10.RL PRAKTIKATAIMED

Reemet KampusKerstin Kõrre

Ragne PärnamäeNele Salak

SISUKORD Rakvere reoveepuhastusjaam Rakvere veepuhastusjaam Neeruti Kunda tsemenditehas Aru karjäär

RAKVERE REOVEEPUHASTUSJAAM Reovesi pumbatakse peapumplast Veele lisatakse polümeeri, et eraldada muda

ja vesi Liigub edasi muda pressi, kust muda

eraldatakse veest ja kasutatakse kompostina

Vesi liigub eelsetitisse, kus muud osakesed veel settivad

Edasi toimub vee õhustamine aerotangides, et aktiivmudas mikroorganismid saaksid reostust lagundada

Järelsetitis toimub viimane reostuse eemaldamine enne vee jõkke laskmist

Reoveepuhastusjaam puhastab ka Rakvere lihakombinaadi ja Rakvere piimakombinaadi heitvett

Puhastatud vesi lastakse Soolikaojja

RAKVERE VEEPUHASTUSJAAM Põhjavesi pumbatakse 5 pumplast Toorveele lisatakse hapniku, siis

eemaldatakse rauaosakesed plastmassfiltriga ning ülejäänud raud graniitliiva abil

Vesi kogutakse mahutisse ja lastakse sealt linna veetrassi

Rakvere linn tarbib päevas ~ 1600 m³ vett Päeval pumbatakse vett vähem

Rakvere veepuhastusjaam on automatiseeritud

Toorvesi on pumbatud põhjavesi, mis vajab töötlemist

FÜÜSIKALISED NÄHTUSED VEEJAAMADES

Eelsetiti – segisti liigub ühtlaselt perioodiliselt ringjooneliselt

Vee trassidesse pumpamine - vee pumpejõud ületab Maa külgetõmbejõu

Vee trassidesse pumpamine – vee pumpamiseks kasutatakse rõhku

NEERUTI

Märkisime maha ruudu 7ₓ7 meetritTegime kindlaks, et tegu on salumetsaga, kus

enamuspuuliigiks on kuusk ja kask ning seal esinevad kõik rinded – puurinne(kuusk), põõsarinne(sarapuu), puhmarinne(kanarbik), rohurinne(kõrreline), samblarinne(metsakäharik)

Mõõtsime mulla pH – 6,5 Mõõtsime noore kase kõrguse ~8 meetritTegime ruudu sees olevate taimedega katseid

Mis pigmendid annavad taimedele nende värvuse?

Kollane (tulikas) – karotinoidid Lilla (kurereha) – antotsüaanid Sinine (lõosilm) – antotsüaanid

Mõõtsime Fe sisaldust

Võtsime taimed (mets-kurereha, hariliku tamme leht, metsakäharik) tiiglitangide vahele ja tuhastasime need

Jagasime iga taime tuha kahte keeduklaasi ja lisasime HCl – taimedes sisalduv raud lahustus

Eraldasime jäägid filtrisse Iga taime ühele keeduklaasile lisasime KSCN

ja teisele K4Fe(CN)6 Kõikide lahuste värvus muutus esimesel juhul

roosakaks ja teisel sinakaks, seega kõik taimed sisaldasid rauda, eriti metsakäharik – tema lahus muutus kõige roosamaks ja sinakamaks

METSAKÄHARIK TAMM METSKUREREHA

Mõõtsime Ca sisaldust

Võtsime taimed (mets-kurereha, hariliku tamme leht, metsakäharik) tiiglitangide vahele ja tuhastasime need

Kogusime iga taime tuha katseklaasi, lisasime kõigile äädikhapet

Eraldasime filterpaberiga ülejäägid Lisasime lahustele ammooniumoksalaadi

lahust Kõigil tekkis valge sade, ehk kõik taimed

sisaldasid Ca-d, eriti metskurereha – tema lahusel tekkis kõige rohkem sadet

METSAKÄHARIK TAMM METSKUREREHA

Mõõtsime erinevate taimede happelisust

Kogusime hapu maitsega taimi – nõgeseid ja kuuseokkaid

Panime katseklaasidesse ühepalju taimi ja lisasime ka ühesuguse koguse destilleeritud vett

Mõõtsime lahuste pH ja saime mõlemal juhul tulemuseks 5

Kuna lahused on happelised, siis on järelikult lahustes H ioon

Määrasime taimede veesisaldust

Kogusime kolme kilekotti igasse eri liiki taimi: metsakäharikku, noori kuuseokkaid ja kõrrelisi

Määrasime taimede kaalud Jätsime taimed viieks päevaks õhu kätte

kuivama Siis kaalusime taimed uuesti ja kirjutasime

kaalud ülesse ning arvutasime veesisalduse taimedes

Katsest selgus, et vee hulk oli suurim noortes kuuseokastes – 79%, kõrrelistes oli vett 66% ja metsakäharikus 47%

Tegime puukoore jäljendeid: MÄND

KASK

LEHIS

KUUSK

KUNDA TSEMENDITEHAS Kundas tegutseb juba neljas tsemenditehas

Lubjakivi purustatakse lõug- ja haamerpurustites, siis suunatakse see killustikulattu

Purustussõlme läbinud savi suunatakse savikaruselli, kus segatakse see veega savilobriks

Savilobri pumbatakse savikaevudesse, osalt aga lobribasseinidesse

Killustik peenestatakse tooraineveskites

Tooraineveskitest saadakse kaltsiumkarbonaadirikas segu, mis pumbatakse samuti lobribasseinidesse

Valmis lobri pumbatakse mõõtepaaki ja sealt edasi pöördahjudesse

Kuna ahjud on kaldu, siis liigub lobri tuleleegile vastu

1400-1500°C juures hakkab segu paakuma ja tulemuseks on kivikõva tsemendiklinker

Klinker peenestatakse kiirekäigulistes löökpurustites, purustamisel lisatakse ka sulfaate, et tsement ei kivistuks nii ruttu

Aastas toodetakse ~700 000 tonni klinkrit

Klinkri põletamisel tekib hulgaliselt tolmu, mis sisaldab K2O – see on kasutatav kaaliumväetisena

Koos fossiilsete kütustega saab põletada ka tahkeid jäätmeid (võimalik kasutada aastas 85 000 tonni tahkeid jäätmeid)

Probleemiks on õhusaastatus Tolmu tõttu on mullad leelistunud Leeliseline tsemenditehase tolm on

põhjustanud taimede olulisi funktsionaalseid kahjustusi(pidurdunud kasv ja areng, muutunud liigiline koosseis)

FÜÜSIKALISED NÄHTUSED Ühtlane ringjooneline liikumine – lobribassein

(segisti) Voolamine - ahju pannes lobrimört voolab Veeremine – ahjus klinker veereb Langemine - lobrisegu kukub lobribasseini Pöörlemine – tooraineveski (pöörlevad trumlid),

klinkriahi Kivistumine – betoon kivistub Aurustumine – klinkriahjus lobrist eraldub vesi Hõõrdejõud – klinkriahjus klinker ja lobri

vajuvad mööda kaldus ahju allapoole Kesktõmbekiirendus – segisti liigub

lobribasseinis

ARU KARJÄÄR 411 ha maad 2 karjääri Sealt saadakse toorainet killustiku ja

tsemendi tootmiseks

Karjääris leidub ka erinevaid fossiile

TÄNAME KUULAMAST !