Vanalinn on täis legende

www.tallinn.ee/kesklinn • 18. märts 2020

Kesklinna Sõnumite järgmine number ilmub 15. aprillil.

Väljaandja: Tallinna Kesklinna Valitsus

tel: 645 7229e-post:

kesklinnasonumid@tallinnlv.ee Trükki toimetanud: OÜ Rkontor

TALLINNA KESKLINNAS ELAB 63 095 INIMEST.

Viimase kuu jooksul suurenes Kesklinna elanike arv 202 võrra

ehk linnaosadest taas kõige rohkem. Tallinnas kokku kasvas elanikkond 625 inimese võrra. Aasta algusest lisandus kahe kuuga Kesklinna 392 elanikku.

Allikas: rahvastikuregister,

1. märts 2020

Loe lk 2 Aasta tegu Loe lk 3 Koidu tänavalt Loe lk 5 Linnahallist Loe lk 7 Avastusretk

Tallinna vanalinna päevad on Ees-ti suurim kultuuri- ja ajaloofestival, mille raames toimub nelja päeva jooksul ligi 400 eriilmelist üritust. Kõik avaramad platsid, aga ka sa-lasopid vanalinnas pakuvad rohkelt muusikat, etendusi, näitusi, lugusid nii kaugetest aegadest kui ka lähiaja-loost. Snelli tiigi ääres lastealal toi-metab legendaarne linnavalvur Vana Toomas ja Tornide väljaku vallutab rahvakultuur. Kirikute uksed on val-la, muuseumid pakuvad üllatusi ning kauplejad head toitu ja käsitööd ter-vest Eestist.

800-aastane linn on üle elanud

paljut – nii õitsenguaastaid kui ka hä-vitustööd, ehitamist ja lammutamist. Kõik see on jätnud jälje mitte ainult müüridesse, vaid ka linnaelanike mä-lestustesse ja lugudesse-legendides-se. Osa neist antakse edasi põlvest põlve.

Elu kui legendLegendid kasvavad vahel linnast suuremaks ja jõuavad kaugemalegi. Sageli on need inimesed, kellest on saanud legend juba nende elu ajal. Neistki räägitakse lugusid põlvest põlve, kirjutatakse raamatuid ja vän-datakse filme. 2020. aasta on rikas

legendaarsete suurmeeste juubelite poolest. Vanalinna päevad tähista-vadki tänavu saja aasta möödumist oma elu legendiks elanud mitme ini-mese sünnist. Mõnegi suurmeistri on elutee toonud vanalinna ning jätnud siia ka lugudena jälgi.

Vanalinna päevade avalavastuse pühendame Georg Otsale, kelle sün-nist möödub 21. märtsil 100 aastat. 4. juuni õhtul kell 19 hakkavad Raekoja platsil kõlama tema esitatud aegu-matud lood. Avakontsert sünnib koos rahvusooperiga Estonia, lavale astu-vad teatri orkester ja solistid. Kont-serdi lavastab legendaarne estoon-lane Arne Mikk ja seda juhib Marko Matvere.

5. juuni pühendame Jaan Krossile. Vaatame kuue tunni jooksul vanalin-na läbi suure kirjaniku silmade. Ka-tariina kirikus on välkloengud koos

filmiprogrammiga ja neljas kirjan-duskohvikus loevad tuntud näitlejad Krossi tekste. Tema 100. sünniaasta-päeva tähistasime 19. veebruaril.

6. juunil suuname pilgud teat-rimaailma ja Voldemar Pansole, et linnateatris tema reisijuttudest osa saada või teha kaasa ringkäik teatri- ja muusikamuuseumis. Panso sünnist möödub 30. novembril 100 aastat, kuid tema jäljed püsivad vanalinna munakivitänavatel.

4.–7. juunini on kogu vanalinn täis lugusid ja legende. Jutustame vanu, aga loome ka uusi. Vanalinna päe-vade programmi avalikustame juba 1. aprillil.

Vanalinna päevad tulevad taas, 39. korda, et tutvustada lugusid ja legende – ka meie linna suurkujudest.

Ketter Sarapuuprojektijuht

kell 19:00 Raekoja platsil

vanalinnapaevad.ee

TALLINNA VANALINNA PÄEVADE AVAKONTSERT

GEORG OTS 100RAHVUSOOPER ESTONIA SOLISTID JA ORKESTER

Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks

Vabariigi valitsus kehtestas pii-rangud ürituste korraldamisele kuni 1. maini. Suletud on teatrid, kinod, spordisaalid, spaad jm ajaveetmis-kohad. 17. märtsist kehtib riigipiiril kontroll. Eesti saartele on lubatud reisida üksnes seal alalist elukohta omavatel inimestel.Kesklinnas on peatanud tegevuse:• Raua saun• noortekeskus (töötab online-režii-

mis)• Hopneri maja (edasi lükkuvad kõik

plaanitud koolitused, loengud ja etendused)

• sotsiaalkeskus (tegevusi ei toimu, v.a toitlustamine, mis toimub hajutatult).

Avatud on Kesklinna sotsiaalhoo-lekande osakond, kus sotsiaaltöötajad võtavad vastu eelregistreeritud koda-nikke. Samuti on avatud Kesklinna valitsuse infosaal ja rahvastikuregistri osakond.

Tervisemure korral saab nõu perearstilt või perearsti nõuandelii-nilt 1220. Täiendav info koroonavii-ruse kohta: www.koroonaviirus.ee

1. MAINI EI TOIMU AVALIKKE ÜRITUSI.JÄRGIME KEHTIVAID PIIRANGUID JA HOIAME TERVIST!

18. märts 20202

TÄHTSAD TEEMAD

Muutuste aegAustatud Kesklinna elanik! Pöördun teie poole vii-mast korda Kesklinna vanemana. 23. märtsist algab minu ametiaeg Lasnamäe linnaosa valitsuse juhina.

Sellisel otsusel on mitu põhjust. Neist esimene ja ilmselt kõige tähtsam on ühtlasi suurim tunnustus Kesklinna valitsusele. Nimelt soovib Tallinna linna juhtkond, et samasugune töö, nagu oleme teinud viimase kahe ja poole aasta jooksul Kesklinnas, saaks süsteemselt käima pandud ka Lasnamäel. Hindan seda komplimendina kõikidele Kesklinna valitsuse ja meie allasutuste töötajatele ja ametnikele.

Linnaosavanema vahetumine ei ole ainuke muu-tus, mis ootab ees Kesklinna ja selle elanikke. Juba paar aastat tagasi said meie linnaosas alguse olulised ettevõtmised, mis jätkuvad. Käib intensiivne parkide ja muude rohealade korrastamine – ees seisab Poo-lamäe ja Tiigiveski pargi rekonstrueerimine, juudi vanale kalmistule Magasini tänaval antakse uus elu, tulemas on ettevalmistused Skåne bastioni ala kor-rastamiseks, aga ka Tammsaare pargis pole kõik tööd veel lõpule viidud. Mullu valminud Reidi tee viis meid lähemale ammusele soovile avada Tallinn merele. Seegi töö on siiski veel kaugel oma lõpust: jätkub sadama promenaadi ehitus, samas piirkonnas seisab ees kergliiklusteede rajamine, ehitamist ootab A- ja D-terminali ühendav sild ja palju muudki.

Kesklinn on muutunud turvalisemaks linnaosaks ja seegi areng jätkub positiivses suunas. Lasteaeda-desse said paigutatud turvanupud, parkides toimib suviti mehitatud valve, kõrvaldati kümmekond asot-siaalide pesapaika jne. Koos teedeehitusega tuleb aga tõsta ka liiklusturvalisust: rajada hulk teekünni-seid ja piirata kiirust asumisisestel tänavatel. Kesk-linna senine häbiplekk, Keskturg, muutub õige varsti Keldrimäe asumi esinduslikuks visiitkaardiks. Kalevi staadioni ootab ees põhjalik rekonstrueerimine ja seesama puudutab kõrval asuvat spordihalli. Samuti plaanitakse renoveerida Kadrioru staadion ning otsi-takse kohta Kesklinna sotsiaalkeskuse filiaalile Tondi asumis.

Nimetatud sai vaid väike osa muudatustest, mis seisavad Kesklinnas ees. Kõik need on sündimas tänu teile, hea Kesklinna elanik. Tänu teie energiale, hoo-livusele, tähelepanule, ettepanekutele, toetusele ja kriitikale. Olen tänulik, et sain kahe ja poole aasta jooksul esindada teie huve ja – nii palju kui oskasin ja suutsin – seista nende huvide kaitsmise eest.

Kui kirjutan neid ridu, siis ma veel ei tea, kes saab järgmiseks Kesklinna vanemaks. Teada on aga see, et Kesklinna valitsuse meeskond jätkab oma tubli tööd teie ja terve linnaosa nimel.

Aitäh, Kesklinna elanik! Minul oli au olla Kesklinna vanem.

Vladimir Svet

Eelmise aasta silmapaistvaimateks tegu-deks meie linnaosas tunnistas Kesklinna valitsus kogukonnaaedade rajamise ja elektritõukerataste rendi käivitamise.

Tunnustusauhindu ja tänu eelmisel aas-tal tehtu eest jagati tavakohaselt iseseis-vuspäeva paiku. Kesklinna vanem Vladimir Svet avaldas heameelt efektiivsete koostöö-suhete üle, mis on linnaosavalitsusel kuju-nenud paljude partneritega juba pikkade aastate või siis ka lühema aja vältel.

„Just meie värskete partnerite ettevõt-mised tõusid üsna ülekaalukalt 2019. aasta olulisemateks tegudeks Kesklinnas. Kogu-konnaaedade rajamisel tehtud suur töö tõi tunnustuse Elisabeth Sinipalule ja tema abi-listele. Elektritõukerataste rendisüsteemi käivitamine Bolt Technology OÜ ja City-Bee Eesti OÜ poolt oli samuti tunnustust väärt. Reidi tee rajamine, mis ületab neid oma mastaabilt, pälvis kolleegide tunnus-tusauhinna ning see läks linna keskkonna- ja kommunaalametile,” ütles Svet.

Samuti pälvisid linnaosavalitsuse tänu inimesed, kes on töötanud suure pühendu-misega Tallinna kesklinna turvalisuse nimel.

Nende hulgas on nii politseitöötajaid, abipo-litseinikke kui ka päästekomando liikmeid. Ühtlasi õnnitleti ettevõtjaid, kes said jõulu-

vaateakende konkursil enim hääli: Tallinna Paberikoda OÜ, Tassikoogid Stuudio OÜ ja Solaris Keskus AS.

Vene 12 paiknevad ruumid võtab rendile Antoniuse Gild, et avada käsitöö- ja kuns-tistuudiod.

Seni peamiselt Tartus tuntud gild on avaldanud soovi veelgi rikastada meie vana-linna kunstielu. Vene 12 keldrikorrusel seni tegutsenud Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit asus uutesse ruumidesse ja tekkinud tühiku täidab sama valdkonna esindaja, sest linnava-litsus otsustas anda ligi 162 m2 suuruse pinna Antoniuse Gildile viieks aastaks rendile.

