Upload
others
View
0
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
0 8 . 1 2 . 2 0 1 1
Q-kiri
Neli küünalt põlesid adven-dipärjal,
Nii tasa, et oli kuulda, kuidas küünlad hakkasid omavahel vestlema.
Esimene küünal lausus ohates:
”Minu nimi on Rahu.
Kuigi minu valgus paistab, ei hoia inimesed mingit rahu.“
Tema leegike jäi järjest väikse-maks, kuni kustus hoopis…
Teise küünla valgus vilkus ja küünal ütles:
”Minu nimi on Usk,
AGA MA OLEN TÄIESTI KASUTU, KUNA INIMKOND EI TAHA MI-DAGI JMALAST TEADA. NII ET MUL POLE MÕTET PÕLEDA.”
Tõmbetuul puhus läbi toa ja teine küünal kustus…
Vaikselt ja nukralt võttis sõna kolmas küünal:
”Minu nimi on Armastus.
MUL POLE ENAM JÕUDU, ET PÕLEADA. INIMESED ON MIND KÕRVALE JÄTNUD.
NAD NÄEVAD AINULT ISEENNAST AGA MITTE NEID TEISI, KEDA NAD PEAKSID ARMASTAMA.”
Ja viimase värelusega kustus seegi valgus…
Samal hetkel sisenes tuppa laps.
Küünlaid vaadates ütles ta:
„TE PEATE JU PÕLEMA, MITTE KUSTUNUD OLEMA !“
Ja hakkas peaaegu nutma...
Samas võttis sõna neljas küünal ja kostis :
” ÄRA KARDA ! SENI, KUNI MINA PÕLEN, SAAME ME KA TEISED KÜÜNLAD JÄLLE SÜÜDATA.
Minu nimi on Lootus!”
Laps võttis tikuga sellelt küünlalt tuld ja pani uuesti teised küünlad põlema.
Lootuse leek ei peaks mitte kunagi meie elus kustuma ...
...ning igaüks meist peaks pidevalt hoidma rahu, usu, armastuse ja lootuse tulukest.
Soovin Sulle imekaunist Ad-vendiaega ...
Tere, jõuluvana! Aasta on jälle lõppemas ja käes on jõuluaeg. Minul on aasta üpris hästi
läinudMinu perekond on terve ja sõpru on mul nii koolis kui muusikakoolis piisavalt. Olen sellel
aastal palju tarkust omandanud: oskan paremini klaverit mängida, koolis läheb hästi, õppisin
kuduma ja heegeldama.
Eestil on minu arust paremini läinud kui eelmisel aastal, aga palgad lähevad aina väiksemaks.
Võlu Eestile õnne, rahu ja armastust. Ma soovin jõuludeks endale väikest televiisorit, raamatuid,
lauamänge, ehteid jne. Jõuluvana, kirja lõpus tahaksin sulle öelda, et tervita päkapikke ning ela
hästi!
Jane Sepajõe, 5.klass
Kiri jõuluvanale
Neli küünalt
Advendiaeg tähendab Jeesus Kristuse
tulekut ja tuleneb ladina keelest "Adventus
Domini" - Issanda tulek.
Advendiaeg tähistab Issanda sünni ehk
Jeesus Kristuse näol Jumala tuleku ootust,
niinimetatud inkarnatsiooni (lihasse saamist)
ehk esimest tuleku aega.
Advendiaeg tuletab meelde vajadust
valmistuda Issanda taastulekuks; krist-
laskond valmistub Issanda viimseks tule-
kuks kohtunikuna maailma lõpul.
Advendiaeg on paastuaeg.
Advendiaja liturgiline värv on violetne.
Advendiajal süüdatakse igal pühapäeval
üks uus küünal:
I advendipühapäeva värvus on valge ja
süüdatakse valge küünal, mis on Kristuse
värv ja tähendab puhtust ning armu.
