Sügis Kunda Kronkskaldal

Mare Krabbi , Kunda lasteaed KELLUKE

Anneli Kasemets, Rakvere Eralasteaed KAUR

Sügisvärviliseks

Tuul võtab vile ja metsa all vilistab.

Täna ta puid ega põõsaid ei silita.

Täna tal hoopis on hullata isu,

Täna neid raputab, saputab, kisub.

Tõmbab siis hinge ja veidi neid paitab,

Lehti ta sügisel värvida aitab.

Üksteise järel nüüd langevad lehed,

tuul aga tuhandeid vigureid tehes

hüüab: „Kui tore on lehtedes hullata,

kirjuks neid värvida, üle neid kullata!“

E.Esop

HARILIK PIHLAKAS

Selle puu rahvapärased nimed on pihelas, pihlak.Teda kasvab kogu Eestis. Talub hästi külma.Kasvab 4-10m kõrguseks.

Eesti kõrgeim puu ulatub 20m kõrgusele, kõige jämedama pihlaka ümbermõõt ulatub 2m. Noorte puude koor on sile ja hõbehall, vanadel puudel kahvatu hallikaspruun vahel isegi lõhenenud. Pihlaka võrsed on rohelised ja alguses karvased, pärast hallikaspruunid. Leht on liitleht, mis koosnevad paaritust arvust lehtedest. Need paiknevad paarikaupa, aga rootsu tipus on üksik leht. Ühes võrses võib olla 9-19 lehte. Lehed on saagja servaga. Pihlakas õitseb juunis. Õied on valged ja moodustavad pöörise, mis koosneb kuni 250 õiest ning on 8-15cm läbimõõduga, õisi tolmeldavad putukad(vaatame pilti). Pihlakal on õunvili, mille läbimõõt on 6-9mm. Toorelt on viljad rohelised. Viljad valmivad septembris ning muutuvad algul oranžideks ja siis punasteks. Viljas on kõige sagedamini 2, aga vahel kuni 8 seemet, viljad on söödavad. Nende maitse paraneb pärast esimesi öökülmi. Pihlakamarjadest saab hea vitamiinitee, õitest aga köhatee. Marju ei tohi palju korraga süüa –võib tekkida pea-ja kõhuvalu. Pihlakatest saab veel moosi ja mahla. Puidust, aga tehakse mööblit see on ilusa punase läikega, vanasti tehti tööriistadele varred, rehapulgad ja vankriratastele kodarad. Pihlakamarjad meeldivad ka lindudele(rästad, leevikesed, vindid).Talve tulekul marjad ei pudene, vaid jäävad puu külge ja need on lindudele kättesaadaval. Pihlaka koort söövad põdrad, metskitsed ja jänesed. Pihlakal toituvad mitmed liblikaröövikud, lehti sööb ka kiritigu. Pihlakas võib elada 100 aastaseks. Pihlakat

peetakse nõiaväega puuks, sest tal on viiskand marjal, see on kaitsev vägi iga kurja ja paha eest.Sügisel lehed värvuvad erkpunasteks ja kollasteks.

Juttu saadab praktiline tegevus: uurime luubiga puukoort, lehte ja vilja(värvust).Vaatame puu võra, mõõdame puu jämedust ja pikkust. Kaasas korvike, sinna korjame pihlakaid,et nendest meisterdada kee. Võtame ka mõned lehed, et neid kuivatada ja siis hiljem kaarte valmistada.,

Laste tagasiside: mida nägid, mida leidsid, mida nemad teadsid ja teada said.

HARILIK TAMM

Eesti püha puu.Vana hiiepuu. Meile kõige lähem Hiis asub Sammas(Viru-Nigula vald). Seal kasvab palju tammesid ja kuna tammedel on pikk eluiga ja nad sümboliseerivad tugevust ja jõudu, siis käidi vanasti hiiest seda kõike saamas. Inimesed uskusid sellesse, viidi isegi kingitusi.