Uuel rentnikul on kavas laiendada samas hoones tegutseva Katariina Gildi pakutavat valikut eesti kunstist ja käsitööst, millega on Katariina käigu avatud ateljeed tuntuks saanud.

„Plaanime avada sarnaselt Katariina Gil-dile mitu kunstnikustuudiot ja lisaks loome-ala õpitubade ja kursuste korraldamiseks. Kavas on teha neis ajaloolistes ruumides lastele koolitusi „Õpipoisist meistriks”, kus erinevate käeliste tegevuste kõrval tutvus-tame nii vanalinna kui ka gildide ajalugu,” andis teada Antoniuse Gildi juhatuse liige Küllike Tuvikene.

Lisaks plaanib gild avada portselanimaali, siidimaali, viltimise ja moedisainistuudio, kus külastajad saavad jälgida loomeprotsessi.

Vahelduvate väljapanekutega tahetakse tut-vustada ka rakenduskunstnike loomingut.

MTÜ Antoniuse Gild on professionaalseid kunstnikke ja disainereid ühendav organisat-

sioon, mis taastas oma tegevuse 1999. aastal Tartu Väikegildi järeltulijana. Gild on aktiiv-selt osalenud rahvusvahelistel hansapäeva-del ja Tallinna Raekoja platsi keskaja turul.

Kesklinna aasta tegudeks valiti kogukonnaaiad ja elektritõukerattad

Vanalinnas hakkab tegutsema uus gild

Värskelt tunnustatud kogukonnaaia rajajad.

Tallinna linn lähtub koroonavii-ruse leviku tõkestamisel nii Tervi-seameti kui ka vabariigi valitsuse soovitustest ning on rakendanud ka täiendavaid meetmeid. Valitsus kuu-lutas Eestis välja eriolukorra 1. maini.

Linna töötajad ja teenistujad jätka-vad linlaste teenindamist tavapära-ses rütmis. Küll aga pakuvad teenin-dajad haigustunnustega klientidele näomaski ja käte desinfitseerimise võimalust, millest keeldumisel on teenindajatel õigus suunata klienti kasutama suhtlemiseks teisi kana-leid (e-kirjad, telefon, koduleht jne).ReisiminePiiriületuspunktides ja lennujaama-des kehtestatakse sanitaarkontroll tuvastamaks inimeste koroonavii-ruse haigussümptomeid. Riiki sise-

nemisel tuleb täita ankeet, et oleks võimalik kindlaks teha nende viibi-mise päritolu.Tallinna Linnavalitsuses ning kõi-kides linna hallatavates on tühis-tatud kõik välislähetused. Linnapea 11. märtsi käskkirja kohaselt ei pla-neerita lähetusi ja õppereise välis-riikidesse, juba planeeritud välislä-hetused tühistatakse ning külalisi riskipiirkondadest ei kutsuta. Käsk-kiri kehtib 10. maini 2020. Kõikidel töötajatel palutakse ka puhkuse ajal mitte reisida riskipiirkondadesse. RiskipiirkonnadRiskipiirkonnad on (12. märtsi sei-suga): Hiina, Itaalia, Iraan, Lõuna-Korea, Prantsusmaa vastavad departemangud, Saksamaa liidu-maad, Tirooli liidumaa Austrias, Jaa-pan, Singapur ja Hispaania – Mad-

rid, Kataloonia ja Baskimaa. Nendest riikidest tulevad Eesti elanikud ja välisriigi kodanikud peavad olema kaks nädalat isolatsioonis.Koolid ja lasteaiadAlates esmaspäevast, 16. märtsist tuleb koolides peatada tavapärane õppetöö ning viia see üle kaug- ja koduõppevormile. Erivajadustega õppurite haridusasu-tuste õppetööd käsitletakse eraldi.Alates esmaspäevast, 16. märtsist tuleb peatada huvihariduse and-mine.Selline hariduselu korraldus kehtib kuni olukorra muutumiseni. Meet-mete vajalikkust hinnatakse iga kahe nädala järel.Tallinna linn otsustas seoses viirus-haiguse COVID-19 leviku ennetami-sega edasi lükata gümnaasiumide

sisseastumiskatsed 9. maini, koolid jagavad operatiivselt sisseastujatele infot. Lasteaedade puhul käsitletakse võimalikke nakkusjuhtumeid rüh-mapõhiselt.ÜhistransportTLT bussides, trammides ja trolli-bussides ei saa enam osta piletit sõidukijuhtide käest. Pileteid saab jätkuvalt osta validaatori viipemak-sega, internetist või mobiiltelefo-niga. Busside ja trollibusside esiuksest siseneda ega sealt väljuda ei saa ning sõidukijuhtide kaitseks luuakse sanitaartsoon esiuksest kuni esi-mese istmereani. Päeval puhastatakse busside ja trammide käepidemeid ning öösiti enne uuesti liinile saatmist läbivad

bussid põhjaliku kuivpesu. Hooli-mata koristamisest ja desinfitsee-rimisest on ühistransport viiruste levikuks soodne koht. TLT varus-tab sõidukid juhistega, kuidas sõit-jad saavad viiruste perioodil hoida ennast ja kaassõitjaid ning palub juhiseid ka silmas pidada. Muu elukorraldusKeelatud on kõik avalikud kogune-mised. Raamatukogud jäävad avatuks vaid piiratud ulatuses. 1. maini suletakse külastajatele muu-seumid ja kinod. Etendused, kont-serdid ja konverentsid on keelatud.1. maini on keelatud spordivõistlu-sed.Sotsiaalhoolekandeasutustes, haig-lates ja kinnipidamisasutustes hak-kab kehtima külastuskeeld.

MEETMED KOROONAVIIRUSE TÕKESTAMISEKS

18. märts 2020

TÄHTSAD TEEMAD

3

Linnavalitsuse algatusel on kavas piirata öist alkoholimüüki kohapeal tarbimiseks.

Tööpäevadele eelneval ööl keelatakse alkoholimüük söögikohtades ja baari-des kella 2–6, laupäevale ja pühapäe-vale eelneval ööl kella 3–7. Kasiinodes ja ööklubides on see aeg tunni võrra lühem. Piirangud ei kehti ööl vastu 1. jaanuari, 25. veebruari ja 24. juunit. Linnavalitsus tuli juba möödunud aasta septembris välja alkoholimüügi piiran-gute initsiatiiviga, misjärel käivitati ka laiem arutelu. Linnapea Mihhail Kõl-

varti sõnul pöörduti erinevate huvi-rühmade ja organisatsioonide poole ettepanekute saamiseks. „Arutelud osutusid nii aktiivseks, et pidime seda protsessi pikendama. Olemegi nende arutelude tulemusena täiendanud esi-algset määrust,” selgitas linnapea. Kui algul kavandati alkoholimüük baa-rides lõpetada kell 2 öösel ja nädala-vahetusel kell 3 ning piirangutest jäid välja kasiinod ja lobibaarid, siis nüüd puudutavad piirangud ka neid – küll tunnise erinevusega.Alkoholi jaemüüki ei piirata lennu-jaama ja sadama hoonetes ainult

reisijatele ette nähtud alal. Kui ava-liku ürituse korraldamisega kaasneb alkoholimüük, määratakse piirangud avaliku ürituse loas. Linnapea sõnul hakkab piirangute kehtestamise järel linn kindlasti kontrollima ja analüü-sima olukorda. Eesmärk on paran-dada avalikku ja heakorda ning rahva tervist, samuti kujundada noorte väärtushinnanguid ja tasakaalustada erinevate huvirühmade õigusi.Määrus on kavas jõustada 1. oktoob-rist. See annab ettevõtjatele piisava üleminekuaja oma tegevuse kohan-damiseks uutele oludele.

Iseseisvuspäeval Tammsaare pargis avatud installatsiooni EV100 logoga valgusmärkidest saab Estonia kõrval näha veel kevade hakulgi.

Kunstnik Kirke Kangro kavanda-tud valgusinstallatsiooni Uue turu platsil on ühtaegu põnev nii vaa-data kui ka külastada, sest tegemist on labürindiga. See on valmistatud EV100 logoga 166 sinisest märgist, mis kahe aasta jooksul said tuttavaks meie linna tänavatelt. Installatsioon on nende taaskasutus.

EV100 logoga valgusmärkide uus-kasutuseks pöördus Kesklinna valit-sus kunstiakadeemia poole. Õppejõud ja kunstnik Kirke Kangro kavandas installatsiooni, mis ülaltvaates kuju-tab lõpmatuse märki, väljendades nii unistust igavesest Eesti riigist.

Oktoobris alanud Koidu tänava rekonstrueerimine kulgeb etapiti pingelise graafiku järgi kuni suveni.

Põhjalikku remonti 680 m pik-kusel lõigul Paldiski mnt ja Endla tn vahel alustati vee- ja kanalisatsioo-nitorustiku vahetamisest. Esmalt tehti töid Paldiski maanteest kuni Adamsoni tänavani, detsembri kesk-paigast Luise ja Roopa tn vahel, see-järel Wismari ja Adamsoni tänavani. Wismari–Adamsoni lõigus tuli asfalt-katte alt välja ligikaudu saja-aastane munakivisillutis. Kassisaba asumi ja Koidu tänava ajalugu ulatub tagasi küll

17.–18. sajandisse, mil maapind oli nüüd-sest ühe-kahe meetri võrra madalamal. Otse asfaldikihi alt välja tulnud sillutis pärineb märksa hilisemast ajast.

„Arvatavasti on munakivisillu-tis pärit 20. sajandist. Palju varem selles piirkonnas kõrvaltänavate niivõrd korraliku sillutamiseni ei jõutud. Siiski on tegu kommunaal-majanduse ajalooga seotud huvitava leiuga, mis on tähelepanuväärselt hästi säilinud,” selgitas linnaplanee-rimise ameti arheoloog Ragnar Nurk. Vana sillutise kivid sorteeritakse ja kasutatakse tänaval uuesti. Nii saab sel-lest ajaloolisest leiust tulevikus oluline

Kaitsmaks niigi nõrgenenud immuunsusega patsientide tervist, piiravad Tallinna haiglad nende külastamist. Sama teevad ajutiselt sotsiaalhoolekandeasutused.

Ida-Tallinna keskhaigla ja Põhja-Eesti regionaalhaigla kehtestasid külastuskeelu eelmisest nädalast. Patsientidele mõeldud pakid saab jätta haigla infolauda, kust need saadetakse ravialusele edasi. Ka las-tehaigla on rakendanud külastuspii-ranguid: last on lubatud külastama vaid üks täiskasvanu korraga. Külas-taja peab olema terve ning teisi lapsi ei lubata väikest patsienti külastama.

Ühtlasi püüavad linna sotsiaal-hoolekandeasutused vältida nak-

kushaiguste levikut piirangutega lähedaste külastamisele. Nii Tallinna lastekodu kui ka laste turvakeskus soovitab külastustel piirduda üksnes laste lähedastega ning ka Iru hoolde-kodu piirab ajutiselt klientide omaste ja tuttavate külastusi.