II-IV advendipühapäevade värv on
violetne ja süüdatakse violetset värvi
küünlad, mis tähendab patukahetsust,
ootust ja paastuaega
Selles lehes:
Mälumäng 2
Projekt “Tagasi kooli” 3
Omalooming 4
Mardilaat ja folklooripäev 5
Teated 6
WWW.RAKVEREPK .EE
2 www.rakverepk.ee
Mälumäng on nüüdseks toimunud 3 korda. Mina olen sellest osa võtnud kõigil juhtudel. Mälumäng ise pidi algselt toimuma korraldavates koolides, kuid hiljem otsustati, et need toimuvad vaid Haljalas, aga küsimused mõtleksid ikkagi välja kõigi gümnaasiumite võistkonnad, iga güm-naasium ühe korra.
Igas voorus on kuus küsimustikku, igas küsimustikus 5 küsimust. Enamasti on need mingi teema kesksed, nagu loodus, sport jms. Esimesel korral oli kogu mäng Eesti teemaline. Võistlevad koolid jagatakse kahte rühma: gümnaasiumid ja põhikoolid. Iga kool võib võistlema saata rohkem kui ühe rühma, peaasi, et rühmas poleks üle nelja õpilase. Iga korra lõpus antakse mõlemas arvestuses võitjale 1 punkt, teisele kohale 2 punkti jne. Õppeaasta lõpus arvutatakse punk-tid kokku ning üldkokkuvõttes võidab meeskond, kel on vähim punkte.
Minu jaoks on seal käimine lõbus, seal saan palju uusi teadmisi ning mitmel korral või-maluse rühmakaaslastega vaielda. Alati oleme tagasiteel pinninud samu küsimusi ka huvijuht Mar-jelt, kes meid alati kokku korjab. Praeguseni oleme pälvinud neljanda, teise ja esimese koha. Loo-dan, et sama hästi läheb ka tulevikus.
Rauno Jaaska, 7. klass
Proovi Sinagi nupukatest nutikam olla! Kui tead vastuseid, kirjuta need paber-ile, lisa oma nimi ja too eesti keele klassi õpetaja Kruusmaa kätte. Kui loosiõnn
naeratab, võid saada auhinna.
1.Paik, mida me tunneme A.H.Tammsaare sünnipaigana, ei ole tegelikult muidugi Vargamäe- see on kirjanduslik kohanimi. Millises külas ja vallas kirjanik Tammsaare tegelikult sündis?
2.Astrid Lindgreni surematud teosed on illustreerinud eestlannast kunstnik, kes on sündinud 1930. aastal Tartus , veetnud lapsepõlve Haapsalus ning elab alates 1944. aastast Rootsis.
Kellest on jutt?
3.Tänavu kevadel 12. mail möödus 10 aastat Tanel Padari ja Dave Bentoni Eurovisiooni-võidust. Kes oli võidulaulu „Everybody“ viisi autor?
4.Rakvere Teater avati iseseisvuspäeval, 24. veebruaril 1940 näidendiga, mis on ka praegu teatri mängukavas. Mis pealkirja kandis Rakvere Teatri avaetendus?
5.Kes näitlejaist mängis telesarjades „Knight Rider“ ja „Baywatch“ peategelast?
6.Millist muusikariista armastas vabal ajal mängida meisterdetektiiv Sherlock Holmes?
7.Nimeta 3 Euroopa pikimat jõge?
8.Milline on maailma rahvarohkem linn?
9.Tallinnas asub Eesti vanim tegutsev üldhariduskool. Mis kool see on?
Mälumäng ehk viktoriin on
mäng, kus mängijad
(üksikult või võistkonniti)
üritavad esitatud
küsimustele õigesti vastata.
Õigete vastuste eest
jagatakse punkte ja võidab
kõige rohkem punkte
teeninud mängija või
võistkond.
Nuputamist nutikale
Mälumäng
Aeg: 18.9 19.
10
9.1
1
30.