Puuvõra on suur ja haruline, kaugelt vaadates moodustab ligikaudu kera. Tüvi on jäme, 1-1,5m läbimõõduga, kuid vana puu võib olla palja jämedam. Puukoor hallikaspruun, paks ja sügavate pikilõhedega ehk korpas. Noore puu koor on hall ja sile. Lehed on äraspidimunajad 7-40cm pikad, kummastki servast kolme hõlmaga. Talvel lehed kuivavad, kuid erinevalt teistest lehtpuudest suur osa lehti ei varise, vaid jäävad puule kevadeni. Tamme õied on väikesed, kuni 2mm läbimõõduga, õitseb mais. Vili on tõru. Tõrud küpsevad septembris oktoobris. Nad on pruunid, 1,5-3,5cm pikad ja asuvad rohelises hoidikus, mis neid kinni hoiab, kuid katab ainult umbes veerandi ulatuses. Tõru on pika, 3-8cm pikkuse varre otsas. Tõrud moodustavad väärtusliku toidulaua pisiimetajatele ja lindudele, kes koguvad endale talveks toiduvarusid. Eestis on selle poolest tuntud oravad ja pasknäärid. Pasknäär on ka põhiline tamme levitaja, sest ta matab tõrud maha ja alati ei leia neid siis ülesse, nii hakkavadki kasvama uued tammed. Tamm on tähtsal kohal ka putukate elus. Arvukad putukad elavad tamme lehtedes, õites ja tõrudes. Tammest saab ka väga väärtuslikku puitu, sest puit on kõva ja vastupidav. Sellest valmistatakse mööblit, parketti. Tamme puidul eristuvad aastarõngad selgesti. Vees ligunenud puit muutub veelgi väärtuslikumaks, tehakse tammevaate.

Eesti vanim tamm Võrumaal – puu vanus 680a. ümbermõõt 825cm. Seda puud oli kujutatud Eesti 10 kroonisel rahatähel.

Sagadi mõisa pargis kasvab 32,6m pikkune tamm.

Tamme lehti kujutatakse paljudel vappidel(riigi, linna, valla).

Eestis on Järvamaal Albu vald, mille vapil on kujutatud tamme lehti, mis viitavad Eesti tuntud kirjanikule A. H. Tammsaarele, kes on sealt pärit.

Eestis on veel tamm, mille nimi on Viiralti tamm, see puu sai nime selle järgi, et tuntud kunstnik Eduard Viiralt joonistas seda tamme.

Juttu saadab praktiline tegevus: luubiga uurime ja vaatame puukoort, lehti, tõrusid.Vaatleme puu võra, mõõdame tüve jämedust, puu pikkust. Kaasas korvike kuhu korjame tõrusid,et neist meisterdada loomakesi,mehikesi.

Laste tagasiside, mida nägid, mida põnevat leidsid, mida nemad teadsid ja mida teada said.

HARILIK VAHER

Kiirekasvuline, kena ja külmakindel puu, mida on ilupuuna kasvatatud juba sajandeid. Puu võra suur ja laiuv, tõusvate harudega. Kasvab hästi metsas ja pargis.Kõrguseks võib olla kuni 30m. Eluiga 100-150a. Noore puu koor on hall ja sile, täiskasvanud puul püstiselt vaoline ja rõmeline. Lehed on sõrmjalt viiehõlmalised, hõlmad üksikute suurte hammastega. Lehe pikkus ja laius on kuni 15cm. Erkrohelised, leheroots on pikk ja peen roosakaskollane. Õied erkkollased, mõnikord punased, asuvad silmatorkavates kobarates. Õied meeallikaks mesilastele. Ühelt puult võib saada kuni 10kg mett. Kevadel saab vahtralt mahla, mis on suhkru- ja vitamiinirikas.Suvel annab varju. Sügisel värvuvad lehed punakas-, kollakas-, oranzitooni. Vahvad viljad langevad keereldes puult nagu väikesed helikopterid.Vahtra viljal on tiivad, mis

kannavad teda õhus edasi. Suur osa langenud viljadest hakkavad kohe idanema ja neist sirguvad uued puud. Vahtra vilju nimetatakse ninadeks ja nendega on lõbus mängida. Vahtra puit on väärtuslik, sellest tehakse vineeri, parketti, mööblit ja muusikariistu.

Juttu saadab praktiline tegevus: luubiga uurimine, vaatlemine(koor, lehed, viljad).Puu võra vaatlus,mõõdame tüve ümbermõõtu, pikkus. Kaasas korvike kuhu korjame vahtravilju ja värvilisi lehti.(meisterdamiseks, kuivatamiseks).

Laste tagasisid: mida nägid, mida leidsid, mida teadsid ja mida teada said.

Mäng: „Pikk nina“

Lapsed seisavad ringis. Kaks last valitakse ringi keskele. Ringis olevale kahele lapsele antakse kätte tammetõtu. Ringi keskel olevad lapsed liiguvad ringi ja püüavad ära arvata kellel on tõru. Kui tõru ei ole, näidatakse käte ja sõrmedega pikka nina ning ringi keskel olev laps liigub edasi. Kui tõru on leitud, vahetavad mängijad kohad ja mäng kordub.

Tagasiteel lasteaeda kogume sügisvärve, et neid siis maalida. Püüame leida võimalikult palju erinevaid toone ja värve.