Abilinnapea Betina Beškina sõnul on praegu eeskätt suur nakatumis-oht igakevadistesse viirushaigustesse, kuid levib ka koroonaviirus. „Soovitame lähedastel haiglaravil viibivaid pat-siente praegu mitte külastada, sest nii kaitseme nõrgenenud immuunsusega patsientide tervist. Kindlasti ei tohi patsiente külastada siis, kui tunnete end ise haigena või on keegi kodustest juba viirushaiguses,” ütles Beškina.

Koidu tänava remont edeneb

osa miljööväärtuslikust Koidu tänavast. Nädal tagasi suleti kuni märtsi

lõpuni Koidu–Adamsoni ristmik. Ühtlasi jätkuvad ehitustööd muudes Koidu tn lõikudes. Kevadeks hõlmab töö kogu tänava. Kui uued vee- ja kanalisatsioonitorustikud on paigas, algab tänavavalgustuse toitekaabli ja

sajuveetorustiku paigaldus ning uue tee ehitus koos parkimiskohtade, kõnnitee, rattaparkla, valgustuse ja haljastuse rajamisega.

Adamsoni tänava lõik Koidu ja Kevade tn vahel on märtsis kahesuu-naline. Autoga piirkonnas liiklejatel tuleb arvestada ümbersõiduga. Osa

elanikest pääseb autoga kodu juurde Paldiski mnt poolt. Igal juhul on vaja jälgida ajutisi liiklusmärke ning päevasel ajal ka tööjuhtide juhiseid. Probleemide korral võib pöörduda objektijuht Rene Oese poole telefonil 518 9601. Koidu tn ehitustöid teeb YIT Eesti AS.

Öisele alkoholimüügile pannakse piirid Haiglad piirasid külastusi

Valgus-installatsioon Estonia juures

Foto: Ilja Matusihis

Kui tallinlastel on linnaelu puuduta-vaid küsimusi, soov tähelepanu juhtida kitsaskohtadele või ka tunnustada, siis saab seda teha aadressil Vana-Viru 12. Teavet linnavolikogu liikmete vastuvõtu kohta jagavad fraktsioonide nõunikud. Tiit Terik, linnavolikogu esimees – eelregistreerimine vastuvõtule tel 694 3211.Helve Särgava, linnavolikogu aseesi-mees – eelregistreerimine tel 694 3218.Mart Luik, linnavolikogu aseesimees, tel 694 3233.Keskerakonna fraktsioon: nõunik Marek Leemets, marek.leemets@tal-linnlv.ee, tel 694 3218, tuba 114.Isamaa fraktsioon: eelregistreerimine tel 694 3233, tuba 110.Konservatiivse Rahvaerakonna frakt-sioon: esmaspäeviti kell 18; registreerib

Kadri Vilba, kadri.vilba@tallinnlv.ee, tel 694 3208, tuba 105.Reformierakonna fraktsioon: Sander Andla, sander.andla@tallinnlv.ee, tel 694 3231, tuba 101.Sotsiaaldemokraatliku Erakonna frakt-sioon: Joosep Vimm, joosep.vimm@tal-linnlv.ee, tel 694 3222, tuba 103.

Linnavolikogu liikmete vastuvõtuajad

4

KULTUUR

18. märts 2020

Corelli Music kavas oli sel poolaastal kauneid kont-serte, mis tähistavad kiri-kukalendri ja rahvapäri-muslikke tähtpäevi.

Vaiksel nädalal on 2006. aastast toimunud kont-serdisari „Kirikupühad Maarjamaal”. Seekord oli kavas „Jeremia nutulaulud”. Ansambel Heinavanker esi-tab renessansiaja vokaalpo-lüfooniaid, lisaks eesti rah-vakoraale ja Margo Kõlari loomingut.

Ansambel Heinavanker, paremalt kolmas kunstiline juht Margo Kõlar.

Näidendi tegevus keerleb 25-aastase Nast-jakese, endise imelapse ümber. Ta elab koos õe ja õemehega, kes hoolitsevad tema eest. Kuid noor naine on sügavalt õnnetu – tema lootused saada ooperitäheks ei ole täitunud. Ta laulab kõigest ooperiteatri kooris, mitte solistina. Nastjakese ainus hingekosutus on manipulatsioonid ja saatuslikud kire-mängud. Et sellised mängud võivad vedada sügavale kuristikku, kust ei ole tagasiteed, mõistab kangelanna alles loo lõpus ...

„Charoni koor” on mitmes mõttes eriline. Peategelasena teeb Vene Teatris debüüdi noor andekas näitlejanna Marika Otsa. Vene Teatri muusikaala juhataja, helilooja Aleksandr Žedeljov kirjutas lavastusele ori-ginaalmuusika, mis salvestati koos kooriga Voces Musicales Janne Fridolini juhatusel. Muusikalise kujunduse eest nomineeriti Žedeljov Eesti Teatriliidu aastaauhinnale. Lavastuse teeb unikaalseks ka mängukoht: suure saali eeslava, saal ja teatri fuajee. Pub-lik istub laval.

Näidendi lavastaja on Artjom Garejev (Eesti teatri aastaauhinna laureaat parima lavastaja kategoorias 2015). Osades Marika Otsa, Marina Malova, Ilja Nartov, Dmitri Kordas, Leonid Ševtsov, Aleksandr Žilenko, Anastassia Tsubina jt.

NB! Etenduses esineb ebatsensuurseid väl-jendeid. Soovitatav alates 16. eluaastast.Eestikeelne sünkroontõlge kõrvaklappidega. Teater igaühele!

„Сharoni koor”, Jaroslava Pulinovitši draama

Vaikse nädala muusikatLegendaarse eesti maalikunstniku Olev Subbi 90. sünniaastapäeva tähistatakse Eesti kunstimuuseumi Adamson-Ericu muuseumis näituse ja eriprogrammiga.

Väljapanek „Olev Subbi. Värvi-dega ideaalmaailma otsingul” esitleb kunstniku varasemat loomeperioodi aastatest 1963-1980. Näituse kuraator ja Adamson-Ericu muuseumi direk-tor Ülle Kruus tutvustas: „Olev Subbi looming on olnud 1960. ja 1970. aas-tatel väga tundlik ning seesmiselt ja värvide varjundirikkuselt igati arenev. Ta otsis maalitud ideaalmaailmades

otsekui üldinimlikke väärtusi too-nases karmis Eesti NSV-s. Pühen-dumine oma isikupärase käekirja väljakujundamisele ja maaliainesesse süvenemine tõi talle elus kõik suu-remad tunnustused: Eesti NSV tee-neline kunstnik ja hiljem ENSV rah-vakunstnik, Kristjan Raua nimeline kunstipreemia, Konrad Mägi nimeline maaliauhind, Valgetähe II klassi tee-netemärk, Tallinna vapimärk jne. See oli rikas ja kunstile pühendatud elu.”

Olev Subbi (1930–2013) oli vaba-kutseline kunstnik alates aastast 1967 kuni oma surmani.

Olev Subbi 90

Olev Subbi. Tüdruk uksel. Eesti Kunstimuuseum

5

LINNAELU

18. märts 2020

Tallinna linn sõlmis linnahalli aren-damiseks ühiste kavatsuste kokku-leppe Tallink Grupi ja selle suur-aktsionäri Infortariga. Linnahallist peab saama rahvusvaheline kon-verentsi- ja kontserdikeskus koos reisisadama, hotelli, ärikeskuse, restoranide, kohvikute ja meelela-hutusvõimalustega.

Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul leidis Tallinn strateegilised partnerid linna-halli arendamiseks nii, et see elavdab turismisektorit ja majandust laiemalt, loob töökohti ning toob tulevikus lin-nale ka kasumit. Arendusprojekti tar-vis rajavad linn, AS Tallink Grupp ja AS Infortar ühisettevõtte, milles linna osalus on 34%, Tallink Grupil ja Infor-taril mõlemal 33%.

Ühisettevõttesse teevad osani-kud sissemakse miljon eurot igaühe

osaluse kohaselt. Lisaks panustab linn ühisettevõttesse linnahalli ja linnale kuuluvate piirnevate kinnis-tutega. Investeeringuks vajaliku kapi-tali tagavad Tallink Grupp ja Infortar, linnal rahalisi lisakohustusi ei ole. Kogu projekti eeldatav maksumus on ligikaudu 300 miljonit eurot. Kui linnavolikogu toetab, on ühisettevõte kavas asutada juba sel kevadel. Uue kompleksi ehitustööd pärast vajalike lubade saamist ja lepingute sõlmimist vältavad kolm aastat.

Nii linn kui ka riik on ammu otsinud visiooni ja võimalusi muin-suskaitsealuse linnahalli kordatege-miseks. 5000-kohaline saal annab võimaluse tuua Tallinna suuri kultuu-risündmusi ja konverentse. Linnahall on suure muinsuskaitseväärtusega objekt, mille renoveerimisel tuleb täita eritingimusi.

Tänavu toimuvad laevareisid Aegna saarele 6. maist 27. septembrini. Kokku on kavas 258 reisi – ligi 30 rohkem kui mullu.

Reisilaev Vesta hakkab sõitma kaks korda päevas, juuni- ja augus-tikuu nädalavahetustel koguni kolm korda. Laev ei välju sadamast teisi-päeviti, kui tehakse hooldustöid. Kui nõudlust jagub, on linn valmis liini-graafikut täiendama. Abilinnapea Andrei Novikovi sõnul planeeriti rei-sijate suurema huvi tõttu eelolevaks

navigatsioonihooajaks rohkem reise. Kokku eraldab Tallinn laevaliikluseks 263 160 eurot.

Vesta väljub Patarei sadamast linnahalli kailt (endine Lindaliini kai) ning ülesõit Aegna saarele kestab ligikaudu tund. Kokku mahub Vestale umbes 40 reisijat. Eelmüügist saab pileteid osta kuni kaks tundi enne laeva väljumist. Laevale pääs ja koha-pealne piletimüük algab 30 minutit enne reisi algust. Pileti- ja lisainfo on AS Kihnu Veeteed kodulehel.

Kesklinna valitsus kuulutas välja konkursi jäätise, karastusjookide ja tänavatoidu hooajaliseks pakkumi-seks Reidi tee promenaadil.

Suvekaubandusega Reidi tee mereäärsel jalakäijate alal on kavas alustada Tallinna päeva ehk 15. mai paiku. Selleks on välja kuulutatud eelläbirääkimistega pakkumised, kus jäätise ja karastusjookide müümiseks antakse kasutada kolm kohta, igaüks neli ruutmeetrit. Sama palju kauple-miskohti on pakkumisel ka tänava-toidu müüjatele, kuid need on kuni 15 ruutmeetri suurused. Loodetavasti on kaupmeeste huvi uue populaarse piirkonna vastu suur.

