiooni.

Õpilane: 1) eristab häälikuid akustilise tunnuse järgi ja teeb suulise foneetilise sõnade analüüsi; 2) täidab õpetaja mitmeastmelisi suulisi korraldusi; 3) oskab kuulata arengukohaseid õpetaja ja klassikaaslaste väiteid ja toimida nendele vastavalt; 4) saab aru õpetaja loetud teksti või katkendi mõttest; 5) oskab kuulata klassikaaslaste lugemist ja anda hinnangu kuuldule vastavalt ülesandele; 6) oskab ümber jutustada kuulamisteksti, vastata küsimustele; 7) arvustab kuulamisteksti sisu; 8) oskab kommenteerida elavalt dialooge, hinnata peategelasi ja kuuldu sisu; 9) oskab kuuldu põhjal koostada plaane ja lihtsaid skeeme. Suuline kõne: Õpilane süvendab oma hääldusoskusi, töötab välja selge ja õige häälduse kõikide vene keele foneetilise süsteemi häälikutel ning teeb seda nii hääldamisülesannete käigus kui ka klassi ees vastates ja avalikel esinemistel lavastustes. Üks õppetegevuse vorme 2. klassi õpilastel on oma sõnavara täiendamine: seletavad ja täpsustavad sõnade tähendust, sealhulgas mitmetähenduslikkust, leiavad sama- ja vastandtähendusega sõnu. Õpilased õpivad valima sobivat sõnavara suhtlemiseks (suulise sõnavara rikastamiseks on efektiivsed rollimängud). Viiakse läbi vestlusi erinevatel teemadel, kus suheldakse nii paaris kui rühmas, õpilased väljendavad oma arvamust, aga lõpuks püüavad leida sobiva kõikide probleemide lahendamiseks. Õpilased võrdlevad omavahel nägemusi, objekte, sündmusi, tegelasi kasutades võtmesõnu, skeeme, tabeleid, kirjeldavad inimesi jne. Õpilastel on oluline mitte vastata ainult küsimustele, vaid ka neid õigesti formuleerida. Monoloogi ja dialoogi kõne oskust arendab sisukate luuletuste ja dialoogide esitamine. Õpilane: 1) oskab selgelt ja arusaadavalt end väljendada ja esineda tuttava ja vähemtuttava auditooriumi ees; 2) seletab ja täpsustab sõnade tähendust, sealhulgas mitmetähenduslikkust; 3) teab ja oskab leida sünonüüme ja antonüüme; 4) oskab vestelda oma kogemuste põhjal loetud ja õpetaja poolt etteantud teemal; 5) oskab iseseisvalt edastada loetud teksti sisu, õpetaja abiga õppeteksti, filmi ja näidendi sisu; 6) oskab jutustada pildiseeria või küsimuste põhjal, oskab välja mõelda loo alguse ja lõpu; 7) oskab rääkida kogetud sündmustest; 8) oskab korrektselt väljendada oma mõtteid erinevates suhtlussituatsioonides, pöörduda palvega, tänada, vabandust paluda; 9) väljendab oma mõtteid ja tundeid terviklikult lõpetatud lausetega; 10) võrdleb nähtuseid, asju, sündmusi, tegelasi jne, oskab klassifitseerida võrreldavaid ühe-kahe tunnuse alusel; 11) väljendab ja selgitab oma arvamust; 12) väljendab oma suhtumist korrektselt, kuulab ära ja püüab leida ühist seisukohta oma kaaslasega.

Lugemine: Õpilased parandavad jätkuvalt oma lugemisoskust, arendavad lugemistehnikat: arutlevad raamatu sisu, teksti ja piltide asukoha, kirja eripära üle jne. Valjusti lugemise abil pööratakse suurt tähelepanu kehahoiakule, hingamisele, õigele hääldusele vastavalt lugemistehnikale leotu sisule, soravusele, intoneerimisele, tempole, rütmi jälgimisele ja riimide eristamisele luuletuste lugemisel. Läbi selle õpilased hindavad nii enda kui klassikaaslaste lugemise õigust ja ilu. 2. klassi õpilased jätkavad lugemist rollides, sobiva intonatsiooni ja tempoga vastavalt dialoogi repliigile sõltuvalt repliigi iseloomust; loevad dialooge, orienteerudes partnerile. Oskus lugeda omaette trükitud ja käsitsikirjutatud õpetaja ja klassikaaslaste tekste, erinevaid infotekste: teadaanne, kiri, lihtsaid juhendeid, kuulutusi, ajakirjanduse artikleid jne. Õppides lugemist, peavad õpilased mõistma teksti sisu, aimama teksti sisu vastavalt pealkirjale, piltidele, ääremärkustele, sisu eelnevatele lõikudele jne. Nad jagavad koos õpetajaga teksti mõttelisteks osadeks, koostavad plaani loetu alusel, jutustavad plaani alusel, iseloomustavad tegelasi. 2. klassi õpilased ei loe ainult teksti, vaid vastavalt eakohastele skeemidele, tabelitele ja diagrammidele leiavad tekstist keeleüksused, samuti sünonüümid, antonüümid, otse- ja ülekantud tähendusega sõnad. Õpilased suudavad nimetada autorit, kunstnikku, raamatu tegelasi; ümber jutustada loetud teksti, hinnata seda (lõbus, tõsine, kurb, igav, naljakas jne); leida vajalikke raamatuid kooli või mõnest teisest raamatukogust. Õpilane: 1) loeb ettevalmistatud tekste õigesti ja ladusalt; 2) parandab iseseisvalt oma vead lugemise käigus; 3) loeb teksti intonatsiooniga; 4) mõistab valjult või omaette (poolvaljult) loetut; 5) oskab vastata küsimustele teksti alusel, aga ka lihtsamatele küsimustele, millele ei ole tekstis otsevastust; 6) leiab iseseisvalt informatiivsetest tekstidest vastused konkreetsetele küsimustele ja tegutseb vastavalt juhenditele; 7) eristab tekstis lause vastavalt etteantud eesmärgile; 8) teab teksti liike: muinasjutt, jutustus, luuletus, valm, vanasõna, kõnekäänd, näidend, juhend, reklaam, avaldus, õnnitlus, kutse, kiri ning nende erisusi; 9) valdab järgmiseid mõisteid: autor, pealkiri, kangelane, sisu, kunstnik (illustreerija); 10) teab valitud tööde vene, eesti ja väliskirjandusest erinevaid liike ja kirjandusžanreid, oskab iseloomustada tegelasi; 11) oskab avaldada luuletuse, lühikese jutu sisu; määratleda nende erisusi (loodusest, eakaaslastest; tõsine, naljakas jne); 12) oskab prognoosida teksti sisu pealkirja, piltide, ääremärkuste, üksikute sõnade, eelneva lõigu sisu abil; 13) oskab lugeda skeeme, tabeleid, diagramme, kaarte; mõistab üksikuid sümboleid (näiteks liiklusmärgid jne); 14) oskab jagada teksti mõttelisteks osadeks, koostada õpetaja abil plaane, skeeme. Kirjutamine Teises klassis jätkub töö kirjatehnikaga, õpetaja pöörab tähelepanu tähe õigele kirjapildile, korrektsele tööde vormistamisele, õpetab õpilasi kirjutama etteütlusi, arendama õigekirja täpsust.

Läbi kirjaliku teksti koostamise õpilased struktureerivad seda (algus, põhiosa, lõpp), ühendavad sisu teksti, koostavad õpetaja juhendamisel tekste (kutse, õnnitlus). Kirjutavad ümberjutustuse küsimuste ja märksõnade abil, koostavad loo alguse ja lõpu, kirjutavad väiksemaid loovtöid (lühijutt piltide, pildiseeria või küsimuste alusel). Õigekirja arendamiseks on tarvis tähelepanu pöörata õigekirjale, rõhuta vokaalidele, eesliidetele (2. klassi õpilased õpivad eraldama sõna tüüpi, eesliidet, järelliidet, lõppu), helilised konsonandid sõna lõpus ja keskel enne helituid häälikuid, suure algustähe kirjutamine, pehmendus- ja kõvendusmärgi eraldamine. Õpilased oskavad panna kirjavahemärke lause lõppu, õpivad koma panema. Õpilased kirjutavad lihtsatest lausetest koosnevaid lühikesi etteütlusi, sealhulgas õpitud reegleid ja sõnavara kasutades (20-30 sõna), toovad sisus välja peaosa ja kõrvalosad. Õpilane: 1) oskab õigesti käsitsi kirjutada väike- ja suurtähti ja õigesti siduda neid sõnadesse, järgib proportsioone (kirjarida); 2) oskab tahvlilt ja õpikust maha kirjutada, vältides täht-tähelist ümberkirjutamist; 3) täidab korrektselt ja loetavalt päevikut, täidab vihikus töid; 4) teeb korrektselt ja loetavalt oma töö vigade paranduse; 5) koostab teksti struktuuri: algus, põhiosa, lõpp; 6) koostab tekste (kutse, õnnitlus) näite põhjal või õpetaja juhendamisel; 7) oskab kirjutada järge (tekstilähedast) vastavalt küsimustele või märksõnadele; 8) oskab kirjutada loo alguse ja lõpu; 9) oskab väljendada oma mõtteid terviklike lausetega kirjalike loometööde järgi, tekstilähedasi ümberjutustusi, jutu täiendamist (alguse ja lõpu väljamõtlemine); 10) oskab koostada kutset ja õnnitlust näite põhjal; 11) oskab kasutada õigekeelsussõnaraamatut; 12) oskab kirjutada sõnu rõhuta vokaalide, heliliste konsonantidega sõna lõpus ja keskel enne helituid häälikuid (lihtsad juhtumid); 13) kirjutab lause alguses, inimeste nimedes, loomade nimedes, kohanimedes suure algustähe; oskab kirjutada oma ja klassikaaslatse nimesid, mõnede loomade ja linnade nimesid; 14) kasutab õigeid kirjavahemärke hüüd-, küsi- ja jutustavate lausete lõpus; 15) oskab eristada häälikuid tähtedest; 16) oskab eraldada sõna lausest; 17) oskab eristada samatüvelisi sõnu ja sõna vorme; eristada tegusõnu, nimisõnu ja omadussõnu; 18) oskab leida lauses öeldise ja aluse ja eraldada neid. ÕPPEKIRJANDUS V.Goretski, N.Parol, E.Sivenkova „Русский язык : учебник для 2 кл.“ -Tln.:Koolibri,2008 V.Goretski, A.M atsina, N.Parol „Русское слово: книга для чтения во 2 кл. : ч.1“.- Tln.:Koolibri,2007 V.Goretski, A.Matsina, N.Parol „Русское слово: книга для чтения во 2 кл.: ч.2.“- Tln.:Koolibri,2007

Teema Õppesisu ja -tegevused


Keele-teadmised Sõna. Suuline ja kirjalik kõne.

Keele roll inimese elus. Keel kui peamine suhtlusvahend. Sõnaraamat kui kirjanduslik teatmeteos. Tutvumine teatmeteoste eriliikidega.

Oskus eristada kõne liike. Oskus vastata küsimustele ja formuleerida vastus. Oskus täita ülesanded etteantud valikvastustega. Oskus kasutada vanasõnu suulises kõnes. Oskus kasutada teatmeteoseid.

Kultuuriline identiteet ja kultuuriline eneseteadvus. Rahvuskultuur: tavad ja kombed.

Joonistamine. Erinevate rahvuste rahvariietest rääkimine. Tööõpetus. Rahvuspäraste mänguasjade valmistamine.

Töö erinevate rahvaste tavade ja kommetega. Ülesannete täitmine etteantud valikvastusega. Töö vanasõnadega. IKT Tunnid raamatukogus ja arvutiklassis.

Foneetika ja ortograafia

Kõnehääldus. Tähekombinatsioonid: ЧК, ЧН. Intonatsiooni mõistmine.

Oskus õigesti kirjutada tähekombinatsioone: ЧН, ЧК. Oskus õigesti hääldada ЧН. Oskus pealkirjastada teksti. Oskus ümber jutustada teksti. Oskus jälgida autori poolt edasiantud keelelist väljendusviisi.

Tehnoloogiaõpetus. Infotehnoloogiliste vahendite kasutamine.

Kunst. Joonistused ЧН,

ЧК teemaliste sõnadega.

Sõnavara rikastamine. Teksti pealkirjastamine. Ettevalmistus teksti ümberjutustuseks. Lausete koostamine vastavalt etteantud skeemile. Töö paaris. Töö grupis. Miksikese veebileht.

Sõna tuletamine ja õigekiri

Sõna koostamine. Samatüvelised sõnad ja sõna liigid. Liitsõnad. Õigekeelsussõnaraamat ja selle kasutamine.

Oskus leida samatüvelisi sõnu. Oskus leida samatüvelisi sõnu etteantud sõnale. Oskus määrata sõna tüvi. Oskus eristada sõna liike ühesugustel ja samatüvelistel sõnadel. Oskus eristada sõna eseme, tunnuse või tegevuse järgi. Oskus täpselt kasutada sõna tekstis. Oskus leida ja kasutada iseseisvalt tekstis liitsõnu. Oskus leida liitsõna tüved ja

Tervis ja ohutus Loodusõpetus. Samatüvelised sõnad elus ja eluta loodusest.

Luuletuse teema määratlus. Samatüveliste sõnade üldise tähenduse määratlemine. Sõnavara rikastamine (valik samatüvelisi sõnu). Teksti loomine lünkade täitmisel. Sõnavara rikastamine (liitsõnade moodustamine). Töö paaris.

liidetud vokaal ning eraldada need. Sõna koostamine

Sõna tüvi, kaashäälikute vaheldumine tüves. Eesliide. Järelliide, mõnede järelliidete tähendused. Lõpetamine (algsed sõnalõpu vormid nimisõnadel, omadussõnadel, tegusõnadel), sõna algvorm. Põhisõna.

Oskus eraldada sõna tüvi samatüvelistel sõnadel. Oskus leida ja eraldada eesliide. Oskus moodustada uusi sõnu erinevate eesliidetega. Oskus kirjutada õigesti sõnu eesliidetega: С-, ДО-, ПО-, ПОД-,

ПРО-, ОТ-, О-, ОБ-, ЗА-, НА-,

НАД-. Oskus parandada vigast teksti. Oskus täiendada lauset. Oskus koostada jutustus piltide alusel. Oskus leida ja eraldada järelliited. Oskus moodustada uusi sõnu erinevate järelliidetega. Oskus kasutada sõnades järelliiteid eesmärgiga anda sõnale mingi varjund. Oskus õigesti kirjutada sõna järelliidetega: ЕЧК-, -ОЧК-,

-ИК-, -ЕК-.

Oskus leida ja eraldada sõna lõpp. Oskus leida tekstis sõna liikr. Oskus eristada samatüvelisi sõnu. Oskus liigitada sõnu näite ja küsimuste alusel. Oskus õigesti kirjutada nädalapäevade nimetusi. Oskus koostada lauseid. Oskus koostada jutt. Oskus pealkirjastada jutt. Oskus jutustada muinasjuttu.

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Oskus organiseerida iseseisvat tööd. Enesekontroll.

Loodusõpetus. Sõnad eesliidetega: С-,

ДО-, ПО-, ПОД-

,

ПРО-, ОТ-, О-,

ОБ-, ЗА-, НА-,

НАД- elus ja eluta loodusest.

Sõnavara rikastamine (samatüveliste sõnade moodustamine erinevate eesliidetega). Lünkade täitmine. Vigase teksti parandamine. Jutustuse koostamine piltide järgi. Jutustuse jätkamine etteantud alguse järgi. Lugemisoskuse kujundamine. Sõnavara täiendamine. Töö vanasõnadega. Muinasjuttude jutustamine. Iseseisev lause koostamine. Töö paaris ja gruppidega. Miksikese veebileht. Loo jätkamine etteantud alguse alusel. Lausete täitmine. Lausete koostamine. Muinasjutu sõnavara jälgimine. Jutustuse koostamine. Teksti pealkirjastamine.

Sõnavara.

Sõna ja selle tähendus. Ühetähenduslikud

Oskus seletada ja analüüsida sõna tähendust. Oskus võrrelda sõna ja selle


Joonistamine. Ühe- ja mitmetähendusli

Sõnavara täiendamine (sõnatähenduse analüüsimine). Sõnade

ja mitmetähenduslikud sõnad. Sünonüümid ja antonüümid.

tähendust. Oskus eristada ühe- ja mitmetähenduslikke sõnu (lihtsad juhtumid). Rõhuta vokaalsõnade õige kirjutamine. Oskus grupeerida sõnu tähenduse järgi. Oskus koostada jutustus lemmiktegevustest. Oskus välja tuua luuletuse sõnum. Oskus lahendada ja koostada mõistatusi. Oskus leida samatähenduslikke sõnu. Oskus valida etteantud sõnale samatähenduslik sõna. Oskus koostada sõnaühendeid. Oskus leida korduvaid sõnu ja asendada need sünonüümidega. Oskus koostada jutt piltide järgi. Oskus eraldada tekstis osasid. Oskus leida vajalik informatsioon tekstist. Oskus moodustada lauseid. Oskus kirjutada sõnu raskesti hääldatavate konsonantidega. Oskus kirjutada õigesti sõnu rõhutute vokaalidega. Oskus leida vastandtähendusega sõnu. Oskus leida etteantud sõnale vastandtähendusega sõna. Oskus leida ülekantud tähendusega sõnu. Oskus arvestada sõna tähenduse nüanssidega (näiteks: värske leib –

värske ajaleht)) antonüümide

ke sõnadega piltide joonistamine.

äratundmine nende tähenduse kirjelduse järgi. Sõna tähenduse kirjeldamine. Töö piltidega – ühe- ja mitmetähenduslike sõnade eristamine. Jutu koostamine lemmiktegevuse kohta. Võrdlemine. Mõistatuste lahendamine. Enda mõistatuste väljamõtlemine. Luuletuse mõtte väljatoomine. Ristsõnade lahendamine. Sõnavara täiendamine (sõnade tähenduse analüüs). Samatähendusega sõnade leidmine tekstist. Valik samatähenduslikke sõnu. Sõnaühendite koostamine. Teksti redigeerimine (korduvate sõnade asendamine sünonüümidega). Jutu koostamine piltide alusel õpitud sünonüümidega. Teksti pealkirjastamine. Osade eraldamine tekstis. Vajaliku info leidmine tekstist. Etteantud teksti põhjal oma loo koostamine. Vastandtähendusega sõnade leidmine tekstist. Valik vastandtähendusega sõnu. Töö vanasõnadega. Teksti pealkirjastamine.

valiku puhul. Oskus valida sõnadele sünonüüme. Oskus valida sõna koosluse järgi.

Ülekantud tähendusega sõnade leidmine.

Morfoloogia.

Sõna, esemed, tegevused ja tunnused. Arusaam grammatilisest kogusest (üks / mitu).

Oskus koostada lause sõnadest ja tekst lausetest. Oskus iseseisvalt pealkirjastada teksti pärast eelnevat suulist tööd. Oskus eristada sõna, esemeid, tegevusi, tunnuseid. Oskus kirjutada kalligraafiliselt õigesti.

Tervis ja ohutus Matemaatika. Geomeetrilised esemed, grupid.

Lausete koostamine. Vigase teksti parandamine. Teksti pealkirjastamine. Ettevalmistavad ülesanded teksti koostamiseks. Loovtöö: jutu koostamine pildiseeria järgi.

Süntaks.

Pea- ja kõrvallause osad; alus ja öeldis. Laiendatud ja laiendamata lihtlaused.

Lause koostamine etteantud sõnade alusel. Oskus leida lausest alus ja öeldis. Oskus leida lausest kõrvallause osa. Oskus panna luuletuste osad õigesse järjekorda. Oskus koondada ühesugusega mõttega laused tekstis. Oskus jutustada ümber tekst oma sõnadega. Oskus leida tekstis alus. Oskus leida tekstis öeldis. Oskus panna õiged kirjavahemärgid lause lõppu. Oskus eristada laiendatud ja laiendamata lihtlauseid. Oskus koostada laiendatud lihtlauseid.

Tervis ja ohutus.

Loodusõpetus. Kriitiline mõtlemine.

Lause koostamine baassõnade alusel. Aluse ja öeldise leidmine lausest. Kõrvallause osa leidmine lausest. Luuletuse osade õige järjestamine. Laiendatud ja laiendamata lihtlaused eristamine. Teksti jagamine lause kõrvalliikmetega. Lihtlausete koostamine. Loo jätkamine etteantud algusele. Jutu koostamine etteantud küsimuste alusel.

Õigekiri Tähed ja tähestik. Oskus eristada häälikuid ja tähti. Tähe (hääliku) rolli mõistmine. Oskus kasutada tähestikku praktikas. Oskus kasutada vanasõnu suulises kõnes. Oskus kirjutada kalligraafiliselt

Tervis ja ohutus. Tööjuhendi koostamine ja lugemine. Kombineeritud ülesannete täitmine.

Joonistamine, tööõpetus. Kriitiline mõtlemine.

Sõnade ülesehitus, sõnavara rikastamine. Töö vanasõnadega. Töö paaris. Töö grupis. Lühijutu koostamine piltide järgi eelneva kirjutuse alusel.

õigesti. Töökoha organiseerimine.

Hääliku-tähe vastavus, häälikute tähistus kirjas.

Oskus kirja panna häälikute kooslus sõnas ja määrata tähe liik sõnas tema häälduse järgi. Oskus leida tekstist sõna tähiseid. Oskus selgelt ja kiirelt teostada kiirrääkimist. Oskus kirjutada kalligraafiliselt õigesti.

Sõnade ülesehitus, sõnavara rikastamine. Töö kiirrääkimisega.

Silbitamine.

Oskus sõnu silbitada Oskus sõnu poolitada. Oskus leida õige sõna mõtte edasiandmiseks.

Joonistamine. Peokutse kunstiline kujundamine.

Sõna leidmine sõnades, sõnade loomine nende struktuuri kirjelduse järgi. Peokutse koostamine.

Rõhulise hääliku leidmine. Rõhu määramine.

Oskus määrata õigesti rõhku sõnades. Oskus kasutada sõnu sama graafilise kujundiga erineva rõhuga. Oskus kirjutada suur algustäht inimese nimedes. Oskus kasutada vanasõnu suulises kõnes.

Tööõpetus. Õnnitluste koostamine.

Sama graafilise kujundi ja erineva rõhuga sõnade analüüs ja kasutamine. Töö vanasõnadega. Õnnitluse koostamine.

Rõhuta vokaalide õigekiri.

Oskus leida ja kontrollida rõhuta vokaale sõnas. Oskus leida tegusõnu. Oskus seoseliselt väljendada teksti. Oskus kirjutada kalligraafiliselt õigesti.

Tehnoloogiaõpetus. Õppekeskkond Miksike.

Ainsuse ja mitmuse moodustamine. Ettevalmistus lühikirjandi koostamiseks sügise kohta. Töö mõistatustega.

Kaashäälikute õigekiri sõna lõpus ja keskel enne helituid häälikuid.

Oskus eristada konsonantühendeid. Oskus kontrollida konsonantühendi kirjutamist sõna lõpus. Oskus lõpetada lause kasutades teksti. Oskus leida tekstist märksõnad.

Töö võrdlustega. Rollimängud.

Oskus moodustada ainsuse vorm. Oskus kirjutada kalligraafiliselt õigesti. Oskus kontrollida konsonantühendi õigekirja sõna keskel. Oskus õigesti kirjutada rõhuta täishäälikuga sõnu.

Konsonantühendite ja hääldamatute konsonantidega sõnad.

Oskus kirjutada sõna kahe kaashäälikuga. Oskus poolitada sõna kahe kaashäälikuga. Oskus kirja panna häälikute kooslus sõnas. Oskus leida sõnas hääldamatud konsonandid ja sõnaühendiga СН.

Oskus kontrollida õigekirja sõnas hääldamatute konsonantidega ja sõnaühendiga СН. Oskus kirjutada sõna hääldamatute konsonantidega ja sõnaühendiga СН. Oskus välja öelda oma arvamus ja põhjendada seda. Oskus koostada seostatud tekst. Oskus pealkirjastada tekst.

Sõnavara täiendamine. Mõistatuste lahendamine. Töö vigase tekstiga. Vigase teksti parandamine. Ristsõnade lahendamine. Teksti koostamine oma tähelepanekute põhjal. Teksti pealkirjastamine. Isikliku põhjendatud arvamuse väljaütlemine. Lugemisoskuste omandamine. Rollimängud.

Е, Ё, Ю, Я sõna alguses, peale Ь ja Ъ, peale täishäälikut. Tähistavad pehmendus- ja kõvendusmärgid.

Oskus eristada pehmeid ja tugevaid kaashäälikuid. Oskus leida sõnas pehmendusmärk

Ь. Oskus moodustada mitmuse vorm. Oskus koostada tekst lausete grupist. Oskus leida ja õigesti määratleda pehmendus- ja kõvendusmärgid sõnas.

Kunst ja käsitöö. Loovtöö. Kuulutuse vormistamine.

Sõnavara täiendamine. Teksti määratlemine vastavalt tähistele. Ristsõnade lahendamine. Kuulutuse vormistamine.

Oskus õigesti kirjutada sõna kõvendusmärgiga Ъ. Oskus teha sõna hääliku analüüsi.

Eesliited С-, ДО-,

ПО-, ПОД-, ПРО-

, ЗА-, НА-, НАД-,

ПОД-, О-, ОБ-,

ОТ- jt.

Oskus õigesti kirjutada sõna eesliidetega С-, ДО-, ПО-, ПОД-,

ПРО-, ОТ-, О-, ОБ-, ЗА-, НА-,

НАД-

Teadmised samatüveliste sõnade erinevate eesliidetega. Vigase lause parandamine. Muinasjuttude jutustamine.

Järelliited -ЕЧК, -ОЧК,

ЕК, -ИК.

Oskus kasutada sõnas järelliidet eesmärgiga anda sõnale mingi varjund. Oskus õigesti kirjutada sõnu järelliidetega -ЕЧК-, -ОЧК-,-ИК-,

-ЕК-.

Iseseisev lause koostamine. Lugemisteadmiste kirjapanek. Töö vanasõnadega. Töö grupis.

Suur algustäht lause alguses, inimeste nimedes, loomade nimedes, kohanimedes.

Suure algustähe kirjutamine inimeste nimedes.

Infokeskkond. Olulise info eristamine vähemolulisest, kasutades infootsingut internetist (sõnastikud).

Sõnavara täiendamine. Töö piltidega. IKT

Sõnavara.

Oskus õigesti kirjutada sõnavara sõnu.

Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine. Positiivse suhtumise kujundamine õppetöösse, õpioskusesse, oskus väljendada oma arvamust kirjalikus ja suulises vormis,

Mõttelise vastavuse määratlemine erinevates lausetes. Paaristöö.

loovtöö areng. Poolitamisreeglid. Oskus sõnu poolitada. Kirjamärgid

küsilause, hüüdlause ja jutustava lause lõpus.

Oskus panna vajalikud kirjavahemärgid lause lõppu. Oskus määratleda küsi-, hüüd- ja jutustav lause.

Väärtushinnangud. Lubaduste täitmine, enese ja teiste austamine, erinevad tegevused ja reageeringud neile

Viisakusvormide kasutamine ja leidmine tekstis. Töö vanasõnadega. Miksikese veebileht. IKT

Koma, enne pöördumist.

Oskus leida tekstist pöördumine. Miksikese veebileht. IKT

Tekst Valik erinevaid kirjanduslikke liike ja žanreid vene, eesti ja väliskirjanike teostest:, А. Puškin, I. Krõlov, V. Odojevski, V. Dal, L. Tolstoi, А. Tolstoi, S. Tšornõi, K. Ušinski, D. Mamin-Sibirjak, V. Garšin, F. Sologub, S. Sokolov-Mikitov, S.

Teksti liigid: muinasjutt, luuletus, vanasõna, kõnekäänd, kiirkõne, mõistatus, liisusalm, laul, muistend, jutustus, bõliina, näidend; nende iseärasused. Mõisted: autor, pealkiri, peategelane, sisu, kunstiline kujundus, kunstnik (illustraator). Suuline kõne. Kirjalik kõne ja ilukirjanduslik tekst. Suhtlemisetikett. Väljendusrikas lugemine.

Oskus koostada tekst lausete grupist. Oskus määratleda teksti teema ja leida selle osad. Oskus leida sõna piirid. Oskus leida tekstist vajalik informatsioon. Oskus uurida pildiseeriat ja selle alusel koostada jutustus. Oskus määratleda ja avaldada jutu mõte. Oskus liita teksti osad jutustusse. Oskus kasutada vanasõnu suulises tekstis. Oskus lugeda õigesti, ladusalt, väljendusrikkalt, arusaadavalt.

Keskkond ja jätkusuutlik areng. Oskus elada pidevalt muutuvas maailmas. Teksti analüüs järgmistel teemadel: keskkonnaprobleemid, inimese seos loodusega, igapäevaelus toimetulek. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Arutlemine kirjanduslike tegelaste käitumise kohta, rollide ja piltide jaotus, kollektiivse arvamuse koostamine,

Kunst ja käsitöö. Joonistamine ja käsitööesemete valmistamine läbitud teema kohta. Loodusõpetus. Aastaajad. Elus ja eluta loodus ja erinevad aastaajad.

Koostada kuulutus looma kadumise kohta. Täita tabel tekstiga loomade ja taimede kohta. Keskkonnaaheliku moodustamine. Koostada käitumisreeglid looduses. Luuletuste, lühijuttude loomine. IKT Lugemisanalüüs. Põhjuste seoste leidmine, olulise väljatoomine, üldistamine. Plaani koostamine loetu kohta. Valik materjali etteantud teemal teate koostamiseks. Enda tekstide koostamine. Tekstide ümberjutustus. Töö paaris. Töö grupis.

Gorodetski jne. Kirjanduslik lugemistemaatika. Minu perekond. Mina ja minu lähedased. Otsid sõpra, leiad varanduse. Õppida on alati vaja. Aastaajad. Looduse ime. Headus võidab kurja. Ausus ja õiglus. Tõsiselt ja naljaga.

joonistused sündmuste kohta, vastused küsimustele, viktoriin, ajalehe väljaandmine.

Tundide integreerimine.

Vene keele ainekava Rakvere Gümnaasiumi 3. klassis (vene õppekeelega) Õppe-ja kasvatuseesmärgid 1) mõistab vene keele olulisust vene kultuuri kandjana ja suhtlusvahendina kõigis tegevusvaldkondades ning suhtub lugupidavalt teiste rahvaste keeltesse ja kultuuridesse; 2) tajub vene keele oskust õpioskuste alusena ja oma identiteedi olulise osana ning kujuneb teadlikuks keelekasutajaks; 3) omandab põhiteadmised keelest ning oskab neid igapäevaelus ja õppetöös kasutada, järgides vene kirjakeele norme; 4) arendab keeleoskust kui eneseväljendus- ja suhtlusvahendit, arvestades väljakujunenud keelenorme, suhtlusolukorda ja -eesmärki; 5) õpib asjakohaselt kasutama erinevaid suhtluskanaleid, arendab oskust leida, kriitiliselt hinnata ning sihipäraselt kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet; 6) loeb ja kuulab mõtestatult eri tüüpi tekste ning koostab neid suuliselt ja kirjalikult; 7) arendab kriitilist mõtlemist, oskust oma arvamusi põhjendada ning suuliste ja kirjalike tekstide alusel iseseisvalt järeldusi teha; 8) kasutab sõnastikke (sh elektroonilisi), teatmeteoseid ning internetiallikaid, et täiendada oma vene keele teadmisi.

Õpitulemused

3.klasssi lõpetaja 1) eristab, koostab ja hääldab õigesti erinevat liiki lauseid ja tunneb ära nende emotsionaalse värvingu; 2) eristab teksti liike (dialoog, monoloog), teksti tüüpe (kirjeldus, jutustus, arutlus) ja žanre (luuletus, jutustus, muinasjutt); , 3) oskab välja tuua teksti või audioteksti teemat ja peamõtet; 4) oskab esitada peast luuletusi ja jutustada proosatekste; 5) täidab ülesandeid klassivälise lugemise kohta; 6) suudab iseseisvalt lugeda ja aru saada eri liiki tekstidest, tabelitest, diagrammidest, skeemidest, juhenditest; 7) jutustab teksti lühidalt või tekstilähedaselt plaani/küsimuste/võtmesõnade abil; 8) kommenteerib täidetavaid õppeülesandeid, arutleb nende üle rühmas/paaris; loeb teksti täpselt, mõttega, ilmekalt, õige hääldusega, jälgides vene keele hääldusnorme; 9) kirjutab õigesti ära trükitud ja käsitsi kirjutatud teksti; 10) kirjutab etteütlusi, mis hõlmavad õpitud ortograafia ja kirjavahemärkide kasutamise reegleid; 11) kasutab omandatud esmaseid teadmisi foneetika, ortograafia, morfoloogia ja süntaksi valdkonnast erinevate õpiülesannete puhul; 12) koostab ja kirjutab lihtsaid jutustavat või kirjeldavat laadi jutukesi ja ka lihtsamaid arutlevaid tekste; 13) oskab kirjutada jutukest plaani või võtmesõnade abil ja ka lihtsamat kirjandit.

Kuulamine Kolmanda klassi õpilane oskab leida kuuldust olulist, määratleda ajalisi ja põhjus-tagajärg seoseid õpetaja poolt loetud tekstis, oskab ka anda üldistava hinnangu kuuldule. Õpilane oskab edasi anda kuuldud teksti (näidendi, proosateksti või luuletuse) sisu ja kommenteerida seda. Oskavad eristada reaalset väljamõeldust, oskavad leida vajalikku informatsiooni, koostada hinnangulisi iseloomustusi. Õpilane: 1) oskab teha sõnade foneetilist analüüsi; 2) eristab silpide arvu sõnas, eristab rõhulisi ja rõhuta silpe; 3) eristab sõnu lauses ja nende ülesannet; 4) eristab lauseliikmeid ja saab aru sõnade vahelistest seostest; 5) eristab lauseid kõnetüübi järgi: jutustav, küsi- või hüüdlause; 6) eristab kuuldu põhjal teksti liigi, tüübi ja žanri )monoloog, dialoog; kirjeldus, jutustus, arutlus; luuletus, jutustus, muinasjutt, mõistatus, vanasõna,juhend, kuulutus); 7) oskab leida teksti peamõtte. Suuline kõne Õpilane suudab erinevates suhtlussituatsioonides hääldada kõiki vene keele foneetilisse süsteemi kuuluvaid häälikuid. Laieneb sõnavara, kõnes kasutatakse sünonüüme ja antonüüme, sõnu otseses j aülekantud tähenduses. Suhtlemisel mängitakse läbi erinevaid suhtlussituatsioone (liikmete värbamine võistkonda, ülesannete jagamine, vestlus võõra inimesega, vestlus telefonis). Õpilased õpivad väljendama oma arvamust, nõusolekut või mittenõustumist vestluskaaslasega. Oskavad mõelda loo jutule või koostavad oma jutukese; oskavad küsida erinevat liiki küsimusi (intervjuu). Suurt tähelepanu pööratakse eneseväljendusele lavastustes ja rollimängudes, seejuures järgitakse vene kirjakeele norme ja korrektselt väljendatakse omi mõtteid (sõnade valik, parasiitsõnade vältimine, mõtete lõpetamine). Õpilane 1) suudab seostada hääliku tähega ja hääldada nõuetekohaselt kõiki vene keele foneetilisse süsteemi kuuluvaid häälikuid, teab vene keele tähtede tähestikulist järjekorda; 3) oksab seletada sõna tähendust, leida sõnale sünonüümi ja antonüümi; 4) koostab ja hääldab õige intonatsiooniga erinevat liiki lauseid; 5) jutustab teksti lühidalt või tekstilähedaselt plaani/küsimuste/võtmesõnade abil; 6) suudab vestlusesse lisada näiteid oma elust, loetust, nähtust; 7) koostab lihtsaid jutustavaid ja kirjeldavaid tekste, arutlusi; 8) selgitab grammatikaülesannete täitmist, arutleb nende üle rühmas /paaris, oskab teha valiku ja põhjendada seda lühidalt. 9) oskab esitada peast luuletuse.. Lugemine Õpilased jätkavad lugemistehnika arendamist, oskavad anda hinnangu oma ja ka klassikaaslaste lugemisoskusele. Loevad osade kaupa, arvestavad suhtlussituatsiooni ja järgivad hääldusnorme.

Tähtis on loetust arusaamine ja varasemate teadmistega seostamine. Õpilased oskavad leida tekstist õpitud keelelisi väljendeid, sünonüüme, antonüüme, homonüüme; leida tekstist väljendusvahendeid, oskavad määrata teksti teema ja leida peamõtte. Eristavad erinevat tüüpi tekste. Õpilased oskavad lugeda erinevaid tekste (saatekava, retsepte, teateid, juhendeid, artikleid jne) ja täita teksti põhjal erinevaid ülesandeid (plaani, skeemi koostamine jne) Oskab anda loetule hinnagu (lõbus, kurb, igav, naljakas jne). Teostega töötamisel on tähtis omada ettekujutust raamatu elementidest (kaaned, tiitelleht jn), teose ülesehitusest, peamõttest, peategelsest ja sündmustest. Loetu põhjal õpilane peab oskama iseloomustada teose peategelasi ja kohta, kus sündmused toimuvad, taastada sündmuste käiku. Õpilased külastavad raamatukogu ja oskavad kasutada raamatukogu kataloogi. Õpilane 1) oskab lugeda teksti täpselt, ilmekalt, veerimata, õige intonatsiooniga, järgides vene kirjakeele hääldusnorme; 2) klassivälises lugemises loeb ette sõnu, väljendeid, lauseid või katekendeid raamatust ja täidab ülesandeid; 3) loeb iseseisvalt erinevat liiki, tüüpi ja žanri tekste ja täidab nende kohta ülesandeid; 4) oskab lugeda tabeleid, diagramme, skeeme ja nende põhjal koostada oma teksti; 5) suudab eristada teoses kaant, tiitellehte ja peatükke; 6) Hindab oma lugemistehnikat kriitiliselt; Kirjutamine Jätkub kirjutamisoskuse arendamine, kirjatehnika areng. Õpilased kirjutavad tekste ära tahvlilt ja õpikust, kirjutavad etteütlusi, iseseisvalt parandavad oma vigu ja arendatakse ortograafilist õigekirja. Nad kirjutavad jutukesi ja mini-kirjandeid vabal teemal, koostavad jutukesi või koomikseid, mõtlevad välja lugusid (fantastilisi). Õpilased kontrollivad ja parandavad oma töid ja arutlevad selle üle oma klassikaaslastega. Kirjutavad lühikesi etteülusi, mis koosnevad lihtsatest lausetest ja sisaldavad õpitud grammatikareeglitele vastavaid sõnu (30-40 sõna). Kinnituvad õpitud ortograafia reeglid ja kirjavahemärkide kasutamise reeglid. Õpitakse täishäälikute õigekirja (susisevate häälikute järel); täis- ja kaashäälikute õigekirja sõna tüves; sufiksite ja prefiksite õigekirja. Täpsemalt tutvutakse lauseliikmetega, sõnade leksikaalse tähendusega. Õpilane 1) kirjutab kalligaafiliselt õigesti trükitud ja käsitsi kirjutatud teksti; 2) kirjutab etteütlusi, mis sisaldavad õpitud reeglitele vastavaid sõnu ja kirjavahemärke; 3) vormistab ja kirjutab vihikusse või päevikusse või tahvlile korrektselt vajaliku info; 4) täidab grammatiliselt õigesti grammatikaülesandeid; 5) koostab jutukese plaani alusel või võtmesõnade abil; 6) koostab ja kirjutab omaloomingulisi jutustavat laadi tekste pildikaartide põhjal, oma kogemusele tuginedes; 7) oskab parandada oma kirjalikke töid.

ÕPPEKIRJANDUS N.Parol, E.Sivenkova « Русский язык»: учебник для 3 клас са- Tln.:Koolibri,2007 N.Parol, E.Sivenkova „Русский язык : рабочая тетрадь для 3 кл.“ ч.1 -Tln.:Koolibri,2007 N.Parol, E.Sivenkova „Русский язык : рабочая тетрадь для 3 кл.“ ч.2 -Tln.:Koolibri,2007 A.Matsina, N.Parol , V.Goretski, „Русское слово: учебник по чтению для 3 кл. : ч.1“.- Tln.:Koolibri,2011 A.Matsina, N.Parol , V.Goretski, „Русское слово: . учебник по чтению для 3 кл.: ч.2.“- Tln.:Koolibri,2011 Teema Õppesisu ja

tegevused Õpitulemused Läbivad teemad Lõimingud Projektid, metoodika

Kõne Suhtlemis-situatsioon: adressaat, eesmärk, kõne ülesanded.

Oskab määratleda suhtlemis-situatsiooni. Oskab ära tunda kõne ülesanded.

Kultuuriline identiteet Oma kultuurile omaste traditsioonide teadmine, neist lugupidamine. Erinevate rahvuste ja kultuuride kommete ja tavade austamine ja mõistmine. Austus oma keele vastu. Rahvaluulega tutvumine. Oma tekstide loomine.

Kunst Muinajsutu illustreerimine Joonistused omaloomingu juurde.

Ositi lugemine. Funktsionaalne lugemine. IKT Juhendi põhjal oma teksti koostamine. Paaristöö Omalooming.

Keeleteadmiste kordamine. Kirjutamine, foneetika, ortoeepia.

Kordamine: Häälikute tähendusteristav funktsioon Häälik-tähelised vasted, häälikute märkimine kirjas.

Oskab määrata sõna häälikulist koosseisu. Ja oskab häälikulise koosseisu järgi kirjutada sõna.

Kultuuriline identiteet Oma kultuurile omaste traditsioonide teadmine, neist lugupidamine. Erinevate rahvuste ja kultuuride kommete ja tavade austamine ja mõistmine. Austus oma keele vastu. Rahvaluulega tutvumine. Oma tekstide loomine.

Sõnade konstrueerimine. Sõnavara rikastamine. Sõnade kirjutamine ja kontrollimine, paaristöö.

Kordamine:

Sõna rõhk.

Oskab määrata õigesti sõnarõhu. Oskab kasutada õigesti sõnu, mis on

Väärtused ja kõlblus – heade kommete omaks võtmine. Õiglustunde,

Matemaatika mõistekaart täishäälikud.

Ühesuguse kirjapildiga, aga erineva rõhuga sõnade analüüs. Paaristöö.

Rõhulised ja rõhuta täishäälikud.

ühesuguse kirjapildi, aga erineva rõhuga.

aususe, inimväärikuse kujundamine. Lubadustest kinni pidamine, austus enda ja teiste vastu, lugupidav suhutumine erinevast rahvusest inimeste vastu. Oma tegevuse ja reaktsioonide jälgimine.

Praktilised ülesanded rõhu määramiseks.

Kirjutamine ja õigekiri, kordamine.

Kaashäälikud, helitud ja helilised, nõrgad ja tugevad, ühe- ja kahekordsed kaashäälikud.

Oskab eristada häälikuid ja tähti. Mõistab tähe (hääliku) tähendusteristavat rolli. Oskab koostada sõna häälikult koosseisu.

Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine. Õppimise suhtes positiivse suhtumise kujundamine õpilastes. Õpilastel õpioskuste arendamine. Oskus väljendada oma mõtteid nii kõnes kui kirjas. Suhtlemisoskuse ja meeskonnatöö arendamine.

Matemaatika Klasterdamine. Oma jutukese koostamine pildi järgi, kasutades geomeetrilisi kujundeid.

Sõnade konstrueerimine. Sõnavara rikastamine. Töö vanasõnadega. Paaristöö. Lühijutukese koostamine pildi järgi. Esitlus.

Tähtede е, ё, ю, я funktsioon.

Oskab leida sõnas pehmenduse tunnuseid. Oskab teha sõna häälikulist analüüsi.


Praktilised harjutused. Paaristöö Sõna häälikuline analüüs. E-lehed

Eraldavate foneetiliste märkide kasutamine (мягкого и

Oskab leida sõnu eraldava pehmendusmärgiga (Ь). Oskab moodustada mitmuse vorme. Oskab määratleda, kus asub

Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine. Õppimise suhtes positiivse suhtumise kujundamine õpilastes. Õpilastel

Inimeseõpetus Loodusõpetus Sõnade kasutamine etteantud

Teksti analüüs, kasutades sõnu kindlal teemal. Teksti liigi määratlemine tunnuste aluses. Sõbrale teate kirjutamine

твердого знаков). .

eraldav märk sõnas. Oskab kirjutada õigesti sõnu eraldavate märkidega. Oskab teha sõna häälikulist analüüsi.

õpioskuste arendamine. Oskus väljendada oma mõtteid nii kõnes kui kirjas. Suhtlemisoskuse ja meeskonnatöö arendamine.

teemadel. Tööõpetus Sõbrale teate kujundamine.

puhkuselt. Esitlus.

Kirjutamine ja õigekiri

Ühtüvelised sõnad ja vormid

Oskab leida tekstist ühetüvelisi sõnu ja ühetüveliste sõnade erinevaid rühmasid. Oskab leida ja eristada ühetüvelistes sõnades ühisosa – sõna tüve. Oskab eristada ühetüvelisi sõnu ja erinevaid sõnavorme.

Väärtused ja kõlblus – heade kommete omaks võtmine. Õiglustunde, aususe, inimväärikuse kujundamine. Lubadustest kinni pidamine, austus enda ja teiste vastu, lugupidav suhutumine erinevast rahvusest inimeste vastu. Oma tegevuse ja reaktsioonide jälgimine.

Inimeseõpetus . Loodusõpetus. Ühetüveliste sõnadest sõnakettide moodustamine, kasutatakse termineid teistest ainetest.

Tutvumine lõppudeta sõnadega ja nende kasutamise reeglitega kõnes. Lausete moodustamine küsimuste abil. Lausetes kindla sõnavara kasutamine.

Kirjutamine ja õigekiri Täis- ja kaashäälikute õigekiri sõna tüves.

Kaashäälikute vaheldumine tüves. Kaashäälikute õigekiri sõnatüves.

Oskab leida ühetüvelisi sõnu tüves vahelduvate kaashäälikutega ja leida nendes sõnades tüve. Oskab moodustada vähendavaid/ hellitavaid sõnu sufiksite abil.


Loodusõpetus. Teemakohaste sõnade leidmine loodusõpetuse õpiku tekstist.

Sõnade tähenduse analüüs, tüvevaheldusega sõnade leidmine tekstist ja samatüvega sõnade lisamine. Töö sõnavaraga, sõnade tähendus. IKT . Paaristöö. Vähendava või hellitava tähendusega sõnade moodustamine. Esitlused paaristööna.

Rõhuta täishäälikute õigekiri sõnatüves.

Oskab kontrollida rõhuta täishäälikuid sõnatüves, leides samatüvelisi sõnu. Oskab õigesti kirjutada sõnu, kus on tüves rõhuta täishäälik.

Tervis ja ohutus. Keskkond ja säästev areng . Tervisliku ja ohutu käitusmise kujundamine õpilastes. Töö teostega, mis jutustavad ohtudest veekogudes. (J.Sotnik

Kunst Joonistused tekstide juurde ohtudest. Inimeseõpetus . Plakatid ohtudest , mida

Sõnade tähenduse analüüs, ühetüveliste sõnade tuletamine (suglassõnad), samatüveliste sõnade gruppide leidmine tekstis. Töö tekstidega, mis räägivad ohtudest veekogude ääres.

„Kuidas mind päästeti?“ ja keeldudest reisidel (V. Goljavkin „Reisimees“/«Путешественник»). Võimalus anda hinnang olukorrale, situatsioonile, tegelastele. Arutlused, rollimängud.

kujutavad endast ohud.

IKT Plakatite esitllused. Rühmatööd.

Helilised ja helitud kaashäälikud. Nõrgad ja tugevad kaashäälikud. Kahe- ja ühekordsed helilised, helitud, nõrgad ja tugevad kaashäälikud.

Oskab leida sõnu, mille tüves esinevad õpivad kaashäälikud ja leida neile kontrollsõnu. Oskab kirja panna sõnade häälikulist koosseisu.

Väärtused ja kõlblus Head käitumismaneerid. Rollimängud, arutlused, selgitused. Oma tegevuse jälgimine ja reageerimine.

Loodusõpetus – klasterdamine (loodusõpetuse teema sõnavara)

Sõnavara laiendamine, sõna tähenduse analüüs, kontrollsünade leidmine- Etteütlus, kindla grammatikateema etteütlus. Paaristöö, paarilise töö kontrollimine.

Kaashäälikud, mida välja ei hääldata.

Oskab leida sõnu, milles on kaashäälikuid, mida välja ei hääldata. Oskab leida kontrollsõnu. Oskab kirjutada sõnu, mis sisaldavad kaashäälikuid, mida ei hääldata. Oskab toime tulla õigekirja erinevate juhtudega ühes tekstis (rõhuta täishäälikud, ühe- ja kahekordsed kaashäälikud ja kaashäälikud, mida ei hääldata välja).

Tehnoloogia ja innovatsioon Loovtööde vormistamises IKT vahendite kasutamine. Mängulised harjutused arvutil.

Inimeseõpetus – mõitsekaardi koostamine intervjuu põhjal kuulsatest eestlastest.

Sõnade tähenduse analüüs, kontrollsünade leidmine. Töö tekstiga – loole lõpu mõtlemine. IKT e-lehed, Miksike Rühmatöö Aineintervjuu Etteantud sõnade või väljenditega jutukese koostamine.

Kahekordsed kaashäälikud

Oskab kirjutada sõnu kahekordsete kaashäälikutega. Oskab poolitad sõnu, kus on kahekordsed kaashäälikud. Oskab kirjutada mälu järgi nelikvärssi. Oskab koostada ja kirjutada jutukese oma lemmikkohast linnas või maal.

Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine. Õppimisse positiivse suhtumise kujundamine. Õpilastel funktsionaalse lugemisoskuse arendamine. Oskus väljendada oma mõtteid nii kõnes kui kirjas. Suhtlemisoskuse ja koostööoskuse arendamine.

Kunst Esemete joonistamine, mis sisaldavad nimetustes kahekordseid kaashäälikuid.

Kirjutamine mälu järgi. (kirjalik ümberjutustus) Jutukese koostamine oma lemmikkohast linnas või maal. Esitlus.

Morfeemika. Kirjutamine ja õigekiri. Sõna osad ja sõnamoodustus .

Tüvi.

Oskab leida samatüvelisi sõnu ja sõnavorme. Oskab leida ühisosa samatüvelistel sõnadel – tüve . Oskab leida juurde samatüvelisi sõnu.

Tervis ja ohutus Tööjuhendite lugemine ja nende täitmine. Kombineeritud ülesannete täitmine tunnis. Koordinatsiooni arendamine, peenmotoorika arendamine. Hügieenireeglite meenutamine. Kehahoid kirjutamisel.

Kunst Klasterdamise pilt samatüveliste sõnade teemal.

Sõnade tähenduse analüüs. Sarnaste sõnade tuletamine. Samatüveliste sõnade ja nende rühmade leidmine ja loomine. Tüvevahetusega uute sõnade loomine. Jutukese kirjutamine tuginedes autori poolt loodud teksti algusele. Töö tekstiga. IKT E-lehed.

Lõpp

Oskab leida ja eristada sõnas lõpu. Oskab moodustada sõna vormi küsimuse järgi. Oskab eristada lõputa sõna ja null-lõpulist sõna. Oskab koostada lauseid kindla sõnavaraga.

Tehnoloogia ja innovatsioon IKT vahendite kasutamine. Loovtööde vormistamine arvuti abil. Arvutiprogrammide kasutamine (e-ülesanded, mängud)

Loodusõpetus Mõistekaardi koostamine sõna lõpu muutumise kohta, kasutades taimede ja loomade nimetusi.

Lõputa sõnadega tutvumine ja nende kasutamine kõnes ja kirjas. Sõnaloetelude koostamine etteantud küsimustega. Lausete moodustamine kindla sõnavaraga. IKT e-lhed, harjutused miksike.ee lehel ja

koolielu.ee lehel.

Eesliide.

Oskab leida ja eristada sõnas liite. Oskab moodustada sõnu erinevate liidetega. Oskab kirjutada õigesti sõnu, mille liidetes on tähed a ja o. Oskab eristada eesliiteid ja eessõnu ja neid õigesti kirjutada.

Elukestevõpe ja karjääriplaneerimine. Õpilastes õppetöösse positiivse suhtumise kujundamine. Õpioskuste kujundamine, funktsionaalse lugemisoskuse arendamine. Oskus väljendada oma mõtteid nii kõnes kui kirjas. Suhtlemisoskuse ja meeskonnatööoskuse arendamine.

Loodusõpetus Tekstid loodusõpetuse teemade hulgast.

Erinevate eesliidetega sõnade moodustamine, sõna tähenduse (tähenduste) analüüs. Lausete moodustamine kindla sõnavaraga. Kuulutuse koostamine. Mäng „Söödav/mittesöödav“ Paaris- ja rühmatöö. IKT Paaris- ja rühmatöö aruannete täitmine (hinnangud e’oma ja kaaslaste tööle)

Sufiks.

Oskab leida ja eristada sõnas sufiksi. Oskab moodustada samatüvelisi sõnu erinevate sufiksite abil.

Tervis ja ohutus Rollimängud ja käitumise modelleerimine.Töö juhendi koostamien ja lugemine. Teksti põhjal tabelite täitmine. Kombineeritud ülesannete täitmine.

Kunst Tabelite täitmine teksti põhjal. .

Erinevate sufiksitega sõnade moodustamine, sõnade tähenduse analüüs. Lausete moodustamine kindla sõnavaraga. Rollimängud ja rühmatöö.

Sõna tüvi, sõna osade skeem

Oskab eristada sõnatüve. Oskab koostada 3-4lauselise jutukese etteantud sõnadega. Oskab leida skeemile vastavaid sõnu.

Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine Oskab koostada erinevat liiki tekste. Suhtlemisoskuse ja meeskonnatööoskuse arendamine. Loovuse arendamine. Erinevate elukutsetega tutvumine.

Kunst Sõna osasid eristavate skeemidega töötamine. Oma skeemide joonistamine sõnade juurde.

3-4lauselise jutukese koostamine etteantud sõnadega. Jutukese koostamine mõnest huvitavast juhtumist. Jutukese kava koostamine ja kirjutamine. IKT Paaristöö Sõnade koostamine skeemide järgi.

Leksika ja fraseoloogia

Sõna leksikaalne tähendus. Leksika kui keele sõnade kogum. Sõna kui keele üks osa.

Oskab vastandada sõnu ja teab nende leksikaalseid tähendusi. Oskab koostada sõna tähenduse kirjeldust. Oskab kasutada sõnaraamatut. Oskab leida sõna juurde tunnuseid.

Tehnoloogi ja innovatsioon e-lehed ja e-harjutused. IKT kasutamine õppetöös. Kultuuriline identiteet Oma kultuurile omaste traditsioonide teadmine, neist lugupidamine. Erinevate rahvuste ja kultuuride kommete ja tavade austamine ja mõistmine. Austus oma keele vastu. Rahvaluulega tutvumine. Oma tekstide loomine.

Kunst Esemete, sõnade joonistamine tunnuste abil.

Sõna tähenduse vastandamine. Sõna tähenduse koostamine. Sõnale sõna tunnuste leidmine, nende abil sna tähenduse arvamine. Töö tekstiga.

Ühe- ja mitmetähenduslikud sõnad

Üskab eristada ühe- ja mitmetähenduslikke sõnu. Oskab kasutada sõnastikku. Oskab koostada lauseid, kasutades mitme tähendusega sõnu lauses.

Tervis ja ohutus Tervisliku ja ohutu käitumise kujundamine. Juhendi koostamine ja lugemine. Kombineeritud ülesannete täitmine. Koordinatsiooni arendamine. Peenmotoorika ja hügieen.

Inimeseõpetus Loodusõpetus Antud ainete sõnavara leidmine sõnastikes ja nende sõnade leksikaline tähendus.

Ühe või mitme tähenduse leidmine sõnale. Lausete moodustamine, kasutades sõnu erinevas tähenduses. IKT Raamatukogutunnid Töö sõnastikega.

Fraseologismid. Vanasõnad, kõnekäänud.

Oskab leida tekstis fraseologisme ja selgitada nende tähendust. Oskab eristada vanasõnu ja kõnekäände.

Kultuuriline identiteet Oma kultuuri-traditsioonde säilitamine. Erinevate rahvuste ja kultuuride kommete ja tavade austamine ja mõistmine. Oma keele austamine. Rahvaluulega tutvumine.

Kunst Joonistused vanasõnade ja kõnekäändude juurde, töö paarides.

Tutvumine frasologismide ja fraseoloogiasõnastikuga. Töö vanasõnadega. Paaristöö Vanasõnade ja kõnekäändude tähenduse selgitamine. IKT E-lehed, miksike.ee lehelt.

Sõna otsene ja kaudne tähendus.

Oskus eristada sõnade otsest ja kaudset tähendust. Oskus kasutada sõnu otseses ja kaudses tähenduses.

Tervis ja ohutus Kombineeritud ülesannete täitmine tunnis. Töökoha organiseerimine.

Tööõpetus Mõistatuste vastuste meisterdamine.

Teksti mitmekesisemaks muutmine sõnade abil, millel on kaudne tähendus. Paaristöö. Töö mõistatustega. Ristsõnad.

Sünonüümid.

Oskab leida sünonüüme väljapakutud sõnade reast. Oskab ise leida sõnadele sünonüüme. Oskab rühmitada sünonüüme tähenduse järgi.

Tehnoloogia ja innovatsioon e-lehed ja funktsionaalne lugemine Kultuuriline identiteet Kultuuritraditsioonide säilitamine. Erinevate rahvuste ja kultuuride kommete ja tavade austamine ja mõistmine. Oma keele austamine. Rahvaluulega tutvumine. Omalooming.

Inimeseõpetus Loodusõpetus Sünonüümide leidmine erinevate teemade sõnade juurde.

Sünonüümide leidmine. Sünonüümiridade koostamine ja jätkamine. Rühmatöö. Lausete moodustamine sünonüümidega. Esitlused rühmades.

Antonüümid .

Oskab leida antonüüme väljapakutud sõnade hulgast. Oskab vahet teha terminitel sünonüüm ja antonüüm.

Tervis ja ohutus Kombineeritud ülesannete täitmine. Koordinatsiooni arendamine. Peenmotoorika areng. Hügieen.

Inimeseõpetus Loodusõpetus Antonüümide leidmine erinevate teemade sõnade juurde.

Antonüümide leidmine. Antonüümi ja sünonüümi leidmine ühele ja samale sõnale. Paaristöö. Lausete moodustamine sünonüümide ja antonüümidega. Paaristöö.

Homonüümid Oskab leida tekstist homonüüme ja teab nende tähendust.

Kultuuriline identiteet Oma keele austamine. Rahvaluulega tutvumine. Omalooming.

