· Esimene neist täidaks meie kasti mingi värviga, teine kuulutaks selle aga maskiks ehk piiluaguks ( clipping path ). clip’i abil saab teha kõiki keerulisemaid funktsioone,

PREPRESSILOENGUD ’99 – 1 –

��

��

��

��

��

��


�� Loengupäeva aluseks on mitmel korral ERKI’s ja mujal peetudloeng, mille eesmärk on (a) selgitada lahti mõisted (b) tutvusta-da protsessis ette tulevaid masinaid, nagu PostScript-printerid jatrükimasinad ning nende iseloomulikke nõudmisi (c) panna alusefektiivsele tööprotsessile, mille käigus tehakse õiges program-mis õigeid asju ja ei raisata aega leiutamise, imestamise jaahastamise peale.

Teemade järjestus reaalses elus veidi kõigub, eriti on oodatudkuulajatepoolsed vahelesegamised ja nõudmised konkreetsetenäidete osas (kuna ma teen üritust arvutil, kus on kõik kompo-nendid olemas, siis me saame alati kõike kohe näidata). Kui teilon probleemseid töid, siis oleks hea neid näitena käsitleda. Lõ-pupoole toodud teemad (á la kuidas viia graafika PC’st Mac’i,skaneerimine täpsemalt jne) käime lühidalt läbi juhul, kui seekohalolijatele huvi pakub.• DTP (desktop publishing) ja selle töövahendiõpetus. Milleks

mingit tüüpi programm mõeldud on, kuidas konkreetse tööpuhul valida selleks õige programm. Minu lemmikväljendidon komponent-mudel ja objekt-orienteeritud küljendus – stme teeme fototöötluses TIF’i, joonistusprogrammis EPS’i,tekstitöötluses DOC’i ja paneme need kõik küljendusprog-rammis kokku (PM või Quark). Siia alla kuulub loomulikultka vahe tegemine piltide (images) ja joonistuste (vectorgraphics) vahel.

• PostScript kui kõige alus. Kuna kõik senituntud väljund-seadmed mõistavad vaid PostScript-keelt, siis on olulineelementaarne arusaamine selle olemusest ja sellest, et EPS(ehk Encapsulated PostScript) on ainus aktsepteeritav viisgraafikat ühes programmist teise viia. Võiks ka öelda, etkõik graafikaprogrammid tegelevad vaid ühe asjaga – aita-vad meil PostScript-keelset printfaili teha. Siia juurde fondid(TTF, type1 jne), digitaalne poognamontaaz, printfailide te-gemine jms. PS-printerite erinevused. Adobe Acrobat jaPDF. Selle jutu lõpuks peaks igaüks aru saama, et Copy jaPaste ei tohi teha, peab kasutama EPS’i.

• Offset-trükk, raster (rastrid), trükiparameetrid (punktikasvjne.). Ilma nendeta pole meil mõtet rääkida värvilahutusestjms asjadest. Värvisüsteemid (RGB, CMYK, spot-värvid)ning nendevahelised teisendused ehk värvilahutus. Värvi-korrektsioon ja kas seda peaks tegema RGB’s võiCMYK’is. Image-failide formaadid (TIFF, EPS, DCS-EPS), erinevate formaatide kasutamine, head-vead ja ohud.Värvitrüki arvestamine graafikafailide tegemisel(knockout, overprint, trapping, bleed).

• Miks me ei näe arvutis sama pilti kui trükis? Mida annabteha? Kuidas kalibreerida monitor & PhotoShop.

• Pildi saamine arvutisse ehk skaneerimine . Originaalidevalik ja kvaliteet. Millised on skaneerimise parameetrid(gamma, mitu bitti kanalisse, punktitihedus, rastritihedus ja


nende omavahelised seosed), kuidas skaneerida. Lisaks kaPhoto-CD ja värvilahutus sellelt. Skaneerimine varem trü-kitud piltide pealt. Logode skannimine ja puhastamine.

• Kuidas teha tööd hästi, kiiresti ja ämbreid vältides ole-masolevate vahenditega? Kuidas kasutada CorelDraw’dilma ohtudeta? Kuidas viia graafika PC’st Mac’i ja vastupi-di? Mida teha, kui klient tahab logo hoopis Word’i võiPowerPoint’i jaoks?

��

Marvetaariumi teises numbris ilmus “test”, milles John Knapp,Binary Graphics Inc. (Seattle), on kokku seadnud äärmiselt lü-hikesed aga samas kõikehaaravad küsimused, mille vastusteteadmine peaks olema kohustuslik kõigile arvutigraafikaga te-gelejatele alates kujundajast kuni reklaamifirma tootmisfaktorija trükikoja müügiesindajateni. Kõigile neile selles numbrisvastuseid ei pruugi leida, aga see viga annab kindlasti järgmisesnumbris parandada.

Binary Graphics konsulteerib kujundus-, prepressi- ja trükialafirmasid juba kümme aastat ning ettekujutuse nende nõuannetestleiab internetist aadressil http:// www.binarygraphics.com/ —ning koos loaga küsimuste tõlkimiseks oli John Knapp lahkeltnõus vastama ka e-posti teel tulnud küsimustele([email protected]). Tema vastused on muideks jällegiäärmiselt lühikesed, täpsed ja kõikehaaravad.

Originaali copyright: Test Your Desktop Publishing Knowledgeby John Knapp, Binary Graphics, Inc. Seattle © 1997 BinaryGraphics, Inc. All rights reserved worldwide.http://www.binarygraphics.com/articles/dtp_test.html

��

1. Miks ei tohi küljenduseks kasutada Microsoft Word’i?

2. Mis on vahet EPS-failil ja TIFF-failil?

3. Mis on vahet PostScript failil ja EPS failil?

4. Mis on vahet Adobe Illustrator’il ja Adobe PhotoShop’il?

5. Mis on vahet Adobe Illustrator’il ja Quark XPress’il?

6. Mis asi on piksel?

7. Milline on õige resolutsioon mustvalge graafika skaneerimi-seks?

8. Milline on õige resolutsioon fotode skaneerimiseks?

9. Miks on PhotoShop piltide suuruse muutmiseks õigem va-hend kui Quark XPress?

10. Miks on PhotoShop piltide kadreerimiseks õigem vahend kuiQuark XPress?

11. Kuidas luua bleede Adobe PageMaker’is?


12. Milline on parim viis pealkirjale terava servaga varju tege-miseks?

13. Milline on parim viis pealkirjale uduse servaga varju tege-miseks?

14. Mis on Quark XPress’i trapping’u võimalused ja puudused?

15. Mis on Adobe TrapWise’i trapping’u võimalused ja puudu-sed?

16. Miks on Quark XPress’i PICTURE USAGE käsk äärmiseltoluline?

17. Miks on Adobe PageMaker’i LINKS käsk äärmiselt oluline?

18. Miks on Quark XPress’i COLLECT FOR OUTPUT käskäärmiselt oluline?

19. Milline info sisaldub Quark XPress’i COLLECT FOROUTPUT raportis?

20. Miks on vaja digitaalse originaaliga* alati kaasa panna kapaberil makett?

21. Miks on viga maketil, mis on välja trükitud mitte-PostScriptlaserprinteril?

22. Millised failid peavad olema kettal, kui töö tuuakse trüki-või reprokotta?

23. Mis asi on PostScript?

24. Mis asi on RIP?

25. Mis on vahet rull- ja trummel- filmiprinteritel?

* originaalis digital mechanical, mis tähendab komplekti, kuhukuuluvad: laserprinteri väljatrükk valmis küljendusest, andme-kandja kõigi vajalike küljendus- ja graafikafailide ning kasuta-tud fontidega, saateleht kus on kirjas kõik olulised töösse puutu-vad üksikasjad.


�� !!!!""""��####$$$$�� ####%��%��%��%��&&&&��''''''''��(�� (�� (�� (�� )��)��)��)��12.06.1998, Peeter Marvet / [email protected](c) 1997-99 Peeter Marvet

Peeter Marvet on vabakutseline ajakirjanik ja isehakanudprepressi-teoreetik, kelle põhimiseks töökohaks on trükikodaUniprint ja ametiks kvaliteedijuht. Praktika poole pealt tähen-dab see seotust DTP’ga aastast 1989 (laserprinter oli siis tõsineharuldus), veidi enam prepressiks nimetatava alaga aga alates1992, kui Eestisse tuli esimene filmiprinter ja tekkis võimalussuletud ehk nn. proprietary prepressi-seadmetest mööda minnaning hakata arendama avatud personaalarvuti-graafikat.

��

Prepress – maakeeli öeldes trükiettevalmistus, praktikas kõikideed ja suvalist trükimenetlust siduv. Prepress on töövahend jategija peab arvestama nii töövahendi kui selle abil töödeldavamaterjaliga, milleks enamusel juhtudest on ofset-masinal trüki-tav paber.

DTP – desktop publishing, mida ma olen kunagi tõlkinud “kir-jastus sinu laual”; kirjastus pole aga päris õige sõna, sest see onpaljuski ka organisatsioon, mis tegeleb kasulikuna näivate pro-jektide finantseerimisega, ja see pole meie teema; samas hõlmabDTP minu jaoks nii kujundust / küljendust kui ka üldist töökor-raldust (workflow).

Joonistusprogramm – programm, kus me tegeleme põhiliseltBeziér-kõveratest koosnevate objektidega. Illustrator,FreeHand, CorelDraw näiteks. [ vt: joonistusprogrammis loodutvõib suvalisel määral suurendada ]

Fototöötlusprogramm – programm, kus me tegeleme põhiliseltpiksel-haaval digitaliseeritud pildimaterjali värvikorrektsiooni,retušši ja montaaziga. PhotoShop, näiteks. [ vt: suurendades fo-tot tuleb ilmsiks tema koosnemine pikslitest. ]

Tekstitöötlusprogramm – programm, kus me loome voolavateksti ja liigitame tema lõigud. Word, WordPerfect näiteks.

Neljandad programmid – programmid, mille lõpptulemus onvõrreldav joonistus-, foto- või tekstitöötlusprogrammide omaga,mis aga ei tegele niivõrd kasutaja hiireliigutustele kui etteantudalgoritmidele reageerimisega. DataBasePublisher näiteks.

Küljendusprogrammid – programmid, kus me kompileerimeteistes programmides loodud komponentidest valmis kujunduse.QuarkXpress, PageMaker, FrameMaker, Ventura näiteks.


��

Igal programmil on mingi funktsioon, millega ta rahuldavalttoime võiks tulla. Nagu paistab, kipub kogu tarkvara váhemalttäna veel jagunema kindla ülesandega komponentideks. Polemõtet oodata kõike kõige paremini tegevat mammut-rakendust,piisab sellest, et meil on omavahel suhtlevad komponendid, miskõik suudavad anda praktilist kasutust omavat väljundit, olguselleks siis õigete värvidega pilt, hästi voolav tekst või ennastneljaks osavärviks lahutada laskev küljendus.

Joonistusprogramm – annab välja vektorgraafika, mis läbibküljenduse muutumatuna, kannab endaga kaasas paikapandudtrükitehnilisi parameetreid või võtab omaks hiljem pealesuruta-vaid; on nõus vastava palve peale lahutuma kas protsess- võispot-värvideks. Lisaväärtusena on mugav kasutada ja omab töö-riistu, mis sobivad graafiliseks disainiks.

Fototöötlusprogramm – suudab tulla toime digitaliseeritud pil-di korrektsiooni ja montaaziga, esitada seda adekvaatselt mon i-toril vastavalt talle ette antud lõpp-meediumi omadustele, annabtulemuseks küljendusprogrammides muutmatuna kasutatava jalahutatava pildi. Lisaväärtustena ei loe probleemiks suuri pilte,on mugav ja intuitiivne tarbida, suudab arvutiressursse efektiiv-selt rakendada, käib kiiresti.

Tekstitöötlusprogramm – on mugav tarbida copy loomisel jatöötlemisel, produtseerib voolavat lõikudeks jaotatud teksti

PILDITÖÖTLUS:PhotoShop

PhotoPaint

Picture Publisher

Fractal Design's Paint

CA Paint

TEKSTITÖÖTLUS:Word

WordPerfect

GRAAFIKA:Adobe Illustrator

Corel Draw

Freehand

Designer

MUU:3D-programmid

Abivahendid

Database Publisher

jne.

LAYOUT:Adobe PageMaker

Adobe FrameMaker

QuarkXpress

Corel Ventura

EPS, TIFF EPS

DOC, RTF

EPS, TIFF,

TXT,

DOC, RTF


(native-formaadis) mida küljendusprogramm probleemideta loebja võimaldab selles ära märkida mõningaid omadusi, nagu lõigu-stiili nime, teksti keskel üksikut sõna bold’i jne tõsta. Lisaväär-tuseks makrokeel (kiirendab tööd), tugi õigekirjakontrollile jms.

Neljandad programmid – automatiseerivad mingit, reeglinaandmemahukat, tööfaasi. Tüüpiline küsimus, mis viitab vajadu-sele nende järele: millise tekstiredaktoriga tuleks teha entsüklo-peediat. Lisaväärtusena aitavad siduda mitut meediat, näitekstrükki, web’i, CD-multimeediat.

Küljendusprogrammid – võimaldavad teistes programmidesloodud komponentidest lõpliku kujunduse kompileerida.Üheltpoolt on oluline tekstijooksutustehnika, muuhulgas eriefektidnagu tabelid ja valemid, teiselt poolt võime anda tulemusekshead ja vajaduse korral edasitöödeldavat väljundkoodi. Erinevalttekstitöötlusprogrammidest, mille esmane eesmärk on iga või-maluse eest tagada see, et kasutaja vastavat teksti lugeda saaks(oluline pole näiteks sama font), on küljendusprogrammi pea-ülesanne tagada vahenditega töö samal kujul avanemine igalkorral ja igas keskkonnas. Lisaväärtusena võivad sisaldada tea-tavaid funktsioone teistest programmidest, mis annavad kohatihea võimaluse mõne pisikorrektsiooni kohapeal teha; samutivõib neisse sisse olla ehitatud töökorralduse seisukohalt olulisiomadusi (nt. Quark’i ajalehe-süsteemid).

��

Selleks, et me võiksime rääkida mingitest komponentidest janende kompileerimisest, peaks arvatavasti olema mingi ühinestandard või keel, mida kõik kasutaksid. Hetkel on ainsaks tea-daolevaks lahenduseks PostScript™ ehk Adobe loodud pagedescription language – leheküljekirjelduskeel.

Seda kasutavad kõik seniteadaolevad trükiettevalmistuses kasu-tatavad filmiprinterid, samuti aga ka laserprinterid, värviprinte-rid jne. Tasapisi liigub ka trükipress PostScript’i poole, näiteksvõiks tuua Heidelberg’i Quickmaster DI, kus trükiplaadiprinteron ofsett-masinasse sisse ehitatud; või siis Indigo EuroPrint’i,Agfa ChromaPress’i vms. kiire elektrograafi. Ja loomulikult onolemas ka Display PostScript™, nagu näiteks NextStep’il, kusPostScript’i tunnustatakse operatsioonisüsteemi tasandil ja mevõime seda vaadata ka ekraanil.

PostScript on device independent ehk seadmest mittesõltuv. Seetähendab seda, et suvaline meie tekitatud väljund, oletame et metegime selle kasvõi Heidelberg QuickMaster DI jaoks, peaksolema prinditav-filmitav-kuvatav ka ükskõik millisel teiselseadmel. See sõltumatus on teinud temast muuhulgas parimadokumendiformaadi – ei ole lihtsamat võimalust transportidadokumenti muutumatul kujul (faksiimile?) adressaadile kuiPostScript, loomulikult eeldusel, et teisel pool on olemas PS-printer. Tegelikult pole aga alati vaja isegi printerit, piisabAdobe Acrobat’ist, kui me PS-faili PDF’iks (portable documentformat) destilleerime.