Üüri alghind on nii jäätise kui ka tänavatoiduga kauplemiseks 70 eurot ühe ruutmeetri eest kalend-rikuus. Jäätise ja karastusjookide müümiseks oodatakse tervikpakku-mist kõigile kolmele asukohale hil-

jemalt 18. märtsil Kesklinna valitsuse ettevõtlussektorisse (Nunne 18, tuba 312). Tänavatoidu müügipakkumised on samale aadressile oodatud kuni 19. märtsini. Lisateavet saab Tallinna veebilehe ametlike teadete rubriigist ja Kesklinna valitsuse ettevõtlussek-torist telefonil 645 7226.

Tänavakaubandus võidab üha enam kohta moodsas linnaruumis ja kui see on sobiv nii sisuliselt kui ka esteetiliselt, siis muutub Reidi tee ala veel põnevamaks. Alkohoolsete jookide müüki tänavakaubandusega kaasa ei tule.

Linnahalli ootavad muutused

Maa-ala plaan, mis hõlmab uue konverentsi- ja kontserdikeskuse, Tallinki sadama ning hotelli, äri- ja vabaajakeskuse kinnistuid.

Aegnale tuleb suvel hulk lisareise

Reidi teel valmistutakse suvekaubanduseks

430464

223280

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

500

2018 2019

Kõik väljakutsed Vanalinnas

sh joobes isiku või kaklusega seotud

Kesklinna politseijuht Kaido Saar-niit andis linnaosakogule ülevaate avalikust korrast ja õigusrikkumis-test eelmisel aastal.

Ettekandest selgus, et kurite-gude üldarv Tallinnas on püsiv, kuid pidevalt tuleb juurde vägivallajuhtu-meid lähisuhetes – neid registreeriti mullu veerandi võrra rohkem. See ei tähenda siiski selle kuriteo arvukuse kasvu, vaid pigem otsivad kannatanud julgemalt abi ja teatavad vägivallast.

Avaliku korra rikkumistest lisan-dus enim joobes isikute põhjustatuid. Vanalinnas oli üle poolte väljakutse-test seotud joobes isikute või kak-lustega – just need rikkumised on viimase kahe aastaga suurendanud väljakutsete arvu kümnendiku võrra, vanalinnas aga koguni veerandi võrra.

Meelelahutuskohtade lahtiole-kuaegade piiramise positiivset mõju

õiguskorrale on kinnitanud mitu uuringut. Amsterdamis pikendati 2009. aastal baaride lahtiolekuaega ühe tunni võrra, mis suurendas alko-holi tarbimisega seotud vigastuste arvu ca 34%. Norra 18 linnas tehti uuring, millest selgus, et iga lahti-olekutund suurendas 16% vägivald-sete kuritegude arvu. Austraalias Newcastle’i linnas vähendati lahti-olekuaegu 1,5-2 tundi ning kuritegude arv vähenes 37%.

Liikluses püsis kannatanutega õnnetuste arv Tallinnas samal tase-mel. Ühtki inimest ei hukkunud meie linna liikluses vaid veebruaris ja juulis. Kõige enam liiklusõnnetusi oli Kesk-linnas – 97. Endiselt saavad kõige roh-kem liikluses viga kergliiklejad.

Alaealiste süütegude hulk püsib samal tasemel. Ligi pooled kuriteod on seotud vargustega. Järjest enam kasu-tati alaealiste mõjutamiseks mittekaris-

tuslikke meetmeid, nagu lepitus, loen-gud, essee kirjutamine jms. Mobiilsed noorsootöötajad ja politseinikud suht-levad üha sagedamini noortega nende kogunemiskohtades, et tutvuda noorte ja nende soovidega. Avalikus linnaruu-mis tegutsesid suvehooajal huviringid ja jagati informatsiooni erinevate tege-vusvõimaluste kohta.

Turvalise linnaplaneerimise põhi-mõtteid rakendades saab probleeme ennetada – ja seda võimalust ongi kasutatud. Politsei paigaldas ka par-kidesse juurde valvekaameraid.

Politseijuht rõhutas, et üksnes laiapõhjalise koostööga saame luua turvalist linnaruumi. See on tule-muslik siis, kui oma panuse annavad nii elanikud, omavalitsus, politsei ja mupo kui ka turvafirmad, ettevõtjad, noortekeskused ning miks mitte ka spordi- ja muud klubid.

Mure alkoholi ja lähisuhetega

6

TEATEDLINNAELU

18. märts 2020

Tallinna legendaarne valveapteek Tõnismäel tähistas naistepäeval oma 95. aastapäeva.

„Tõnismäe apteegis on alati val-mistatud ravimeid ja tehakse seda tänini, siin on olnud noorte provii-sorite ja farmatseutide praktikabaas, kus paljud Eesti apteekrid on oma esimese erialase kogemuse saanud,” lausus Tõnismäe Südameapteegi juhataja Külli Teder ja lisas, et kogu aeg avatud apteegis käib rohkem ini-mesi kui teistes ning apteekri nõu on vaja ööpäevas anda kuni viies keeles.

Alates 1952. aastast on Tõnismäe

apteek teenindanud ka lähihaiglaid ja polikliinikuid. Kuni 1990-ndateni toimis seal samuti keskne infopunkt, mis loodi 1953. aastal: klaasi taga istus proviisor, kes vastas päringutele selle kohta, kus mõnda rohtu on saada ning millised on väljakirjutatud ravimite kõrvaltoimed. Aeg-ajalt saab apteek siiani telefonikõnesid proviisornõu palvega. Tänapäeval on see apteegi-teenuse lahutamatu osa, nii et infot saab igalt apteekrilt üle Eesti.

Kunagi oli vajaminevate ravimite jaoks Tõnismäe apteegis terve keld-rikorrus, sest veoauto tõi koorma apteegikaupa vaid kord kuus. Lisaks

vajasid suuremat laoruumi klaasist purgid ja topsid, mida ravimite sega-misel ja müügil kasutati. Nüüd nii suurt pinda vaja ei ole, ravimeid tel-litakse ja varu täiendatakse iga päev.

Tõnismäe apteek asutati 8. märtsil 1925 Tallinna Ühise Haigekassa aptee-gina. 1939 koliti moodsasse apteegi-hoonesse Tõnismägi 5. Sealset suurt keldrikorrust kasutati 1941–44 var-jendina. Seniajani on apteegiruumid sisustatud ajaloolise pruuni mööbliga. Vanas apteegihoones pakub endiselt iga päev ja iga kell apteegiteenust Südameapteegi Tõnismäe valveap-teek.

Põhjalikult renoveeritud Liiva kal-mistu kabel on taas matuseteenis-tusteks avatud.

2018. aasta lõpus toimunud tule-kahju tekitas abilinnapea Kalle Klan-dorfi sõnul kabelile suuri kahjustusi, kuid hoone ja seal olev väärtuslik orel suudeti siiski hävimast päästa. Tege-mist on kultuurimälestisega, mis on olnud aastakümneid Liiva kalmistul kasutuses. Kabeli põhjalikul reno-veerimisel taastati katus, elektrisüs-teemid, valgustus ja leinakell, samuti ärasaatmisruum ja kõrvalruumid.

Kabeli projekteeris 1934. aas-tal arhitekt Herbert Johanson ja see valmis 1935. Paekivist kõrge sakraal-hoone, paekivifunktsionalismi ehe näide, mahutab paarsada leinalist.

2500 tallinlasele saabus küsimustik linnajõgede olukorra ja võimalike tervendusmeetmete kohta. See on osa puhtama Läänemere nimel käi-vitatud rahvusvahelisest projektist HEAWATER.

Projekti raames uuritakse Tal-linna linnajõgede olukorda ja küsi-takse nende liigirikkuse säilitamise meetmete kohta linlaste arvamust. Samasugune küsitlus on juba toimu-nud projektipartnerite juures Turus (Soome) ja Söderhamnis (Rootsi).

Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on keskkonna hoidmine ja kaitsmine linna jaoks väga oluline. „Ühe osa lin-nakeskkonnast moodustavad väike-sed linnajõed, mille eest tuleb hoolt kanda ning tagada nende liigirikkuse säilimine. Linnakeskkonna edasiseks planeerimiseks soovime teada elanike

arvamust,” lausus Kõlvart.Tallinna territooriumil on kokku

16 vooluveekogu. Linnajõed nagu Mustjõe, Mähe ja Tiskre oja on loo-made, lindude ja taimede elupaik, rikastades linnaruumi. Paraku muu-dab linnastumine jõgesid – mõned on suunatud betoonkanalitesse või linnatänavate all asuvatesse toru-desse, oma tee linnajõgedesse leiab ka sajuvesi. Koos sellega väheneb vee-taimede ja -loomade arvukus, kaovad elupaigad ja halveneb veekvaliteet.

Projektiga HEAWATER püütakse vähendada jõgedes toite- ja ohtlike ainete kontsentratsiooni vähemalt 10% võrra. Mustjões vähendatakse plaani kohaselt veehägusust ja fosfori kont-sentratsiooni, mis parandab suplus-vee kvaliteeti Stroomi rannas. Projekti kogueelarve on ligi 1,9 miljonit eurot ja Tallinna osa sellest 534 987 eurot.

Estonia pst 19 / Tatari 1 kinnistu detailplaneeringu avalik väljapanek

Tallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet avali-kustavad ajavahemikul 1.04–15.04.2020 Tallinna Linnavalitsuse 26. veeb-ruari korraldusega nr 241-k vastuvõetud, 0,32 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Estonia pst 19 / Tatari tn 1 kinnistu detailplaneeringu (K-Pro-jekt Aktsiaseltsi töö nr 15062).

Detailplaneering on koostatud eesmärgil muuta Estonia pst 19 / Tatari tn 1 kinnistu maakasutuse sihtotstarve 100% ärimaaks ning määrata ehi-tusõigus ühe maa-aluse ja kuni 7 maapealse korrusega ärihoone ehitami-seks ning krundi kasutamise tingimused. Eesmärgil tagada linnakeskuse alale sobivaim hoonestus, võetakse detailplaneering vastu tingimusega, et enne detailplaneeringu kehtestamist täpsustatakse planeeritava hoone ehituslikke ja arhitektuurilisi ning krundi kasutamise tingimusi arvesta-des muu hulgas avalikul väljapanekul tehtud ettepanekutega.

Detailplaneeringu materjalidega on võimalik ülalnimetatud ajavahe-mikul tutvuda Tallinna Linnavalitsuse teenindusbüroos Vabaduse väljak 7 ja Tallinna Kesklinna Valitsuses Nunne 18 hoovimajas toas 32 tööajal. Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda ka Tallinna pla-neeringute registris aadressil http://tpr.tallinn.ee/tpr.

Märtsi alguseks lõppes Tõnismäe reaalkooli fassaadi remont, kuid hoone renoveerimine jätkub; sel aastal remonditakse veel katus ja ventilatsioonisüsteem.

Pärnu mnt 50 asuva koolimaja lääne-, ida- ja lõunapoolsed fassaadid ning karniisid said uuendatud, paigal-

datud energiasäästlikud aknad, pea-sissepääsule antud esinduslik välimus.