Kunst Illustratsioonide tegemine muinasjutu juurde. Tööõpetus Sõnade (homonüümide)

Sõnavara rikastamine. Sõna tähenduse analüüs. Sõna tähenduse leidmine sõnastikest. Muinasjutu koostamine (sünonüümide , antonüümide ja homonüümide kasutamine)

meisterdamine. IKT. Oma muinasjutu esitlemine.

Sõnastikud: Vene keele õigekeelsus sõnaraamat, Vene keele antonüümisõnastik, Vene keele sünonüümi-sõsnastik

Oskab kasutada sõnastikke. Oskab eristada erinevaid sõnastikke ja nende otstarvet.

Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine Õpilastes õppetöösse positiivse suhtumise kujundamine. Õpioskuste arendamine. Eneseväljendusoskuse arendamine (kõnes ja kirjas) Meeskonnatööoskuste ja suhtlemisoskuse arendamine.

Inimeseõpetus Loodusõpetus Sõnade otsimine sõnastikest (ainealastest tekstidest)

Sõna tähenduse analüüs. IKT Raamatukogutunnid Arvutiklassi võimaluste kasutamine Paaris- ja rühmatöö.

Morfoloogia Sõnaliigid

Mõiste sõnaliigid Iseseisvad sõnad ja abisõnad. Sõna grammatiline ja leksikaalne tähendus.

Oskab eristada ja leida tekstist erinevaid sõnaliike. Oskab määrata, millise sõnaliigi juurde kuuluvad teatud grupi sõnad. Oskab leida ja kirjutada samatüvelisi sõnu, mis on erinevat liiki sõnad. Oskab täiendada lauset erinevate sõnaliikidega. Oskab koostada lauseid erinevat liiki sõnadest.

Tervis ja ohutus Kombineeritud ülesannete täitmine. Koordinatsiooni arendamine. Peenmotoorika areng. Hügieen.

Loodusõpetus Loodusõpetuse teemade kasutamine sõnaliikide leidmiseks.

Sõnaliikide eristamine. Rollimängud. Erinevate sõnaliikide leidmine tekstis. Lausete täiendamine erinevate sõnaliikidega. Paaristöö Mõistatuste ja ristsõnade lahendamine.

Morfoloogia Nimisõna. Sugu, arv, kääne.

Nimisõna sõnaliigina

Oskab leida lausetes nimisõna ja eristab teda teistest sõnaliikidest. Oskab eristada nisõnade rühmasid tähenduse järgi. Oskab täiendada lauset nimisõnadega. Oskab rühimtada nimisõnu.

Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine Õpilastes õppetöösse positiivse suhtumise kujundamine. Õpioskuste arendamine. Eneseväljendusoskuse arendamine (kõnes ja

Kunst Mõistekaardi koostamine. Nimisõnadest asjade joonistused.

Rühmatöö Nimisõna tähenduste järgi rühmitamine. Lausete täiendamine sobivate nimisõnadega. Töö vanasõnade ja mõistatustega. Paaristöö.

Täidab testülesandeid. kirjas) Meeskonnatööoskuste ja suhtlemisoskuse arendamine.

Ristsõna.

Elus ja eluta nimisõnad.

Oskab eristada elus ja eluta nimisõnu. Oskab rühmitada nimisõnu tähenduse järgi.

Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine Õpilastes õppetöösse positiivse suhtumise kujundamine. Õpioskuste arendamine. Eneseväljendusoskuse arendamine (kõnes ja kirjas) Meeskonnatööoskuste ja suhtlemisoskuse arendamine.

Loodusõpetus Loodusõpetuse tekstidest elus ja eluta nimisõnade leidmine.

Funktisonaalne lugemine. Teksti pealkirjastamine. Paaristöö. Teksti täiendamine elus ja eluta nimisõnadega. Rühmatöö. Nimisõnade rühmitamine tähenduse alusel.

Pärisnimed ja nimetused (nimisõnad)

Oskab eristada ja õigesti kirjutada pärisnimesid ja nimetusi. Oskab leida neid tekstist. Oskab täiendada lauset pärisnimedega. Oskab kirjutada iseseisavlt nimetusi, perekonnanimesid, nimesid, isanimesid. Oskab teha järeldusi teksti põhjal.

Teabekeskkond Suhtluseesmärgid. Oluliste ja ebaoluliste teadete eristamine.

Loodusõpetus Inimeseõpetus Kaardi koostamine „Pärisnimed ja nimetused“ joonistused ja tekstid.

Järelduste sõnastamine tekstide põhjal. Jutustus sõbrast, perest pärisnimede kasutamisega. Raamatu pealkirja, autori, ajalehtede, filmide nimetuste kirjutamine. Nimede ja isanimede kasutamine, õigekiri.

Nimisõnad, arv. Ainsus, mitmus. Ainsuslikud ja mitmuslikud sõnad.

Nimisõnade arvu muutmine. Oskab eristada ainsust ja mitmust. Oskab kirjutada nimisõnu mitmuses. Teab nimisõnu, mida

Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine Õpilastes õppetöösse positiivse suhtumise kujundamine. Õpioskuste arendamine.

Matemaatika – mõistekaart: Üks ja mitu. Matemaatilised teemad.

Harjutused nimisõnade kasutamise kohta ainsuses ja mitmuses. Harjutused arvu muutmise kohta. Ristsõna.

kasutatakse ainult ainsuse või ainult mitmuses. Oskab koostada jutukest.

Eneseväljendusoskuse arendamine (kõnes ja kirjas) Meeskonnatööoskuste ja suhtlemisoskuse arendamine.

Jutukese koostamine. Miksike.

Nimisõnade sugu.

Nimisõnade soo määramine. Nimisõnade algvormi moodustamine. Oskab ära tunda muutumatuid nimisõnu. Oskab määrata muutumatute nimisõnade sugu.

Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine Õpilastes õppetöösse positiivse suhtumise kujundamine. Õpioskuste arendamine. Eneseväljendusoskuse arendamine (kõnes ja kirjas)

Loodusõpetus Kaardi koostamine nimisõnade soo kohta, kasutades sõnu loodusõpetuse tekstidest.

Rollimäng „Postkontor“ Kõige huvitama kuulutuse konkurss. Aheljutustamine. Loetelude ja lausete moodustamine, kasutades nimisõnu õiges vormis (arv ja sugu). Teksti pealkirjastamine. Vigade parandamine muutumatutes nimisõnades (luuletuses).

Nimisõnade käänamine. Käänded vene keeles.

Oskab eristada nimisõnade sõnalõppe. Oskab määrata käände küsimuse abil. Oskab käänata sõna. Oskab koostada lauseid kindlas käändes olevate sõnadega. Oskab kasutada nimisõnu nõutud käändes. Oskab täiendada lauseid mõttelt sobivate nimisõnadega sobivas käändes. Oskab määratleda käände ja esitada nimisõnadele õige küsimuse.

Tervis ja ohutus Kombineeritud ülesannete täitmine. Koordinatsiooni areng, peenmotoorika areng. Hügieen.

Tööõpetus Muinasjutu-kangelaste voolimine.

Nimisõnade käänamise jälgimine. Reeglite sõnastamine näidete eeskujul. Nimisõnade käänamine ja lausetes kasutamine. Lausete täiendamine mõttelt ja vormilt sobivate nimisõnadega. Teksti koostamine. Teksti pealkirjastamine. Töö vanasõnadega. Töö muinasjutukatkenditega.

Nimisõnade käänamine

Oskab määratleda nimisõnade sugu. Oskab

Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine

Kunst Joonistus

Harjutused nimisõnade känamise kohta ainsuses.

ainsuses. Pehmendusmärk nimisõnade lõpus pärast susisevaid häälikuid.

käänata nimisõnu,moodustada algvormi. Oskab määratleda missugused nimisõnad kuuluvad 1., 2. 3. Oskab eristada ja meelde jätta nimisõnade lõppe. Oskab kasutada pehmendusmärki sõna lõpus pärast susisevaid. Oskab jutustada loomadest.

Õpilastes õppetöösse positiivse suhtumise kujundamine. Õpioskuste arendamine. Eneseväljendusoskuse arendamine (kõnes ja kirjas) Meeskonnatööoskuste ja suhtlemisoskuse arendamine.

muinasjutu juurde.

IKT MIKSKE Loole lõpu mõtlemine. Jutustus loomadest, kasutades sõnu, mille lõpus on pehmedusmärk. Sõnade äraarvamine grammatilise ja leksikaalse tähenduse järgi. Sarnaste mõistatuste koostamine. Paaristöö Teksti taastamine (muinasjutt).

Nimisõnade käänamine mitmuses.

Oskab määrata nimisõnade puhul arvu. Oskab käänata nimisõna mitmuses ja õigesti kirjutada lõppe. Oskab eristada mitmuse käändeid üksteisest. Oskab kirjutada loetelusid, kasutades nimisõnu mitmuses nõutud käändes. Oskab taastada teksti, lisades puuduolevaid tähti ja sõnalõppe.

Tehnoloogia ja innovatsioon Loovtööde vormistamine arvuti abil. Arvutiprogammide kasutamine, e-lehed.

Matemaatika Diagrammide koostamine.

Funktisonaalne lugemisoskus. Nimisõnade käänamine mitmuses. Kirjelduste koostamine, kasutades nimisõnu mitmuse erinevates käänetes. IKT Paaristöö. Teksti taastamine. Rühmatöö. Lastelauludega töö.

Morfoloogia Omadussõna. Omadussõna sugu, arv ja käänamine.

Omadussõna. Ülevaade.

Oskab leida tekstist omadussõnu ja eristab neid teistest sõnaliikidest. Oskab öelda, mis küsimusele vastab omadussõna. Oskab leida nimisõna, mille juurde omadussõna kuulub. Oskab täiendada teksti omadussõnadega. Oskab sõnastada reegli. Täidab

Tervis ja ohutus Kombineeritud ülesannete täitmine. Koordinatsiooni areng, peenmotoorika areng. Hügieen.

Kunst Pildid jutukese juurde kevadisest loodusest.

Funktsionaalne lugemisoskus. Küsimustele vastamine. Sõnavara rikastamine. Sõna tähenduse analüüs. Otsene ja kaudne tähendus. Nimisõnade juurde samatüveliste omadussõnade leidmine. Mõistatused. Töö tekstidega kevadisest

teste. loodusest (М. Пришвин, А. Пушкин).

Omadussõnade muutmine sooti.

Oskab määrata nimi- ja omadussõna sugu. Oskab koostada loetelusid, kus nimisõnad ja omadussõnad on vastavuses.Oskab eristada omadus-sõnade lõppe. Oskab moodustada nimisõnadest omadussõnu kõigis kolmes vormis (meessoost, naissoost, kesksoost).

Teabekeskkond Suhtluseesmärgid, tegutsemine infokeskkonnas.

Tööõpetus Mõistatuste vastuste voolimine.

Lausete moodustamine etteantud teemal. Mõistatuste ära arvamine ja koostamine. Kirjaliku vastuse koostamine. IKT Reegli sõnastamine näidete varal.

Omadussõnade arv (ainsus ja mitmus)

Oskab määtleda arvu (ainsus, mitmus)nii nimi- kui omadussõnadel. Oskab eristada sõnalõppu. Oskab koostada loetelusid, muutes ainsuse mitmuseks. Oskab muuta omadussõnade sugu ja arvu. Oskab koostada lauseid etteantud teemal. Oskab koostada kuulutust. Oskab täiendada teksti omadussõnadega.

Teabekeskkond Suhtluseesmärgid, tegutsemine infokeskkonnas.

Tööõpetus Kunst Kuulutuse vormistamine.

Jutustuse koostamine (suuliselt) etteantud sõnadega. Mõistatused. Kuulutuse koostamine. Sõnavara rikastamine. (omadussõnadele antonüümide leidmine). IKT E-lehed, miksike.

Omadussõnade käänamine..

Oskab määrata nimi- ja omadussõnade arvu, sugu ja käänet. Oskab käänata omadussõna. Oskab määratleda lausetes sõnaliike.. Oskab vastata küsimustele

Elukestevõpe ja karjääriplaneerimine. Õpilastes positiivse suhtumise kujundamine õppetöösse. Oskab väljendada oma mõtteid nii kõnes kui kirjas.

Loodusõpetus Mõistekaart. „Tallinna linna vaatamisväärsused“

Funktsionaalse lugemisoskuse arendamine. Teksti põhjal küsimustele vastamine. Töö tekstiga (Tallinn) Arutelu teksti põhjal (“Viisakus“) Sõnavara rikastamine.

teksti põhjal, arutleda loetu üle.

IKT, e-lehed, miksike.

Omadussõnade käänamine ainsuses.

Oskab käänata omadussõnu ainsuses. Oskab määratleda omadussõnade arvu, sugu, käänet. Oskab leida tekstist nimisõnu ja omadussõnu ning määrata nende käänet. Oskab aru saada omadussõnade rollist tekstis.

Teabekeskkond Leiab infokeskkonast vajaliku info. Eristab teadete tähtsust. Suhtlemisoskuse arendamine.

Loodusõpetus Töö tekstidega loomadest.

Mõistatused. Sõnavara rikastamine. Töö tekstidega (loomadest). Omadussõnade rolli määratlemine tekstis.Teksti pealkirjastamine. Töö tekstiga pääsukesest (Д. Кайгородов).

Omadussõnade käänamine mitmuses.

Oskab määratleda omadussõnade arvu, sugu, käänet. Oskab koostada taime kirjeldust.


Loodusõpetus Tekstid taimedest. .

Taimede äraarvamine kirjelduste põhjal. Kirjleduse koostamine. Töö tekstiga.

Omadussõnade pikad ja lühikesed vormid.

Oskab leida omadussõnade paare: pikad ja lühikesed vormid. Oskab eristada lühikeste vormide puhul arvu ja sugu. Oskab eristada sõnalõppe. Oskab leida tekstist omadussõnade lühivorme.

Elukestevõpe ja karjääriplaneerimine. Õpilastes positiivse suhtumise kujundamine õppetöösse. Oskab väljendada oma mõtteid nii kõnes kui kirjas. Elukutsed.

Loodusõpetus Tekstid loomadest (loodusõpetuse õpikust)

Vanasõnad. Mõistatused. IKT Paaristöö. Sõnavara rikastamine. Lühivormide otsimine tekstist ja sõnastikust. Looma nimetuse ja iseloomustuse sobitamine. Lausete moodustamine lühivorme kasutades.

Morfoloogia Tegusõna

Tegusõna, kui sõnaliik. Ülevaade.

Oskab leida tekstist tegusõnu ja eristab neist teistest sõnaliikidest. Oskab öelda, mis küsimusele vastab tegusõna. Oskab täiendada lauset

Teabekeskkond Igapäevaeluks vajaliku info leidmine. Teadete tähtsuse eristamine. Suhtlemisoskuse arendamine.

Kunst Mõistekaardi koostamine tegusõnadest..

Laiendatud ja laiendamata lausete koostamine. Tegevuste kirjeldamine, kasutades palju tegusõnu. Teksti taastamine, IKT Paaristöö.

tegusõnadega. Oskab eristada lauseliikmeid.

Töö tekstiga

Infinitiiv. Oskab leida tekstist infiniivi. Oskab eristada sufikseid. Oskab moodustada tegusõnast algvormi (infinitiivi). Oskab leida tegusõna juurde samatüvelisi nimisõnu.

Väärtused ja kõlblus Heade käitumistavade kinnistumine. Õiglustunde, aususe kujunemine. Lubaduste täitmine. Austus enda ja teiste vastu.

Töö luuletustega. IKT E-lehed. Miksike. Fraseologismide tähendused.

Tegusõna ainsus ja mitmus

Oskab määratleda, kas tegusõna on ainsuses või mitmuses. Oskab muuta tegusõnu ja teisi sõnu ainsuses ja mitmuses. Oskab koostada jutukest etteantud teemal. Oskab leida ja parandada tekstis vigu (ainsus, mitmus)

Teabekeskkond Eristab teateid tähtsuse järgi. Suhtlemisoskus.

Loodusõpetus Tegevuste otsimine loodudõpetuse õpikus..

Töö luuletekstiga loodusest.. Etteantud sõnade kasutamine lausetes. Jutukese koostamine etteantud teemal. Teksti töötlemine tegusõna muutmisel (ainsusest mitmus).

Tegusõna muutmine ajas

Oskab eristada mis ajas toimub tegevus, mis küsimusele vastab tegusõna. Oskab eristada olevikku, minevikku ja tulevikkus. Oskab moodustada tegusõnast nõutud vormi, mis sobib lausesse. Oskab koostada jutukest loomasr, kasutades tegusõnu minevikus, olevikus ja tulevikus.

Väärtused ja kõlblus Heade kommete omandamine. Õiglustunde ja aususe kujundamine. Lubadustest kinni pidamine. Austus enda ja teiste vastu.

Loodusõpetus

Töö tekstiga. Tegusõnade kasutamine kirjeldustes ja järelduste tegemine. Lausete ja jutukese koostamine loomast, kasutades tegusõnu erinevates vormides. Teksti pealkirjastamine. Ümberjutustuse kirjutamine.

Oskab määratleda teksti tüübi. Oskab kirjutada ümberjutustuse teksti põhjal.

Tegusõnade pööramine. Tegusõnade pööramine olevikus, tulevikus ainsuses ja mitmuses. Pööramine minevikus ainsuses ja mitmuses. Pöördelõpud.

Oskab õigesti kirjutada tegusõna ainsuse 2. Isiku lõppe. Oskab õigesti kirjutada 2. Ja 3. Käändkonna nimisõnu .

Teabekeskkond Eristab teate tähtsust Suhtlemisoskuse arendamine.

Kunst Illustratsioonide tegemine kirjandi juurde.

Töö vanasõnadega. Töö tekstiga (elukutsed). Ettevalmistus kirjandiks „Kelleks ma tahan saada?“ Kasutab tegusõnu tulevikus. Paaristöö, ümberjutustus.

Tegusõna eitav vorm

Oskab õigesti kirjutada tegusõnu eitavas vormis. Oskab muuta lausete mõtet, lisades lausesse sõna EI. Oskab määratleda tegusõna aja, arvu ja isiku.


Kunst Loomaaias keelumärgid

Töö tekstiga (С. Аксакова) Luuletuse muutmine. Lauakommete arutelu. Keelumärgid loomaaias, arutelu ja koostamine. Sünnipäeva kava koostamine ja kingituste teemal vestlus.

Morfoloogia

Asesõna

Asesõna.

Ülevaade

Asesõna lauseliikmena

Teab, millistele küsimustele vastab asesõna. Teab, milliseid sõnu asendavad asesõnad tekstis. Teab , milline on asesõnade roll tekstis.


Inimeseõpetus Mõistekaart „Asesõna“

Funktisonaalne lugemine Harjutused asesõnade kohta. IKT E-lehed Miksike.

Isikulised asesõnad

Oskab määratleda mille juurde kuulub asesõna. Oskab leida tekstist

Väärtused ja kõlblus. Heade kommete omandamine. Õiglustunde

Inimeseõpetus Mõistekaart „Isikulised

Sõnavara rikastamine Paaristöö, mõistekaart. Esitlus

Isikulised asesõnad kui vahend sidumaks lauset ja teksti.

asesõnu. Oskab kirjutada luuletust mälu järgi.

ja aususe kujundamine. Lubadustest kinni pidamine. Austus enda ja teiste vastu.

asesõnad“

Asesõna käänamine

Oskab käänata asesõna. Oskab määratleda, mis käändes, isikus ja arvus on asesõna. Oskab eristada lauseliikmeid.


Matemaatika Diagrammid arvutis.

IKT e-lehed Miksike

Isikuliste asesõnade käänamine (kolmandas isikus, erinevas soos).

Oskab määratleda asesõna isiku. Oskab leida tekstist 3.isikut märkiva asesõna ja määratleda selle soo. Teab, missuguse lauseliikmena on lauses isiklikud asesõnad.


IKT Arvutiklassis tunnid

Morfoloogia Eessõna

Eessõnad, nende õigekiri. Asesõna kolmandas isikus koos eessõnadega.

Oskab leida tekstis isikulisi asesõnu, määratleda nende isiku, arvu ja soo, käände. Oskab õigesti kirjutada asesõna eessõnadega.


Loodusõpetus Õpikutekstide kasutamine. Asesõnade otsimine.

Teksti pealkirjastamine. Asesõnade käänamine ja õigekiri. IKT Paaristöö Harjutused (eessõnad). e-lehed Miksike.

Tekst

Tekst Teksti teema.

Oskab pealkirjastada teksti. Oskab eristada lõike tekstis. Oskab välja tuua teksti peamõtte. Oskab kirjeldada isikuid.


Tööõpetus Aplikatsioon teksti juurde.

Teksti pealkirjastamine. Tegelste iseloomustamine. Võrdluste leidmine tekstis. Rühmatöö Dramatiseering.

Funktsionaalne lugemine. Teksti tüübid:

Kirjeldus, jutustus, arutlus

Oskab eristada teksti tüüpe: Kirjeldus, jutustus, arutlus. Oskab koostada kirjeldust. Oskab jutustada teksti. Oskab pealkirjastada teksti. Oskab redigeerida teksti, koostada kava. Oskab arutluse jaoks sõnastada teesi, väita, põhjendada ja teha järeldust. Oskab koostada jutukest teksti põhjal.


Kunst Matemaatika Mõistekaardi tegemine „Teksti tüübid“. Kasutades geomeetrilisi kujundeid

Teksti tüübi määratlemine: kirjeldus, jutustus, arutlus. Kirjelduse koostamine. Ümberjutustus Eri tüüpi tekstide kirjutamine. Teksti redigeerimine. Lõikude pealkirjastasmine. Kava koostamine.

Teksti osad Lõik Tekst kui tervik

Oskab jagada teksti lõikudeks. Oskab leida tekstile õige lõpu. Oskab järjestada lauseid tekstiks.


Matemaatika Mõistekaardi tegemine „Teksti osad“ kasutades geomeetrilisi kujundeid

Tervikteksti koostamine. Tekstile lõpu valimine Paaristöö Teksti taastamine

Süntaks Lause Lause tunnused. Olulised lauseliikmed. Lause grammatiline alus.

Oskab leida lausepiire. Oskab õigesti vormistada lause alguse ja lõpu. Oskab leida lause peamised liikmed. Oskab leida ja allajoonida lauses grammatilise aluse.


Kunst Joonistused vanasõnade juurde.

Lause piiride leidmine. Töö vanasõnadega. Muinasjutu katkendi lugemine (A. Milne) Arutelu muinasjutu lõpu üle (mälu järgi või teose abil). IKT e-lehed Miksike.

Lauseliigid ja nende ning väljendite intonatsioon.

Oskab eristada jutustavaid, küsi- ja hüüdlauseid. Oskab eristada laused sõltuvalt lause eesmärgist.

Elukestevõpe ja karjääriplaneerimine. Õpilastes positiivse suhtumise kujundamine

Matemaatika. „Lauseliigid eesmärgist ja intonatsioonist

Lausete eristamine lause eesmärgist lähtuvalt. Iseseisev lausete moodustamine (küsi-, hüüd-

Jutustav lause, hüüdlause ja küsilause.

Oskab ära tunda hüüdlaused. Oskab leida lauses pöördumise. Oskab koostada ja kirjutada erinevat liiki lauseid: jutustavaid, küsi- ja hüüdlauseid.

õppetöösse. Oskab väljendada oma mõtteid nii kõnes kui kirjas.

lähtuvalt“ klasterdamine.

ja jutustavad laused). Rühmatöö Oma lausete moodustamine tunni teema piires. Esitlus.

Hüüdlaused hüümärgiga ja ilma.

Oskab eristada hüüdlauseid, mis vajavad hüümärki ja mis mitte. Oskab lugeda lauseid õige intonatsiooniga. Oskab iseseisvalt koostada lauseid (hüümärgiga ja ilma). Oskab kasutada õigeid lauselõpumärki.

Teabekeskkond Eristab teateid tähtsuse järgi. Suhtlemisoskuse arendamine.

Kunst Lauseid illustreerivad joonistused.

Lausete lugemine õige intonatsiooniga. Intonatsiooni muutmine. Lausete kirjutamine. Luuletuse lugemine õige intonatsiooniga. IKT e-lehed Miksike.

Lause ja loetelu, kui tervik. Põhisõna ja sõltuv sõna loetelus. Pealaused ja kõrvallaused. .

Oskab leida ja alla joonida peamisi lauseliikmeid. Oskab leida sõnaloetelus põhisõna ja sellest sõltuva sõna. Oskab eristada laiendamata ja laiendatud lihtlauseid. Oskab leida lausest põhisõna ja sellest sõltuvuses oleva sõna ning esitada sõna kohta küsimuse.


Matemaatika Mõistekaart „Teisejärgulised lauseliikmed“ (kasutades matemaatilisi kujundeid).

Eristab laiendatud ja laiendamata lihtlauseid. Oskab eristada teisejärgulisi lauseliikmeid. Loetelude koostamine. Lausete ja teksti koostamine. Lause pealiikmed ja teisejärgulised liikmed. Teksti peamõtte sõnastamine. Etteantud teema järgi teksti koostamine.

Teisejärgulised lauseliikmed. Määrus

Oskab leida lauses määruse ja põhisõna, millest sõltub määrus. Oskab leida ja alla joonida


Kunst Kirjeldatud asjast pildi joonistamine.

Mõistatuste ära arvamine. Teksti täiendamine määrustega. Sõnavara rikastamine.

lauses määruse. Oskab lauset täiendada määrusega.

õppetöösse. Oskab väljendada oma mõtteid nii kõnes kui kirjas.

Eesti keel – terminid eesti keeles.

Lemmikmänguasja kirjeldamine. Jutukese koostamine etteantud teemal. Kirjelduse ümberjutustamine. IKT e-lehed, Miksike

Teised lauseliikmed – täiend

Oskab leida tekstist täiendi ja põhisõna, mille juurde täiend kuulub. Oskab lauses allajoonida täiendi. Oskab täiendada lauset täienditega, lisades küsimuste asemele täiendeid. Oskab määratleda lauseliikmeid.


Kunst Joonistus mini-kirjandi juurde. Eesti keel – terminid eesti keeles.

Mõistatuste ära arvamine Teksti täiendamine. Ettevalmistus vastandarvamuse vastupidise seisukoha väljaütlemiseks. Tekstiloome. Lausete järjestamine tekstiks. Mini-kirjand etteantud teemal. IKT, e-lehed, Miksike.

Teised lauseliikmed – adverb.

Oskab leida lausest adverbi ja sõna, mille juurde see kuulub. Oskab leida küsimusi, millele sõnad vastavad. Oskab lauses allajoonida adverbi. Oskab täiendada lauset, lisades küsimuse asemele sobiva adverbi. Oskab vastata küsimustele, kasutades adverbe.


Tööõpetus Meisterdus „keeleväänaja“ kohta. Eesti keel Terminid eesti keeles.

Lausete täiendamine adverbidega. Teksti pealkirjastamine. Teksti teema määratlemine. Küsimustele vastamine. Loole lõpu mõtlemine. Teksti tüübi määramine. „Keeleväänaja“ õppimine. Entsüklopeedia tekstide lugemine. IKT, e-lehed. Miksike.

Kirjandus-teoste temaatika.

Minu pere. Mina ja minu lähedased. Kui ei ole sõpra – otsi, aga kui leidsid – hoia!

Oskab välja tuua loetud tekstikatkendeid kindlal teemal. Oskab leida tekste kindlal teemal. Oskab algteema järgi määratleda teose

Kultuuriline identiteet ja enesemääratlemine. Oma keele suhtes austuse kujundamine. Rahvaluuleteostega tutvumine. Omalooming.

Tööõpetus ja kunst Illustratsioonid ja meisterdused erinevatel teemadel.

Teoste otsimine kindlal teemal (internetist, raamatukogust); Looduses käitumise reeglite koostamine. Luuletuste kirjutamine (akronüümid,

Õppimine on alati kasulik. Aastaajad. Loodusimedest fantastikani. Headusest, mis võidab kurja. Aususest ja õiglusest. Naljast tõsiselt.

temaatika. Oskab lugeda õigesti, soravalt, ilmekalt, mõttega.

Keskkond ja säästev areng. Teksti analüüs. Ökoloogilised probleemid. Inimene ja loodus Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Teose kangelaste tegude analüüs. Seinaleht. Elukestevõpe ja karjääriplaneerimine. Õpilastes positiivse suhtumise kujundamine õppetöösse. Oskab väljendada oma mõtteid

Loodusõpetus. Aastaajad. Elus ja eluta loodus. Tained ja loomad kodukohas. Punane raamat (oma punase raamatu loomine).

cinquaine’id), mõistekaardid. IKT Loetu analüüs. Põhjus-tagajärg seosed. Kava koostamine. Materjali kogumine kindlal teemal ettekande jaoks. Omalooming kindlal teemal, paaristöö. Tööjuhendi koostamine. Rühmatöö. Oma raamatu koostamine. Intervjuu.

Raamat Raamatu elementide tutvustamine: kaaned, tiitelleht, pealkirjad, eessõna, annotatsioon, illustratsioonid. Mõisted: autor, pealkiri, peategelane, sisu (pealkirjad). Kunstnik, illustraator.

Omab ettekujutust raamatu elementidest, töös tekstiga teab peamõtet, peategelast ja sündmusi. Oskab õigesti kirjutada ja öelda autori ja teose nime. Loetu põhjal iseloomustab tegelasi ja kohta, kus nad tegutsevad. Oskab taastada sündmuste järjekorra. Oskab otsida iseseisvalt raamatut raamatukogus (kasutades kataloogi abi).

Kultuuriline identiteet ja enesemääratlemine. Oma keele suhtes austuse kujundamine. Rahvaluuleteostega tutvumine. Elukestevõpe ja karjääriplaneerimine. Õpilastes positiivse suhtumise kujundamine õppetöösse. Oskab väljendada oma mõtteid

Loodusõpetus Raamatu kirjutamine loomadest, mõistatustest ja kõnekäändudest.

IKT Raamatukogutunnid Materjali otsimine oma teose jaoks.

Tähtsamad lastekirjanduse teosed. Vene, eesti ja

Teksti liigid: luuletus, muinasjutt, vanasõna,

Oskab lugeda ilmekalt, soravalt, õigesti ja mõttega. Oskab eristada teksti liike. Teab mõisteid: autor,


Kunst Tööõpetus Loodusõpetus Mõistekaart

IKT Raamatukogutunnid. Kirjanike loominguga tutvumine.

väliskirjanike teosed (erinevas žanris) (Autorid: A.Puškin, M.Lermontov, I.Krõlov, N.Nekrassov, L.Tolstoi, A.Tšehhov, M. Privšin, I.Sokolov-Mikitov, E.Tšarušin, A.H.Tammsaare, A.Pervik, O.Wilde, M.Twain, L.Carrol, D.Swift ja teised).

kõnekäänd, „keeleväänaja“, mõistatus, laul, jutustus, näidend, muistend) ja nende tunnused. Suuline kõne. Igapäevane kõne ja raamatutegelaste kõne. Ilmekas lugemine.

pealkiri, tegelane, sisu, pealkiri.

õppetöösse. Oskab väljendada oma mõtteid

õpitavate kirjanike ja nende teoste kohta. Matemaatika Mõistekaart tekstiliikide kohta diagrammi kujul. Teose lehekülgede arvu leidminie ja võrdlemine teiste teostega.

Iseseisev info otsimine internetist (kirjanike kohta). Viktoriin kirjanike ja loomingu kohta.

5. EESTI KEEL JA KIRJANDUS II KOOLIASTMES

5.1 Õpitulemused II kooliastmes

EESTI KEEL

6. klassi lõpetaja: 1) suhtleb eesmärgipäraselt ning valib kontekstile vastava suhtluskanali; 2) oskab teha kuuldust ja loetust kokkuvõtet ning anda hinnangut nii suuliselt kui ka kirjalikult; 3) tunneb põhilisi tekstiliike ning oskab õpi- ja elutarbelisi tekste eesmärgipäraselt kasutada; 4) oskab luua õppetööks ja eluks vajalikke tekste ning neid korrektselt vormistada; 5) tunneb esinemise ettevalmistuse ja kirjutamise põhietappe ning oskab neid rakendada; 6) tunneb eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid; 7) oskab kasutada ÕSi ja teisi õigekeelsusallikaid.

Suuline ja kirjalik suhtlus 6. klassi lõpetaja: 1) valib juhendamise toel suhtluskanali; peab sobivalt telefonivestlusi ning kirja- ja meilivahetust; 2) leiab koos partneri või rühmaga vastuseid lihtsamatele probleemülesannetele, kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku keelevormi; 3) esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi ning annab hinnanguid; 4) võtab loetut ja kuuldut lühidalt kokku nii suulises kui ka kirjalikus vormis. Teksti vastuvõtt 6. klassi lõpetaja: 1) tunneb õpitud tekstiliike (tarbe-, teabe- ja meediatekste) ning nende kasutamise võimalusi; 2) loeb ja mõistab eakohaseid õpi- ja elutarbelisi ning huvivaldkondade tekste; 3) võrdleb tekste omavahel, esitab küsimusi ja arvamusi ning teeb lühikokkuvõtteid; 4) kasutab töös tekstidega õpitud keele- ja tekstimõisteid. Tekstiloome 6. klassi lõpetaja:

1) leiab juhendamise toel tekstiloomeks vajalikku kirjalikku või suusõnalist teavet raamatukogust ning internetist; 2) tunneb esinemise ettevalmistuse põhietappe; 3) tunneb kirjutamise põhietappe; 4) jutustab, kirjeldab ning arutleb suuliselt ja kirjalikult, vormistab kirjalikud tekstid korrektselt; 5) esineb suuliselt (tervitab, võtab sõna, koostab ning peab lühikese ettekande ja kõne); 6) kirjutab eesmärgipäraselt loovtöid ja kirju (ka e-kirju ja sõnumeid), oskab leida ning täita lihtsamaid planke ja vorme; 7) avaldab viisakalt ning olukohaselt oma arvamust ja seisukohta sündmuse, nähtuse või teksti kohta nii suulises kui ka kirjalikus vormis; 8) kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid tekste luues ning seostades.

Õigekeelsus ja keelehoole 6. klassi lõpetaja: 1) tunneb eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliikide tüüpjuhte ja lihtvormide kasutust ning järgib eesti õigekirja aluseid ja õpitud põhireegleid; 2) moodustab ning kirjavahemärgistab lihtlauseid, sh koondlauseid ja lihtsamaid liitlauseid; 3) kontrollib õigekeelsussõnaraamatust sõna tähendust ja õigekirja; 4) rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes ning tekste analüüsides ja hinnates.

KIRJANDUS (5. ja 6. klass)

6. klassi lõpetaja: 1) on lugenud eakohast erižanrilist väärtkirjandust, kujundanud selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi ning arendanud lugejaoskusi; 2) mõistab kirjandust kui oma rahvuskultuuri olulist osa ja eri rahvaste kultuuri tutvustajat; 3) tõlgendab, analüüsib ja mõistab teoses kujutatud lugu ning tegelassuhteid, elamusi ja väärtusi; 4) mõistab ning aktsepteerib erinevaid seisukohti, mis võivad tekkida kirjandusteost lugedes; 5) jutustab teksti- või elamuspõhiselt ning arutleb teoses toimunu üle, väljendades end korrektselt; 6) kirjutab nii jutustavaid kui ka kirjeldavaid omaloomingulisi töid, väljendades end korrektselt; 7) kasutab vajaliku teabe hankimiseks eri allikaid, sh sõnaraamatuid ja internetti.

Lugemine 6. klassi lõpetaja: 1) on läbi lugenud vähemalt kaheksa eakohast erinevasse žanrisse kuuluvat väärtkirjandusteost (raamatut); 2) loeb kirjandusteksti ladusalt ja mõtestatult ning väärtustab lugemist; 3) tutvustab loetud kirjandusteose autorit, sisu ja tegelasi ning kõneleb oma lugemismuljetest, -elamustest ja -kogemustest.

Jutustamine 6. klassi lõpetaja: 1) jutustab tekstilähedaselt kavapunktide või märksõnade toel; 2) jutustab mõttelt sidusa tervikliku ülesehitusega selgelt sõnastatud loo, tuginedes kirjanduslikule tekstile, tõsielusündmusele või oma fantaasiale; Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine 6. klassi lõpetaja:

1) koostab teksti kohta eri liiki küsimusi; 2) vastab teksti põhjal koostatud küsimustele oma sõnadega või tekstinäitega; 3) koostab teksti kohta sisukava, kasutades küsimusi, väiteid või märksõnu; 4) järjestab teksti põhjal sündmused ning määrab nende toimumise aja ja koha; 5) kirjeldab loetud tekstile tuginedes tegelaste välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib nende suhteid, hindab nende käitumist, lähtudes

üldtunnustatud moraalinormidest, ning võrdleb iseennast mõne tegelasega; 6) leiab lõigu kesksed mõtted ja sõnastab peamõtte; 7) arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste, tegelaste, nende probleemide ja väärtushoiakute üle,

avaldab ning põhjendab oma arvamust, valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust; 8) otsib teavet tundmatute sõnade kohta ning teeb endale selgeks nende tähenduse.

Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine 6. klassi lõpetaja: 1) tunneb ära ja kasutab tekstides epiteete, võrdlusi ning algriimi; 2) seletab õpitud vanasõnade ja kõnekäändude tähendust. Omalooming 6. klassi lõpetaja kirjutab erineva pikkusega eriliigilisi omaloomingulisi töid, sh kirjeldava ja jutustava teksti. 5.2 Pädevused

Väärtus- ja sotsiaalse pädevuse kujundamine toimub individuaalse, paaris- ja rühmatöö kaudu. Seda kujundatakse järgmiste ürituste abil:

• emakeelepäev ja -nädal;

• teiste ainete nädalad;

• erinevad projektipäevad;

• laadad;

• stiilipäevad;

• teemapäevad;

• ekskursioonid erinevatesse asutustesse;

• raamatukogutunnid;

• kohtumised erialaspetsialistidega;

Enesemääratlus- ja ettevõtlikkuspädevust kujundatakse järgmiste tegevuste abil:

• eakohaste probleemide arutelu;

• erinevate meedia- ja kirjandustekstide põhjal koostatud erinevate ülesannete lahendamine;

• projektides osalemine;

• laatadel osalemine;

• erinevate asutuste ja ettevõtete külastamine;

• teemanädalad;

• teemapäevad;

• ainepäevad.

Õpipädevusi kujundatakse järgmiste tegevuste abil:

• eri allikatest teabe otsimine ja kasutamine;

• eri liiki tekstide lugemine, kuulamine, koostamine;

• ilukirjanduslike tekstide dramatiseering;

• omaloomingupäevad;

• erinevatel konkurssidel osalemine;

• ainepäevad;

• olümpiaadidel osalemine;

• konkurssidel osalemine;

• teemanädalad.

Matemaatikapädevust kujundatakse:

• skeemide, tabelite, jooniste lugemisülesanded;

• ristsõnade, sõnamänguliste ülesannete lahendamine;

• matemaatiliste loovtööde kirjutamine;

• pranglimine;

• olümpiaadidel osalemine;

• laadad;

• õuesõppepäevad;

• projektides osalemine;

• osalemine „Känguru“ ja „Nuputa“ võistlustel.


Ainevaldkonna õppeained toetavad teiste valdkonnapädevuste saavutamist, sest eesti keele ainetundides arendavad õpilased oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust ning suhtlusoskust, õpivad lugema ja mõistma eri liiki tekste, sh teabe- ja tarbetekste, arendavad kirjandustekste lugedes oma sõnavara ning avardavad maailmapilti; õpivad kirjutama eri tüüpi tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; õpivad koostama ning vormistama eakohast uurimistööd, kasutama allikaid; harjuvad kasutama eri liiki sõnaraamatuid ning käsiraamatuid.

Võõrkeelte grammatilist süsteemi tundma õppides on toeks emakeeletundides omandatud keelemõisted, võõrsõnade õppimine soodustab võõrkeelte õppimist. Väliskirjanduse autorite ja teostega tutvumine tekitab huvi võõrkeelte õppimise vastu, õpitavas võõrkeeles kirjutavate autorite teoste lugemine ja arutamine süvendab huvi õpitava keele maa, selle kultuuri ning kirjanduse originaalkeeles lugemise vastu.

Matemaatika õppetekstide ja tekstülesannete mõistmist soodustab eesti keele tundides arendatav lugemisoskus. Arvsõnade õigekirja õppimine toetab korrektse matemaatilise kirjaoskuse omandamist. Samas eeldab heade õpitulemuste ja korrektse keelekasutuse saavutamine, et ka matemaatikatundides töötataks tekstiga õppesisu või -ülesande mõistmise nimel ning nõutaks elementaarsete õigekirjanõuete järgimist kirjalikes töödes.

Loodusainete õppe- ja teabetekstide mõistmine eeldab samuti head lugemisoskust ja tekstitööd. Õpilane peab õppima õigesti kirjutama kohanimesid ning loodusnähtuste ja loodusobjektide nimetusi. Loodusalased tekstid eesti keele õppekirjanduses ning loetavas ilukirjanduses aitavad loodust tundma õppida ja väärtustada. Loodusainetes omandatud sõnavara ning teadmised soodustavad omakorda kirjandusteoste looduskirjelduste mõistmist, kujutluspiltide teket ja emotsionaalset mõju lugejale.

Sotsiaalainete õpet toetab ilukirjandusteoste lugemine ja analüüs. Kirjandustekste valides ja käsitledes peetakse silmas ühiskonnaelus olulisi valdkondi: väärtused ja kõlblus; suhted kodus ja koolis; omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus; kodanikuühiskond ja rahvussuhted. Keeletundides õpitakse riikide ja isikute nimetuste õigekirja norme; arutlusoskust ning info hankimise, tõlgendamise ja kasutamise oskusi on tarvis ning neid arendatakse nii ainevaldkonna kui ka sotsiaalainete õppes sisult erinevate tekstidega töötades.

Kunstiainete õpet toetab eeskätt kirjanduse kui kunstiaine õppimine. Kirjandusteose analüüs seostatuna illustratsioonide vaatlusega soodustab kunsti väljendusvahendite eripära mõistmist. Kirjanduse ja muusikaõpetuse ühisosa on (rahva)laul, selle tekst ja esitamine, mis eeldab aineõpetajate koostööd.

Hea keeleoskus loob eeldused kõigi õppeainete edukaks omandamiseks ning toimetulekuks isiklikus ja avalikus elus. Kõik õppeained arendavad keeleoskuse põhipädevusi: sõravara mõistmist ja kasutamisoskust, teksti mõistmist ja tekstiloomet, pädevust suuliselt ja kirjalikult suhelda. Seega kujuneb õpilaste funktsionaalne ja kriitiline kirjaoskus välja mitte üksnes eesti keele ja kirjanduse tundides, vaid kõigi õppeainete õppetegevuse tulemusena.

5.4 Läbivad teemad

Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ käsitlemine II kooliastmes keskendub õpilase sotsiaalsetele ja toimetulekuoskustele, oma huvide ja võimete tundmaõppimisele ning arendamisele. Eesmärk on aidata õpilasel kujundada põhilisi õpioskusi, empaatiavõimet ning suhtlemis- ja enesekontrollioskusi. Õpilasele tutvustatakse erinevaid elukutseid ja töid ning nende seost inimeste individuaalsete eelduste ja huvidega. Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ käsitlemine II kooliastmes keskendub peamiselt koduümbruse ja Eesti keskkonnaprobleemide käsitlemisele. Arendatakse tahet osaleda keskkonnaprobleemide ärahoidmises ja lahendamises ning kujundatakse keskkonnaalast otsustamisoskust. Arendatakse säästvat suhtumist ümbritsevasse ja elukeskkonna väärtustamist, õpitakse teadvustama end tarbijana ning toimima keskkonda hoidvalt. Läbiva teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ käsitlemine II kooliastmes on oluline toetada õpilase initsiatiivi ning pakkuda talle võimalusi ja abi ühisalgatusteks. Õpilasi innustatakse iseseisvalt tegutsema ühise eesmärgi nimel ning võtma sellega kaasnevat vastutust ja kohustusi. Oluline on suunata õpilasi leidma jõukohastele probleemidele loomingulisi lahendusi ning aidata neil kogeda koos tegutsemise kasulikkust ja vajalikkust. Läbiva teema „Kultuuriline identiteet“ käsitlemisel II kooliastmes on tähtis kujundada positiivseid hoiakuid erinevate kultuuride ja inimeste suhtes ning vältida eelarvamusliku suhtumise kujunemist. Õpitakse respekteerima erisusi ja hindama neid kui kultuurilist mitmekesisust ning kultuuride vastastikuse rikastamise vahendit. Õppes ja kasvatuses leitakse võimalusi, kus õppija saab rakendada oma teadmisi ja oskusi omakultuuri tutvustamiseks näiteks koolide ja rahvusvaheliste projektide kaudu. Läbiva teema „Teabekeskkond“ käsitlemisel II kooliastmes on käsitluse keskmes avalikus ja privaatses ruumis toimimise seaduspärasused ning põhiliste kommunikatsiooniformaatide tundmaõppimine. Õpilane harjub internetis liikudes eristama avalikku ja isiklikku sfääri ning valima selle põhjal õiget suhtlusviisi. Teise kooliastme jooksul harjutakse lugema ja kuulama uudist kui üht ajakirjanduse põhilist tekstiliiki, hindama selle kvaliteeti ning tuvastama uudises puuduvat teavet. Läbiva teema „Tehnoloogia ja innovatsioon“ käsitlemine II kooliastmes põhineb eelkõige kooli ja õppetööga seonduvatel praktilistel ülesannetel, mis eeldavad tehnoloogia rakendamist erinevates ainetundides või huvitegevuses. Arvutipõhises õppes on soovitatav kasutada rühmatööd ja aktiivõppemeetodeid.

Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ käsitlemisel II kooliastmes pööratakse teadmiste ja oskuste kujundamise kõrval tähelepanu eelkõige vastavasisuliste väärtushinnangute kujundamisele, õpetuse elulähedusele ja levinuma riskikäitumise ärahoidmisele (käitumine, millega kaasnevad nt vigastused, ohu tekkimine, alkoholi jt uimastite kuritarvitamine, suitsetamine, seksuaalne riskikäitumine, ebatervislik toitumine, vähene kehaline aktiivsus ja kehaline ülekoormus). Õppemeetoditest sobivad aktiivõppemeetodid, arutelu, rühmatöö, rollimängud ja demonstratsioonid. Õppetööd ainetundides saavad täiendada noortelt noortele metoodikal põhinevad tunnivälised projektid. Läbiva teema „Väärtused ja kõlblus“ käsitlemisega II kooliastmes teadvustatakse ja mõtestatakse kõlbelisi norme ning kujundatakse sallivust ja lugupidamist erinevate inimeste vastu. Erinevaid vaatenurki pakkuva käsitluse kaudu taotletakse õpilase isiklike seisukohtade kujunemist humanistlike kõlbeliste normide taustal. Õpilase mõttearendustesse tuleks suhtuda paindlikult, jättes õpilasele võimaluse säilitada oma arvamus. Õppemeetoditest on kesksel kohal lugude analüüs, aktiivõppemeetodid, rühmatöö, konfliktsete juhtumite arutelu ning rollimängud. Õppevara kaudu tutvustatakse õpilasele positiivseid kõlbelisi eeskujusid ja ideaale. Igapäevases koolielus pakutakse võimalusi rakendada omandatud teadmisi.


Õppe-eesmärgid:

1) väärtustab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit, suhtub

2) lugupidamisega teiste rahvaste keeltesse ja kultuuridesse;

3) tajub keeleoskust õpioskuste alusena ja oma identiteedi olulise osana, kujuneb teadlikuks

4) keelekasutajaks;

5) omandab põhiteadmised keelest ja õigekirjaoskuse, tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus

6) ja avalikus elus ning edasiõppimisel;

7) arendab keeleoskust kui eneseväljendus- ja suhtlusvahendit, arvestades kultuuris

8) väljakujunenud keelekasutustavasid;

9) õpib asjakohaselt kasutama eri suhtluskanaleid; arendab oskust leida, kriitiliselt hinnata

10) ning sihipäraselt kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet;

11) õpib tundma eri tekstiliike, nende seoseid ja kasutamisvõimalusi, arendab oma

12) tekstitööoskusi nii tekstide vastuvõtja kui ka loojana;

13) arendab kriitilist mõtlemist ning analüüsi-, järeldus- ja põhjendusoskust;

14) harjub oma kirjakeeleoskuse täiendamiseks kasutama sõna- ja käsiraamatuid ning

15) veebiallikaid;

16) suhtub tolerantselt eesti keele kui võõrkeele kasutamisse ja toetab muu emakeelega kaaslaste

17) eesti keele omandamist.

Õpitulemused:

Suuline ja kirjalik suhtlus

1) oskab keelt kasutada erinevates suhtlusolukordades: koolis, avalikus kohas, eakaaslastega, täiskasvanutega suheldes, suulises kõnes ja kirjalikus

tekstis.

2) kuulab kaasõpilast ja õpetajat eesmärgistatult. Oskab kuuldu põhjal tegutseda ja kuuldule hinnangut anda.

3) vestleb etteantud teema piires. Oskab küsimustele vastata, esitleda, tutvustada, arvamust avaldada, seisukohta põhjendada.

4) oskab otsida lisateavet: visuaalsed ja tekstilised infoallikad, nende usaldusväärsus. Fakt ja arvamus.

5) sõnavara avardamine ja täpsustamine, töö sõnastikega.

Teksti vastuvõtt

1) loeb eesmärgistatult, kasutab, lugemist hõlbustavaid võtteid. Tööjuhendi lugemine.

2) koostab kava, mõttekaardi, joonise jm visualiseerivaid vahendeid.

3) ümberjutustamine: tekstilähedane, kokkuvõtlik, valikuline.

4) loeb tarbe- ja õppetekste mõtestatult (reegel, juhend, tabel, skeem, kaart jm).

5) orienteerub ja leiab vajaliku teabe trükistest (raamat, ajaleht, ajakiri).

Tekstiloome

1) annab loetule, nähtule või kuuldule hinnangu nii kirjalikult kui ka suuliselt.

2) protsesskirjutamine: valmistub loovtööks, kirjutab, viimistleb, toimetab, avaldab teksti, saab tagasisidet.

Õigekeelsus ja keelehoole

Häälikuõpetus ja õigekiri

Tähestik. Täis- ja kaashäälikud. Suluga ja suluta häälikud. Helilised ja helitud häälikud. Võõrtähed ja -häälikud. Täis- ja kaashäälikuühend.

Kaashäälikuühendi õigekiri. g, b, d s-i kõrval. h õigekiri. i ja j õigekiri (tegijanimi).

Õppetegevuses vajalike võõrsõnade tähendus, hääldus ja õigekiri.

Üldkasutatavad lühendid. Lühendite õigekiri.

Nimi ja nimetus. Isiku- ja kohanimed, ametinimetused ja üldnimetused.

Sõnavaraõpetus

Sünonüümid. Antonüümid.

Liitsõnamoodustus: täiend- ja põhisõna, liitsõna tähendusvarjund. Liitsõna ja liitega sõna erinevused.

Vormiõpetus

Tegusõna. Tegusõna ajad: olevik, lihtminevik. Jaatava ja eitava kõne kasutamine. Tegusõna pööramine ainsuses ja mitmuses.

Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Arvsõnade õigekiri. Rooma numbrite kirjutamine.

Lauseõpetus

Lihtlause. Lihtlause kirjavahemärgid. Küsi-, väit- ja hüüdlause lõpumärgid ja kasutamine.

Hindamine

II ja III kooliastmes hinnatakse õpilase:

1) suulist ja kirjalikku suhtlust;

2) tekstide vastuvõttu;

3) tekstiloomet;

4) tekstide õigekeelsust.

Kasutatav õppekirjandus:

R. Bobõlski, H. Puksand. Sinasõprus keelega. 4. klassi eesti keele õpik

R. Bobõlski, H. Puksand. Sinasõprus keelega. 4. klassi eesti keele töövihik. 1. osa

R. Bobõlski, H. Puksand. Sinasõprus keelega. 4. klassi eesti keele töövihik. 2. osa

R. Bobõlski, H. Puksand. Sinasõprus keelega. 4. klassi eesti keele kontrolltööd

R. Bobõlski, H. Puksand. Tähtpäevad ja tavad. Lugemisülesandeid II kooliastmele. 1. vihik

R. Bobõlski, H. Puksand. Kuula, mõtle, kirjuta. Etteütlusi, ümberjutustusi, kuulamis- ja loovharjutusi II kooliastmele

Teema Õppesisu ja

-tegevused


Suuline ja kirjalik suhtlus

*Keelekasutus erinevates

suhtlusolukordades: koolis,

avalikus kohas, eakaaslastega,

täiskasvanutega suheldes,

suulises kõnes ja kirjalikus

tekstis.

*Kaasõpilase ja õpetaja

eesmärgistatud kuulamine.

Kuuldu põhjal tegutsemine,

kuuldule hinnangu andmine.

Suuline ja kirjalik

suhtlus

*Oskab keelt kasutada

erinevates

suhtlusolukordades:

koolis, avalikus kohas,

eakaaslastega,

täiskasvanutega

suheldes, suulises kõnes

ja kirjalikus tekstis.

*Kuulab kaasõpilast ja

õpetajat eesmärgistatult.

Mina, kodu ja

perekond

Väärtused ja

Võõrkeel- inimene, pere,

kodu- sõnavara,

lauseõpetus.

Matemaatika-

teemakohased

tekstülesanded

Loodusõpetus-inimese

keha, areng, tervis

Võõrkeel-

Vestlus

Arutelu

Paaristöö

Rühmatöö

Arutlus

*Vestlus etteantud teema

piires. Küsimustele vastamine,

esitlus, tutvustus. Arvamuse

avaldamine. Seisukoha

põhjendamine. Lisateabe

otsimine. Visuaalsed ja

tekstilised infoallikad, nende

usaldusväärsus. Fakt ja

arvamus.

*Sõnavara avardamine ja

täpsustamine, töö sõnastikega.

Oskab kuuldu põhjal

tegutseda ja kuuldule

hinnangut anda.

*Vestleb etteantud

teema piires. Oskab

küsimustele vastata,

esitleda, tutvustada,

arvamust avaldada,

seisukohta põhjendada.

*Oskab otsida

lisateavet: visuaalsed ja

tekstilised infoallikad,

nende usaldusväärsus.

Fakt ja arvamus.

*Sõnavara avardamine

ja täpsustamine, töö

sõnastikega.

Teksti vastuvõtt

*Loeb eesmärgistatult,

kõlblus

Mina ja kool

Omakultuur ja

kultuuriline

mitmekesisus:

minevikust ja

esivanematest.

Keskkond ja

ühiskonna

jätkusuutlik areng:

loodushoid.

Teabekeskkond,

viisakusväljendid:sõnavara,

lauseõpetus.

Loodusõpetus-

elukeskkonna väärtused

Võõrkeel-kool, sõbrad,

tegevused: sõnavara

Matemaatika: ajamõisted

Loodusõpetus-kodukoha

ümbruse tundmaõppimine:

elu mitmekesisus.

Loodusõpetus- loodushoid,

vastutus (lemmikloomad).

Võõrkeel-sõnavara:

aastaajad, käitumine

looduses

Vestlus

Ajurünnak

Töö arvuti abil

Töö sõnastikega

Arutlus

Vestlus

Tabeltekstide täitmine

Erinevate infoallikate

kasutamine (raamatukogu,

arvuti, sõnastikud)

Teksti vastuvõtt

*Eesmärgistatud lugemine,

lugemist hõlbustavad võtted.

Tööjuhendi lugemine.

*Kava, mõttekaart, joonis jm

kasutab, lugemist

hõlbustavaid võtteid.

Tööjuhendi lugemine.

*Koostab kava,

mõttekaardi, joonise jm

visualiseerivaid

vahendeid.

*Ümberjutustamine:

tekstilähedane,

kokkuvõtlik, valikuline.

*Loeb tarbe- ja

õppetekste mõtestatult

(reegel, juhend, tabel,

skeem, kaart jm).

*Orienteerub ja leiab

vajaliku teabe trükistest

(raamat, ajaleht,

ajakiri).

Tekstiloome

tehnoloogia ja

innovatsioon:

põnev

tehnikamaailm.

Kodanikuühiskond

ja rahvussuhted:

eesti keel teiste

keelte seas, teised

Eestis kõneldavad

keeled.

Mängiv inimene:

ring- ja

sõnamängud,

Võõrkeel- sõnavarapõhiste

netilehekülgede

kasutamine (Workword)

Loodusõpetus-teabeallikate

põhjal kirjelduste,

iseloomustuste koostamine,

tööesitlemine,

põhjendamine.

Loodustekstid, inimese

terviklikkus.

Veebipõhine „Noor

looduseuurija“

Võõrkeel- Riigid ja nende

kultuur: sõnavara,

lauseõpetus.

Loodusõpetus- Euroopa

poliitiline kaart

Loodusõpetus-

teemakohased

Iseseisev töö tööjuhendite

kaasabil

Kava koostamine,

jutustamine kava järgi

Eesmärgistatud lugemine ,

sõnamängud

Kava koostamine

visualiseerivad vahendid.

*Ümberjutustamine:

tekstilähedane, kokkuvõtlik,

valikuline.

*Tarbe- ja õppetekstide

mõtestatud lugemine (reegel,

juhend, tabel, skeem, kaart

jm).

*Trükised (raamat, ajaleht,

ajakiri), nendes

orienteerumine ja vajaliku

teabe leidmine.

Tekstiloome

*Ümberjutustus.

*Loetule, nähtule või kuuldule

hinnangu andmine nii

*Ümberjutustus.

*Annab loetule, nähtule

või kuuldule hinnangu

nii kirjalikult kui ka

suuliselt.

*Protsesskirjutamine:

valmistub loovtööks,

kirjutab, viimistleb,

toimetab, avaldab teksti,

saab tagasisidet.

Õigekeelsus ja

keelehoole

Üldteemad

Eesti keel teiste keelte

seas. Teised Eestis

kõneldavad keeled.

Häälikuõpetus ja

õigekiri

teater, looming,

mängult ja pärise

Kunstmuinasjutt

Kunstmuinasjutt

Tõsielujutt

eakaaslastest

Ilu- ja

aimekirjandus

loomadest

Seiklusjutt

Näidend,

rahvaluule,

värsslugu

Vanasõnad,

kõnekäänud

sõnamängud, ristsõnad,

laua- ja liikumismängud

Võõrkeel- ristsõnad,

Sõnavara täiendamine

(sõnatähenduse

analüüsimine). Sõnade

äratundmine nende

tähenduse kirjelduse järgi.

Sõna tähenduse

kirjeldamine.

Töö piltidega – ühe- ja

mitmetähenduslike sõnade

eristamine. Jutu

koostamine

lemmiktegevuse kohta.

Võrdlemine. Mõistatuste

lahendamine. Enda

mõistatuste

väljamõtlemine.

Luuletuse mõtte

Jooniste lugemine

Aheljutustamine

Mõtestatud lugemine

(reegel, juhend, tabel,

skeem)

Aheljutustamine

Ümberjutustus

kirjalikult kui ka suuliselt.