LinoHP Indigo

ChromaPress

GutenbergHeidelberg QM DI

1010101010

AdobePostScript™

FrameMaker PageMakerQuark Freehand

TeX CorelIllustrator


Kuidas aga see keel välja näeb? Vasakul kood, paremal sellejoonistatud kast, alumine nurk toll lehekülje servast, külje pik-kus kah toll. Kuna PS’i jaoks loomulik ühik on tolli 72ndik, siison töö alguses kirjeldatud ära vastav teisendustehe, ja mina ka-sutan osade nurkade määramiseks tolle, osade jaoks 72ndikke...

Kogu joonistamine käib nii, et määratletakse mingi joon (näitekshulk lineto-käske, on aga olemas ka Bezier-kõverate tekitami-seks arcto), seejärel palutakse sellega midagi ette võtta. Seda-puhku saab ette võetud stroke ehk joone tõmbamine eelnevaltveetud rajale.

%!PS-Adobe-2.0%%Title: Petsi demoprogramm%%Creator: Peeter Marvet, Goodwin%%CreationDate: Thu Jan 23 00:00:00%%EndComments/inch {72 mul} def1 inch 1 inch moveto1 inch 2 inch lineto144 2 inch lineto144 72 linetoclosepath1 setlinewidthstrokeshowpage% Ja ongi lammas joonistatud...

showpage on see käsk, mille peale printer käima läheb ja lehe-külje välja trükib. stroke asmel võiks olla veel kaks operandi, fillja clip. Esimene neist täidaks meie kasti mingi värviga, teinekuulutaks selle aga maskiks ehk piiluaguks (clipping path).clip’i abil saab teha kõiki keerulisemaid funktsioone, nagu näi-teks sujuv üleminek ühest värvist teise (clip’i vajalik ala ehk de-fineeri mask; joonista sinna hulk kaste mida fill’i vajalike üle-minekutoonidega), või kadreerida pilti (defineeri mask, joonistapilt). Ainus probleem siin on rehkendamine – nimelt oleks kõve-ra puhul vaja selleks, et otsustada kas antud koht on maskitudvõi mitte, vaja väga karmi rehkendamist. Lihtne lahendus onteha kõverale lähendatud hulknurk, siis on tööd märksa vähem.Nii on ka tehtud, ainus komplikatsioon, mis on esile tulnud eritivanemate printerite puhul, on see, et suurema pikkusega joontepuhul läks hulknurga nurkade hulk liiga suureks... Aga kindlastiõnnestub ka kaasaegseim PS-printer rajalt maha võtta, kui tallesuure joonepikkusega clipping path ette anda (limitcheck onveateade).

Lihtne, kas pole? Eriti lõbusaks teeb elu aga see, et me saameväga lihtsalt muuta koordinaatsüsteemi vastavalt soovile algus-punkti nihutades, sisse- ja välja zoomides ning teljestikku pöö-rates. Ja see ongi enam-vähem kogu keele põhi-alus.

PS-programmi struktuur pole lehekülje väljatrükkimise seisuko-hast oluline, küll aga saab oluliseks mõeldes selle peale, midaveel PS-failiga teha. Seni on juttu olnud kujundusest, aga prak-tilisest seisukohast oleks kohati kasulik küljendusprogrammi

[ 1 , 1 ]

[ 1 , 2 ]

[ 2 , 1 ]

[ 2 , 2 ]


väljund enne filmi, paberile või trükimasinasse laskmist veel-kord üle käia – näiteks selleks, et ühte tikutopsietiketti trükima-sina poognale vajalikul hulgal laiali kopeerida. Nagu ülalpoolnäha, oli see ju üks tekstifail, mis seal ikka – võtame näiteksWord’is ette, kopeerime N korda, ja paneme vahele need nime-tatud koordinaatteljestikku muutvad käsud. Probleem tuleb siis,kui meil on mitmeleheline dokument – näiteks hetkel võiks saa-da probleemiks tolli kirjeldamine töö alguses – kas me saadameseda iga lehega uuesti, või ainult korra?

Õnneks on olemas document structuring convention, kus onkokku lepitud, et PS-fail jagatakse alati kolmeks: preamble ehkprolog, siis body, ja lõpuks trailer. Proloogis juhatatakse teemasisse, ehk kirjeldatakse kõik meile vajalikud lisakäsud jne (kunapõhikeel on lihtne, on igal programmil kasulik keskkond endajaoks mugavaks kohendada); body’s täidetakse eelnevalt kirjel-datud käske; ja trailer’is võetakse asjad kokku, mis tihtipealetähendab vaid kasutatud/vajaläinud ressursside üleslugemist.Arvatavasti on hea PS-väljund nimelt DSC-kompatiibel.

On veel üks teema, mille PS kenasti ära lahendab, nimelt värvi-lahutus. Suvalise objekti fill või stroke antakse käsuga, mis võ-tab parameetriteks osavärvide protsendid, näiteks 10% tsüaani,20% magentat, 30% kollas ja 40% musta saaksime sellise käsu-ga:

0.1 0.2 0.3 0.4 setcmykcolor

Nii, olgu aga teada, et me võime suvalise käsu ümber program-meerida, näiteks võime me prooviks öelda, et setcmykcolor vis-kaks ära kolm viimast parameetrit, esimese omistaks aga halliväärtuseks – ja meil ongi olemas tsüaani osavärvi lahutus! Seeteema on eriti oluline hiljem, kui jutuks tulevad teineteise allajäävad objektid, trap, overprint jms.

��

Miski peab aga meie ehitust koos ka hoidma, ja kuna viimaseastme tõde on PostScript™, siis oleks mõistlik, kui ka kogu eriprogrammide vahel liikuv inf oleks juba PS – igaüks genereeriboma osa, ja hiljem küljendusprogramm paneb need kokku ja l e-hekülge välja trükkides lihtsalt saadab vastava jupikese printe-risse. Sellise ‘jupikese’ nimi on EPS ehk encapsulatedpostscript, ja ta on parim failiformaat kogu DTP-tegevuses. EPSkoosneb harilikult PS-sisust, vajalike ressursside loetelust,bounding box’ist ja preview- ehk kukepildist (kukekast). Kukekarenderdab EPS’i teinud programm oma viitsimise ja võimalustekohaselt, nii et tihti on see veidi sakiline, ja kunagi ei maksa te-ma järgi absluutse täpsusega positsioneerimist teha. Boundingbox on aga ainus abivahend, mille alusel EPS’i kasutav prog-ramm teab, kus koordinaatteljestiku otsas asub vajalik graafika –mis on vajalik näiteks teljestiku-teisendusteks EPS-pildi suuren-damisel vms.


Näiteks meie ülaljoonistatud kasti bb nurkade koordinaadidoleksid 72ndikes 71.5; 71.5 ja 144.5; 144.5 (ärge unustage 1ühiku paksust joont!), ja fail ha kkaks pihta nii:

%!PS-Adobe-2.0 EPSF-1.2%%BoundingBox: 71.5 71.5 144.5 144.5%%Title: Petsi demoprogramm

��

... kuulutatakse välja siis, kui mängu tulevad skaneeritud vmspildid. Neid mitte ei joonistata Bezier-kõveratest, vaid kuvatak-se, järelikult ei kehti nende puhul ka mitmed muud eelnevadteemad, nagu näiteks värvilahutus. Eriolukorraks on aga kamuidu põhjust, näiteks juba pildifailide suuruse tõttu. Pildifail i-dest (ja nende programmidevahelisest liikumisest) rääkidesvõiks EPS’i kõrvale nimetada kahte failitüüpi, TIFF ja JPEG.

EPS-pilt on loomulikult ka siinsel puhul pruugitav, ainult et te-gemist on loomulikult eriotstarbelise EPS’iga. Kuna kogu vär-vilahutus tegeleb sellega, et saadab sama faili korduvalt uuesti,ainult lahutusvalemit muutes, siis loomulikult ei ole hea nii suu-re pildiga teha. Selleks on välja mõeldud desktop colorseparation EPS ehk viie-faili-EPS. Neli faili on osavärvid, viiesaga madalaresolutsiooniline (72DPI ehk dots per inch ehkpunkti tolli kohta) composite. Viiendas failis on viidad ülejää-nutele, teda ennast aga kasutatakse proovivariantide väljatrük-kimisel jms olukordades, kus rastritihedus ei ole lõplikuga võr-reldav.

TIFF ehk tagged image file format on arvatavasti prepressis le-vinuim pildiformaat. Tema kasutamine aga tähendab seda, etküljendusprogramm peab tema lahutamisega tegelema, ja kohativõib see tekitada viimasel kohutava soovi midagi paremakspüüda teha – aga see ei lähe kuidagi kokku meie komponent-lahendusega, kus iga programm ise oma töö-osa kvaliteedi eestpeab seisma. TIFF-standard lubab ka lineaarset ehk kadudetaLZW (Lempel-Ziv-Huffman’i algoritm) pakkimist, mis agahigh-res skaneeringute puhul suurt effekti ei anna ja muudabtööd veidi aeglasemaks.

JPEG on paha, sest see tähendab mittelineaarset pakkimisalgo-ritmi. Kui LZW puhul saame järgmine kord faili avades täpseltsama tulemuse, siis JPEG’i puhul on tulemus pelgalt sarnane.Lisaks pildi-info kadumisele kipuvad tekkima ka artifaktid [ vtGibbs ], mis näha jäädes jätavad mulje vigasest pildist. Loomu-likult võib JPEG’i mingites tingimustes hea olla kasutada, lõigualguse “paha” on siiski vaid profülaktiline manitsus... Igal juhultasuks seda pruukida vaid töö lõppfaasis, nt PDF-faili kujul lehtesaadetavas reklaamis. Kui töödeldavat pilti kogu aeg JPEG’ishoida, läheb ta iga salvestamisega aina hullemaks.


�� !!!!""""��####****�� ++++��&&&&��

��

Eesti digitaalse prepressi algusaegadel kippus suur hulk isetegi-jaid olema veendunud, et kui nemad juba korra Print-klahvi va-jutavad, siis peaks kõik nende meeles mõlkuval viisil ka väljatrükkuma.

Praktiline elu kippus aga nende vastu karm olema, sest trükim a-sinas kipuvad füüsika ja keemia üsna olulist rolli mängima, ningprepressi oma masinasse toomine tähendab reeglina seda, et ka-sutaja peab arvestama asjadega, mida veel mõni aasta tagasiEestis vahest vaid kümme skannerioperaatorit teadsid.

Alljärgnevas tasub trükki lugeda ofset-trükiks, sest teistest trü-kimenetlustest autor õpetamiseks vajalikul määral ei tea.

��

Kõige alguses oli lito. Inimene tegi siledapinnalise liivakivitrükkima mõeldud kohad rasvaseks, seejärel märjaks, ja siis vär-viseks. Värvil oli aga üks huvitav omadus – talle ei meeldinudvesi. Järelikult jäi ta kinni rasvastele kohtadele, kuhu vesi ei ol-nud tahtnud jääda. Edasi tuleb veel trükkimine ise – ehk värvisekivi vastu tuleb suruda paber...

Kui võrrelda litot näiteks kõrg- või sügavtrükiga, võiks öelda, etvärvi ülekandmine toimub veenmismeetodil ja materjalide isik-like eelistuste alusel.

Ofset on praktikas sama, mis lito, ainult et kivi on asendatud ka-restatud pinnaga alumiiniumplaadiga (juuresoleval pildil on nä-ha elektrokeemiliselt karestatud ofset-plaadi pind, suurendus ca600 korda). Karestatud ja oksüdeeritud alumiinium on üsnahüdrofiilse meelestatusega ja märgub kergesti ning ühtlaselt. Kuinüüd vajalikud osad plaadist katta materjaliga, mis vett hülgab,ongi meil trükivorm olemas. Praktikas valmistatakse plaat kae-tuna vetthülgava ja samas UV-tundliku kihiga, mille valgustsaanud (postiivplaatidel) või mitte-saanud (negatiivplaatidel)osad lasevad ennast ilmutamisel maha pesta.

Ofset-trüki puhul võetakse litoga võrreldes praktikas kasutuselesiiski veel üks vaheetapp – nimelt oleks alumiiniumplaat liigavähekestev pidevaks paberi vastu hõõrumiseks, mistõttu kantak-se tema pealt pilt üle kummile ja alles sealt paberile. See tead-mine on kasulik kahel puhul – kõigepealt selleks, et kujutadaette kogu seda koledust millest suvaline joonistusprogrammistehtud täpp läbi peab käima; lisaks aga ka selleks, et osata alatimõelda: kas antud trükimenetluse puhul on trükivorm peegelpil-dis või mitte (ofset: vorm-kumm-paber, järelikult vorm loetav;

PLAAT

VESI VÄRV

KUMM

PABER

PRESS


kõrgtrükk, flexo jms: vorm-paber, järelikult vorm loetamatu ehkpeegelpildis).

Kogu nimetatud süsteem võimaldab meil aga siiski ainult b i-naarset lähenemist – me kas trükime või ei trüki. Tahaks aga kafotosid, värve jms ilu. Selleks on olemas raster.

��

Raster on petukaup. Kompaktpinna pisikeste tükikeste abil jäe-takse silmale mulje pooltoonidest. Seejuures on olemas kaksvõimalust kompaktpinda tükeldada – muutes tükikeste suurust janende tihedust, mida võiks nimetada (analoogselt raadiolainete-le) vastavalt amplituud- ja sagedusmodulatsiooniga rastriteks.(amplitude modulation e. AM, frequency modulation e. FM).AM-rastrit võiks kutsuda ka tavaliseks e. konventsionaalseksning FM-rastrit stohhastiliseks (stochastical). Teoreetiliseltvõiks rääkida veel ka teise astme stohhastilisest rastrist, kusmuutub nii punktide suurus kui ka nende tihedus, aga seni sedaei pruugita ja arvatavasti ei anna ta sama head efekti kui lihtsaltstohhastiline raster. Juuresoleval illukal on FM-raster tekitatudPhotoShop’is, ja seal on sellise FM-sarnase rastri nimeksdiffusion dither.

Praktikas sobiks siia kõrvale panna ka muster-raster e. pattern-dithered raster, mida kohtab peamiselt odavamatel laser- ja tin-diprinteritel. Kaugelt vaadates võib pilt olla sarnane konventsio-naalse rastriga, aga kohe, kui pilk veidigi teravamaks läheb, tu-leb esile muster.

Iga asja peaks saama ka mõõta. Konventsionaalse rastri puhulasuvad punktid kenasti reas, enamusel juhtudest on read agamitte horisontaalsed vaid kaldu – nii ei teki rütmi, mida silmvõiks ära märgata. Kõige vähem märgatav nurk on 45°, halltoo-ni-piltide puhul seda kasutataksegi (juuresoleval pildil: 45°, 0°ja 15°).

Teine mõõdetav suurus rastri puhul on tihedus, ehk mitu punkti-rida on ühe tolli kohta, ühikuks lpi ehk lines per inch. Reeglinaannab kõrgema tihedusega raster silma jaoks ühtlasema pildi,aga visuaalne tulemus sõltub siiski ka trükist. Tavakasutuse pu-hul kehtib üldiselt reegel, et suvalisele paberile trükitud nimeltselle paberi jaoks sobiva tihedusega raster on sama vähe/paljumärgatav. Ehk, mida kehvem paber, seda hõredam peab rasterolema. Kriidi puhul on normaalne 150lpi (mina pruugin 175lpi,praktikas väga tihe 200lpi, kunst-trüki puhul ka 400lpi), ofset-paberi puhul 128-133lpi (sama kehtib ka pehmemate ilupaberitepuhul), ajalehes 95-115lpi. Lisaks võiks mainida veel tavalist –kuuesajast – laserit, mis teeb 85lpi (mõned uuemad enhancedreziimis 105lpi, aga see on harilikult kehvema välimusega jasaavutatud AM-rastri ja pattern dither’i miksimisel). Juuresole-val pildil 15, 35 ja 5 lpi, kõik 15° all.