Nii abilinnapea Vadim Belobrovt-sev kui ka Kesklinna vanem Vladimir Svet märkisid, et tegu on Eesti vanima vene kooliga, mis tähistas hiljuti oma 230. aastapäeva. Sellisel ajaloolisel õppeasutusel peab olema ka vääri-kas hoone. Maja välisilmest olulisem

on aga kooli sisemuses ees seisvad parendustööd, mis muudavad seal õppimise mugavamaks.

Tõnismäe reaalkooli eelkäijaks loetakse 1789. aastal avatud esimest vene õppekeelega rahvakooli. Praegu õpib koolis 846 õpilast. Hoone fas-saadi renoveeris Aruna Ehituse OÜ. Projekti maksumus oli 950 000 eurot.

Linnajõed võeti uurimise alla

Mustjõe tervendamine parandab ka vee kvaliteeti nt Stroomi rannas.

Vanim valveapteek Tõnismäel sai 95

Koolimaja Tõnismäel sai uue välisilme

Liiva kalmistu kabel on taas avatud

Foto: Albert Truuväärt

PLANEERINGUD

7

AJALUGU

18. märts 2020

Eero Kangorkunstiajaloolane

Kesklinna valitsus plaanib korras-tada Magasini 27 asunud juudi vana kalmistu ala; eskiisprojekt on val-minud ja kohalikud elanikud sellega tutvunud.

Eskiisprojekt telliti arheoloogilise uuringu tulemuste ning varem juudi kogukonnalt ja kohalikelt elanikelt saadud sisendi järgi. Eskiis näeb ette, et tulevikus jaguneb endine kalmis-tuala kaheks: minevikule pühendatud matmisalaks ja avalikuks puhkealaks. Matuste asukoht on kavas piirata ja väärikalt tähistada. Endise värava-hoone ja väikese aia kunagisse asu-kohta, kus ei olnud haudu, tuleb rahu-lik puhkeala jalutamiseks, istumiseks ja mõtisklemiseks.

Kaks aastat tagasi korraldas Kesk-linna valitsus koos juudi kogukonna ja kohalike elanikega vanal kalmistul talgud, kus peale koristamise koguti

ideid paiga edaspidiseks kasutami-seks. Linnaplaneerimise ameti muin-suskaitse osakonna tellimusel on kalmistu maa-alal tehtud arheoloo-gilised uuringud ajalooliste rajatiste ja matmisala ulatuse kohta. Nende põhjal telliti eskiis ala rekonstruee-rimiseks. Tänavu on kavas koostada projekt, misjärel saab alustada ehi-tustöid.

Juudi kalmistu rajati arvatavalt 18. sajandi lõpus. Aastatel 1870–1880 ümbritseti ala paekivimüüriga, ehi-tati väravad, valvurimajake ja kabel, hiljem ka matusekabel. 1920-ndatel lõpetati kalmistule uute hauaplatside väljaandmine, kui avati uus juudi kal-mistu Rahumäel. Vana kalmistu hävi-tati 1960. aastatel ja selle kohale rajati 1967 automajand, mille sulgemise järel asusid samas veel aastakümneid remonditöökojad. Tühjaks jäänud hooned lammutati mõne aasta eest.

Juudi vana kalmistu saab uue ilme

Heksagrammi seostatakse nüü-disajal Taaveti tähe ja judaismiga, kuid traditsiooniliselt ei olnud see juudi kogukonna eksklusiivne süm-bol. Alles 1897 valis ülemaailmse sio-nistliku kogukonna esimene kongress selle oma lipule. Ka Tallinna juudi kogukonna ajalugu pole väga palju pikem, kuigi juute elas siin kindlasti juba keskajal.

Teadaolevalt saabusid esimesed juudid Eesti aladele 14. sajandil. Tal-linnas on 1333. aastal mainitud siia kutsutud juudist arsti Johannest; 1413 ostis Pauli-nimeline juut Tallin-nas poe. Rootsi ja Vene võimud kee-lasid juutidel Eesti aladel elama asuda ning tsaarinna Jelizaveta käskis kogu Venemaalt juudid välja saata. Siiski said üksikud juudid elamisloa linna-des, pidades käsitöölise või kaupmehe ametit, ent kristlaste kogukonnast olid nad selgelt eraldatud. Katariina II valitsusajal lubati neil elama asuda „juutide alale” nüüdses Leedus, Val-gevenes, Ukrainas ja Poolas ning tegelda seal käsitööga. Väljasõiduks oli aga tarvis eriluba.

Kogukond Tallinnas kasvab 19. sajandi keskpaigas hakkas juu-

diusuliste arv Eesti aladel kasvama. 1828 tegi tsaar Nikolai I sõjaväetee-nistuse juutidele kohustuslikuks, mis-järel hakkas Tallinna saabuma juudi

sõjaväelasi. 1830 loodi siin esimene juudi kogudus ja 1845 lubati neil avada oma kalmistu Aleksander Nevski (Siselinna) kalmistu kõrval praeguse Magasini tänava ääres. Esimene mat-misvennaskond hevra kadishah’, kes toimetab matmist juutide traditsiooni kohaselt, loodi koos Wismari tänaval asunud palvelaga 1856. aastal.

Juudi kogukond kasvas jõudsalt tsaar Aleksander II valitsemisajal, kui Vene impeeriumis leevendati juutidele kehtestatud liikumis- ja elukohapii-ranguid. 1880. aastal, kui Tallinnas elas tuhatkond juuti, asutati algkool ning 1882–1884 ehitati Suur Koraalne süna-goog praegusel Maakri tänaval. Juudi kogukonnale on sünagoogi rajamine kõige olulisem sündmus. Siia kogune-takse ühiseks palveks, pühakirja Torah’ lugema ja uurima, Talmud’i järgi otsu-seid langetama, pulmi ja muid olulisi riitusi pidama, aga ka juudi reeglite järgi valmistatud kosher-toidu ret-septe saama. Kogukonna liider on rav ehk rabi, kes on saanud kõrgeima reli-gioosse hariduse.

Tsaar Aleksander III valitsemisajal (1881–1894) hakkas juudi kogukonna arvukus Eestis uuesti vähenema ning 1893 toimus suurem küüditamine „juutide alale”. Üleüldine antisemitism käivitas juudi rahvusliku enesetead-vuse, mida väljendas eelnimetatud sionistlik kongress Bazelis 1897. Selle

järelkajana loodi esimesed sionistli-kud organisatsioonid, ka sionistlik sotsialistide partei Tallinnas.

Eesti Vabariigi väljakuulutamine tõi palju positiivseid muutusi ka siinsetele juutidele. Novembris 1918 kogunes Tallinnas juudi ühiskond-like organisatsioonide esindajate üldkoosolek, kus valiti ajutine rah-vuslik-poliitiline komitee ning 1919 juudi kogukondade teisel kongres-sil ka Eesti juutide rahvusnõukogu. Järgnevatel aastatel rajati Tallinnas juutide koolid: 1920. aastal Raua 16 täieliku õppekavaga juudi algkool ja 1924 Karu 16 juudi gümnaasium. 1925. aastal vastu võetud silmapaistva rah-vusvähemuste kultuurautonoomia seadusega loodi Eestis järgmisel aas-tal juudi kultuuriautonoomia, mille esimeheks sai Hirsch Eisenstadt.

Häving ja taastamineNõukogude okupatsiooni ajal

suleti kõik juudiorganisatsioonid. Fašistliku Saksamaa okupatsioon tõi aga kaasa täieliku hävingu; vaid osal juutidest õnnestus põgeneda Nõu-kogude Liitu. Tallinna pommitamisel 9. märtsil 1944 hävis Suur Koraalne sünagoog, mida sakslased olid kasu-tanud laohoonena. Varemed lammu-tati 1947. aastal. 1950. aastate lõpus hävitati juudi vana kalmistu. Kuna juudi traditsioonide järgi on keelatud

kordusmatused samale hauaplatsile, oli kalmistu Magasini tänaval jäänud sajandi alguses kitsaks ning 1909 saadi koht uue kalmistu jaoks Rahu-mäele, kus see asub tänini.

Erinevalt Eesti Vabariigi aegsest aktiivsest kultuurielust ei tegutsenud sõjajärgsetel aastatel Eestis juutide kultuuriühendusi ning piiratud oli ka religioosne tegevus. 1966 avati siiski Tallinna sünagoog Magdaleena 9. Juudi kogukond hakkas aktiivsemalt organiseeruma alles laulva revolut-siooni ajal: 1988 loodi Eesti Juudi Kul-tuuriselts, mis järgmisel aastal kor-raldas Tallinnas esimese sõjajärgse avaliku miitingu, pühendatuna holo-kaustile. 1990 taastati Karu tänavas juudi kool.

Juudi kogukonna sümboolse kogunemiskoha, Tallinna sünagoogi avamiseni jõuti alles ligi 20 aasta pärast. Esimesed sammud uue süna-googi rajamiseks tehti pärast pea rabi Shmuel Koti ametisse määramist 2000. aastal. Asukohaks sai juudi kooli kõrvale Karu tänavale ostetud krunt.

Esialgu soovisid juudid taas-tada fassaadi rekonstruktsiooniga ajaloolise sideme Suure Koraalse sünagoogiga. Sellele oli aga vastu linna peaarhitekt. 2004. aastal kor-raldati arhitektuurivõistlus, mille võitis büroo KOKO. Uus modernne hoone arvestab juudiusu traditsioo-nide ja eripäraga, kuid ei hoia arhi-tektuuri osas kramplikult kinni aja-loolistest eeskujudest. Tervikuks on

ühendatud nii religioosse kui ka ilma-liku funktsiooniga ruumid.

Sünagoogi interjööris on ruumide paiknemise ning tundliku materjali-kasutuse kõrval tähtis juudisümboo-likaga dekoratiivornament, mida on kasutatud nii klaas- kui ka puitpinda-del. Palju on kasutatud granaadipuu sümboolikat – üks väheseid visuaal-seid motiive, mille kujutamine on juudiusu kultuuris lubatud. Granaat on viljakuse sümbol, samuti on gra-naadil sama palju seemneid, nagu on usklike juutide elus reegleid, käske ja korraldusi.

Uus sünagoog avati pidulikult mais 2007 ning oma kohaolekuga austasid seda Iisraeli toonane ase-peaminister Shimon Peres ja Iisraeli aškenaazi pearabi Yona Metzger.

Eelmisel aastal hakati astuma ka esimesi samme ajaloolise juudi vana kalmistu asukoha eksponeerimiseks Magasini tänaval. Sinna on valminud eskiisprojekti järgi plaanis kujundada kaunis mälestuspark.

AVASTUSRETK: Taaveti täht Tallinnas

Uus sünagoog Karu tänaval. Autori foto

Arheoloogilised uuringud vana kalmistu alal.