*Protsesskirjutamine:

loovtööks valmistumine, teksti

kirjutamine, viimistlemine,

toimetamine, avaldamine,

tagasiside saamine.

Õigekeelsus ja keelehoole

*Häälikuõpetus ja õigekiri

*Tähestik. Täis- ja

kaashäälikud. Suluga ja suluta

häälikud. Helilised ja helitud

häälikud. Võõrtähed ja -

häälikud.

*Täis- ja kaashäälikuühend.

Kaashäälikuühendi õigekiri. g,

b, d s-i kõrval. h õigekiri. i ja j

õigekiri (tegijanimi).

Tähestik. Täis- ja

kaashäälikud. Suluga ja

suluta häälikud.

Helilised ja helitud

häälikud. Võõrtähed ja -

häälikud. Täis- ja

kaashäälikuühend.

Kaashäälikuühendi

õigekiri. g, b, d s-i

kõrval. h õigekiri. i ja j

õigekiri (tegijanimi).

Õppetegevuses vajalike

võõrsõnade tähendus,

hääldus ja õigekiri.

Üldkasutatavad

lühendid. Lühendite

õigekiri.

Nimi ja nimetus. Isiku-

ja kohanimed,

ametinimetused ja

Luuletus:

mõtestatud

lugemine

(meeleolu, laad)

Kirjandusteksti

süžee, sündmuste

toimumise koht ja

aeg, tegelased

(käitumise

motiivide analüüs).

väljatoomine.

Ristsõnade lahendamine.

Sõnavara täiendamine

(sõnade tähenduse

analüüs). Samatähendusega

sõnade leidmine tekstist.

Valik samatähenduslikke

sõnu. Sõnaühendite

koostamine. Teksti

redigeerimine (korduvate

sõnade asendamine

sünonüümidega). Jutu

koostamine piltide alusel

õpitud sünonüümidega.

Teksti pealkirjastamine.

Osade eraldamine tekstis.

Vajaliku info leidmine

tekstist. Etteantud teksti

põhjal oma loo

koostamine.

Vastandtähendusega

Protsess kirjutamine,

loovtööks valmistumine

Kirjalik eneseväljendus,

kava, mõttekaart, joonis,

juhend, tabel, skeem,

kaart, arutlus, foto,

konspekteerimine,

kuulamine, mõistekaart,

ideekaart, arutelu, vestlus,

rollimäng, graafik.

Mängud häälikurühmade


*Õppetegevuses vajalike

võõrsõnade tähendus, hääldus

ja õigekiri.

*Üldkasutatavad lühendid.

Lühendite õigekiri.

*Nimi ja nimetus. Isiku- ja

kohanimed, ametinimetused ja

üldnimetused.

*Sõnavaraõpetus

*Sünonüümid. Antonüümid.

*Liitsõnamoodustus: täiend-

ja põhisõna, liitsõna

tähendusvarjund. Liitsõna ja

liitega sõna erinevused.

Vormiõpetus

*Tegusõna. Tegusõna ajad:

olevik, lihtminevik. Jaatava ja

eitava kõne kasutamine.

üldnimetused.

Sõnavaraõpetus

Sünonüümid.

Antonüümid.

Liitsõnamoodustus:

täiend- ja põhisõna,

liitsõna

tähendusvarjund.

Liitsõna ja liitega sõna

erinevused.Vormiõpetus

Tegusõna. Tegusõna

ajad: olevik,

lihtminevik. Jaatava ja


Tegusõna pööramine

ainsuses ja mitmuses.

Nimisõnade kokku- ja

lahkukirjutamine.

Arvsõnade õigekiri.

sõnade leidmine tekstist.

Valik vastandtähendusega

sõnu. Töö vanasõnadega.

Teksti pealkirjastamine.

Ülekantud tähendusega

sõnade

leidmine.sõnavaramängud,

lühinäidendid, dialoogid,

liikumismängud

Matemaatika- tulp- ja

sirglõikdiagrammide

koostamine, lugemine;

sektordiagrammide

lugemine

Loodusõpetus- skeemide,

tabelite, kaartide

koostamine ja lugemine

Mängud häälikurühmade

kordamiseks

Lünktekstide täitmine ja

paaris kontrollimine

Sõnastike kasutamine

Ristsõnad võõrsõnade

omandamiseks

Arvuti kaasamine

õppeprotsessi

Rollimängud

Tegusõna pööramine ainsuses

ja mitmuses.

*Nimisõnade kokku- ja

lahkukirjutamine.*

Arvsõnade õigekiri. Rooma

numbrite kirjutamine.

*Lauseõpetus

*Lihtlause. Lihtlause

kirjavahemärgid.

*Küsi-, väit- ja hüüdlause

lõpumärgid ja kasutamine.

Rooma numbrite

kirjutamine.

Lauseõpetus

Lihtlause. Lihtlause

kirjavahemärgid. Küsi-,

väit- ja hüüdlause

lõpumärgid ja

kasutamine.

Matemaatika

Tabelite ja skeemide

lugemine

Mängud liitsõnade lahku

ja kokkukirjutamise peale

Arvsõnade kirjutamise

võistlus

Mäng“ Kohtus“


Õppe-eesmärgid

Eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

1) väärtustab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit, suhtub lugupidamisega teiste rahvaste keeltesse ja

kultuuridesse;

2) tajub keeleoskust õpioskuste alusena ja oma identiteedi olulise osana, kujuneb teadlikuks keelekasutajaks;

3) omandab põhiteadmised keelest ja õigekirjaoskuse, tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja avalikus elus ning edasiõppimisel;

4) arendab keeleoskust kui eneseväljendus- ja suhtlusvahendit, arvestades kultuuris väljakujunenud keelekasutustavasid;

5) õpib asjakohaselt kasutama eri suhtluskanaleid; arendab oskust leida, kriitiliselt hinnata ning sihipäraselt kasutada meedias ja internetis

pakutavat teavet;

6) õpib tundma eri tekstiliike, nende seoseid ja kasutamisvõimalusi, arendab oma tekstitööoskusi nii tekstide vastuvõtja kui ka loojana;

7) arendab kriitilist mõtlemist ning analüüsi-, järeldus- ja põhjendusoskust;

8) harjub oma kirjakeeleoskuse täiendamiseks kasutama sõna- ja käsiraamatuid ning veebiallikaid;

9) suhtub tolerantselt eesti keele kui võõrkeele kasutamisse ja toetab muu emakeelega kaaslaste eesti keele omandamist.

Õpitulemused


1) suhtleb eesmärgipäraselt ning valib kontekstile vastava suhtluskanali;

2) oskab teha kuuldust ja loetust kokkuvõtet ning anda hinnangut nii suuliselt kui ka kirjalikult;

4) oskab luua õppetööks ja eluks vajalikke tekste ning neid korrektselt vormistada;

5) tunneb esinemise ettevalmistuse ja kirjutamise põhietappe ning oskab neid rakendada;

6) tunneb eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;

7) oskab kasutada ÕSi ja teisi õigekeelsusallikaid.

Hindamine

Hindamise eesmärk on:

1) toetada õpilase arengut;

2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;

3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;

5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

5. klassis hinnatakse õpilase:

1) suulist ja kirjalikku suhtlust;

2) tekstide vastuvõttu;

3) tekstiloomet;

4) tekstide õigekeelsust.


Bobõlski, R, Puksand, H. Koma. 5. klassi eesti keele õpik. Tallinn: Koolibri 2012.

Bobõlski, R, Puksand, H. Koma. 5. klassi eesti keele töövihik 1. ja 2. osa. Tallinn: Koolibri 2012


Suuline ja

kirjalik

suhtlus

Keelekasutus erinevates





tekstis.

Kaasõpilase ja õpetaja




Suuline arvamusavaldus

etteantud teema piires,

vastulausele reageerimine,

seisukohast loobumine. Väite

põhjendamine.

Valib juhendamise toel

suhtluskanali;

leiab koos partneri või

rühmaga vastuseid

lihtsamatele

probleemülesannetele,

kasutades sobivalt kas

suulist või kirjalikku

keelevormi;

esitab kuuldu ja loetu

kohta küsimusi ning annab

hinnanguid;

Kodanikualgatus

ja ettevõtlikkus

Teabekeskkond

Tervis ja ohutus

Inimeseõpetus,

ajalugu,

võõrkeeled

Suuline eneseväljendus,

kirjalik eneseväljendus,

kuulamine, vestlus,

rollimäng

Suuline eneseväljenndus,

kuulamine, arutelu

Teksti

vastuvõtt

Eesmärgistatud lugemine,


Tööjuhendi lugemine. Kava,

mõttekaart, joonis jm


loeb ja kuulab isiklikust

huvist ning õppimise;

eesmärkidel nii huvivald-

kondade kui ka õpi- ja

elutarbelisi tekste;

Tervis ja ohutu

Väärtused ja

kõlblus

Matemaatika,

ajalugu,

inimeseõpetus,

kunst, käsitöö,

Suuline eneseväljendus

(erinevate ajakirjanduslike

väljaannetega)

Kirjalik eneseväljendus,

Tarbe- ja õppetekstide


juhend, tabel, skeem, kaart).

Kokkuvõte konkreetsest

materjalist (õppetekst, arutlus).

Kuuldu konspekteerimine.

Trükised (raamat, ajaleht,

ajakiri), nendes orienteerumine

ja vajaliku teabe leidmine.

Visuaalselt esitatud info (foto,

joonis, graafik) põhjal lihtsamate

järelduste tegemine, seoste

leidmine.

rakendab tuttavat liiki

teksti lugemisel ja

kuulamisel eri viise ja

võimalusi;

valib juhendamise toel

oma lugemisvara;

Teabekeskkond

Elukestev õpe ja

karjääri

planeerimine

Väärtused ja

kõlblus

tööõpetus

ajalugu,

matemaatika


juhend, tabel, skeem, kaart,

arutlus, foto,

konspekteerimine,



rollimäng, graafik.

Raamatukogu, trükikoda,

ajalehetoimetus

Tekstiloome

Ümberjutustamine:


valikuline.

Loetule, nähtule või kuuldule

hinnangu andmine nii kirjalikult

kui ka suuliselt. Lühiettekande

Jutustab, kirjeldab, arutleb

suuliselt ja kirjalikult,

vormistab kirjalikud

tekstid korrektselt;

esineb suuliselt (tervitab,

võtab sõna, koostab ning

peab lühikese ettekande ja

Väärtused ja

kõlblus

Tervis ja ohutus

Ajalugu,

võõrkeeled

inimeseõpetus



kuulamine, arutelu, arutlus,

ettekanne, kõne, analüüs,

aktiivõppemeetodid,

esitamine.

Kirjeldamine: sõnavalik, oluliste

ja iseloomulike tunnuste

esitamine. Kirjelduse ülesehitus:

üldmulje, detailid, hinnang.

Eseme, olendi, inimese

kirjeldamine.

Autori suhtumine kirjeldatavasse

ja selle väljendamine.

Jutustamine. Oma elamustest ja

juhtumustest jutustamine ning

kirjutamine. Jutustuse ülesehitus.

Ajalis-põhjuslik järgnevus

tekstis. Sidus lausestus.

Otsekõne jutustuses. Minavormis

jutustamine.

Arutlemine. Probleemide

nägemine vaadeldavas nähtuses.

Põhjuse ja tagajärje eristamine.

kõne);

oskab kirjeldada esemet,

olendit, inimest;

oskab jutustada ja

kirjutada oma elamustest;

teab jutustuse ülesehitust;

oskab jutustada

minavormis;

oskab suuliselt ja

kirjalikult arutleda;

teab, missugune

meediatekst on

arvamuslugu;

Teabekeskkond

Kultuuriline

identiteet

Väärtused ja

kõlblus

Tervis ja ohutus

rühmatöö.



kuulamine, arutelu, arutlus,

vestlus.

arutlus, arutelu

Õigekeelsus

ja

keelehoole

Üldteemad

Eesti keel teiste keelte seas.

Teised Eestis kõneldavad keeled.

Sugulaskeeled ja sugulasrahvad.


Tähestik. Täis-ja kaashäälikud.

Suluga ja suluta häälikud.

Helilised ja helitud häälikud.

Täis- ja kaashäälikuühend.

Kaashäälikuühendi õigekiri.

Silbitamine ja poolitamine (ka

liitsõnades).

Sõnavaraõpetus

Liitsõnamoodustus: täiend- ja

põhiosa, liitsõna



Sõnavara avardamine ja

täpsustamine. Sõna tähenduse

leidmine sõnaraamatutest (nii

raamatukui ka veebivariandist).

teab, et eesti keel kuulub

soome-ugri keelte hulka,

ning eesti keele lähemaid

keeli;

teab, mis on murre;

märgib eesti õigekirja aluseid ja õpitud põhireegleid;

teab täis- ja

kaashäälikuühendit,

helilisi ja helituid

häälikuid;

oskab silbitada ja

poolitada;

moodustab ja

kirjavahemärgistab

lihtlauseid, sh

koondlauseid;

rakendab omandatud

keeleteadmisi

tekstiloomes;

oskab kasutada ÕSi ja teisi

õigekeelsusallikaid

Teabekeskkond

Tehnoloogia ja

innovatsioon

Teabekeskkond

Võõrkeeled

ajalugu,

inimeseõpetus,

kirjandus

Kirjalik

eneseväljendusoskus,

rühmatöö

raamatukogu, internet,

sõnaraamatud

Vormiõpetus

Sõnaliigid: tegusõnad,

käändsõnad ja muutumatud

sõnad.

Tegusõna. Tegusõna ajad:



Tegusõna pööramine ainsuses ja

mitmuses. Tegusõna oleviku- ja

minevikuvormi kasutamine

tekstis.

Käändsõna. Käändsõnade liigid:

nimisõna, omadussõna, arvsõna,

asesõna. Käänamine. Käänded,

nende küsimused ja tähendus.

Õige käände valik sõltuvalt lause

kontekstist.

Ainsus ja mitmus.

Lauseõpetus

Lause. Alus ja öeldis. Lause

laiendamise lihtsamaid

võimalusi. Korduvate

oskab tekstist leida

tegusõnu, käändsõnu,

muutumatuid sõnu;

tunneb tegusõna erinevaid

aegu ning oskab neid

pöörata;

oskab moodustada

korrektseid

tegusõnavorme;

tunneb eesti keele

sõnaliike, käändeid;

oskab esitada sõna kohta

küsimust;

oskab õpiku abil määrata

sõna grammatilist arvu ja

käänet;

tunneb lauses ära aluse ja

öeldise;

Väärtused ja

kõlblus

Teabekeskkond

ajalugu,

inimeseõpetus,

võõrkeeled,

kirjandus, ajalugu

arutlus, konspekteerimine,



skeem, tabel

lauseliikmete

kirjavahemärgistamine

koondlauses. Koondlause

kasutamine tekstis.


kirjavahemärgid. Küsi-, väit- ja

hüüdlause lõpumärgid ja

kasutamine.

Muud õigekirja teemad

Algustäheõigekiri: nimi, nimetus

ja pealkiri. Isiku- ja kohanimed.

oskab moodustada ja

kirjavahemärgistada

lihtlauset, koondlauset ja

lihtsamat liitlauset;

oskab nimesid ja pealkirju

õige algustähega kirjutada

teab nimekirjutusreeglit ja

oskab seda rakendada;

teab, millal kirjutada

pealkirjade kasutamise

reeglit.

Väärtused ja

kõlblus

.

Teabekeskkond

matemaatika

ajalugu, muusika,

kirjandus, kunst

paaristöö, arutlus, rühmatöö


arutelu


Õppe-eesmärgid

Eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:

1) hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena ja õpilasena; peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne ning

vastutab oma tegude eest;

2) oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, oskab suunamise abil kasutada eakohaseid õpivõtteid (sealhulgas paaris- ja rühmatöövõtteid) olenevalt

õppeülesande iseärasustest;

3) väärtustab oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas, suhtub inimestesse eelarvamusteta, tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade

erinevusi ning mõistab kompromisside vajalikkust;

4) oskab oma tegevust kavandada ja hinnata ning tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi valida ja rakendada, oma eksimusi näha ja tunnistada ning

oma tegevust korrigeerida;

5) oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta, teab oma tugevaid ja nõrku külgi ning püüab selgusele jõuda oma huvides;

6) oskab mõtestatult kuulata ja lugeda eakohaseid tekste, luua eakohasel tasemel keeleliselt korrektseid ning suhtlussituatsioonile vastavaid suulisi ja

kirjalikke tekste ning mõista suulist kõnet;

10) oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina ning oskab arvutiga vormistada tekste;

11) oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet, seda tõlgendada, kasutada ja edastada; oskab teha vahet

faktil ja arvamusel;

12) järgib ühiselu norme;

13) väärtustab kunstiloomingut ning suudab end kunstivahendite abil väljendada;

14) väärtustab tervislikke eluviise;

15) on leidnud endale sobiva harrastuse.

Õpitulemused


1) suhtleb eesmärgipäraselt ning valib kontekstile vastava suhtluskanali;

2) oskab teha kuuldust ja loetust kokkuvõtet ning anda hinnangut nii suuliselt kui ka kirjalikult;

3) tunneb põhilisi tekstiliike ning oskab õpi- ja elutarbelisi tekste eesmärgipäraselt kasutada;

4) oskab luua õppetööks ja eluks vajalikke tekste ning neid korrektselt vormistada;

5) tunneb esinemise ettevalmistuse ja kirjutamise põhietappe ning oskab neid rakendada;

6) tunneb eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;

7) oskab kasutada ÕSi ja teisi õigekeelsusallikaid.

Hindamine









Puksand, H., Bobõlski, R., Ross, M. Punkt. 6. klassi eesti keele õpik. Tallinn: Koolibri 2013

Puksand, H., Bobõlski, R. Ross, M. Punkt. 6. klassi eesti keele töövihik I osa Tallinn: Koolibri 2013

Puksand, H., Bobõlski, R. Ross, M. Punkt. 6. klassi eesti keele töövihik II osa Tallinn: Koolibri


Suuline ja

kirjalik

suhtlus

Keelekasutus erinevates





tekstis.

Kaasõpilase ja õpetaja




Suuline arvamusavaldus

etteantud teema piires,

vastulausele reageerimine,

seisukohast loobumine. Väite

põhjendamine.

Arvamuse avaldamine,

põhjendamine paaris- ja

rühmatöö ajal ning kõnejärg.

Valib juhendamise toel

suhtluskanali ning kirja ja

meilivahetust;

leiab koos partneri või

rühmaga vastuseid

lihtsamatele

probleemülesannetele,

kasutades sobivalt kas suulist

või kirjalikku keelevormi;

esitab kuuldu ja loetu kohta

küsimusi ning annab

hinnanguid;

Kodanikualgatus

ja ettevõtlikkus

Teabekeskkond

Tervis ja ohutus

Inimeseõpetus,

kirjandus,

ajalugu,

võõrkeeled



kuulamine, arutelu

vestlus, rollimäng,

diskussioon, väitlus

paaristöö, rühmatöö

Kaaslase täiendamine ja

parandamine. Kaasõpilaste

töödele hinnangu andmine ja

tunnustuse avaldamine.

Telefonivestlus: alustamine,

lõpetamine. Suhtlemine

virtuaalkeskkonnas: eesmärgid,

võimalused, ohud (privaatse ja

avaliku ala eristamine). E-kiri

võtab loetut ja kuuldut

lühidalt kokku nii suulises

kui ka kirjalikus vormis.

Tehnoloogia ja

innovatsioon

inimeseõpetus

intrnet, e-kiri

Teksti

vastuvõtt

Eesmärgistatud lugemine,


Tööjuhendi lugemine. Kava,

mõttekaart, joonis jm


Tarbe- ja õppetekstide


juhend, tabel, skeem, kaart).

Kokkuvõte konkreetsest

materjalist (õppetekst, arutlus).

Kuuldu konspekteerimine.

Loeb ja kuulab isiklikust

huvist ning õppimise

eesmärkidel nii huvivald-

kondade kui ka õpi- ja

elutarbelisi tekste ning teeb

lühikokkuvõtteid;

võrdleb tekste omavahel,

esitab küsimusi ja arvamusi

ning teeb lühikokkuvõtteid;

kasutab töös tekstidega

õpitud keele- ja

tekstimõisteid;

Kultuuriline

identiteet

Keskkond ja

jätkusuutlik areng

Teabekeskkond

Matemaatika,

ajalugu,

inimeseõpetus

kunst, käsitöö,

tehnoloogia

Suuline eneseväljendus

(erinevate ajakirjanduslike

väljaannetega), kirjalik

eneseväljendus


juhend, õppetekst, tabel,

skeem, kaart, arutlus

Trükised (raamat, ajaleht,

ajakiri), nendes orienteerumine

ja vajaliku teabe leidmine.

Visuaalselt esitatud info (foto,

joonis, graafik) põhjal

lihtsamate järelduste tegemine,

seoste leidmine.

Raadio- ja telesaadete eripära,

vormid ning liigid,

eesmärgistatud

kuulamine/vaatamine. Oma

sõnadega kokkuvõtte tegemine.

Saatekava. Trükikirjandus:

pressifoto, karikatuur,

pildiallkiri. Reklaam: sõnum,

pildi ja sõna mõju reklaamis,

adressaat, lastele mõeldud

reklaam. Tarbetekstide keel:

kataloogid, kasutusjuhendid,

toodete etiketid. Skeemist,

tabelist, kuuldust, sõiduplaanist

oskab konspekteerida;

kasutab erinevaid allikaid

vajaliku teabe leidmiseks;

loob seosid fotode, jooniste,

graafikute põhjal;

oskab kasutada korrektset

kõne- ja kirjakeelt;

tunneb ära teabeteksti

Tehnoloogia ja

innovatsioon

Teabekeskkond

Kodaniku algatus

ja ettevõtlikus

Väärtused ja

kõlblus

kunst,

matemaatika,

loodusõpetus

käsitöö, kunst,

tehnoloogia,

inimeseõpetus

ÕS, veebisõnastik,

entsüklopeedia, foto,

konspekteerimine,

kuulamine

mõistekaart, ideekaart,

arutelu, vestlus, rollimäng,

graafika, kuulamine

raamatukogu, trükikoda,

ja hinnakirjast andmete

kirjapanek ning seoste

esiletoomine.

ajalehetoimetus

Tekstiloome

Ümberjutustamine:


valikuline.

Loetule, nähtule või kuuldule

hinnangu andmine nii kirjalikult

kui ka suuliselt. Lühiettekande

esitamine.

Kirjeldamine: sõnavalik,

oluliste ja iseloomulike tunnuste

esitamine. Kirjelduse

ülesehitus: üldmulje, detailid,

hinnang. Eseme, olendi, inimese

kirjeldamine.Autori suhtumine

kirjeldatavasse ja selle

väljendamine.

Protsesskirjutamine: suuline

Leiab juhendamise toel

tekstiloomeks vajalikku

kirjalikku või suusõnalist

teavet raamatukogust ning

internetist;

tunneb esinemise

ettevalmistuse põhietappe;

tunneb kirjutamise

põhietappe;

jutustab, kirjeldab ning

arutleb suuliselt ja kirjalikult,

vormistab kirjalikud tekstid

korrektselt;

esineb suuliselt (tervitab,

Väärtused ja

kõlblus

Teabekeskkond

Kultuuriline

identiteet

Kirjandus,

ajalugu, vene

keel,

inimeseõpetus

loodusõpetus,

kunst



kuulamine, arutelu,

ettekanne

kõne analüüs,

aktiivõppemeetodid

eeltöö, kava ja mõttekaardi

koostamine, teksti kirjutamine,

viimistlemine, toimetamine,

avaldamine, tagasiside saamine.

Kirjandi ülesehitus.

Sissejuhatus, teemaarendus,

lõpetus. Mustand. Oma vigade

leidmine ja parandamine.

Jutustamine. Oma elamustest ja

juhtumustest jutustamine ning

kirjutamine. Jutustuse

ülesehitus. Ajalis-põhjuslik

järgnevus tekstis. Sidus

lausestus.

Otsekõne jutustuses.

Minavormis jutustamine.

Arutlemine. Probleemide

nägemine vaadeldavas nähtuses.

Põhjuse ja tagajärje eristamine.

võtab sõna, koostab ning

peab lühikese ettekande ja

kõne);

kirjutab eesmärgipäraselt

loovtöid ja kirju (ka e-kirju ja

sõnumeid), oskab leida ning

täita lihtsamaid planke ja

vorme;

avaldab viisakalt ning

olukohaselt oma arvamust ja

seisukohta sündmuse,

nähtuse või teksti kohta nii

suulises kui ka kirjalikus

vormis;

kasutab omandatud keele- ja

tekstimõisteid tekste luues

ning seostades;

oskab suuliselt ja kirjalikult

arutleda;

Tehnoloogia ja

innovatsioon

Elukestev õpe ja

karjääri

planeerimine

Tervis ja ohutus

Teabekeskkond

inimeseõpetus,

loodusõpetus

inimeseõpetus,

kirjandus

kava, rühmatöö,

mõistekaart, e-kiri, kirjalik

väljendusoskus

suuline väljendusoskus,

kava, kõne analüüs

arutlus, paaristöö, analüüs

Õigekeelsus

ja

keelehoole

Üldteemad

Eesti keel teiste keelte seas.

Teised Eestis kõneldavad

keeled. Sugulaskeeled ja

sugulasrahvad.

Kirjakeel, argikeel ja

murdekeel.


Tähestik. Täis- ja kaashäälikud.

Suluga ja suluta häälikud.

Helilised ja helitud häälikud.

Võõrtähed ja -häälikud. Täis- ja

kaashäälikuühend.

Kaashäälikuühendi õigekiri. g,

b, d s-i kõrval. h õigekiri. i ja j-i

õigekiri (tegijanimed ja

liitsõnad).

gi- ja ki-liite õigekiri.

Õppetegevuses vajalike

Tunneb Eesti sugulasrahvaid ja sugulaskeeli;

eristab kirjakeelt, argikeelt ja murdekeelt;

tunneb eesti keele häälikusüsteemi, sönaliikide tüüpjuhte ja lihtvormide kasutust ning järgib eesti õigekirja aluseid ja õpitud põhireegleid;

teab kaashäälikuühendi õigekirjareegleid;

oskab lisada sõnale liite –gi

või –ki;

oskab kasutada võõrsõnade

Tehnoloogia ja

innovatsioon

Elukestev õpe ja

karjääri

planeerimine

Tehnoloogia ja

innovatsioon

Teabekeskkond

Elukestev õpe ja

karjääri

planeerimine

Võõrkeeled,

tehnoloogia,

matemaatika,

ajalugu, kunst

kirjandus,

muusika

Kirjalik

eneseväljendusoskus,

rühmatöö, kava,

mõttekaart/ideekaart

joonis, juhend, õppetekst,

ÕS

veebisõnastik

võõrsõnade tähendus, hääldus ja

õigekiri.

Silbitamine ja poolitamine (ka

liitsõnades). Sulghäälik

võõrsõna algul ja sõna lõpus,

sulghäälik sõna keskel. f-i ja š

õigekiri.

Õigekirja kontrollimine

sõnaraamatutest (nii raamatust

kui ka veebivariandist).

Sõnavaraõpetus

Kirjakeelne ja argikeelne

sõnavara, uudissõnad,

murdesõnad, släng.

Sünonüümid. Antonüümid.

Mitmetähenduslike, lähedase ja

vastandliku tähendusega sõnade

kasutamine. Sõnavaliku täpsus

erinevates tekstides.

leksikoni;

tunneb silbitamise ja

poolitamise reegleid;

teab tähestikku ja oskab

kasutada

õigekeelsussõnaraamatut;

tunneb tekstis ära slängi;

teab, mis on sünonüüm,

antonüüm;

kontrollib

õigekeelsussõnaraamatust

sõna tähendust ja õigekirja;

Teabekeskkond

Väärtused ja

kõlblus

loodusõpetus,

võõrkeeled,

muusika

kirjandus,

loodus,

võõrkeeled

kirjandus,

muusika,

inimeseõpetus,

tabel, skeem,

konspekteerimine,

kuulamine

ÕS, veebisõnastik

kuulamine

Sagedamini esinevate

võõrsõnade tähendus.

Igapäevaste võõrsõnade

asendamine omasõnadega ja

vastupidi.

Liitsõnamoodustus: täiend- ja

põhiosa, liitsõna



Sõnavara avardamine ja

täpsustamine. Sõna tähenduse

leidmine sõnaraamatutest (nii

raamatukui ka veebivariandist).

Vormiõpetus ja õigekiri

Sõnaliigid: tegusõnad,

käändsõnad ja muutumatud

sõnad.

Tegusõna. Tegusõna ajad:

teab liitsõna ja liitega sõna

erinevust;

rakendab omandatud

keeleteadmisi tekstiloomes

ning tekste analüüsides ja

hinnates;

tunneb eesti keele sõnaliike,

käändeid;

oskab esitada sõna kohta

Tehnoloogia ja

innovatsioon

Teabekeskkond

Väärtused ja

võõrkeeled

kirjandus,

ajalugu,

loodusõpetus,

võõkeeled

kirjandus,

ÕS, mõistekaart, arutelu

skeem


ÕS, veebisõnastik



Tegusõna pööramine ainsuses

ning mitmuses. Tegusõna

oleviku- ja minevikuvormi

kasutamine tekstis. Käändsõna.

Käändsõnade liigid: nimisõna,

omadussõna, arvsõna, asesõna.

Käänamine. Käänded, nende

küsimused ning tähendus. Õige

käände valik sõltuvalt lause

kontekstist.

Ainsus ja mitmus.

Nimisõnade kokku- ja

lahkukirjutamine. Omadussõna

käänamine koos nimisõnaga.

lik- ja ne-liiteliste

omadussõnade käänamine ning

õigekiri. Omadussõnade

võrdlusastmed.

Võrdlusastmete kasutamine.

küsimust;

oskab õpiku abil määrata

sõna grammatilist arvu ja

käänet;

oskab tegusõna pöörata;

oskab eristada sõnaosi (tüvi,

mitmusetunnus, käändelõpp);

teab käändsõnade liike ning

oskab neid käänata kõigis

käänetes mõlemas arvus;

tunneb nimisõnade kokku- ja

lahkukirjutamise reegleid

ning oskab neid rakendada;

kõlblus

Teabekeskkond

Kultuuriline

identiteet

ajalugu

ajalugu,

inimeseõpetus,

tehnoloogia,

käsitöö

tabel, ÕS, kuulamine,

mõistekaart, õppetekst

tabel, skeem, arutlus

Omadussõnade tuletusliited.

Omadussõnade kokku- ja

lahkukirjutamine (ne- ja

lineliitelised omadussõnad).

Arvsõnade õigekiri. Rooma

numbrite kirjutamine. Põhi-

ning järgarvsõnade kokku- ja

lahkukirjutamine.

Kuupäeva kirjutamise

võimalusi. Arvsõnade

käänamine. Põhi- ja

järgarvsõnade kirjutamine

sõnade ning numbritega, nende

lugemine. Arvsõnade

kasutamine tekstis. Asesõnade

käänamine ja kasutamine.

Sõnaraamatute kasutamine

käändsõna põhivormide

kontrollimiseks.

oskab moodustada

omadussõna võrdlusastmeid;

oskab tekstist leida arvsõnu;

oskab kirjutada kuupäeva;

oskab käänata erinevaid

arvsõnu ja kasutab neid

õigesti kõnes ja kirjas;

Väärtused ja

kõlblus

Kultuuriline

identiteet

Kultuuriline

identiteet

matemaatika,

ajalugu

kirjandus

selgitus, skeem,

sõnakaardid

arutlus, paaristöö,

kuulamine, tabel


Lauseõpetus ja õigekiri

Lause. Alus ja öeldis. Lause

laiendamise lihtsamaid

võimalusi. Korduvate

lauseliikmete

kirjavahemärgistamine

koondlauses. Koondlause

kasutamine tekstis.


kirjavahemärgid. Küsi-, väit- ja

hüüdlause lõpumärgid ning

kasutamine.

Liitlause. Lihtlausete sidumine

liitlauseks. Sidesõnaga ja

sidesõnata liitlause. Kahe

järjestikuse osalausega liitlause

kirjavahemärgistamine.

Otsekõne ja saatelause.

Saatelause otsekõne ees, keskel

ning järel. Otsekõne

tunneb lauses ära aluse ja

öeldise;

oskab moodustada liht- ja

liitlauseid ning neis õigesti

kirjavahemärke kasutada;

oskab lihtlauseid siduda

liitlauseteks kasutades

sidesõnu

oskab otsekõnega lauset

korrektselt

Elukestev õpe ja

karjääri

planeerimine

Tervis ja ohutus

Tervis ja ohutus

Teabekeskkond

kirjandus

arutelu

mõistekaart, vestlus,

rollimäng

konspekteerimine, skeem

rollimäng, kirjalik

eneseväljendus

kirjavahemärgid.

Otsekõne kasutamise võimalusi.

Üte ja selle kirjavahemärgid.

Muud õigekirjateemad

Algustäheõigekiri: nimi,

nimetus ja pealkiri. Isiku- ja

kohanimed; ajaloosündmused;

ametinimetused ja

üldnimetused;

perioodikaväljaanded; teoste

pealkirjad.

Üldkasutatavad lühendid.

Lühendite õigekiri. Lühendite

lugemine.

kirjavahemärgistada;

oskab lausesse lisada ütet ja

seda kirjavahemärgistada;

eristab nime ja nimetust;

teab nimekirjusreeglit ja

oskab seda rakendada;

teab, millal kasutada

pealkirjade kasutamise

reeglit ja oskab seda

kasutada;

teab, mis põhimõttel sõnu

lühendatakse ning tunneb

üldkasutavaid lühendeid.

Teabekeskkond

Elukestev õpe ja

karjääri

planeerimine

ajalugu,

kirjandus,

muusika

ÕS, veebisõnastik,

rollimäng.

KIRJANDUSE ainekava Rakvere Gümnaasiumi 5. klassis

Õppe-eesmärgid



3) väärtustab head keeleoskust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina;



6) loeb eakohast vaartkirjandust, kujundab selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi, rikastab oma mõttemaailma;



9) õpib hankima teavet erinevatest allikatest; harjub kasutama sõnaraamatuid ja käsiraamatuid.

Õpitulemused

1) on lugenud eakohast erižanrilist väärtkirjandust, kujundanud selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi ning arendanud lugejaoskusi;

2) mõistab kirjandust kui oma rahvuskultuuri olulist osa ja eri rahvaste kultuuri tutvustajat;

3) tõlgendab, analüüsib ja mõistab teoses kujutatud lugu ning tegelassuhteid, elamusi ja väärtusi;

4) mõistab ning aktsepteerib erinevaid seisukohti, mis võivad tekkida kirjandusteost lugedes;

5) jutustab teksti- või elamuspõhiselt ning arutleb teoses toimunu üle, väljendades end korrektselt;

6) kirjutab nii jutustavaid kui ka kirjeldavaid omaloomingulisi töid, väljendades end korrektselt;

7) kasutab vajaliku teabe hankimiseks eri allikaid, sh sõnaraamatuid ja internetti.

Hindamine









Vardja, K., Vardja, M. Tuulepesad. 5. klassi kirjanduse õpik. Tallinn: Koolibri 2012

Vardja, K., Vardja, M. Tuulepesad. 5. klassi kirjanduse töövihik. Tallinn: Koolibri 2012

Teema Õppesisu ja -tegevused Õpitulemused Läbivad teemad Lõimingud Projektid, metoodika Lugemine

Lugemise eesmärgistamine. Lugemiseks valmistumine, keskendunud lugemine.

Lugemistehnika arendamine, häälega ja hääleta lugemine, pauside, tempo ja intonatsiooni jälgimine.

Huvipakkuva kirjandusteose leidmine ja iseseisev lugemine. Lugemisrõõm. Loetud raamatu autori, sisu ja tegelaste tutvustamine klassikaaslastele.

Soovitatud tervikteoste kodulugemine, ühisaruteluks vajalike ülesannete täitmine

On läbi lugenud vähemalt neli eakohast ja erižanrilist väärtkirjanduse hulka kuuluvat tervikteost (raamatut);

loeb eakohast erižanrilist kirjanduslikku teksti ladusalt ja mõtestatult, väärtustab lugemist; tutvustab loetud kirjandusteose autorit, sisu ja tegelasi, kõneleb oma lugemismuljetest, -elamustest ja –kogemustest.

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus

Teabekeskkond

Tervis ja ohutus


Inimeseõpetus, ajalugu, võõrkeeled

käsitöö, tehnoloogia, loodusõpetus

Suuline eneseväljendus, kirjalik eneseväljendus, kuulamine, arutelu

vestlus, rollimäng, diskussioon, ideekaart/mõistekaart

Jutustamine

Tekstilähedane sündmustest jutustamine kavapunktide järgi. Tekstilähedane jutustamine märksõnade toel. Ahel-jutustamine. Iseendaga või kellegi teisega toimunud sündmusest või mälestuspildist jutustamine.

Jutustamine piltteksti (foto, koomiks) põhjal.

Jutustab tekstilähedaselt kavapunktide järgi või märksõnade toel; jutustab mõttelt sidusa ja tervikliku ülesehitusega loo, tuginedes kirjanduslikule tekstile, tõsielusündmusele või oma fantaasiale; jutustab piltteksti põhjal ja selgitab selle sisu.

Tervis ja ohutus


Teabekeskkond

Matemaatika, ajalugu, inimeseõpetus

Kunst, käsitöö, tehnoloogia, loodusõpetus

Suuline eneseväljendus (erinevate ajakirjanduslike väljaannetega), kirjalik eneseväljendus, kava, joonis, juhend, õppetekst, tabel, skeem, kaart, arutlus

foto, konspekteerimine, kuulamine, mõistekaart, ideekaart, arutelu, vestlus, rollimäng, raamatukogu,

Fantaasialoo jutustamine. trükikoda, ajalehetoimetus

Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine

Teose mõistmist toetavad tegevused

Küsimuste koostamine: fakti- ja fantaasiaküsimused.

Küsimustele vastamine tekstinäitega või oma sõnadega.

Teksti kavastamine: kavapunktid väidete ja märksõnadena.

Lõikude kesksete mõtete otsimine. Teksti teema sõnastamine. Arutlemine mõne teoses käsitletud teema üle. Oma arvamuse sõnastamine ja põhjendamine. Illustratiivsete näidete (nt iseloomulike detailide) otsimine tekstist. Esitatud väidete tõestamine oma elukogemuse ja tekstinäidete varal.

Oma mõtete, tundmuste, lugemismuljete sõnastamine.

Tundmatute sõnade tähenduse otsimine sõnaraamatust või teistest teabeallikatest, oma sõnavara rikastamine.

Koostab teksti kohta eriliigilisi küsimusi;

vastab teksti põhjal koostatud küsimustele oma sõnadega või tekstinäitega;

koostab teksti kohta sisukava, kasutades väiteid või märksõnu;

leiab lõigu kesksed mõtted;

järjestab teksti põhjal sündmused, määrab nende toimumise aja ja koha;

kirjeldab loetud tekstile tuginedes tegelaste välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib nende omavahelisi suhteid, hindab nende käitumist, võrdleb iseennast mõne tegelasega; otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb endale selgeks nende tähenduse;


Tervis ja ohutus

Teabekeskkond


Tehnoloogia ja innovatsioon

Ajalugu, vene keel, inimeseõpetus

tehnoloogia, kunst, käsitöö, loodusõpetus

Suuline eneseväljendus, kirjalik eneseväljendus, kuulamine

ettekanne, arutelu, arutlus, kõne analüüs, aktiivõppemeetodid, rühmatöö, mõistekaart

Teose/loo kui terviku mõistmine

Sündmuste toimumise aja ja koha kindlaksmääramine. Sündmuste järjekord.

Tegelaste probleemi leidmine ja sõnastamine. Teose sündmustiku ja tegelaste suhestamine (nt võrdlemine) enda ja ümbritsevaga. Pea- ja kõrvaltegelaste leidmine, tegelase muutumise, tegelaste-vaheliste suhete jälgimine, tegelaste iseloomustamine, käitumise põhjendamine. Tegelasrühmad. Tegelastevaheline konflikt, selle põhjused ja lahendamisteed.

Loomamuinasjutu tüüptegelased.

Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine

Epiteedi ja võrdluse äratundmine ja kasutamine. Valmi mõistukõnest arusaamine. Koomilise leidmine tekstist.

Riimide leidmine ja loomine. Luuletuse rütmi ja kõla tunnetamine. Algriimi leidmine rahvalauludest. Algriimi

arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhi-sündmuste, tegelaste, nende probleemide ja väärtushoiakute üle, avaldab ja põhjendab oma arvamust, valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust;

tunneb ära ja kasutab enda loodud tekstides epiteete, võrdlusi ja algriimi;

mõtestab luuletuse tähenduse iseenda elamustele ja


Teabekeskkond

Tervis ja ohutus



ajalugu, inimeseõpetus, loodusõpetus, kunst

kunst, võõrkeeled, muusika, käsitöö

Suuline eneseväljendus, kuulamine, kava, ettekanne, arutelu, arutlus, kõne analüüs

kirjalik eneseväljendus, rollimäng, kuulamine, rühmatöö

kasutamine oma tekstis. Luuleteksti tõlgendamine.

Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine Rahvalaulu olemus. Loomamuinasjutu sisutunnused (lugu, tegelased, hea võitlus kurjaga jne). Tekke- ja seletusmuistendi tunnused. Seiklusjutu tunnused.

Teose teema. Probleemi olemus. Pea- ja kõrvaltegelane. Tegelastevahelise konflikti olemus. Luuletuse vorm: salm.

Valmi tunnused. Koomiline ja mittekoomiline.

kogemustele tuginedes; seletab oma sõnadega epiteedi, võrdluse, muistendi ja muinasjutu olemust; tunneb ära valmi.

Kodaniku algatus ja ettevõtlikus



ajalugu, muusika, inimeseõpetus, võõrkeeled

kuulamine, raamatukogu, arutelu, ettekanded, kõne analüüs

Esitamine

Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele ja mida?) Esitamiseks kohase sõnavara, tempo, hääletugevuse ja intonatsiooni valimine; õige hingamine ja kehahoid. Luuleteksti esitamine peast. Rollimäng, rolliteksti esitamine.

Eesitab peast luuletuse või rolliteksti, jälgides esituse ladusust, selgust ja tekstitäpsust;


Teabekeskkond

Võõrkeeled, tehnoloogia, loodusõpetus

Rollimäng, rollitekst, suuline eneseväljendus, jutustamine

Omalooming Kirjeldamine: sõnavalik, oluliste ja iseloomulike tunnuste esitamine.

Eseme, olendi, inimese, tegevuskoha, looduse, tunnete

Kirjutab erineva pikkusega eriliigilisi omaloomingulisi töid, sh kirjeldavat ja jutustavat teksti;


võõrkeeled. loodusõpetus

Suuline eneseväljendus, kirjalik eneseväljendus, kirjeldamine, jutustamine

kirjeldamine.

Jutustamine. Jutustuse ülesehitus. Ajalis-põhjuslik järgnevus tekstis. Sidus lausestus. Otsekõne jutustuses. Minavormis jutustamine.

Õpilased kirjutavad lühemaid ja pikemaid omaloomingulisi töid, nt loomamuinasjutu, seiklus- või fantaasiajutu, tekke- või seletus-muistendi, loomtegelase, või kirjandusliku tegelase kirjelduse, ette antud riimide põhjal või iseseisvalt luuletuse, sündmustiku või tegelasega seotud kuulutuse, loole uue või jätkuva lõpu, kirja mõnele teose tegelasele või tegelasrühmale, algustähekordustega naljaloo, luuletuse põhjal samasisulise jutu või muud sellist.

oskab ladusalt jutustada; tunneb ära tekstis otsekõne; oskab kasutada korrektset kirjakeelt .

Elukestev õpe ja kärjääri planeerimine


Tervis ja ohutus

eesti keel, loodusõpetus, muusika, võõrkeeled, kunst

portfoolio, kõne analüüs, ettekanne, foto, kava

KIRJANDUSE ainekava Rakvere Gümnaasiumi 6. klassis

Õppe-eesmärgid



3) väärtustab head keeleoskust enesevaljendus- ja suhtlusvahendina;



6) loeb eakohast väärtkirjandust, kujundab selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi, rikastab oma mõttemaailma;



9) õpib hankima teavet erinevatest allikatest; harjub kasutama sõnaraamatuid ja käsiraamatuid.

Õpitulemused

1) on lugenud eakohast erižanrilist väärtkirjandust, kujundanud selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi ning arendanud lugejaoskusi;

2) mõistab kirjandust kui oma rahvuskultuuri olulist osa ja eri rahvaste kultuuri tutvustajat;

3) tõlgendab, analüüsib ja mõistab teoses kujutatud lugu ning tegelassuhteid, elamusi ja väärtusi;

4) mõistab ning aktsepteerib erinevaid seisukohti, mis võivad tekkida kirjandusteost lugedes;

5) jutustab teksti- või elamuspõhiselt ning arutleb teoses toimunu üle, väljendades end korrektselt;

6) kirjutab nii jutustavaid kui ka kirjeldavaid omaloomingulisi töid, väljendades end korrektselt;

7) kasutab vajaliku teabe hankimiseks eri allikaid, sh sõnaraamatuid ja internetti.

Hindamine









Vardja, K., Vardja, M. Kivikillud. 6. klassi kirjanduse õpik. Tallinn: Koolibri

Vardja, K., Vardja, M. Kivikillud. 6. klassi kirjanduse töövihik. Tallinn: Koolibri

Teema Õppesisu ja -tegevused Õpitulemused Läbivad teemad Lõimingud Projektid, metoodika Lugemine

Lugemise eesmärgistamine. Lugemiseks valmistumine, keskendunud lugemine. Lugemistehnika arendamine, häälega ja hääleta lugemine, pauside, tempo ja intonatsiooni jälgimine. Eesmärgistatud ülelugemine. Oma lugemise jälgimine ning lugemisoskuse hindamine. Etteloetava teksti eesmärgistatud jälgimine.

Huvipakkuva kirjandusteose leidmine ja iseseisev lugemine. Lugemisrõõm. Loetud raamatu autori, sisu ja tegelaste tutvustamine klassikaaslastele. Lugemissoovituste jagamine klassikaaslastele. Soovitatud tervikteoste kodulugemine ning ühisaruteluks vajalike ülesannete täitmine.

On läbi lugenud vähemalt neli eakohast erinevasse žanrisse kuuluvat väärtkirjandusteost (raamatut);

loeb kirjandusteksti ladusalt ja mõtestatult ning väärtustab lugemist;

tutvustab loetud kirjandusteose autorit, sisu ja tegelasi ning kõneleb oma lugemismuljetest, -elamustest ja –kogemustest;


Teabekeskkond

Tervis ja ohutus


Inimeseõpetus, loodusõpetus, ajalugu, võõrkeeled

Suuline eneseväljendus, kirjalik eneseväljendus, kuulamine, arutelu, diskussioon

vestlus, rollimäng, ideekaart/mõistekaart

Jutustamine

Tekstilähedane sündmustest jutustamine kavapunktide järgi. Tekstilähedane jutustamine märksõnade toel. Aheljutustamine. Loo ümberjutustamine uute tegelaste ja sündmuste

Jutustab tekstilähedaselt kavapunktide või märksõnade toel; jutustab mõttelt sidusa tervikliku ülesehitusega selgelt sõnastatud loo,

Tervis ja ohutu


Matemaatika, ajalugu, inimeseõpetus, kunst, käsitöö

Suuline eneseväljendus (erinevate ajakirjanduslike väljaannetega), kirjalik eneseväljendus, kava, joonis, juhend, õppetekst, tabel, skeem

lisamisega. Iseendaga või kellegi teisega toimunud sündmusest või mälestuspildist jutustamine. Jutustamine piltteksti (foto, illustratsiooni, karikatuuri, koomiksi) põhjal. Fantaasialoo jutustamine.

tuginedes kirjanduslikule tekstile, tõsielusündmusele või oma fantaasiale; jutustab piltteksti põhjal ning selgitab selle sisu.

Teabekeskkond


Elukestev õpe ja karjääri planeerimine

tehnoloogia, looodusõpetus

kaart, arutlus, foto, konspekteerimine, kuulamine, mõistekaart, ideekaart, arutelu, vestlus, rollimäng, graafik, raamatukogu, trükikoda, ajalehetoimetus

Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine

Teose mõistmist toetavad tegevused Küsimuste koostamine: mälu- ehk faktiküsimused, fantaasiaküsimused. Küsimustele vastamine tsitaadiga (tekstilõigu või fraasiga), teksti järgi oma sõnadega ning peast. Teksti kavastamine: kavapunktid küsi- ja väitlausetena ning märksõnadena.

Koostab teksti kohta eri liiki küsimusi;

vastab teksti põhjal koostatud küsimustele oma sõnadega või tekstinäitega;

koostab teksti kohta sisukava, kasutades küsimusi, väiteid või märksõnu;


Tervis ja ohutus

Ajalugu, loodusõpetus, võõrkeeled, inimesõpetus

Suuline eneseväljendus, kirjalik eneseväljendus, kuulamine

Lõikude kesksete mõtete otsimine ja peamõtte sõnastamine. Teksti teema ja peamõtte sõnastamine. Arutlemine mõne teoses käsitletud teema üle. Oma arvamuse sõnastamine ja põhjendamine. Illustratiivsete näidete (nt tsitaatide, iseloomulike detailide) otsimine tekstist. Detailide kirjeldamine. Esitatud väidete tõestamine oma elukogemuse ja tekstinäidete varal. Loetu põhjal järelduste tegemine. Oma mõtete, tundmuste ning lugemismuljete sõnastamine. Tundmatute sõnade tähenduse otsimine sõnaraamatust või teistest teabeallikatest ning oma sõnavara rikastamine. Teose/loo kui terviku mõistmine Tegelaste probleemi leidmine ja sõnastamine. Teose sündmustiku ning tegelaste suhestamine (nt võrdlemine) enda ja ümbritsevaga. Pea- ja kõrvaltegelaste leidmine, tegelase muutumise, tegelastevaheliste suhete jälgimine, tegelaste

järjestab teksti põhjal sündmused ning määrab nende toimumise aja ja koha;

kirjeldab loetud tekstile tuginedes tegelaste välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib nende suhteid, hindab nende käitumist, lähtudes üldtunnustatud moraalinormidest, ning võrdleb iseennast mõne tegelasega; leiab lõigu kesksed mõtted ja sõnastab peamõtte;

arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste, tegelaste, nende probleemide ja väärtushoiakute üle, avaldab ning põhjendab oma arvamust, valides

Teabekeskkond



Loodusõpetus, ajalugu, inimeseõpetus

arutelu, arutlus, ettekanne, kõne analüüs, aktiivõppemeetodid, rühmatöö, mõistekaart

ÕS, veebisõnastik


iseloomustamine ning käitumise põhjendamine. Tegelasrühmad. Tegelastevaheline konflikt, selle põhjused ja lahendamisteed. Loomamuinasjutu ja imemuinasjutu tüüptegelased. Sündmuste toimumise aja ning koha kindlaksmääramine. Sündmuste järjekord. Sündmuste põhjuse-tagajärje seosed. Minajutustaja kui loo edastaja. Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine Epiteedi ja võrdluse äratundmine ning kasutamine. Valmi mõistukõnest arusaamine. Lihtsamate sümbolite seletamine. Tegelaskõne varjatud tähenduse mõistmine. Kõnekäändude ja vanasõnade tähenduse seletamine, selle võrdlev ning eristav seostamine tänapäeva elunähtustega. Koomilise leidmine tekstist. Riimide leidmine ja loomine. Luuletuse rütmi ja kõla tunnetamine. Algriimi leidmine rahvalauludest. Algriimi kasutamine oma tekstis.

sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust;

otsib teavet tundmatute sõnade kohta ning teeb endale selgeks nende tähenduse.

tunneb ära ja kasutab tekstides epiteete, võrdlusi ning algriimi;

seletab õpitud vanasõnade ja kõnekäändude tähendust;

mõtestab luuletuse tähendust, tuginedes iseenda elamustele ja kogemustele.





loodusõpetus, inimeseõpetus

muusika, loodusõpetus, eesti keel, võõrkeeled

arutlus, rollimäng, kuulamine

joonis, mõistekaart, tabel, skeem, kuulamine, rollimäng

Luuleteksti tõlgendamine. Oma kujundliku väljendusoskuse hindamine ja arendamine. Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine Rahvalaulu olemus. Loomamuinasjutu sisutunnused (lugu, tegelased, hea võitlus kurjaga jne). Imemuinasjutu sisutunnused. Tekke- ja seletusmuistendi tunnused. Hiiu- ja vägilasmuistendi tunnused. Vanasõna ja kõnekäänu olemus. Seiklusjutu ja ajaloolise jutustuse tunnused. Teose teema ja idee. Probleemi olemus. Pea- ja kõrvaltegelane, tüüptegelane. Tegelastevahelise konflikti olemus. Luuletuse vorm: salm. Valmi tunnused. Koomiline ja mittekoomiline. Päevik kui ilukirjandusliku teose vorm. Animafilmi olemus.

seletab oma sõnadega epiteedi, võrdluse, muistendi, muinasjutu, kõnekäänu ja vanasõna olemust; tunneb ära tekstis vanasõnad, kõnnekäänud; oskab leida teose ideed, probleemi olemust, pea- ja kõrvaltegelasi; oskab leida luuletuses riime; teab ja oskab kirjeldada, mis on animafilm.



muusika, kunst, käsitöö, tehnoloogia

õppetekst, kuulamine, arutlus, foto, kirjalik eneseväljendus, arutelu

film, video, näidendid

Esitamine

Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele ja mida). Esitamiseks kohase sõnavara, tempo, hääletugevuse ja intonatsiooni valimine; õige hingamine ning kehahoid.

Esitab peast luuletuse, lühikese proosa- või rolliteksti, jälgides esituse ladusust, selgust ja tekstitäpsust.


Võõrkeeled, tehnoloogia, loodusõpetus

Rollimäng, rollitekst, suuline eneseväljendus, jutustamine

Luuleteksti esitamine peast. Lühikese proosateksti esitamine (dialoogi või monoloogina). Rollimäng, rolliteksti esitamine.

Omalooming Kirjeldamine: sõnavalik, oluliste ja iseloomulike tunnuste esitamine. Kirjelduse ülesehitus: üldmulje, detailid, hinnang. Eseme, olendi, inimese, tegevuskoha, looduse ning tunnete kirjeldamine. Autori suhtumine kirjeldatavasse ja selle väljendamine. Jutustamine. Jutustuse ülesehitus. Ajalis-põhjuslik järgnevus tekstis. Sidus lausestus. Otsekõne jutustuses. Minavormis jutustamine. Teemamapp tänapäeva kultuurinähtuste või kultuurilooliste isikute kohta. Teemamapi vorm (mapp, karp, CD vms), sisu ja vormistamine. Õpilased kirjutavad lühemaid ja pikemaid omaloomingulisi töid:

• loomamuinasjutu, imemuinasjutu, tekke- või seletusmuistendi, hiiu- või vägilasmuistendi, seiklus- või fantaasiajutu,

Oskab arusaadavalt väljendada nii kirjas kui sõnas; oskab ladusalt jutustada; kirjutab erineva pikkusega eriliigilisi omaloomingulisi töid, sh kirjeldavat ja jutustavat teksti. oskab koostada teemamappi; areneb kirjaliku eneseväljenduse oskus; tunneb eesti ja teiste

Kultuuriline identiteed

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine

Vöörkeeled, käsitöö, inimesõpetus

kunst, käsitöö, inimeseõpetus, ajalugu, eesti keel, võõrkeeled

Suuline eneseväljendus, kirjeldamine, jutustamine

Kirjalik eneseväljendus, portfoolio, rollimäng, õppetekst

mälestusloo; • vanasõna(de) või

kõnekäändude põhjal jutukese, ette antud riimide põhjal või iseseisvalt luuletuse, luuletuse põhjal samasisulise jutu; algustähekordustega naljaloo;

• looduskirjelduse, loomtegelase või kirjandusliku tegelase kirjelduse; teose või kujuteldava tegelase päevikulehekülje, sündmustiku või tegelasega seotud kuulutuse, loo sündmustiku edasiarenduse, loole uue või jätkuva lõpu, tegelastevahelise dialoogi, kirja mõnele teose tegelasele või tegelasrühmale või muud sellist.

rahvaste vanasõnu, kõnekäändu; oskab kirjutada loole sobivat lõppu, tegelastevahelist dialoogi väljendades end korrektselt




loodusõpetus, inimeseõpetus, eesti keel, muusika, võõrkeeled

diskussioon, kirjalik eneseväljendus, joonis, kava, arutelu, rühmatöö

VENE KEEL JA KIRJANDUS II KOOLIASTMES (vene õppekeelega klassid)

Õpitulemused II kooliastmes

VENE KEEL 6. klassi lõpetaja: 1) analüüsib vastavalt õppesisule keeleühikuid ning rakendab omandatud teadmisi kõnepraktikas; 2) eristab kuulmise järgi žanrilt ja tüübilt erinevaid tekste, saab aru tekstide sisust, täidab audioteksti mõtestamisega seotud ülesandeid; 3) reprodutseerib ning loob suuliselt dialoogilisi ja monoloogilisi tekste, kasutades keelevahendeid kooskõlas suhtlusolukorra ja vene keele normidega; 4) loeb tekste ilmekalt, järgides vene keele hääldusnorme; 5) hangib sihipäraselt teavet stiililt ja žanrilt erinevatest tekstidest ning teatmeteostest; 6) järgib kirjalikku teksti reprodutseerides ja luues vene keele norme ning kõneetiketi nõudeid. Kuulamine 6. klassi lõpetaja: 1) saab kuulates aru mitmesuguste tekstide sisust; 2) eristab vormilt erinevaid suulisi tekste (monoloog, dialoog, polüloog), kõnetüüpe (puhtad ja segatüübid) ning žanre (vestlus, reklaam, instruktsioon, teade); 3) määrab audioteksti teema ja peamise mõtte; 4) täidab audioteksti põhjal mitmesuguseid ülesandeid. Suuline kõne 6. klassi lõpetaja: 1) reprodutseerib tekste nõutavas ulatuses (lühike ja täielik ümberjutustus); 2) loob dialoogilisi ja monoloogilisi tekste (kirjeldus, jutustus, arutlus), pidades silmas teksti ülesehituse reegleid; 3) esitab oma mõtteid järjekindlalt, loogiliselt ja sidusalt ning teemale ja suhtlusolukorrale vastavalt; 4) järgib tänapäeva vene kirjakeele norme; 5) järgib kõneetiketi norme; 6) kasutab keelevahendeid vastavalt suhtlusolukorrale. Lugemine 6. klassi lõpetaja: 1)loeb teksti ilmekalt, õige intonatsiooniga ning vene kirjakeele hääldusnormide järgi; 2) loeb mõtestatult, tunneb ära stiililt ja žanrilt erinevad tekstid ning täidab nende põhjal ülesandeid; 3) loeb tabeleid, saab aru diagrammidest, skeemidest ja tingtähistest ning kasutab neid oma teksti ette valmistades; 4) kasutab tekstiga töötades eri lugemisviise; 5) hangib sihikindlalt teavet teatmeteostest.