FM-rastri puhul on tihedus arusaadavatel põhjustel muutuv suu-rus, nii et seal on mõõtühikuks üksiku punkti diameeter. Üldiselt


on hea kriipaberi puhul selleks 20 mikronit, kehvemate paberitepuhul 30 ja isegi 40 mikronit.

Ja loomulikult ei pea AM-raster olema alati samasuguse punkti-kujuga. Eelnevatel piltidel on alati olnud tegemist ümmargusepunktiga rastriga, aga on olemas ka ruut- (round), joon- (line),elliptiline (elliptical) jpm rastrid, ning lisaks neile veel ka näi-teks eukleidiline (euclidean), kus minnes valgest musta poolekohtame me nii ringi kui ruutu – eesmärgiks parem trükkuvus.

Need kõik on aga teisejärgulised suurused, peamine on ikkagisee, kui hele või tume on silma jaoks tulemus, ehk rastri-protsent. 10% on selline raster, kus 10% pinnast on kaetud, 50%puhul on olukord fifty-fifty jne.

��

Kuidas aga tekib üks rastripunkt? Vanasti olid rastrikiled, kusvastava tihedusega kõikus läbipaistvus, ning pannes kaamerassekontrastse filmi ette sellise maski saadigi tulemuseks raster-pilt.

Kõiki tuntud printereid võiks aga maatriks-seadmeteks nimetada– kogu pilt joonistatakse punktidest, mis on kas mustad või va l-ged. Nii peab ka rastripunkt koosnema hulgast pisikestest punk-tidest. Mida rohkem laseripunkte ühe rastripunkti kohta tuleb,seda ühtlasema kujuga punkti me saame.

Kui vaadata eelmise lõigu illustratsiooni, siis on märgata, et ühelrastripunktil on üsna väike hulk erinevaid punktipaigutusi, prak-tikas aga järelikult ka halltoone. Valem on lihtne: ühe rastri-punkti moodustamiseks kasutada olevate laseripikslite arv ruu-dus, mis omakorda on seadme resolutsioon (dpi) jagatud rastriti-hedusega (lpi).

Halltoone = (Resolutsioon / Rastritihedus) ²

Näiteks, 2540dpi filmiprinteril 150lpi rastrit tehes oleks meilteoreetiliselt võimalik 286 halltooni – teades, et PostScript üle256 ei võimalda, on see igati hea dpi/lpi suhe, natuke jääb varuisegi punktikuju hoidmiseks.

Rastripunkti suurusest sõltub aga ka tema võime anda edasi de-taile. Juuresoleval pildil on kõrvuti 150lpi AM-raster ja 20-mikroniline FM-raster, aga sama efekt tuleks välja ka kahte eritihedusega AM-rastrit võrreldes.

� ��

Selleks, et trükkida contone-pilte, kasutatakse reeglina neljavär-vitrükki — CMY ehk tsüaan, magenta ja kollane (cyan,magenta, yellow) raster trükitakse teineteise peale. Neljas värvon must (black), mis on vajalik selleks, et trükkida korralikketumedaid toone – teoreetiliselt peaksid CMY täispinnad andmamusta, praktikas kutsutakse seda värvi aga siiski mudasekspruuniks (muddy brown). Must on kogu värvilahutuse võti (key),sellest ka K CMYK’is.


Probleem värvi ja rastri puhul on see, et ainult 30° nurk kaherastri vahel tagab moiré-vaba pildi. 90° kohta tuleks selliseidvahesid ainult 3. Seetõttu on kõige vähem intensiivsele värvile,kollasele, antud teistest 15° erinev nurk, ehk teisiti öeldes teebkollane alati natuke moiré’d.

Harilikeks nurkadeks on C 15 – M 75 – Y 0 – K 45.

0° ja 45° on lihtsad rastriks rehkendada, 15° ja 75° annavad agakõvasti rehkendustööd. Alles viimasel ajal on jõutud tasemele,kus seda suudetakse teha ilma märkimisväärsete kompromiss i-deta.

��

Teades rastripunkti teed läbi trükimasina ei ole loodetavasti ras-ke mõista, et kerget elu talle ette heita ei maksa. Kõigepealt trü-kiplaat, kus vesi pindpinevusega peal püsib ja värv ennast sinnavahele sätib, siis ülekanne kummile, siis survega paberile – ar-vatavasti ei käitu rastripunkt mitte nii, nagu utopistist värv juu-resoleval illustratsioonil.

Punktil on nimelt kombeks kogu protsessi käigus kasvada.Euroopas peetakse kvaliteetsele kriitpaberile 150lpi rastrit trük-kides normaalseks 14-18% punktikasvu (dot gain) 50% juures(50% = 64–68%), FM-rastri puhul on see aga 25–30%... Vägasuured ja erilise kujuga punktikasvu-kõverad on ka flexo puhul.Punktikasv on suurem ka kõrgematel rastritihedustel.

Punktikasvu mõjutab põhiliselt rastri ja vee kokkupuutepind,ehk punkti ümbermõõt (seepärast on ka üleval pool mainitudpunkti ümarama kuju tagamist). Punktikasvuhüpped kipuvadtekkima kohtades, kus kõrvutised rastripunktid kokku hakkavadpuutuma – siis tekivad “värvisillad” üle mittetrükkuvaks mõel-dud pinna.

U T O P IS T I S T VÄR V P R AK T I K U S T VÄR VVE S I

50 %

68 %

78 %

50 %


�� !!!!""""��####,,,,�� ----��

��

Selle teema juhtmõtteks on: kuidas sünnib värv, mida me näeme,kuidas värvi erinevates süsteemides määrata ja kuidas toimubvärvi konversioon ühest värvisüsteemist teise. RGB, CMYK,CIE-Lab, värvi mõõtmine, värvilahutus, trükivärvid, musta osa-värvi (key) leidmine.

�!�"� #��!�"� #��!�"� #��!�"� #�$$$$%&%&%&%&

Inimese silm otsustab värvi üle valguse lainepikkuse alusel. Val-gus, mis sisaldab kogu värvispektri kõiki värve, näib puhta val-gena. Kui valgust ei ole, näeb silm värvina musta. Suur osanähtavast valgusest võidakse esitada segades värvilise valgusekolme põhikomponenti. Neid nimetatakse aditiivseteks põhivär-videks ja need on punane, roheline ja violett, ehk RGB – Red,Green, Blue. Aditiivsed värvid annavad koos valge valguse.Aditiivseid värve kasutatakse valgustuses, videotehnikas, värvi-filmiprinterites ja monitoride / TV-ekraanide puhul.

Trükitud paberi puhul sõltub nähtav värv aga sellest, kuidas trü-kitud värv peegelduvat valgust endasse neelab (absorbeerib).Kui valge valgus kohtab läbipaistvat trükivärvi, neeldub osavärvispektrist trükivärvikihis ja see osa, mis ei neeldu, peegel-dub tagasi vaatajale. Puhas tsüaan, magenta ja kollane teineteisepeale trükituna peaksid teoreetiliselt neelama kogu nähtava val-guse ja andma tulemuseks musta. Need värvid onsubstraktiivsed põhivärvid. Kuna aga trükivärv ei ole kunagi ab-soluutselt puhas, annavad need värvid tegelikkuses teineteisepeale trükituna tulemuseks määrdunud pruuni (ingl. k. reeglinamuddy brown) ja vajavad tõelise musta trükkimiseks musta trü-kivärvi.

Kõiki värve võib ka iseloomustada kolme põhiomaduse alusel,milleks on värvitoon (hue), värviküllastus (saturation) ja hele-dus (brightness). Värvitoon annab iseloomustatava värvi asuko-ha spektris, küllastus näitab kui värviline on värv ja heledus an-nab värvi asukoha heleduse-tumeduse skaalal.

�!�"��!�"��!�"��!�"�$$$$'$'$'$'$��%%(%%(%%(%%(��&&&&

Värvisüsteemi all mõeldakse värvimudelit, mille abil töödelda-vat dokumenti näidatakse ja välja trükitakse. Levinuimad on:halltoon (grayscale) mustvalgete dokumentide jaoks, RGB vär-viliste dokumentide monitoril näitamiseks ja CMYK neljavär-vilahutuste jaoks.

Pu n a n e Val ge

K o l l an eM ag en ta

R o h el in e

Aditi ivne vär visüs teem ehk R GB

Vi o l ett

T s ü a a n

T s ü a a n M u s t

V i o l ettR o h el in e

M ag en ta

Subtr ak ti ivne vär visüs teem ehk CM YK

K o l l an e

Pu n a n e


��

Halltoon-pildi esitamiseks kasutatakse harilikult 256 halltooni.Pilditöötlusprogrammis on pildi igal pikslil väärtus nullist(must) 255-ni (valge), nende vahele jäävad väärtused tähistavaderinevaid toone halli skaalal.

Veidi tehnilist: miks just 256 väärtust? Arvutid saavad kõige pa-remini hakkama kahendsüsteemi arvudega. Üks numbrikoht,millel võib olla väärtuseks 0 või 1, kannab nime bit, ja on saa-nud kombeks bitte grupeerida kaheksa kaupa — sellise grupinimi on bait (byte), ja baidil on 28 ehk 256 erinevat väärtust.256 halltooniga arvestavad ka Postscript-printerid, mida kasu-tatakse värvilahutuste filmide trükkimisel.

��

Halltooni ja värvi vahele jääb duotone, kus mustvalgest pildistrehkendatakse värviline. Halltoon-pilt lahutatakse mitmeks vär-viks, moodustades osavärve pildi tumeduse funktsiooni abil –näiteks võime me kasutada punast 1:1 võrreldes algse mustaga,lisades duotone-pildile musta heledamas osas nõrgalt ja tume-damas osas määravalt.

��

RGB-värvisüsteemis moodustavad punase, rohelise ja violetsevalguse heledused erinevaid värve monitori ekraanil. Nähtavaspektri värvid esitatakse valides RGB-komponentvärvide inten-siivusust.

RGB-süsteemis saab kasutada kõiki pilditöötlusprogrammidejoonistamis- ja korrektuurivahendeid, RGB on ka tihti uute do-kumentide loomisel programmi poolt pakutavaks värvisüstee-miks, kuna teised värvisüsteemid, näiteks CMYK, vajavad mo-nitoril näitamiseks värvikonversiooni. RGB kujul aga ei olevõimalik trükkida ning tuleb meeles pidada, et sugugi kõikRGB-mudeli värvid ei ole CMYK-mudelis võimalikud, nii etRGB-kujul joonistatud kirgaste värvidega pilt ei pruugi pärastvärvilahutust ehk CMYK-mudelisse üleviimist enam sugugi nii-sama erksana paista.

��

Värvitrükis kasutatakse harilikult värve, mis on RGB-värvidevastandvärvid ehk komplementvärvid. Nendeks värvideks ontsüaan, magenta ja kollane. Musta kasutatakse üldiselt pildi vä r-viskaala tumedama osa tugevdamiseks ja samuti pildi detailideparemaks väljajoonistamiseks. Neid nelja värvi (CMYK – cyan,magenta, yellow ja key) kutsutakse protsessvärvideks. Trükkidesmoodustavad teineteise peale trükitud protsessvärvid pildi värvi-skaala.

RGB-süsteemis oleva pildi viimine CMYK-kujule on värvila-hutus. Selline konversioon tasub teha pärast pilditöötlust, sestCMYK-kujul (4 värvi) pilt on 25% suurem RGB-pildist (3 vär-vi). See aga ei tähenda, et CMYK-kujul olevat pilti tasuks pi l-


ditöötluse ajaks RGB-kujule viia ja pärast uuesti lahutada – igakonversioon kaotab ja muudab värve, nii et sellisel viisil kordu-valt konverteeritud pilt on algsest märksa väiksema värviavaru-sega.

��

Värvi üle otsustamine CMYK-süsteemis nõuab pikka harjuta-mist ja pidevat värvi võrdlemist trükitud värvikaardiga. Seda onpidanud pikka aega arvesse võtma traditsioonilistetrummelskannerite operaatorid (soomlased kasutavadskannerikuskit, mille eestikeelseks vasteks oleks skannerijuht –parema puudumisel kasutan allpool seda terminit professionaal-se skaneerija tähenduses), kes on vajalikud korrektsioonid tei-nud skanneri pakutavate osavärvide %-väärtuste ning oma silmaja kogemuse abil. Tänapäeval tegelevad värvilahutusega kaskannerijuhtidest väiksema kogemusega inimesed, nii et on tek-kinud vajadus värvisüsteemi järele, mis oleks lihtsam kasutadakui CMYK.

Kuivõrd sama probleemiga on tegeletud korraga paljudes kohta-des ongi sedapuhku pealkirjas hulk tähekombinatsioone. Needon kõik erinevad värvisüsteemid, kuid neid üldistades võib tä-heldada, et nad kõik koosnevad kolmest komponendist, millestüks on alati värvi heledus ehk luminosity. Ainult seda kasutadessaame tulemuseks mustvalge pildi. Kaks ülejäänud komponention eri standardite puhul erinevad, kuid alati saab nende abilmäärata mõlemad värvi määramiseks vajaminevad omadused,ehk värvitooni (hue) ja küllastuse (saturation).

Neid kolme komponenti kasutades võib värvikorrektsiooni soo-ritada CMYK-süsteemiga võrreldes märksa inimlikumal viisil.Kui pilt on liiga punane, muudame värvitooni, kui liiga tume,lisame heledust jne.

CieLAB-ile pandi alus juba 30-tel aastatel, kuid seda soovitatak-se tänapäeval kasutada, kuna see on kõige enam standardiseeri-tud ja on kõige lähemal “seadmest sõltumatule ja transpordita-vale värviavarusele”.

Siin käsitletud värvisüsteemide eristab CMYK’ist ja RGB’stveel üks oluline eripära — kui teised mudelid käsitlevad värvidereprodutseerimise võimalikke viise, siis CieLAB on mõeldudkogu nähtava spektri talletamiseks. Seega viies pildi RGB- võiCMYK-kujult LAB’i ei lähe värviinformatsioon kaduma, sest kakõik ekraanil näidatavad või trükitavad värvid peavad kuulumanähtava spektri värvide hulka.

��

Pilditöötlusprogrammis on RGB-pildi igal pikslil kolm väärtustvahemikus nullist 255-ni, mis vastavad vastavalt punasele, sini-sele ja violetile. Kirgas punane võib olla näiteks järgmiste väär-tustega: R:246, G:20 ja B:50. Kui kõikide osavärvide väärtusedon võrdsed, on tulemuseks hall. Kui kõigi osavärvide väärtusekson 255, saame valge, nullid annavad vastavalt musta.

PANTONE

MONITOR

CMYK

K ol m em õõtm eli n e H S V-m u del(H ue, S atu r at ion , Val ue)

val ge

p u na ne

k o l l an e

m u s t

ts ü a an

vio l ett

hallt

ooni

d

r oh el i n e

m agenta


Igale CMYK-pildi pikslil on iga protsessvärvi kohta protsent-väärtus. Heledate värvide puhul on protsendid väiksemad, tume-date puhul suuremad. Kirgas punane võib näiteks sisaldada 2%tsüaani, 93% magentat, 90% kollast ja 0% musta. CMYK-süsteemi puhul saame valge siis, kui kõigi osavärvide väärtusekson 0%, maksimaalselt tume must jälle siis, kui kõik komponen-did on 100% (viimane väide on veidi teoreetiline — miks, vt.allpool).