8

TEATED

18. märts 2020

98Laine KaldojaFira Tšernova

97Antonina Mjagkova Tamara Romashkina

95Asta KalmuMeta OsulBruno Tomberg

94Helve Kõrge Veera Rubinstein Lidia Kozlova Helga-Agnes Radik Hubert Tallikas

93Jevgenia Vendelin Asta Birova Ekaterina Mikhaylova Virve Tael Reveka Mai Maret Purde Evi Sakk

92Fedor Shokurov Vassili Isaikin Voldemar Ojasuu Arne Kuusmann

91Zoya Golovanova Martin Käes Elli Küttik Elvi Ruiso Leili Rebane Uno Külviste

90Tamara Malysheva Heino Reesel Linda Kilter Alexey Matveev Vootele Vaska Heino Parmas

85Niina Mägi Maria Titova Raisa Kuts Enno Hert Stanislav Morzalyuk Meeri Otsman Eha Ambur Helju Hermann Galina Berezneva Rein Lüüs Luule Aruorg Niina Kajak Liidia Pets Leida Kurt Miralda Svaigsne Hans Pikk Gennady Yurasov

80Maaja Rumessen Arvi Nironen Enno Kesksalu Veera Poom Maie Kristjuhan Ivan Barakov Elvira Rohelmäe Maia Valberg Tiit Made Tiiu Levald Hilja Tamme Irina Saveljeva Niina Novik Kiira Aulik Ivar Hallop Svetlana Melnik Aare Ääremaa Virve Pae Tiina Kaldsoo Ludmilla Martson Natalja Benbik Jüri-Valdur Kibuspuu Ülo Sieger Ille Kapp Niina Bogdanova Ants Pauls Heli Raus

Palju õnne!

*Kui te ei soovi oma sünnipäeva avaldamist Kesklinna Sõnumites, siis palume sellestkirjalikult teatada aadressil Kesklinna Sõnumid, Nunne 18, Tallinn 15058 või e-kirjaga kesklinnasonumid@tallinnlv.ee

Raekoja plats 18 • 10146 Tallinn • Tel 645 5321 • 645 7220 • info@hopnerimaja.eu • www.hopnerimaja.eu

HOPNERI MAJASMÄRTS-APRILL

• K, 18. märts kell 17.30 Loengusari. JÜRI KUUSKEMAA Tallinna pühakojad -

Tallinna Nikolai kirik 16. aprill – Tallinna Jaani seegi kirik Loengusarja hind 38€, üksikpilet 15€, pääsmed müügil www.fienta.com/hopnerimaja

Lisainfo salme@hopnerimaja.eu või tel 6455 321

• N, 19. märts kell 19 K, 15. aprill kell 19 Etendus. SEPO SEEMAN „Eesti mees ja tema naine“ Pilet18€/15€,pääsmedmüügilwww.fienta.com/hop-

nerimaja või enne algust kohapeal. Etendus vaheajaga.

• E, 23. märtsil kell 18.15 06. ja 20. aprillil kell 18.15 UKULELE KOOLITUS TÄISKASVANUTELE. II grupp NB! Kursus on komplekteeritud!

• K, 25. märts kell 18 Loengusari. TAIMEABI IHULE JA HINGELE „Kevadine organismi- ja maksapuhastamine.“ Taimetark ja apteeker Maret Makko räägib lähemalt

olulisematest ravimtaimedest. K, 08. aprill – „Kevadised rohelised vitamiinirikkad ra-

vimtaimed ja salatid.“ K, 22. aprill – „Nuhtlus või õnnistus aias: naat, harilik

kirikakar, põdrakanep ja orashein?“ Loengusarja hind 60€, üksikloeng 15€, pääsmed müügil www.fienta.com/hopnerimaja

Lisainfo heleri@hopnerimaja.eu või tel 6410 022

• K, 25. märts kell 20 K, 08. aprill kell 20 TANTSUKLUBI Tantsitakseeelkõigeeestitantse jaalatipillimeheehk

elava muusika saatel. Hopneri Maja Diele saalis. NB! Sissepääs Vanaturu kael 3.

• N, 26. märts kell 18 LASTEVANEMATE KOOL. „Lapsed ja uni.“ – Kene Vernik,

psühholoog ja unenõustaja N, 09. aprill – „Väikelaps ja ekraanid: mida vanem

peaks kindlasti teadma?“ Meelike Saarna, psühholoog ja pereterapeut

N, 23. aprill – „Lapse psühhoseksuaalne areng.“ Pille Kütt,pereterapeutjaseksuaalnõustaja

Loengusarja hind 60€, üksikloeng 15€, pääsmed müügil www.fienta.com/hopnerimaja

Lisainfo katrin.valkna@hopnerimaja.eu või tel 6410 022

• R, 27. märts kell 19 Loeng. MARINA SKULSKAJA „Ehete ajalugu neoliitiku-

mist tänapäevani“ (vene keeles)

Pilet12€,pääsmedmüügilPiletilevi.ee Lisainfo roman.ljagu@hopnerimaja.eu

• L, 28. märts kell 13.00–15.30 LOODUSKOSMEETIKA VALMISTAMISE ÕPITOAD 28. märts – Looduslike kodupuhastusvahendite val-

mistamise õpituba. Juhendaja Helen Orav 18. aprill – Käsitööseebi ja kehakoorija valmistamise

õpituba. Juhendaja Heler Põld Sarja hind 65€, üksikpilet 24€, pääsmedmüügilwww.fienta.com/hopnerimaja Lisainfo salme@hopnerimaja.eu või tel 6455 321

• E, 30. märtsil kell 18.15 13. ja 27. aprillil kell 18.15 UKULELE KOOLITUS TÄISKASVANUTELE NB! Kursus on komplekteeritud!

• T, 14. aprill kell 18 VANADE TANTSUDE KLUBI Õpitakse 15.–18. sajandist pärit peamiselt seltskonna-

tantse, sekka ka mõnd õukonnatantsu. NB! Sissepääs Vanaturu kael 3. Sisseastumistasu 7€ Lisainfo info@hopnerimaja.eu või tel 6455 321

• T ja N kell 18–20 Hopneri Maja Naiskoor kutsub laulma! Osalustasu 35€ kuus Lisainfoelviiram3@gmail.comvõitel56152424

SEENIORIDE ÜLIKOOL eestikeelsed loengud• K, 18. märts kell 12.15 – KULTUUR „Üksik planeet.” AndranikKechek,helilooja,improvisaatorjapianist

• K, 25. märts kell 12 – TERVIS „Hellalt eakatest.” Ene Tomberg, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametisotsiaalhoolekandejaterviseosakonnatervisesektorijuhtivspetsialist

• K, 01. aprill kell 12 – AJALUGU „Rooma Püha Peetruse katedraal.” Heiki Haljasorg, kultuuriajaloolane

• K, 08. aprill kell 12 – PSÜHHOLOOGIA „Uned ja unenäod.” Anneli Salk, psühholoog

• K, 15. aprill kell 12 – KULTUUR „Ah, Odessa! Kuidas eestlane avastas Musta mere pär-

lit.” Loone Ots, kirjanik ja kultuuriloolane

NB! Kursus on komplekteeritud!

• K, 25. märts kell 18Loengusari. TAIMEABI IHULE JA HINGELE„Kevadine organismi- ja maksapuhastamine.“Taimetark ja apteeker Maret Makko räägib lähemalt olulisematest ravimtaimedest. K, 08. aprill – „Kevadised rohelised vitamiinirikkad ra-vimtaimed ja salatid.“K, 22. aprill – „Nuhtlus või õnnistus aias: naat, harilik kirikakar, põdrakanep ja orashein?“Loengusarja hind 60€, üksikloeng 15€, pääsmed müügil www.fienta.com/hopnerimajaLisainfo heleri@hopnerimaja.eu või tel 6410 022

• K, 25. märts kell 20K, 08. aprill kell 20TANTSUKLUBI

Tantsitakse eelkõige eesti tantse ja alati pillimehe ehkelava muusika saatel. Hopneri Maja Diele saalis. NB! Sissepääs Vanaturu kael 3.

• N, 26. märts kell 18

• T, 14. aprill kell 18VANADE TANTSUDE KLUBIÕpitakse 15.–18. sajandist pärit peamiselt seltskonna-tantse, sekka ka mõnd õukonnatantsu. NB! Sissepääs Vanaturu kael 3. Sisseastumistasu 7€Lisainfo info@hopnerimaja.eu või tel 6455 321

• T ja N kell 18–20Hopneri Maja Naiskoor kutsub laulma!Osalustasu 35€ kuus

Lisainfo elviiram3@gmail.com või tel 5615 2424

SEENIORIDE ÜLIKOOL eestikeelsed loengud• K, 18. märts kell 12.15 – KULTUUR

„Üksik planeet.” Andranik Kechek, helilooja,improvisaator ja pianist

• K, 25. märts kell 12 – TERVIS

Jälgige palun operatiivinfot!

KODULINNA MAJA ANNAB TEADA

20. märtsil kell 5.50 jõuab KEVAD Musumäe-le ja tal on seal vastas politsei- ja piirivalve-orkester, tehnikaülikooli koorid ja segakoor Noorus. Ka Luhatsite pere oma karjase-pasunatega. Kevad ei saa linnas tegutsema hakata, ilma et linnavalitsus talle selleks soo-jade tervitussõnadega luba ei anna.

Kell 11.50 ootab Kadriorus Luigetiigi kõr-val Päikesekella juures Elle Pent, et kõikide huvilistega minna pargisoppidest kevadet otsima.

12.50 ootab loomaaia Paldiski mnt vära-vas Aleksei Turovski neid, kes temaga seik-lema tahavad minna (NB! ja enne on ostnud pileti).

13.50 kohtume botaanikaaia palmimaja juures Urmas Laansooga, kel on mõndagi rääkida ja näidata.

14.50 laulavad Kullo lastegaleriis Kuninga tänaval huvikeskuse Kullo lapsed.

15.50 tärkavad savil kevadeootuse lilled asuurkeraamika töökojas Loewenschede tornis.

16.50 võib juhtuda, et Kodulinna majas

etendatakse üht näitemängu – enne sisse-astumist uurige lähemalt!

17.50 saab Pika jala Boga Potist tassi ko-sutavat teed, kuulata muusikat ja uudista-da keraamikute Airike Taniloo-Bogatkina ja Georg Bogatkini tegevust.

18.30 hakkab toomkiriku tagant Piiskopi aiast kostma muusikat – ansambel Igihaljas Seitse saadab looja selle kevade esimese päi-kese; valguse üleminekut pimeduseks peh-mendavad tulegrupi Flameous tantsijad.

„VÄÄRTUSE” sarja tutvumiskäikudest on lä-hiajal kavas:

pühapäeval, 22. märtsil kell 14 küllaminek linnateatrisse,

neljapäeval, 26. märtsil kell 18 tutvustab Jaak Juske Toompea lossi ja 100-aastaseks saavat riigikogu,

pühapäeval, 5. aprillil kell 14 tutvustab Oliver Orro kunstiakadeemia maja ümbrust,

12. aprillil kell 14 selgitab Mart Keskküla, milliseks ehitatakse ümber üks maja Toom-peal.