Kirjutamine 6. klassi lõpetaja: 1) kirjutab õigesti õpitud ortogrammidega sõnu ning kirjavahemärgistab õigesti õpitud punktogrammidega laused; 2) järgib kirjaliku teksti luues vene kirjakeele grammatikanorme; 3) reprodutseerib kirjalikult tekste nõutava kokkuvõtlikkusega (plaan, ümberjutustus); 4) väljendab kirjalikult oma mõtteid vabalt ja selgelt, järgib teksti koostamise reegleid (järjekindlus, loogilisus, sidusus, vastavus teemale jt) ning kõneetiketi norme; 5) loob tekste mitmes stiilis ja žanris (traditsiooniline ja elektronkiri, avaldus, seletuskiri, allkirjastatud tõend); 6) redigeerib lihtsamaid tekste; 7) oskab teksti luues kasutada teatmeteoseid. KIRJANDUS (5. ja 6. klass) 6. klassi lõpetaja: 1) on omandanud ilmeka lugemise tehnika, loeb ladusalt ja arusaamisega jõukohase keerukusega teksti; 2) koostab loetu kohta plaani ja jutustab selle alusel ümber sisu, avaldab arvamust loetu kohta; 3) määrab kunstiteose teema, idee ja kompositsiooni; 4) näeb autoripositsiooni suhtumises kujutatud kangelastesse ja sündmustesse; 5) iseloomustab tegelasi, võrdleb neid; 6) määrab loetud teose žanri ja liigi, selgitab keeleliste vahendite rolli kunstilises tekstis; 7) suudab läbielatust ja nähtust teadlikult ja emotsionaalselt kõnelda ja kirjutada; 8) kasutab sõnaraamatuid, raamatukogukataloogi ja internetti vajaliku info saamiseks. Lugemine 6. klassi lõpetaja: 1) on läbi lugenud vähemalt 8 eri žanrisse kuuluvat kirjandusteost (raamatut); 2) loeb kirjandusteksti ladusalt ja mõtestatult; 3) teab loetud teose autorit, sisu ja tegelasi; 4) tutvustab loetud teost ning kõneleb oma lugemismuljetest ja -elamustest. Ümberjutustamine 6. klassi lõpetaja: 1) jutustab loetud tekstist kokkuvõtlikult; 2) jutustab loetud tekstist koostatud plaani järgi. Teksti mõtestamine ja analüüs 6. klassi lõpetaja: 1) koostab kirjandusteksti kohta sisukava, kasutades küsimusi, väiteid või märksõnu;

2) määrab teksti põhiteema ja idee; 3) eristab pea- ja kõrvaltegelasi; 4) toob välja teose tegelaste vahelise konflikti ja selle tekkepõhjused; 5) avaldab isiklikku arvamust loetud teose kohta, põhjendab seda näidetega tekstist ja isiklikust elust. Kujundliku mõtlemise arendamine ja töö keele ilmekusega 6. klassi lõpetaja: 1) tunneb kirjanduse kujutus- ja väljendusvahendeid: epiteedid, hüperboolid, metafoorid, isikustamine, võrdlused; tunneb mõisteid riim ja värsimõõt; 2) kasutab oma tekstides kirjanduse kujutus- ja väljendusvahendeid. Loominguline tegevus ja esinemine 6. klassi lõpetaja: 1) kirjutab eriliigilisi omaloomingulisi töid, sh kirjeldava ja jutustava teksti ning lühiarvamuse loetud teose kohta; 2) esitab peast luuletuse, lühikese proosateksti või näidendi rolliteksti; 3) esitab kaaslastele omaloodud teksti. Pädevused Väärtus- ja sotsiaalse pädevuse kujundamine toimub individuaalse, paaris- ja rühmatöö kaudu. Seda kujundatakse ka järgmiste ürituste abil: ainenädalad, erinevad projektipäevad, laadad, stiilipäevad, teemapäevad, ekskursioonid erinevatesse asutustesse, raamatukogutunnid, kohtumised erialaspetsialistidega. Enesemääratlus- ja ettevõtlikkuspädevust kujundatakse järgmiste tegevuste abil: eakohaste probleemide arutelu, erinevate meedia- ja kirjandustekstide põhjal koostatud erinevate ülesannete lahendamine, projektides osalemine, laatadel osalemine, erinevate asutuste ja ettevõtete külastamine, teemanädalad, teemapäevad, ainepäevad. Õpipädevusi kujundatakse järgmiste tegevuste abil: eri allikatest teabe otsimine ja kasutamine, eri liiki tekstide lugemine, kuulamine, koostamine, ilukirjanduslike tekstide dramatiseering, omaloomingupäevad, erinevatel konkurssidel osalemine, ainepäevad, konkurssidel osalemine, teemanädalad. Matemaatikapädevust kujundatakse: skeemide, tabelite, jooniste lugemisülesanded, ristsõnade, sõnamänguliste ülesannete lahendamine, matemaatiliste loovtööde kirjutamine, laadad, õuesõppepäevad, projektides osalemine. Lõiming teiste ainetega Ainevaldkonna õppeained toetavad teiste valdkonnapädevuste saavutamist, sest vene keele ainetundides arendavad õpilased oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust ning suhtlusoskust, õpivad lugema ja mõistma eri liiki tekste, sh teabe- ja tarbetekste, arendavad kirjandustekste lugedes oma sõnavara ning avardavad maailmapilti; õpivad kirjutama eri tüüpi tekste, kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; õpivad koostama ning vormistama eakohast uurimistööd, kasutama allikaid; harjuvad kasutama eri liiki sõnaraamatuid ning käsiraamatuid. Võõrkeelte grammatilist süsteemi tundma õppides on toeks emakeeletundides omandatud keelemõisted, võõrsõnade õppimine soodustab võõrkeelte õppimist. Väliskirjanduse autorite ja teostega tutvumine tekitab huvi võõrkeelte õppimise vastu, õpitavas võõrkeeles kirjutavate autorite teoste lugemine ja arutamine süvendab huvi õpitava keele maa, selle kultuuri ning kirjanduse originaalkeeles lugemise vastu.

Matemaatika õppetekstide ja tekstülesannete mõistmist soodustab eesti keele tundides arendatav lugemisoskus. Arvsõnade õigekirja õppimine toetab korrektse matemaatilise kirjaoskuse omandamist. Samas eeldab heade õpitulemuste ja korrektse keelekasutuse saavutamine, et ka matemaatikatundides töötataks tekstiga õppesisu või -ülesande mõistmise nimel ning nõutaks elementaarsete õigekirjanõuete järgimist kirjalikes töödes. Loodusainete õppe- ja teabetekstide mõistmine eeldab samuti head lugemisoskust ja tekstitööd. Õpilane peab õppima õigesti kirjutama kohanimesid ning loodusnähtuste ja loodusobjektide nimetusi. Loodusalased tekstid eesti keele õppekirjanduses ning loetavas ilukirjanduses aitavad loodust tundma õppida ja väärtustada. Loodusainetes omandatud sõnavara ning teadmised soodustavad omakorda kirjandusteoste looduskirjelduste mõistmist, kujutluspiltide teket ja emotsionaalset mõju lugejale. Sotsiaalainete õpet toetab ilukirjandusteoste lugemine ja analüüs. Kirjandustekste valides ja käsitledes peetakse silmas ühiskonnaelus olulisi valdkondi: väärtused ja kõlblus; suhted kodus ja koolis; omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus; kodanikuühiskond ja rahvussuhted. Keeletundides õpitakse riikide ja isikute nimetuste õigekirja norme; arutlusoskust ning info hankimise, tõlgendamise ja kasutamise oskusi on tarvis ning neid arendatakse nii ainevaldkonna kui ka sotsiaalainete õppes sisult erinevate tekstidega töötades. Kunstiainete õpet toetab eeskätt kirjanduse kui kunstiaine õppimine. Kirjandusteose analüüs seostatuna illustratsioonide vaatlusega soodustab kunsti väljendusvahendite eripära mõistmist. Kirjanduse ja muusikaõpetuse ühisosa on (rahva)laul, selle tekst ja esitamine, mis eeldab aineõpetajate koostööd. Hea keeleoskus loob eeldused kõigi õppeainete edukaks omandamiseks ning toimetulekuks isiklikus ja avalikus elus. Kõik õppeained arendavad keeleoskuse põhipädevusi: sõravara mõistmist ja kasutamisoskust, teksti mõistmist ja tekstiloomet, pädevust suuliselt ja kirjalikult suhelda. Seega kujuneb õpilaste funktsionaalne ja kriitiline kirjaoskus välja mitte üksnes eesti keele ja kirjanduse tundides, vaid kõigi õppeainete õppetegevuse tulemusena. Läbivad teemad Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ käsitlemine II kooliastmes keskendub õpilase sotsiaalsetele ja toimetulekuoskustele, oma huvide ja võimete tundmaõppimisele ning arendamisele. Eesmärk on aidata õpilasel kujundada põhilisi õpioskusi, empaatiavõimet ning suhtlemis- ja enesekontrollioskusi. Õpilasele tutvustatakse erinevaid elukutseid ja töid ning nende seost inimeste individuaalsete eelduste ja huvidega. Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ käsitlemine II kooliastmes keskendub peamiselt koduümbruse ja Eesti keskkonnaprobleemide käsitlemisele. Arendatakse tahet osaleda keskkonnaprobleemide ärahoidmises ja lahendamises ning kujundatakse keskkonnaalast otsustamisoskust. Arendatakse säästvat suhtumist ümbritsevasse ja elukeskkonna väärtustamist, õpitakse teadvustama end tarbijana ning toimima keskkonda hoidvalt. Läbiva teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ käsitlemine II kooliastmes on oluline toetada õpilase initsiatiivi ning pakkuda talle võimalusi ja abi ühisalgatusteks. Õpilasi innustatakse iseseisvalt tegutsema ühise eesmärgi nimel ning võtma sellega kaasnevat vastutust ja kohustusi. Oluline on suunata õpilasi leidma jõukohastele probleemidele loomingulisi lahendusi ning aidata neil kogeda koos tegutsemise kasulikkust ja vajalikkust. Läbiva teema „Kultuuriline identiteet“ käsitlemisel II kooliastmes on tähtis kujundada positiivseid hoiakuid erinevate kultuuride ja inimeste suhtes ning vältida eelarvamusliku suhtumise kujunemist. Õpitakse respekteerima erisusi ja hindama neid kui kultuurilist mitmekesisust ning kultuuride vastastikuse rikastamise vahendit. Õppes ja kasvatuses leitakse võimalusi, kus õppija saab rakendada oma teadmisi ja oskusi omakultuuri tutvustamiseks näiteks koolide ja rahvusvaheliste projektide kaudu. Läbiva teema „Teabekeskkond“ käsitlemisel II kooliastmes on käsitluse keskmes avalikus ja privaatses ruumis toimimise seaduspärasused ning põhiliste kommunikatsiooniformaatide tundmaõppimine. Õpilane harjub internetis liikudes eristama avalikku ja isiklikku sfääri ning valima selle

põhjal õiget suhtlusviisi. Teise kooliastme jooksul harjutakse lugema ja kuulama uudist kui üht ajakirjanduse põhilist tekstiliiki, hindama selle kvaliteeti ning tuvastama uudises puuduvat teavet. Läbiva teema „Tehnoloogia ja innovatsioon“ käsitlemine II kooliastmes põhineb eelkõige kooli ja õppetööga seonduvatel praktilistel ülesannetel, mis eeldavad tehnoloogia rakendamist erinevates ainetundides või huvitegevuses. Arvutipõhises õppes on soovitatav kasutada rühmatööd ja aktiivõppemeetodeid. Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ käsitlemisel II kooliastmes pööratakse teadmiste ja oskuste kujundamise kõrval tähelepanu eelkõige vastavasisuliste väärtushinnangute kujundamisele, õpetuse elulähedusele ja levinuma riskikäitumise ärahoidmisele (käitumine, millega kaasnevad nt vigastused, ohu tekkimine, alkoholi jt uimastite kuritarvitamine, suitsetamine, seksuaalne riskikäitumine, ebatervislik toitumine, vähene kehaline aktiivsus ja kehaline ülekoormus). Õppemeetoditest sobivad aktiivõppemeetodid, arutelu, rühmatöö, rollimängud ja demonstratsioonid. Õppetööd ainetundides saavad täiendada noortelt noortele metoodikal põhinevad tunnivälised projektid. Läbiva teema „Väärtused ja kõlblus“ käsitlemisega II kooliastmes teadvustatakse ja mõtestatakse kõlbelisi norme ning kujundatakse sallivust ja lugupidamist erinevate inimeste vastu. Erinevaid vaatenurki pakkuva käsitluse kaudu taotletakse õpilase isiklike seisukohtade kujunemist humanistlike kõlbeliste normide taustal. Õpilase mõttearendustesse tuleks suhtuda paindlikult, jättes õpilasele võimaluse säilitada oma arvamus. Õppemeetoditest on kesksel kohal lugude analüüs, aktiivõppemeetodid, rühmatöö, konfliktsete juhtumite arutelu ning rollimängud. Õppevara kaudu tutvustatakse õpilasele positiivseid kõlbelisi eeskujusid ja ideaale. Igapäevases koolielus pakutakse võimalusi rakendada omandatud teadmisi.

Vene keele ainekava Rakvere Gümnaasiumi 4. klassis (vene õppekeelega)

Õppe-eesmärgid 4. klassi vene keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1) mõistab vene keele olulisust vene kultuuri kandjana ja suhtlusvahendina kõigis tegevusvaldkondades ning suhtub lugupidavalt teiste rahvaste keeltesse ja kultuuridesse; 2) tajub vene keele oskust õpioskuste alusena ja oma identiteedi olulise osana ning kujuneb teadlikuks keelekasutajaks; 3) omandab põhiteadmised keelest ning oskab neid igapäevaelus ja õppetöös kasutada, järgides vene kirjakeele norme; 4) arendab keeleoskust kui eneseväljendus- ja suhtlusvahendit, arvestades väljakujunenud keelenorme, suhtlusolukorda ja -eesmärki; 5) õpib asjakohaselt kasutama erinevaid suhtluskanaleid, arendab oskust leida, kriitiliselt hinnata ning sihipäraselt kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet; 6) loeb ja kuulab mõtestatult eri tüüpi tekste ning koostab neid suuliselt ja kirjalikult; 7) arendab kriitilist mõtlemist, oskust oma arvamusi põhjendada ning suuliste ja kirjalike tekstide alusel iseseisvalt järeldusi teha; 8) kasutab sõnastikke (sh elektroonilisi), teatmeteoseid ning internetiallikaid, et täiendada oma vene keele teadmisi. Õpitulemused 1) saab kuulates aru mitmesuguste tekstide sisust, oskab määrata kuuldud teksti teemat ja põhiideed; 2) eristab kuulmise järgi žanrilt ja tüübilt erinevaid tekste; 3) reprodutseerib ning loob suuliselt dialoogilisi ja monoloogilisi tekste; 4) esitab oma mõtteid järjekindlalt, loogiliselt ja sidusalt ning teemale ja suhtlusolukorrale vastavalt; 5) järgib tänapäeva vene kirjakeele norme; 6) loeb teksti ilmekalt, õige intonatsiooniga ning vene kirjakeele hääldusnormide järgi, tunneb ära stiili ja žanri; 7) kasutab tekstiga töötades eri lugemisviise 8) reprodutseerib kirjalikult tekste nõutava kokkuvõtlikkusega (plaan, ümberjutustus); 9) kirjutab õigesti õpitud ortogrammidega sõnu ning kirjavahemärgistab õigesti õpitud punktogrammidega laused; Kasutatav õppekirjandus: Н. Нечунаева „Русский язык“. Учебник для 4 кл. 2003. Н. Нечунаева, Н. Береснева „Русский язык“. 1 и 2 часть. Учебник для 4 кл.,2011.

Teema Õppesisu ja

-tegevused Õpitulemused Läbivad teemad Lõiming Projektid,

metoodika 1. Üldteadmised vene keele kohta

Vene keelt uuriv teadus, selle põhiosad. Tähestik. Kirjakeele mõiste. Häälikud ja tähed.

Kuulamine 1) saab kuulates aru mitmesuguste tekstide sisust; 2) eristab vormilt erinevaid suulisi tekste, kõnetüüpe ning žanre; Suuline kõne 1) reprodutseerib tekste nõutavas ulatuses (lühike ja täielik ümberjutustus); 2) loob dialoogilisi ja monoloogilisi tekste (kirjeldus, jutustus, arutlus), pidades silmas teksti ülesehituse reegleid; 3) esitab oma mõtteid järjekindlalt, loogiliselt ja sidusalt ning teemale ja suhtlusolukorrale vastavalt; Lugemine 1) loeb teksti ilmekalt, õige intonatsiooniga ning vene kirjakeele hääldusnormide järgi; 2) loeb mõtestatult, tunneb ära stiililt ja žanrilt

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Keskkond ja jätkusuutlik areng. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Kultuuriline identiteet. Teabekeskkond. Tehnoloogia ja innovatsioon. Tervis ja ohutus. Väärtused ja kõlblus. Läbivad teemad on lõimitud ainekavasse, neid käsitletakse õppeteemade ja õppeülesannete kaudu, korraldatakse aineüleseid projekte, õuesõppepäevi ja õppekäike, õppetundides kasutatakse kaasaegseid IKT-

Geograafia - nimede kirjutamine; omadussõnad-riikide ja kontinentide kirjeldamisel; bioloogia - populaarteaduslikud tekstid loomade, lindude jne kohta; matemaatika - tekstid tuntud matemaatikute kohta, harjutused matemaatilise sisuga, kus tuleb õigesti kirjutada numbreid, järgarvsõnad jne; eesti keel - eesti ja maailma kirjanduse teosed; võõrkeeled - tähestik, numbrid, käänded jne. kunstiõpetus - kirjandusteose illustratsioonide vaatlus; muusikaõpetus - (rahva)laul, selle

Lugemine, ümberjutustus, päheõppimine, teksti koostamine, jutustuse kirjutamine, selgitamine, vestlus, funktsionaalne lugemine, pildi kirjeldamine, iseseisev töö kirjandusega, harjutamine, kodutööde tegemine, praktiline töö, rühmatöö, paaristöö, rollimängud, individuaalne töö, ühistöö, õppekäigud.

2. Foneetika. Graafika. Ortoeepia

Keelenormi mõiste. Kõnekultuur. Vene graafika printsiibid: foneemipõhine ja silbipõhine. muutumine.

3. Morfeemika (sõna koostis) ja sõnamoodustus

Nimisõnade ja omadussõnade moodustamine. Nimi-, omadus- ja tegusõnade koostise analüüs.

4. Leksikoloogia ja fraseoloogia

Keeleline sõnatähendus. Oma ja laensõnad. Vananenud sõnad ja neologismid. Sünonüümid. Antonüümid. Homonüümid. Dialektismid, Professionalisid. Fraseologismid. Metafoorid.

5. Morfoloogia Nimisõnade käänamine ja nende süntaktilised funktsioonid. Omadussõna sugu, arv ning kääne. Omadussõna ühildumine nimisõnaga soovormis, arvus ja käändes. Omadussõna täis- ja lühivormid Omadussõna põhilised süntaktilised funktsioonid sõnaühendis ning lauses. Asesõnade sõnaliigid ja nende

käänamine. Asesõnad kui lausete sidususe vahend. Tegusõna ja tegevusnimi. Tegusõna ajavormid ja pööramine. Tegusõnade süntaktilised funktsioonid. Määrsõnade liigid. Eessõnad, sidesõnad,

erinevad tekstid ning täidab nende põhjal ülesandeid; Kirjutamine 1) oskab koostada artikleid, lihtsat instruktsiooni, reklaamteksti, kirja; 2) järgib kirjalikku teksti luues vene kirjakeele grammatikanorme; 3) reprodutseerib kirjalikult tekste nõutava kokkuvõtlikkusega (plaan, ümberjutustus);

vahendeid.

tekst jne.

6. Süntaks Sõnaühend kui süntaktiline ühik. Lause kui süntaksi põhiühik. Lause põhitunnused ja lauseliigid. Lause pealiikmed. Lause kõrvalliikmed.

7. Tekst Tekst kui kommunikatsiooniüksus. Pealkiri, põhiidee, teksti plaan. Eri tüüpi ja žanri kirjandusteosed. Tekstide mitmekesisus: kiri, reklaam, teadaanne, juhend.

8. Ortograafia не ja ни kokku- ja lahkukirjutamine eri sõnaliikidesse kuuluvate sõnadega. Eessõnade, sidesõnade ja rõhumäärsõnade õigekiri. Sõnalõppude õigekiri eri sõnaliikidesse kuuluvates sõnades. Kirjavahemärkide süsteem vene keeles. Vahemärgid lihtlauses ja liitlauses. Kirjavahemärgid lause lõpus.

Vene keele ainekava Rakvere Gümnaasiumi 5. klassile (vene õppekeelega)

Õppe-eesmärgid Õppe-kasvatustöö peamine eesmärk 5.klassis on õpilaste vastutustunde ja iseseisvuse arendamine. Õppetöös on tähtis äratada ja säilitada huvi vene keele vastu. Suuremat tähelepanu pööratakse: 1) Vene keele vastu huvi tõstmisele, mis saavutatakse õppetöös erinevate meetodite kasutamisega, stimuleerides õpilaste intellektuaalset ja keelelist

aktiivsust ja lubades neil oma oskusi praktilistes tegevustes kasutada; 2) Luues tingimused klassiväliseks tööks vene keeles; 3) õpilastes vene keele vastu huvi tekitamiseks ja individuaalseks arenguks korraldada konkursse, viktoriine, olümpiaade ja teisi üritusi; 4) õpiabi tundidele ja konsultatsioonidele nende õpilaste tarbeks, kellel esineb vene keele õppimisel raskusi.

Vene keele tundides kasutatakse erinevaid meetodeid, näiteid ja ülesandeid, mis võimaldavad õpetajal arvesse võtta õpilaste individuaalseid erisusi ning murdeikka jõudnud õpilastel teha ise valikuid, langetada otsuseid (kirjandi teema, ülesande vorm ja täitmisviis jne). 5.klassi õpilane: 1) mõistab kuulmise järgi õigesti erinevaid tekste; 2) oskab elementaarsel tasemel analüüsida teksti: määrata stiili ja kõne tüüpi; sõnastada teemat ja peamõtet; 3) oskab koostada lihtsat kava teksti kohta; 4) Saab aru monoloogidest ja dialoogidest, jutustamisest, kirjeldusest ja arutelust. 5) Oskab koostada eakohaseid suulisi ja kirjalikke tekste, jaotada teksti lõikudeks; 6) Kasutab oskusi, et teksti funktsionaalselt lugeda; 7) Loeb iseseisvalt erinevas stiilis ja žanris teoseid ning täidab sealjuures erinevaid ülesandeid; 8) Tunneb ortograafia- ja kirjavahemärkide kasutamise reegleid. 9) Tunneb kirjanduslikke keeleväljendeid õpitud materjali ulatuses; 10) Oskab analüüsida keelelisi üksusi foneetilisest, sõnamoodustuslikust, morfoloogilisest või süntaktilisest aspektist lähtuvalt. Õpitulemused Kuulamine

1) saab kuulates aru erinevatest tekstidest; 2) Eristab erinevaid tekstivorme (monoloog, dialoog), teksti tüüpe ja žanre; 3) Oskab leida teksti teema ja peamõtte; 4) täidab kuuldud teksti põhjal erinevaid ülesandeid.

Õpilased õpivad kuuldes mõistma erinevaid tekste, eristama peamist mõtet, järgima suulisi juhendeid, käsklusi. Püütakse tajuda teiste inimeste mõtteid ja emotsioone läbi kuulatava teksti.

Rääkimine

1) oskab jutustada loetud teksti vastavalt ülesandele (lühijutustus, täpne jutustus); 2) oskab koostada dialooge ja monolooge (kirjeldused, jutustus, arutelu), pidades kinni tekstiloome reeglitest; 3) oskab väljendada omi mõtteid loogiliselt, seotult, teemale vastavalt ja situatsiooni sobivalt; 4) järgib kaasaegse vene kirjakeele norme; 5) peab kinni etiketist suulise kõne puhul; 6) oskab kasutada situatsioonile sobivaid keelelisi vahendeid.

Õpilane õpib tundma erinevaid jutustamise liike, õpib kirjeldama esemeid ja neid omavahel võrdlema, õpib juhtima vestlust amelikes ja igapäevastes situatsioonides erinevate vestluskaaslastega. Õpilased arutlevad kuuldu ja loetu üle, ütlevad välja oma arvamuse, ent suudavd võtta ka neile tunnis määratud rolli, järgides suulise kõne etiketti. 5.klassi õpilased peaksid aru saama, et erinevate keeleüksuste õppimine võimaldab neid korrektselt ja täpselt väljendada oma mõtteid. Mõtete ja tunnete väljendamine suulises ja kirjalikus kõnes toimub õpitavate tekstide alusel. Suulised ja kirjalikud tekstid koostatakse reaalseid ja potentsiaalseid kommunikatiivseid vajadusi arvesse võttes. Lugemine 1) loeb teksti ilmekalt, õige intonatsiooniga, järgides vene keele ortoeepilisi reegleid. ; 2) loeb mõttega ja saab aru erinevas stiilis ja eri žanri tekstidest ja täidab nende põhjal ülesandeid; 3) Oskab lugeda tabeleid, saab aru diagrammidest, skeemidest ja oskab neid kasutada oma teksti ettevalmistamisel; 4) Kasutab töös tekstiga erinevaid lugemisviise; 5) Oskab eesmärgistatult kasutada erinevaid allikaid info hankimiseks.

Õpilased loevad soravalt ja mõttega tekste, seejuures õige intonatsiooniga ja järgides ortoeepilisi nõudeid. Õpetaja juhendamisel arendatakse funktsionaalset lugemisoskust, täites lugemiseelseid, lugemisaegseid ja lugemisjärgseid ülesandeid. Trükitud tekstide lugemisel pööratakse tähelepanu lugemistehnika arengule, nagu ka eelnevatel etappidel, jälgitakse õiget intonatsiooni ja mõttelt oluliste sõnade rõhutamist. Õpilased õpivad orienteeruma teostes, leiavad andmed teose väljaandmise kohta, oskavad kasutada sõnastikke, entsüklopeediaid ja leida vajalikku infot raamatukogu kataloogidest ja internetist. Tekstide baasil omandatakse tüüpväljendid, ent samas kujuneb ettekujutus piiratud kasutusega leksikast (žargoon, släng). Kirjutamine 1) kirjutab õpitud reeglite ulatuses sõnad grammatiliselt õigesti ning kirjavahemärgistab teksti õigesti (õpitu ulatuses); 2) järgib vene keele grammatilisi norme kirjaliku teksti loomisel; 3) Suudab täita kirjalikke ülesandeid (kava koostamine, täiendamine, jne); 4) väljendab oma mõtteid kirjalikult vabalt ja õigesti, järgides seejuures teksti ülesehituse reegleid (loogilisus, seotus, teemale vastavus) ja kõne etiketti. 5) Loob eri žanrides ja stiilis tekste (tavaline ja e-kiri, avaldus, seletuskiri, teade jne); 6) redigeerib kergemaid tekste; 7) oskab kasutada teatmeteoseid teksti loomisel.

Õpilased õpivad kirjutama erinevat tüüpi etteütlusi (selgitustega, valikuline, ärakiri, sõnastikuga etteütlus jne) ja ümberjutustusi (üldistav, täpne, valikuline jne) õpivad koostama kava teksti kohta, loovad erinevat liiki tekste. Tekstide põhjal kinnistuvad kirjavahemärkide kasutamise reeglid, pööratakse tähelepanu kirjavahemärkidele. Regulaarselt toimub kirjalike tööde analüüsimine. Kasutatav õppekirjandus

1) Н. Нечунаева, Н. Береснева „Русский язык“. Учебник для 5 кл. 2) Акишина А. А., Каган О. Е. Учимся учить. М., 2008. 3) Винокур Т. Г. Говорящий и слушающий. Варианты речевого поведения. М., 1993. 4) Замковая Н., Моисеенко И. Язык твой — друг твой. Учебник русского языка для 5 класса. II часть. Развитие речи. Таллинн, 1998 5) Зимняя И. А. Психология обучения неродному языку. М, 1980. 6) Ладыженская Т. А. Живое слово. М., 1988. 7) Педагогическое речеведение: Словарь-справочник. М., 1993.


Õpitulemused Läbivad teemad Lõimingud Metoodika

1.Õpitud materjali kordamine.

1. Tekst 2. Leksika 3. Foneetika 4. Sõna osad 5. Ortograafia 6. Süntaks

Teab teksti tunnuseid, vene keele häälikuid, sõna osi, õigekirja reegleid, kirjavahemärkide reegleid liht- ja liitlausetes. Oskab teha foneetilisi ja süntaktilisi, tuletusliite analüüse.

Tervis ja ohutus Kirjandus Geograafia Ajalugu

Selgitused, mängud, skeemid, kirjandid, ümberjutustused, etteütlused, töö tekstiga, kaardid.

2.Sõnamoodustus

1.Sõnamoodustuse võimalused 2.Liitsõnade õigekiri 3.Täishäälikuvaheldus sõna tüves. 4.Eesliidete õigekiri 5. 5.Ы-И pärast Ц-d. 6.О-Ё pärast sibilante ja Ц sõna tüves.

Teab sõnamoodustuse erinevaid võimalusi, teab sõna tüves vahelduva täishääliku õigekirjareegleid, eesliidete õigekirjareegleid, oskab kasutada reegleid kirjutamisel.

Tervis ja ohutus Kirjandus Muusika Selgitused, mängud, skeemid, kirjandid, ümberjutustused, etteütlused, töö tekstiga, kaardid

3.Morfoloogia.

Nimisõna

Teab nimisõna morfoloogilisi tunnuseid, sõnamoodustusviise, ortograafia reegleid, oskab teha nimisõna morfoloogilist analüüsi (skeemi)

Väärtused ja kõlblus Kultuuriline identiteet

Kirjandus Selgitused, mängud, skeemid, kirjandid, ümberjutustused, etteütlused, töö tekstiga, kaardid

Omadussõna

Teab omadussõna morfoloogilisi tunnuseid, sõnamoodustusviise, ortograafia reegleid,

Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng Teabekeskkond

Kirjandus Selgitused, mängud, skeemid, kirjandid, ümberjutustused, etteütlused, töö tekstiga, kaardid

oskab teha omadussõna morfoloogilist analüüsi (skeemi).

Asesõna.

Teab asesõna morfoloogilisi tunnuseid, sõnamoodustusviise, ortograafia reegleid, oskab teha asesõna morfoloogilist analüüsi (skeemi).

Kodanikualgatus Kirjandus Selgitused, mängud, skeemid, kirjandid, ümberjutustused, etteütlused, töö tekstiga, kaardid

Verb. Teab verbi morfoloogilisi tunnuseid, sõnamoodustusviise, ortograafia reegleid, oskab teha verbi morfoloogilist analüüsi (skeemi).

Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng

Kirjandus Ajalugu

Selgitused, mängud, skeemid, kirjandid, ümberjutustused, etteütlused, töö tekstiga, kaardid

4.Tekst

1.Teksti tüübid 2.Teksti stiilid 3. Teema ja alateema

Teab teksti tüüpe, stiile. Oskab eristada teemat ja alateemat, teksti tüüpi ja stiili.

Kodanikualgatus Kirjandus Ajalugu

Selgitused, mängud, skeemid, kirjandid, ümberjutustused, etteütlused, töö tekstiga, kaardid


Õppe-eesmärgid II kooliastme õppe-kasvatustöö peamine eesmärk on õpilaste vastutustunde ja iseseisvuse arendamine. Õppetöös on tähtis äratada ja säilitada huvi vene keele vastu. Sellel astmel pööratakse suuremat tähelepanu:

1) Vene keele vastu huvi tõstmisele, mis saavutatakse õppetöös erinevate meetodite kasutamisega, stimuleerides õpilaste intellektuaalset ja keelelist aktiivsust ja lubades neil oma oskusi praktilistes tegevustes kasutada;

2) Luues tingimused klassiväliseks tööks vene keeles; 3) õpilastes vene keele vastu huvi tekitamiseks ja individuaalseks arenguks korraldada konkursse, viktoriine, olümpiaade ja teisi üritusi; 4) õpiabi tundidele ja konsultatsioonidele nende õpilaste tarbeks, kellel esineb vene keele õppimisel raskusi.

Vene keele tundides kasutatakse erinevaid meetodeid, näiteid ja ülesandeid, mis võimaldavad õpetajal arvesse võtta õpilaste individuaalseid erisusi ning murdeikka jõudnud õpilastel teha ise valikuid, langetada otsuseid (kirjandi teema, ülesande vorm ja täitmisviis jne). Õpitulemused 6.klassi õpilane: 1) analüüsib vastavalt õppesisule keeleühikuid ning rakendab omandatud teadmisi kõnepraktikas; 2) eristab kuulmise järgi žanrilt ja tüübilt erinevaid tekste, saab aru tekstide sisust, täidab audioteksti mõtestamisega seotud ülesandeid; 3) reprodutseerib ning loob suuliselt dialoogilisi ja monoloogilisi tekste, kasutades keelevahendeid kooskõlas suhtlusolukorra ja vene keele normidega; 4) loeb tekste ilmekalt, järgides vene keele hääldusnorme; 5) hangib sihipäraselt teavet stiililt ja žanrilt erinevatest tekstidest ning teatmeteostest; 6) järgib kirjalikku teksti reprodutseerides ja luues vene keele norme ning kõneetiketi nõudeid. Kuulamine 6. klassi lõpetaja: 1) saab kuulates aru mitmesuguste tekstide sisust; 2) eristab vormilt erinevaid suulisi tekste (monoloog, dialoog, polüloog), kõnetüüpe (puhtad ja segatüübid) ning žanre (vestlus, reklaam, instruktsioon, teade); 3) määrab audioteksti teema ja peamise mõtte; 4) täidab audioteksti põhjal mitmesuguseid ülesandeid. Suuline kõne 6. klassi lõpetaja: 1) reprodutseerib tekste nõutavas ulatuses (lühike ja täielik ümberjutustus); 2) loob dialoogilisi ja monoloogilisi tekste (kirjeldus, jutustus, arutlus), pidades silmas teksti ülesehituse reegleid; 3) esitab oma mõtteid järjekindlalt, loogiliselt ja sidusalt ning teemale ja suhtlusolukorrale vastavalt;

4) järgib tänapäeva vene kirjakeele norme; 5) järgib kõneetiketi norme; 6) kasutab keelevahendeid vastavalt suhtlusolukorrale. Lugemine 6. klassi lõpetaja: 1)loeb teksti ilmekalt, õige intonatsiooniga ning vene kirjakeele hääldusnormide järgi; 2) loeb mõtestatult, tunneb ära stiililt ja žanrilt erinevad tekstid ning täidab nende põhjal ülesandeid; 3) loeb tabeleid, saab aru diagrammidest, skeemidest ja tingtähistest ning kasutab neid oma teksti ette valmistades; 4) kasutab tekstiga töötades eri lugemisviise; 5) hangib sihikindlalt teavet teatmeteostest. Kirjutamine 6. klassi lõpetaja: 1) kirjutab õigesti õpitud ortogrammidega sõnu ning kirjavahemärgistab õigesti õpitud punktogrammidega laused; 2) järgib kirjaliku teksti luues vene kirjakeele grammatikanorme; 3) reprodutseerib kirjalikult tekste nõutava kokkuvõtlikkusega (plaan, ümberjutustus); 4) väljendab kirjalikult oma mõtteid vabalt ja selgelt, järgib teksti koostamise reegleid (järjekindlus, loogilisus, sidusus, vastavus teemale jt) ning kõneetiketi norme; 5) loob tekste mitmes stiilis ja žanris (traditsiooniline ja elektronkiri, avaldus, seletuskiri, allkirjastatud tõend); 6) redigeerib lihtsamaid tekste; 7) oskab teksti luues kasutada teatmeteoseid. Kasutatav õppekirjandus Н. Нечунаева, Н. Береснева „Русский язык“. Учебник для 6 кл. Ипполитова Н. А. Текст в системе обучения русскому языку в школе. М., 1998, с. 52 – 63. Кулибина Н. В. Зачем, что и как читать на уроке? Санкт-Петербург, 2001. Методика преподавания русского языка в школе. Под ред. М. Т. Баранова. М., 2001. Фоломкина С. К. Методика обучения чтению на английском языке в средней школе. М., 1974. Õppetegevus ja õppesisu Kuulamine Õpilane õpib: 1) tähelepanelikult kuulama mitmesuguseid tekste ja neist õigesti aru saama; 2) täitma audioteksti põhjal mitut liiki ülesandeid;

3) järgima kaasvestleja suulisi juhiseid; 4) määrama audioteksti põhiidee, jätma meelde teksti sisu ning täitma ülesandeid õpetaja juhiste järgi; 5) ära tundma liigilt, stiililt ja žanrilt erinevaid suulisi tekste. Suuline kõne Õpilane õpib: 1) jutustama teksti rohkem või vähem kokkusurutult; 2) jutustama loetust, nähtust ja kuuldust, suheldes paarides või rühmas; 3) kirjeldama ja võrdlema esemeid ning nähtusi; 4) vestlema mitmesugustes ametlikes ja mitteametlikes olukordades; 5) arutlema kuuldu ja loetu üle ning väljendama oma seisukohta; 6) esinema määratud rollis kooskõlas kõneetiketi normidega; 7) kasutama suulises kõnes ilmekaid keelevahendeid. Lugemine Õpilane õpib: 1) teksti mõtestatult häälega lugema, järgides vene kirjakeele norme; 2) lugema teksti endamisi, määrama teksti teema, allteemad ja peamise mõtte, tegema vahet faktide ja arvamuste ning põhilise ja teisejärgulise info vahel; 3) lugema stilistiliselt suunitluselt ja žanrilt erinevaid tekste ning mõistma nende sisu; 4) tekstiga iseseisvalt töötama: esitama küsimusi ja neile vastama, järgima kirjalikke juhiseid; 5) mõistma ning edasi andma arvudes, abreviatuurides, tabelites, skeemides, diagrammides väljendatud infot; 6) leidma vajalikku materjali mitmesugustest kirjalikest allikatest ning kasutama sõnaraamatuid ja teatmeteoseid; 7) orienteeruma raamatu pealkirjas ja tinglikes tähistustes ning viiteaparatuuris. Kirjutamine Õpilane õpib: 1) kirjutama etteütlust; kirjutama ümberjutustust kuuldu ja loetu põhjal; 2) koostama teksti kohta eri tüüpi plaane; 3) looma eri kõnetüüpidele vastavaid kirjalikke tekste, kasutades ilmekaid keelevahendeid; 4) kirjalikku teksti alustama ja lõpetama; 5) edasi andma teksti sisu, muutes ajavorme, pööret jne; 6) kirjalikku teksti korrigeerima ning vormistama.



Õpitu kordamine. 1.Tekstiliigid: kirjeldus, jutustus, arutlus. 2.Peamõte. 3. Teema.

Teab tekstiliike, oskab neid eristada, kasutada termineid.

Tervis ja ohutus Kirjandus, geograafia, ajalugu

Selgitused, mängud, skeemid, kirjandid, jutukesed, etteütlused, töö tekstiga, sõnakaardid.

Foneetika ja graafika, tähestik.

1.Häälikud: kaashäälikud, täishäälikud, helilised ja helitud häälikud. 2. Sõna foneetiline analüüs 3. Tähestik

Teab häälikute liike, oskab neid eristada ja iseloomustada. Oskab teha sõna foneetilist analüüsi. Teavad tähestikku ja selle kasutusvõimalusi.



Sõnamoodustus 1.Sõna osad: eesliide, tüvi, sufiks, lõpp.

Teab, millistest osadest koosneb sõna, oskab koostada sõna osade skeemi. Teab põhilisi sõnamoodustusvõimalusi.



Morfoloogia. Sõnaliigid. Teab iseseisvate ja abisõnade liike. Oskab neid leida tekstis.

Tervis ja ohutus Kirjandus Muusika Selgitused, mängud, skeemid, kirjandid, jutukesed, etteütlused, töö tekstiga, sõnakaardid.

Süntaks . Interpunktsioon.

1.Sõnatuletus, 2.Liht- ja liitlause 3.Lause pea- ja kõrvalliikmed. 4.Kirjavahemärgid

Teab lausete ja väljendite liike. Oskab koostada lauseskeeme.

Tervis ja ohutus Kirjandus Muusika Selgitused, mängud, skeemid, kirjandid, jutukesed, etteütlused, töö tekstiga, sõnakaardid.

Leksika ja fraseoloogia. 1.Homonüümid. 2.Sünonüümid.

Teab, millega tegeleb leksika.

Tervis ja ohutus Kirjandus Muusika Selgitused, mängud, skeemid, kirjandid,

3.Antonüümid. 4.Paronüümid. 5.Vananenud väljendid. 6.Neologismid. 7.Professionalismid. 8.Üldkasutatav leksika ja piiratud kasutusega leksika 9.Fraseologismid.

Teavad erinevat liiki sõnastikke ja oskavad neid kasutada. Oskab teha sõna leksikaalset analüüsi.

jutukesed, etteütlused, töö tekstiga, sõnakaardid.

Arvsõna.

1.Arvsõnad, järgarvsõna, põhiarvsõna, murdarvud. 2. Arvsõnade käänamine ja kasutamine kõnes ning kirjas.

Oskavad tekstis leida arvsõnu. Oskavad käänata erinevaid arvsõnu ja kasutada neid õigesti nii kõnes kui kirjas

Väärtused ja kõlblus. Kultuuriline identiteet.

Kirjandus Selgitused, mängud, skeemid, kirjandid, jutukesed, etteütlused, töö tekstiga, sõnakaardid.

Kesksõna.

1.Kesksõna liigid ( страдательное, Действительное) 2.Kesksõna konstruktsioon 3.Kesksõna täis- ja lühivorm. 4.Olevik ja minevik. 5.Morfoloogiline analüüs.

Teab kesksõna liike ja oskab neid leida tekstis. Teab kesksõna morfoloogilisi tunnuseid ja oskab neid eristada. Oskab moodustada kesksõna ja kasutada seda lauses, nii kõnes kui kirjas.

Keskkond ja säästev areng. Teabekeskkond.

Kirjandus Selgitused, mängud, skeemid, kirjandid, jutukesed, etteütlused, töö tekstiga, sõnakaardid.

Tegusõna des-vorm

1.Des-vorm 2. Tegusõna liigid (Совершенный и несовершенный вид.) 3.Täisvorm ja lühivorm. 4.des-vormi

Oskab ära tunda lauses des-vormi. Oskab moodustada des-vormi. Teab des-vormi sisaldava lause õigekirjareegleid.

Kodanikualgatus. Kirjandus Selgitused, mängud, skeemid, kirjandid, jutukesed, etteütlused, töö tekstiga, sõnakaardid.

konstruktsioon

Määrsõna.

1.Määrsõna. 2.Võrdlusastmed. 3.Morfoloogiline analüüs 4. Määrsõna tähendus

Tunneb ära määrsõna, teab määrsõna morfoloogilisi tunnuseid, määrsõnade liike. Teab erinevaid viise määrsõnade moodustamiseks, määrsõnade võrdlusastmeid. Määrsõnade rolli lauses, ortograafiareegleid, mis on seotud määrsõnadega. Oskab kasutada kõnes määrsõnu.

Keskkond ja säästev areng.

Kirjandus, ajalugu . Selgitused, mängud, skeemid, kirjandid, jutukesed, etteütlused, töö tekstiga, sõnakaardid.

Abisõnad. Eessõna. Sidesõna. Abisõna. Hüüdsõna.

1. Abisõnade liigid. 2. Morfoloogiline analüüs. 3.Abisõnade roll lauses. 4.ortograafiareeglid.

Oskab ära tunda eessõnad, sideseõnad, abisõnad ja hüüdsõnad ja oskab ka kasutada neid kõnes. Teavad õigekirjareegleid, mis on seotud abisõnadega.

Keskkond ja säästev areng

Kirjandus, ajalugu Selgitused, mängud, skeemid, kirjandid, jutukesed, etteütlused, töö tekstiga, sõnakaardid.

5.Tekst.

1.Tekstiliigid 2.Põhilisi funktsionaalseid stiile esindavad tekstid 3.Teema ja alateema 4.Kava.

Teab erinevaid teksti liike ja põhilisi stiile. Oskab eristada teemat ja alateemat, tekstiliiki ja stiili. Oskab koostada kava.

Kodanikualgatus Kirjandus, ajalugu. Selgitused, mängud, skeemid, kirjandid, jutukesed, etteütlused, töö tekstiga, sõnakaardid.

Kirjanduse ainekava Rakvere Gümnaasiumi 5. klassile (vene õppekeelega)

Õppe-eesmärgid 5.klassi õpilane: 1) väärtustab harmoonilisi inimestevahelisi suhteid; 2) mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena ja õpilasena; 3) peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne kaaslane ja vastutab oma tegude eest; 4) Suudab keskenduda õppetegevusele; 5) oskab õpetaja juhendamisel kasutada eakohaseid õppimisviise sõltuvalt õppeülesandest (nt paaristöö, rühmatöö) 6) oskab väärtustada oma rahvuslikku kuuluvust ja kultuuri teiste rahvuste ja kultuuride seas; 7) suhtub inimestesse eelarvamusteta, mõistab inimeste, situatsioonide ja vaadete erinevust, samas saab aru kompromisside vajalikkusest; 8) oskab planeerida ja hinnata oma tegevust, valida tegevusi tulemuse saavutamiseks, näha ja mõista oma vigu, samuti korrigeerida oma tegevusi. 9) Oskab väljendada, põhjendada ja kaitsta oma arvamust 10) teab oma tugevaid ja nõrku külgi; 11) püüab laiendada oma huvide ringi; 12) oskab mõttega kuulata ja lugeda eakohaseid tekste; 13) oskab luua keelelises mõttes eakohasel tasemel ja situatsiooni sobivaid suulisi ja kirjalikke tekste, samuti mõistab suulist kõnet; 14) oskab kasutada arvutit ja internetti suhtluskeskkonnana; 15) oskab vormistada tekste arvuti abil; 16) oskab leida vastuseid oma küsimustele, saada vajalikku infot erinevatest allikatest; oskab oskab eristada fakti ja arvamust; 17) teadvustab end kodanikuna ja järgib ühiskonnas kehtivaid norme; 18) väärtustab loovust ja on võimeline end väljendama erinevate kunstiliste vahenditega 19) on leidnud endale sobiva harrastuse ja omab üldist ettekujutust tööst.

Õpitulemused 5.klassi õpilane:

1) on omandanud oskuse ilmekalt lugeda, loeb soravalt ja saab aru eakohasest tektist. 2) oskab koostada loetud teksti kohta kava ja selle järgi jutustada teksti sisu, oskab avaldada oma arvamust loetu kohta. 3) Oskab määrata kirjandusteose teemat, mõtet. 4) Oskab iseloomustada tegelasi ja neid võrrelda. 5) Oskab määrata loetud teose žanri ja liiki, oskab selgitada keeleliste vahendite rolli ilukirjanduslikus tekstis. 6) Oskab jutustada ja kirjutada kogetust ja nähtust. 7) Oskab kasutada sõnastikke, raamatukogu kataloogi ja Internetti vajalikku info leidmiseks.

Lugemine 5.klassi õpilane:

1) on lugenud läbi vähemalt 4 eakohast erinevast žanrist ilukirjanduslikku teost; 2) loeb soravalt eakohast tundmatut teksti ja saab sellest ka aru., tuttavat teksti suudab lugeda ilmekalt. 3) Tunneb loetud teoste autoreid, teab loetud teoste sisu ja tegelasi.

Jutustamine 5.klassi õpilane:

1) oskab lühidalt jutustada loetud teose sisu. 2) Oskab jutustada loetud teksti sisu kava järgi; 3) oskab jutustada loetud teksti, kasutades erinevate tegelaste kommentaaride elemente. 4) Oskab jutustada teksti fragmenti illustratsiooni alusel (kunstniku või enda tehtud illustratsioon)

Tekstist arusaamine, analüüs ja interpretatsioon 5.klassi õpilane:

1) Oskab koostada kirjandusteose teksti kohta küsimusi. 2) Oskab koostada teksti kohta kava, kasutades küsimusi, väiteid või võtmesõnu. 3) Määrab teose teema ja peamise mõtte. 4) Eristab peategelasi kõrvaltegelastest. 5) Oskab suuliselt või kirjalikult iseloomustada kirjandusteose tegelast tema käitumise ja tegude põhjal. 6) Kasutab kirjandusteaduslikke mõisteid: proosa, poeesia, näidend, tegelane, portree, maastik, interjöör, luule, riim. 7) Eristab rahvaluule ja kirjandusžanre: muinasjutt, mõistatus, vanasõna, jutustus, luuletus 8) avaldab oma arvamust loetud teose kohta, tuues näiteid tekstist, reaalsest elust või isiklikust kogemusest.

Loova mõtlemise ja väljendusoskuse arendamine 5.klassi õpilane:

1) oskab leida tekstis keelelisi väljendusvahendeid (epiteedid, võrdlused, allegooria) 2) kasutab oma tekstides keelelisi väljendusvahendeid. 3) Oskab selgitada õpitud vanasõnade ja kõnekäändude mõtet.

Loovus ja esinemisoskus 5.klassi õpilane:

1) Oskab lugeda peast 3-4 luuletust, lühikesi proosakatkendeid või näidendi rolli teksti. 2) Oskab töötada klassikaaslastega rühmas, tutvustada teistele oma rühma tööd. 3) Oskab tutvustada klassikaaslastele loetud kirjandusteost, jagada nendega oma muljeid ja elamusi. 4) Oskab kirjutada leotud teose kohta lühikese kommentaari või väikese selgitava ja kirjeldava teksti. 5) Esineb klassikaaslaste ees lugedes ette enda kirjutatud teksti.

Õppetegevus ja õppesisu 5.klassi ainekava seab oma eesmärgiks minna järk-järgult üle kirjanduse lugemiselt kirjanduse kui sõnakunsti õppimisele. Tähelepanu keskmes on kirjandusteoste tekstide mõistmine, õpilaste lugemisoskuse areng. Teoste analüüsi käigus formuleerub õpilaste kultuurilise konteksti mõistmine ja eluliste sündmuste mõistmine. Kirjanduse õppimine heade tekstinäidete abil arendab kunstilist-kirjanduslikku maitset, mis tulevikus mõjutab iseseisva lugemise hulka sattuvate raamatute valikut, ning samuti kujundab noore inimese suhtumist ümbritsevasse keskkonda. 5.klassis kasutatakse kirjanduse õppimisel väga erinevaid tegevusi, näiteks: 1) ilukirjandusliku teksti mõtestatud lugemine, ositi lugemine, ilmekas lugemine; 2) erinevad jutustamise viisid: lühijutustus, fragmentide kaupa jutustamine, kommentaaridega jutustamine, loova ülesandega jutustamine; 3) luuletuste, proosa katkendite ja näidendi tektide õppimine pähe ja nende ilmekas esitamine; 4) küsimustele vastamine 5) teose teema ja peamõtte eristamine 6) lühikese kava koostamine 7) keeleliste väljendusvahendite leidmine ja nende tähenduse selgitamine; 8) rühmatöö ja rühmas väljatöötatud tulemuse tutvustamine auditooriumi ees.

Õppetegevuses kasutatakse erinevaid töövorme: raamatukogutunnid, loovtööde konkursid, ekskursioonid, kohtumised kirjanike ja tõlkijatega, osalemine projektides jne. Lugemine Mõttega ilukirjandusliku teksti lugemine; teksti katkendite kommenteerimine. Tuttava teksti ilmekas lugemine; ositi lugemine, eesmärgiga lugemine (tsiteerimine jne); Populaateaduslike artiklite lugemine, mis annaks teadmisi kirjanikest, nende ajastust ja teostest; ilukirjanduslike tekstide lugemine, mis annaks uusi teadmisi, mõisteid, mõtteid. Töö õige intonatsiooni, pausi ja lugemistempo kujundamiseks. Jutustamine Lühijutustus loetud teksti põhjal, valikuline jutustamine, kava järgi jutustamine. Eesmärgiga jutustamine: kommentaaridega, erinevate tegelaste vaatepunktist jutustamine; Pildi järgi jutustamine (kunstniku või enda joonistatud pilt). Teksti mõistmine ja analüüs Küsimuste koostamine (teadmispõhised ja tekstist arusaamist kontrollivad), neile vastamine oma sõnadega ja tekstile tuginedes (tsitaadid).. Teksti jaotamine mõttelisteks osadeks. Kava koostamine (sõnad, küsimused, tsitaadid). Pealkirjastamine. Teksti teema ja peamõtte leidmine. Olulisemate katkendite tsiteerimine. Teema üle arutlemine, seostamine varemloetud teostega, oma arvamuse avaldamine, tekstist põhjenduse leimine või oma näidetele tuginemine.

Kommenteerimine ja katkendite analüüsimine, mis aitaks iseloomustada tegelast, kujundada isiklikku arvamust, väljendada suhtumist tegelasesse. . Teose žanri määramine. Loova mõtlemise ja väljendusoskuse arendamine Keeleliste väljendusvahendite leidmine tekstist ja nende tähenduse selgitamine. Oma kõnes epiteetide, võrdluste kasutamine. Vanasõnade, kõnekäändude, allegooria tähenduse mõistmine. Fanatseerimine (oma mõistatuste, muinasjuttude, jutukeste kirjutamine õpitud vanasõnade kõnekäändude baasil, kasutades keelelisi väljendusvahendeid. Loovus ja esinemisoskus Omaloominguliste proosateoste kirjutamine (muinasjutud, jutukesed õpitud vanasõnade ja kõnekäändude baasil) Luuletuste kirjutamine riimide järgi. Dialoogide koostamine teose tegelastega, loole oma alguse või lõpu kirjutamine. Luuletuse, proosakatkendi või näidendi rolli teksti esitamine peast. Omaloomingu esitamine klassi/auditooriumi ees. Rühmas töötamine ja rühmatöö tulemuse tutvustamine auditooriumile. Töö erinevate infoallikatega Õpiku sõnastiku ja teiste sõnastike kasutamine. Õpetaja soovitusel ja juhendamisel veebisõnastike ja õppekeskkondade kasutamine. Harjutada õpilasi kasutama kooliraamatukogu, õpetada selgitama raamatukoguhoidjale selgelt oma soovi. Kasutatav kirjandus

Н. Нечунаева, Н. Береснева „Литература“. Учебник для 5 кл.,2009 Ипполитова Н. А. Текст в системе обучения русскому языку в школе. М., 1998, с. 52 – 63. Кулибина Н. В. Зачем, что и как читать на уроке? Санкт-Петербург, 2001. Методика преподавания русского языка в школе. Под ред. М. Т. Баранова. М., 2001. Фоломкина С. К. Методика обучения чтению на английском языке в средней школе. М., 1974.

Teema Õppesisu ja -

tegevused Õpitulemused Läbivad teemad Lõimingud Metoodika

Sissejuhatus 1.Hinge apteek 2.J. Entin.Ю.Энтин «Слово про слово».

Kirjandus, apteek, sissekanne, kroonika (ajaraamat, letopiss), apteek

Teab, mis on kirjandus ja raamatukogu, oskab ilmekalt lugeda, oskab vastata küsimustele.

Tervis ja ohutus Vene keel Ajalugu

Ilmekas lugemine, õpetaja selgitused, vestlus, töö illustratsioonidega

Müüdid 1.Kuidas tekkisid müüdid? 2.Olümpos 3. Öö, Kuu, Koit, Päike 4.Poseidon ja merejumalad

Müüdid, Olümps, Zeus, Hera, Apollon, Aphrodite, Aphina, Poseidon, Herkules, moirad, titaanid

Teab, mis on müüt. Oskab jutustada Olümpose jumalatest, teab tähtsamate jumalate nimesid.

Tervis ja ohutus Vene keel Ajalugu Kunstiõpetus

Ilmekas lugemine, vestlus, ümberjutustus, töö illustratsioonidega

Folkloor 1.Mis on folkloor? 2.Muinasjutt 3.Kuningapoeg külastab linnuna neiut (Финист- ясный сокол) 4.Võlumünt (Неразменный рубль.)

Folkloor, muinasjutt, muistend, intonatsioon, lõpp, naljand, kordused, kindel ülesehitus.

Teab, mis on folkloor, muinasjutt, millised on muinasjutu tunnused, oskab ilmekalt lugeda, küsimustele vastata, eristada tekstis episoode, oskab ise kirjutada muinasjuttu.


Vene keel Kunstiõpetus Ajalugu

Ilmekas lugemine, vestlus, ümberjutustus, töö illustratsioonidega, õpetaja selgitused, loov kirjutamine, kirjand.

Vanasõnad, kõnekäänud, mõistatused. 1.Vene vanasõnad 2.Eesti vanasõnad 3.Kõnekäänud, G.Rodari „Vanasõnad“ 4.Mõistatused V.Žukovski „Mõistatus“ (В.Жуковский «Загадка»)

Vanasõnad Kõnekäänud Mõistatused Õpetlik mõte

Teab, mis on vanasõnad, kõnekäänud ja oskab neid eristada. Oskab ilmekalt lugeda ja luuletust peast esitada.

Keskkond ja säästev areng Teabekeskkond

Vene keel Ajalugu

Õpetaja selgitused, vestlus, ilmekas lugemine, luuletuse esitamine peast, töö illustratsioonidega

Legendid 1. Legend vene kirjanduse loomisest. 2. Legendid Tallinnast

Legend

Teab, mis on legend. Oskab seda eristada muinasjuttudest ja müütidest.

Kodanikualgatus Vene keel Ajalugu

Õpetaja selgitused, vestlus, ilmekas lugemine, töö illustratsioonidega, kirjandi kirjutamine.

Näidend. 1. O.Luts „Ülemiste vanake“

Näidend, süžee, tegelaskujud, remark, teema arendus, konflikt, sõlmpunkt, kulminatsioon.

Teab, mis on näidend, süžee. Teab süžee osasid, oskab neid leida ja oskab lugeda ositi.


Vene keel Ajalugu

Õpetaja selgitused, ilmekas lugemine, töö tekstiga, töö illustratsioonidega, ositi lugemine.

Kunstmuinasjutt 1.V.Berestov „Muinasjutt“ (В.Берестов «Сказка») 2.N.Wagner „Muinasjutt“ (Н.Вагнер «Сказка») 3.A.Puškin „Muinasjutt surnud kuningatütrest ja seitsmest vägilasest“ (А.Пушкин «Сказка о мёртвой царевне и о семи богатырях») 4. H.C.Andersen „Lumekuninganna“ 5.J.Kross „Mardileib“ 6. L.Carrol „Alice imedemaal“ 7. K.Bulõtšev „Muinasjutuvestja“ (К.Булычёв «Заповедник сказок») 8. R.Bradbury „Roheline hommik“ (Р.Брэдбери «Зелёное утро») 9. K.Paustovskii “Muinasjutu sünd” (К.Паустовский «Рождение сказки»)

Kunstmuinasjutt, muistend, sisu, osad, süžee, kompositsioon, pealkiri, proosa, luule, riim, rütm, täpsed kirjeldused, ilukirjanduslik detail, fantastika, teema, idee.