Värvisüsteemi avaruse (Gamut) all mõeldakse värviskaalat, mi-da antud süsteemi abil suudetakse esitada või trükkida. RGB-süsteemi avarus erineb CMYK-avarusest, mistõttu me saameekraanil näidata värve, mida tegelikult CMYK-süsteemis trükki-da ei ole võimalik, sest nad asuvad väljaspool CMYK-värviskaalat.

��

Mustvalge pildi puhul on kaks värvi – must ja valge, halltoon-pildi puhul on 256 eri halli, jne. RGB-pildil on 256*256*256ehk 16,777,216 värvi, CMYK-pildil 256*256*256*256 ehk4,294,967,296 värvi

�!�"��!�"��!�"��!�"�####)�)�)�)��$�$�$�$

Värvilahutus aditiivse mudeli (RGB) värvikanaliteks ehk kom-ponentvärvideks toimub endiselt optiliselt, kasutades skaneeri-misel punast, rohelist ja violetset filtrit. Aditiivne filter neelab(absorbeerib) enda vastandvärvid, nii et punase filtriga lugedespaistab tsüaan mustana, rohelisega muutub mustaks magenta javioletsega vastavalt kollane.

��'��'��'��'��""""!�"�&!�"�&!�"�&!�"�&

Neljavärvitrükis kasutatakse harilikult protsessvärve, ehk tsüaa-ni, magentat, kollast ja musta. See ei ole siiski iseenesest võetavstandard, sest maailmas kasutatakse erinevaid protsessvärvisar-ju.

Protsessvärvidest ja CMYK’ist veel niipalju, et enne trükiette-valmistuse siirdumist arvutite peale räägiti Eestis “protsessi”asemel “triaadist”, näiteks “triaadivärvid”. Samuti on olnudkombeks tsüaani siniseks ja magentat punaseks (või triaadi-siniseks ja -punaseks) nimetada. Sama sinise-punase harjumuson ka inglastel.

Ja veel – kuigi neljas värv on must, ei tule CMYK’i “K” sugugiblack’i viimasest tähest, vaid tähendab hoopis key’d ehk võtit.

��!� ��"��

Kui suudetaks teha värvilahutust, lugedes originaali läbi abso-luutselt puhta tooniga värvifiltrite, oleks trükitulemus ideaalne,kui ka trükk toimuks absoluutselt puhaste värvidega.

Kahjuks pole see aga võimalik. Oleks liiga raske ja kallis val-mistada niivõrd puhtaid filtreid, veel raskem oleks aga toota p u-


hast trükivärvi. Nimelt tuleb trükivärvidele lisada sideaineid javedeldajaid, et nende trükiomadused soovikohasteks muuta ninget värv kuivaks piisavalt kiiresti ega määriks.

Seega ei vasta tegelikud trükivärvid ideaalvärvidele, vaid sisal-davad kõik mittesoovitavaid värve. Magentas sisaldub lisakspuhtale magentale ka veidi tsüaani ja kollast, samal moel on“määrdunud” ja sisaldavad teisi CMYK-sarja värve ka tsüaan jakollane.

��!��!�

Möödunud aastakümnetel kasutati seetõttu kaamerates ja suu-rendusaparaatides toimuva värvilahutuse käigus spetsiaalseidvärvikorrektsioonimaske, millega korvati trükivärvide ebapuh-tus. Kui skannerid vallutasid maailma, kasutati neid alguses tihtiainult värvikorrektsioonimaskide valmistamiseks. Käsitöögavõrreldes oli see niivõrd suur edasiminek, et tollal tõeliselt kal-leid skannereid tasus hankida vaid selleks otstarbeks.

Tänapäeva digitaalsete skannerite puhul on samuti tükivärvidelemõeldud ja loodud võimalused skannerit neile vastavalt kalib-reerida.

DTP-tehnika (desktop publishing) kasutamisel tehakse korrekt-sioon RGB-pildi konverteerimisel CMYK-pildiks. Tuleb meelespidada, et see iseenesest lihtsana tunduv arvutustehe sisaldabvärvikorrektsioonitoiminguid, mis tagavad hea tulemuse kasu-tatavate trükivärvide puhul.

Konversioon RGB’st CMYK’i ei ole kindlasti mingi standardi-seeritud protseduur, mistõttu lõpptulemus võib erinevate pro g-rammide kasutamisel olla vägagi erinev. Praegu tegelevad mit-med firmad värvikonversiooniks vajaliku tarkvara väljatöötami-se ja protsessi standardiseerimisega. Mainida võiks neist EFI’t,Agfa’t ja Kodak’it, kes kõik omal viisil tegelevad seadmetestsõltumatute värviruumide küsimusega (device-independentcolor space).

#��!��

Protsess-sarja trükivärve ei õnnestu niisiis kunagi absoluutseltpuhastena valmistada. Lisaks sellele tasub märkida, et värvi ab-soluutne puhtus ei olegi alati omaette eesmärgiks. Puhaste vär-videga on nimelt raske esitada seda, mis on tihti pildil kõigetähtsam — inimene. Me pöörame alati tähelepanu kõigepealtpildil olevatele inimestele, ja ennekõike pildil nähtavale ihupin-nale, mis võib puhaste värvide kasutamisel hõlpsasti olla eba-meeldivalt punakas-sinakas-kollakas moel, mille alusel on lihtnelugeda trükis ebaõnnestunuks.

Põhjamaa inimeste nahk on üsna kahvatu ja püsib sellisena suu-re osa aastast, mistõttu peame eriti heaks näitajaks kergelt päe-vitunud välimusega nahka. Et seda võimalikult lihtsalt saavuta-da, tuleb magentale lisada veidi kollast ja tsüaani, ja seda täiestitahtlikult. Arvatavasti ollakse ka mujal Euroopas nahavärvi osassamal seisukohal, sest sellist värvisarja nimetatakse euroskaa-laks ehk eurostandardiks.


�$�%��

Jaapani kultuur erineb Euroopa omast mitmel viisil, trükivärvmõjutav erinevus tuleb jällegi suhtumisest ideaalsesse nahavär-vi, mistõttu Toyo-värvide kasutamist tuleb arvestada juba värvi-lahutust tehes.

�&'(

Ameerika trükivärvi standard on SWOP ehk Standard WebOffset Printing ja see erineb jällegi Euroopa mudelist vähemaltsamal palju kui Jaapani oma ning tuleb värvikorrektsioonis ar-vesse võtta. Ka analoogia nahavärvi-ideaalidega saab selgitatudsellega, et Ameerikas on palju eri nahavärviga inimesi ja sellelon olnud oma mõju ideaali kujunemisele.

SWOP-värvide osas tasub meeles pidada, et enamus arvutiprog-ramme tuleb Ameerikast ja et neil kõigil on vaikimisi värvimu-deliks SWOP ja kui seda ära ei muudeta, peabki arvuti seda ka-sutatavaks variandiks.

(��%��

PMS ehk Pantone Matching System on muutunud de facto stan-dardiks puhkudel, kui soovitakse täpselt määrata trükkimisel ka-sutatav spot-värv ja seda kasutavad nii trükikojad kui disai-ni/reklaamifirmad. Spot-värvid on värvid, mis segatakse kokkukomponentvärvidest vastavalt PMS’is toodud vahekordadele jatrükitakse igaüks eraldi.

Neljavärvitrüki seisukohalt on PMS’i nõrkus selles, et suur hulkselle värve ei ole protsessvärvidega reprodutseeritavad. KuigiPantone pakub ka spetsiaalset konversiooni-tabelit, saab kind-laima tulemuse siiski ise PMS-värve ja protsessvärvidega trüki-tud värvitabelit võrreldes. Kui see ülesanne antakse arvutile,saadakse parimal juhul SWOP-sarja värvide jaoks mõeldud tu-lemus, ja sama puudutab ka eelpoolmainitud konversioonitab e-lit. Ka Pantone ise rõhutab, et konversioonitabel on tihtipealekasulik nimelt tõestamaks, et vastavat CMYK-varianti ei tasumitte proovidagi.

��$� ��$� ��$� ��$� �$$$$####""""!�"!�"!�"!�"

Musta osavärvi kasutakse harilikult neljavärvitrüki puhul piltidevärviala laiendamiseks ja detailide paremaks esiletoomiseks tu-medates toonides.

See eesmärk on kõige lihtsam saavutada nn. luukeremustaga,millisel puhul must värv tuleb kasutusele üsna järsult, aga allessiis, kui ülejäänud kolme värviga on maksimaalne tumedus jubasaavutatud. Trükkides musta osavärvi viimasena on võimalikmaksimaalset tumedust veelgi tõsta.

Must osavärv sünnib värvilahutuse käigus, kui skanner või ar-vuti võrdleb osavärve omavahel ja genereerib musta siis, kuivärvikanalid on omavahel enamvähem sama tugevad, ehk värvon neutraalne hall.


Suur osa värvilahutusest käib endiselt sellel menetlusel ehk on“tavalahutused”. Trükkides musta osavärvi kolme ülejäänudosavärvi peale sünnib aga kergesti olukord, kus värvi on korrali-ku trüki jaoks liiga palju. Liigne värv aeglustab trükipoognatekuivamist, määrib trükkimisel ja maksab loomulikult rohkemkui väiksem värvikogus. Samuti on kolme värvi abil tehtud mustja hallid rasked neutraalsena pidada — kergesti tuleb esile puna-kas, sinakas, kollakas või rohekas toon.

)��*��

Mainitud probleemide tõttu on välja mõeldud erinevaid lahendu-si musta osavärvi alla jääva värvihulga vähendamiseks.Undercolor Removal ehk UCR (soome k. alivärinpoisto) onneist esimene ja on olnud kasutusel juba ennevärvilahutusskannerite tulekut.

Reprokaameraga on peaaegu võimatu saavutada täielikku UCR’ija selletõttu kasutati musta lahutuse positiivi UCR-maski val-mistamiseks. See tähendas loomulikult piiratud UCR’i, mis toi-mis peamiselt neutraalsetes tumedates toonides. Skannerites onreeglina püütud teostada samasugust UCR’i.

Tavalises UCR’is eemaldatakse osa magentast, tsüaanist ja kol-lasest trükise tumedatest, neutraalsetest (hallidest) toonidest jaasendatakse need mustaga. 100% UCR tähendab, et kõik hall-toonid trükitakse ainult mustaga.

�� !

Täielik UCR, mida kasutatakse akromaatilise lahutuse korral,põhineb mõttel, et kolmas osavärv ainult rikuks tulemust. Tule-must rikkuva osavärvi võiks järelikult korvata mustaga, sest polemõtet kasutada kolme osavärvi soovitud värvi halli (akromaatili-se) komponendi valmistamiseks. Näiteks võiks tuua punaseeseme varju jääva osa, millele muidu antaks tumedus magentaleja kollasele – tulemust rikkuvat – tsüaani lisades.

UCR’i ja akromaatilise lahutuse vahe on selles, et akromaatiliselahutuse puhul korvatakse mustaga värviliste osavärvide kolmas,akromaatiline ehk määriv toon, samal ajal kui UCR puhul tege-letakse ainult neutraalsete hallide toonidega.

Akromaatiline lahutus on teoreetiliselt tuntud juba umbes 30aastat, kuid selle soosing on kasvanud alles selle kasutamisehõlpsamaks muutumise järel tänu digitaalsetele skanneritele.Aastal 1984 ennustati, et kolme aasta jooksul hakkab umbes80% graafilisest tööstusest kasutama akromaatilist lahutust.

Tegelikult pole areng siiski nii kiire olnud selle menetluse juh-timise võimaluste vähese tundmise ja arvatavasti ka tehnikapoolt seatud piirangute tõttu. Näiteks Soomes on pärast1980ndate innustust akromaatiline lahutus unustusehõlma vaju-nud, vahest vaid mõningate üksikute eranditega. See aga ei olearvatavasti siiski ülemaailmne trend, sest enamus Mac-idelemõeldud programme loeb vaikimisi valituks nimelt akromaatili-se lahutuse. Arvatavasti mängib siin rolli ameerikalik mõtteviis,mille kohaselt kõik, mis hoiab kokku raha, on tingimata äärmi-


selt hea. Akromaatilist lahutust on ka Pantone kasutanud omakonversioonitabelite koostamisel.

Akromaatilise lahutuse head küljed:• kallemaid värvilisi osavärve kasutatakse vähem, sest need

võidakse korvata mustaga;• värvi kinnitumise ja kuivamisprobleemid vähenevad tänu

väiksemale vajalikule värvimäärale;• halli neutraalsena hoidmine on hõlpsam;• detailide reprodutseerimine paraneb, sest kujutis joonistatak-

se peamisel musta värvi kasutades;• puhtamad värvid, sest trükivärvid segunevad omavahel vä-

hem;• trükimasina valtsid ja paberi teine pool püsivad puhtamate-

na;• kokkutrükitäpsuse osatähtsus kvaliteedinäitajana väheneb;• trüki läbipaistmine paberist väheneb väiksema värvikoguse

tõttu, seega võime kasutada õhemat paberit;• suurem võimalik trükimasinate töökiirus.

Akromaatilise lahutuse halvad küljed:• rastri ülesehitus on paremini nähtav;• harilikest erinevad filmid;• teatud värvitoonide määrdumine.

�!�"�%)"��%$�

Kuidas aga ikkagi täpselt teada, et mis värv mida teeb ja millekshea on? Selleks on olemas värvilehvikud. Järgnevalt nende lühi-kesed kirjeldused ja hinnad, nagu nad viimati on olnud.

��

��

See on vist kõige levinum lehvik, 1000 Pantone spot-värvi kae-tud ja katmata paberil, koos värvisegamisõpetustega (mida onvaja teada vaid trükikojal).

Hind 1300 + k.m., ehk 1534.– kr

��

��

See on see lehvik, mis näitab ära, et tihti ei ole lootustki leidaspot-värvile täpset CMYK-vastet. Kahjuks on seda olemasainult SWOP-versioonis, aga tulemus oleks sama ka EuroScale'ipuhul. Juuresoleval pildil on küll lisaks lehvikule ka raamat,siintoodud hind käib siiski vaid lehviku kohta (aga raamatutsaab kah tellida, kui keegi tahab)

Hind 1500 + k.m., ehk 1770.– kr


��

��

See on Pantone neljavärvi-süsteem, kus on toodud 3000 värvi-tooni proovid ja CMYK-protsendid nende saamiseks. Seda leh-vikut on õige kasutada neljavärvitööde kujundamisel, kuigi meilkiputakse kohati selle asemel kasutama Solid to Process lehvi-kut, kus on ära toodud spot-värvide CMYK-vasted – see poleaga õige viis, sest kõigepealt on seal tunduvalt vähem värve,need ei ole nii mõnusalt paigutatud ning lisaks on need trükitudAmeerika SWOP-värvidega, samas kui meie siin kasutameEuroScale-värve.

Hind 1500 + k.m., ehk 1770.– kr

��

��

�� !!��

Need on juba suured raamatud, ja kindlasti väga kasulikud, eritikaks esimest. Kõik kolm on Petsi käes olemas, ootavad ära-müümist.

Ühe raamatu hind 2375 + k.m., ehk 2802.50 kr


�� !!!!""""��####....�� Selle teema juhtmõtteks on: originaali valikust algab trükisekvaliteet. Erinevad originaalid, nende head ja vead, praktilisedpiirangud kasutamisel, originaali suurus, värviulatus ja kontrast,värvitasakaal, teravus, puhtus.

��*��*��*��*��##� �##� �##� �##� �'''''+'+'+'+

��+�� ,�! -� .,�� ,�!