Kõikidele „Väärtuse” tutvumiskäikude-le on vaja eelregistreerida Kodulinna majas (Gümnaasiumi 3, telefon 644 9867).

Linnamüürile ja tornidesse on võimalik min-na esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval kell 11–17, reedel, laupäeval ja pühapäeval kell 11–18. Lauatennist saab mängida samadel aegadel.

Kohtumiseni!

Tiina Mägi

20. märtsil kell 5.50 jõuab KEVAD Musumäe-le ja tal on seal vastas politsei- ja piirivalve-orkester, tehnikaülikooli koorid ja segakoor Noorus. Ka Luhatsite pere oma karjase-pasunatega. Kevad ei saa linnas tegutsema hakata, ilma et linnavalitsus talle selleks soo-jade tervitussõnadega luba ei anna.

Kell 11.50 ootab Kadriorus Luigetiigi kõr-val Päikesekella juures Elle Pent, et kõikide huvilistega minna pargisoppidest kevadet

aiast kostma muusikat – ansambel Igihaljas Seitse saadab looja selle kevade esimese päi-kese; valguse üleminekut pimeduseks peh-mendavad tulegrupi Flameous tantsijad.

„VÄÄRTUSE” sarja tutvumiskäikudest on lä-hiajal kavas:

pühapäeval, 22. märtsil kell 14 küllaminek linnateatrisse,

neljapäeval, 26. märtsil kell 18 tutvustab Jaak Juske Toompea lossi ja 100-aastaseks saavat riigikogu,

pühapäeval, 5. aprillil kell 14 tutvustab Oliver Orro kunstiakadeemia maja ümbrust,

12. aprillil kell 14 selgitab Mart Keskküla, milliseks ehitatakse ümber üks maja Toom-

Kõik ettevõtmised on esialgu 3. maini edasi lükatud.

E, 6. aprill kl 14 KEVADKONTSERTEsinevad Eleonora Tšerepanova solistide ringi lauljad Vene Kultuurikeskusest. N, 9. aprill kl 13 KONTSERT-MÕTISKLUS ÜLESTÕUSMISPÜHADE OOTUSES Mõtiskleb Tallinna Issanda Muutmise Kiriku ülempreester Aleksander Sarapik.Muusikat teeb Aare Pehka fl öödil. E, 20. aprill kl 14 KEVADKONTSERTEsineb rahvatantsurühm Hõbekihar, juhendaja Linda Ehatamm. Kaastegev Neeme Otstavel.

E, 27. aprill kl 14 RAHVUSVAHELISTE LAULUDE KONTSERTEsineb ansambel Ju-Vega, juhendaja Jüri Zolotarjov.

E, 27. aprill EKSKURSIOON LAHEMAA LÕUNAOSSA Viru raba – loodusgiid tutvustab raba elanikke ja elustikku; Vana-Sirge küülikutalu – ekskursioon, kerge eine küülikupuljongi ja -pirukaga, talu koduveini degusteerimine; Kõnnu viinaköögi kunstikoda; Valgejõe Veinivilla.Väljasõit kl 8, tagasi kl 18. Reisijuht Kaur Kivipõld. Hind 34 eurot. Palume soovijatel registreerida ja tasuda infolauas.

T, 28. aprill EKSKURSIOON IDA-HARJUMAALE Väljasõit kl 9. Lagedi mõisa kaudu Saha kabelisse, Maardu ja Kostivere mõis ja karstiala; Anija mõis, Kuusalu kirik. Kl 14 lõuna Söögitoas. Lauritsa- ja Nelja kuninga kivi, Kiiu torn ja mõis, Vabadussõja mälestuskivi, Jägala juga, Ellandvahe rahn, Manniva golfi küla, Ülgase kaevanduskäigud, Kaljuotsa, Maardu (Kallavere) õigeusukirik ja Rootsi-Kallavere külamuuseum. Tagasi kl 20. Reisijuht Jaan Maasing. Hind 35 eurot. Palume soovijatel registreerida ja tasuda infolauas.

E, 4. mai EKSKURSIOON KIRIK KESET KÜLAKultuurilooline Rapla linn ja läheduses asuvad mõisakompleksid Alus ja Valtus. Jalutuskäigud jõepromenaadil ja Vesiroosi tervisepargis. Puraviku tuuleveski sepikoda lugude ja seppade igapäevatööga ning võimalusega tõusta läbi seitsme korruse veskitiibadeni ja näha vaadet endise Mitšurini sovhoosi õunaaiale. Väikeettevõtte Minna Sahver käsitöömarmelaad (võimalus laohinnaga osta). Reisijuht Kaur Kivipõld. Hind 32 eurot. Palume soovijatel registreerida ja tasuda infolauas.

AVATUD TIIU VIIESE MAALIDE NÄITUS. Igal neljapäeval kl 11–14 meditsiiniline nõustamine ja vererõhu mõõtmine.Tasuta juriidiline nõustamine (Kristel Tina). Vajalik registreerida infolauas või tel 646 6123.Iga kuu teisel ja neljandal esmaspäeval kl 14.30 Soomepoiste Leskede Klubi koosviibimine. Tegutsevad ringid, kursused ja ansamblid. Tööd jätkab ja uusi hoolealuseid ootab eakate päevahoid. AVATUD E–R 9–17Liivalaia 32 (sissepääs sisehoovist) INFO: 646 6123e-post:info@kesotskeskus.eeKODULEHEKÜLG: www.kesotskeskus.eeJUUKSUR, MANIKÜÜR ja PEDIKÜÜR: 645 9029 EAKATE PÄEVAHOIDE–R 7–18RAUA 1INFO: 5345 5026

KESKLINNA SOTSIAALKESKUSE APRILLIKUU ÜRITUSED

Muusikat teeb Aare Pehka fl öödil. E, 20. aprill kl 14 KEVADKONTSERTEsineb rahvatantsurühm Hõbekihar, juhendaja Linda Ehatamm. Kaastegev Neeme Otstavel.

E, 27. aprill kl 14 RAHVUSVAHELISTE LAULUDE KONTSERTEsineb ansambel Ju-Vega, juhendaja Jüri Zolotarjov.

E, 27. aprill EKSKURSIOON LAHEMAA LÕUNAOSSA E, 27. aprill EKSKURSIOON LAHEMAA LÕUNAOSSA E, 27. aprill EKSKURSIOON LAHEMAA

Viru raba – loodusgiid tutvustab raba elanikke ja elustikku; Vana-Sirge küülikutalu – ekskursioon, kerge eine küülikupuljongi ja -pirukaga, talu koduveini degusteerimine; Kõnnu viinaköögi kunstikoda; Valgejõe Veinivilla.

Väikeettevõtte Minna Sahver käsitöömarmelaad (võimalus laohinnaga osta). Reisijuht Kaur Kivipõld. Hind 32 eurot. Palume soovijatel registreerida ja tasuda infolauas.

AVATUD TIIU VIIESE MAALIDE NÄITUS. Igal neljapäeval kl 11–14 meditsiiniline nõustamine ja vererõhu mõõtmine.Tasuta juriidiline nõustamine (Kristel Tina). Vajalik registreerida infolauas või tel 646 6123.Iga kuu teisel ja neljandal esmaspäeval kl 14.30 Soomepoiste Leskede Klubi koosviibimine.Tegutsevad ringid, kursused ja ansamblid. Tööd jätkab ja uusi hoolealuseid ootab eakate päevahoid. AVATUD E–R 9–17

Uue info saabumiseni peatatud!

9

VARIA

18. märts 2020

KredEx võtab kuni 20. aprilli-ni vastu kodutoetuse taotlusi väikese sissetulekuga laste-rikastelt peredelt. Võrreldes varasemaga on kasvanud toe-tuse piirmäärad.

Võimalus oma elamistin-gimusi parandada on peredel, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast last ning kelle sis-

setulek ühe leibkonnaliikme kohta oli eelmisel aastal kuni 355 eurot kuus. Toetust saavad ennekõike pered, kellel puudub oma kodu või olemasolev elu-ase ei vasta nüüdisaegsetele tingimustele, puudub vee- ja kanalisatsioonisüsteem või pesemisvõimalus, katus ei ole vettpidav või küttekolded on

ohtlikud. Kui varem oli suurim toetussumma 8000 eurot ning teistkordsel taotlemisel 5000 eurot, siis alates sellest aastast kuni 10 000 eurot. Kolme- ja neljalapselised pered, kellele on varem ühe korra kodutoe-tust eraldatud, saavad teist korda taotleda veel 5000 eurot. Viie- ja enamalapselised va-

rem kodutoetust saanud pered võivad teisel korral taotleda 10 000 eurot. Varem toetust saanud pered peavad korduva toetuse taotlemise ajaks olema eelmise toetuse sihtotstarbeli-selt ära kasutanud ning esita-nud KredExile lõpparuande.

Tagastamatut toetust saab kasutada mitmeti: eluaseme

püstitamise, renoveerimise, ümberehitamise või laiendami-sega seotud väljaminekuteks, aga ka tehnovõrkude rajami-se, muutmise või asendamise kulutusteks. Eelmisel aastal kasutati toetust kõige enam eluaseme renoveerimiseks ja eluaseme soetamiseks.

KredExi kodutoetuse abil

on 12 aastaga parandatud üle 12 600 lapse elamistingimusi. Tänavu panustatakse väike-se sissetulekuga lasterikaste perede elamistingimuste pa-randamiseks üle kolme miljoni euro. Lisainfot tingimuste ja taotlemise kohta saab KredExi kodulehelt.

Kodutoetus vähekindlustatud lasterikkale perele

Tehnoloogiahariduse paren-damiseks jagatakse kooli-de ja lasteaedade vahel ligi 300 000 eurot.

Kõik koolid ja lasteaiad saa-vad 31. märtsini taotleda toe-tust ProgeTiigri programmist, et soetada tehnoloogiaõppeks vajalikke seadmeid. Näiteks

võib toetust küsida robootika-komplektide, 3D printerite ja programmeeritavate droonide soetamiseks.

Seadmete soetamist ra-hastab haridus- ja teadusmi-nisteerium ning koordineerib Hariduse Infotehnoloogia SA. Mulluses taotlusvoorus jagati

toetusi kokku 290 000 eurot 89 koolile ja 96 lasteaiale. Et toetada neid, kel tehnoloo-giaseadmete kasutamisel veel vähe kogemusi või need puu-duvad, pakub sihtasutus ka veebikoolitust. Lähemalt vaata veebilehelt hitsa.ee.

Tehnoloogiaõpe saab toetust

31. MÄRTS 2020 | KELL 11.00 – 16.00

Info 640 4232facebook.com/ettevotlusamet

www.tallinn.ee/tarbija

11.00

12.15

11.10 13.35

14.40E-kaubandus – lihtne või keeruline ostjale ja kauplejale?Tõnu Väät, tegevjuht, E-kaubanduse Liit

Avasõna.