Teab, mis on kunstmuinasjutt, mille poolest erinev rahvajuttudest. Teab, mis on kompositsioon ja millistest osadest koosneb kunstmuinasjutt, oskab neid ka tekstis eristada.

Väärtused ja kõlblus Kultuuriline identiteet.

Vene keel Ajalugu Kunstiõpetus

Õpetaja selgitused, vestlus, ilmekas lugemine, töö tekstiga ja illustratsioonidega. Kompositsiooni ja süžee osade leidmine. Jutustamine, ositi lugemine, peast teksti esitamine. Loov kirjutamine, kirjandi kirjutamine.

Kiiresti on sõpra vaja 1.V.Inber „Setter Jack“ (В.Инбер «Сеттер Джек»). 2. A.Tšehhov „Kaštanka“ (А.Чехов «Каштанка») 3.A.Kuprin „Ju-juu“ (А.Куприн «Ю- ю») 4. L.Andrejev „Kusaka“ (Л.Андреев «Кусака») 5.H.Jõgisalu „Hõbekael“ (Х.Йыгисалу «Серебряная шейка»)

Süžee, kompositsioon, pealkiri, proosa, täpsed kirjeldused, ilukirjanduslikud detailid, teema, idee.

Teab, mis on kirjanduslik näide ja kuidas seda teha. Oskab ära tunda teemat ja mõtet. Leiab teksti süžee osad, episoodid. Oskab ilmekalt lugeda, jutustada.


Vene keel Ajalugu Kunstiõpetus

Õpetaja selgitused, vestlus, töö tekstiga, kirjandusliku näite ja süžee põhikomponentide leidmine. Jutustamine, töö illustratsioonidega, ilmekas lugemine. Loov kirjutamine, Kirjandi kirjutamine.

Osake näha ilu 1.M.Prišvin (М.Пришвин «Лесная капель») 2.A.Puškin „Sügis“, „Talvetee“, „Talveõhtu“ (А.Пушкин «Осень», «Зимняя дорога», «Зимний вечер») 3.F.Tjutšev „Sügises on...“, „Kevad“(Ф.Тютчев «Есть в осени..», «Весна») 4.K.Paustovskii „Sügis...(К Паустовский Осенняя пора».) 5.I.Bunin „Aknal...“, „Lapsepõlv“ (И.Бунин «На окне...», «Детство») 6.S.Jessenin „Toomingas“ (С.Есенин «Черёмуха».) 7.A.Fet „Suvi“ (А.Фет «Лето».)

Kirjanduslik kangelane, ilukirjanduslik kujund, peissaaž, minatuur, detail, stroof, värsimõõt, jamb, trohheus epiteet, metafoor, võrdlus, isikustamine, kirjandusliku tegelase kirjeldus.

Teab, mida tähendab kirjanduslik kangelane, oskab koostada tema kirjeldust, Teab luuletuse lihtsaid värssiskeeme, oskab eristada värsimõõtu, oskab leida keele kujundlikke väljendeid. Oskab ilmekalt lugeda (ka peast), oskab sõnadega „pilti joonistada“

Väärtused ja kõlblus Kultuuriline identiteet.

Vene keel, kunstiõpetus muusika

Õpetaja selgitused, vestlus, ilmekas lugemine, töö illustratsioonidega, töö tekstiga, süžee, kompositsiooni osade leidmine, teema eristamine, tegelaste iseloomustuse koostamine, värsimõõdu määramine, loov kirjutamine, kirjandi kirjutamine, luuletuse esitamine peast.

Elas kord ilmas inimene. 1. M.Lermontov „Puri“, „Pilved“, „Borodino“ 2.L.Tolstoi „Kaukaasia vang“ 3.M.Prišvin „Päikese varaait“ (М.Пришвин «Кладовая солнца») 4.J.London („Д.Лондон «Сказание о Кише») 5.J.Jakovlev (Ю Яковлев «Рыцарь Вася».) 6.E.Raud „Roostevaba mõõk“ 7.E.Moškovskaja (Э.Мошковская «Жил на свете один человек».) 8.G.Sapgir (Г.Сапгир «Сегодня, завтра и вчера».)

Lüürika, lüüriline teos. Stroof, jamb trohheus, kujundlikud väljendid, teema, idee, detail, episood, alapealkiri , tõsieluline muinaslugu, seiklusjutt, isikukirjeldus, lõpplahendus.

Teab, mis on lüürika, oskab ära tunda lüürilise teose ja tema värsimõõdu. Oskab leida kujundlikke väljendeid. Oskab ilmekalt lugeda ja esitada luuletust peast. Oskab leida luuletuse teema ja idee. Oskab sõnadega „maalida pildi“. Oskab leida süžee osad. Oskab koostada kirjandustegelase iseloomustust.


Vene keel, muusika kunstiõpetus

Õpetaja selgitus, vestlus, töö teksti ja illustratsioonidega. Ilmekas lugemine, peast lugemine, ositi lugemine. Luuletuse värsimõõdu määramine. Kirjandustegelase iseloomustuse koostamine. Teema ja mõtte leidmine. Ümberjutustus, loov kirjutamine, kirjand.

Koomilisest 1. I.Tokmakova „Krokodillid“ (И.Токмакова «Крокодилы».) 2.G.Rodari „Tühjad pead“ 3.A.Avertšenko (А.Аверченко «Берегов- воспитатель Киси») 4.V.Dragunski (В.Драгунский «Надо иметь чувство юмора».) 5.K.Dragunskaja (К.Драгунская «Крайний случай».) 6.G.Oster (Г.Остер «Вредные советы».)

Huumor, riim, rütm. Värsimõõt, episood, teema, mõte.

Teab lihtsaid värsiskeeme. Oskab määrata värsimõõtu. Oskab leida luuletuse mõtte ja teema. Oskab leida episoode. Oskab ilmekalt lugeda, analüüsida loetut. Oskab koostada tegelase iseloomustust


Vene keel Kunstiõpetus

Õpetaja selgitus, vestlus, töö tekstiga. Värsimõõdu määramine. Töö illustratsioonidega. Ümberjutustus. Episoodide eristamine. Teema ja idee määramine. Kirjandustegelase iseloomustuse koostamine.

Kirjanduse ainekava Rakvere Gümnaasiumi 6.klassile (vene õppekeelega)

Eesmärgid

6.klassi kirjanduse tundide peamiseks eesmärgiks on õpilaste iseseisvuse ja vastutustunde kujundamine. Õppetöös on tähtsal kohal äratada ja säilitada õpilaste huvi vene keele ja kirjanduse vastu. Suuremat tähelepanu pööratakse:

1) Vene keele ja kirjanduse vastu huvi tõstmisele, mis saavutatakse õppetöös erinevate meetodite kasutamisega, stimuleerides õpilaste intellektuaalset ja keelelist aktiivsust ja lubades neil oma oskusi praktilistes tegevustes kasutada;

2) Luues tingimused klassiväliseks tööks vene keeles; 3) õpilastes vene keele vastu huvi tekitamiseks ja individuaalseks arenguks korraldada konkursse, viktoriine, olümpiaade ja teisi üritusi; 4) õpiabi tundidele ja konsultatsioonidele nende õpilaste tarbeks, kellel esineb vene keele õppimisel raskusi.

Kirjanduse tundides kasutatakse erinevaid meetodeid, näiteid ja ülesandeid, mis võimaldavad õpetajal arvesse võtta õpilaste individuaalseid erisusi ning murdeikka jõudnud õpilastel teha ise valikuid, langetada otsuseid (kirjandi teema, ülesande vorm ja täitmisviis jne).

Õpitulemused


1) on omandanud ilmeka lugemise tehnika, loeb ladusalt ja arusaamisega jõukohase keerukusega teksti;

2) koostab loetu kohta plaani ja jutustab selle alusel ümber sisu, avaldab arvamust loetu kohta;

3) määrab kunstiteose teema, idee ja kompositsiooni;

4) näeb autoripositsiooni suhtumises kujutatud kangelastesse ja sündmustesse;

5) iseloomustab tegelasi, võrdleb neid;

6) määrab loetud teose žanri ja liigi, selgitab keeleliste vahendite rolli kunstilises tekstis;

7) suudab läbielatust ja nähtust teadlikult ja emotsionaalselt kõnelda ja kirjutada;

8) kasutab sõnaraamatuid, raamatukogukataloogi ja internetti vajaliku info saamiseks.

Lugemine


1) on läbi lugenud vähemalt 8 eri žanrisse kuuluvat kirjandusteost (raamatut);

2) loeb kirjandusteksti ladusalt ja mõtestatult;

3) teab loetud teose autorit, sisu ja tegelasi;

4) tutvustab loetud teost ning kõneleb oma lugemismuljetest ja -elamustest.

Ümberjutustamine


1) jutustab loetud tekstist kokkuvõtlikult;

2) jutustab loetud tekstist koostatud plaani järgi.

Teksti mõtestamine ja analüüs


1) koostab kirjandusteksti kohta sisukava, kasutades küsimusi, väiteid või märksõnu;

2) määrab teksti põhiteema ja idee;

3) eristab pea- ja kõrvaltegelasi;

4) toob välja teose tegelaste vahelise konflikti ja selle tekkepõhjused;

5) avaldab isiklikku arvamust loetud teose kohta, põhjendab seda näidetega tekstist ja isiklikust elust.

Kujundliku mõtlemise arendamine ja töö keele ilmekusega


1) tunneb kirjanduse kujutus- ja väljendusvahendeid: epiteedid, hüperboolid, metafoorid, isikustamine, võrdlused; tunneb mõisteid riim ja värsimõõt;

2) kasutab oma tekstides kirjanduse kujutus- ja väljendusvahendeid.

Loominguline tegevus ja esinemine


1) kirjutab eriliigilisi omaloomingulisi töid, sh kirjeldava ja jutustava teksti ning lühiarvamuse loetud teose kohta;

2) esitab peast luuletuse, lühikese proosateksti või näidendi rolliteksti;

3) esitab kaaslastele omaloodud teksti.


Н. Нечунаева, Н. Береснева „Литература“. Учебник для 6 кл.,2009

Ипполитова Н. А. Текст в системе обучения русскому языку в школе. М., 1998, с. 52 – 63. Кулибина Н. В. Зачем, что и как читать на уроке? Санкт-Петербург, 2001. Методика преподавания русского языка в школе. Под ред. М. Т. Баранова. М., 2001. Фоломкина С. К. Методика обучения чтению на английском языке в средней школе. М., 1974.

Õppetegevus ja õppesisu

6.klassis jätkub üleminek kirjanduse lugemiselt kirjandusele kui sõnakunstile. Kirjandusteose käsitlus on suunatud õpilase lugejaoskuste ning eneseväljenduse arendamisele. Tähelepanu keskmes on töö tekstiga. Kirjandustekstide analüüsi protsessis kujuneb õpilastel kirjanduse kontekstilise vastuvõtu kultuur, sündmuste elulise loogika ning keeleliste kujutus- ja väljendusvahendite mõistmine. Tähelepanu keskendub sõnale, aegamööda toimub üleminek kirjanduse kui sõnakunsti käsitlusele. Kirjanduse õppimine II kooliastmes hõlmab mitmesuguseid õppetegevuse liike, neist olulisemad on järgmised:

1) eri žanris kirjandusteoste teadlik loominguline lugemine;

2) teoste ilmekas lugemine;

3) loetu ümberjutustamine erineval viisil: üksikasjaliselt, lühidalt, valikuliselt, elementaarsete kommentaaridega ning loomingulise ülesandega;

4) luuletekstide päheõppimine ning nende ilmekas esitamine;

5) vastamine küsimustele, mis avavad kirjandusteose tundmist ja mõistmist;

6) loetu kohta lühikese ja üksikasjalikuma plaani koostamine;

7) kirjandite kirjutamine käsitletud kirjandusteose alusel loetut oma isikliku elukogemusega seostades;

8) sihipärane info otsimine, teades allikaid ja osates nendega töötada.

Õpitulemuste saavutamist soodustab ka õppetegevuse teiste liikide ning vormide kasutamine: raamatukogutunnid, projektitegevus, loomingulised konkursid, ekskursioonid kirjanduslikesse paikadesse, kohtumine kirjanike ja tõlkijatega.

Lugemine

Lugemisprotsess on õppeaine tähtsaim koostisosa. Tundides kasutatakse lugemise erinevaid meetodeid: eesmärgilise hoiakuga lugemine; esialgne (ettevalmistav) lugemine, ositi lugemine; uuesti üle lugemine teatud eesmärgilise hoiakuga jt. Jätkub töö häälega ning endamisi lugemise tehnika arendamine. Pööratakse tähelepanu õigele intoneerimisele, pauside tegemisele, lugemistempo valikule. Teoste iseseisev lugemine omal valikul.

Loetu ümberjutustamine

Tundides kasutatakse ümberjutustamist erineval arendatuse astmel: üksikasjaliselt, lühidalt, koostatud plaani järgi, kommenteerimiselementidega, tegelase vaatepunktist jutustamine; kunstniku või õpilaste endi loodud illustratsioonide alusel jutustamine. Praktiseeritakse iseseisvalt loetud teoste tutvustamist klassikaaslastele.


Kirjandustekstiga töötamise keskmes on loetu mõistmine. Jätkub selliste oskuste arendamine, mis on vajalikud kirjandusteose mõistmiseks ja tõlgendamiseks:

1) selliste küsimuste koostamine, mis kontrollivad teksti sisu faktilist teadmist ja arendavad kujutlusvõimet;

2) küsimustele vastamine omas sõnastuses ning toetudes tekstile (tsiteerimine);

3) teksti plaani koostamine; plaani punktide pealkirjastamine ühe sõna, väite, küsimuse või tsitaadiga;

4) teose põhiteema ja idee määramine; arutlemine asjaomase teema kajastamise üle teistes varem käsitletud teostes;

5) isikliku arvamuse sõnastamine, väljendades suhtumist teose teemasse ja ideesse; põhjenduseks näidete toomine tekstist ja isiklikust elukogemusest;

6) tegelaste või tegelasrühmade vahelise põhikonflikti väljatoomine, selle tekkepõhjuste ja lahendusvõimaluste selgitamine; kirjeldatud sündmuste koha ja aja ning nende põhjusetagajärje seose väljatoomine.

Võetakse kasutusele mõisted faabula ja süžee, pea- ja kõrvaltegelased, jutustamine 1. ja 3. isikus. Pööratakse erilist tähelepanu kunstilisele detailile. Jätkub töö tundmatute sõnade ja väljenditega, et rikastada sõnavara.


Töö on suunatud epiteetide, võrdluste, isikustamise mõistmisele kirjandustekstides ja kasutamisele oma isiklikus kõnes. Tuuakse sisse mõiste metafoor

esialgses tähenduses, vaadeldakse selle tekstides kasutamise juhte. Tehakse tööd allegooria ning sümboolika ja allteksti lihtsamate näidete mõistmiseks.

Õpilased selgitavad vanasõnade ja kõnekäändude tähendust ja kasutavad neid oma tekstides. Õpitakse tekstidest koomilise elemente leidma, tutvutakse iroonia mõistega. Pööratakse tähelepanu oskusele leida riime, omandatakse omaloominguliste luuletuste kirjutamise kogemus. Tuuakse sisse mõisted riim, värsimõõt, vaadeldakse kahesilbilist värsijalga. Arendatakse oskust oma mõtteid kujundlikult väljendada

Loominguline tegevus ja esinemine kuulajaskonna ees

Kirjutatakse omaloomingulisi töid proosavormis (muinasjutt, lühikesed jutustava iseloomuga jutud, õpitud vanasõnadele ja kõnekäändudele põhinevad jutud jt) ning luulevormis (luuletus etteantud riimidega jt). Kirjutatakse töid loetud teoste alusel (tegelaste dialoog; uus erinev lõpp jutule; kiri kirjandusteose tegelasele; lühike hinnang või arvustus loetud teosele). Kirjutatakse loodus- ja interjöörikirjeldusi, tehakse intervjuusid. Arendatakse oskust kuulajate ees esineda: esitatakse peast luuletusi, katkendeid proosa- ja draamateostest; esitatakse klassikaaslastele omaloodud tekste. Kujunevad oponendi ja kuulajaskonnaga dialoogi pidamise oskused.


Õpitulemused Läbivad teemad

Lõimingud Metoodika

Väljamõeldise kohal upun pisaratesse...

K.Paustovski „Kallihinnaline tolm“ („К.Паустовский «Драгоценная пыль»), N.Telešov „Valge toonekurg“ (Н.Телешов «Белая цапля»), H.C.Andersen „Väike merineitsi“ M.Lermontov „Näkineid“ (М.Лермонтов «Русалка»), N.Gogol „Öö enne jõule“ (Н.Гоголь «Ночь перед Рождеством»), O.Wilde „Tähepoiss“,A.Beljajev „Professor Dowelli pea“ (А.Беляев «Голова профессора Доуэля»), E.Schwartz „Alasti kuningas“, A.Puškin „Lukomorja juures...“ (А.Пушкин «У лукоморья…»)

Muinasjutt, fantastika, ilukirjandusliku teose idee, teema. Ilukirjandusliku teose liik ja žanr. Näidend, tragöödia, komöödia, remark, ekspositsioon, sõlmitus, kulminatsioon, lahendus.

Teab teose ülesehitust, oskab ilmekalt lugeda, oskab küsimustele vastata. Teab termineid, oskab leida neid tekstist, oskab koostada tegelaste iseloomustusi.

Tervis ja ohutus Vene keel, ajalugu

Ilmekas lugemine, õpetaja selgitus, töö illustratsioonidega, teksti esitamine peast, kirjand, sõnadega maalimine, filmi vaatamine, ilmekas lugemine.

Kõik me oleme pärit lapsepõlvest...

M.Lermontov „Mtsõrid“ (М.Лермонтов «Мцыри»)

L.Tolstoi „Lapsepõlve jõud“ (Л.Толстой «Сила детства»).

V.Korolenko „Rumalas ühiskonnas“ (В.Короленко «В дурном обществе»). V.Astafjev „Vasjutka järv“ (В.Астафьев «Васюткино озеро»). A.Aleksin „Hull Jevdokia“ (А.Алексин «Безумная Евдокия»). N.Zabolotski „Inetu tüdruk“ (Н.Заболоцкий «Некрасивая девочка»)

Poeem. Ilukirjandusliku teose süžee ja faabula. Ilukirjandusliku teose kangelase portree, kompositisoon. Ilukirjanduslikud väljendusvahendid: epiteet ja metafoor, alliteratsioon.

Teab teose kompositsiooni, oskab ilmekalt lugeda, oskab vastata küsimustele. Teab teoreetilisi mõisteid ja oskab leida nende näiteid tekstist. Oskab koostada tegelaste iseloomustusi.

Tervis ja ohutus. Vene keel, ajalugu, kunst.

Ilmekas lugemine, vestlus, ümberjutustamine, töö illustratsioonidega, teksti esitamine peast, filmi vaatamine.

Avame ukse täiskasvanute maailma... Ilukirjandusliku teose tegelase kirjeldamine.

Teab teose kompositsiooni,

Väärtused ja Vene keel, Ilmekas lugemine,

A.Saint- Exupery „Väike prints“, R.Kipling (Р.Киплинг «Заповедь»), A.Puškin „Tuisk“, „Dubrovski“ (А.Пушкин «Метель», «Дубровский»), A.Kuprin „Imeline doktor“ (А.Куприн «Чудесный доктор»), A.Grin „Roheline lamp“(А.Грин «Зелёная лампа»), K.Paustovski „Vanamees jaamapuhvetis“ (К.Паустовский «Старик в станционном буфете»), O.Henry „Viimane leht“, J.London „Armastus elu vastu“, R.Stevenson (Р.Стивенсон «Вересковый мёд»), B.Okudžava „Lauluke“ (Б.Окуджава «Песенка».)

Autori seisukoht. Peisaaž.

oskab ilmekalt lugeda. Oskab vastata küsimustele. Teab termineid ja nende tähendust ning oskab leida nende kohta näiteid tekstist. Oskab koostada tegelaste iseloomustust. .

kõlblus.

Kultuuriline identiteet.

ajalugu, kunst. vestlus, ümberjutustamine, töö illustratsioonidega, teksti esitamine peast, filmi vaatamine.

Hinnaline luulealbum.

A.Puškin „Talvine hommik“, „Kui elu sind petab“ (А.Пушкин «Зимнее утро», «Если жизнь тебя обманет»),

M.Lermontov „Kolm palmi“, „Leheke“, „Elu raskel minutil“ (М,Лермонтов «Три пальмы», «Листок», «Когда волнуется…»), F.Tjutšev „Kaelkirjak“ (Ф.Тютчев «Жираф»), S.Jessenin „Laul koerast“ (С.Есенин «Песнь о собаке»), I.Turgenev „Luuetused proosas“ (И.Тургенев «Стихотворения в прозе»), B.Pasternak, N.Zabolotski, B.Okudžava. D.Vaarandi.- lüürika

Keele ilmekuse vahendid: epiteet, metafoor , alliteratsioon. Poeetilised võrdlused, kujundlikkus, kõnekujundid. Luuletused, proosa. Sonett, värsimõõt, riim, värsijalg.

Teab ilukirjandusliku teose ülesehitust. Oskab ilmekalt lugeda. Oskab küsimustele vastata. Teab termineid ja nende tähendust ning oskab leida nende kohta näiteid tekstist. Oskab koostada tegelaste iseloomustust. .


Vene keel, ajalugu.

Ilmekas lugemine, vestlus, ümberjutustamine, töö illustratsioonidega, teksti esitamine peast, filmi vaatamine..

Osake naerda iseenda üle...

Aisopose valmid. (Эзоп «Басни»), I.Krõlov „Valmid“ (И.Крылов «Басни»), M.Saltõkov-Šedrin Ülitark lepamaim“ (М.Салтыков-Щедрин «Премудрый пескарь»), A.Tšehhov „Hobuse perekond“, „Paks ja peenike“ (А.Чехов

Huumor, satiir, valm, moraal.

Teab ilukirjandusliku teose ülesehitust. Oskab ilmekalt lugeda. Oskab küsimustele vastata.

Ettevõtlikkus ja kodanikualgatus

Vene keel, ajalugu

Õpetaja selgitus, vestlus, ilmekas lugemine, Töö illustratsioonidega, kirjand, teksti esitamine peast.

«Лошадиная фамилия», «Толстый и тонкий»). M.Sošenko „Kalossid“ (М.Зощенко «Галоша»), N.Teffi „Mitjake“ (Н.Тэффи «Митенька»), J.Rannap „Agu Sihvka annab aru“

Я.Раннап «Агу Сихвка говорит правду», K.Paustovski „Kass-varas“ (К.Паустовский «Кот-ворюга»)

Teab termineid ja nende tähendust ning oskab leida nende kohta näiteid tekstist. Oskab koostada tegelaste iseloomustust.

Kokkuvõtte asemel

V. Školovski „Teele kutsujad“ (В.Шкловский «В дорогу зовущие»), M.Tsvetajeva „Punases köites raamat“ (М.Цветаева «Книга в красном переплёте»).

Kirjandus suveks.

6.klassis õpitud põhimõisted.

Oskab vastata küsimustele. Oskab ilmekalt lugeda. Teab kirjandusteoreetilisi termineid.

Väärtused ja kõlblus.


Vene keel, ajalugu.

Õpetaja selgitus,

vestlus, ilmekas lugemine, töö tekstiga ja illustratsioonidega. Ositi lugemine.

6. EESTI KEEL III KOOLIASTMES

6.1 Õpitulemused III kooliastmes

Suuline ja kirjalik suhtlus Põhikooli lõpetaja:

1) oskab valida suhtluskanalit; peab sobivalt telefonivestlusi ning asjalikku kirja- ja meilivahetust; 2) käsitleb koos partneri või rühmaga sihipäraselt eakohaseid teemasid ning lahendab probleemülesandeid, kasutades sobivalt kas suulist või

kirjalikku keelevormi; 3) oskab algatada, arendada, tõrjuda ja katkestada nii suhtlust kui ka teemasid; väljendab oma seisukohti ning sõnastab vajaduse korral oma

eriarvamuse; 4) esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, teeb kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid; 8) võtab loetut ja kuuldut eesmärgipäraselt kokku ning vahendab nii suulises kui ka kirjalikus vormis.

Teksti vastuvõtt Põhikooli lõpetaja:

5) orienteerub tekstimaailmas: tunneb peamisi tekstiliike (tarbe-, teabe- ja meediažanre), nende põhijooni ning kasutamise võimalusi; 6) loeb ja kuulab sihipäraselt, kriitiliselt ning arusaamisega nii oma huvivaldkondade kui ka õpi- ja elutarbelisi tekste; 7) teab, et teksti väljenduslaad sõltub teksti kasutusvaldkonnast, liigist ja autorist; 8) suudab teha järeldusi kasutatud keelevahendite kohta ning märkab kujundlikkust; 9) teab peamisi mõjutusvahendeid; 10) seostab omavahel teksti, seda toetavat tabelit, pilti ja heli; 11) reageerib tekstidele sihipäraselt nii suuliselt kui ka kirjalikult ning sobivas vormis: võrdleb tekste omavahel, osutab, mis tekstis on jäänud

arusaamatuks, esitab küsimusi, vahendab ja võtab kokku, kommenteerib, esitab vastuväiteid, loob tõlgendusi ja esitab arvamusi ning seostab teksti oma kogemuse ja mõtetega;

12) kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid teksti tõlgendades, tekste seostades ning tekstile reageerides. Tekstiloome Põhikooli lõpetaja:

1) leiab tekstiloomeks vajalikku teavet raamatukogust ja internetist; valib kriitiliselt oma teabeallikaid ning osutab nendele sobivas vormis; 2) tunneb esinemise ettevalmistuse ja kirjutamise protsesse ning kohandab neid oma eesmärkidele; 3) oskab suuliselt esineda (tervitab, võtab sõna, koostab ning peab lühikest ettekannet ja kõnet); 4) oskab eesmärgipäraselt kirjutada ning suuliselt esitada eri liiki tekste: referaati, kirjandit; 5) kommentaare ja arvamusavaldusi; elulugu, avaldusi, seletuskirju ja taotlusi; vormistab tekstid korrektselt; 6) seostab oma kirjutise ja esinemise sündmuse või toimingu eesmärgiga ning teiste tekstidega; vahendab kuuldud ja loetud tekste sobiva pikkuse

ning täpsusega, allikale viidates;

7) põhjendab ning avaldab viisakalt, asja- ja olukohaselt oma arvamust ning seisukohta sündmuse, nähtuse või teksti kohta nii suulises kui ka kirjalikus vormis;

8) kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid nii tekste luues kui ka seostades. Õigekeelsus ja keelehoole Põhikooli lõpetaja:

6) väärtustab eesti keelt ühena Euroopa ja maailma keeltest; suhestab keeli teadlikult, tajub nende erinevusi; edastab võõrkeeles kuuldud ja loetud infot korrektses eesti keeles, arvestades eesti keele kasutuse väljakujunenud tavasid;

7) tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja avalikus elus ning edasi õppides; 8) järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid; oskab õigekirjajuhiseid leida veebiallikatest ning sõna- ja käsiraamatutest; kasutab arvuti

õigekirjakorrektorit; 9) teab eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliike ja -vorme ning lauseehituse peajooni; tunneb keelendite stiiliväärtust; oskab keelendeid tekstis

mõista ning kasutada; 5) teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni; kasutab tekste koostades tavakohast ülesehitust ning vormistust; 6) leiab oma sõnavara rikastamiseks keeleallikatest sõnade kontekstitähendusi, kasutusviise ja mõistesuhteid; 7) teab suulise ja kirjaliku keelevormi erijooni ning eristab kirjakeelt argikeelest; 8) teab eesti keele põlvnemist ja murdeid ning kirjakeele arengu põhietappe; 9) rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates.

6.2 Pädevused

Põhikooli (9. klassi) lõpetaja: 1. mõistab eesti keele tähtsust rahvuskultuuris ning hea keeleoskuse vajalikkust; 2. tuleb toime eesti kirjakeelega isiklikus ja avalikus elus ning edasi õppides; järgib kirjutades eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid; 3. suhtleb eesmärgipäraselt, valib konteksti sobiva suhtluskanali; väljendub kõnes ja kirjas asjakohaselt ja selgelt; 4. osaleb diskussioonides ja rühmatöös, avaldab oma arvamust põhjendatult ja keeleliselt korrektselt; 5. kuulab ja loeb arusaamisega eri liiki tekste, teeb kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid; vahendab loetut ja kuuldut suuliselt

ning kirjalikult; 6. leiab asjakohast teavet meediast ja internetist, hindab seda kriitiliselt ning kasutab sihipäraselt; 7. tunneb tekstiliike ja nende kasutusvõimalusi ning oskab eesmärgipäraselt valmistuda eri liiki tekstide koostamiseks ja esitamiseks; 8. kirjutab eri liiki tekste ja vormistab need korrektselt; 9. kasutab sõna- ja käsiraamatuid ning leiab õigekeelsusabi veebiallikatest.


Ainevaldkonna õppeained toetavad teiste valdkonnapädevuste saavutamist, sest eesti keele tundides arendavad õpilased oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust ning suhtlusoskust, õpivad lugema ja mõistma eri liiki tekste, sh teabe- ja tarbetekste, arendavad sõnavara ning avardavad maailmapilti; õpivad kirjutama eri tüüpi tekste (sh arvamust, referaati, juhendit), kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; õpivad koostama ning vormistama uurimistööd, kasutama allikaid ja viitama neile; harjuvad kasutama eri liiki sõnaraamatuid ning käsiraamatuid.

Võõrkeelte grammatilist süsteemi tundma õppides on toeks emakeeletundides omandatud keelemõisted, võõrsõnade õppimine soodustab võõrkeelte õppimist.

Matemaatika õppetekstide ja tekstülesannete mõistmist soodustab eesti keele tundides arendatav lugemisoskus. Arvsõnade õigekirja õppimine toetab korrektse matemaatilise kirjaoskuse omandamist.

Loodusainete õppe- ja teabetekstide mõistmine eeldab samuti head lugemisoskust ja tekstitööd. Õpilane peab õppima õigesti kirjutama kohanimesid ning loodusnähtuste ja loodusobjektide nimetusi.

Sotsiaalainete õpet toetab ainevaldkond mitmel moel. Keeletundides õpitakse riikide, ühenduste, organisatsioonide, ajalooliste isikute, ajaloosündmuste nimetuste õigekirja norme; ajaloo- ja ühiskonnatundides tuleks neid teadmisi konkreetsete näidete toel kinnistada. Arutlusoskust ning info hankimise, tõlgendamise ja kasutamise oskusi on tarvis ning neid arendatakse nii ainevaldkonna kui ka sotsiaalainete õppes sisult erinevate tekstidega töötades.

Ka kunstiainete õpet toetab eesti keele õppimine, nt reklaami terviklik käsitlemine keeleõppes eeldab ka visuaalsete komponentide eritlemist ja analüüsi, mida võiks teha koostöös kunstiõpetajaga.

6.4 Läbivad teemad


Läbivad teemad „Väärtused ja kõlblus” ning „Kultuuriline identiteet” on ainevaldkonna õppeainetele eriomased teemad, mida käsitletakse läbivalt mitmesuguseid tekste lugedes ja analüüsides, nende üle arutledes ning nende põhjal kirjutades.

Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” eesmärgiseadega on kooskõlas kõik ainevaldkonnas taotletavad pädevused: õpipädevus, funktsionaalne lugemisoskus, suuline ja kirjalik väljendusoskus ning tekstiloome. Arendatakse õpilaste suhtlus- ja koostööoskusi, suutlikkust oma arvamust kujundada ja väljendada ning probleeme lahendada. Õppetegevus võimaldab õpilasel märgata oma ainespetsiifilisi kalduvusi ning arendada loomevõimeid.

Läbivate teemade „Keskkond ja jätkusuutlik areng” ning „Tervis ja ohutus” käsitlus taotleb õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, keskkonnateadlikuks, vastutustundlikuks ning tervist ja turvalisust väärtustavaks inimeseks. Ainevaldkonna õppeainetes toetatakse neid arengusuundumusi teemakohaste tekstide, sh meediatekstide valiku ja analüüsi ning neis tõstatatud probleemide üle arutlemisega suulises ja kirjalikus vormis.


7. KIRJANDUS III KOOLIASTMES 7.1 Õpitulemused III kooliastmes

Põhikooli (9.klassi) lõpetaja:

1) on lugenud eakohast erižanrilist väärtkirjandust, kujundanud selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi ning arendanud lugejaoskusi; 2) väärtustab kirjandust kui oma rahvuskultuuri olulist osa ja eri rahvaste kultuuri tutvustajat; 3) tõlgendab, analüüsib ning mõistab kirjandusteost kui erinevate lugude ja inimsuhete, elamuste ja väärtuste allikat ning erinevate seisukohtade

peegeldajat; 4) mõistab ja aktsepteerib teose lugemisel tekkivate seisukohtade paljust; 5) väärtustab erinevaid ideid ja kujutamisviise; 6) väljendab end korrektselt suuliselt ja kirjalikult, jutustab kokkuvõtvalt teoses toimunust, arutleb teoses kujutatu üle ning kirjutab eriliigilisi

omaloomingulisi töid; 7) kasutab vajaliku teabe hankimiseks eri allikaid, nii teatmeteoseid kui ka internetti.

7.2 Pädevused Õpilaste väärtuspädevuse kujundamisel on ainevaldkonnal väga oluline koht, arvestades kirjanduse kui kunstiaine spetsiifikat. Kirjandusõpetuses on peamine rõhk kõlbeliste ja esteetilis-emotsionaalsete väärtuste ning kultuuriväärtuste kujunemisel loetavate ilukirjandus- ja aimetekstide alusel.

Kirjandusõpetus arendab olulisi õpipädevusi: kuulamis- ja lugemisoskust, eri liiki tekstide mõistmist, fakti ja arvamuse eristamist, eri allikatest teabe hankimist ja selle kriitilist kasutamist, eri liiki tekstide koostamist ning oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist.

Kirjanduse õppimine toetab sotsiaalse pädevuse kujunemist, avardades õpilase maailmapilti ja ettekujutust inimsuhetest ning kujundades suhtluspädevust: suulise ja kirjaliku suhtluse oskusi, suhtluspartneri arvestamist ning sobiva käitumisviisi valikut, oma seisukohtade esitamise ja põhjendamise oskust.

Enesemääratluspädevuse ja ettevõtlikkuspädevuse ning vastutustunde kujunemist toetatakse nii meedia- ja kirjandustekstidest kui ka õpilaste igapäevaelust lähtuvate eakohaste probleemide arutamise, seisukohavõtu ja lahenduste otsimisega nii keele- ja kirjandustundides kui ka loovtöödes.

Enesekohase ja ettevõtlikkuspädevuse kujunemist soodustab õpilaste osalemine projektides, mis eeldavad õpilaste omaalgatust ja aktiivsust, kirjandusteadmiste rakendamist ning täiendamist eri allikatest.


Kirjanduse õppimine toetab teiste valdkonnapädevuste saavutamist, sest kirjandustundides arendavad õpilased oma suulist ja kirjalikku väljendus- ning suhtlusoskust, õpivad lugema ja mõistma eri liiki tekste, sh teabe- ja tarbetekste, arendavad kirjandustekste lugedes oma sõnavara ning avardavad maailmapilti; õpivad kirjutama eri tüüpi tekste (sh arvamust, referaati, juhendit), kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; õpivad koostama ning vormistama uurimistööd, kasutama allikaid ja viitama neile; harjuvad kasutama eri liiki sõnaraamatuid ning käsiraamatuid.

Väliskirjanduse autorite ja teostega tutvumine tekitab huvi võõrkeelte õppimise vastu, õpitavas võõrkeeles kirjutavate autorite teoste lugemine ja arutamine süvendab huvi õpitava keele maa, selle kultuuri ning kirjanduse originaalkeeles lugemise vastu.

Matemaatika õppetekstide ja tekstülesannete mõistmist soodustab kirjandustundides arendatav lugemisoskus ja teksti loogika arendamine.

Loodusainete õppe- ja teabetekstide mõistmine eeldab samuti head lugemisoskust ja tekstitööd. Loodusalased tekstid aitavad loodust tundma õppida ja väärtustada. Loodusainetes omandatud sõnavara ning teadmised soodustavad omakorda kirjandusteoste looduskirjelduste mõistmist, kujutluspiltide teket ja emotsionaalset mõju lugejale.

Sotsiaalainete õpet toetab ainevaldkond mitmel moel. Ilukirjandusteoste lugemine ja analüüs toetavad maailmapildi kujunemist, ajaloosündmuste ja arengu mõistmist ning ühiskonnaelus ja inimsuhetes orienteerumist. Kirjandustekste valides ja käsitledes peetakse silmas ühiskonnaelus olulisi valdkondi: väärtused ja kõlblus; suhted kodus ja koolis; omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus; kodanikuühiskond ja rahvussuhted. Samaaegu toetavad sotsiaalaineid õppides omandatud teadmised ajaloost, ühiskonna arengust ja toimimisest ning inimesest kirjandusteostes kajastatud ühiskonnaelu probleemide ja inimsuhete mõistmist. Arutlusoskust ning info hankimise, tõlgendamise ja kasutamise oskusi on tarvis ning neid arendatakse nii ainevaldkonna kui ka sotsiaalainete õppes sisult erinevate tekstidega töötades.

Kunstiainete õpet toetab eeskätt kirjanduse kui kunstiaine õppimine. Kirjandusteose analüüs seostatuna illustratsioonide vaatlusega soodustab kunsti väljendusvahendite eripära mõistmist. Kirjandusteose käsitluse illustreerimine vastava ajastu muusikaga soodustab arusaamist muusika emotsionaalsest mõjust ning kunstilistest väljendusvahenditest. Kirjanduse ja muusikaõpetuse ühisosa on (rahva)laul, selle tekst ja esitamine.

7.4 Läbivad teemad


Läbivaid teemasid „Väärtused ja kõlblus” ning „Kultuuriline identiteet käsitletakse ilukirjandust ning kultuuriteemalisi teabetekste lugedes ja analüüsides, nende üle arutledes ning nende põhjal kirjutades.

Läbiva teemaga „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” arendatakse õpilaste suhtlus- ja koostööoskusi, suutlikkust oma arvamust kujundada ja väljendada ning probleeme lahendada. Kogu kirjandusõpetus arendab õpilase loomevõimeid.

Läbivad teemad „Keskkond ja jätkusuutlik areng” ning „Tervis ja ohutus” kujundavad õpilast sotsiaalselt aktiivseks, keskkonnateadlikuks, vastutustundlikuks ning tervist ja turvalisust väärtustavaks inimeseks. Kirjanduse tunnis käsitletakse teemakohaseid tekste, analüüsitakse neid suulises ja kirjalikus vormis.


EESTI KEELE ja KIRJANDUSE ainekava Rakvere Gümnaasiumi põhikooli III kooliastmes (7. - 9. klass)

Õppe- ja kasvatuseesmärgiks on eesti keele ja kirjanduse tundides kujundada õpilase keele- ja kirjanduspädevust. Eesmärgiks on, et põhikooli lõpetaja: 1) väärtustab eesti/vene keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) tajub keeleoskust õpioskuste alusena ning oma identiteedi olulise osana; 3) on omandanud põhiteadmised keelest ning õigekirjaoskuse; 4) on keeleteadlik, väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult, arvestades kultuuris väljakujunenud keelekasutustavasid; 5) kuulab, loeb ja kirjutab mõtestatult eri liiki tekste ning esitab teavet eri viisidel; 6) kasutab asjakohaselt eri suhtluskanaleid; suudab leida, kriitiliselt hinnata ning kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet; 7) tunneb ja väärtustab nii rahvuskirjandust kui ka teiste rahvaste kirjandust, nii oma rahvuslikku pärimuskultuuri kui ka kodumaa kultuuritraditsioone ning kultuurilist mitmekesisust; 8) on lugenud eakohast väärtkirjandust, kujundanud kirjanduse kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi ning rikastanud mõtte- ja tundemaailma, arenenud isiksusena; 9) tajub kirjandusteost kui kunstiteost, mõistab teose sisu ning hindab selle kunstilisi väärtusi; 10) suudab kujundada ja väljendada oma isiklikku arvamust ning tunnustab ja arvestab teiste inimeste arvamust; 11) väärtustab ausust ja õiglust ning inimväärikat ja vastutustundelist käitumist; 12) oskab õppida, hangib teavet eri allikatest ning kasutab sõnaraamatuid ja käsiraamatuid.

Õppeaine kirjeldus Keel on rahvuskultuuri ja rahvusliku identiteedi kandja ning tema valdamine kõnes ja kirjas on inimese mõtlemisvõime kujunemise, vaimse arengu ning sotsialiseerumise alus ja eeldusi. Eesti keele hea valdamine on eduka õppimise eeldus kõigis õppeaineis. Ainevaldkonna õppeained toetavad eeskätt õpilase emakeele- ja kirjanduspädevuse ning kommunikatiivsete oskuste arengut, selles omandatakse keele- ja kirjandusteadmisi ning erinevaid lugemise, kirjutamise ja suhtlemise kogemusi. Teadmiste ning kogemuste alusel kujuneb õpilasest teadlik, aktiivne ja vastutustundlik lugeja, kirjutaja ning suhtleja. Ainevaldkonna õppeained toetavad ka õpilase identiteedi ja enesetunnetuse kujunemist ning kultuurilist ja sotsiaalset arengut. III kooliastmes on eesti keel ja kirjandus eri õppeained, mida seob tekstikeskne käsitlusviis ning keeleliste osaoskuste arendamine. Kirjandusõpetus taotleb küll eeskätt õpilaste kirjandushuvi ja lugejavõimete kujunemist ning kõlbelis-emotsionaalset arengut kirjandusteoste lugemise ja mõtestamise toel, kuid kirjandustundides vaadeldakse ka ilukirjanduskeele eripära ning arendatakse õpilaste suulist ja kirjalikku väljendusoskust. Ainevaldkonna õppeainete lõimimise põhialus on avar käsitus tekstidest, hõlmates nii suulisi kui ka kirjalikke, tarbe- ja ilukirjandustekste, samuti pildilise, graafilise ning teiste tekstiliikide kombinatsioone. Ainevaldkonna õppeainete koostoimes omandatakse teiste õppeainete õppimiseks vajalikke kuulamis-, kõnelemis-, lugemis- ja kirjutamisstrateegiaid, kujuneb soov ning oskus oma mõtteid väljendada. Keelekasutust ning oskust tekste mõista ja luua arendatakse teksti- ja õigekeelsusõpetuse kaudu. Eesti keelt ja kirjandust õppides omandab õpilane keelelise suhtluse oskused ja vilumused, õpib oma

mõtteid ning tundeid väljendama, kuuldut ja loetut analüüsima ning kogutud teavet üldistama. Kirjanduse lugemine ja käsitlemine tundides avardab õpilase kultuuri- ja elukogemusi, rikastab sõnavara, soodustab kirjandushuvi ning lugejavõimete ja isiksuse arengut. Ainevaldkonna õppeained tervikuna toetavad õpilaste keelepädevuse ja kommunikatiivsete oskuste kujunemist ning esteetilist, kultuurilist ja sotsiaalset arengut. Õpitulemused kooliastmeti Põhikooli lõpetaja:

1) mõistab eesti keele tähtsust rahvuskultuuris ning hea keeleoskuse vajalikkust; 2) tuleb toime eesti kirjakeelega isiklikus ja avalikus elus ning edasi õppides; järgib kirjutades eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid; 3) suhtleb eesmärgipäraselt, valib konteksti sobiva suhtluskanali; väljendub kõnes ja kirjas asjakohaselt ja selgelt; 4) osaleb diskussioonides ja rühmatöös, avaldab oma arvamust põhjendatult ja keeleliselt korrektselt; 5) kuulab ja loeb arusaamisega eri liiki tekste, teeb kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid; vahendab loetut ja kuuldut suuliselt ning kirjalikult; 6) leiab asjakohast teavet meediast ja internetist, hindab seda kriitiliselt ning kasutab sihipäraselt; 7) tunneb tekstiliike ja nende kasutusvõimalusi ning oskab eesmärgipäraselt valmistuda eri liiki tekstide koostamiseks ja esitamiseks; 8) kirjutab eri liiki tekste ja vormistab need korrektselt; 9) kasutab sõna- ja käsiraamatuid ning leiab õigekeelsusabi veebiallikatest.


Õppe-eesmärgid 7. klassi emakeeleõpetuse üldised eesmärgid on, et õpilane

1. kuulab, loeb ja kirjutab mõtestatult eri liiki tekste ning esitab teavet eri viisidel; 2. on omandanud põhiteadmised tekstiliikidest, suulise ja kirjaliku keele erinevustest, keele sõnavaralisest variatiivsusest, teksti põhiliikidest,

peamistest meediakanalitest; 3. on keeleteadlik, väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult, arvestades kultuuris väljakujunenud keelekasutustavasid; 4. on omandanud põhiteadmised sõnaliikidest, tegusõnakategooriatest, kokku-lahkukirjutamisest, lause- ja sõnavaraõpetusest; 5. kasutab asjakohaselt eri suhtluskanaleid; suudab leida, kriitiliselt hinnata ning kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet.

Õpitulemused 7. klassi lõpetaja 1. oskab valida suhtluskanalit; peab sobivalt telefonivestlusi ning asjalikku kirja- ja meilivahetust; 2. käsitleb koos partneri või rühmaga sihipäraselt eakohaseid teemasid ning lahendab probleemülesandeid, kasutades sobivalt kas suulist või

kirjalikku keelevormi; 3. oskab algatada, arendada, tõrjuda ja katkestada nii suhtlust kui ka teemasid; väljendab oma seisukohti ning sõnastab vajaduse korral oma

eriarvamuse; 4. esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, teeb kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid; 5. võtab loetut ja kuuldut eesmärgipäraselt kokku ning vahendab nii suulises kui ka kirjalikus vormis. 6. orienteerub tekstimaailmas: tunneb peamisi tekstiliike (tarbe-, teabe- ja meediažanre), nende põhijooni ning kasutamise võimalusi; 7. loeb ja kuulab sihipäraselt, kriitiliselt ning arusaamisega nii oma huvivaldkondade kui ka õpi- ja elutarbelisi tekste; 8. teab, et teksti väljenduslaad sõltub teksti kasutusvaldkonnast, liigist ja autorist; 9. suudab teha järeldusi kasutatud keelevahendite kohta ning märkab kujundlikkust; 10. võrdleb tekste omavahel, osutab, mis tekstis on jäänud arusaamatuks, esitab küsimusi, vahendab ja võtab kokku, kommenteerib, esitab

vastuväiteid, loob tõlgendusi ja esitab arvamusi ning seostab teksti oma kogemuse ja mõtetega; 11. kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid teksti tõlgendades, tekste seostades ning tekstile reageerides. 12. oskab eesmärgipäraselt kirjutada ning suuliselt esitada eri liiki tekste: referaati, kirjandit; kommentaare ja arvamusavaldusi; elulugu, avaldusi,

seletuskirju ja taotlusi; vormistab tekstid korrektselt; 13. seostab oma kirjutise ja esinemise sündmuse või toimingu eesmärgiga ning teiste tekstidega; vahendab kuuldud ja loetud tekste sobiva pikkuse


14. põhjendab ning avaldab viisakalt, asja- ja olukohaselt oma arvamust ning seisukohta sündmuse, nähtuse või teksti kohta nii suulises kui ka kirjalikus vormis;

15. kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid nii tekste luues kui ka seostades. 16. järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid; oskab õigekirjajuhiseid leida veebiallikatest ning sõna- ja käsiraamatutest; 17. teab eesti keele sõnaliike ja -vorme ning lauseehituse peajooni; tunneb keelendite stiiliväärtust; oskab keelendeid tekstis mõista ning kasutada; 18. teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni; kasutab tekste koostades tavakohast ülesehitust ning vormistust; 19. leiab oma sõnavara rikastamiseks keeleallikatest sõnade kontekstitähendusi, kasutusviise ja mõistesuhteid; 20. teab suulise ja kirjaliku keelevormi erijooni ning eristab kirjakeelt argikeelest;

Hindamine toimub vastavalt koolis kehtestatud hindamisjuhendile kujundavalt.

7. klassi eesti keele tundides rakendatakse üldjuhul hindamisel järgmisi hindamise meetodeid ja võtteid: 1. suuline küsitlus ja vestlus; õpilaste oskused suulistes suhtlusolukordade simulatsioonides, paaris- ja rühmatöös; 2. suuremate projektitööde hindamine (mini-uurimus, referaat jms); 3. mitmesuguste funktsionaalse lugemisoskuse, tekstipõhiste mõistmis-, analüüsi-, võrdlus- ja tõlgendusülesannete lahendamine; 4. erinevate omaloominguliste tekstide hindamine (esseed, jutustavad tekstid, kirjeldused, arutlused, meediatekstid, teabe- v tarbetekstid jms); 5. tunnikontrollid ja kontrolltööd keeleteemade kontrollimiseks; 6. sõnaraamatute käsitsemisoskuse hindamine; 7. õpimapi koostamine.

Kasutatav õppekirjandus Bobõlski, R, Puksand, H. Peegel 1. 7. klassi eesti keele õpik. Kirjastus Koolibri 2009 Bobõlski, R, Puksand, H. Peegel 1. 7. klassi eesti keele töövihik. Kirjastus Koolibri 2009 Bobõlski, R, Puksand, H. Peegel 1. 7. klassi eesti keele kontrolltööd. Kirjastus Koolibri 2009


tegevused Õpitulemused Läbivad teemad Lõimingud Projektid, metoodika

Tekstide liigid Mitmesugustes tekstides esinevate keelevahendite uurimine.

Suulise ja kirjaliku teksti võrdlus.

Õpilane mõistab, et elame eri liiki tekstide keskel, millel on mitmesugused tunnused ja eesmärgid. Õpilane mõistab, et tekstide erinevad üksteisest neis kasutatavate keeleliste vahendite poolest. Õpilane teab suulise ja kirjaliku teksti erinevusi ning oskab valida suhtlusolukorda kohaseid keelelisi vahendeid.

väärtus ja kõlblus

teabekeskkond (meediatekstid)

kirjandus (ilukirjanduslik tekstiliik)

inimeseõpetus (suhtlusolukorrad)

matemaatika (tabelist arvandmete lugemine)

Sõnaliigid Sõnade võrdlemine tähenduse järgi ning muutumisviisist tulenevalt.

Sõna jagamine osadeks, sõnade pöörde- ja käändevormide ehituse analüüsimine.

Õpilane oskab sõnu liigitada tähendusest ja muutumisviisist lähtuvalt ning mõistab eri liiki sõnade funktsiooni lauses.

Õpilane oskab eristada sõnaosi (tüvi, mitmuse tunnus, käände- või pöördelõpp).

Õpilane teab käändsõnade liike ning oskab neid käänata kõigis käänetes mõlemas arvus.

teabekeskkond (teatmeteose tekst)

kirjandus (rahvajutt, detektiivijutt, luuletus)

Sõnavaraõpetus: homonüümia

Homonüümide leidmine, moodustamine

Õpilane mõistab homonüümia olemust, oskab tuua näiteid homonüümidest.

kirjandus (luuletus, riim)

kontrolltöö 1

Teksti kolm põhiliiki

Jutustava, kirjeldava ja arutleva tekstiga tutvumine, katkendite lugemine.

Õpilane tunneb ära teksti kolm põhiliiki: jutustava, kirjeldava ja arutleva teksti.

Õpilane teab jutustuse, kirjelduse

väärtused ja kõlblus

kultuuriline

kirjandus (reisikiri, päevik, jutustus jm jutustav kirjandus)

kirjand

Jutustuse, kirjelduse ja lühiarutluse kirjutamine.

ja arutluse kirjutamise põhimõtteid ning kirjutada vastavaid tekste eakohasel tasemel.

identiteet

tehnoloogia ja innovatsioon

kodanikualgatus ja ettevõtlikkus

kirjandus (luuletus)

Tegusõna ehitus ja pöörded, astmevaheldus pöördsõnades

Tegusõna ülesehituse analüüs (tüvi, tunnus, pöördelõpp) ja pöördevormide moodustamine ja võrdlemine.

Eri pöördevormide tüvemuutuste võrdlemine.

Õpilane teab eesti keele pöördevorme ning kasutab neid lausetes korrektselt.

Õpilane tunneb ära eesti keelele omase nähtuse – astmevahelduse.

Õpilane oskab tegusõnu pöörata.

kirjandus (detektiivijutt, naljand, luuletus)

kontrolltöö 2

Meediakanalid ja meediatekstid. Uudis

Meediakanalite võrdlemine, eri meediakanalite ja meediatekstide ülesannete võrdlemine.

Õpilane mõistab meedia olemust ning ülesandeid ning teab meediakanaleid. Õpilane teab, missugune on kvaliteetajakirjandus.

Õpilane oskab analüüsida mitmesuguseid uudistekste, teab klassikalise uudise koostamise põhitõdesid ning oskab kirjutada uudist.

teabekeskkond

kodanikualgatus, ettevõtlikkus

ühiskonnaõpetus (meedia)

matemaatika (diagrammilt andmete lugemine)

miniuurimus

Tegusõna kategooriad: aeg, tegumood, kõneliik, kõneviis.

Erinevate ajavormide, tegumoodide, kõneliikide, kõneviiside tähendusliku erinevuse uurimine

Õpilane teab tegusõnavormide erinevaid kategooriaid.

Õpilane teab, missugused on eesti keele ajavormid, ning oskab neid konteksti sobivalt tekstis

teabekeskkond

kultuuriline identiteet

väärtused ja

kirjandus (luuletus, jutustus, ajalooline romaan, memuaristika)

ajalugu (ajalooline

kontrolltöö 3, 4

tekstis.

Konteksti sobivate verbikategooriate moodustamine.

kasutada.

Õpilane mõistab, milles seisneb eri tegumoes, kõneliigis või kõneviisis olevate tegusõnade tähenduslik erinevus, ning oskab kasutada konteksti sobivaid verbi kategooriaid.

kõlblus jutustus; Bütsantsi vaatemängud)

Kirjutamine kui protsess. Alusteksti põhjal kirjutamine

Mitmesuguste allikate kasutamine oma tekstides.

Refereerimise põhitõdede ja

Õpilane teab, missugused on alustekstil kirjutamise liigid ning põhimõtted.

Õpilane oskab alusteksti või mis tahes muu allika kasutamisel selle päritolule viidata ning refereeringuid ja tsitaate korrektselt vormistada.


teabekeskkond

keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng

tervis ja ohutus

informaatika (referaadi koostamine arvutil)

kirjandus (ilukirjandusteksti analüüs.)

referatiivne töö

alusteksti põhjal kirjutamine

Tegusõna käändelised vormid, põhivormid

Tegusõna käändeliste vormide tundmaõppimine ning nende ülesande uurimine lauses; tegusõna käändeliste vormide moodustamine.

Õpilane teab, missugused on tegusõna käändelised vormid ning millal ning miks neid lauses kasutatakse.

teabekeskkond

tervis ja ohutus

kirjandus (noorsoojutustus)

Sõnaraamatute liigid ja kasutamine. Õigekeelsussõnaraamat

Sõnaraamatu ülesehituse ja põhimõtete tundmaõppimine; veebisõnastik ja sellega töötamine.

Tegusõna pööramine

Õpilane teab olulisemaid sõnaraamatuid, kust keeleprobleemide korral abi leida, ning oskab neid kasutada.

Õpilane oskab kasutada veebi-ÕSi (http://portaal.eki.ee)

teabekeskkond informaatika (veebiÕS )

töö klassis/raamatukogus sõnaraamatuga

arvutiklassitund

kontrolltöö 5

tüüpsõna eeskujul. Õpilane oskab õigekeelsussõnaraamatust leida abi verbivormide moodustamisel.

Ametikirjad Ametlikus stiilis teksti keeleliste vahendite analüüs.

Ametikirjade koostamine.

Õpilane teab, missugused tekstid on ametikirjad ning missugused keelelised vahendid on ametliku stiili puhul sobivad.

Õpilane oskab kirjutada avaldust, elulookirjeldust (CV), seletust.

elukestev õpe ja karjääri planeerimine


inimeseõpetus

informaatika

Omasõna ja võõrsõna

Võõrsõnade õigekiri ja sõnaraamatu kasutamine õigekirja kontrollimisel.

Õpilane teab, mis vahe on omasõnal, võõrsõnal ja tsitaatsõnal, ning missugused on nende vormistuslikud erinevused.

Õpilane oskab kirjutada korrektselt lisaks omasõnadele ka tuntumaid võõrsõnu, õpilane teab tsitaatsõnade vormistamise põhimõtteid.

Õpilane oskab sõnastikest abi otsida, kui jääb hätta sõna õigekirjaga.


teabekeskkond

võõrkeeled töö sõnaraamatuga

etteütlus

Sõnavaraõpetus: sünonüümia

Sünonüümide leidmine ning võrdlemine tähenduslikust aspektist.

Sünonüümisõnastikuga tutvumine.

Õpilane mõistab sünonüümia olemust ning oskab moodustada sünonüüme oma kõne või kirjaliku teksti mitmekesistamiseks.

Õpilane mõistab sünonüümide tähenduslikku erinevust ning oskab leida sünonüümsete sõnade seast konteksti ja suhtlusolukorda

teabekeskkond


võõrkeeled

töö sõnaraamatuga

sobiva sõna.

Õpilane oskab kasutada sünonüümisõnastikku.

Sõnavaraõpetus: sõnavara rikastamise viisid

Keele sõnavara rikastumise viisidega tutvumine, sõnade liitmine, tuletamine, loomine. Võõrkeeltest tulnud sõnade võrdlemine eesti keele omasõnadega.

Õpilane teab olulisemaid sõnavara rikastamise viise ning oskab ise liitmise, tuletamise jne teel moodustada sõnu. Õpilane oskab analüüsida sõna struktuuri.

Õpilane oskab kirjutada tuletisi ja liitsõnu korrektselt, teab tuntud võõrsõnade õigekirja.


teabekeskkond


võõrkeeled

kirjandus (legend, muistend)

ajalugu (ajaloolised kohanimed, oma kodukoha ajalugu)

Sõnavaraõpetus: paronüümia

Paronüümide leidmine, tähendusliku erinevuse analüüsimine.

Õpilane mõistab paronüümia olemust, tähenduslikku erinevust ning oskab paronüüme oma tekstis sobivalt kasutada.

teabekeskkond

Tegusõnade kokku-lahkukirjutamine

Tegusõnade leidmine tekstist ja mitmesõnaliste tegusõnaühendite kokku-lahkukirjutamine.