Skaneerida on võimalik kahel moel: läbipaistmatuid originaale(reflective originals) valgustatakse ja seejärel analüüsitakse neiltpeegeldunud valgust, s.t. valgustus ja lugemiselement asuvadsamal pool originaali; läbipaistvate ehk dia-originaalide(transmissive originals) puhul kasutatakse läbivalgustamist, s.t.valgustus ja lugemiselement asuvad teine teisel pool originaalija analüüsitakse originaali läbinud valgust.

�� .��,��

See, millist originaali on võimalik kasutada, sõltub kasutatavastskannerist, ja vastupidi. Lihtsamad tasaskannerid on kasutatavadvaid originaalide puhul, mis peegeldavad valgust — harilikulton nendeks fotod, joonised, varasemad trükised. Spetsiaalsedslaidiskannerid loevad ainult slaide, sest nad on mõeldud läbi-paistvate ehk dia-originaalide jaoks. Paremad skannerid saavadhakkama mõlemate originaalidega, näiteks on paljudeletasaskanneritele võimalik osta lisaks slaidide läbivalgustamiseksvajalik kaas. Trummelskanneritele sobivad reeglina mõlematsorti originaalid, kuid nende puhul on oluline, et originaali saakskinnitada trumlile (silindrile). Mõnede tasaskannerite puhul tu-leb originaal panna skannerikaane alla ja peab seega olema pii-savalt õhuke, teised tasaskannerid on rohkem või vähem lepli-kud ka paksemate originaalidega. Originaali mõõtmete probleemlangeb ära digitaalkaamerate kasutamise korral.

Soovides saada originaalset tulemust võib eksperimenteeridatasaskanneriga, proovides näiteks sisse lugeda kolmemõõtmelisiobjekte.

Ja veel: hea tasaskanner võimaldab ka ilma spetsiaalse slaidiva-rustuseta skaneerida slaide nn ‘kukepiltideks’, mida saab kasu-tada layout’i tegemisel pildikohtade markeerimiseks.

(�� /� ��0

Valikuvõimaluse korral on dia ehk slaid parem kui foto — sedatänu avaramale värviruumile. Lisaks kipub osa originaaliks pa-kutavatest fotodest olema tehtud krobelisele paberile,trummelskanneri kõrge teravus suudab aga välja lugeda valgu-seläiked krobelise paberi “konaruste” külgedelt.


Samas on originaalpilt alati parem kui koopia. Joonistused, ak-varellid jms annavad kindlasti parima tulemuse, kui neid onvõimalik otse skaneerida — kahjuks võib see aga tähendadaliigset ohtu originaalile, mistõttu peame tihti leppima slaidiga.Küll võiks aga algmaterjali skaneerimist proovida näiteks vaja-duse korral skaneerida riiet vms. materjali.

(�!�� /� �,��0

Foto asemele pakutakse vahel ka selle aluseks olnud negatiivi.Sellest saab kindlasti märksa teravama lõpptulemuse, samuti onskaneerijal vabamad käed värvikorrektsiooni tegemiseks, kuidendiselt jääb kehtima allpool täpsemalt käsitletav värviavaruseküsimus. Negatiivi skaneerimine on ka keerulisem ja õige värvi-korrektsiooni paikapanek eeldab, et pilti on võimalik ekraanilpositiivis hinnata. Negatiiviga on soovitav kaasa anda ka sellesttehtud foto, sest muidu pole skaneerijal võimalik arvesse võttafoto tegemisel kasutatud värvifiltreid ja saavutatud tulemus eipruugi olla sama teie või fotograafi kujutletuga.

�"�� .�� ,��

Ebameeldivalt tihti pakutakse originaaliks mõnest trükisest re-bitud lehekülge — see ei saa mingil juhul olla hea lahendus, sestmärkimisväärne osa pildi värviruumist on eelneva rastreerimisteja trüki käigus kaduma läinud või muutunud. Lisaks sellele tekibtrükitud pildi rastripunktide ja uuel rastreerimisel tekkivatepunktide vahel moiré-muster.

Moiré tekkimist saab vähendada, kasutades hiljem arvutis digi-taalse ebateravustamise filtrit või keerates trummelskanneri op-tika veidi fookusest välja, kuid mõlemad lahendused muudavadkoos rastripunkti kaotamisega ka kogu pildi udusemaks.

Reeglina on trükise originaalina kasutamise taga laiskus võiteadmatus — ei viitsita otsida-hankida originaalpilti, ei teatamõjust kvaliteedile, trükialast kaugel olevad inimesed tihti eiteagi rastrist ja arvavad, et trükitud pilt on oma omadustelt sa r-nane fotoga.

#��!� ��,��

Uus tehnika hakkab tasapisi mõjutama ka trükimaailma ja filmi-originaali asendab varem või hiljem elektrooniline originaal. Piltvõib olla kunstniku poolt otse arvutisse joonistatud, videoka a-mera või digitaalse fotoaparaadi abil pildistatud.

Lisaks ilma filmi-etapita saadud piltidele kuulub elektroonilisteoriginaalide alla ka Kodak’i Photo-CD ehk laserplaadile skanee-ritud slaidid. Photo-CD kvaliteet sõltub loomulikult originaalist,aga ka skannerist ja, juhul kui pildid pole talletatud lahutatudkujul, Photo-CD’lt piltide lugemiseks ja värvilahutuseks kasu-tatavast programmist. Tihti skaneeritakse originaalid Photo-CD’le Kodak’i enda spetsiaalskanneriga, pakutakse aga kaCrossfield’i trummelskanneriga skaneeritud valmispiltide kol-lektsioone / slaidipanku.


Kõikide elektrooniliste originaalide puhul tuleb meeles pidada,et üldjuhul ei ole need veel trükivalmis originaalid. Kuna pildidloetakse arvutisse alati RGB-süsteemis, siis on elektroonilisteleoriginaalidele harilikult vaja teha värvilahutus ehk viia nadCMYK-kujule. Lisaks sellele ei ole nende puhul arvestatudmuidki trükiprotsessi eripärasid nagu näiteks punktikasvukõve-rad.

��*��*��*��*��##� $�##� $�##� $�##� $��$$$$

Originaali suurusest sõltub pildi teravus ja nähtavate detailidehulk. Kui pilti suurendatakse liigselt, tuleb esile pildi fotoma-terjali teralisus — näiteks kinofilmi ehk 35mm slaidi A3-formaadini (420×297mm) suurendades tuleb suurenduseks ca2000%, mis toob pildi teralisuse ja võimalikud filmipinnadefek-tid nähtavale.

Nii suur suurendus nõuab ka kõrgeresolutsioonilist skannerit:soovides trükkimisel kasutada laialt levinud 150 lpi ehk 60 l/cm(lpi – line per inch ehk joont tolli kohta. l/cm – joont cm kohta)rastrit, on vaja skaneerimisresolutsiooni 6000dpi (dpi – dots perinch ehk punkti tolli kohta), et saavutada pildi resolutsiooniks300dpi (valem: rastritihedus × kvaliteeditegur × suurendusmäär,ehk 150 lpi × 2 × 2000%).

35mm slaidi jaoks loetakse maksimaalseks suurenduseks, mis eimõjuta kvaliteeti, 1000% ehk formaati A4 (210×297mm).

Hea originaal on alati võimalikult suur — seejuures loomulikultmitte suurem, kui on võimalik skaneerida.

��+��

Võimalikult suur originaal ei tähenda siiski diadublikaati ehkoriginaalpildist fototeel tehtud koopiat. Diadublikaadi tegemisekäigus väheneb harilikult värvitoonide hulk, samuti võivad vär-vid muutuda, mis muudab dublikaadi vaatamata oma harilikultsuurtele mõõtmetele originaalpildist kehvemaks.

�!�"��!�"��!�"��!�"�####"#"#"#"#��$ ,#�$ ,#�$ ,#�$ ,# ��####$�$�$�$�

Värviavaruse all mõeldakse pildi kõige heledama ja tumedamatooni vahelist ala, mis on originaali puhul kindlasti väiksem kuilooduses. Värviavarust saab mõõta densitomeetri abil ja avalda-da densiteediühikutes (D). Hea slaidi värviavarus on 3D, foto(negatiivi) puhul aga vaid 2D, mis annab aluse pidada slaidi pa-remaks originaaliks.

Pildi kontrasti all mõeldakse värvitoonide jagunemist pildi hele-daima ja tumedaima tooni vahel. Parim tulemus saavutatakse,kui originaali kontrast on võimalikult lähedane soovitud lõpptu-lemusele.


�!�"��!�"��!�"��!�"��#$#$#$#$####��########

Hea originaali värvitasakaal on sama, mida soovitakse lõpptu-lemusena trükisel näha. See tähendab muuhulgas valgustingi-muste arvestamist pildistamisel: tehisvalguse jaoks on omadfilmid, loodusliku valguse jaoks omad. Värvitasakaal on eritioluline, kui pildistatava värv on kõigile teada, näiteks päevaval-gusfilmile tehtud paberitehase sisevaateid on raske kasutada pa-beritehase aastaaruandes, kus paber peab olema säravvalge slai-di kollakasrohelisele toonile vaatamata.

��!

Kui originaali värvid pole õiged, tuleb hea tulemuse saavutami-seks pildile lisada ka värvinäidis — nii saab juba skaneerimisekäigus leida õige värvikorrektsiooni. Ei maksa muidugi unusta-da, et skaneerija tööks ei ole kingakarpides ja püksikuhilatesoriginaalvärvide otsimine, nii et korralikult ettevalmistatudtööks võiks nimetada sellist, kus kompaktne värvinäidis on kin-nitatud vastava originaali külge.

�%�#�%�#�%�#�%�#""""�$�$�$�$

Hea originaal on terav. Harilikult on teravuse üle palja silmagaraske otsustada ja ainus võimalus on kasutada luupi.

Ebateravat pilti või pilti, kus pildistatav on liikunud, ei saa hil-jem teravaks ka pilditöötlusprogrammide ja skanneri teravusta-misvahenditega.

��$��$��$��$��$- ��(��$- ��(��$- ��(��$- ��(�$$$$��$%& ,($.$%& ,($.$%& ,($.$%& ,($.

Hea originaali juurde ei kuulu praht, kriimustused jms. Neid onküll hiljem võimalik pilditöötlusprogrammidega eemaldada, agaselleks kulub asjatult palju aega.

��!�� !��! -��-�

Kui slaidi on varem kasutatud originaalina trummelskanneris,võib selle pinnale olla jäänud jälgi trumli ja slaidi vahel kasuta-tud parafiinõlist — kõik skaneerijad ei pruugi vaevuda slaidepärast mahavõtmist hoolikalt puhastama.

�� .��!��

Õliseid ja määrdunud slaide võib puhastada spetsiaalselt selleksmõeldud puhastusvahenditega, nt. Film Kleen’iga. Sobivad kapuhastatud bensiin ja sprii (mida puhtam, seda parem) ningpehme paberrätik.

NB! Mitte ühelgi juhul ei tohi slaidi puhastamiseks kasutadavett!


�� !!!!""""��####////�� Selle teema juhtmõtteks on: trükitud pildi kvaliteedi üheks täht-saimaks aluseks on skaneerimise kvaliteet. Halvastidigitaliseeritud originaali ei päästa hiljem ei pilditöötlusprog-ramm ega tippklassi filmiprinter. Trummelskannerid, digitaal-kaamerad, tasaskannerid.

��(��(��(��(((((%$%$%$%$��####��%��%��%��%��&&&&

Traditsioonilisteks skanneriteks on trummelskannerid, mida onkasutatud juba üle 20 aasta ja mida toodetakse ka täna, sest nen-des kasutatav värvilugemistehnika on endiselt võimeline konku-reerima kõigi uuemate tehnoloogiatega.

Trummelskanneri puhul kinnitatakse originaal läbipaistava si-lindri pinnale. Pilt loetakse sisse pöörlevalt trumlilt, värvimult i-plikaatorite (color multiplier tube) abil. Sellisel viisil võib pildistlugeda nimelt soovitud hulga punkte, mis on eriti oluline suure-mate suurenduste tegemisel. Värvimultiplikaatorid suudavadpilti ilma häireteta lugeda laial dünaamilisel alal, nii et pildistsaadakse kätte ka tumedaimad varjutoonid.

Varem kuulus trummelskanneri juurde ka vastav trummelprinterja neid kasutati peamiselt värvilahutuste tegemiseks otse filmile,hiljem lisati neile pilditöötlusjaamad. Tänastetrummelskannerite, mille mõõtmed aina vähenevad ning mis tä-na mahuvad juba töölauale, pilt jõuab loomulikult arvutisse, kusseda saab töödelda näiteks Adobe Photoshopiga.Trummelskanner on temas sisalduva täppismehhaanika tõttu ül-diselt kallis, kuid õigustab oma hinda hea kvaliteediga.

��*��##��*��##��*��##��*��##��#####(#(#(#(%%%%��####&&&&

Uuem skannerisugupõlv kasutab pildi lugemiseks värvikorrutiasemel satelliit- ja TV-tehnikast laenatud CCD-elementi(Charge-coupled device).

Kui selliste elementidega katta kahemõõtmeline pind, pole meh-haanilist liikumist enam vajagi. Sellist moodust kasutatakse tänanäiteks videokaamerates ja uuemates reporterikaamerates, ja seehakkab tasahilju saavutama resolutsiooni, mis muudab ta kasu-tatavaks ka trükialal ajalehefotode ja väikeste piltidedigitaliseerimisel. Digitaalsed reporterikaamerad on aga kahjuksveel üsna kallid, laitarbelkasutuseks mõeldud digitaalkaameradaga ei anna trükiks vajalikku kvaliteeti.

Kasutatakse ka teist moodust, kus hulk CCD-elemente on teine-teise kõrval ja analoogiliselt tasaskanneritega loetakse sisse ob-jektiivi poolt projitseeritud pilt. Kvaliteet on sellisel puhul üsnahea, kahjuks on aga skaneerimis- ehk säriaeg liiga pikk, et selle-


ga midagi elavat pildistada, küll aga tasub seda kasutada nt. ka-taloogikaupade pildistamiseks.

�#$#�#$#�#$#�#$#$$$$��####��%��&%��&%��&%��&

Tasaskannerite puhul kasutatakse enamasti kõrvutiasetsevateCCD-elementide rivi, mida liigutatakse üle originaali. Selliseteskannerite hinnaskaala on väga lai, alates alla-kümne-tuhandeskanneritest kuni kolmveerand-miljonisteni välja. Kõik CCD-skannerid ei anna trüki jaoks vajalikul tasemel pilti. Healtskannerilt nõutakse:

�/�, �!��!��

Eelnevalt sai arvutatud, et 35mm slaidi 2000% suurenduseks onvaja 6000dpi-skaneerimisresolutsiooni. Seda leiab aga ainultparimatest skanneritest, levinud on 600, 800dpi. Trükis tähendabsee ainult 200% suurendust.

Meeles tuleb pidada, et optiline resolutsioon on tegelik luge-mistäpsus, millega skanner pilti näeb. Interpoleerimise teel saa-vutatud kõrgem resolutsioon kordab juba skaneeritud ridu egalisa pildile informatsiooni.

��!

Teravusega on seotud neli tegurit:

a) Lugemisoptika teravustamine originaali suhtes.

Uusimate skannerite puhul tehakse see automaatselt originaalistsõltuvalt. Traditsiooniliste trummelskannerite puhul tehti seekäsitsi. Kui skannerit saab teravustada, võib seda omadust ka-sutada ka vastupidiseks — skaneerides trükist võib teha pildipiisavalt uduseks, et skanner ei suudaks eristada üksikuid rastri-punkte. Odavatel lauaskanneritel reeglina teravustamise võima-lus puudub.

b) Lugemisala optimiseerimine CCD-elemendi suhtes

Tavalises lauaskanneris on fikseeritud suhe CCD-elementide reaja originaali vahel. See on seatud nii, et suudetaks lugeda korr a-ga kogu maksimaalse laiusega originaali ulatuses. Skaneeridesväikseid 35mm slaide jääb sellisel puhul enamus CCD-elementekasutamata.