Üürisuhetes tasakaalu otsimas.Priidu Pärna, notar, Eesti Omanike Keskliidu esimees

Nõuded alkoholi- ja tubakatoodete väljapanekule.Jaana Tael, osakonna juhataja, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Personaalne pensioniplaan.Kristiina Selgis, pensionipoliitika juht, Sotsiaalministeerium

TALLINNA TARBIJAÕIGUSTE PÄEVEesti Rahvusraamatukogu, Tõnismägi 2

OSALE TASUTA

13.15 Vaheaeg

31. MÄRTS 2020 | KELL 11.00 – 16.00

11.00

12.15

11.10 13.35

14.40

Avasõna.

Üürisuhetes tasakaalu otsimas.Priidu Pärna, notar, Eesti Omanike Keskliidu esimees

Nõuded alkoholi- ja tubakatoodete väljapanekule.Jaana Tael, osakonna juhataja, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

TALLINNA TARBIJAÕIGUSTE PÄEVEesti Rahvusraamatukogu, Tõnismägi 2

13.15JÄÄB ÄRA

Tarkvaraerialadel tegutseb naisi vaid 19%. MTÜ Estonian Women Programmers leiab, et põhjus on iganenud müü-dis, justkui oleks tarkvaraõpe neile, kel koolis oli matemaa-tika viis ja kes suudavad kir-jutada koodi. Tegelikult on enamik tarkvaraarendajaid iseõppinud. Tuleb lihtsalt

teada, mida ja kuidas õppida. MTÜ asutaja Triinu Marani

sõnul puudus seni eestikeelne keskkond, kus saab pidevalt infot tasuta õppimisvõima-luste kohta. Seetõttu asutati Facebooki grupp Estonian Wo-men Programmers, millega on oodatud liituma kõik naised.

„Programmeerimist õpiku-

te lugemisega selgeks ei saa. Facebooki grupi lõime üksteise toetamiseks pikema aja vältel – tarkvaraõpe vajab just sellist lähenemist. Eelistame mitte kuudepikkusi koolitusi, vaid ühekordseid kokkusaamisi, kus läbitakse üks konkreetne tee-ma ja jagatakse juhiseid seda edasi õppida,” selgitas Maran.

Naised programmeerima!

Kõige enam abivahendeid üürivad Invarust Tallinna kesklinnas elavad inimesed.

Möödunud aasta statisti-kast abivajajate vajaduste koh-ta selgub, et abivahendite seast üüritakse kõige enam ratastoo-le, küünarkarke ja tugiraame, sealjuures riikliku soodustuse abil. “Kuna üürimine võimaldab abivahendi soovi korral tagas-tada või välja vahetada, on see ka kesklinna elanike seas aina enam populaarsust kogumas.

Lisaks mugavusele ja madala-matele kuludele saab üüritud vahendit ka tasuta remontida ja hooldada,” märkis klienditee-nindaja Siiri Kaska.

Liikumisabivahendite kõr-val kuulub ka potitool kohalike seas enim üüritud abivahen-dite hulka - seda eeskätt just eakamate kasutajate või vä-hese liikuvusega haigete pu-hul. Kesklinna elanike seast on peamised abivahendite üürijad eakad või nende lähedased.

Üürimist eelistavad abivajajad, kelle tervislik seisund on pi-devas muutumises. Pärast pu-hastamist ja tehnilist hooldust on samu abivahendeid võimalik korduvalt kasutada.

Invaru keskus on liikumi-serivajadustega inimeste abi-vahenditele spetsialiseerunud valdkonna suurim ekspert Eestis. Üheksas linnas asuvates teeninduspunktides käib iga kuu enam kui 10 000 abivajajat.

Invarust saab liikumiseks abivahendeid

Toetades iseseisvust24.-25. aprillil räägitakse iseseisvusest, selle

saavutamisest ja säilitamisest invamessil „Toetades iseseisvust“.

Üritus toob kokku informatsiooni, nõustamise, tooted ja teenused, mis arvestavad inimeste erivajadusi ja kroonilisi haigusi. Kahel päeval on võimalik

näha ja kuulda puuetega inimeste ja krooniliste haigete iseseisvumis- ja edulugusid, tutvuda innovaatiliste toodete ja teenustega, mis aitavad säilitada

igapäevast toimetulekut.

www.tallinnakoda.ee

10

VARIA

Eelmise ristsõna õige vastus oli SEISAB NAGU MUISTE. Õige vastuse saatnute seast pälvis auhinna Liia Epštein. Palume järgmise nädala jooksul tulla auhinnale järele Kesklinna valitsusse Nunne 18. Siinse ristsõna õigeid vastuseid ootame kuni 27. märtsini samal aadressil või e-kirjaga kesklinnasonumid@tallinnlv.ee. Taas läheb loosi auhind!

Nagu pealkirigi ütleb, on loengu-sari „Ta käib alles lasteaias” eel-kõige lasteaialaste vanematele, kuid tulevaste küsimuste enneta-miseks on Hopneri majja teretul-nud ka koolilaste emad-isad.

Neli eesseisvat loengut käsitle-vad laste unevajadust ja -häireid, ekraanisõltuvust, seksuaalsuse arenemist jm. Lektorid on une-nõustaja Kene Vernik, psühho-loogid ja pereterapeudid Meelike Saarna, Pille Kütt ja autismikooli looja Ivica Mägi. Loeng annab ka võimaluse vahetult küsida ja mõel-da endale olulisel teemal, lektori ja teiste lastevanematega arutleda.

Loengud Hopneri majas on üle nädala neljapäeviti algusega kell 18 ja kestavad poolteist tundi. Üksik-loengu pääsmed hinnaga 15 eurot on müügil Fienta.com.

Järgmiste loengute teemad:„Lapsed ja uni”, lektor psühho-

loog ja unenõustaja Kene Vernik;„Väikelaps ja ekraanid: mida

vanem peaks kindlasti teadma?”, psühholoog ja pereterapeut Mee-like Saarna;

„Lapse psühhoseksuaalne areng”, pereterapeut ja seksuaal-nõustaja Pille Kütt;

„Kui laps on teistsugune”, au-tismikooli looja, nõustaja ja tera-

Veebruari lõpus toimus Hopneri majas koolieelikute ülelinnalise etlemiskonkursi Kesklinna eelvoor – juba 17.

Kolme parimana lähevad lõpp-võistlusele Sonja Räbokon ja Tanel Kolts Rõõmutarekese lasteaiast ning Adeele Liisa Kask Päikesejänku laste-aiast. Nende puhul hindas žürii kõige kõrgemalt sõnumi edastamise oskust,

ilmekust, selget diktsiooni ja korrekt-sust. Luuletuse valikul oli arvestatud ka eakohasust, mille eest tänati laste juhendajaid.

Väikeste deklamaatorite konkur-sist „Eesti keele kaunis kõla” võttis Kesklinna lasteaedadest ja huvikoo-lidest osa ühtekokku 44 koolieelikut vanuses 3–7 aastat.

Sõbrapäeval demonstreeriti loo-maaias isejuhtivat bussi, mis hak-kab külastajaid vedama kevadel.

Elektri jõul töötav isejuhtiv buss alustas loomaaias proovisõi-te 2. detsembril. Reisijaid mahub sõidukisse kaheksa ning buss vu-rab ringi kiirusega 20 km/h, mis on loomaaia territooriumil lubatud maksimumkiirus. Välja on tööta-tud mitu marsruudivarianti, lõplik selgub loomaaia külastajate eelis- tustest. Tallinna loomaaed on maa- ilmas esimene, kus isejuhtiva bus-siga liigelda saab.

„Tallinna loomaaia üks eripära ja plusse, võrreldes paljude teiste loomaaedadega, on meie suur ter-

ritoorium. Samas on see külastaja-tele katsumus – jalutuskäigud on pikad ja väsitavad. Selline iseliikuv ja turvaline sõiduk on ideaalne la-hendus külastajatele kiiremaks lii-kumiseks loomaaias,” tõdes looma-aia direktor Tiit Maran.

Isejuhtiva bussi liikumist loo-maaias finantseerib Auve Tech, sõiduki proovilepaneku eesmärk on koguda reisijatelt väärtuslik-ku tagasisidet edasisteks aren-dusteks. Buss valmis TalTechi ja Auve Techi koostöös. Projekt algas 2,5 aastat tagasi, kui osalised alus-tasid isejuhtiva bussi väljatööta-mist kingitusena Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Abiks lapsevanemale

Kõlas kaunis eesti keel

Isejuhtiv buss sõidab kevadest loomaaias

18. märts 2020

peut Ivica Mägi.Täpset ajakava vt www.hopneri-

maja.eu või küsi katrin.valkna@ hopnerimaja.eu ja tel 641 0022.

11

KUULUTUSED

NAHAARSTID Kesklinnassaatekirjata ja järjekorrata

Registratuuri tel. 669-08-06www.vita.ee/broneeri

Maagia KV leiab Teie kinnisvarale

ostja või sobiva üürniku. Tel 5855 0720

Kaardid ennustavad 24/7 Tel 900 1727

Vaata, kes on liinil: ennustus.ee

Tallinna masinatehase lugupeetud veteranid!

21. märtsil kell 16 olete kõik oodatud Lindakivi kultuurikeskusse

iga-aastasele masinaehitajate kokkutulekule, mis on pühendatud F. Krulli – TMT 155. aastapäevale.

Osalemine on TASULINE. Täiendav info tel 5654307

ja 55521341

MTÜ TMT veteranidSIIN VÕIB OLLA SINU REKLAAM!

kesklinnasonumid@tallinnlv.ee

18. märts 2020

TULE JA OMANDA KINDEL AMET!Tallinna Linnatranspordi AS-is algavad

6. aprillil 2020

TRAMMIJUHTIDE KURSUSED

Edukatel kursuse lõpetajatelvõimalus asuda tööle trammijuhina!

Kursustel osalemiseks vajalik B-kategooria juhiluba. Info ja eelregistreerimine tel 643 4271 või

e-posti aadressil personal@tlt.eewww.tallinnlt.ee

PATSIPUNUMISEÕPITOAD

Osalemistasu 20€Pääsmed müügil: Fienta.com

Info: www.hopnerimaja.euvõi tel. 6641 0022

N, 23. aprillil kell 18.00

Punutised iseendale

L, 25. aprillil kell 14.00

Pidulikud punutised

lõpupeoks või tähtpäevaks

Taimetark ja apteeker Maret Makko loengusariTaimetark ja apteeker Maret Makko loengusari

Taimeabi ihuleja hingele

25. märtsil kell 18Kevadine organismi-ja maksapuhastamine.

08. aprillil kell 18Kevadised rohelised vitamiinirikkad ravimtaimed ja salatid.

22. aprillil kell 18Nuhtlus või õnnistus aias: naat, harilik kirikakar,

põdrakanep ja orashein?

06. mail kell 18Kevadised ravimtaimed: vereurmarohi, varsakabi, sinilill,vesihein, harilik kopsurohi, harilik kalmus, varemerohi?

20. mail kell 18Toomingate ja sookailu õitsemise aeg.

Loengusarja hind 60 € / Pääsmed müügil: Fienta.com / Info tel. 6410022Raekoja plats 18 / www.hopnerimaja.eu