Õpilane oskab korrektselt kirjutada liit-, ühend- ja väljendtegusõnu.

Õpilane mõistab väljendtegusõna ülekantud tähendust kui eesti keele rikkust ja oskab kasutada väljendtegusõnu oma tekstides.


kontrolltöö 6

Meediatekstid. Arvamuslugu ja intervjuu

Arvamusloo ja uudise võrdlemine.

Arvamusloo kirjutamine.

Lühiintervjuu

Õpilane teab kahe levinuima ajakirjandusliku teksti – uudise ja arvamusloo – erinevusi ning oskab neid tekstiliike kirjutada.

Õpilane teab intervjuu olemust, intervjueerimise põhimõtteid ning

teabekeskkond



kirjandus

matemaatika (diagrammide lugemine)

inimeseõpetus

meediatund

läbiviimine.

Diagrammide lugemine ja sealse info võrdlemine ja analüüsimine.

oskab koostada intervjuud.

Õpilane oskab lugeda diagrammi, leida sealt andmeid ning neid võrrelda.


Määrsõnad ja määrsõnade kokku-lahkukirjutamine

Määrsõnade funktsiooni ja liikide uurimine, määrsõnade võrdlemine teiste sõnaliikidega, lausesse sobivate määrsõnade moodustamine.

Õpilane teab, mis on määrsõna ülesanne lauses, tunneb määrsõnade õigekirja ning oskab kasutada määrsõnu lauses korrektselt nii vormilisest kui sisulisest aspektist.

teabekeskkond

Kaassõnad ja kaassõnade kokku-lahkukirjutamine

Kaassõnade funktsiooni uurimine lauses ning lausesse sobivate ees- ning tagasõnade leidmine.

Kaassõnade stilistiline analüüs, mittesoovitatavate ühendite analüüsimine.

Kaassõnade õigekirja harjutamine.

Õpilane teab, mis on kaassõna ülesanne lauses, ning oskab kaassõnu lauses korrektselt kirjutada.

Õpilane oskab vältida eesti keeles mittesoovitatavaid kaassõnaühendeid ning asendada need sobivatega.

teabekeskkond kontrolltöö 7

Sõnastusest ja stiilist

Mitmesuguse stiiliga tekstide lugemine ja analüüs, sõnastusvigade analüüsimine, teksti

Õpilane mõistab, kui oluline on kasutada igas konkreetses tekstis sinna sobivat stiili ja sõnavara.

Õpilane oskab kirjutada eakohast


kirjandus (murre) teksti kirjutamine

kirjutamine. heas ja sobivas stiilis teksti. Siduvad sõnad Konteksti sobivate

sidesõnade ja siduvate sõnade leidmine ja korrektne komakasutus neis lausetes.

Õpilane mõistab sidesõna vm siduva sõna funktsiooni lauses ning oskab kasutada sobivaid sidesõnu ja siduvaid sõnu oma tekstis.

kirjandus (noorsoojutustus)

Sõnavaraõpetus: antonüümia

Antonüümide leidmine, võrdlemine, moodustamine liidete abil.

Õpilane teab antonüümia olemust ning oskab leida ja moodustada vastandsõnu ja vastandtähendusega väljendeid.


Hüüdsõnad Hüüdsõnade vormistuslike põhimõtetega tutvumine (õigekiri ja kirjavahemärgid).

Õpilane teab hüüdsõna funktsiooni lauses, oskab hüüdsõnu korrektselt kirjutada ning kasutada konteksti sobivaid hüüdsõnu.

inimeseõpetus

Sõnaraamatute liigid ja kasutamine

Ühe- ja mitmekeelsete sõnaraamatutega tutvumine ja nendega töötamine; praktiliste ülesannete lahendamine sõnaraamatute abil.

Õpilane tunneb erinevaid sõnaraamatuid, teab, millal neist abi otsida.

Õpilane oskab sõnaraamatut kasutada.

teabekeskkond


raamatukogutund (sõnaraamatud)

kontrolltöö 8

EESTI KEELE ainekava Rakvere Gümnaasiumi 8. klassis Õppe-eesmärgid

8. klassi emakeeleõpetuse üldised eesmärgid on, et õpilane 1. mõistab eesti keele tähtsust rahvuskultuuris ning hea keeleoskuse vajalikkust; 2. tuleb toime eesti kirjakeelega isiklikus ja avalikus elus ning edasi õppides; järgib kirjutades eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid; 3. suhtleb eesmärgipäraselt, valib konteksti sobiva suhtluskanali; väljendub kõnes ja kirjas asjakohaselt ja selgelt; 4. osaleb diskussioonides ja rühmatöös, avaldab oma arvamust põhjendatult ja keeleliselt korrektselt; 5. kuulab ja loeb arusaamisega eri liiki tekste, teeb kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid; vahendab loetut ja kuuldut suuliselt

ning kirjalikult; 6. leiab asjakohast teavet meediast ja internetist, hindab seda kriitiliselt ning kasutab sihipäraselt; 7. tunneb tekstiliike ja nende kasutusvõimalusi ning oskab eesmärgipäraselt valmistuda eri liiki tekstide koostamiseks ja esitamiseks; 8. kirjutab eri liiki tekste ja vormistab need korrektselt; 9. kasutab sõna- ja käsiraamatuid ning leiab õigekeelsusabi veebiallikatest.

Õpitulemused 8. klassi lõpetaja • peab sobivalt telefoni- ja mobiilivestlusi; • käsitleb koos partneri või rühmaga sihipäraselt eakohaseid teemasid ning lahendab probleemülesandeid, kasutades sobivalt kas suulist või

kirjalikku keelevormi; • oskab algatada, arendada, tõrjuda ja katkestada nii suhtlust kui ka teemasid; väljendab oma seisukohti ja sõnastab vajadusel oma eriarvamuse;

teeb ettepanekuid, esitab omapoolseid põhjendusi, annab vajadusel lisateavet; • orienteerub tekstimaailmas: tunneb olulisi tekstiliike (peamisi tarbe-, teabe-, meedia- ja reklaamižanreid), nende põhijooni ja kasutusvõimalusi; • teab, et teksti väljenduslaad sõltub teksti kasutusvaldkonnast liigist ja autorist; eristab tarbe-, teabe-, meedia- ja reklaamtekstide stiile üksteisest,

argisuhtluse ja ilukirjanduse stiilist; • teab peamisi mõjutusvahendeid; • leiab tekstiloomeks vajalikku kirjalikku või suusõnalist teavet raamatukogust ja internetist; valib kriitiliselt oma teabeallikaid ja osutab nendele

sobivas vormis; • tunneb esinemise ettevalmistuse ja kirjutamise protsesse ja kohandab neid oma eesmärkidele; • oskab eesmärgipäraselt kirjutada kirjandit; • oskab suuliselt esineda (tervitab, võtab sõna, koostab ja peab lühikest ettekannet ja kõnet); • teab eesti keele lauseehituse peajooni; tunneb keelendite stiiliväärtust; oskab keelendeid tekstis mõista ja kasutada; • teab suulise ja kirjaliku keelevormi erijooni; • järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;

• oskab õigekirjajuhiseid leida sõna- ja käsiraamatutest ning veebiallikatest; • rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates; • teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni; • kasutab tekstide koostamisel tavakohast ülesehitust ja vormistust.



Kasutatav õppekirjandus Bobõlski, R, Puksand, H. Peegel 2. 8. klassi eesti keele õpik. Kirjastus Koolibri 2010 Bobõlski, R, Puksand, H. Peegel 2. 8. klassi eesti keele töövihik. Kirjastus Koolibri 2010 Bobõlski, R, Puksand, H. Peegel 2. 8. klassi eesti keele kontrolltööd. Kirjastus Koolibri 2010



Keel ja märgid Keele kui märgisüsteemi uurimine, allkeelte võrdlemine.

Õpilane teab, et keel on märgisüsteem ning oskab nimetada keelemärgi tunnuseid.

Õpilane teab, et keelel on allkeeled ja oskab tuua näiteid keele eri variantidest.


võõrkeeled (eesti keele võrdlemine võõrkeeltega)

Keel ja suhtlusolukord

Erinevate suhtlusolukordade tajumine ja arutelu sealsete keelevahendite kasutamise sobilikkuse kohta.

Arutelu, kuidas olla meeldiv suhtluspartner.

Õpilane teab, kuidas toimub tüüpiline suhtlusolukord ning oskab tuua näiteid erinevatest suhtlussituatsioonidest.

Õpilane mõistab, et keelekasutust varieeritakse suhtlusolukorrast lähtuvalt.

Õpilane tunneb ära päevikuvormis kirjutatud teksti, oskab nimetada selle tunnuseid ning tuua näiteid päevikuvormis kirjutatud ilukirjandusteostest. Õpilane oskab kirjutada päevikuvormis teksti.

väärtus ja kõlblus kirjandus (päevik) situatsiooniülesanne

Käändsõna liigid, osad. Käänamine ning käänetevahelised seosed

Käändsõna ülesehituse analüüs (tüvi, mitmuse tunnus, käändelõpp); käänete kordamine; käänetevaheliste seoste

Õpilane tunneb ära käändsõna ja oskab nimetada selle liigi. Õpilane tunneb ära käändsõna tüve ja sellele järgnevad sõnaosad (mitmuse tunnus, käändelõpp,


tundmaõppimine.

Sõnale rõhuliite lisamine.

Juhtkirja kui tuntud ajakirjandusliku teksti uurimine.

liide).

Õpilane oskab lisada sõnale rõhuliidet (-gi/-ki).

Õpilane teab eesti keele käändeid ning käänetevahelisi seoseid ja oskab moodustada korrektseid käändevorme.

Õpilane teab, missugune ajakirjanduslik tekst on juhtkiri.

Omadussõna. Omadussõna võrdlusastmed

Omadussõna võrdlusastmete moodustamine

Õpilane oskab moodustada omadussõna võrdlusastmeid.

Õpilane oskab kirjutada kirjeldust.

Õpilane oskab võrrelda erisuguse stiiliga tekstide keelt ning oma keelekasutust vastavalt olukorrale varieerida.

väärtus ja kõlblus kirjandus (kirjeldus, in

memoriam)

kontrolltöö 1

Konspekti koostamine

Konspekti koostamise põhitõdedega tutvumine ja konspekti koostamine.

Sõnade lühendamine.

Intervjuu lugemine ja analüüsimine.

Õpilane tunneb konspekteerimise põhitõdesid ja oskab koostada konspekti. Õpilane teab, mis põhimõttel sõnu lühendatakse, ning tunneb üldkasutatavaid lühendeid.

Õpilane teab, miks inimesi intervjueeritakse, ning oskab ise läbi viia intervjuud.



kõik teised ained (konspekt)

konspekt

Referaadi koostamine

Referaadi koostamise põhitõed ja korrektne vormistamine. Viitamise põhitõdedega tutvumine ja kasutatud kirjanduse vormistamine töös.

Õpilane tunneb refereerimise põhimõtteid ning oskab koostada referaati. Õpilane oskab korrektselt allikale viidata ja kirjalikku tööd nõuetekohaselt (arvutil) vormistada.

Õpilane teab, mis on tsitaat, ning oskab tsitaati vormistada.

teabekeskkond



informaatika (töö vormistamine arvutil)

ajalugu, kirjandus (memuaaride kogumine)

referaat

Käändsõnade astmevaheldus

Käändsõna ülesehituse analüüs (tüvi, mitm tunnus, käändelõpp) ja käändevormide moodustamine ja võrdlemine.

Eri käändevormide tüvemuutuste võrdlemine.

Õpilane märkab sõnavormide moodustamisel sõna tüves toimuvaid muudatusi, oskab neid kirjeldada ning määrata sõna astmevahelduslikkust.

Käändsõnad ÕS-is, veaohtlikud käändsõnavormid

Sõnaraamatu ülesehituse ja põhimõtete tundmaõppimine; veebisõnastik ja sellega töötamine.

Käändsõna pööramine tüüpsõna eeskujul.

Õpilane oskab nimetada mitmesuguseid sõnaraamatuid ja teab, kuidas neid kasutada.

Õpilane oskab kasutada ÕSi, leida sealt abi erisuguste keelealaste probleemide korral.

Õpilane oskab moodustada korrektseid käändsõnavorme.

Õpilane teab, missugune

teabekeskkond (sõnaraamatud)


kirjandus (luuletused)

informaatika (veebisõnastik)

kontrolltöö 2

ajakirjanduslik tekst on lugejakiri ning mispuhul seda kirjutatakse.

Teaduslikud ja aimekirjanduslikud tekstid

Teadusteksti ja aimeteksti olemuse ja tunnustega tutvumine.

Teadusliku teksti koostamise põhitõdedega tutvumine.

Õpilane tunneb ära teadusteksti ja aimekirjandusteksti ning teab nende tekstide keelelisi tunnuseid. Õpilane oskab koostada ja vormistada uurimistööd.

Õpilane teab, missugune on tema eelistatud õpistiil ning mis on selle eelised, ja oskab oma õpistiili eeliseid õppetöös kasutada.


loodusõpetus (tekst lindudest)

Käändsõnatuletus Käändsõnatuletuse uurimine, liidete uurimine ja tuletiste moodustamine.

Tuletmisega seotud keelereeglite õppimine.

Õpilane tunneb enam levinud nimisõna- ja omadussõnaliiteid ja oskab neid kasutada.

Õpilane oskab tuletamisel vajaduse korral arvestada kaashäälikuühendireeglit.


diskussioon

Käändsõnade kokku- ja lahkukirjutamine

Käändsõnade kokku- ja lahkukirjutamise põhitõdedega tutvumine.

Õpiharjumuste analüüs ja hindamine.

Õpilane tunneb nimisõnade, arvsõnade ja omadussõnade kokku- ja lahkukirjutamise reegleid ning oskab neid rakendada.

Õpilane tunneb oma õpiharjumusi ja oskab neid hinnata.


kontrolltöö 3

Suuline ja kirjalik tekst

Suulises ja kirjalikus tekstis kasutatavate keeleliste vahendite

Õpilane eristab kõnekeelt kirjakeelest.


kirjandus (murre, släng)

võrdlus.

Slängi ja murdeteksti lugemine ja analüüs.

Õpilane teab, mis on släng.

Õpilane teab, mis on murre, ja oskab lugeda lihtsamat murdeteksti.

Kõne koostamine ja esitamine

Kõne lugemine ja analüüs.

Kõne koostamine.

Õpilane teab, missugune on tüüpiline kõne ülesehitus.

Õpilane oskab kõneks valmistuda, kõnet koostada ja esitada.


Nimed ja nimetused, pealkirjad

Nimede ja nimetuste eristamine ja õigekirjareeglite õppimine; pealkirjade korrektne vormistamine.

Õpilane teab nimekirjutusreeglit ja oskab seda rakendada. Õpilane eristab nime ja nimetust.

Õpilane teab, millal kasutada pealkirja kirjutamise reeglit, ja oskab seda kasutada.


kirjandus (reisikiri)

kontrolltöö 4

Meediatekstid. Reportaaž

Meediakanalite võrdlemine, eri meediakanalite ja meediatekstide ülesannete võrdlemine.

Reportaaži kui ajakirjandusliku teksti tundmaõppimine, analüüs ja kirjutamine.

Õpilane oskab nimetada meediatekstide liike ja teab nende eesmärke.

Õpilane tunneb ära reportaaži, teab reportaaži liike ning oskab kirjutada lihtsat reportaaži.

Õpilane oskab kirjutada arutlust.

Õpilane oskab analüüsida oma isiksuslikke omadusi ning sobivust mitmesugustele erialadele.



reportaaž

Pilt kui tekst ajakirjanduses

Meedias esinevate eri pildiliikidega tutvumine ja analüüs.

Õpilane tunneb ajakirjanduses ilmuvate pildiliikide funktsioone.

Õpilane oskab lugeda graafikuna esitatud teksti. Õpilane oskab koostada ja (arvutil) vormistada tabeleid ja diagramme.



informaatika (diagrammid, tabelid)

Lauseliikned: alus, öeldis, sihitis, määrus, öeldistäide, täiend, lisand

Lauseliikmetega tutvumine ja lausete analüüs.

Eri liiki määrustega tutvumine ning nende korrketne vormistamine.

Lisandi ja täiendi funktsiooni uurimine lauses; lisandi ja täiendi kirjavahemärgistmine

Õpilane mõistab, et igal lauseliikmel on lauses oma ülesanne ning tunneb lauses ära aluse, öeldise, sihitise, määruse, öeldistäite.

Õpilane tunneb ära eri- ja samaliigilised määrused ning oskab neid kirjavahemärgistada.

Õpilane tunneb ära täiendi ja lisandi ning teab nende kirjavahemärgistamise reegleid.

Õpilane oskab leida lõigu keskset mõtet.


kontrolltöö 5

Ajakirjandus ja keel Meediakanalite võrdlemine, eri meediakanalite ja meediatekstide ülesannete võrdlemine.

Sünonüümide kasutamine,

Õpilane märkab mõjutusviise, mida ajakirjandus kasutab.

Õpilane teab, mis on kvaliteetajakirjandus ning oskab nimetada Eestis ilmuvaid kvaliteetväljaandeid.


tevis ja ohutus

informaatika

sünonüümide tähendusvarjundite uurimine.

Õpilane oskab olukorrale sobivalt kasutada erineva tähendusvarjundiga sünonüüme.

Reklaam ja keel Reklaamikeele uurimine jaanalüüs, kasutatavate keeleliste vahendite uurimine.

Reklaamteksti kirjutamine.

Väitlus.

Õpilane tunneb teiste ajakirjanduslike tekstide hulgas ära reklaami ning oskab nimetada reklaamikeele tunnuseid.

Õpilane teab, mis on reklaami eesmärk ning missuguseid vahendeid reklaamijad kasutavad, et tarbija tähelepanu äratada.

Õpilane oskab eristada fakti arvamusest.

Õpilane teab, miks ja kuidas korraldatakse väitlusi, ning oskab eakohaselt väidelda.



tevis ja ohutus

kirjandus (väitlemine)

väitlus

Lausete liigid Lausete eristamine suhtluseesmärgist lähtuvalt.

Liht- ja liitlausete keeleline analüüs.

Arutleva kirjandi lugemine ja selle struktuuri analüüs.

Õpilane tunneb lausetüüpe suhtluseesmärgi järgi ning oskab erinevaid lausetüüpe kasutada.

Õpilane oskab moodustada liht- ja liitlauseid ning neis õigesti kirjavahemärke kasutada.

Õpilane oskab analüüsida arutleva teksti struktuuri, teab selle kolme põhiosa, tuua ilmekaid näiteid arutlusteema kohta.

tevis ja ohutus arutlus

Koondlause Koondlause tundmaõppimine ja kirjavahemärgista-mine.

Õpilane oskab kirjavahemärgistada kõiki koondlause tüüpe.

tevis ja ohutus

Otsekõne ja kaudne kõne

Otsekõne kirjavahemärgista-mine, otsekõne muutmine kaudseks kõneks.

Sünonüümide kasutamine, sünonüümide tähendusvarjundite uurimine.

Õpilane oskab oma teksti ilmestamiseks kasutada sünonüüme.

Õpilane oskab otsekõnega lauset korrektselt kirjavahemärgistada,

Õpilane oskab lausesse lisada ütet ja seda kirjavahemärgistada.

Õpilane oskab muuta otsekõne kaudkõneks ja kaudse kõne otsekõneks.

Õpilane oskab kirjutada ümberjutustust.

tevis ja ohutus

teabekeskkond (meediatekst)

kirjandus (rahvajutt, rahvalaul)

kontrolltöö 6

Veebitekstid ja veebisuhtlus

Veebitekstide uurimine ja analüüs, sealse info usaldusväärsuse analüüs.

Meediatekstide lugemine ja analüüs, arutelu internetiohtude teemal.

Õpilane tunneb interneti olemust.

Õpilane oskab internetist leida vajalikke allikaid.

Õpilane oskab hinnata internetiallikate usaldusväärsust.

Õpilane teab, missuguseid võimalusi pakub internet suhtlemiseks.

Õpilane tunneb internetiga

tervis ja ohutus



informaatika (arvuti kasutamine)

kaasnevaid ohtusid. Liitlausete liigid: rindlause ja põimalause

Lauseliikidega tutvumine, nende võrdlemine ja analüüsimine.

Rind- ja põimlause kirjavahemärgista-mine.

Õpilane teab, mis on rinnastusseos ja mis on alistusseos, tunneb ära rindlause ja põimlause. Õpilane oskab rind- ja põimlauset kirjavahemärgistada.

tervis ja ohutus

Lauselühend Lauselühendi tundmaõppimine ja kirjavahemärgista-mine.

Õpilane tunneb ära tekstist lauselühendid.

Õpilane oskab lauselühendeid kirjavahemärgistada.

tervis ja ohutus pressikonverents

kontrolltöö 7

Suhtlemine meediaga. Meediaeetika

Arutelu, kuidas suhelda meediaga ning mida silmas pidada.

„Eesti ajakirjanduseetika koodeksiga“ tutvumine.

Õpilane teab, millega peab arvestama, kui ta annab ajakirjanikule intervjuud.

Õpilane eristab avalikku, poolavalikku ja privaatset ruumi.

Õpilane on tuttav „Eesti ajakirjanduseetika koodeksiga” ja oskab seda vajaduse korral kasutada.


teabekeskkond


tervis ja ohutus

rühmatöö

Eesti kirjakeele ajalugu ja tänapäev

Soome-ugri keelkonna uurimine ning eesti keele sugulaskeeltega tutvumine.

Kirjakeele uurimine ja keelekorraldus

Õpilane teab, missugusesse keelkonda kuulub eesti keel ja mis on eesti keele sugulaskeeled.

Õpilane on tuttav eesti keele ajalooga.



ajalugu

tänapäeval. Keeleuuendus ja keelekorraldus. Keelemäng

Kirjakeele uurimine ja keelekorraldus tänapäeval.

Õpilane tunneb keeleuuenduse ja keelekorralduse põhimõtteid.



kontrolltöö 8

EESTI KEELE ainekava Rakvere Gümnaasiumi 9. klassis Õppe-eesmärgid

9. klassi emakeeleõpetuse üldised eesmärgid on, et põhikooli lõpetav õpilane 1. väärtustab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit, suhtub lugupidamisega teiste rahvaste keeltesse ja kultuuridesse; 2. tajub keeleoskust õpioskuste alusena ja oma identiteedi olulise osana, kujuneb teadlikuks keelekasutajaks; 3. omandab põhiteadmised keelest ja õigekirjaoskuse, tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja avalikus elus ning edasiõppimisel; 4. arendab keeleoskust kui eneseväljendus- ja suhtlusvahendit, arvestades kultuuris väljakujunenud keelekasutustavasid; 5. õpib asjakohaselt kasutama eri suhtluskanaleid; arendab oskust leida, kriitiliselt hinnata ning sihipäraselt kasutada meedias ja internetis

pakutavat teavet; 6. õpib tundma eri tekstiliike, nende seoseid ja kasutamisvõimalusi, arendab oma tekstitööoskusi nii tekstide vastuvõtja kui ka loojana; 7. arendab kriitilist mõtlemist ning analüüsi-, järeldus- ja põhjendusoskust; 8. harjub oma kirjakeeleoskuse täiendamiseks kasutama sõna- ja käsiraamatuid ning veebiallikaid 9. suhtub tolerantselt eesti keele kui võõrkeele kasutamisse ja toetab muu emakeelega kaaslaste eesti keele omandamist

Õpitulemused

9. klassi lõpetaja 1. oskab valida suhtluskanalit; peab sobivalt telefonivestlusi ning asjalikku kirja- ja meilivahetust; 2. käsitleb koos partneri või rühmaga sihipäraselt eakohaseid teemasid ning lahendabmprobleemülesandeid, kasutades sobivalt kas suulist või

kirjalikku keelevormi; 3. oskab algatada, arendada, tõrjuda ja katkestada nii suhtlust kui ka teemasid; väljendab omamseisukohti ning sõnastab vajaduse korral oma

eriarvamuse; 4. esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, teeb kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid; 5. võtab loetut ja kuuldut eesmärgipäraselt kokku ning vahendab nii suulises kui ka kirjalikus vormis; 6. orienteerub tekstimaailmas: tunneb peamisi tekstiliike (tarbe-, teabe- ja meediažanre), nende põhijooni ning kasutamise võimalusi; 7. loeb ja kuulab sihipäraselt, kriitiliselt ning arusaamisega nii oma huvivaldkondade kui ka õpi- ja elutarbelisi tekste; 8. teab, et teksti väljenduslaad sõltub teksti kasutusvaldkonnast, liigist ja autorist; 9. suudab teha järeldusi kasutatud keelevahendite kohta ning märkab kujundlikkust; 10. teab peamisi mõjutusvahendeid, seostab omavahel teksti, seda toetavat tabelit, pilti ja heli; 11. reageerib tekstidele sihipäraselt nii suuliselt kui ka kirjalikult ning sobivas vormis: võrdleb tekste omavahel, osutab, mis tekstis on jäänud


12. kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid teksti tõlgendades, tekste seostades ning tekstile reageerides; 13. leiab tekstiloomeks vajalikku teavet raamatukogust ja internetist; valib kriitiliselt oma teabeallikaid ning osutab nendele sobivas vormis;

14. tunneb esinemise ettevalmistuse ja kirjutamise protsesse ning kohandab neid oma eesmärkidele; 15. oskab suuliselt esineda (tervitab, võtab sõna, koostab ning peab lühikest ettekannet ja kõnet); 16. oskab eesmärgipäraselt kirjutada ning suuliselt esitada eri liiki tekste: referaati, kirjandit; kommentaare ja arvamusavaldusi; elulugu, avaldusi,

seletuskirju ja taotlusi; vormistab tekstid korrektselt; 17. seostab oma kirjutise ja esinemise sündmuse või toimingu eesmärgiga ning teiste tekstidega; vahendab kuuldud ja loetud tekste sobiva pikkuse

ning täpsusega, allikale viidates; 18. põhjendab ning avaldab viisakalt, asja- ja olukohaselt oma arvamust ning seisukohta sündmuse, nähtuse või teksti kohta nii suulises kui ka

kirjalikus vormis; 19. kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid nii tekste luues kui ka seostades; väärtustab eesti keelt ühena Euroopa ja maailma keeltest; suhestab

keeli teadlikult, tajub nende erinevusi; edastab võõrkeeles kuuldud ja loetud infot korrektses eesti keeles, arvestades eesti keele kasutuse väljakujunenud tavasid;

20. tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja avalikus elus ning edasi õppides; 21. järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid; oskab õigekirjajuhiseid leida veebiallikatest ning sõna- ja käsiraamatutest; kasutab arvuti

õigekirjakorrektorit; 22. teab eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliike ja -vorme ning lauseehituse peajooni; tunneb keelendite stiiliväärtust; oskab keelendeid tekstis

mõista ning kasutada; 23. teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni; kasutab tekste koostades tavakohast ülesehitust ning vormistust; 24. leiab oma sõnavara rikastamiseks keeleallikatest sõnade kontekstitähendusi, kasutusviise ja mõistesuhteid; 25. teab suulise ja kirjaliku keelevormi erijooni ning eristab kirjakeelt argikeelest; teab eesti keele põlvnemist ja murdeid ning kirjakeele arengu

põhietappe; 26. rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates.



Kasutatav õppekirjandus Bobõlski, R, Puksand, H. Peegel 3. 9. klassi eesti keele õpik. Kirjastus Koolibri 2011 Bobõlski, R, Puksand, H. Peegel 3. 9. klassi eesti keele töövihik. Kirjastus Koolibri 2011

Bobõlski, R, Puksand, H. Peegel 3. 9. klassi eesti keele kontrolltööd. Kirjastus Koolibri 2011


Tekstid ja lugemis-strateegiad. Mitmetasandilised tekstid.

Suuline ja kirjalik suhtlus: • uudise lugemine häälega; • arutlus originaalkeeles

lugemise eelise üle. Teksti vastuvõtt: • lugemisstrateegiatega

tutvumine ja nende kasutamine lugemisel; • luuleteksti lugemine; • lineaarse ja mittelineaarse

teksti lugemine. Tekstiloome: • uudise kirjutamine.

Õpilane: • teab, mis on tekst, tunneb teksti

eri tasandeid; • mõistab suulise ja kirjaliku teksti

erinevust, oskab nimetada suulise teksti tüüpilisi jooni; • oskab valida sobiva

lugemisstrateegia sõltuvalt lugemise eesmärgist; • mõistab mitmekultuurilisuse

olemust; • eristab lineaarset ja

mittelineaarset teksti, oskab nende kohta näiteid tuua; • mõistab teksti originaalkeeles

lugemise eeliseid.

Kultuuriline identiteet: tekst „Mirjami juured on Eestimaas kinni“ Väärtused ja kõlblus: tekst „Loeme mitmes keeles“

Kirjandus: kirjandustekstid ja lugemisstrateegiad.

Keel ja murre. Eesti keel maailma keelte seas. Keele muutumine.

Suuline ja kirjalik suhtlus: • klassitöö eesti keele kohast

maailma keelte seas; • rühmatöö ühest Lõuna-

Aafrika riigikeelest. Teksti vastuvõtt: • intervjuu lugemine; • teabetekstide lugemine

Euroopa keelte ja soome-ugri keelkonna kohta; • murdetekstide lugemine. Õigekeelsus ja keelehoole: • harjutused, et õpilane

väärtustaks eesti keelt ühena Euroopa ja maailma keeltest ja suhestaks keeli teadlikult,

Õpilane: • eristab mõisteid kirjakeel ja

murre; • oskab esitatud faktide toel teha

järeldusi ja kokkuvõtlikult üldistada; • oskab teha koostööd teiste

õpilastega ja esitleda rühmatöö tulemusi; • oskab nimetada Euroopa

tähtsamaid keelerühmi ja suuremaid keeli; • oskab nimetada soome-ugri keeli; • oskab välja tuua mõne eesti

keelele iseloomuliku joone (nii ühis- kui erijooni) võrdluses teiste

Kultuuriline identiteet: keeleline identiteet. Väärtused ja kõlblus: emakeele ja võõrkeele oskuse väärtustamine.

Kirjandus: murdetekstid, vanasõnad.

rühmatöö

tajudes nende erinevusi. Euroopa keeltega; • mõistab, et keele muutumine on

loomulik nähtus; • mõistab, et ükski keelend pole

iseenesest vigane või õige, vaid pigem ühte või teise keelekasutuse konteksti sobiv või sobimatu.

Tekstitüübid ja tekstiliigid.

Suuline ja kirjalik suhtlus: • rühmatöö mälustrateegiatest. Teksti vastuvõtt: • ilukirjandusteksti lugemine; • ajakirjandusteksti lugemine; • teadusteksti lugemine; • tekstikatkendite võrdlemine. Tekstiloome: • pildi järgi jutustamine, • kirjeldava teksti kirjutamine; • jutustava teksti kirjutamine ; • arutleva teksti kirjutamine; • lapsevanemate õpetajaga

kohtumise kajastamine.

Õpilane: • oskab kasutada mitmesuguseid

meeldejätmise võtteid; • tunneb nii kirjeldavat, jutustavat

kui ka arutlevat tüüpi tekstide tunnusjooni; • oskab eri tüüpi tekste kirjutada; • oskab määrata teksti liiki,

tuginedes selle sisule ning iseloomulikele keele- ja vormitunnustele; • teab, kuidas kirjutada eri liiki

tekste.

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine: „Mälu ja õppimine“; „Lugemine ja loetu meeles-pidamine“.

Kirjandus: ilukirjandustekstid.

Häälikute liigitamine. Silbitamine ja poolitamine. Sõnade lühendamine.

Suuline ja kirjalik suhtlus: • rühmatöö

„Sõnaraamaturalli“; • koolivahetuse rollimäng; • arutelu oma kooli

traditsioonide üle. Teksti vastuvõtt: • teksti lugemine Soome kooli

kohta, Soome kooli võrdlus Eesti kooliga.

Õigekeelsus ja keelehoole:

Õpilane: • oskab võrrelda, tuua välja

erinevaid ja sarnaseid jooni; • oskab mängida etteantud rolli; • eristab täis- ja kaashäälikuid,

helilisi ja helituid häälikuid, • oskab kasutada gi- ja ki-liidet; • oskab sõnu silbitada ja poolitada; • oskab lühendeid lugeda ja

vajaduse korral sõnu lühendada;

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine: õppimine Eestis ja Soomes; koolivahetuse rollimäng. Väärtused ja kõlblus: oma kooli traditsioonid;

Kirjandus: ilukirjandustekstid.

rollimäng

• sõnade silbitamise ja poolitamise harjutused; • harjutused lühendite kohta.

• teab, missuguses tekstis sobib lühendeid kasutada.

hariduse väärtustamine.

Kirjutamise eesmärk, idee ja eeltöö.

Suuline ja kirjalik suhtlus: • eneseanalüüs (missugune

kirjutaja ma olen); • arutelu noorte lugemuse üle; • vestlusring teemal, kas

sõnavabadus internetis on demokraatia.

Teksti vastuvõtt: • teksti põhiidee leidmine; • veebitekstide lugemine,

nende usaldusväärsuse hindamine.

Tekstiloome: • teksti koostamise eeltöö,

mõttekaardi ja kava koostamine; • vajaliku info hankimiseks eri

allikate kasutamine.

Õpilane: • oskab analüüsida end kui

kirjutajat; • teab, et igal tekstil on eesmärk ja

keskne idee, oskab teksti eri eesmärkide kohta näiteid tuua; • teab, mis ajakirjandusžanr on

arvustus ning mille kohta arvustusi kirjutatakse; • mõistab eeltöö vajalikkust mis

tahes teksti kirjutamisel; • tunneb mitmesuguseid

infoallikaid ning oskab neid kasutada; • mõistab, miks on vaja kirjandis

näiteid tuua; • oskab vestlusringis osaleda, oma

seisukohta avaldada ja kokkuvõtlikult sõnastada.

Hinnatav õpitulemus: vestlusringis osalemine.

Väärtused ja kõlblus: arutelu lugemisest kui väärtusest. Teabekeskkond: arutlus sõnavabadusest internetis; eri infoallikate, sh veebitekstide kasutamine.

Arvutiõpetus: sõnavabadus internetis; eri infoallikate kasutamine.

Täheortograafia. Liitsõnad ja tuletised. Nimetuletised.

Suuline ja kirjalik suhtlus: • seletus. Teksti vastuvõtt: • raamatukogude andme-

baasidega tutvumine; • teksti ja lõigu peamõtte

leidmine. Tekstiloome:

Õpilane: • mõistab korrektse keelekasutuse

olulisust, teab, kuidas eri suhtlusolukordades sobib kõnelda või kirjutada; • teab täheortograafia põhireegleid

ja oskab neid kasutada; • eristab liitsõna ja tuletist, teab

Väärtused ja kõlblus: lugemise väärtustamine. Teabekeskkond: tutvumine raamatukogude andmebaasidega.

Arvutiõpetus: raamatukogude andmebaaside kasutamine

• uudise kirjutamine; • seletuse kirjutamine; • mõttekaardi koostamine. • juhendi kirjutamine. Õigekeelsus ja keelehoole: • täheõigekirja harjutamine; • sõnade kokku- ja lahku-

kirjutamise harjutamine; • sõnade tuletamise ning • nimetuletuse harjutused; • seletuse sobiv keelekasutus.

liitsõnade ja tuletiste õigekirjareegleid; • mõistab, kuidas liitsõna täiendosa

sõna tähendust mõjutab; • oskab leida internetist

raamatukogude andmebaase ja lihtsamaid otsinguid teha; • oskab nimedest tuletisi

moodustada, tunneb nende õigekirja ja oskab neid tekstis kasutada; • teab, mis ajakirjandustekst on

uudis, oskab kirjutada (lühi)uudist; • teab, miks ja kuidas seletust

kirjutatakse, milliseid keelevahendeid on sobiv kasutada; • oskab seletust kirjutada; • oskab õigesti kirjutada

kaashäälikuühendit, rõhuliidet, tuletisi; • oskab koostada mõttekaarti; • oskab kirjutada juhendit, kasutada

sobivad keelevahendeid.

Tehnoloogia ja innovatsioon: info otsimine raamatukogude andmebaasidest.

Pilt ja tekst kui tervik. Foto.

Suuline ja kirjalik suhtlus: • diskussioon teemal, kas

Eestis on mis tahes rahvusest inimestel hea elada.

Teksti vastuvõtt: • piltide ja foto analüüs. Tekstiloome: • koomiksi joonistamine; • lühitekst „Mina ja

Õpilane: • mõistab pildi eri funktsioone

teksti juures; • oskab võrrelda ja hinnata

raamatute või ajakirjandusväljaannete pildilist poolt ning selle kohta arvamust avaldada; • teab peamisi teabegraafika liike;

Kultuuriline identiteet: eesti rahva minevik. Väärtused ja kõlblus: iseseisvus, erinevad rahvused, hobid.

Kirjandus: koomiks, illustratsioon, memuaarid ja elulookirjandus.

diskussioon

fotograafia“; • pildi valimine erinevate

tekstide juurde. Õigekeelsus ja keelehoole: • teabegraafika vormistamine,

sh peal- ja allkirjastamine.

• oskab lugeda ja ise koostada lihtsamaid tabeleid, diagramme ja jooniseid; • oskab teabegraafikat oma tekstis

korrektselt vormistada; • osaleb diskussioonis, avaldab

arvamust; • mõistab foto rolli tekstis; • saab aru, kuidas pildi (foto) kaudu

on võimalik inimesi mõjutada; • oskab arutleda enda suhtest

fotograafiaga; • oskab loetud teksti kohta

arvamust avaldada.

Võõrsõnad, võõrnimed, tsitaatsõnad. Suur ja väike algustäht. Pealkirjad.

Suuline ja kirjalik suhtlus: • rühmatöö: arutelu väärtus-

hinnangute üle. Teksti vastuvõtt: • luuletuse analüüs. Tekstiloome: • luuletuse kirjutamine; • referaadi koostamine; • kasutatud allikate ja neile

viitamise vormistamine. Õigekeelsus ja keelehoole: • võõrsõnade, võõrnimede ja

tsitaatsõnade õigekirja harjutamine; • võõrnimede käänamine, neist

tuletiste moodustamine; • algustäheõigekirja

harjutamine.

Õpilane: • mõistab omasõna ja võõrsõna

erinevust, teab võõrsõnade tunnuseid; • tunneb tuntumate võõrsõnade ja

võõrnimede õigekirja; • oskab suulises ja kirjalikus tekstis

keele mitmekesistamiseks võõrsõnu kasutada; • oskab võõrnimedest tuletisi

moodustada ja võõrnimesid käänata; • teab mõiste tsitaatsõna ning

mõnede tuntud tsitaatsõnade ja -väljendite tähendust, oskab neid kirjutada; • oskab kirjutada referaati; • teab mõistete tsitaat ja

refereering tähendust, oskab

Väärtused ja kõlblus: arutelu väärtushinnangute üle.

Kirjandus: elulookirjandus.

tekstis tsitaati kasutada ja refereerida; • oskab tsitaate, refereeringuid ja

kasutatud kirjanduse nimekirja korrektselt vormistada; • teab, mis algustähte kasutatakse

nimede, nimetuste, ajaloosündmuste, pealkirjade kirjutamisel; • valib suhtlusolukorrast lähtuvalt

sobiva käitumisviisi, käitub väärikalt; • oskab teha meeskonnatööd ning

jõuda konsensusele. Teksti ülesehitus. Teksti toimetamine ja viimistlemine.

Suuline ja kirjalik suhtlus: • rühmatöö piltstsenaariumi

koostamiseks. Teksti vastuvõtt: • kirjandite analüüs; • arvustuse analüüs. Tekstiloome: • lõigu kirjutamine; • lühiteksti kirjutamine; • teksti vormistamine arvutil. Õigekeelsus ja keelehoole: • sõnastuse ja stiili harjutused.

Õpilane: • tunneb kirjaliku teksti

traditsioonilist ülesehitust, mõistab teksti lõikudeks liigendamise ja sidususe vajadust; • oskab analüüsida oma kirjandit

mitmest aspektist: sisu, ülesehitus, keelekasutus, sõnastus ja stiil; • järgib teksti arvutil vormistades

üldtunnustatud tavasid (kirja suurus, stiil, reavahe); • teab, mis kirjutis on arvustus,

ning mille kohta arvustusi kirjutatakse.

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus: „Tegus kodanik on riigi rikkus“. Tehnoloogia ja innovatsioon: teksti vormistamine arvutil.

Arvutiõpetus: teksti vormistamine arvutil.

Kokku- ja lahku-kirjutamine: pöördsõnad, käändsõnad, muutumatud

Suuline ja kirjalik suhtlus: • paaristöö: arutlus arukast

tarbimisest ja kokkuhoiust; • ülesanne

raamatupoeolukorras.

Õpilane: • tunneb sõnaliike; • mõistab sõnade kokku- ja

lahkukirjutamise põhimõtteid (tähendus-, vormi-, konteksti-,

Keskkond ja jätkusuutlik areng: arukas majandamine ja tarbimine.

Kirjandus: Eduard Vilde ja Juhan Liiv.

sõnad.

Tekstiloome: • taotluse kirjutamine; • Vilde või Liivi loomingust

ülevaate koostamine; • arutleva kirjandi kirjutamine. Õigekeelsus ja keelehoole: • pöördsõnade kokku- ja

lahku-kirjutamine; • käändsõnade kokku- ja

lahku-kirjutamine; • määrsõnade kokku- ja lahku-

kirjutamine.

pikkuse-, traditsioonipõhimõte) ning arvestab neid kirjutamisel; • oskab pöördsõnu õigesti kokku ja

lahku kirjutada; • oskab käändsõnu õigesti kokku ja

lahku kirjutada; • oskab kaas- ja määrsõnu õigesti

kokku ja lahku kirjutada; • teab, mis on taotlus, ning oskab

tuua näiteid, millal taotlusi kirjutatakse; • analüüsib erisuguseid

suhtlusolukordi ning mõistab, missugune on väärikas käitumine; • oskab mängida etteantud rolli; • eristab kirjandi teemat ja ideed,

oskab kirjutada teemakohast sidusat kirjandit.

Hinnatav õpitulemus: tunnikontroll kokku- ja lahkukirjutamise kohta; osalus arutluses; kontrolltöö.

Stiil. Teabetekstide keel. Tarbetekstid ja ametlik keel.

Suuline ja kirjalik suhtlus: • väitlus „Kutsekool vs.

gümnaasium – mida valida?“ Teksti vastuvõtt: • teabeteksti lugemine ja

keele-kasutuse analüüs; • reklaami väljendusvahendite

analüüs; • tarbeteksti lugemine ja

keele-kasutuse analüüs. Tekstiloome:

Õpilane: • teab, et stiil on iseloomulik

väljenduslaad; • tunneb stiili järgi ära teabeteksti

ja oskab ise teabeteksti kirjutada, valides kohased keelevahendid; • oskab analüüsida reklaamikeelt,

nimetada selle tunnuseid ning leida keelelisi mõjutus-vahendeid; • teab, missugune on

tarbetekstidesse sobiv

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine: edasiõppimine, eneseanalüüs sobivusest erinevatele ametikohtadele

Arvutiõpetus: tarbetekstide vormistamine arvutis.

• teabeteksti kirjutamine, • tarbetekstide kirjutamine; • reklaamplakati koostamine. Õigekeelsus ja keelehoole: • ametliku keelekasutuse

eripäraga tutvumine; • avalduse ja CV keelekasutus

ja vormistamine.

keelekasutus; • oskab vormistada tarbetekste:

avaldust ja CV-d; teab, missugune on tarbetekstidesse sobiv keelekasutus; • oskab vormistada tarbetekste:

avaldust ja CV-d; • oskab analüüsida enda sobivust

pakutavale töökohale. Ajakirjanduslik ja ilukirjanduslik stiil. Sõnavara.

Suuline ja kirjalik suhtlus: • arutelu selle üle, mis on

kvaliteetajakirjandus; • arutelu „Eesti riik ja andekad

inimesed välismaal“; • rollimäng „Töövestlusel“. Teksti vastuvõtt: • ajakirjandusteksti lugemine; • ilukirjandusteksti lugemine. Tekstiloome: • motivatsioonikirja

kirjutamine. Õigekeelsus ja keelehoole: • ajakirjanduse ja ilukirjanduse

keelekasutuse võrdlemine ja eritlemine; • sünonüümide ja sobiva stiili-

värvinguga sõnade kasutamine; • sõnavara rikastamine.

Õpilane: • tunneb ära ajakirjandusliku stiili,

teab ajakirjanduslike tekstide liike; • oskab nimetada eri

meediakanalitele omaseid jooni; • oskab analüüsida loetud teksti

sisu, stiili, keelekasutust; • tunneb ära ilukirjandusliku teksti,

oskab nimetada ilukirjanduse keelevahendeid; • oskab leida sõnadele sünonüüme,

võrrelda nende tähendusvarjundeid, kasutada sünonüüme oma keele ilmestamiseks; • mõistab sõnavara muutumise

põhjusi, teab peamisi sõnavara rikastamise võimalusi (laenamine, liitmine, tuletamine, tehissõnad); • teab, mis on motivatsioonikiri,

millal ja kuidas seda kirjutatakse; • oskab keeleprobleemide

ilmnemisel kasutada sobivat sõnaraamatut;

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine: „Mihkel Mutt: Liiga palju äpusid“, töötamine Eestis või välismaal; motivatsioonikiri tööle kandideerimisel ja töövestlusel käitumine. Tehnoloogia ja innovatsioon: „Arvutid tõmbuvad pilve“.

Kirjandus: ilukirjandusliku teksti eripära.

• teab, mis on uudissõnad; • teeb vahet funktsionaalstiilidel,

oskab hinnata sõna/väljendi stiiliväärtust.

Hinnatav õpitulemus: ilukirjanduslik tekst; kontrolltöö.

XIII. Veebitekstid. Veebisuhtlus. LÕIMING Teabekeskkond: erinevad keskkonnad veebis. Tehnoloogia ja innovatsioon: erinevad IKT vahendid ja nende kasutamine. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine: õpiku tekst „Cambridge: Eesti andekate meelisõpi- paik. Arvutiõpetus: erinevad keskkonnad veebis; erinevad IKT vahendid ja nende kasutamine.

Suuline ja kirjalik suhtlus: • veebisuhtlus; Teksti vastuvõtt: • info otsimine veebist. Tekstiloome: • plakati või veebilehe

koostamine küberkiusamise vältimiseks.

Õigekeelsus ja keelehoole: • internetikeele eripära.

Õpilane: • oskab veebist vajalikku infot

leida; • tunneb veebisuhtluse eripära ja

ohte, • oskab koostada asjakohast e-kirja,

arvestades adressaati; • teab, mis on küberkiusamine, ja

oskab seda vältida. Hinnatav õpitulemus: plakat küberkiusamisest.

XIV. Lause ja selle kirjavahemärgistamine.

Suuline ja kirjalik suhtlus: • minikonverents „Missuguses

koolis on hea õppida?”; • rühmatöö elukutsevalikust.

Õpilane: • oskab moodustada korrektseid

lauseid; • oskab kirjavahemärgistada

LÕIMING Elukestev õpe ja karjääri planeerimine: õpiku harjutuste tekstid hinnetest, õppimisest, gümnaasiumi sisseastumis-katsetest, teemakohane arutelu.

Õigekeelsus ja keelehoole: • lihtlause, sh koondlause

kirjavahemärkide harjutus; • rindlause kirjavahemärkide

harjutus; • põimlause kirjavahemärkide

harjutus.

lihtlauseid; • oskab kirjavahemärgistada rind-

ja põimlauseid; • oskab teksti kirjavahemärgistada; • oskab arvamusi võrrelda ning

oma seisukoha kujundada ja seda esitleda; • teab, et elukutse valikul ja

karjääri plaanimisel tuleb ennast analüüsida ja oma eeldusi hinnata.

Hinnatav õpitulemus: minikonverentsil osalemine; kontrolltöö liitlausete kirjavahemärgistamisest.

XV. Meedia. Raadio. Televisioon. LÕIMING Teabekeskkond: info otsimine veebist telesaadete, erinevate ametite ja telelavastuste kohta. Tehnoloogia ja innovatsioon: raadio ja televisioon, raadiosaate tegemine. Tervis ja ohutus: õpiku tekst

Suuline ja kirjalik suhtlus: • arutelu teemal „Missugust

keelt kasutatakse raadios ja televisioonis?“; • NUKU muuseumi

külastamine. Teksti vastuvõtt: • teabetekstide lugemine

raadio ja televisiooni ajaloost ja eripärast; • raadiosaate kuulamine; • telesaate vaatamine. Tekstiloome: • raadiosaate tegemine

rühmatööna. Õigekeelsus ja keelehoole: • arutlus raadio ja televisiooni

keelekasutusest.

Õpilane: • teab eri meediume ja tunneb

meedia eesmärke, • tunneb raadio ajalugu; • teab raadiosaate eripära; • oskab telesaateid liigitada, tuua

näiteid; • tunneb telelavastuse eripära. Hinnatav õpitulemus: osalus raadiosaate tegemisel.

„Magamatus ajab noored kurjale teele“,„Uinutav raamat“. Arvutiõpetus: info otsimine veebist

XVI. Täiend ja lisand. Otsekõne ja kaudkõne. Keel kui peegel. LÕIMING Kultuuriline identiteet: õpiku tekstid kultuurierinevustest, emotsioonidest võõra kultuuriga kohtumisel, riigikeele oskamise vajadusest; eest keele arengust ja korraldusest. Tervis ja ohutus: alkoholi ja uimastite tarbimise riskid. Inimeseõpetus: alkoholi ja uimastite tarbimise riskid.

Suuline ja kirjalik suhtlus: • mäng „Kes on kes?“; • arutelu teemal „Miks noored

tarbivad alkoholi?“; • arutelu teemal „Millest

sõltub keelekorraldus ja keele areng?“,

Teksti vastuvõtt: • ametliku teksti analüüs. Tekstiloome: • arutlev kirjand „Miks on vaja

osata riigikeelt?”; • teksti ümberjutustamine; • uudis; • klassikaaslase töö arvustus. Õigekeelsus ja keelehoole: • täiendi ja lisandi kirja-

vahemärgistamise harjutamine; • otsekõne ja kaudkõne kirja-

vahemärgistamise harjutamine.

Õpilane: • oskab keerukama teksti

lugemiseks valida sobiva strateegia, tekstist olulist infot leida ja seda tõlgendada; • on inimeste erinevuste suhtes

tolerantne; • on teadlik alkoholi kahjulikust

mõjust ja alkoholismiga seotud probleemidest, oskab nende üle taktitundeliselt arutleda; • mõistab, miks on vaja

normeeritud kirjakeelt, tunneb ära keelemängu; • tunneb mõisteid polüseemia ja

paronüümia, oskab nende kohta näiteid tuua; • oskab arutleda keeleoskuse

teemal; • oskab eristada täiendit ja lisandit

ning neid tekstis kasutada ja kirjavahemärgistada; • oskab tekstis otse- ja kaudkõnet

kasutada ning kirjavahemärgistada.

Hinnatav õpitulemus: arutlev kirjand; kaaslase töö

arvustus; kontrolltöö täiendi, lisandi, otse- ja kaudkõne kirjavahemärgistamisest.

KIRJANDUSE ainekava Rakvere Gümnaasiumi 7. klassis 1. Õppetegevus

Kirjandusõpetus keskendub kunstilise teksti mõistmisele ja tõlgendamisele. Sellega seoses käsitletakse ka kirjandusteooria põhimõisteid. Ilukirjandusteoste lugemine põhineb õpetaja-õpilase valikul. Ilukirjandusteoste valikul peetakse silmas ka paikkonna kultuuriloolist eripära (murre, ajalooline taust vm) ja sealt pärit autoreid. Lugemiseks ja tunnis käsitlemiseks valitakse teoseid, mis esindavad erižanreid, ajastuid, kirjandusvoole ja on temaatikalt õpilasele huvitavad. Õpilase väljendus- ja esinemisoskuse arendamiseks luuakse reaalseid kõnesituatsioone, õpitakse suuliselt ettekantava teksti koostamist, kõne ja ettekande abivahendite kasutamist. Kirjalike tekstide koostamisel on rõhk looval žanripärasel eneseväljendusel, kuid õpitakse ka tarbetekstide koostamist.

Kuulamine:

• proosa-, luule-, draama-, meediateksti kuulamine;

• loengu, ettekande, sõnavõtu kuulamine;

• olulise teabe, probleemide leidmine, märkmete, kokkuvõtte tegemine;

• kuuldu üle arutlemine, esituse hindamine, oma hinnangu põhjendamine.

Kõnelemine:

• suulise eneseväljenduse sõnavara ja stiili eripära arvestamine, partneri ea ja olukorra ametlikkuse arvestamine;

• kõnesituatsioonis ja diskussioonis osalemine;

• oma arvamuse esitamine ja põhjendamine;

• kõne ja ettekande abi- ja näitvahendite kasutamine;

• küsimuste esitamine, ümbersõnastamine, vastamine;

• tarbe- ja teabetekstis sisalduva info suuline edastamine;

• kunstiteose meeleolust ja kujunditest kõnelemine;

• teksti analüüsimine ja tõlgendamine;

• kõne, ettekande, luuletuse, proosa- või draamakatkendi esitamine.

Lugemine:

• proosa-, luule-, draama-, meedia-, tarbe- ja teabeteksti lugemine ja analüüs;

• tekstist peamõtte, probleemide leidmine, tegelaste iseloomustamine, kirjeldamine, võrdlemine, aja ja koha määratlemine, miljöö kirjeldamine, hinnangute andmine; märkmete ja kokkuvõtte tegemine;

• fakti ja arvamuse eristamine.

Kirjutamine:

• kirjaliku eneseväljenduse sõnavara ja stiili eripära arvestamine, partneri ea ja olukorra ametlikkuse arvestamine;

• tarbe-, teabe-, meediateksti koostamine ja vormistamine;

• jutustava, kirjeldava, arutleva, hinnangulise teksti, referaadi, projekti koostamine: teemakohase info kogumine, süstematiseerimine, teksti liigendamine, sidususe arvestamine, sõnastuse ja õigekeelsuse kontrollimine, viimistlemine, refereerimine, tsiteerimine, allikate viitamine ja allikaloetelu koostamine.

2. Õpitulemused

• oskab leida kuuldust ja loetust olulist teavet, tuua välja probleeme, teha kokkuvõtet;

• oskab teksti liigendada;

• teab eri liiki tekstide eripära ja eesmärke;

• oskab eristada põhilisi ajakirjandusžanreid: uudis, juhtkiri, arvamus, kuulutus, reklaam;

• oskab eristada fakti ja arvamust;

• oskab kirjutada lugu, kirjeldust, lihtsamat arutlust; uudist; avaldust, elulookirjeldust, referaati;

• oskab koostada kõnet või lühiettekannet ning seda esitada;

• oskab suulises ja kirjalikus suhtlemises arvestada partneri iga, tutvusastet, olukorra ametlikkust;

• teab kirjanduse põhimõisteid: eepika, lüürika, dramaatika; eepos, jutustus, romaan, luuletus, näidend; komöödia, tragöödia, draama; teema, karakter, dialoog; kompositsioon, stiil;

• teab rahvaluule liike, oskab eristada rahvaluulet ilukirjandusest;

• teab romantismi ja realismi mõistet, nende tunnuseid ning tuntumaid esindajaid;

• teab tuntumaid eesti ja väliskirjanikke, on lugenud vähemalt 12 ilukirjandusteost;

• oskab lühidalt tutvustada 2–3 pikemat proosa- või draamateost, määratleda teemat, iseloomustada nende tegelasi, teose üle arutleda;

• oskab interpreteerida ja esitada luuletust;

• tunneb tekstist ära olulisemad kujundid: algriimi, võrdluse, isikustamise, metafoori, korduse;

• teab paikkonna kirjanduse ja kultuuriloo tuntumaid esindajaid, oskab nendest rääkida.

7. klassi kirjanduse ainekava Õppe-eesmärgid: 1) tekitada õpilases lugemishuvi; 2) õpilane loeb eakohast ilukirjandust, arendab oma lugemisoskust ning mõistab seeläbi iseend ja maailma; 3) väärtustab kirjandust oma rahvuskultuuri olulise osana ning tutvub eri rahvaste kirjanduse ja kultuuriga; 4) mõistab ilukirjanduse kujundlikku keelt, rikastab oma sõnavara ning arendab suulist ja kirjalikku väljendusoskust; 5) arendab oma loomevõimeid ja suhtub lugupidamisega loometöösse; 6) kujundab kirjanduse abil oma esteetilisi ja eetilisi väärtushoiakuid; 7) laiendab oma silmaringi ning rikastab mõtte- ja tundemaailma; 8) oskab diskuteerida ning annab iseseisvaid hinnanguid neid põhjendades ning sõnastab ja esitab oma mõtteid. Õpitulemused: 1) on lugenud eakohast erižanrilist väärtkirjandust, kujundanud selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi ning arendanud lugejaoskusi; 2) väärtustab kirjandust kui oma rahvuskultuuri olulist osa ja eri rahvaste kultuuri tutvustajat; 3) tõlgendab, analüüsib ning mõistab kirjandusteost kui erinevate lugude ja inimsuhete, elamuste ja väärtuste allikat ning erinevate seisukohtade peegeldajat; 4) mõistab ja aktsepteerib teose lugemisel tekkivate seisukohtade paljust, väärtustab erinevaid ideid ja kujutamisviise; 5) väljendab end korrektselt suuliselt ja kirjalikult, jutustab kokkuvõtvalt teoses toimunust, arutleb teoses kujutatu üle ning kirjutab eriliigilisi omaloomingulisi töid; 6) kasutab vajaliku teabe hankimiseks eri allikaid, nii teatmeteoseid kui ka internetti. Hindamine: 7. klassi kirjanduse tundides rakendatakse üldjuhul hindamisel järgmisi meetodeid ja võtteid:

3.1 suuline küsitlus ja vestlus, arutlused ja analüüsid, rühma- ja paaristööd;

3.2 suuremate projektitööde hindamine (referaat, mini-uurimus, näidendi lavastamine, luulekava koostamine/esitamine);

3.3 mitmesuguste funktsionaalse lugemisoskuse, tekstipõhiste mõistmis-, analüüsi-, võrdlus- ja tõlgendusülesannete lahendamine;

3.4 erinevate omaloominguliste tööde hindamine (luuletus, näidend, jutustus, novell, haiku, valm, kiri, päevik vms);

3.5 kontrolltööd kirjandusžanrite kontrollimiseks;

3.6 õpimapi koostamine.