11
Kool
Punk
te
Ko
ht
P K P K P K
Rakvere
Gümnaasium
37 1 20 1 ? 7 18 4
Väike-Maarja Gümnaasium
29 2 7 6 ? 2 19 2
Haljala
Gümnaasium IX kl
26 3 12 3 ? 3-
5
20,
5
1
Rakvere Põhikool 25 4 17 2 ? 1 18,
5
3
Kiltsi Põhikool 24 5-6 3 7 ? - 8 8
Uhtna Põhikool 24 5-6 - - ? 3-5
- -
Vinni-Pajusti Gümnaasium III
23 7-8 - - ? 3-5
18 5-
6
Vinni-Pajusti Gümnaasium II
23 7-8 - - ? - - -
Vinni-Pajusti Gümnaasium I
21 9 9 5 ? 8 18 5-
6
Võsu Kool 18 10 10 4 ? 6 14 7
Meie kooli mälumängurid:Eneli Veedla, Magdaleena Männik,
Margo Sall, Rauno Jaaska, Kelly Muttik
3 Q-kiri
20.oktoobril käisid meie koolis Tagasi Kooli projektiga seoses inimesed tundides rääkimas. 9.klassi mate-maatika tundi andis Rakvere peaarhitekt Raul Järg. Ta on projekteerinud paljusid tun-tuid maju nagu näiteks Viimsi kool, Tallinna 21. kool . Järg rääkis, et igal majal on oma iseloom, iga maja räägib meile oma lugu. Ta näitas pilte erinevatest ma-jadest, millel on eriline iseloom. Piltide seas olid näiteks kuubik maja Hollan-dis ja Pekingi olümpia-staadion.Rakvere oli varem paneelmajadeta ning hoopis teistsugune kui praegune Rakvere, mida tunneme. See Rakvere, mida meie teame, on hilisematel aastatel välja kujunenud.Tulevikuplaanid Rakvere jaoks on inimeste peades ja osaliselt ka paberil olemas. Näiteks on loota Seminari tänavale parki, puri-katust vallimäe laululavale, teatrikino ja AQVA spa juur-deehitust, mis on juba valmimisel.
Magdaleena Männik 9. klass
5. klassis andis tundi Rakvere Muuseumi teadur Kaja Vis-napuu, kes rääkis Rakvere linna ajaloost.
Nii saime teada paljugi huvi-tavat. Näiteks seda, et meie kodulinna vana nimi Wesen-berg tähendab saksa keeles Tarvamäge. Paljud meie klas-sist ei teadnud, et Rakveres on 19 linnaosa.
Nüüd mõned põnevamad faktid Rakvere ajaloost.
Rakvere kiriku juures asub Mäeotsa allikas.
Vanasti asus Lilleoru poe kõrval kõrts, mille nimi oli Kondivalu. Nimi tuli sellest, et talumehed tulid pikkadelt retkedelt ja palusid kõrtsmi-kult õlut, sest kondid valuta-sid.
Muidugi jäime tunniga väga rahule. Oma kodulinna mineviku kohta on alati põnev midagi uut teada saada.
Delia Sokolova 5. klass
7. klassis andis tundi Raivo Riim, kes rääkis viisakusest ja tutvustas käitumisreegleid.
Näiteks rääkis ta nii pul-madest kui ka matustest. Pulmas on sobilik kõik pidulik ja suurejooneline,
aga matustel on kõik vastu-pidi:juuksed olgu kinni, de-koltee ei tohi olla avar ja riie-tus peab olema tume.
Lauakommetest jäi meelde see, et leiba murtakse alustas-sil. Teises tunnis külastasid meid Rakvere Reaalgümnaasi-umi abituriendid, meie kooli vilistlased. Nad rääkisid meile, kuidas elus läbi lüüa ning mis ootab meid ees güm-naasiumisse õppima asudes. Nad ütlesid, et uues koolis on olulisim sallivus, sest uusi õpilasi on palju ja kõik nad on tulnud erinevatest lin-nadest ning küladest. Vilist-laste jutust oli palju kasu, sest nüüdne teame, mis meid ees ootab.
Tini Piibemaa,
Liis Senkel 7. klass
Projekt “Tagasi kooli”
"Tagasi kooli" on Vabariigi
Presidendi ja sihtasutuse Noored
Kooli algatus, mille eesmärk on
tugevdada Eesti koolide ja
ülejäänud ühiskonna koostööd.