Kallimatel skanneritel on zoom-optika ehk hulk erinevate foo-kuskaugustega läätsesid, mis teravustavad CCD-rea vastavaltloetava originaali suurusele, nii et alati saaks lugeda originaalistniipalju punkte kui CCD-elementide hulk võimaldab.

c) Lugemisava suuruse valik vastavalt suurendusele

See puudutab peamiselt trummelskannereid, kus pildi teravust jateralisust saab mõjutada, valides õige suurusega lugemisava.Mida suurem suurendus, seda väiksema ava kaudu tuleb piltilugeda, vältimaks sama informatsiooni lugemist korduvalt.

d) Digitaalne teravustamine


Skanneri optika ja mehaanika piiravad pildi teravust, ja selle pä-rast tuleb kõikide skannerite poolt loetud pilte digitaalselt tera-vustada. Selle ebateravaks maskiks (unsharp mask) nimetatavafiltri jaoks on kallimates skannerites spetsiaalelektroonika, misteeb pildi teravaks, jättes ta samas rahulikuks ja ühtlaseks.

Odavate seadmete ja hiljem pilditöötlusprogrammis tehtud di-gitaalteravustamisega saab tihti vaid pildi kas teraliseks võiebateravaks.

�� "��

Lai dünaamika on vajalik võimalikult laia värviinformatsioonikogumiseks pildist (heledamaist punktist tumedaima varjuni) jaka väiksemate toonierinevuste nähtavaksmuutmiseks kogu vär-viskaalal. Hea skanner suudab lugeda ka tumedamat kui 3D jadigitaliseerib pildi 12 või enam (isegi 16) bitti osavärvi kohta.

��!

Tootlikkuse seisukohalt on olulisim pildile vajaliku korrektsioo-ni tegemise järjekord. Võimsamate skannerite puhul sooritataksekõik seadistused võimalikult palju varem enne tegelikku skanee-rimist prooviskaneeringu abil. Pärast skaneerimist pole enamvaja prooviskaneeringust märksa mahukamat pärisskaneeringutpilti avada ja töödelda. Valmis pildi puhul on sellisel juhul jubaarvesse võetud: kadreering, resolutsioon ja suurendus, heledai-ma ja tumedaima punkti määrangud, trükitehnilised parameetrid,värvikorrektsioon, digitaalne teravustamine ning värvilahutusCMYK-kujule, arvestades seejuures soovitud musta osavärvimoodustamise viisi.

Teine võimalus tootlikkust tõsta on saritöötlus (batchprocessing), millisel puhul tehakse mitmele pildile korraga mai-nitud seadistused ja kogu sari skaneeritakse seejärel korraga.Seni kuni skanner lõplikke pilte loeb võib skaneerija tegeledanäiteks uue trumli- või kassettäie originaalide ettevalmistamise-ga — muidugi juhul, kui skanneril on vahetustrumlid või -kassetid.


�� !!!!""""��####0000�� )��)��)��)��&&&&��Ükskõik kui lihtsaks ja automaatseks skannerid ka ei läheks,suudab kasutaja ikka midagi viltu keerata. Kõige levinumadvead on:• Skaneerimine liiga suure või väikese resolutsiooniga, mis

mõjutab vastavalt pildi suurust ja töökiirust või pildi kvali-teeti (õige valem on ‘kaks korda rastritihedus, väljundfor-maadis’ ehk ajalehe puhul ca 250 dpi).

• Pildi kohaldamata jätmine trükiseadme parameetritele(gamma, punktikasv, min ja max trükkuv toon).

• Antud pildi paremaks eksponeerimiseks vajaliku korrekt-siooni tegemata jätmine.

• Teravustamise ärajätmine, pildi retuššimisel udustavatetöövahedite kasutamine (näiteks tausta puhastamisel uduseservaga kustukas).

• Vale värvimudeli (RGB) kasutamine pildi töötlemisel jaedasisel pruukimisel.

Siia juurde sobiks veel lisada ka vales rezhiimis (mustvalge vshalltoonid) skaneerimine ja värvipiltide puhul tihtipeale ka üle-üldse ise skaneerimine – nimelt on kvaliteetse pildi jaoks vajasiiski üsna kallist skannerit. Töökorralduslike teemadena jõuabrõõmsale skaneerijale peagi kohale teade ketta täitumisest ningvõrgu ülekoormusest, mida saab aga samuti nutikalt tegutsedesvältida.

/!�/!�/!�/!�,,,,%�%�%�%��&�&�&�&

Iga töö tahab õnnestumiseks oma kindlat tegevuste järjekorda.Skaneerimise puhul võiks see olla umbes selline:• Monitori ja skanneri soenemine ning kalibreerimine• Prooviskann (preview)• Õige suuruse ja resolutsiooni määramine• Skannerisoftis teostatav korrektsioon (eeldusel, et võimalu-

sed ja värvitäpsus on paremad kui PhotoShop’il)*• Skaneerimine RGB-TIFF’iks• Lahutamine CMYK-TIFF’iks PhotoShop’is• Korrektsioon, teravustamine, retušš ning töötlus

PhotoShop’is

Märkus *: Skannerisoftis teostatav korrektsioon on hea, kui see (a) ausaid jaõigeid värve näitab ning (b) kasutab ära printeris olevad 8’ndast kõrgemadbitid ehk lisainformatsiooni. Kui skanner on 24-bitine, siis langeb viimanetingimus automaatselt ära ja et enamus skanneritarkvarast on väga kaugel kaesimese tingimuse täitmisest, maksab rõhku panna nimelt pilditöötluselePhotoShop’is.


�� "��#

Siit järjekorrast on välja jäänud maagiline lühend TWAIN(toolkit without an interesting name), mis skannerite puhul niioluline näikse olevat. TWAIN tähendab seda, et skanneriga tulebkaasa tarkvarajupp, mida teised programmid (PageMaker,PhotShop) saavad vajadusel välja kutsuda.

Heal juhul kutsub TWAIN-liides välja sellesama eraldiseisvaltkikasutatava skaneerimisprogrammi ja me ei kaota suurt midagi,kui me TWAIN’i kasutamata jätame – aga kohati võib TWAIN-skanneriprogrammi väljakutsumine ainus lahendus või andaeraldiseisvast programmist erineva tulemuse.

TWAIN’i hüveks oleks see, et me võime küljendusprogrammisvajaliku koha peal olles sobiva suurusega pildi sisse lugeda. Pa-ha on seejuures aga see, et nii kipub ära ununema pilditöötlus-faas, eriti aga piltide CMYK’i lahutamine. Minu seisukoht on, etTWAIN’i tuleks võimalust mööda vältida, sest töö efektiivsekorraldamise seisukohast oleks mõtekas kõigepealt otsustada,millises suuruses me pilte vajame ja seejärel need eraldi sisseskaneerida ja töödelda. Pärast on aega küll neid küljendusprog-rammis ümber tõsta.

��%��%��%��%��%(�%(�%(�%(��%- �#�0%- �#�0%- �#�0%- �#�0��%%%%%%%%��(��% ,#��(��% ,#��(��% ,#��(��% ,# ((((��

%�%�%�%��%%%%"#(�"#(�"#(�"#(�$$$$��$��$��$��$

Kõik täpseks tööks kasutatavad riistad tahavad enne pruukimistveidi aega soeneda. Kuna tavaline tasaskanner paneb lambi põ-lema alles vahetult enne skaneerimist, siis lihtsalt ootamisestpole kasu, küll aga tasuks esimeste skaneerimiste puhul HPskanneritel kasutada veidi aeglasemat rezhiimi, kus lamp enneskaneerimist veidikeseks sisse lülitatakse.

Soenemise-nõue kehtib aga kindlasti monitoride puhul. Ennepilditöötluse peale mõtlemist peaks monitor olema ca pool tunditöötanud, seejuures mitte vahepeal ekraanisäästureziimi minnes(graafikatööjaamade puhul peetakse õigeks ekraanisäästminevälja lülitada). Monitoril olevate nuppude, muuhulgas nn. hele-dus ja kontrast, kruttimine on rangelt keelatud va. juhul, kui pa-rajasti tegeletakse kalibreerimisega.

Hea pilditöökoht on hämar (et mitte öelda nii pime kui saab) javõimalikult neutraalset halli värvi. Kuna seinte ülevärvimine onkeerulisem ettevõtmine, siis võiks alustada oma arvuti kasutaja-liidese neutraalhalliks muutmisest ja hoolitseda selle eest, etmonitori ümbruses poleks värvilisi, peegeldavaid või muul viisilsegavat valgust tekitavaid objekte.

Monitori ja pilditöötlusprogrammide kalibreerimine või vähe-malt selle kontroll peaks olema iga tööpäeva alguses kohustusli-kuks tööks. Täpsemad juhised monitori ja PhotoShop’i kohtaleiab Marvetaarium-1’st.

Skanneri kalibreerimine on veidi keerulisem ülesanne, aga võibanda märkimisväärset võitu tööajas sest iga pildi juures silma


järgi värvide paika ajamise asemel tuleb seda tööd teha vaid ükskord. Kõige parem lahendus oleks kasutada IT-8 testtabelit jalasta välja rehkendada skanneri värvihaldusprofiil, aga kuivõrdvastavaid programme siiani Eestis ühtegi ei ole pole sellel tee-mal mõtet siinkohal rohkem peatuda. Praktikas teostatavad onseega HP skannerite puhul testtabeli (välja-)trükkimine ja kont-rollskaneerimine ning parandus-kõverate käsitsi etteandmine.Värve mittearvestava parandusena saab HP skanneritel luuekindla gamma väärtusega Printing Path’i, ja trüki puhul võiksgamma olla 1.8 (sama tulemuse saab muideks PhotoShop’is, kuivõtta Level ja vedada keskmist kolmnurgakest nii, et väärtuseksoleks 1.8).

��%"�%1��%"�%1��%"�%1��%"�%1

Preview annab reeglina kogu skaneeritava pinna pildi ja reeglinasaab sinna vajaduse korral sisse zoom’ida. Sõltuvalt kasutatavastsoftist võib see olla vajalik kasvõi selleks, et vältida vajalikupildiosa määramisel tekivat nihet preview ja lõpliku skaneeringuvahel (esineb olukordi, kus tarkvara ebatäpsuste tõttu on niheebameeldivalt suur).

Preview on ka aeg, millal tasuks pöörata tähelepanu pildi otse-susele – loomulikult saab pilti pöörata ka hiljem töötlemise käi-gus, aga hilisem pööramine tähendab paraku interpoleerimist,mille käigus pildi detailsus ja teravus paratamatult vähenevad.Kujutage ette pilti kui ruudulist paberit, keerake see viltu japroovige nüüd pilt kanda üle teisele ruudulisele paberile. Nagupaistab, ei lange ruudud kokku ning ikka ja jälle tuleb ruut, millealla jäävad punane ja sinine ruut, värvida mingi nende ‘keskmisevärviga’ ehk lillaks. Kui algse skaneeringu puhul on tihti kõrvu-tiste punktide vahel märkimisväärne erinevus mis annab ka ta-sastele pindadele teatava elu ja iseloomu, siis selline keskmisevõtmine vähendab seda märgatavalt.

On aga üks olukord, kus pildi otsesus võib mitte olla hea lahen-dus – nimelt varem rastriga trükitud piltide skaneerimine. Kunaneed pildid vajavad moiré kaotamiseks niikuinii udustamist, siispole interpoleerimisest ka suuremat häda.

��*% $��*% $��*% $��*% $��$% ,#�$% ,#�$% ,#�$% ,# ��%%%%$$$$��$��$��$��$�� ((((!!!!!!!!��

�#(��#(��#(��#(��%%%%

Oluline on teada pildi kasutamise suurust ja vajalikku resolut-siooni juba skaneerimise hetkel, sest liiga suur pilt mõjub hävi-tavalt edasisele tööprotsessile (kiirus, kettamaht jne) ning liigaväikse puhul jääb jälle kvaliteet napiks. Seda, miks me ei võisuuremana skannitud pilti hiljem PhotoShop’is väiksemaksskaleerida (või PageMaker’ist väljatrükil valida Optimize),peaks pärast Preview-punkti viimase lõigu lugemist igaüks isetaipama – see on ju seesama interpoleerimine!

Kõigepealt aga maksimaalsest võimalikust resolutsioonist – ni-melt on iga skanneri puhul alati kindel optiline resolutsioon ehk


pildilugemiselementide või nende liigutamise korral lühimatesammude arv tolli kohta. Tasaskanneril liigutatakse CCD-lugemiselementide riba (CCD – charge-coupled device), nii etühes suunas on see väga konkreetselt fikseeritud ‘silmade’ tihe-dusega ja teises suunas samm-mootori täpsusega.Trummelskanneri puhul on üks lugemiselement ning piki trumliümbermõõtu võiks väärtusi lugeda põhimõtteliselt ju nii tihti kuitahes, mistõttu praktiliselt piirab resolutsiooni ära ikkagi luge-mispead liigutav samm-mootor.

Alati räägitakse aga ka interpoleeritud ehk rehkendatud resolut-sioonist, mis on 2-4 korda optilisest kõrgem. See tähendab seda-sama interpoleerimist, millest eelpool juttu on olnud, nii et kasiin maksab seda pigem vältida – infi juurde niikuinii ei tule. Igakonkreetse skanneri puhul tasub muidugi proovida, kasskannerisoft saab interpoleerimisega hakkama paremini võikehvemini kui PhotoShop, ja vastavalt sellele teha osasuurendustehest hoopis pidlitöötluse alguses.

Mõlemat sorti skanneri puhul maksab resolutsioonist huvitudesteha ka praktilisi katseid trükkides filmiprinteril välja vaheldu-misi musti ja valgeid jooni ja neid sisse skaneerides, sest lõpp-kokkuvõttes määrab pildikvaliteedi puhul palju ka optika kvali-teet – ja odav A4-formaadis paberi laiune optika ei saa anda ko-gu ulatuses eriti teravat pilti.

$�� % �� &� ��'

Hea skaneerimisprogrammi puhul võime me ette öelda vajalikuresolutsiooni, kadreerida pildiosa ja seejärel paluda skaneeridakasutatavale suurusele vastavalt. Näiteks HP puhul näidataksekadreeritud pildiosa suurust, mis protsendi-scrollbar’i liigutami-sele vastavalt muutub, mõne teise skanneri puhul võib olla või-malik toksida sisse lõpplaius- ja kõrgus.

Selline mugav lahendus toimib tegelikult lihtsa valemi alusel:

skaneerimisresolutsioon = (originaal / trükis) * lõppresolutsioon

Originaal ja trükis on vastavalt originaali ja lõppformaadis pildikõrgus või laius ning lõppresolutsioon leitakse nii:

lõppresolutsioon = rastritihedus * kvaliteeditegur

Rastritihedus sõltub kasutatavast trükimenetlusest ja paberistning on reeglina ajalehetrüki puhul vahemikus 95-115lpi (linesper inch ehk joont tolli kohta), offset-paberite puhul 128-133lpija kvaliteetoffseti puhul reeglina 150lpi (kuigi võib olla ka200lpi, Uniprint kasutab reeglina 175lpi). Kvaliteeditegurikssoovitab Agfa kasutada rastritihedustel kuni 133lpi 2-te ja suu-rematel 1.5 (varasematel aegadel on pakutud ka 1.4), kuid kunatrummelskanneritel on see olnud alati 2 siis see on ka kõige le-vinum suurus. Reprokojast skaneeringut tellides võtab iga viisa-kas repro eelduseks 2 ja rastritiheduses 150lpi ehk lõppresolut-siooni 300dpi (dots per inch ehk punkti tolli koha), mis näiteksajalehe puhul võib olla teatav liialdus.