Õppekirjandus:

1. Kivisilla, V; Ratassepp, P, Rooste, J. Labürint I. Tallinn Avita 2011.

2. Kalamees, K; Aruvee, M. Labürint I. Tallinn, Avita 2011.

Teema, alateemad

Õppesisu, õppetegevus, meetodid


Lõiming Projektid

Õpiku tutvustus I Raamatud meie ümber, raamatukogu

Raamatukogu, e-raamatukogu; lugemine, küsimustele vastamine lk 9, teabe otsing, raamatukoguplaani tegemine

Õpilane mõistab raamatukogu vajalikkust, selle tööpõhimõtteid ning oskab orienteeruda raamatukogus, oskab vajadusel kasutada e-raamatukogu. Teab raamatute ja raamatukogu ajaloost olulisemat

Teabekeskkond Kõik ained

Loovtegevused Raamatukogu, koduraamatukogu, e-raamatukogu; loovülesanded (teabeotsing, raamatukogu külastus, koduraamatukogu) rühmatööna või individuaalselt. Tööde ettekandmine.

Oskab iseseisvalt leida otsitavaid teoseid nii internetist kui ka saaliväljapanekust

Teabekeskkond Raamatukogu külastus.

II Elulood Inimese elulugu kui kirjandusteos

Memuaar, elulugu e biograafia;

Õpilane teab eelnevate mõistete tähendusi, tutvub erinevate biograafiliste tekstidega


Ajalugu, ühiskonnaõpe-tus

Inimese elu kui küsimärk Võrdlus teksti ja enda kogemusega, arutelu, loovad ülesanded

Õpilane oskab võrrelda loetud teksti enda kogemusega ja seda sõnastada



Elulugudest saab ajalugu Arutlus, diskussioon, rühmatöö, loovkirjutamine; funktsionaalne lugemine, võrdlus, intervjueerimine, loovkirjutamine

Õpilane oskab osaleda rühmatöös, arutluses, diskussioonis, viia läbi intervjuud ning seda üles kirjutada ja teistele esitada

Kultuuriline identiteet, elukestev õpe


Intervjuu läbiviimine, koostamine, esitamine.

Pooleli jäänud päevik Päeviku kirjutamine, kronoloogia; funktsionaalne lugemine, loovkirjutamine, funktisonaalne kirjutamine

Õpilane tunneb ära päevikuvormis kirjutatud teosed, oskab ise koostada päevikuvormis teksti

Kultuuriline identiteet, väärtused ja kõlblus


Mälestused kõverpeeglis Huumor, pilalugu; funktsionaalne lugemine, loovkirjutamine, diskussioon, funktisonaalne kirjutamine

Õpilane oskab vahet teha huumoril, pilalool, satiiril. Oskab ise koostada naljaka lühiloo



Anekdootide kogumiku koostamine.

Loovtegevused, peatüki kokkuvõte

Eneseanalüüs, CV. Õpitu analüüs, rühmatöö, funktsionaalne kirjutamine

Õpilane oskab õpitud mõisteid seletada, tunneb ära erinevaid tekste, suudab tuua esile tekstierinevusi

Elukestev õpe Kõik ained

III Noortekirjandus Noorus on ilus aeg?

Tekstiga seotud mõisted: süžee, jutustaja, tegelased, peategelane, aegruum, ainestik, probleemistik. Õpilugemine, funktsionaalne lugemine, diskussioon, võrdlus, eneseanalüüs

Õpilane oskab õpitud mõisteid seletada, oskab leida tekstist olulist infot, osaleb diskussioonis, õpib tegema eneseanalüüsi


Inimeseõpetus, ühiskonnaõpe-tus

Iseenda kammitsatest - ausalt

Armukadedus, kirja kirjutamine; funktsionaalne lugemine, kirja kirjutamine

Oskab koostada kirja Väärtused ja kõlblus


Kodulugemise vastamine

Tänapäeva mässumeelne luule

Epiteet, vabavärsiline luule, stroof, värss, reportaaž; loovkirjutamine (luuletuse põhjal jutu tegemine, vabavärss riimuma, luuletuse kirjutamine pildi põhjal, reportaaž)

Õpilane oskab õpitud mõisteid seletada, saab aru erinevate luulekujundite kastamise eesmärkidest

Väärtused ja kõlblus, kodanikualga-tus ja ettevõtlikkus


Ära pea suud! Vaatepunkt. Arutlemine, õpilugemine, loovkirjutamine (vaatepunkti, meeleolu vahetus)

Oskab loogiliselt arutleda, argumenteerida oma seisukohti



Nõme on olla nõme Küsimused, draamakirjandus, draamatekst, vaatus, ststeen, dialoog. Võrdlus filmiga, tegelaste analüüs

Teab küsimuste erinevaid tasandeid, oskab neid eristada

Väärtused ja kõlblus, elukestev õpe

Inimeseõpetus, ühiskonnaõpe-tus, kunstiõpetus

Liblikad kõhus Armastus. Tõlgenduste/arusaamade võrdlus

Oskab võrrelda, tõlgendada erinevaid tekste


Me saame hakkama! Argumentatsioon, kasupere. Funktsionaalne lugemine, loovkirjutamine (RAFT), argumentatsiooni kirjutamine

Oskab erinevates rollides kirjutada, märgata erinevaid sesisukohti, argumente

Kultuuriline identiteet, väärtused ja kõlblus

Matemaatika

Sina+mina=? Ühepoolne armastus, rämpspost, veebireklaam. Funktsionaalne lugemine, anlüüsi kirjutamine, loovkirjutamine pildi põhjal

Suudab eristada olulist infot ja infoallikat ebaolulisest

Väärtused ja kõlblus, tehnoloogia ja innovatsioon

Infotehnoloogia (arvutiõpetus)

Loovtegevused Reklaam, infootsing, eneseanalüüs, õpitu analüüs. Paaristöö: infootsing, reklaamikampaania tegemine

Suudab eristada olulist infot ja infoallikat ebaolulisest

Teabeotsing, tehnoloogia ja innovatsioon, elukestev õpe

Infotehnoloogia (arvutiõpetus)


IV Rahvaluule meie ümber Maailmavaade

Maarahvas, metsarahvas, mererahvas, maailmapilt; väitlus, oma ilmapildi koostamine, arutlus

Oskab osaleda väitluses Kultuuriline identiteed, väärtused ja kõlblus, keskkond ja säästev areng


Rahvaluulele iseloomulikku

Folkloor, poploor, veenmine, rahvaluule kogumine; mõistekaart, kuulutse/üleskutse tegemine

Teeb vahet folklooril ja poplooril, saab aru rahvaluule olulisusest

Kultuuriline identiteet, elukestev õpe

Ajalugu, ühiskonnaõpe-tus, muusikaõpetus

Rahvaluule lühivormid Keerdküsimus, mõistatus, valm, mõistatus, liitsõnamäng, piltmõistatus. Loovülesanded – mõistatuste väljamõtlemine, äraarvamine

Arendab loovust Kultuuriline identiteet

Ajalugu, ühiskonnaõpe-tus, kunstiõpetus

Ütlusfolkloor Vanasõna, aforism, kõnekäänd, jutujätk; tsitaadi, mõistatuse kommenteerimine

Kommentaari kirjutamise arendamine


Loovtegevused, peatüki kokkuvõte

Almanahh, graffiti; mõistatuse lahendamine, graffiti rühmatöö, folkloori almanahhi koostamine, eneseanalüüs, õpitu analüüs

Õpilane oskab õpitud mõisteid seletada, tunneb ära graffiti

Väärtused ja kõlblus, elukestev õpe kultuuriline identiteet

Kunstiõpetus

V Luule puudutus Luule noortele ja noortest

Noorteluule, vabavärss, enseanalüüs, kujundluuletus; luule analüüs, arutlus, loovkirjutamine – luuletuse ja kujundluuletuse kirjutamine

Arendab loovust, eneseanalüüsioskust

Väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet

Muusikaõpetus

Naljaluule Keelemäng, naljaluule. Loovkirjutamine-heliline luuletus, luuletuste kirjutamine anekdoodi, retsepti põhjal

Arendab loovust Väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet

Muusikaõpetus

Sürrealistlik luule Sürrealism, palindroom, limerik; luule analüüs, loovkirjutamine – sürrealistlik luuletus, palindroom

Arendab loovust Väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet

Metafoor Metafoor. Õpilugemine, luule analüüs, metafooride leidmine, loovkirjutamine

Oskab seletada mõisteid, tunneb ära metafoori ja võrdluse


Südamest südamesse Armastusluule, eksistentsiaalne luule. Luule analüüs, stiili analüüs, loovkirjutamine – erinevad luuletused

Oskab analüüsida erinevaid luuletusi


Loovülesanded, peatüki kokkuvõte

Eneseanalüüs, õpitu analüüs. Loovkirjutamine: sürrealistliku luuletuse kirjutamine

Arendab loovust Väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet, elukestev õpe

Inimeseõpetus Õpimapi hindamine

VI Seiklusi otsimas Eestlased laias maailmas

Seiklused, reisikiri, seiklusromaan; teabeotsing, funktsionaalne lugemine, arutlus

Oskab leida infot erinevatest allikatest

Kultuuriline identiteet, teabeotsing

Ajalugu, ühiskonnaõpe-tus, kunstiõpetus

Rändaja Hendrik Relve Reisikiri, jutustamine, kirjeldamine, otsekõne. Arutlemine, funktsionaalne lugemine, loovkirjutamine – islandlase päevakava

Oskab koostada päevakava, planeerida aega, võtta arvesse erinevaid tingimusi

Väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet, keskkond ja säästev areng

Ajalugu, ühiskonnaõpe-tus, kunstiõpetus, loodusained

Merega silmitsi Novelli skeem, meeleolu, emotsioon, portreelugu; portreeloo kirjutamine, funktsionaalne lugemine

Teab novelli tunnuseid, oskab neid tekstidest leida



Matkamiseks on vaja head tuju

Matkamine. Arutlemine, võrdlus, töö kaardiga, rühmatöö, matkanimekirja koostamine

Oskab arutleda teemakohaselt, koostada nimekirja


Ajalugu, ühiskonnaõpe-tus, kunstiõpetus, loodusained

Looduse meelevallas Ekspeditsioon. Arutlus, logiraamatu kirjutamine

Oskab arutleda teemakohaselt


Loodusained

Loovtegevused Eneseanalüüs, loovtöö; funktsionaalne kirjutamine – infovoldik, lauamäng Eestist, õpitu ja ense analüüs

Arendab loovust Väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet, elukestev õpe

Inimeseõpetus

VII Maagilised lood Maagia meie ümber

Muistend, maagilisus. Arutlemine, töö kaardiga, dialoogi kirjutamine, loovkirjutamine

Teab muistendi tunnuseid, oskab neid tekstidest leida, oskab kirjutada dialoogi


Eestimaa võluvägi Rahvauskumised, jaanipäev, lühijutt; arutlemine, funktsionaalne lugemine, loovkirjutamine, jutu kirjutamine pildi põhjal

Teab lühijutu tunnuseid, oskab neid tekstidest leida


Iga seitsme aasta tagant Faun, skulptuur, armastus. Loovkirjutamine, arutlus

Arendab loovust Kultuuriline identiteet

Kunstiõpetus Kodulugemise vastamine

Uksed teise maailma Lühijutu skeem, paljutõlgendatavus. Arutlemine, arvutustuse kirjutamine, lühijutu skeemi täitmine

Oskab kirjutada lühijuttu Väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet

Kõik on võimalik Karakteristika. Arutlemine, rühmatöö, diskussioon, karakteristika koostamine

Oskab seletada mõisteid, koostada iseloomustust


Kunstiõpetus

Kurjuse ringis Nõidus, maagia. Nõiaprofiili koostamine, nõidusesemete määramine, arutlemine

Arendab loovust Väärtused ja kõlblus

Kääbikutega haldjate, entide ja mustade jõudude maailmas

Haldjakeel, looduse ja tehnika vastuolu. Arutlemine, funktsionaalne lugemine, keele konstrueerimine, tõlkimine

Arendab loovust Väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet, keskkond ja säästev areng, tehnoloogia ja innovatsioon, teabeotsing

Loodusained

Loovtegevused Reis väljamõeldud maailma Enda ja õpitu analüüs. Rühmatöö: reis väljamõeldud maailma, lühikirjandi kirjutamine, pildi põhjal fantaseerimine, eneseanalüüs

Teab kirjandi kirjutamise kriteeriumeid, oskab neid arvestades kirjutada lühikirjandit

Väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet, elukestev õpe

Loodusained Kodulugemise vastamine

VIII Suured küsimused Mis on filosoofia?

Filosoofia põhiküsimused. Arutlemine, rühmatöö: filosoofia põhiküsimused, mõtteterade kommenteerimine

Oskab kirjutada kommentaare, oma seisukohti põhjendada

Väärtused ja kõlblus, kultuuriline identiteet, elukestev õpe

Teistsugune maailm Fantaasiakirjandus. Arutlemine, väljamõeldud maailma konstrueerimine

Arendab loovust Kultuuriline identiteet, väärtused ja kõlblus

Maailm on ümmargune? Fakt ja arvamus. Arutlemine, nimekirja koostamine (funktsionaalne lugemine), paaristöö

Oskab seletada mõisteid, teha paaristööd

Väärtused ja kõlblus, teabeotsing

Matemaatika

Filosoof annab nõu Filosoofia. Arutlemine, tsitaadi kommenteerimine, nõu andmine

Oskabarutleda, tuua näiteid, põhjendada oma seisukohti


Peatüki kokkuvõte. Õpiku kokkuvõte

Enese ja õpitu analüüs. Loovkirjutamine, eneseanalüüs, õpitu analüüs

Oskab enda ja kaaslaste tööd analüüsida, anda objektiivset hinnangut koostööle

Väärtused ja kõlblus, elukestev õpe

Õpimapi hindamine

8. klassi kirjanduse ainekava

1. Õppe-eesmärgid

1) tekitada õpilases lugemishuvi; 2) õpilane loeb eakohast ilukirjandust, arendab oma lugemisoskust ning mõistab seeläbi iseend ja maailma; 3) väärtustab kirjandust oma rahvuskultuuri olulise osana ning tutvub eri rahvaste kirjanduse ja kultuuriga; 4) mõistab ilukirjanduse kujundlikku keelt, rikastab oma sõnavara ning arendab suulist ja kirjalikku väljendusoskust; 5) arendab oma loomevõimeid ja suhtub lugupidamisega loometöösse; 6) kujundab kirjanduse abil oma esteetilisi ja eetilisi väärtushoiakuid; 7) laiendab oma silmaringi ning rikastab mõtte- ja tundemaailma; 8) oskab diskuteerida ning annab iseseisvaid hinnanguid neid põhjendades ning sõnastab ja esitab oma mõtteid;

9) tunneb ära erinevad kirjanduslikud tekstiliigid (eepika, lüürika, dramaatika) ja nende alaliigid ning oskab neid ka ise luua.

2.Õpitulemused:

2.1 lugemine

• on läbi lugenud vähemalt neli eakohast ja erižanrilist väärtkirjanduse hulka kuuluvat tervikteost (raamatut);

• loeb eakohast erižanrilist kirjanduslikku teksti ladusalt ja mõtestatult, väärtustab lugemist;

• tutvustab loetud raamatu autorit, sisu, tegelasi, probleeme ja sõnumit;

2.2 jutustamine

• jutustab kokkuvõtvalt loetud teosest, järgides teksti sisu ja kompositsiooni;

2.3 teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine

Teose/loo kui terviku mõistmist toetavad tegevused:

• vastab teksti põhjal fakti- ja järeldamis- ja analüüsiküsimustele;

• kasutab esitatud väidete tõestamiseks tekstinäiteid ja tsitaate;

• kirjeldab teoses kujutatud tegevusaega ja -kohta, määratleb teose olulisemad sündmused;

• kirjeldab teksti põhjal tegelase välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib tegelaste omavahelisi suhteid, võrdleb tegelasi;

• arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste, tegelaste, nende probleemide üle;

• leiab teksti kesksed mõtted, sõnastab loetud teose teema ja peamõtte, kirjutab teksti põhjal kokkuvõtte;

• otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb endale selgeks nende tähenduse;

Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine

• tunneb ära ja kasutab enda loodud tekstides epiteete, metafoore, isikustamist ja võrdlusi;

• selgitab õpitud vanasõnade, kõnekäändude ja mõistatuste kujundlikkust ja tähendust;

• mõtestab luuletuse tähenduse iseenda elamustele, kogemustele ja väärtustele tuginedes;

Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine

• eristab tekstinäidete põhjal rahvaluule lühivorme (kõnekäänd, vanasõna, mõistatus), rahvalaulu (regilaul ja riimiline rahvalaul) ja rahvajutu (muinasjutt, muistend) liike, nimetab nende tunnuseid;

• seletab oma sõnadega eepose ja jutustuse, valmi ja ballaadi ning komöödia olemust;

2.4 esitamine

• esitab peast luule- või proosateksti, jälgides esituse ladusust, selgust ja tekstitäpsust;

2.5 omalooming

• kirjutab tervikliku sisu ja ladusa sõnastusega kirjeldava (tegelase iseloomustus või miljöö kirjeldus) või jutustava (muinasjutu või muistendi) teksti;

• kirjutab kirjandusteose põhjal arutluselementidega kirjandi, väljendades oma seisukohti alusteksti näidete ja oma arvamuse abil ning jälgides teksti sisu arusaadavust, stiili sobivust, korrektset vormistust ja õigekirja.

3. HINDAMINE

8. klassi kirjanduse tundides rakendatakse üldjuhul hindamisel järgmisi meetodeid ja võtteid:


3.2 suuremate projektitööde hindamine (referaat, mini-uurimus, näidendi lavastamine, luulekava koostamine/esitamine);



3.5 terviteose analüüs;

3.6 kontrolltööd kirjandusžanrite kontrollimiseks;


Õppekirjandus: 1. Kivisilla, V; Ratassepp, P, Rooste, J. Labürint II. Tallinn Avita 2012.

2. Aruvee, M. Labürint II. Tallinn Avita 2011.

Teema Õppesisu ja -tegevused Õpitulemused Läbivad teemad Lõimingud

Projektid, metoodika

I. Kirjandus kui kunst Looduse avatud raamat Mis on kunst? Elus ja kunstis on tähtis silmale nähtamatu Kirjandus. Ilukirjandus. Mis vahe neil on? Kunst on vaataja silmades Kui pilt ärkab ellu Loovülesanded. Raamatututvustused

Teksti lugemine, analüüs, tõlgedamine: Fred Jüssi tekstid, Exupery „Väike prints“, Valtoni „Teos“, Jileki „Mees Vincist“,

Mõistab looduse tähtsust; oskab tõlgendada kunsti-teost ja mõistab teose tausta; oskab arutleda rüh-mas ning oma ar-vamust ette kan-da;oskab kirjutada lühemat omaloo-mingulist teksti.

Teabekeskkond Keskkond ja jätkusuutlik areng Väärtused ja kõlblus

Lõiming eesti keele, kunsti, loodusõpetuse ja ajalooga.

Kohtumine kunstnikuga. Näituse külastamine.

II. Juttude võluvägi Jutu juured Muinasjutud Muinasjuttude liigid Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub Muistendid Kuidas maailm alguse sai Naer on terviseks Linnalegendid Loovülesanded. Raamatututvustused

Teksti lugemine, analüüs, tõlgedamine: õpikus Lintropi „Hambapulber, muinasjutud „Rebane ja skunk“, „Kuldninaga mees“, „Unesnõiduja“, „Ahv ja krokodill“, muistendid Lanna järvest ja Kernu kadakast, maailma loomismüüdid, naljandid, anekdoodid,linnalegendid.

Mõistab erinevate maade kultuure ja rahvaluulet; Väärtustab rahvaluulet ja suhtub kultuurierinevustesse tolerantselt; oskab luua omaloomingulist ketši, vahetada teksti vaatepunkti või seda tõlgendada.

Kultuuriline identiteet Väärtused ja kõlblus Teabekeskkond

Lõiming eesti keele, geograafia, ajaloo, filmi ja teatriga.

Muinasjutu või muistendi loomine. Kodulugemise vastamine.

III Kirjanduse lohutus Kirjandus aitab elada Iseendaga vastamisi Iseendaks jäämine Hingemaastikel

Teksti lugemine, analüüs, tõlgendamine: õpikus Juhan Liivi ja Ilmi Kolla luule, Salingeri „Kuristik rukkis“, Harper Lee „Tappa laulu-rästast“, Lauri Sommeri ja

Mõistab inim-hinge keerukust ja salapära, oskab ka-rakterit analüüsida; oskab luuletuses ära tunda vähemalt


Lõiming eesti keelega, ini-meseõpetusega

Alusteksti (luuletuse) põhjal analoogse luuletuse kirjutamine

Loovülesanded. Raamatututvustused

Triin Tasuja luule.

kuut stiilikujundit, mõistab luulekeelt.

IV Kirjandus ja ühiskond Käsikirjad ei põle Ühiskonna küüsis Ühiskonnakriitika teravad nooled Raha - tänapäeva usk? Murelikult Eestimaast ja eestlastest Põgenemine oma maailma Loovülesanded. Raamatututvustused

Teksti lugemine, analüüs, tõlgendamine:Lydia Koidula, Marie Underi, Kalju Lepiku, Juhan Liivi, Ernst Enno luu-letused, Dickensi „Oliver Twist“, Orwelli „Loomade farm“, Kenderi „Pangapet-tus“, Kalev Kesküla, Andra Teede ja Jürgen Rooste luu-letused, Mehis Heinsaare „Artur Sandmani lugu“

Mõistab allegooriat ja satiiri, oskab kirjutada kriitilise alatooniga kirjutist, oskab esitada luuletust ilmekalt.

Väärtused ja kõlblus Teabekeskkond Kultuuriline identiteet

Lõiming ajaloo ja ühiskon-naõpetusega, muusika ja kunsti ning filmiga, lõiming eesti keelega

Tegelase vaatepunkti muutmine. Kodulugemise vastamine.

V Pahad on pahad ja head on head Paeluv pahelisus Need reetlikud jäljed Teisipäevaklubi lood Sassis suhted ja surnud koer Loovülesanded. Raamatututvustused

Teksti lugemine, analüüs, tõlgendamine: „Kelgukoerte“ stsenaarium, Conan Doyle’i „Nelja märk“, Christie „Vereplekid kõnniteel“, Haddoni „Sassis suhted ja surnud koer“.

Loeb tähelepane-likult teksti ja mär-kab detaile, oskab teksti põhjal järeldusi teha, leiab otsitavat infot internetist ja teistest massitea-bevahenditest

Teabekeskkond Väärtused ja kõlblus

Lõiming eesti keele, televisiooniga.

Poster nädala kuritegude kohta. Kodulugemise vastamine.

VI Kuidas me edasi elame ehk ulmekirjanduse ilushirmus unenägu Kuhu me suundume? Kirjandus hoiatab Kui ajataju kaob Mina, robot Loovülesanded. Raamatututvustused.

Teksti lugemine, analüüs, tõlgendamine: Hawkingi essee, Atwoodi „Orüks ja Ruik“, Vonneguti „Tapamaja, korpus viis“, Asimovi „Robbie“.

Oskab arutleda tuleviku üle, oskab näha maailmas varitsevaid ohte, oskab neutraalselt oma arvamust avaldada, võttes arvesse poolt- ja vastuargumente.

Väärtused ja kõlblus, Keskkond ja jätkusuutlik areng Teabekeskkond Tehnoloogia ja innovatsioon

Lõiming eesti keele, bioloogia, füüsikaga.

Tuleviku asutuse (söökla, raamatukogu vms) projekteerimine ja kirjeldus. Kodulugemise vastamine.

VIII Teatrimaailmad Euroopa teatri sünd Eesti teatri sünd Esimesed sammud teatriteel Teater kõneleb meiega mitmes keeles Teater teatris Väljamõeldud lavategelikkus Raamat ärkab ellu teatrilaval Milleks arvustus? Inimene on teatri keskpunktis Loovülesanded. Raamatututvustused.

Teksti lugemine, analüüs, tõlgendamine: Koidula „Säärane mulk“, Tõnis Rätsepa ja Juhan Viidingu „Olevused“, Kiviräha „Adolf Rühka“, Margus Karu „Nullpunkt“ ja selle dramatiseering ja arvustus, Becketti „Sõnadeta vaatemäng“.

Tunneb teatri põhimõisteid, oskab kirjutada dramatiseeringut, lööb klassis etenduse lavastamisel kaasa.

Väärtused ja kõlblus Keskkond ja jätkusuutlik areng Kultuuriline identiteet

Lõiming teatri, filmi, meedia, kunsti, muusika, eesti keele, ajaloogaga

Teatrietenduse külastamine. Näidendi lavastamine. Arvustuse kirjutamine või analüüsimine. Kokkuvõte õpimapist.

9. klassi kirjanduse ainekava

1. Õppe-eesmärgid

1) õpilane on avatud enesearengule; 2) õpilane oskab seada õppimise eesmärke, valida ja kasutada sobivaid õpivõtteid, hinnata oma õpitegevust; 3) õpilane väärtustab kirjandust oma rahvuskultuuri olulise osana ning tutvub eri rahvaste kirjanduse ja kultuuriga;

4) õpilane oskab suhelda, arvestades olukordi ja suhtluspartnereid, oskab arutleda ja täita rühmas erinevaid rolle;

5) õpilane oskab kasutada eri märgisüsteeme teabe vastuvõtmiseks, talletamiseks, edastamiseks, loomiseks; 6) õpilane teab edasiõppimise võimalusi, tunneb oma kalduvusi ja huvisid;

7) õpilane täidab oma ülesandeid korrektselt, kujundab oma tööd esteetiliselt;

9) õpilane oskab oma arvamust kujundada, põhjendada, kaitsta, vajadusel muuta;

10) õpilane mõistab ilukirjanduse kujundlikku keelt, rikastab oma sõnavara ning arendab suulist ja kirjalikku väljendusoskust;

11) õpilane arendab oma loomevõimeid ja suhtub lugupidamisega loometöösse.

2.Õpitulemused:

• on läbi lugenud vähemalt neli eakohast ja erižanrilist väärtkirjanduse hulka kuuluvat tervikteost (raamatut);

• oskab kõnelemisel ja kirjutamisel valida sobivaid keelevahendeid vastavalt suhtluseesmärkidele;

• oskab leida kuuldust ja loetust olulist teavet, tuua välja probleeme ja teha kokkuvõtet;

• teab eri liikide eripära ja eesmärke;

• oskab koostada kõnet või lühiettekannet ja seda esitada;

• teab kirjanduse põhimõisteid: eepika, lüürika, dramaatika; eepos, jutustus, romaan, luuletus, näidend; komöödia, tragöödia, draama; teema, karakter, dialoog; kompositsioon, stiil;

• teab rahvaluule liike, oskab eristada rahvaluulet ilukirjandusest;

• teab romantismi ja realismi mõistet, nende tunnuseid ja tuntumaid esindajaid;

• teab tuntumaid eesti ja väliskirjanikke;

• oskab interpreteerida ja esitada luuletust;

• tunneb tekstist ära olulisemad kujundid: algriimi, epiteedi, võrdluse, isikustamise, metafoori, korduse

• teab paikkonna kirjanduse ja kultuuriloo tuntumaid esindajaid ja oskab nendest rääkida.

3. Hindamine

9. klassi kirjanduse tundides rakendatakse üldjuhul hindamisel järgmisi meetodeid ja võtteid:


3.2 suuremate projektitööde hindamine (referaat, plakat, mini-uurimus, näidendi lavastamine, luulekava koostamine/esitamine);



3.5 tervikteose analüüs;


Õppekirjandus: 1. Ratassepp, P, Rannaste, K, Sinijärv, K.M. Labürint III. Tallinn Avita 2013.

2. Aruvee, M. Labürint III. Tallinn Avita 2013.


tegevused Õpitulemused Läbivad

teemad Lõimingud

Projektid, metoodika

I. Muistsete inimpõlvede sosin Loodus ja tänapäeva inimene. Ürgmetsa tarkus. Loodususundi hingestatud maailm. Rahvausund Kivirähki pilgu läbi. Pühad paigad hiied. Loodususku luule.

Teksti lugemine, ana-lüüs, tõlgedamine: Johannes Piiper „Teekond Eesti ürgmetsadesse“, Kivirähk „1. november“, „2. november“, muinasjutt „Puuraiuja“, Teksti esitamine: A. Alavainu „Ohvripuu põletamine“, E. Enno „Laul päiksele“, „Rändaja õhtulaul“, V.Grüntal-Ridala „Õhtune meri“, „Koites“

Mõistab looduse tähtsust; oskab eristada inimkeskset suhtumist looduskesksest suhtumisest, oskab väärtustada rahvausundit ja sellega seonduvat; oskab arutleda rühmas ning oma arvamust ette kanda;oskab kirjutada lühemat omaloomingulist teksti.

Keskkond ja jätkusuutlik areng Väärtused ja kõlblus Kultuuriline identiteet

Lõiming eesti keele, loodusõpetuse ja ajalooga.

Rühmatööna 10 käsku, kuidas inimene peaks loodusesse suhtuma või looduses käituma.

II. Rahva hääl lauludes Iidse sõna jõud ja vägi. Rahvalaulu uued kuued. Laula, laula, suukene... Riimiline rahvalaul.

Teksti lugemine, ana-lüüs, tõlgedamine: Loits, Rahvalaul, Laulik, Eesti ballaadid, rahvalaulu liigid. Teksti esitamine: õpikus „Karske neiu“, „Kergotamine“, „Prigadi-pragadi“, „Aeti mu mõtsa“, „Iivakivi“, erinevad rahvalaulud.

Mõistab regivärsilist rahvalaulu ja selle eripärasid; Väärtustab rahvalaulu kui folkloori ja suhtub kultuurierinevustesse tolerantselt.

Kultuuriline identiteet Väärtused ja kõlblus Teabekeskkond

Lõiming eesti keele, muusika-õpetuse geograafia, ajalooga.

Regivärsilise rahvalaulu loomine

III Eestlane ärkab „Kas siis selle maa keel...“ „See vaimustusrikas ärkamisaeg“ Eestimaal ja eestlastel on ajalugu Eesti vajab eestikeelses koolis haritud eestlasi Lugude looja Eesti rahva oma eepos Eeposed meie lähedal ja mujal maailmas. „... mu õitsev Eesti rada...“ „Kui tume veel kauaks ka sinu maa...“

Teksti lugemine, analüüs, tõlgendamine: K. J. Petreson „Laulja“, „Kuu“, „Elts ja Tiio, karjased“, „Ma pean jooma. Lauluke“ C. R. Jakobson „Rähn“ „Eesti rahva valguse-, pime-duse- ja koiduaeg“ J. Hurt „Kõne I üldlau-lupeol 1869“ F. R. Faehlmann „Vanemuise lahkumine“ F. R. Kreutzwald „Kalevi-poeg XX laul“, E. Vete-maa „Kalevipoja mäles-tused“,K.Kirsfeldt „Ka-levipoeg 2.0“, A. Ehin „“Kalevipoeg 2.0“ on rahvaluule laadis teos, täpemini – rõveda rah-valuule laadis teos“ Folklorist F. Oinas kirjutab „Kalevipojast“, Teksti esitamine: L.Koidula„Teretamine“ „Sind surmani“, „Enne surma – Eestimaale“, J. Liiv „Kui kauaks ka tume veel sinu maa“, „Ma lillesideme võtaks“, „Isamaale“, „Sa tulid“, „Nõmm“

Mõistab eestlaseks olemise väärtust, teab oma esiisade kultuuri-lugu ja eestlaste kui rahvuse kujune-mislugu , oskab ka-rakterit analüüsida. Oskab koostada referaati. Teab olulisemaid eeposeid.

Kultuuriline identiteet Väärtused ja kõlblus Teabekeskkond Tehnoloogia ja innovatsioon

Lõiming eesti keelega, ini-meseõpetusegaajalooga, muu-sikaõpetusega, ühiskonna-õpetusega, arvuti-õpetusega

Referaat ühest ärkamisaja kul-tuuritegelasest, luuletuse esitamine.

IV Keele ja kirjanduse kirglik suhe „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks“ „Elu tuli helgib ja sähvab ja lööb ...“ Keeleuuenduse lõpmatu kurv Tavaline ebatavaline tegelikkus Mitmenäoline F. Tuglas August Gailit – fantaasiarikas unistaja Tõeline keelemängur Artur Alliksaar

Teksti lugemine, analüüs, tõlgendamine, esitamine:J. Liiv „Noor-Eestile“, G. Suits „Elu tuli“, J. Semper „Ühte laulu tahaks laul-da“, „Lõpp ja algus“, „Kohtamine“, Ed. A. Poe „Ovaalne portree“, P. Vallak „Hirm“, F. Tuglas „Toome hel-bed“, „Maailma lõpus“, „Inimese vari“, A. Gai-lit „Toomas Nipernaa-di“, A. Alliksaar „Aeg“, „Alternatiivne“, „Prelüüd rüütliloos ehk Kui tülpid, ära tee väljagi“

Teab novelli tunnuseid ja klassikalise kompositsiooni osi. Oskab esitada luuletust ilmekalt; oskab luuletuses ära tunda vähemalt kuut kõnekujundit, mõistab luulekeelt, peab lugu kalanbuurist.

Väärtused ja kõlblus Teabekeskkond Kultuuriline identiteet Tehnoloogia ja innovatsioon

Lõiming ajaloo ja ühiskon-naõpetusega, muusika ja kunsti ning filmiga, eesti keelega, arvuti-õpetusega

Klassi aforismiraamatu koostamine

V Mäss ja vastupanu kirjanduses Kirjanduse hüplik areng Luuleprintsess Marie Under Kõlavama luulekeele poole Sõja sünge vari Põlvkond, kes end sõjale kaotas Arbujad – vaba ja rippumatu luule kuulutajad

Teksti lugemine, analüüs, tõlgendamine, esitamine: M. Under „Õhtul mere ääres“, „Ma armastan su armastust“, „Ekstaas“, „Unetus“, „Helged sonetid I“ , W. Shakespeare „Sonetid“, H. Visnapuu „Oo, nukker peni“, „Kolmas kiri Ingile“, „Poeet“, „Ärge tapke inimest“, „Kõnelus silmist“ A.

Teab, mis on paguluskirjandus.Teab soneti, valmi ja ballaadi tunnuseid ning kuulsamaid soneti- ja ballaadimeistreid Eestist ja mujalt, oskab võrrelda ja analüüsida erinevate luuletajate loomingut

Teabekeskkond Väärtused ja kõlblus Kultuuriline identiteet Tehnoloogia ja innovatsioon

Lõiming eesti keele, ajaloo, ühikonnaõpetusega, arvutiõpetusega

Rühmatöö: materjali kogumine tänapäeval tegutseva rühmituse kohta

Betti Alver – sõnadega nõiduja Pagulase saatus – jääda vabaks, kuid kodumaatuks Kuldsed kuuekümnendad

Kivikas „Ema“, E. M. Remarque „Läänerindel muutuseta“, M. Raud „Ütlevad“, B. Kangro „Minu nägu“, A. Sang „Õunapuu“, B. Alver „Hing“, „Raudsed närvid“, „Ettevaatus – klaas“, „Võrdlus“ , K. Ristikivi „Õunapuu“, „Kojuigatsus- kauguseigatsus“, P-E. Rummo „Siin olen kasvanud...“, „Esimene vasikas“,„Ebasümmeetria ülistus“, A. Siig „Varjud“, J. Isotamm „Põrguplika“, T. Liiv „Olemisest nööpauguna“, „Kas ta seda tahtiski“

VI Kirev ja mitmekihiline tänapäev Uue sajandi värvid Armastus enne kõike Tänapäeva rahvalaulik Elurealism Iseolemise küüsis Värske (r) õhu toojad

Teksti lugemine, analüüs, tõlgendamine: D. Kareva luulet. Contra „Tõlgendamise küsimus“, „Liivakell“, „Olen kaust“ Sass Henno „Mina olin siin: esimene arest“ J. Ashilevi „Ma olen elus olemise tunne“ E. Ahi „tallinn“, „õhuloss“, E. Kortsi, Kaarel B Väljamäe, S. Kera H.

Oskab arutleda tuleviku üle, oskab tõmmata paralleele luule ja reaalsuse vahele, oskab neutraalselt oma arvamust avaldada, võttes arvesse poolt- ja vastuargumente.

Väärtused ja kõlblus, Keskkond ja jätkusuutlik areng Teabekeskkond Eesti keel Tehnoloogia ja innovatsioon

Lõiming eesti keele, psühho-loogia, ühiskonna-õpetusega arvuti-õpetusega

Slaidiesitlus peatükis käsitletud luuletajast ja tema loomingust.

Kangro, C. Pihelgase ja M. Pärtna luulet.

VIII „Peab olema keegi, kes ütleb sõna“ Midagi, mis alati jääb Raha peab olema Eduard Vilde – humoorikas ja teravapilguline jutuvestja „Seal ta ongi , see Vargamäe …“ Huligaansuse hind

Teksti lugemine, analüüs, tõlgendamine: D. Vaarandi „Lihtsad asjad“ H. Runnel „Ma armastan asju“, “On aastasaja lõpp. On öö“ J. Viiding „Tuleb ette“, V. Luik „Kodu“, A. Kitzberg „Kauka jumal“ , Ed. Vilde „Pisuhänd“, A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus“, J. Kross „Wikmani poisid“

Tunneb teatri põhimõisteid, oskab teha järeldusi, üldistada.

Väärtused ja kõlblus Keskkond ja jätkusuutlik areng Kultuuriline identiteet

Lõiming teatri, filmi, meedia, kunsti, muusika, eesti keele, ajaloogaga

Raamatu tutvustus klassikaaslastele Rühmatöö: milline on eestlane selle peatüki tekstide põhjal.

VENE KEEL JA KIRJANDUS III KOOLIASTMES

Õpitulemused III kooliastmes Suuline ja kirjalik suhtlus Põhikooli lõpetaja:

1) oskab valida suhtluskanalit; peab sobivalt telefonivestlusi ning asjalikku kirja- ja meilivahetust; 2) käsitleb koos partneri või rühmaga sihipäraselt eakohaseid teemasid ning lahendab probleemülesandeid, kasutades sobivalt kas suulist või

kirjalikku keelevormi; 3) oskab algatada, arendada, tõrjuda ja katkestada nii suhtlust kui ka teemasid; väljendab oma seisukohti ning sõnastab vajaduse korral oma

eriarvamuse; 4) esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, teeb kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid; 5) võtab loetut ja kuuldut eesmärgipäraselt kokku ning vahendab nii suulises kui ka kirjalikus vormis.

Teksti vastuvõtt Põhikooli lõpetaja:

1) orienteerub tekstimaailmas: tunneb peamisi tekstiliike (tarbe-, teabe- ja meediažanre), nende põhijooni ning kasutamise võimalusi; 2) loeb ja kuulab sihipäraselt, kriitiliselt ning arusaamisega nii oma huvivaldkondade kui ka õpi- ja elutarbelisi tekste; 3) teab, et teksti väljenduslaad sõltub teksti kasutusvaldkonnast, liigist ja autorist; 4) suudab teha järeldusi kasutatud keelevahendite kohta ning märkab kujundlikkust; 5) teab peamisi mõjutusvahendeid; 6) seostab omavahel teksti, seda toetavat tabelit, pilti ja heli; 7) reageerib tekstidele sihipäraselt nii suuliselt kui ka kirjalikult ning sobivas vormis: võrdleb tekste omavahel, osutab, mis tekstis on jäänud


8) kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid teksti tõlgendades, tekste seostades ning tekstile reageerides. Tekstiloome Põhikooli lõpetaja:

1) leiab tekstiloomeks vajalikku teavet raamatukogust ja internetist; valib kriitiliselt oma teabeallikaid ning osutab nendele sobivas vormis; 2) tunneb esinemise ettevalmistuse ja kirjutamise protsesse ning kohandab neid oma eesmärkidele; 3) oskab suuliselt esineda (tervitab, võtab sõna, koostab ning peab lühikest ettekannet ja kõnet); 4) oskab eesmärgipäraselt kirjutada ning suuliselt esitada eri liiki tekste: referaati, kirjandit; 5) kommentaare ja arvamusavaldusi; elulugu, avaldusi, seletuskirju ja taotlusi; vormistab tekstid korrektselt; 6) seostab oma kirjutise ja esinemise sündmuse või toimingu eesmärgiga ning teiste tekstidega; vahendab kuuldud ja loetud tekste sobiva pikkuse


7) põhjendab ning avaldab viisakalt, asja- ja olukohaselt oma arvamust ning seisukohta sündmuse, nähtuse või teksti kohta nii suulises kui ka kirjalikus vormis;

8) kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid nii tekste luues kui ka seostades. Õigekeelsus ja keelehoole Põhikooli lõpetaja:

1) väärtustab vene keelt ühena Euroopa ja maailma keeltest; suhestab keeli teadlikult, tajub nende erinevusi; edastab võõrkeeles kuuldud ja loetud infot korrektses vene keeles, arvestades vene keele kasutuse väljakujunenud tavasid;

2) tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja avalikus elus ning edasi õppides; 3) järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid; oskab õigekirjajuhiseid leida veebiallikatest ning sõna- ja käsiraamatutest; kasutab arvuti

õigekirjakorrektorit; 4) teab eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliike ja -vorme ning lauseehituse peajooni; tunneb keelendite stiiliväärtust; oskab keelendeid tekstis

mõista ning kasutada; 5) teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni; kasutab tekste koostades tavakohast ülesehitust ning vormistust; 6) leiab oma sõnavara rikastamiseks keeleallikatest sõnade kontekstitähendusi, kasutusviise ja mõistesuhteid; 7) teab suulise ja kirjaliku keelevormi erijooni ning eristab kirjakeelt argikeelest; 8) teab eesti keele põlvnemist ja murdeid ning kirjakeele arengu põhietappe; 9) rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates.

Pädevused Põhikooli (9. klassi) lõpetaja:

1) mõistab vene keele tähtsust rahvuskultuuris ning hea keeleoskuse vajalikkust; 2) tuleb toime vene kirjakeelega isiklikus ja avalikus elus ning edasi õppides; järgib kirjutades eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid; 3) suhtleb eesmärgipäraselt, valib konteksti sobiva suhtluskanali; väljendub kõnes ja kirjas asjakohaselt ja selgelt; 4) osaleb diskussioonides ja rühmatöös, avaldab oma arvamust põhjendatult ja keeleliselt korrektselt; 5) kuulab ja loeb arusaamisega eri liiki tekste, teeb kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid; vahendab loetut ja kuuldut suuliselt

ning kirjalikult; 6) leiab asjakohast teavet meediast ja internetist, hindab seda kriitiliselt ning kasutab sihipäraselt; 7) tunneb tekstiliike ja nende kasutusvõimalusi ning oskab eesmärgipäraselt valmistuda eri liiki tekstide koostamiseks ja esitamiseks; 8) kirjutab eri liiki tekste ja vormistab need korrektselt; 9) kasutab sõna- ja käsiraamatuid ning leiab õigekeelsusabi veebiallikatest.

Lõiming teiste ainetega Ainevaldkonna õppeained toetavad teiste valdkonnapädevuste saavutamist, sest eesti keele tundides arendavad õpilased oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust ning suhtlusoskust, õpivad lugema ja mõistma eri liiki tekste, sh teabe- ja tarbetekste, arendavad sõnavara ning avardavad

maailmapilti; õpivad kirjutama eri tüüpi tekste (sh arvamust, referaati, juhendit), kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; õpivad koostama ning vormistama uurimistööd, kasutama allikaid ja viitama neile; harjuvad kasutama eri liiki sõnaraamatuid ning käsiraamatuid. Võõrkeelte grammatilist süsteemi tundma õppides on toeks emakeeletundides omandatud keelemõisted, võõrsõnade õppimine soodustab võõrkeelte õppimist. Matemaatika õppetekstide ja tekstülesannete mõistmist soodustab eesti keele tundides arendatav lugemisoskus. Arvsõnade õigekirja õppimine toetab korrektse matemaatilise kirjaoskuse omandamist. Loodusainete õppe- ja teabetekstide mõistmine eeldab samuti head lugemisoskust ja tekstitööd. Õpilane peab õppima õigesti kirjutama kohanimesid ning loodusnähtuste ja loodusobjektide nimetusi. Sotsiaalainete õpet toetab ainevaldkond mitmel moel. Keeletundides õpitakse riikide, ühenduste, organisatsioonide, ajalooliste isikute, ajaloosündmuste nimetuste õigekirja norme; ajaloo- ja ühiskonnatundides tuleks neid teadmisi konkreetsete näidete toel kinnistada. Arutlusoskust ning info hankimise, tõlgendamise ja kasutamise oskusi on tarvis ning neid arendatakse nii ainevaldkonna kui ka sotsiaalainete õppes sisult erinevate tekstidega töötades. Ka kunstiainete õpet toetab eesti keele õppimine, nt reklaami terviklik käsitlemine keeleõppes eeldab ka visuaalsete komponentide eritlemist ja analüüsi, mida võiks teha koostöös kunstiõpetajaga. Läbivad teemad Valdkonna õppeainete eesmärgiseade, õpitulemuste ning õppesisu kavandamisel on erineval määral silmas peetud kõiki õppekava läbivaid teemasid olenevalt kooliastmest, õppeaine spetsiifikast ja seostest ühe või teise läbiva teemaga. Läbivad teemad „Väärtused ja kõlblus” ning „Kultuuriline identiteet” on ainevaldkonna õppeainetele eriomased teemad, mida käsitletakse läbivalt mitmesuguseid tekste lugedes ja analüüsides, nende üle arutledes ning nende põhjal kirjutades. Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” eesmärgiseadega on kooskõlas kõik ainevaldkonnas taotletavad pädevused: õpipädevus, funktsionaalne lugemisoskus, suuline ja kirjalik väljendusoskus ning tekstiloome. Arendatakse õpilaste suhtlus- ja koostööoskusi, suutlikkust oma arvamust kujundada ja väljendada ning probleeme lahendada. Õppetegevus võimaldab õpilasel märgata oma ainespetsiifilisi kalduvusi ning arendada loomevõimeid. Läbivate teemade „Keskkond ja jätkusuutlik areng” ning „Tervis ja ohutus” käsitlus taotleb õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, keskkonnateadlikuks, vastutustundlikuks ning tervist ja turvalisust väärtustavaks inimeseks. Ainevaldkonna õppeainetes toetatakse neid arengusuundumusi teemakohaste tekstide, sh meediatekstide valiku ja analüüsi ning neis tõstatatud probleemide üle arutlemisega suulises ja kirjalikus vormis. Läbiva teema „Teabekeskkond” käsitlemine ainevaldkonna õppeainetes hõlmab eri allikatest (sh internetist) teabe hankimist, selle kriitilist hindamist ja kasutamist nii keeleteadmiste ning õppeteemakohaste teadmiste laiendamiseks kui ka tekstiloomes.

Vene keele ainekava Rakvere Gümnaasiumi 7. klassis (vene õppekeelega)

Õppe-eesmärgid 7. klassi vene keele õpetusega taotletakse, et õpilane: 1) mõistab vene keele olulisust vene kultuuri kandjana ja suhtlusvahendina kõigis tegevusvaldkondades ning suhtub lugupidavalt teiste rahvaste keeltesse ja kultuuridesse; 2) tajub vene keele oskust õpioskuste alusena ja oma identiteedi olulise osana ning kujuneb teadlikuks keelekasutajaks; 3) omandab põhiteadmised keelest ning oskab neid igapäevaelus ja õppetöös kasutada, järgides vene kirjakeele norme; 4) arendab keeleoskust kui eneseväljendus- ja suhtlusvahendit, arvestades väljakujunenud keelenorme, suhtlusolukorda ja -eesmärki; 5) õpib asjakohaselt kasutama erinevaid suhtluskanaleid, arendab oskust leida, kriitiliselt hinnata ning sihipäraselt kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet; 6) loeb ja kuulab mõtestatult eri tüüpi tekste ning koostab neid suuliselt ja kirjalikult; 7) arendab kriitilist mõtlemist, oskust oma arvamusi põhjendada ning suuliste ja kirjalike tekstide alusel iseseisvalt järeldusi teha; 8) kasutab sõnastikke (sh elektroonilisi), teatmeteoseid ning internetiallikaid, et täiendada oma vene keele teadmisi. Õpitulemused

1) kuulates eri žanridesse kuuluvaid tekste, saab aru teksti sisust, tunnetab selle keelelist omapära ja stiilikuuluvust; 2) jutustab lähteteksti ümber rohkem või vähem kokkusurutult; 3) esitab oma mõtteid järjekindlalt, loogiliselt ja sidusalt ning teemale ja suhtlusolukorrale vastavalt; 4) formuleerib probleemi, väljendab ja argumenteerib oma arvamust, teeb järeldusi; 5) loob suulist teksti monoloogi ja dialoogi vormis, võttes arvesse olukorda ja adressaadi eripära ning kasutades sobivaid keelevahendeid; 6) määrab audioteksti teema ja peamise mõtte; 7) järgib kirjakeele norme; 8) kirjutab arutlevat, kirjeldavat ja jutustavat laadi kirjandeid;

Kasutatav õppekirjandus Наталья Береснева, Наталья Нечунаева «Русский язык». Учебник для 7 класса.


Õpitulemused

Läbivad teemad Lõimingud Projektid, metoodika

Üldteadmised vene keelest

Vene keel maailma teiste keelte seas. Slaavi keeled. Keel kui arenev nähtus. Keelesõnastike peamised liigid.

Teab slaavi keeli. Teab lingvistilisi sõnaraamatuid.

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Keskkond ja jätkusuutlik areng. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.

Kultuuriline identiteet. Teabekeskkond.

Tehnoloogia ja innovatsioon. Tervis ja ohutus. Väärtused ja kõlblus. Läbivad teemad on lõimitud ainekavasse, neid käsitletakse õppeteemade ja õppeülesannete kaudu, korraldatakse aineüleseid projekte, õuesõppepäevi ja õppekäike, õppetundides kasutatakse kaasaegseid IKT-vahendeid.

Kirjandus Geograafia Ajalugu Muusika Eesti keel Inglise keel

Lugemine, ümberjutustus, päheõppimine, teksti koostamine, jutustuse kirjutamine, selgitamine, vestlus, funktsionaalne lugemine, pildi kirjeldamine, iseseisev töö kirjandusega, harjutamine, kodutööde tegemine, praktiline töö, rühmatöö, paaristöö, rollimängud, individuaalne töö, ühistöö, õppekäigud, referaat jne.

Foneetika Ortoeepia

Sõnarõhu rasked juhud. Ortoeepias-õnastikud.

Tunneb foneetilist transkriptsiooni ja keele ortoeepilisi norme






Morfoloogia

Kesksõnad Tegusõna vormid. Kesksõna grammatilised tunnused. Tegusõna ja omadussõna tunnused kesksõnal. Oleviku ja minevikukesksõnad. Aktiivi ja passiivi kesksõnad. Passiivi kesksõna täis- ja lühivormid. Kesksõnaühendid. Kesksõna süntaktilised funktsioonid. Kesksõna kõnes kasutamise normid.

Oskab moodustada tegusõna vorme. Oskab kasutada kesksõna erinevaid vorme kõnes ja kirjas.






Süntaks 1. Sõnaühend

Alistusseose liigid (ühildumine, rektsioon, külgnemine). Sõnade ühendamise normid (leksikaalsed, grammatilised,

Teab alistusseose liike. Oskab eristada lause pea- ja kõrvalliikmeid, teab nende funktsioone.



Tehnoloogia ja innovatsioon. Tervis ja ohutus. Väärtused ja kõlblus. Läbivad teemad on lõimitud ainekavasse, neid käsitletakse õppeteemade ja


Lugemine, ümberjutustus, päheõppimine, teksti koostamine, jutustuse kirjutamine, selgitamine, vestlus, funktsionaalne lugemine, pildi kirjeldamine, iseseisev töö kirjandusega, harjutamine, kodutööde tegemine, praktiline töö, rühmatöö, paaristöö, rollimängud, individuaalne

stilistilised) Lause Aluse tekstifunktsioonid. Liitöeldis (nimi- ja tegusõnaline). Öeldise tekstifunktsioonid. Lause kõrvalliikmed: täiend (ühilduv, mitteühilduv; lisand), sihitis (otse- ja kaudsihitis), määruse liigid. Täis- ja väljajättelised laused. Kahe ja ühe pealiikmega laused. Ühe pealiikmega lausete tüübid.

õppeülesannete kaudu, korraldatakse aineüleseid projekte, õuesõppepäevi ja õppekäike, õppetundides kasutatakse kaasaegseid IKT-vahendeid.

töö, ühistöö, õppekäigud, referaat jne.

Tekst Tekstide liigid: arutlev kirjand, kirjeldav ja jutustav kirjand, referaat, uurimus, teesid, retsensioon, konspekt.

Oskab kirjutada referaati, retsensiooni, konspekti, arutlevat, kirjeldavat ja jutustavat kirjandit.



Tehnoloogia ja innovatsioon. Tervis ja ohutus. Väärtused ja kõlblus. Läbivad teemad on lõimitud ainekavasse,


Lugemine, ümberjutustus, päheõppimine, teksti koostamine, jutustuse kirjutamine, selgitamine, vestlus, funktsionaalne lugemine, pildi kirjeldamine, iseseisev töö kirjandusega, harjutamine, kodutööde tegemine, praktiline töö, rühmatöö, paaristöö,

neid käsitletakse õppeteemade ja õppeülesannete kaudu, korraldatakse aineüleseid projekte, õuesõppepäevi ja õppekäike, õppetundides kasutatakse kaasaegseid IKT-vahendeid.

rollimängud, individuaalne töö, ühistöö, õppekäigud, referaat jne.

Vene keele ainekava Rakvere Gümnaasiumi 8.klassis (vene õppekeelega)

Eesmärgid III kooliastmes on peamine õppe-kasvatustöö eesmärk kujundada õpilastest vastutustundlikud ühiskonnaliikmed, kes saavad iseseisvalt hakkama igapäeva elus ette tulevate probleemidega ja on võimelised valima oma huvidele ja võimetele vastava tee edasiõppimiseks. III kooliastmel pööratakse tähelepanu:

1) huvi säilitamisele õppetöö vastu; 2) õpitava, saadavate teadmiste seostamisele igapäevaeluga, tulevase töö ja edasiõppimisega; 3) õpitakse kasutama erinevaid õpistrateegiaid ja arendatakse enesekontrollioskusi; 4) pikaajaliste õppeülesannete planeerimisele (uurimustööd), eesmärkide seadmisele ja tulemuste hindamisele; 5) õpilaste individuaalsete võimete ja huvide arendamisele; 6) õpilastele edasiõppimise ja/või tulevase elukutse valikul abi osutamisele.

Õpitulemused

8.klassi õpilane: 1) mõistab kuulmise järgi erinevas žanris ja stiilis tekste; 2) saab aru tekstide keelelisest eripärast; 3) oskab jutustada teksti (erinevate ülesannetega jutustamine); 4) sõnastab probleemi, avaldab oma arvamust, teeb järeldusi; 5) valdab erinevaid monoloogi (jutustamine, kirjeldamine, arutlemine) ja dialoogi vorme (arvamuste vahetamine jne); 7) suudab kontrollida oma kõnet; 8) kasutab erinevaid lugemisstrateegiaid; arendab funktsionaalset lugemisoskust teatmeteostega töötades: loeb tabeleid, diagramme, skeeme ja kasutab neid oma teksti ettevalmistamisel; 9)kasutab sobivaid keelelisi vahendeid eri tüüpi tekstide loomisel; 10) oskab kirjutada konspekti, ettekannet ja referaati; 11) oskab kirjutada erinevat tüüpi kirjandeid: arutlevat, kirjeldavat, jutustavat; oskab kirjutada esseed; 12) leiab tekstist ja oskab parandada ortograafia- ja interpunktsioonivigu; 13) õpib leidma ja korrigeerima stiilivigu.


1. Акишина А. А., Каган О. Е. Учимся учить. М., 2004. 2. Богданова Г. А. Уроки русского языка в 8 классе. М., 2001. 3. Кулибина Н. В. Зачем, что и как читать на уроке. 4. Ладыженская Т. А. Устная речь как средство и предмет обучения. М., 1998.

Õppesisu ja õppetegevus

Kuulamine 8.klassi õpilased on võimelised kuulates ja lugedes mõistma erinevate inimeste mõtte- ja tundevärvinguid. Õpilased peavad mõistma, et kuulamine ja rääkimine on ühtmoodi tähtsad nii inimeste- kui ka gruppidevahelistes suhetes. Selles etapis jätkub õpilaste kuulamisoskuse arendamine läbi keerulisemate eri žanrides mahukamate tekstide. Tundides pannakse rõhku kriitilist laadi tekstide mõistmisele. Õpilased õpivad kuulama ja aru saama haridusteaduslikest tekstidest, hindama kuuldud ja avaldama kuuldu kohta oma arvamust, oskavad hinnata kuuldud eri žanris teoste keelelist eripära.

Rääkimine Õpilased õpivad selgelt, täpselt ja grammatiliselt korrektselt oma mõtteid ja tundeid väljendama. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata suulise kõne kultuurile. Õpilased peavad mõistma, et kõnelemisoskus on sama tähtis kui kuulamisoskus. Mõtete ja tunnete väljendamine suulises ja kirjalikus kõnes toimub õpitavate tekstide alusel. Suulised ja kirjalikud tekstid koostatakse reaalseid ja potentsiaalseid kommunikatiivseid vajadusi arvesse võttes, laienedes aasta-aastalt ning võttes arvesse õpilaste ealisi iseärasusi.

Õpilased õpivad kriitiliselt suhtuma kuuldusse ja loetusse, õpivad valdama erinevaid dialoogi ja monoloogi vorme. Õpivad selgitama tekstide lugemisel saadud informatsiooni. Selle juures pööratakse tähelepanu keelekultuurile ja enesekontrollile.

Lugemine Lugemisoskuse arendamisel on eesmärgiks hea lugemisoskus. Lugemistehnika kõrge tase ilmneb mitmete teiste oskuste abil, seetõttu on vajalik ka oskus lugeda erineva kiirusega sõltuvalt keelelisest situatsioonist.

Õpilane õpib kasutama erinevaid lugemisstrateegiaid, lisaks meelelahutusele ka erinevatest allikatest info süstematiseerimist, õpib sõnastama probleemi. Õpilane oskab kasutada keeletaduslikke sõnastikke ja muud teabekirjandust.

Õpilane omandab oskuse orienteeruda erinevates teabeallikates: Internetis, raamatukogu kataloogides, sõnastikes ja teistes teavikutes. .

Kirjutamine Kirjutamisel rikastavad õpilased oma kõnet erinevate keeleliste vahenditega, kasutavad struktuurilt keerukamaid süntaktilisi konstruktsioone. Õpilased loovad kirjalikke tekste, võttes arvesse situatsiooni ja adressaati. Õpilased oskavad kirjutada jutustavad ja kirjeldavat kirjandit, esseed. Selle juures pööratakse tähelepanu õpilaste omapoolse põhjendatud hinnangu andmisele oma kirjutatule.

Jätkub kirjanduslikest aspektidest lähtuvalt oma tekstide redigeerimine, et kinnistuks õigekirja oskused.