"Tagasi kooli" nädalal kutsume
koolidesse üle Eesti tundi andma
ja kogemusi jagama
külalisõpetajaid – tegusaid
kodanikke, lapsevanemaid,
vilistlasi, üliõpilasi ja ka neid,
kellel ei ole konkreetse kooliga
veel vahetut suhet, ent kes
soovivad seda luua.
Külalisõpetajate tunnid
võimaldavad muuta koolielu
mitmekesisemaks, vahendades
õpilastele praktilisi teadmisi ja
kogemusi erinevatest
eluvaldkondadest.
Lisaks annab "Tagasi kooli" hea
võimaluse külalisõpetajate,
õpetajate ja koolijuhtide
kohtumisteks ning
haridusteemalisteks aruteludeks.
Just sellest võib saada ajend, et
suhteid süvendada ja koguda
mõtteid järgmisteks sammudeks -
kuidas aidata kaasa Eesti
hariduse edenemisele ka pikemas
perspektiivis.
Kutsume Teid üles "Tagasi
kooli" info levitamisele kaasa
aitama, lisades oma kodulehele
"Tagasi kooli" märgise.
************************
"Tagasi kooli" ajalugu ulatub
tagasi üle nelja aasta. Oktoobris
2010 ja oktoobris 2009 toimusid
"Tagasi kooli" nädalad. 2009.
aasta 23. veebruaril toimus ka
"Tagasi kooli" päev. Enne seda -
2008. ja 2007. aastal - leidsid
aset esimesed "Tagasi kooli"
nädalad mõnekümne
külalisõpetajaga.
4 www.rakverepk.ee
Kas sa tead,
milline näeb välja kevad?
Oled märganud seda viimast veetilka?
Laimiroheline leheke
upitab mullast välja pea.
Õhus virvendavad linnuparved
varjutavad porilompe.
Kas oled märganud,
mis toimub looduses suvel?
Vallatud värvid liuglevad.
Sinine meri sillerdamas päikese käes.
Vikerkaar sirutab käe üle taeva
Kas sa tead, kui imeline on sügis?
Näe, hõbemedal sätendab kuldses meres,
kuhu kuldset vihma aina juurde sajab.
Hilishommikul vallutab roosa mannavaht,
Omalooming mis kõrgel taevas,
su mõtted ja tunded.
Kas oled vaadanud,
mismoodi võlub sind talv ?
mäekünkal pimestab sind valgusviht
ning pilved nutavad jäätunud pisaraid.
Iga hõbepärl otsib teed, mis viib piiritusse
sädelevasse merre.
Nüüd sa siis tead,
et tasub vaadata,
kuulata looduse hingamist.
Ning sulgeda silmad
ja mõelda,
mis imelisi uperpalle
võib leida lõpmatus looduses.
Helis Hämarsalu, 7.klass
Vaata, kui kaunid lumehelbed on õhus su ees,
täpselt nagu kristallid sinu kaelakees.
Tasane lumi nüüd laiub üle maa,
mõned üksikud jäljed veel juurde teeb saan.
Esimesed lilleõied rohust juba paistavad,
esimesed linnud juba rõõmu hõngu haistavad.
Kevad on ilus, kuid ruttu läheb ära,
suvi see tuleb kui öine tähesära.
Suve saabudes tõttab kohale ka päike,
mõnikord harva tuleb kaasa ka äike.
Sõpradega koos siis õues grillime,
järgmisel päeval tänavatel tsillime.
Suure hooga pärast suve tuleb sügis,
teistest kuudest ta siis lõpuks ette trügis.
Sügisel kõik lehed muutuvad värvilisemaks.
Kunstniku pintslitõmbed muutuvad närvilise-maks.
Delia Sokolova, 5.klass
Tere, jõuluvana!
Sel aastal on mul üllatavalt hästi
läinud. Koolis on peaegu kogu
aeg viied, vahepeal tuleb mõne
rumala vea tõttu ka neli, aga see
ei kurvasta mind üldse. Praeguse
seisuga oskan juba kududa ja
heegeldada. Olen isegi oma
emakeele detailide õppimisega
väga hästi hakkama saanud.
Kodus on samuti kõik kõige
paremas korras. Viimasel ajal on
seal tunda mõnusat jõuluhõngu.
