Rebane ja vares

Katrin Kisand

veebruar 2009

Varesel on suur juustutükk. Vares lendab oksa peale. Vares tahab juustu ära süüa.

Rebane kõnnib mööda. Rebane tunneb juustu lõhna. Rebane tahab juustu endale saada.

Rebane läheb puu juurde. Rebane ütleb: „Tere kallis vares!”Vares ei ütle midagi. Ta ei saa. Varesel on juustutükk noka vahel.

Tere kallis vares!

Rebane ütleb: „Sul on nii ilusad ja paksud suled. Sul on nii pikad jalad. Ja missugune nokk, nagu kuningal!”

Sul on.........

Vares ajab rinna ette. Rebase jutt meeldib varesele. Aga vares ei ütle midagi. Ta ei saa. Tal on juustutükk noka vahel.

Rebane ütleb jälle: „ Sa oled tõesti väga kaunis lind! Ma olen kindel, et sul on väga ilus lauluhääl! Ah! Ma tahan sinu häält väga kuulda!”

Sa oled tõesti .....

Vares teebki noka lahti. Vares kraaksub koleda häälega: „Kraaks, kraaks, kraaks!”Juustutükk kukub noka vahelt välja.

Juustutükk kukub puu alla. Kraaks, kraaks, kraaks

Rebasel on hea meel. Rebane sööb juustu

ära.

Rebane ütleb varesele: „ Aitäh juustu eest! Sa oled inetu lind. Sul on kole hääl. Sa oled väga rumal.”

Aitäh.....

Rebane kõnnib minema. Vares jääb tühja kõhuga.

Ma olen kavalpea!

Ma olen rumal!

Miks vares on rumal?

Ma uskusin rebase juttu!

Rebane valetas.

Miks rebane valetas?

Tahtsin juustu endale

saada!