Teema Õppesisu ja -tegevused Õpitulemused Läbivad teemad Lõimingud Metoodika 1.Üldteadmised vene keelest. Keelekultuur

Vene keel teiste keelte seas. Slaavi keeled. Muutuv ja arenev keel. Hea keelekasutuse reeglid, tunnused.

Tunneb slaavi keeli. Teab hea keelekasutuse reegleid ja oskab neid kasutada.

Tervis ja ohutus Kirjandus Geograafia Ajalugu

Selgitus, töö tekstiga, vestlus.

2. Õpitud materjali kordamine

1.Foneetika 2.Ortoeepia 3.Leksika 4.Sõnamoodustus 5.Morfoloogia.

Teab suulise kõne häälikumuutusi, foneetilist transkriptsiooni, vene keele ortoeepilisi norme, uute sõnade moodustamise võimalusi, teab sõnaliike ja nende morfoloogilisi tunnuseid ja keele leksikaalseid võimalusi.

Tervis ja ohutus Kirjandus Muusika

Selgitused, mängud, skeemid, kirjand, loov kirjutamine, etteütlus, töö tekstiga.

3. Süntaks ja kirjavahemärgid

1.Sõnavormid 2.Lause Alus, öeldis. Teised lauseliikmed: .määrus, täiend ja nende liigid. Täis- ja osalaused.

Teab lause alluvussuhteid. Oskab välja tuua lause pealiikmed ja leida teised lauseliikmed. Teab nende lauseliikmete ülesandeid. Oskab teha süntaktilist skeemi lause kohta.


Kirjandus Selgitus, mängud, skeemid, kirjand, loov kirjutamine, etteütlus, töö tekstiga.

4.Lihtlaused

2. 1.Alusega lause 3. 2. Aluseta lause 3. Isikuline ja umbisikuline lause. 4. Käsklause

.Teab lihtlausete liike ja oskab neid eristada. Oskab teha lihtlause süntaktilist skeemi.


Kirjandus Selgitus,mängud, skeemid, kirjand, harjutused, etteütlus, loov kirjutamine, töö

tekstiga.

5.Lihtlause laiendamine

1.Korduvad lauseliikmed 2.Täiendavad lauseliikmed (täiend, lisand, määrused, süntaktilised konstruktsioonid sidesõnaga NAGU, täpsustavad lauseliikmed) 3.Pöördumine. 4.Sissejuhatavad sõnad, fraasid, laused 5.Sõnad Jah ja Ei

Teab korduvate lauseliikmete reegleid, tunnuseid. Teab täiendavaid lauseliikmeid ja nende kirjavahemärkide reegleid. Oskab teha lause süntaktilist skeemi.

Kodanikualgatus. Kirjandus Selgitus, mängud, skeemid, kirjand, harjutused, loov kirjutamine, etteütlus, töö tekstiga.

6.Otsekõne ja kaudne kõne.

1.Otsekõne. 2.Kaudne kõne. 3.Dialoog. 4.Tsitaadid.

Teab otsekõne ja kaudse kõne tunnuseid. Oskab kasutada kirjavahemärke otsekõne, kaudse kõne, dialoogide ja tsitaatide korral.


Kirjandus Ajalugu

Selgitus, mängud, skeemid, kirjand, harjutused, loov kirjutamine, etteütlus, töö tekstiga.

7.Tekst.

Erinevad tekstiliigid. Stiil. Konspekt, referaat. Teesid, retsensioonid.

Teab teksti tüüpe ja keele stiile. Oskab kirjutada referaati, retsensiooni, konspekti.

Kodanikualgatus Kirjandus Selgitus, mängud, skeemid, kirjand. Loov kirjutamine, etteütlus, töö tekstiga.


Õppe-eesmärgid

III kooliastmes on peamine õppe-kasvatustöö eesmärk kujundada õpilastest vastutustundlikud ühiskonnaliikmed, kes saavad iseseisvalt hakkama igapäeva elus ette tulevate probleemidega ja on võimelised valima oma huvidele ja võimetele vastava tee edasiõppimiseks. III kooliastmel pööratakse tähelepanu:


Õpitulemused Põhikooli lõpetaja:

1) analüüsib vastavalt õppesisule kõigi keeletasandite ühikuid; kasutab omandatud keeleteadmisi oma kõneoskuse arendamiseks;

2) oskab analüüsida teksti sisu;

3) tunnetab tüübilt, stiililt ja žanrilt erinevate tekstide keelelist omapära;

4) loob ja mõistab tüübilt, stiililt ning žanrilt erinevaid suulisi ja kirjalikke tekste;

5) on omandanud redigeerimiskogemuse ning annab loodud tekstile hinnangu;

6) arvestab suhtluses öeldu eesmärki, kommunikatsiooni tingimusi ja adressaati, kasutab sobivaid keelevahendeid ning järgib kirjakeele norme;

7) hangib infot mitmesugustest allikatest (sh elektroonilistest), kasutab eri tüüpi sõnastikke ja muid vajalikke teatmeteoseid.

Kuulamine

Põhikooli lõpetaja:

1) kuulates eri žanridesse kuuluvaid tekste, saab aru teksti sisust, tunnetab selle keelelist omapära ja stiilikuuluvust;

2) mõistab kuulatava teksti sisu, määrab teksti teema ja põhilise mõtte;

3) eristab vormilt (monoloog, dialoog, polüloog), kõnetüübilt (puhtad ja segatüübid) ning žanrilt (intervjuu, diskussioon, teadaanne) erinevaid suulisi tekste;

4) täidab audioteksti põhjal mitmesuguseid suulisi ülesandeid.

Suuline kõne


1) jutustab lähteteksti ümber rohkem või vähem kokkusurutult;

2) formuleerib probleemi, väljendab ja argumenteerib oma arvamust, teeb järeldusi;

3) loob suulist teksti monoloogi ja dialoogi vormis, võttes arvesse olukorda ja adressaadi eripära ning kasutades sobivaid keelevahendeid;

4) järgib kirjakeele norme;

5) valdab kõnekultuuri.

Lugemine


1) loeb ja analüüsib mitmesuguseid tekste;

2) eristab lugedes fakte ja arvamusi ning peamist ja teisejärgulist infot;

3) loeb keerukaid tabeleid, diagramme, skeeme ja tinglikke tähiseid ning kasutab neid oma teksti ette valmistades;

4) hangib teavet mitmesugustest kirjalikest allikatest.

Kirjutamine


1) loob ja vormistab korrektselt eri tüüpi tekste, kasutades keelevahendite rikkust ning järgides keelenorme;

2) formuleerib probleemi kirjalikult, väljendab oma arvamust ja argumenteerib seda, teeb järeldusi;

3) kirjutab arutlevat, kirjeldavat ja jutustavat laadi kirjandeid;

4) kirjutab uurimuse ja lühiettekande teksti;

5) koostab referaadi, avalduse ning iseloomustuse;

6) hindab oma tekste koostades kriitiliselt internetis leiduvaid analoogseid tekste;

7) kirjutab õigesti õpitud ortogrammidega sõnu ning kirjavahemärgistab õigesti õpitud punktogrammidega lauseid;

8) on omandanud teksti redigeerimise oskuse.

Kasutatav kirjandus

1. Акишина А. А., Каган О. Е. Учимся учить. М., 2004. 2. Богданова Г. А. Уроки русского языка в 9 классе. М., 2001. 3. Кулибина Н. В. Зачем, что и как читать на уроке. 4. Ладыженская Т. А. Устная речь как средство и предмет обучеиия. М., 1998. 5. Пленкин Н. А. Умение создавать текст // Русский язык в школе. 1981.

Õppetegevus Õpilane omandab teoreetilised teadmised foneetikast, leksikoloogiast ja fraseoloogiast, morfeemikast, grammatikast vastavalt kooliastme õppesisule ning õpib neid kasutama lingvistilises analüüsis ja kõnes.

Kuulamine

Õpilane õpib:

1) sihipäraselt kuulama mitmesuguseid tekste;

2) kuuldu põhjal eristama peamist infot, probleemi ja olulisi seisukohti;

3) andma kuuldule hinnangut ning väljendama kõneaine kohta oma arvamust.

Suuline kõne

Õpilane õpib:

1) end suuliselt väljendama, arvestades suhtlusolukorda;

2) esitama küsimusi ja neile vastama ning reageerima kaasvestleja repliikidele;

3) osalema diskussioonides mitmesugustel teemadel, väljendama ja põhjendama oma arvamust;

4) avama erinevates stiilides ja žanrites tekstide sisu;

5) selgitama tarbetekstidest saadud infot;

6) esinema lühiettekandega.

Lugemine

Õpilane õpib:

1) mõtestatult lugema mitmesuguseid tekste;

2) määrama teksti peamist mõtet, eristama fakte arvamustest ja olulist infot teisejärgulisest;

3) mõistma tarbetekstide otstarvet.

Kirjutamine

Õpilane õpib:

1) formuleerima kirjalikult probleemi, põhiseisukohti ja järeldusi;

2) looma mitmesuguseid kirjalikke tekste, arvestades situatsiooni ja adressaati, kasutades sobivaid keelevahendeid ning järgides ortograafia- ja interpunktsioonireegleid;

3) andma kirjapandule oma hinnangu ning seda põhjendama;

4) kirjutama referaati, projekti ja uurimust, kasutades tsitaate, viiteid, kirjanduse loetelu jne;

5) teadlikult järgima õpitud ortograafia- ja interpunktsioonireegleid;

6) redigeerima ja vormistama teksti;

7) kasutama mitut liiki teatmekirjandust.

Õpe tervikuna peab olema orienteeritud reaalsetele elusituatsioonidele ning õpilasi iseseisvaks eluks ette valmistama. Vene keele õppimisel omandatud teadmiste ja oskuste kokkuvõtva hindamise vormiks võib olla kompleksne töö, mis koosneb ülesannetest teksti sisu ja keele kohta, lingvistilistest ülesannetest ning lühikirjandist.



Kordamine. Foneetika. Leksika. Sõnamoodustus. Morfoloogia. Süntaks. Interpunktsioon.

Foneetika. Leksika. Sõnamoodustus. Morfoloogia. Süntaks. Interpunktsioon. Ortograafia. .

Teab ortograafiareegeid ja oskab neid kasutada. Oskab teostada erinevat liiki analüüse. Teab kirjavahemärkide reegleid ja oskab kasutada kirjavahemärke.

Tervis ja ohutus Kirjandus, geograafia ajalugu

Selgitus, mängud, skeemid, kirjandid, ümberjutustused, etteütlused, töö tekstiga, sõnakaardid.

Kordamine. Süntaks ja kirjavahemärgid. Lihtlause. Lause pea- ja kõrvalliikmed. Eessõnad. Teisejärgulised lauseliikmed.

Lihtlause, lauseliikmed, korduvad lauseliikmed, eessõnad, täiendid, lisandid, määrused. Lause kirjavahemärgid.

Oskab eristada lauset, sõnade loetelust. Tunneb lause ülesehitust. Oskab eristada lauseliikmeid, koostada lause skeemi. Oskab kirjavahemärgistada lauset.

Tervis ja ohutus. Kirjandus Muusika

Selgitus, mängud, skeemid, kirjandid, ümberjutustused, etteütlused, töö tekstiga, sõnakaardid.

Liitlause. Lauseliigid sõltuvalt lauses kasutatavast sidesõnast, Kirjavahemärgid liitlauses.

Erinevad sidesõnad, lauseliigid, kirjavahemärkide kasutamine.

Oskab eristada sidesõnu ja liitlauseid. Oskab kasutada kirjavahemärke ja koostada liitlausete süntaktilisi skeeme.

Väärtused ja kultuuriline identiteet.

Kirjandus Suulised ja kirjalikud harjutused, lause süntaktilise skeemi koostamine. Lausetüübi määramine, etteütlused.

Liitlause. Sidesõnata liitlause ja selle kirjavahemärgid.

Mõttekriips, koolon, semikoolon, sidesõnata liitlause.

Oskab eristada sidesõnata liitlauset, koostada süntaktilist skeemi, kirjavahemärgistada liitlauset.


Kirjandus Selgitus, mängud, skeemid, kirjandid, ümberjutustused, etteütlused, töö tekstiga, sõna- ja lausekaardid.

Liitlaused erinevate sidesõnadega ja sidesõnadeta.

Erinevad lausetüübid. (Последовательное, однородное,

Oskab koostada lause süntaktilist skeemi , määrata lause tüüpi,

Kodanikualgatus Kirjandus Selgitus, mängud, skeemid, kirjandid, ümberjutustused,

параллельное подчинение, подчинение более сложного вида.)

kirjavahemärgistada lauseid.

etteütlused, töö tekstiga, sõna- ja lausekaardid.

Keele üldilmingud. Keelestiil: kõnekeel, publitsitlik stiil, ilukirjanduslik stiil, teaduslik stiil, ametlik stiil. Teksti tüübid: jutustav, arutlev, kirjeldav.

Teavad erinevaid keele stiile ja oskavad neid eristada. Teavad erinevaid teksti tüüpe ja oskavad neid eristada.

Keskkond ja säästev areng.

Kirjandus, ajalugu Selgitus, mängud, skeemid, kirjandid, ümberjutustused, etteütlused, töö tekstiga, sõna- ja lausekaardid.

KIRJANDUS III KOOLIASTMES (vene õppekeelega klassid) Õpitulemused III kooliastmes Põhikooli (9.klassi) lõpetaja:

1) on lugenud eakohast erižanrilist väärtkirjandust, kujundanud selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi ning arendanud lugejaoskusi; 2) väärtustab kirjandust kui oma rahvuskultuuri olulist osa ja eri rahvaste kultuuri tutvustajat; 3) tõlgendab, analüüsib ning mõistab kirjandusteost kui erinevate lugude ja inimsuhete, elamuste ja väärtuste allikat ning erinevate seisukohtade

peegeldajat; 4) mõistab ja aktsepteerib teose lugemisel tekkivate seisukohtade paljust; 5) väärtustab erinevaid ideid ja kujutamisviise; 6) väljendab end korrektselt suuliselt ja kirjalikult, jutustab kokkuvõtvalt teoses toimunust, arutleb teoses kujutatu üle ning kirjutab eriliigilisi

omaloomingulisi töid; 7) kasutab vajaliku teabe hankimiseks eri allikaid, nii teatmeteoseid kui ka internetti.

Pädevused Õpilaste väärtuspädevuse kujundamisel on ainevaldkonnal väga oluline koht, arvestades kirjanduse kui kunstiaine spetsiifikat. Kirjandusõpetuses on peamine rõhk kõlbeliste ja esteetilis-emotsionaalsete väärtuste ning kultuuriväärtuste kujunemisel loetavate ilukirjandus- ja aimetekstide alusel. Kirjandusõpetus arendab olulisi õpipädevusi: kuulamis- ja lugemisoskust, eri liiki tekstide mõistmist, fakti ja arvamuse eristamist, eri allikatest teabe hankimist ja selle kriitilist kasutamist, eri liiki tekstide koostamist ning oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist. Kirjanduse õppimine toetab sotsiaalse pädevuse kujunemist, avardades õpilase maailmapilti ja ettekujutust inimsuhetest ning kujundades suhtluspädevust: suulise ja kirjaliku suhtluse oskusi, suhtluspartneri arvestamist ning sobiva käitumisviisi valikut, oma seisukohtade esitamise ja põhjendamise oskust. Enesemääratluspädevuse ja ettevõtlikkuspädevuse ning vastutustunde kujunemist toetatakse nii meedia- ja kirjandustekstidest kui ka õpilaste igapäevaelust lähtuvate eakohaste probleemide arutamise, seisukohavõtu ja lahenduste otsimisega nii keele- ja kirjandustundides kui ka loovtöödes. Enesekohase ja ettevõtlikkuspädevuse kujunemist soodustab õpilaste osalemine projektides, mis eeldavad õpilaste omaalgatust ja aktiivsust, kirjandusteadmiste rakendamist ning täiendamist eri allikatest. Lõiming teiste ainetega Kirjanduse õppimine toetab teiste valdkonnapädevuste saavutamist, sest kirjandustundides arendavad õpilased oma suulist ja kirjalikku väljendus- ning suhtlusoskust, õpivad lugema ja mõistma eri liiki tekste, sh teabe- ja tarbetekste, arendavad kirjandustekste lugedes oma sõnavara ning avardavad maailmapilti; õpivad kirjutama eri tüüpi tekste (sh arvamust, referaati, juhendit), kasutades kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; õpivad koostama ning vormistama uurimistööd, kasutama allikaid ja viitama neile; harjuvad kasutama eri liiki sõnaraamatuid ning käsiraamatuid. Väliskirjanduse autorite ja teostega tutvumine tekitab huvi võõrkeelte õppimise vastu, õpitavas võõrkeeles kirjutavate autorite teoste lugemine ja arutamine süvendab huvi õpitava keele maa, selle kultuuri ning kirjanduse originaalkeeles lugemise vastu. Matemaatika õppetekstide ja tekstülesannete mõistmist soodustab kirjandustundides arendatav lugemisoskus ja teksti loogika arendamine.

Loodusainete õppe- ja teabetekstide mõistmine eeldab samuti head lugemisoskust ja tekstitööd. Loodusalased tekstid aitavad loodust tundma õppida ja väärtustada. Loodusainetes omandatud sõnavara ning teadmised soodustavad omakorda kirjandusteoste looduskirjelduste mõistmist, kujutluspiltide teket ja emotsionaalset mõju lugejale. Sotsiaalainete õpet toetab ainevaldkond mitmel moel. Ilukirjandusteoste lugemine ja analüüs toetavad maailmapildi kujunemist, ajaloosündmuste ja arengu mõistmist ning ühiskonnaelus ja inimsuhetes orienteerumist. Kirjandustekste valides ja käsitledes peetakse silmas ühiskonnaelus olulisi valdkondi: väärtused ja kõlblus; suhted kodus ja koolis; omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus; kodanikuühiskond ja rahvussuhted. Samaaegu toetavad sotsiaalaineid õppides omandatud teadmised ajaloost, ühiskonna arengust ja toimimisest ning inimesest kirjandusteostes kajastatud ühiskonnaelu probleemide ja inimsuhete mõistmist. Arutlusoskust ning info hankimise, tõlgendamise ja kasutamise oskusi on tarvis ning neid arendatakse nii ainevaldkonna kui ka sotsiaalainete õppes sisult erinevate tekstidega töötades. Kunstiainete õpet toetab eeskätt kirjanduse kui kunstiaine õppimine. Kirjandusteose analüüs seostatuna illustratsioonide vaatlusega soodustab kunsti väljendusvahendite eripära mõistmist. Kirjandusteose käsitluse illustreerimine vastava ajastu muusikaga soodustab arusaamist muusika emotsionaalsest mõjust ning kunstilistest väljendusvahenditest. Kirjanduse ja muusikaõpetuse ühisosa on (rahva)laul, selle tekst ja esitamine. Läbivad teemad Valdkonna õppeainete eesmärgiseade, õpitulemuste ning õppesisu kavandamisel on erineval määral silmas peetud kõiki õppekava läbivaid teemasid olenevalt kooliastmest, õppeaine spetsiifikast ja seostest ühe või teise läbiva teemaga. Läbivaid teemasid „Väärtused ja kõlblus” ning „Kultuuriline identiteet käsitletakse ilukirjandust ning kultuuriteemalisi teabetekste lugedes ja analüüsides, nende üle arutledes ning nende põhjal kirjutades. Läbiva teemaga „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” arendatakse õpilaste suhtlus- ja koostööoskusi, suutlikkust oma arvamust kujundada ja väljendada ning probleeme lahendada. Kogu kirjandusõpetus arendab õpilase loomevõimeid. Läbivad teemad „Keskkond ja jätkusuutlik areng” ning „Tervis ja ohutus” kujundavad õpilast sotsiaalselt aktiivseks, keskkonnateadlikuks, vastutustundlikuks ning tervist ja turvalisust väärtustavaks inimeseks. Kirjanduse tunnis käsitletakse teemakohaseid tekste, analüüsitakse neid suulises ja kirjalikus vormis. Läbiva teema „Teabekeskkond” käsitlemine ainevaldkonna õppeainetes hõlmab eri allikatest (sh internetist) teabe hankimist, selle kriitilist hindamist ja kasutamist nii keeleteadmiste ning õppeteemakohaste teadmiste laiendamiseks kui ka tekstiloomes. Hindamine III kooliastmes

Rääkimine Suuline vastus peab olema teemakohane, loogiline, näitama õpilase oskust kohaldada eeskujusid teatud juhtudel.

1) oskab jutustada teksti ülesandest lähtuvalt; 2) oskab sõnastada probleemi, argumenteerida, teha järeldusi; 3) oskab monoloogi ja dialoogi vormis sõna võtta, kasutada kõnes sobivaid keelelisi vahendeid; 4) kirjakeele normide järgimine; 5) keelekultuuri nõuete tundmine.

Lugemine

1) oskab leida erinevas stiilis tekstide teema ja peamõte; 2) oskab eristada lugemisel arvamusi ja fakte, esma- ja teisejärgulist informatsiooni; 3) oskab lugeda tabeleid, diagramme, skeeme ja kasutada neid oma tekstide ettevalmistamisel.

Kuulamine

1) oskab eesmärgistatult kuulata eri žanris tekste; 2) oskab kuuldu põhjal eristada olulist infot, probleeme; 3) anda hinnangut kuuldule, öelda välja oma arvamus; 4) oskab täita kuulamise järgi erinevaid ülesandeid.

Kirjutamine

1) oskab kirjalikult sõnastada probleemi, oma arvamust; 2) oskab kirjutada arutlevat kirjandit, kirjeldavat kirjandit; 3) oskus kirjutada uurmiustööd; 4) oskab grammatiliselt õigesti kirjutada ja teksti kirjavahemärgistada õpitud reeglite ulatuses.

Kirjanduse ainekava Rakvere Gümnaasiumi 7. klassis (vene õppekeelega)

Õppe-eesmärgid

1) Õpetada väärtustama kirjandust kui oma rahvuskultuuri olulist osa ja eri rahvaste kultuuri tutvustajat; 2) Sisendada huvi lugemise vastu; 3) Arendada kirjandusteose mõistmist; 4) Õpetada analüüsima ning mõistma kirjandusteost kui erinevate lugude ja inimsuhete, elamuste ja väärtuste allikat ning erinevate seisukohtade

peegeldajat. Õpitulemused 7.klassi lõpetanu Lugemine 1) loeb kirjandusteksti ladusalt ja mõtestatult ning väärtustab lugemist, loeb peast 4-5 luuletust; 2) kasutab vajaliku teabe hankimiseks eri allikaid, nii teatmeteoseid kui ka internetti, on võimeline neid kriitiliselt hindama; Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine 1) leiab teksti kesksed mõtted, sõnastab loetud teose teema, probleemi ja peamõtte ning kirjutab teksti põhjal kokkuvõtte; 2) kirjeldab suuliselt teksti põhjal tegelase välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib tegelaste suhteid, võrdleb ja hindab tegelasi; 3) arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste, tegelaste, nende probleemide ja väärtushoiakute üle, avaldab ja põhjendab oma arvamust; 4)leiab tekstist andmeid tegelase kohta, iseloomustab teose kangelast, kirjeldab tema arengut; 5) kirjeldab autori suhtumist oma tegelasse, avaldab ja põhjendab oma arvamust; 6) teab ja oskab kasutada tsitaate grammatiliselt õigesti. Ajaloolis- kirjanduslikud teadmised ja mõisted 1) omab ettekujutust kirjandusteoste tegelaste ajaloolisest taustast; 2) omab üldist ettekujutust kangelaste tüpoloogiast (eepose kangelane, lüroeepilise teose kangelane, ajaloolise romaani kangelane, mõiste „lüüriline kangelane”, lüürika tegelane); Kirjutamine, omalooming 1)kirjutab arutleva kirjandi loetud teose kohta (120 sõna); 2) kirjutab tervikliku sisu ja ladusa sõnastusega kirjeldava (tegelase iseloomustus või miljöö kirjeldus) või jutustava (muinasjutu või muistendi) teksti; 3) kasutab vajaliku teabe hankimiseks eri allikaid, nii teatmeteoseid kui ka internetti; Kasutatav õppekirjandus Вера Невердинова, Литература, учебник – хрестоматия для 7 кл. I и II части.



Lõimingud Projektid, metoodika

Inimene ekstreemsituatsioonides. Moraalse valiku probleem. Õilsus ja isiklikest hüvedest lahtiütlemine. Võimukandja ja alam suhted. Отрывок из «Илиады» (Гибель Патрокла) Отрывок из «Повести временных лет» (смерть Олега Вещего) А.С. Пушкин «Песнь о Вещем Олеге» Фрагмент из эпоса «Калевипоэг» (в пер.) Kuritöö ja karistus. Isikliku eetilise valiku probleem. Eetiline hinnang käitumisele. Inimene kui sotsiaalne subjekt. Фр. Шиллер «Кубок» В. А. Жуковский «Замок Смальгольм» Oma aja kangelane. Tegelane ajaloo valguses. Isiksuse ajalooline põhjustatus. Isiku sotsiaalne hüpostaas. А. С. Пушкин «Арап

Lugemine Lugemise iseseisev eesmärgistamine. Kiire ja aeglane lugemine, ülelibisev ja süvenenud lugemine. Eesmärgistatud ülelugemine. Oma lugemise analüüs ja lugemisoskuse hindamine. Etteloetava teksti eesmärgistatud jälgimine. Huvipakkuva kirjanduse leidmine ja iseseisev lugemine. Loetud raamatu autori, sisu, tegelaste, probleemide ja sõnumi tutvustamine klassikaaslastele. Lugemissoovituste jagamine klassikaaslastele. Soovitatud tervikteoste kodulugemine, ühisaruteluks vajalike ülesannete täitmine. Jutustamine Tekstilähedane jutustamine märksõnade toel. Loo jutustamine: jutustamine teksti kompositsioonist lähtuvalt, jutustades tsitaatide kasutamine, kokkuvõtlik jutustamine faabula ja/või süžee järgi. Teose lugemise ajal ja/või järel tekkinud kujutluspildist jutustamine. Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine Teose mõistmist toetavad tegevused

Küsimuste koostamine: fakti-, järeldamis-, analüüsi- ja fantaasiaküsimused. Küsimustele vastamine tsitaadiga või teksti toel oma sõnadega. Teksti kavastamine: kavapunktid väitlausete ja märksõnadena. Teksti kesksete mõtete leidmine. Teose teema ja

Lugemine loeb eakohast erižanrilist kirjanduslikku teksti ladusalt ja mõtestatult, väärtustab lugemist; tutvustab loetud raamatu autorit, sisu, tegelasi, probleeme ja sõnumit; Jutustamine jutustab kokkuvõtvalt loetud teosest, järgides teksti sisu ja kompositsiooni; Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine Teose/loo kui terviku

mõistmist toetavad

tegevused

vastab teksti põhjal fakti- ja järeldamis- ja analüüsiküsimustele; kasutab esitatud väidete tõestamiseks tekstinäiteid ja tsitaate;



Teabekeskkond.

Tehnoloogia ja innovatsioon. Tervis ja ohutus. Väärtused ja kõlblus. Läbivad teemad on lõimitud ainekavasse, neid käsitletakse

Vene keel ja kirjandus arendavad esmajärjekorras üldinimlikke vaimseid väärtusi, arendavad õpilases austust keele vastu, oma rahvuskultuuri vastu, mis omakorda võimaldab paremini mõista teisi rahvaid, nende kultuuri ja väärtushinnanguid. Iga õppeaine on tähtis, et luua täiuslik maailmapilt, seega on keel ja kirjandus tihedalt seotud iga ainega koolis.


Петра Великого» (в сокращении) В. Гюго «Отверженные» (история Гавроша) Kangelane-erak. Sotsiaalselt vastuvõetava käitumise piirid: kangelane või kurjategija? Inimese elu väljaspool sotsiaalseid tingimusi (tegelased-kurjategijad). А. Грин «Золотая цепь» (в сокращении) Детективные новеллы: А. Конан Дойл «Союз рыжих» Г. К. Честертон «Странные шаги» Isiksuse kriis, ealised kriisid, ealised kriisid. „Murdemomentide” tähtsus isiksuse ja iseloomu kujunemisel. Katkematu isiksuse kasvatuse ja enesekasvatuse vajadus. Inimene lähedaste ringis, suhted perekonnas. Л. Н. Толстой «Детство» (отрывок) М. М. Зощенко «Тридцать лет спустя»

peamõtte sõnastamine. Kokkuvõtte kirjutamine. Arutlemine mõnel teoses käsitletud teemal. Teose sõnumi mõistmine ja sõnastamine. Oma arvamuse sõnastamine ja põhjendamine. Esitatud väidete tõestamine oma elukogemuse ja tekstinäidete varal. Illustratiivsete näidete leidmine tekstist: tsitaatide otsimine ja valimine. Loetu põhjal järelduste tegemine. Tundmatute sõnade tähenduse otsimine sõnaraamatust või teistest teabeallikatest, oma sõnavara rikastamine. Teose/loo kui terviku mõistmine

Tegelase analüüs: bioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne aspekt. Tegelase suhe iseendaga, teiste tegelastega, ümbritseva maailmaga. Tegelastevahelise põhikonflikti leidmine ja sõnastamine. Tegelaste tegevusmotiivide selgitamine. Tegelasrühmade konflikt ja konflikti gradatsioon. Erinevate teoste peategelaste võrdlemine. Kirjanduslik tegelane ja selle prototüüp. Kirjanduse tüüptegelasi. Fantaasiakirjanduse ja naljandite tüüptegelasi. Sündmuste toimumise aja ja koha kindlaksmääramine. Miljöö kirjeldamine. Tegevuse pingestumine, kulminatsioon ja lahendus. Pöördeliste sündmuste leidmine. Ajaloosündmuste ja kirjandusteoses kujutatu seostamine. Ajastule iseloomuliku ainese leidmine teosest. Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse

mõistmine

kirjeldab teoses kujutatud tegevusaega ja -kohta, määratleb teose olulisemad sündmused; kirjeldab teksti põhjal tegelase välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib tegelaste omavahelisi suhteid, võrdleb tegelasi; arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste, tegelaste, nende probleemide üle; leiab teksti kesksed mõtted, sõnastab loetud teose teema ja peamõtte, kirjutab teksti põhjal kokkuvõtte; otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb endale selgeks nende tähenduse; Esitamine esitab peast luule- või proosateksti, jälgides esituse

õppeteemade ja õppeülesannete kaudu, korraldatakse aineüleseid projekte, õuesõppepäevi ja õppekäike, õppetundides kasutatakse kaasaegseid IKT-vahendeid.

Lüüriline teos kui isikliku maailmapildi peegeldus. Lüüriline kangelane – poeedi „teisik”. Võõra emotsionaalse/ hingelise kogemuse omaksvõtt. А. С. Пушкин «Погасло дневное светило…» Ф. И. Тютчев «Как хорошо ты, о море ночное!..», «Осенний вечер» В. В. Маяковский «Вот так я сделался собакой» Kohustuse ja tunde konflikt. Isiklikud ja grupi väärtused. Traditsioonide jõud ja isiksuse võitlus eelarvamuste vastu. Põlvkondade konflikt. Kangelane-mässaja ja kangelane- oportunist. А. С. Пушкин «Скупой рыцарь» Е. Шварц «Дракон»

Epiteedi, võrdluse, metafoori, isikustamise ja korduse tundmine ja kasutamine. Sümbolite seletamine. Allegooria mõistmine. Piltluule kui piltkujundi tõlgendamine. Luuleteksti tõlgendamine. Oma kujundliku väljendusoskuse hindamine ja arendamine. Esitamine Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele ja mida?) Esituse ladusus, selgus ja tekstitäpsus; esitamiseks kohase sõnavara, tempo, hääletugevuse valimine; korrektne kehahoid, hingamine ja diktsioon. Lugemissoovituste jagamine klassikaaslastele, kasutades illustreerivaid katkendeid. Luuleteksti esitamine peast. Lühikese proosateksti esitamine (dialoogi või monoloogina). Omalooming Õpilased kirjutavad lühemaid ja pikemaid omaloomingulisi töid: koha- või ajaloolise muistendi, valmi või allegoorilise loo, rahvalaulu, naljandi, mõistatusi, kõnekäändude põhjal naljaloo, seiklusjutu, piltluuletuse, kirja ühelt tegelaselt teisele, tegelasele tegevusjuhendi, tekstis toimunud sündmuste eelloo, loo muudetud vaatepunktiga, puänteeritud loo, erinevate teoste peategelaste võrdluse, vaadatud filmi põhjal ühelauselise või pikema kokkuvõtte või soovituse või muud sellist. Omaloomingulised tööd (nt teemamapid) tänapäeva kultuurinähtuste ja kultuurilooliste isikute kohta.

ladusust, selgust ja tekstitäpsust; Omalooming kirjutab terviklik sisu ja ladusa sõnastusega kirjeldava (tegelase iseloomustus või miljöö kirjeldus) või jutustava (muinasjutu või muistendi) teksti; kirjutab kirjandusteose põhjal arutluselementidega kirjandi, väljendades oma seisukohti alusteksti näidete ja oma arvamuse abil ning jälgides teksti sisu arusaadavust, stiili sobivust, korrektset vormistust ja õigekirja.

Kirjanduse ainekava Rakvere Gümnaasiumi 8.klassis (vene õppekeelega)

Õpitulemused

8.klassi õpilane:

1) on lugenud erinevast žanrist eakohaseid ilukirjanduslikke teoseid ning kujundanud selle põhjal omad eelistused ja arendanud oma lugemisoskust; 2) saab aru loetud teoste ilukirjanduslikest ideelistest erinevustest ja oskab kirjeldada nende žanrilisi erisusi; 3) leiab ilukirjanduslikus tekstis keelelisi väljendusvõimalusi, oskab selgitada nende tähendust ja kasutada ka omaloomingulistes tekstides; 4) avaldab oma arvamust loetud teose kohta, oskab kirjeldada teoses esinevaid põhiprobleeme arutlevas kirjandis või retsensioonis; 5) oskab lugeda ilmekalt ilukirjanduslikke teoseid või nende fragmente, järgides hääldusnorme ja intonatsiooni; 6) oskab iseloomustada üldsõnaliselt erinevaid kirjanduse stiile ja suundi, oskab sobitada temaatiliselt sarnaseid teoseid vene ja maailma kirjandusest; 7) kasutab kooli ja linna raamatukogu ning Internetti info otsimiseks vajalikul teemal; suudab iseseisvalt teostada otsinguid vajaliku leidmiseks.

Lugemine 1) valdab erinevaid lugemistehnikaid, oskab ilmekalt lugeda erinevast žanrist ilukirjanduslikke tekste, mis on talle ea- ja jõukohased, järgib hääldusreegleid ja oskab valida õige intonatsiooni; 2) on tervikuna läbi lugenud vähemalt 4 teost kohustusliku kirjanduse nimekirjast; 3) teab loetud teoste autoreid, sisu, tegelasi.

Teksti mõistmine, analüüs ja interpretatsioon 1) iseseisvalt eristab ja formuleerib loetud teose probleemi, teema ja peamõtte; 2) leiab tekstist väljendeid tegelase iseloomustamiseks, mõistab erinevusi tegelase ja autori vahel; 3) oskab iseloomustada teose tegelasi, tuginedes iseloomustuses tekstist pärinevatele tsitaatidele, kirjeldab muutusi, mis toimuvad tegelastega; 4) väljendab arvamust erinevate tegelaste kohta nii suulises kui kirjalikus vormis ja oskab seisukohti argumenteerida; 5) jutustab klassikaaslastele loetud teosest, tehes loetust lühikokkuvõtte ning lisades sinna juurde ka omi kommentaare; 6) Osaleb arutelus, avaldades oma arvamust ja argumenteerides, astub dialoogi klassikaaslastega; 7) Mõistab teose žanrilist eripära, oskab seda selgitada oma sõnadega; 8) Mõistab ilukirjandusliku teksti kompositsiooni, oskab jagada teksti mõttelisteks osadeks, tuua välja kirjeldavad ja jutustavad osad;

Loova mõtlemise ja väljendusoskuse arendamine: 1) oskab ilukirjanduslikku teksti üldjoontes analüüsida, leiab tekstist keelelisi väljendusvahendeid ja oskab selgitada nende tähendust; 2) kasutab oma tekstides keelelisi väljendusvahendeid;

Loovus ja esinemisoskus 1) oskab sobitada temaatiliselt või probleemidelt sarnaseid teoseid vene ja maailma kirjandusest; 2) valdab oma arvamust loetud teose kohta, oskab kirjeldada teos(t)es esinevaid põhiprobleeme arutlevas kirjandis (mahuga 150-180 sõna), retsensioonis või kaitsta oma arvamust suuliselt auditooriumi ees esinedes; 3) kirjutab ise jutustava loo, mis käsitleb igapäevaseid kooli, kodu, kodulinna, klassikaaslaste, sõprade probleeme (mahuga 150-180 sõna); 4) esineb omaloominguga klassikaaslaste ees; 5) jutustab klassikaaslastele loetust, tehes sellest lühikokkuvõtte ja lisades omapoolseid kommentaare.


С.Митюрёв „Литература - учебник-хрестоматия для 8 класса“.

Õppetegevus ja õppesisu

Nõuded õppetegevusele Temaatilis-problemaatiline printsiip on omane kirjanduse õppimisele põhikoolis. See võimaldab õpilastel iseseisvalt otsida vastuseid probleemküsimustele, kommenteerida ilukirjanduslikku teost, leida assotsiatsioone teiste kunstiliikidega. 8.klassi õpilastelt oodatakse lisaks teose probleemide ja eripära mõistmisele ka oskust avaldada arvamust loetu kohta, oskust siduda autori kujutatud probleeme reaalse eluga. Erilist tähelepanu sellel õppeperioodil pööratakse erinevat liiki loovtööde kirjutamisele, mis nõuavad õpilastelt ka teatud määral iseseisvust: kirjandid, esinemine kaasõpilaste ees, diskussioonides osalemine, lugemispäeviku pidamine jne

Selle kõrval on oluline koht ka teistel tegevustel: lugemine ja ilukirjandusliku teksti mõistmine, päheõppimine, keeleliste väljendusvahendite leidmine ja nende tähenduse selgitamine, kavade koostamine teksti kohta, küsimuste koostamine teksti kohta, kommenteerimine, analüüsimine, teksti žanri määramine, jutustamine (erinevate tegelaste vaatepunktist), tegelaste kirjeldamine jne

Ilukirjanduslike teostega töötamisel kaasneb ka loovuse areng, see võimaldab neil kirjutada erinevas žanris loovtöid: kooli- või klassilehte uudise/artikli/arvamusloo kirjutamine, jutustuse kirjutamine, näidendi kirjutamine jne

Lugemine Kui õpilased valdavad erinevaid lugemistehnikaid, on nad võimelised hindama enda ja klassikaaslaste lugemisoskust, analüüsima seda reeglite ja nõuete aspektist lähtuvalt.. Õpilane oskab lugeda peast vähemalt 4 luuletust. Huvi lugemise vastu on püsiv. Õpilane ise otsib enda jaoks huvitavat kirjandust, tutvustab klassikaaslastele autoreid, sisu, tegelasi, seostab seda

varemloetuga, igapäevase eluga, isikliku kogemusega. Loeb õpikust ajaloolis-kirjanduslikke artikleid, kriitikat, täiendavat kirjandust, mida on ise otsinud või mida õpetaja on soovitanud.

Jutustamine Oskab jutustada erinevalt: konkreetse tegelase vaatepunktist, kasutades kava, muutes tegelaste iseloomu jne. Oskab koostada lühikest resümeed loetu põhjal. Kasutab jutustamisel tsitaate, vanasõnu, kõnekäände.

Teksti mõistmine ja analüüs Teksti kohta erinevat liiki küsimuste moodustamine. Oskab küsimustele vastata, kasutades tsitaate. Oskab sõnastada oma arvamuse loetu kohta, tuginedes tekstile ja ka ilma. Eristab teksti teema ja mõtte, sõnastab selle oma sõnadega. Mõistab teose žanrilist eripära, omab ettekujutust ajaloolis-kirjanduslikust kontekstist. . Oskab leida teosest erinevaid kirjanduslikke näiteid, selgitada nende tähendust. Oskab arutleda probleemide/teemade üle, mis tulenevad teosest, osaleb klassikaaslastega diskussioonis, avaldab arvamust teose ja tegelaste käitumise kohta jne.

Loova mõtlemise ja väljendusoskuse arendamine Leiab ilukirjanduslikes tekstides keelelisi väljendusvahendeid ja teab nende tähendust. Kasutab keelelisi väljendusvahendeid oma kõnes. On võimeline selgitama erinevate vanasõnade, kõnekäändude, allegooria tähendust ja seostada neid igapäevase eluga.

Loovus ja esinemisoskus Oskab auditooriumi ees peast esitada luuletust, proosakatkendit või draamateose katkendit (erinevad rollid koos klassikaaslastega või ka üksi). Esitab omaloomingulisi töid (uurimuslikke või projektidega seotud) klassikaaslastele või suuremale auditooriumile (konkursid, konverentsid jne erineval tasemel). Osaleb väitlustes, diskussioonides, ümarlaudades, demonstreerides oskust kuulata ära vastase argumendid ja korrektselt sõnastada oma vastulaused. Täidab mitmeid loovülesandeid (muinasjuttude, jutukeste, luuletuste, kirjelduste, blogi sissekannete kirjutamine, sõnadega portreteerimine ja illustreerimine jne).

Töö teatmeteostega kasutab õpiku materjale, erinevaid sõnastikke, täiendavat kirjandust, mille leiab iseseisvalt ja/või õpetaja soovitusel. Leiab vajaliku info Ineternetist, on võimeline kriitiliselt hindama leitud infot. . Kasutab raamatukogu teenuseid ja Interneti portaale.



«Elada – see tähendab uskuda“ I.Turgenev (И.Тургенев «Милостыня», «Нищий») L.Tolstoi (Л.Толстой «Три вопроса».) F.Tuglas „Lembitu“ N.Leskov (Н.Лесков «Человек на часах».) A.Tšehhov (А.Чехов «Студент») L.Andrejev (Л.Андреев «Ангелочек») S.Jessenin luuletused (С.Есенин. Стихотворения)

Luule proosas. Teema, ilukirjandusliku teose mõte (peamine mõte, novell, publitsistika, sissejuhatus, sõlmitus, teema arendus, kulminatsioon, lahendus.

Teab teksti ülesehitust, oskab ilmekalt lugeda, küsimustele vastata, jutustada, teab kunstilise väljenduslikkuse vahendeid ja oskab need tekstis üles leida.

Tervis ja ohutus Vene keel, Ajalugu, muusika

Õpetaja selgitus, ilmekas lugemine, teksti analüüs, töö teoreetiliste mõistetega ja nende leidmine tekstis. Luuletuste õppimine pähe. Vestlus, küsimustele vastamine. Sõnadega „pildi maalimine“, jutustamine.

„Kadunud aegade lood“ A.Puškin (А.Пушкин «Арап Петра Великого») M.Lermontov (М.Лермонтов «Песня про купца Калашникова».) E.Bornhöhe „Tasuja“ A.Dumas „Kuninganna Margot“ (А.Дюма «Королева Марго»)

Ajalooline romaan, romantism. Episood, poeem. Folkloor, Jutustus, romaan. Sissejuhatus, sõlmitus, teema arendus, kulminatsioon, lahendus.

Teab teksti ülesehitust, oskab ilmekalt lugeda, küsimustele vastata, jutustada. Teab kunstilise väljenduslikkuse vahendeid ja oskab need tekstis üles leida.

Väärtused ja kõlblus. Kultuuriline identiteet

Vene keel Ajalugu

Õpetaja selgitus, ilmekas lugemine. Teksti analüüs, töö teoreetiliste mõistetega ja nende leidmine tekstist. Pähe õppimine, vestlus, küsimustele vastamine, sõnadega pildi maalimine, jutustamine.

„Kui kaunis on see maailm“ A.Fet luuletused M.Under luuletused I.Bunin (И.Бунин «Антоновские яблоки») J.London „Valgekihv“ A.H.Tammsaare „Kuningas ja ööbik“ T.Vint «Украденный лебедь».

Kunstlised väljendus-vahendid, epiteet, võrdlus, metafoor, riim, onomatopoeetilised väljendid. Lüüriline kangelane, minatuur, maastik, kirjeldus.

Teab teksti ülesehitust, oskab ilmekalt lugeda, oskab vastata küsimustele, oskab jutustada loetut, tunneb kunstilise väljenduse vahendeid, oskab neid leida tekstis.


Vene keel, ajalugu muusika

Õpetaja selgitused, ilmekas lugemine, teksti analüüsimine, töö teoreetiliste mõistetega, nende leidmine tekstis, teksti pähe õppimine, vestlus, küsimustele vastamine, sõnadega „maalimine“, ümberjutustus.

„Aitäh, et tunnid ei lõpe!“ L.Tolstoi (Л.Толстой «Отрочество») F.Dostojevski „Vennad Karamazovid“ O.Luts „Kevade“

4. Episood, sõnadega maalimine, isiksus, maastik, interjöör, portree, epiloog, sõlmitus, teema arendus, kulminatsioon, lõpplahendus, proloog.

Teab teksti ülesehitust, oskab ilmekalt lugeda, oskab küsimustele vastata. Oskab jutustada, teab keelelisi ilukirjanduslik-ke väljendus-vahendeid ja oskab neid tekstis leida.

Keskkond ja säästev areng, Teabekeskkond.

Vene keel Ajalugu

Õpetaja selgitus, ilmekas lugemine, teksti analüüsimine, töö teoreetiliste mõistetega ja nende leidmine tekstis, teksti pähe õppimine, vestlus, küsimustele vastamine, sõnadega „maalimine“, jutustamine.

Kirjanduse ainekava Rakvere Gümnaasiumi 9. klassile (vene õppekeelega)

Õppe-eesmärgid

III kooliastmes on peamine õppe-kasvatustöö eesmärk kujundada õpilastest vastutustundlikud ühiskonnaliikmed, kes saavad iseseisvalt hakkama igapäeva elus ette tulevate probleemidega ja on võimelised valima oma huvidele ja võimetele vastava tee edasiõppimiseks. III kooliastmel pööratakse tähelepanu:


Õpitulemused 9.klassi lõpetaja: 1) on lugenud eakohast erižanrilist ilukirjandust, kujundanud selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi ning arendanud lugejaoskusi;

2) mõistab käsitletud kirjandusteoste ideelis-kunstilisi iseärasusi ja iseloomustab nende žanrilist eripära;

3) märkab kirjandustekstis õpitud kõnekujundeid/troope, selgitab nende rolli tekstis ning kasutab neid oma tekstides;

4) avaldab arvamust loetud teoste kohta, iseloomustab teoste põhiproblemaatikat arutluselementidega kirjandis või arvustuses;

5) loeb ilmekalt kirjandusteoseid (või katkendeid), järgides kirjakeelse häälduse norme;

6) iseloomustab üldjoontes õpitud kirjandusvoole ja -suundi, kõrvutab vene ja maailmakirjanduse temaatiliselt lähedasi teoseid;

7) kasutab kooli ja linna raamatukogusid ning internetti teabe otsimiseks etteantud teemal ning omal valikul vastavalt vajadusele.

Lugemine


1) kirjutab eriliigilisi omaloomingulisi töid, sh kirjeldava ja jutustava teksti ning lühiarvamuse loetud teose kohta;

2) esitab peast luuletuse, lühikese proosateksti või näidendi rolliteksti;

3) esitab kaaslastele omaloodud teksti.

Ümberjutustamine


1) jutustab kokkuvõtlikult loetud teose sisust;

2) oskab loetut ümber jutustada eri konkreetsuse astmel ja eri vaatepunktist.



1) leiab teostes võtmesündmused ja põhjuse-tagajärje seosed;

2) iseloomustab teose tegelasi;

3) toob välja tegelaste karakteriseerimise erinevad viisid;

4) määrab autori suhtumise teose tegelastesse;

5) määrab autori suhtumise teoses kujutatud sündmustesse;

6) määrab teose põhiprobleemid ja idee;

7) arutleb klassikaaslastega loetud teose üle, avaldab ja põhjendab oma isiklikku arvamust.



1) leiab kirjandusteostest kõnekujundeid/troope (epiteet, võrdlus, metafoor, metonüümia, hüperbool, litootes) ning selgitab nende rolli kirjandustekstis;

2) kasutab kõnekujundeid oma tekstides.

Loominguline tegevus ja esinemine


1) kirjutab tervikliku sisu ja ladusa sõnastusega kokkuvõtvaid, jutustavaid, kirjeldavaid ja arutluselementidega tekste;

2) kirjutab kirjandusteose põhjal arutleva kirjandi, väljendades oma seisukohti ja põhjendades neid näidetega alustekstist või mujalt ning jälgides teksti sisu arusaadavust, stiili sobivust, korrektset vormistust ja õigekirja nõudeid;

3) esitab peast luule-, proosa- või draamateksti, jälgides esituse ladusust, selgust ning tekstitäpsust;

4) koostab ja esitab kirjandusteost tutvustava ettekande.


Õppetegevus

Põhikooli kirjandusõpetuses rakendatakse mitmesuguseid õppetegevusi, neist olulisemad on järgmised: 1) eri žanris kirjandusteoste teadlik loominguline lugemine;

2) kirjandusteoste ilmekas lugemine;

3) loetu ümberjutustamine eri viisil: üksikasjalikult, kokkuvõtlikult, valikuliselt, kommentaaridega, loomingulise ülesandega;

4) luuletekstide päheõppimine ja ilmekas esitamine;

5) vastamine küsimustele, mis peegeldavad teose teksti tundmist ja mõistmist;

6) loetu kohta lühikese ja üksikasjalikuma plaani koostamine;

7) kirjandite kirjutamine käsitletud kirjandusteoste alusel loetut oma isikliku elukogemusega seostades;

8) sihipärane info otsimine, teades allikaid ja osates nendega töötada;

9) õpitulemuste saavutamist soodustab ka õppetegevuste teiste liikide ja vormide kasutamine: raamatukogutunnid, projektitöö, loomingulised konkursid, ekskursioonid kirjandusega seotud paikadesse, kohtumised kirjanike ja tõlkijatega jm.

Lugemine

Kirjandusteose täisväärtuslikuks analüüsiks ja tõlgendamiseks kasutatakse erinevaid lugemisviise: „aeglane lugemine“, kommenteeriv lugemine. See võimaldab üle minna teose kompositsiooni eri tasandite analüüsile proosatekstide ja lüroeepiliste tekstide puhul ning läbimõeldud ilmekale lugemisele luuleteoste puhul. Õpilastelt nõutakse analüütilist lähenemist oma isiklikule lugemisele.

Teksti ümberjutustamine

Õpilased jutustavad ümber temaatikalt, kompositsiooni ja žanri struktuurilt erinevaid teoseid, samuti seovad jutustamise protsessis omavahel kahe või mitme (eriti žanrilt erineva) teksti erinevaid elemente. Tähtsamad on järgmised ümberjutustamise viisid: üksikasjaline, üldistav, fragmentaarne, varem etteantud põhimõttel. Ümberjutustamiseks valmistudes teeb õpilane analüütilisi operatsioone, mõtestab materjali, kujundab välja oma isikliku suhtumise sellesse ning õpib esitama ja kaitsma seisukohti.

Teksti mõistmine, analüüs ja interpretatsioon

Jätkub selliste oskuste kujundamine, mis on vajalikud teksti mõistmiseks ja tõlgendamiseks (võtmesõnade leidmine, tegelaste vaatepunkti väljaselgitamine, tekstis autoripositsiooni määramine jm). Õpilastelt nõutakse oskust diskuteerida ühel teose teemadest. Diskussiooni protsessis peavad nad sõnastama oma isikliku arvamuse teksti sisu ja struktuuri kohta, argumenteerima ja kaitsma oma seisukohti, tuues teosest näiteid. Töös teksti kompositsiooni ja tegelastega tuleb kindlasti rakendada traditsioonilisi analüüsi- ja interpreteerimismeetodeid: teose liigendamine süžeelisteks fragmentideks, plaanide koostamine, teose erinevate süžeeliste funktsioonidega (kirjeldus, portreeline või psühholoogiline karakteristika, monoloogid a dialoogid) episoodidevälja selgitamine, episoodide valimine etteantud põhimõttel. Problemaatilis-temaatilisest põhimõttest lähtuv õpe seostub sel etapil ka kirjandusteosele ajalooliskirjandusliku lähenemise elementidega: toimub omalaadne ettevalmistus kirjanduse õppimiseks gümnaasiumis, kus õpetuse aluseks on eeskätt ajaloolis-kirjanduslik põhimõte. Õpilased süvendavad oma teadmisi kirjandusteose struktuurist, uurivad teksti kui kunstilist tervikut: suhestavad omavahel teose süžeed ja kompositsiooni, tegelaskonna struktuuri, teksti stilistilisi karakteristikuid. Konkretiseerub õpilaste ettekujutus kirjandusprotsessist, nad tutvuvad peamiste kirjandussuundadega ning õpivad käsitletavat kirjandusteost seostama igaühega neist.

Loominguline tegevus ja esinemine kuulajaskonna ees

Õpilastelt nõutakse mitte üksnes teose problemaatika ja kunstiliste iseärasuste mõistmist, vaid ka oskust väljendada oma seisukohta loetu kohta, seostada autori tõstatatud probleemid tänapäevaeluga. Erilist tähelepanu pööratakse eri liiki loovtöödele ja tegevustele, mis eeldavad teatavat iseseisvust: kirjanditele, esinemistele klassikaaslaste ees luuletuse esitamisega, osalemisele diskussioonides loetu üle, lugejapäeviku pidamisele, sõnavõtuks või ettekandeks valmistumisele jms. Loominguline tegevus hõlmab ka eri žanrides ning erineva suunitlusega tekstide loomist. Kirjandusteoste süvendatud käsitlemiseks on otstarbekas kasutada sellist loomingulist meetodit nagu teksti tõlkimine teise kunstiliigi keelde (eelkõige teatri- ja filmikeelde). Õpilaste loominguline tegevus avaldub esseede, kirjandite kirjutamises, samuti retsensioonide kirjutamises lavastustele ja filmidele, mis on loodud kirjandusteoste alusel (viimasel juhul eeldatakse kirjandusteose originaalteksti kõrvutamist selle lavaversiooni või ekraniseeringuga), temaatiliste presentatsioonide loomises.



Uus lähenemine probleemile „Inimene ja keskkond“. Inimese individuaalsus ja vabadus. Inimese ja Jumala vastasseis. Peategelase käitumine muutuvas maailmas.

M. Gorki, A.Kuprin, I.Bunin, L.Andrejev, A.Kitzberg „Libahunt“

(М. Горький «В людях». А. Куприн «Юнкера». И. Бунин. Веселый двор. Л. Андреев «Молодежь». А. Кицберг «Оборотень»).

Kirjandusteose, novelli, publitsistika, jutustuse, teema, idee (peamõte) . Sõlmitus, teema areng, kulminatsioon, puänt.


Tervis ja ohutus. Vene keel Ajalugu Muusika

Õpetaja selgitused, ilmekas lugemine, tekstianalüüs, töö teoreetiliste mõistetega, nende leidmine tekstis. Luuletuste pähe õppimine. Vestlus. Küsimustele vastamine. Sõnadega maalimine. Jutustamine.

Poeet ja linn. Poeet – illusioonide maailma looja. Kunst, armastus ja loodus kui inimelu kõrgeimad väärtused. Loovus.

V.Brjusov, A.Blok, O.Mandelštam, A.Ahmatova, V.Majakovski

(В. Брюсов «Творчество». А. Блок «Ветер принес издалека…», «Ночь, улица, фонарь, аптека…». О. Мандельштам «Ленинград».

Sõlmitus, teema areng, kulminatsioon, puänt. Värsimõõt. Epiteet, võrdlus, metafoor, riim, alliteratsioon, lüüriline kangelane, anafoor, peissaaž, miniatuur.



Vene keel, ajalugu. Õpetaja selgitused, ilmekas lugemine, tekstianalüüs, töö teoreetiliste mõistetega, nende leidmine tekstis. Luuletuste pähe õppimine. Vestlus. Küsimustele vastamine. Sõnadega maalimine. Jutustamine.

А. Ахматова «Высоко в небе облачко серело…», «Мне голос был. Он звал утешно». В. Маяковский «А вы смогли бы?». )

Peategelane muutuvas maailmas: käitumismallide valik.“Oma“ ja „võõras“ vastandamine. Teiste ees vatutamise probleem. Pere kui inilike väärtuste keskpunkt.

V.Nabokov, V.Hodasevitš, M.Bulgakov, I.Ilf, F.Tuglas, A. de Saint-Exupery, N.Zabalotski

(В. Набоков «Случайность». В. Ходасевич «Баллада». М. Булгаков «Собачье сердце». И. Ильф, Е. Петров «Двенадцать стульев» (фрагменты). Ф. Туглас «Маленький Иллимар» (обзор, фрагменты). А. Де Сент-Экзюпери «Маленький принц» Н. Заболоцкий «Не позволяй душе лениться…» )

Värsimõõt. Epiteet, võrdlus, metafoor, riim, alliteratsioon, lüüriline kangelane, anafoor, peissaaž, miniatuur. Kirjandusteose, novelli, publitsistika, jutustuse, teema, idee (peamõte).



Vene keel, ajalugu, muusika

Õpetaja selgitused, ilmekas lugemine, tekstianalüüs, töö teoreetiliste mõistetega, nende leidmine tekstis. Luuletuste pähe õppimine. Vestlus. Küsimustele vastamine. Sõnadega maalimine. Jutustamine.

Inimene sõjas või ekstreemsetes oludes. Patriotismi ja isikliku õnne konflikt. Linnaelu ja maaelu vastandamine – erinevad maailmad.

M.Šolohov, V.Nekrassov, R.Oldington, A.Solženitsõn, V.Šukušin, A.Vampilov, V.Aksenov, M.Unt, E.Vetemaa.

(М.Шолохов «Судьба человека». В.Некрасов «Рядовой Лютиков». Р.Олдингтон «Жертвенный пост».А.Солженицын «Правая кисть». В.Шукшин «Чудик». А.Вампилов «Свидание» В.Аксенов «Победа». М.Унт «Прощай, Рыжий кот!» Э.Ветемаа «Полевой определитель эстонских русалок». )

5. Episood, sõnadega maalimine, persoon, peissaaž, interjöör, portree, epiloog, sissejuhatus, sõlmitus, teema arendus, kulminatsioon, püänt, proloog.


Keskkond ja säästev areng, teabekeskkond.

Vene keel, ajalugu. Õpetaja selgitused, ilmekas lugemine, tekstianalüüs, töö teoreetiliste mõistetega, nende leidmine tekstis. Luuletuste pähe õppimine. Vestlus. Küsimustele vastamine. Sõnadega maalimine. Jutustamine.

Documents

1.1 Keele- ja kirjanduspädevus - Rakvere Gümnaasium · Teadmiste ning kogemuste alusel kujuneb õpilasest teadlik, aktiivne ja vastutustundlik lugeja, kirjutaja ning suhtleja. 1.–4