Eestis on praegu veidike rasked ajad, aga kõik on rõõmsad. Isegi lund
hakkas lõpuks sadama.
Tõesti, on palju asju, mille üle saab Eestis õnnelik olla.
Nüüd aga minu soovide juurde. Ainsad asjad, mida ma tahan, on
raamatud ja lauamängud Vana arvuti, teleri ja telefoni tahaks ka
hirmsasti uute vastu vahetada, sest need kipuvad juba vanaks jääma.
Olgu, ole tubli, ma soovin sulle kõike head, palju tervist ja õnne!
Delia Sokolova, 5.klass
Tere, jõuluvana!
Kuidas sul läheb? Mul läheb täitsa hästi. Aasta möödus kiirelt ja
huvitavalt. Käin juba 5. Klassis. Nüüd annab igat õppeainet erinev
õpetaja. See on raske, kuid huvitavam.
Õppimine on mul hästi läinud. Tunnistusele tulevad ainult neljad-
viied.Mulle meeldib ujuda ja ma käin ujumistrennis.
Mina elan Eestis. See on väike riik Euroopas Eestil on kõik üsna hästi
läinud. Me asume sellises kohas, kus ei ole olnud suuri
looduskatastroofe.
Mulle meeldib väga meisterdada. Sellepärast soovin jõuludeks
legosid, millest saaks kokku panna mingi huvitava masina. Oleks tore,
kui seda saaks puldiga juhtida.
Jõuluaeg on varsti käes ja ma ootan sind väga. Ilusat jõuluaega soovib
Martin Marjapuu, 5.klass
KIRJUTA SINAGI JÕUVANALE SELLEL
AADRESSIL:
Now Santa Claus lives in Finland, 96930,
Lapland, Tahtikuja 1, Rovaniemi
5 Q-kiri
Mardi– ja kadripäev
20.detsember-heategevuslik jõululaat 11.05 ja 12.10.
21.detsember-lapsed tulevad kooli 2.tunniks kell 9.15.
20.detsember- jõulupidu 5.-9. klass kell 17.00
21.detsember- jõulupidu 1.-4. klass kell 18.00
22.detsember-aktus -II veerandi lõpetamine kell 10.30 (külalistena esinevad
RLA õpilased)
III veerand algab 9.jaanuaril 2012
ESIMENE KLASS MÕTISKLEB PÄKAPIKKUDE ÜLE
MIKS PÄKAPIKUD OLEMAS ON?
•ET TALVEL KA LÕBUS OLEKS.
•LAPSED TAHAVAD JU KINGITUSI SAADA, KUST NAD MUIDU SAAKSID.
•PÄKAPIKUD ON OLEMAS SELLEPÄRAST, ET MUIDU LAPSED LIHTSALT EI OLEKS HEAD.
•JÕULUVANA PEAB JU KEEGI AITAMA, TA EI JÕUA ÜKSINDA.
•ILMA PÄKAPIKKUDETA EI SAA JU ELADA.
•VAESTEL PEREDEL POLE RAHA KINGITUSTE JAOKS, AGA PÄKAPIKK TOOB TASUTA!!!
•JÕULUVANA EI JÕUA JU IGALE POOLE, SIIS TA SAADABKI ENDA ASEMEL PÄKAPIKUD.
•KUI JÕULUVANA HAIGEKS JÄÄB, SIIS PÄKAPIKK HOOLITSEB TEMA EEST.
MIKS SUURTEL EI KÄI PÄKAPIKUD?
•NAD EI SÖÖ ENAM MAGUSAT, NEIL ON VÄHE HAMBAID JA NEED ON KATKI.
•PÄKAPIKUD TOOVAD AINULT LASTEKOMME, AGA NEILE MEELDIVAD ALKOHOLIGA KOMMID.
•SUURED JU EI RÄÄGI OMA SOOVIDEST.
•NAD EI TAHA ENAM MÄNGUASJU.
•NAD OSTAVAD ISE ASJU.
•NAD ISE KA EI TEA, MIDA NAD TAHAVAD
Teated
Päkapikk, päkapikk, küll sa oled imelik...