Piltide suuruse ja resolutsiooni arvestamisel tasub meeles pida-da, et kui ühega neist näiteks kaks korda mööda panna, siis ontulemuseks neli korda suurem fail.

Mida aga teha, kui lõpuks ilmneb et pilt tuleb siiski sisse pannasuuremana või väiksemana? Kui erinevus on suur ja pilditöötluspole eriti keeruline olnud, annab parima tulemuse kindlasti uusskaneerimine. Kui erinevus on aga vaid mõnikümmend protsenti(faktoriga 2 skaneeritud pildi puhul peaks suurendamine 33%andma sama tulemuse kui faktoriga 1.5 skaneerimine), siis eitasu ennast segada lasta. Igal juhul pole mõtet vähese erinevusepärast PhotoShop’is pilti ümber skaleerida. Juhul, kui suurenda-da tuleb aga rohkem ja uus skaneerimine pole võimalik, tulebsee aga loomulikult ette võtta sest muidu hakkavad skanneri-pikslid trükitud pildi peal välja paistma. Pilt läheb veidi uduse-maks aga ei tule vähemalt sakiline.

��#��#��#��#��%%%%%%%%��(�$$��(�$$��(�$$��(�$$�2222��$ ��$ ��$ ��$ �%%%%�$�$�$�$��#�#" ��#�#" ��#�#" ��#�#" ��

�%�%�%�%��$�$�$�$��

Laiatarbe-skannerisoft ei suuda vähemalt PC-arvutitel tagadaseda, et ekraanil näidatav pilt täpselt tegelikkusele vastaks, sestkalibrerimata monitori-graafikakaardi kombinatsioon ei annasugugi igal arvutil sama tulemust.

Tipptasemel skanneritega kaasas käiv soft võib nii oma kalibree-ritavuse kui skannerisisese suurema bittidearvu ärakasutamisepooles olla ainuõige koht pilditöötluseks – aga kuivõrd sellisedskannerid maksavad täna veel miljoni tuuris, siis pole selle tee-ma käsitlemine siinkohal vahest vajalik.

Juhul, kui laiatarbeskanner toetab sisemiselt värvieraldust üle 8biti kanali kohta ja skaneerimisprogramm oskab seda infi ärakasutada enne info 8-bitiseks taandamist, on mõtekas osa kor-rektsioone teha skaneerimisprogrammis – kuigi kuna reeglina onolemas vaid Brightness ja Contrast, kohati ka automaatkorrekt-sioon, pole nendest tegelikult suurt abi kvaliteetse pildi saami-sel.

Iseasi, kui on võimalik kolme värvikanali kaupa anda ette tei-senduskõveraid – siis on võimalik pilt vormida selliseks, nagumeile meeldib (vajaduse korral vaheldumisi skaneerides ja ka-libreeritud monitoriga PhotoShop’is tulemust kontrollimaskäies) ja vältida seejures posterisatsiooni mis tekiks samadefunktsioonide rakendamisel hilisema töötluse käigus.

��#��#��#��#��%%%%%%%%��(��%��(��%��(��%��(��% ��33334��54��54��54��5��$�$�$�$

Lõpptulemuseks on laiatarbe-skanneril pea alati RGB-TIFF –erinevalt tipp-skanneritest. Odavamate skannerite soft võib küllkah pakkuda CMYK-teisendust, aga kuna võimalike parameet-rite hulk on häbematult väike ja tehtav teisendus meile teadmatatäpsusega, siis ei maksa neid lahendusi kasutada.


TIFF on aga parim ja tunnustatuim formaat värvipiltide jaoks.Selle salvestamisel võidakse küsida ka selle kohta, kas pilt tu-leks pakkida (EI! mõne programmi puhul, näiteks PageMaker,tähendab see varjatud probleeme mis ilmnevad ainult mõni kordja ainult filmi trükkides) ja kas TIFF peaks olema PC või Macjaoks (reeglina pole oluline, sest kõik senituntud programmid eilase ennast segada – see mõjutab vaid seda, millises järjekorrasühte pikslit kirjeldavad baidid faili kirjutatakse).

�!�"��!�"��!�"��!�"�####)�)�)�)��$ ,# +�&��$ ,# +�&��$ ,# +�&��$ ,# +�&��%�%�%�%��$��$��$��$��

Ise skaneerides toimub nii lahutus kui pildikorrektsioon seegareeglina väljaspool skaneerimissofti, reprokojas skaneeritud pi l-di puhul ei peaks seda aga üldse vaja olema (va. kunstilistelkaalutlustel).

Kuna meie korrektsiooni lõpptulemus peaks ekraanil nägemavälja võimalikult sarnane trükist oodatavale, siis on vist paraskoht veelkord meelde tuletada, et pilditöötlusprogramm peaksolema kalibreeritud nii monitori kui trükivärvide poole pealt, jaseda maksab iga kord arvuti taha istudes ka üle kontrollida – eivõi ette teada, mida kaastöötajad on vahepeal teie arvutiga tei-nud. Kalibreerimise kohta leiab selgituse Marvetaarium-1’st.

()�%��*��

Reeglina peaks esimene asi, mida pildiga tehakse, olema värvi-lahutus – nimelt on RGB-värviruumis palju selliseid värve, midaCMYK-ruumis kujutada ei saa ning RGB-töötlus annab tulemu-seks reeglina väga ilusa aga täiesti trükitamatu pildi.

Värvilahutuse kohta käiva teksti ja näidised leiab Marvetaarium-1’st.

��

Korrektsioonil võib olla palju eesmärke – et pilt vastaks origi-naalile (näiteks kunstirepro), et pilt näitaks originaali võimali-kult kenana (näiteks reklaami puhul), et pilt antud trükimenetlu-se puhul võimalikult hea välja paistaks. Esimesed kaks võikslugeda kunsti valdkonda kuuluvaks ja siinkohal mitte käsitleda,aga viimane on vältimatu korrektsioon. Olulised asjad, mida tu-leks jälgida:• Punktikasv. Kvaliteetse ofsettrüki puhul kasvavad kesktoo-

nid 14-18%, ajalehe ja flexo puhul 24-28%. PhotoShop’iltsaab nõuda piltide näitamist ekraanil koos punktikasvuga janii vältida liiga tumedate piltide tegemist.

• Kinniminekupunkt. Sõltuvalt pildi kvaliteedist ei pruugisuuremad rastriprotsendid enam välja trükkuda vaid annavadühtlase värvipinna ehk ‘lähevad kinni’. Kui kriitpaberiletrükkides on see punkt ülalpool 95%, siis ajalehe puhul võibvabalt ka 85% olla. Järelikult tuleb hoolitseda selle eest, etkogu oluline informatsioon pildis asuks allpool seda punkti.

• Minimaalne trükkuv raster. Vastand kinniminekupunktile,asub pildi heledamas otsas. Kvaliteettrüki puhul loetakseametlikult 5%, kuigi tegelikult trükkub ka 2%, ajalehe puhul


on see arvatavasti kusagil 5 ja 10% vahel. Kui näiteks pilvtaevas varieerub 2-7% helesinist, siis trükis tuleb ta lihtsaltvalge laik.

• Kontrast. Selleks, et pilt kena paistaks, peab ta olema piisa-valt kontrastne – ja nimelt piisavalt, mitte absoluutselt kont-rastne. Eriti oluline on see kehvemale paberile (ajaleht!),värvilisele paberile ja mitte-musta värviga trükkides.

Kõiki neid parameetreid annab PhotoShop’is kõige pareminikorrigeerida kas Curves või Levels dialoogi abil. Curves või-maldab täpselt soovile vastavalt transformeerida algse pildi too-ne meile sobivateks, Levels’ite puhul saab määrata kõige hele-dama tooni, tumedaima tooni (ja neutraalhalli) ning nii algsepildi trükitonaalsusesse üle kanda.

�%�#�%�#�%�#�%�#""""�$�$�$�$��#(�#(�#(�#(��%%%%

Vältimatu operatsioon piltide puhul on digitaalne teravustamineehk unsharp mask (USM). Pildi skaneerimine kvaliteedifaktori-ga üle 2 ei anna reeglina märgatavat edasiminekut trükitava pilditeravuses ja siin tulebki appi USM, sest lihtsalt skaneeritud pilton silmaga vaatamiseks liiga udune.

Praktikas tähendab USM seda, et iga tumeda joone ümber t e-hakse heledad ‘varjud’ ja heleda joone ümber tumedad ‘varjud’(algselt kasutati selleks pildi kontaktkopeerimist koos samastpildist tehtud ebaterava maskiga, siit ka nimi).

�� +�� ,

• laius pikslites – mitme piksli laiune võib vari olla. soovitavon eksperimenteerida suurustega, mis on alla 1 või selle lä-hedal.

• määr – kui suur on ‘varju’ ja originaaljoone erinevus. suu-rema teravustamise jaoks on mõtekas mängida pigem selleparameetriga kui laiusega, normaalne väärtus oleks 150-300(kuigi on ka olukordi, kus 600 on olnud vägahea).

• lävi – määrab ära, mida lugeda heledaks või tumedaks joo-neks, ehk kõrvutiste pikslite erinevuse. mida suurem on lävi,seda suurem peab erinevus olema teravustamise rakendumi-seks. hea kasutada selleks, et ühtlastele pindadele (nt inimesenahk) teravustamine ei mõjuks.

�&�&�&�&��$�$�$�$�####(��%(��%(��%(��%

Pildi udustamine võib olla vajalik vaid erandjuhtudel, millestvääriks nimetamist moiré. Võiks eristada kahte sorti moiré’d –üks tekib varem trükitud pildi skaneerimisel ja teine lihtsaltpaljude tihedalt asuvate joontega pildi skaneerimisel.

-�.� �� /

Ribikardin, laudsein, telliskivisein, ülikond, triibuline särk jnevõivad anda äärmiselt ebameeldiva moiré, mille vältimine onvõimalik ainult pilti veidi udusemaks tehes. Loomulikult tuleb


sellisel puhul valida nimelt pahandust tekitav detail ja ainult se-da udustada, mitte kogu pilti ära rikkuda.

��0 �� +� ��/

Repro-moiré vältimine on mitmeetapiline tegevus:

Skaneeri pilt sisse 7.5 kraadise nurga all, seejärel keeraPhtoShop’is otseks. Proovi erinevaid nurkasid kuni tulemus onparim.

Leia skaneeritava pildi rastritihedus, skaneerimisel vali resolut-sioon nii et see oleks selle tiheduse täisarv-kordne, vii pilt õigelesuurusele alles töötluse viimase tehtena.

Udusta pilti kas digitaalselt või trummelskanneri puhul optikatfookusest välja keerates. Digitaalse udustamise korral udustakanalite kaupa. Mõnikord on saab parima tulemuse RGB-reziimis, mõnikord CMYK’is, aga guru’d soovitavad proovidaka teisi reziime nagu näiteks LAB või HSV.

�%��%��%��%��66666666

Arvutis on retušš äärmiselt lihtne, mistõttu kiputakse sellega kaliialdama – ja kuna tööriistu on palju siis tihti valede tööriista-dega tegema.

��*��

Pildi prügist puhastamise esimene reegel kõlab nii: enne puhastaoriginaal, siis skaneeri. Loomulikult võib olla aga ka juba origi-naalil olevaid defekte ja mõni üksik tolmutera kannatab ka hil i-semat puhastamist.

Moraal on lihtne – kasuta kloonimistööriista, aga võimalikultväikese diameetriga, ilma udustamata servaga ning ära vehi sel-lega nagu purjus laemaaler iseseisvus-kontserdil. Kergetäpitamine ja ebasümmeetrilised liigutused aitavad edukalt teh-tavat varjata. Ja ära jumala eest nässuläinud puhastamist hakkaudustamisega peitma, see paistab niikuinii välja ja jääb kole!

Kui puhastad värvipilti, kontrolli seda et triibud näha ei jäänudkanalite kaupa. Töötades tumeda mustvalge pildiga võib olla heavahetevahel korraks pilt Curves’i abil heledamaks teha ja vaa-data, et midagi näha ei ole jäänud.

��

Kujutiselt tausta eemaldamise puhul tuleb jälgida, et (a) kogutaust puhas saaks ja täpikesi ei jääks ja (b) serv piisavalt teravsaaks. Kui see on võimalik, siis on kõige parem lahendus kasu-tada clipping path’i ja salvestada pilt koos sellega EPS-kujul.Sellise pildi puhul on lõikeserv sirge nagu noaga lõigatud ja pil-dita ala mitte valge, vaid läbipaistev.

Juhul, kui aga clipping path ei ole soovitatav, tuleks kasutadaanti-aliased lassot ja sellega käsitsi pildi piirjooned ära märkida.Alternatiiv sellele on anti-aliased võlukepike, aga see kipubjätma kohati üksikuid täpikesi, mida on hiljem äärmiselt raske


avastada (enne trükkimist – trükise peal paistavad need vägahästi silma).

Kustukumm, pintsel jms tööriistad on rangelt keelatud, samutilasso vms valiku serva udustamine (feather) ja sakiliseks jäänudserva hilisem udustamine. Paistab välja, on kole.

��*��

Juhul, kui pildile on vaja luua taha looduslikuna paistev taust,tuleb pilt kõigepealt senisest taustast eemaldada ja viiaPhotoShop’is eraldi layer’ile ning seejärel luua tema taha uustaust, millele lisada natuke valget müra (noise) ja seda veidiudustada – lihtsalt ühte värvi pind oleks ebaloomulikult ühtlane.Hea alternatiiv võib olla ka näiteks tavalise või kembsupaberiskaneerimine sobiva suurenduse all ja selle kasutamine taustana.

��****� $� $� $� $��####��%%%%%%%%��(��%��(��%��(��%��(��%

Skaneerimise eriolukord on logod jms graafika, mille puhul ta-hame me lõpptulemuseks saada reeglina mustvalget või kindlaltmääratud toonidega pilti. Ruumi kokkuhoiu ja hea kvaliteedinimel tuleks kõik logod säilitada puhtaksjoonistatutena joonis-tusprogrammi kujul või EPS’idena, sest korraliku logo auto-maatne trace ei ole märkimisväärselt aega võttev töö.

Logo skaneerimine peaks käima nii:• Skaneeri logo maksimaalsel resolutsioonil (va juhul, kui serv

on varasemast ebameeldivalt sakiline, millisel puhul peaksresolutsiooni valime nii, et sakke ei nähtaks), halltoonidegapildina.

• Ava PhotoShop’is, vajaduse korral tõsta resolutsiooni kunifaili suurus on veel seeditav (üldiselt alla 2 MB).

• Aja udustamisega serv siledaks, jälgides seejuures et nurgadväga ümmarguseks ei lähe.

• Too Levels’itega serv järsuks jälle tagasi. Nüüd on servkontrastne, väiksem sakilisus aga kadunud. Vajaduse korralkorda või alusta uuesti algsest failist suurema/väiksemaudustamisega.

• Salvesta halltoon-pildina ja lase peale trace, seejärel tee pi-siparandused joonistusprogrammis. Kui tahadki kasutadaimage’ina, siis konverdi bitmap’iks resolutsiooniga mitte üle1200dpi eeldataval väljundsuurusel.

Lihtne, kas pole? Ei võta muideks reeglina aega rohkem kui 15minutit annab tulemuseks üsna vabalt suurendatava logo.


�� !!!!""""��####1111�� ----��(�(�(�(�� &&&&��2222��

�!�"��!�"��!�"��!�"�))))####&&&&�$%�$%�$%�$%$$$$��

Järgnev tekst oli saateks Juuso Äikäse loengule PrintMedia 96ajal. Lisatud on mõned inglise-eesti sõnaseletused.

Colour management on sõna, mida graafilise ala ajakirjandusestihti kohtab. Mida see aga tähendab mis tast kasu on? On sedaüldse vaja?

Traditsioonilise digitaalrepro sõnastikku see sõna ei kuulunud.Suletud e. proprietary süsteemid olid ühe tootjafirma kavanda-tud skanneri-pilditöötlus-printerisüsteemid, kus värviga tulditoime ilma kasutajat sellesse pühendamata. Täna on olukordmuutunud, sest värv on jõudnud töölaua-tasandile ja igaüks ta-haks sellega ise tegeleda.

DTP (desktop publishing) maailmas on mõiste WYSIWYG ehkWhat You See Is What You Get ehk Mida Näed, Seda Saad. Ka-sutaja on tasapisi harjunud sellega, et ekraanil nähtu ka trükisteoks saab. WYSIWYG on küll olnud pikka aega naljanumbriks(a la “... but what you get ins’t what you wanted”), aga tänasekson ta tüpograafi osas teoks saanud ja liigub tasapisi pildi poole.Ainult värviga on veel probleeme.

See tähendab seda, et digitaal-proofi tulemus ei vasta trükisele,rääkimata monitoripildist. Samal ajal värvi kasutamine trükisaina kasvab, prepress läheb laitarbevõrku ja tellimusi tekib misiganes teadmistetasemega kasutajatelt. Colour Managementpeab hoolitsema selle eest, et pildi värvid läbiksid kogu etteval-mistusprotsessi muutumatuna.

�')��% #*��$�$

Tähtsaimad terminid on värviruum, värviedastus-ruum ja värvi-profiil. Alustaks lihtsaimast ehk värviedastus-ruumist ehkGamut’ist, mis kirjeldab eri seadmete võimet värve reprodutsee-rida. Nt. poogna-ofseti värviedastus-ruum on avaram kui ajale-heofsetil — aga seda mõjutavad ka trükivärvid, paper jms.

Värviruum e. Colour Space näitab, kuidas protsessi mingis osasvärvi kirjeldatakse. Tuntumatest võiks mainda RGB-d jaCMTK-i — skannerid loevad RGB-d, trükimasinad trükivadCMYK-i. Mis tähendab, et mingis protsessi osas tuleb minna üleühest värvisüsteemist teise.

Colour Management ei saa kahjuks kasutada kumbagi nendestvärviruumidest, sest ei CMYK ega RGB ole üheselt standardi-seeritud.


Vaja on leida värviruum, mis ei sõltuks seadmetest. Ehk teisitiöeldes, värviruumi mida saaks kasutada kõigil seadmetel nii, etteisendustes midagi kaduma ei läheks. Ja see värviruum peaksolema standardiseeritud, nii et kõik võiksid üheselt otsustadamillist elektromagnet-kiirgust me parajasti punaseks ja millistroheliseks loeme. Kokkuvõttes peaks ta olema seotud inimesenägemisega — katma moonutusteta kogu nähtava spektri.

Õnneks on selline värvisüsteem ka olemas, nimeks CIELab. CIECommission Internationale de l’Eclairage. Lab tuleb koordinaat-süsteemi telgede tähistustest ehk Luminance, a ja b. Igale sead-mele leitakse värviprofiil, ehk valem kuidas temalt saadav värvi-info universaalsesse ehk CIELab-ruumi üle viia. Tulevikus tule-vad profiilid loodetavasti seadmetega kaasa, täna tuleb leppidavõimalusega neid ise tekitada.

Üldiselt on värvi määratlemine CIELabis ohtlikult lihtne. Tulebaga meeles pidada, et lihtsamatel puhkudel on värvikontroll ras-ke, raskematel puhkudel aga lausa võimatu. Oluline on määratavärvidele tolerants igas suunas, seega nii L-is, a-s kui b-s. Kuitolerants on liiga väike, ei suuda trükikoda kunagi sellele vasta-vat toodet trükkida — isegi juhul, kui klient seda erinevust paljasilmaga ei märkaks. CIELab-värviruumi kõikumisi tähistatakseDeltaE-ga. Kui DeltaE<1 pole värvierinevust võimalik märgata.Aga ka 1 DeltaE on piisavalt väike suurus, et tegelikus trükindu-ses oleks mõtet rääkida pigem mitme-DeltaE-suurusest tolerant-sist.

colour gamut – reprodutseeruv värviruum; colour management –värvihaldus; colour management module (CMM) – värvihal-dusmoodul (tarkvaramoodul); colour management system(CMS) – värvihaldussüsteem (üldnimetus, mis hõlmab tööriista-dest ja profileeritud seadmetest); colour profile, device profile –värvi-, seadmeprofiil; colour space – värviruum.

��&&&&#$ $#$ $#$ $#$ $!!!!��&&&&# +#�# +#�# +#�# +#��# (# (# (# (�� ,#� ,#� ,#� ,#

�)��)��)��)��)��)��)��)��++++

Üks suuremaid probleeme arvutite kasutamisel trükiettevalmis-tuses on alustajate jaoks see, et ekraanil nähtu ei kipu trükitul e-musega kokku minema. Heaks uudiseks on colour managementehk värvihaldus (vt kõrvalteksti), aga kuniks selleks vajalikudseadmed pole veel laiatarbe-hinnaklassi jõudnud, tuleb kuidagitoime tulla lihtsamate vahenditega. Igal juhul jääb aga kehtimakõik, mis allpool juttu monitori kahest nupust ning nende krut-timisest – ja see kehtib muide ka televiisori häälestamise puhul.

$� � ��++�

Telekal ja monitoril on harilikult olulisel kohal kaks nuppu, mi-da rahva seas on harjutud nimetama “heleduseks” ja “kontras-tiks”. Need nimetused on tegelikult veidi segava loomuga, sestpraktikas on nende poolt reguleeritavateks parameetriteks vasta-valt musta tase ja valge ehk pildi heledus (ingl black level japicture). Õnneks pole neid aga vaja igapäevaselt kruttida – paika


keeratud monitoril oleks tegelikult õige need nupud hoopis kinniteipida, et keegi ei saaks ka kogemata neile vastu minnes piltipaigast keerata.

Lühidalt – “heledus” reguleerib seda, kui mustana paistab ek-raanil must. Kõige mustem on ekraan loomulikult siis, kui väik-seimgi helendus on kadunud – ja seda punkti tulebki tabada. Kuime seame musta liiga heledaks, langeb pildi kontrastsus ja meilei õnnestu õigesti näidata pildi tumedamaid toone. Seades mustaallapoole null-taset, lõigatakse pildi tumedam ots järsult ära – jajällegi oleme kaotanud võimaluse pilti õigesti näidata. “Kont-rast” reguleerib maksimaalsele signaalile vastavat heledust. Kuimust (ehk “heledus”) on paigas, saab sellest nupust keerata pildiheleduse vaatamiseks mugavale tasemele.

Üldiselt tasuks monitori või teleka sättimist alustada sellest, etkeerata “kontrast” maha – nii peaks saama ühtlaselt musta pildi.Kui mõne monitori kehva disaini tõttu see ei õnnestu, siis tuleksette manada võimalikult must pilt või, mis veel parem, tumedatetoonide skaala, mille leiab PC jaoks näiteks Nokia MonitorTest’ist (selle leiad www.goodwin.ee/pets/monitor’i alt).

Must (“heledus”) tuleb seada piirile, kus ekraanipinna helenduskaob. Üldiselt tähendab selle hetke tabamine monitori vaatamistüsna lähedalt. Kindlasti on oluline, et ruum ei oleks ülemääravalgustatud. Hea võrdluspildi puhul võiksid olla ka 1–2–3%hallid väljad, siis on kergem tabada, et üle musta punkti ei keera.Olen tähele pannud, et eri kaadrisageduste puhul võib otsitavmurdepunkt liikuda, ja näiteks muidu väga mõnusa ViewSonic17PS monitori puhul 100 Hz kaadrisagedusel ei saagi pilti mus-taks.

Seejärel tuleb pildinuppu (“kontrast”) keerata niikaugele, etleiaks heleduse, mille puhul monitori (telekat) oleks mõnus vaa-data. Kuna “mõnus” on üsna subjektiivne määratlus, siis ei saasiin ühtegi kindlat soovitust olla. Üldiselt ei soovitata pilti liigaheledaks keerata, sest sellisel puhul kipub valgustatud saama katumedaks sätitud pind ja me kaotame kontrastis; lisaks on hele-dama pildi puhul kiir alati veidi jämedam ja seega ka pilt udu-sem.

Monitori-sättimise lõpetuseks ärge unustage nuppe kinni teipida– kui see aga võimatu on (nuppude asemel on-screen-menüüvms), tasuks monitori külge kindlasti kaaskasutajate manitsemi-seks kuri kiri riputada.

�*��*+

Olles monitori paika seadnud, võiks ka pilditöötlusprogrammipoolt näidatava võimalikult trükiselähedaseks seada. Seejuureskäib kogu allkirjeldatav protsess vaid ühe kindla ruumi valgus-tatuse, trükipaberi ja -tehnoloogia kohta. Udune talvehommik jaselge päikeseloojang augustis annavad väga erineva valguse.Praktikas tuleks korralik pilditöötlusruum välisvalgusest võima-likult isoleerida ja kasutada 5000 K valgustemperatuuriga haju-tatud valgustust, monitori-sirme ja musti ülikondi.


Järgnev erineb mõnevõrra PhotoShop’i käsiraamatutes toodustjärjekorra ja soovituste poolest – julgen olla veendunud, et nii onparem ja lihtsam. Siit leheküljelt leiab ka kaks testpilti, midavõib pruukida. Üks on PhotoShop’iga kaasa tulev testpilt, mispeaks igaühel olemas olema, teise digitaalkuju leiab aga meiewww-lehelt. Loomulikult võib samahästi pruukida mistahes laiavärviskaalaga pilti, millest on olemas nii digitaalkuju kui ka trü-kis.

1. Sea korda monitor (vt ülalpool).2. Vali paslikud trükivärvid ja punktikasv File->Color Settings-

>Printing Inks alt. Üldiselt on õige valik EuroScale ja vasta-valt kas coated (kriitpaber), uncoated (ofsetpaber) võinewspaper (ajalehepaber). PhotoShop seab sellest sõltuvaltka pakutavat punktikasvu (dot gain). Esimeseks lähendusekspeaks nüüd piisama, hiljem tuleme siia tagasi. Kontrollidavõiks veel, et Use dot gain for grayscale images oleks vali-tud, siis kasutatakse punktikasvu ka must-valgete piltidenäitamisel.

3. Sea paika monitori kalibratsioon (PC) või Knoll’i gamma-kontrollpaneel (Mac). Mõne monitori/graafikakaardiga võibolla kaasa tulnud ka oma kalibraator – siis on Mac’i puhulõigem kasutada seda ja jätta Knoll rahule. PC puhul tulebenne seda valida veel monitori tüüp (kui leidub sobiv) võiüritada anda sellele võimalikult lähedased parameetrid (k i-neskoobi tüüp ja valge temperatuur, milleks harilikult sobib6500 – aga see tuleb eelnevalt ka monitori peal valida). Kee-rulisem küsimus on gamma – usun, et PC puhul peaks seeolema 2,4, samas kui Mac’il peetakse õigeks 1,8.

Niisiis, monitori kalibreerimine. Soovitaks taustaks valget pinda(tühi pilt PhotoShop’is). Ülemises servas on vaheldumisi hallidja musta-valgetäpilised kastid – need tuleks seada nii, et nadtunduksid sama heledatena. Seejärel tuleb paika seada valgevärv – valides White Pt ja liigutades sinise, punase ja rohelisenuppe selliselt, et valge sarnaneks võimalikult meie kasutatavapaberiga. Nüüd valin mina harilikult taustaks ühe testpiltidest jasean paika musta ehk Black Pt (musta ülemineku värvitoon test-pildil näitab hästi, kas oleme õige tooni tabanud) ning siis vär-vitasakaalu ehk Balance’i. Mac’i puhul tuleks nüüd teha seda,millest PC puhul sai alustatud, ehk teatada PhotShop’ile monito-ri parameetrid (gamma jm).4. Kui pilt siiski trükitule vastata ei taha, tasub lähemalt üle

vaadata File->Preferences->Printing Inks. Kõik kuus värvi-välja peaksid nägema välja sarnased testpiltide kõrvale trü-kitutega – kui ei näe, tuleks neid muuta nii, et näeksid. Pärastmuutmist tasuks üle kontrollida monitori kalibratsioon.

5. Värvihäälestuse lõpuks maksaks paika panna ka värvilahu-tusparameetrid. Meil ollakse seni harjunud enam UCR-lahutusega, samas peab näiteks Helsingin Sanomat ajalehe-trükiks parimaks GCR-lahutust. PhotoShop 4.0 puhul onveel võimalus kasutada EFI (Electronics for Imaging) lahu-tusparameetreid, mis vähemalt esialgsete katsete alusel tun-duvad igati korralikult toimivat.


%��&��&�� &�*��

1. Kontrolli, et kõik materjal on koos ja vigadeta. Loe kokkuslaidid (või leia need ketastelt), vaata üle tekstid. Kas kõikartiklid on olemas ja läbinud korrektuuri? Kas kõik reklaa-mid on olemas? Kui midagi on puudu, tee nendest asjadestnimekiri ning pane sinna kirja, mis ajaks hiljemalt sul neidvaja on, et saaksid oma tööd teha. Trüki välja 2 ex, üks jätaendale ja teine anna/faksi kliendile. Riputa enda koopianähtavale kohale ja kui umbes poole tähtaja peale pole ma-terjalid kohal, siis helista ja nõua.

2. Jaga töö komponentideks – nt panen paika tööpõhja ja stiilid,töötlen Wordis algtekstid ja märgin stiilid, puhas-tan/kontrollin slaidid, joonistan logod ja graafikud. Tee töötäpselt kokku seatud kava järgi. Kui vaja ja võimalik, annaosa terviklikke töölõike kellegi teise teha, seletades talle eel-nevalt täpselt, mida vajad.

3. Ära tegele korraga toimetamise ja küljendamisega!

�11 ��

1. Tee küljendusprogrammis põhi või telli see kogenud kujun-dusfirmast. Pane paika masterid ja stiilid.

2. Kui töös on pilte, siis hiljemalt nüüd on sul ettekujutus, mison vajalikud suurused (1-veeruline, 2-veeruline jne). Märgipiltidele peale suurused ja kadreeringud ning saadaskaneerimisele (kui sul on väga hea skanner ja koolitus, võidka ise skannida).

3. Puhasta tekstid Wordis isehakanud masinakirjutajate ilute-gemisest ja pane paika stiilid, olles eelnevalt kõik failidüheks kokku liitnud.

4. Kui vaja, trüki pikk tekstifail välja, anna kliendile esimessekorrektuuri. Saa parandsed tagasi, vii Wordis sisse (või annapikk fail kliendile parandada, säästad oma aega).

5. Jaga Wordi suur fail jälle juppideks (kui vaja), nimeta needendale ja teistele arusaadavalt, nt lk10linnapeaintervjuu.doc.

6. Käi üle / tee graafika. Tööta graafikaga joonistusprogrammissamal suurusel, millel see käiku läheb.

7. Käi üle skaneerimisest saadud pildid. Teades plaani tavatküljendust (veerulaius jne) vaata, et kõik pildid oleksid sobi-vas suuruses, ilusate värvidega jne.

8. Pane trükis küljendusprogrammis kokku – place’i tekst jagraafika. Unusta ära, et on olemas Copy ja Paste.

Documents

· Esimene neist täidaks meie kasti mingi värviga, teine kuulutaks selle aga maskiks ehk piiluaguks ( clipping path ). clip’i abil saab teha kõiki keerulisemaid funktsioone,