Upload
swedbank-as
View
73
Download
3
Embed Size (px)
Citation preview
Eesti makromajandus
November 2017 Urmas Simson
© Swedbank Public Information class allikas: Eesti Pank
Toorainete hinnad nov 2012-nov 2017 Nafta, kuld, vask, alumiinium
© Swedbank Public Information class allikas: Eesti Pank
Toorainete hinnad nov 2012-nov 2017 Plii, puit, kivisüsi, rauamaak
© Swedbank Public Information class allikas: Eesti Pank
Toorainete hinnad nov 2012-nov 2017 Mais, soja, riis ja nisu
© Swedbank Public Information class allikas: Eesti Pank
Toorainete hinnad nov 2012-nov 2017 Suhkur, kohv, kakao ja linnuliha
© Swedbank Public Information class allikas: Eesti Pank
Laenud ja hoiused 2002-2017
• Nordealt liikus teatud hulk ettevõtete laene (600milj eurot?!) Eesti pankade statistikast välja. Raske kommenteerida ettevõtete laenukasvu. Tõenäoliselt 2-3% YoY.
• Oktoober 2017 (YoY muutused):
residentidest ettevõtete laenud -6,7%, residentidest eraisikute laenud +6,9%
residentidest ettevõtete hoiused +11,9%, residentidest eraisikute hoiused +9,4%
© Swedbank Public Information class
Kodumajapidamiste eluasemelaenud Laenujääk ja käive 2007-2017
• Kogu eraisikute laenud/liisingud olid 2017a oktoobri lõpus 8,748mld eurot (+7,4% YoY). Laenud 8,160mld eurot (+6,9% YoY), liisingud 588 mEUR (+13,8% YoY).
• 2017a oktoobri lõpus oli eluasemelaenude maht 6,956mld eurot. Ehk siis eluasemelaenud on 79,5% kogu kodumajapidamiste laenudest/liisingutest.
• Eluasemelaenude kasv 2017a septembri lõpu seisuga +6,7% YoY. • Eluasemelaenude kogumaht ületas 2008a tipud 2015a augustis (2a tagasi).
Allikas: Eesti Pank
© Swedbank Public Information class allikas: Eesti Pank
Jooksevkonto ja kapitalikonto 2009-2017
• 2014: jooksevkonto +52 mEUR (+0,3% SKP-st), kapitalikonto +215 mEUR (+1,1% SKP-st).
Kokku +423 mEUR (+1,4% SKP-st).
• 2015: jooksevkonto +398 mEUR (+2,0% SKP-st), kapitalikonto +424 mEUR (+2,1% SKP-st).
• Kokku +798 mEUR (+4,1% SKP-st).
• 2016: jooksevkonto +400 mEUR (+1,9% SKP-st), kapitalikonto +226 mEUR (+1,1% SKP-st).
• Kokku +736 mEUR (+3,0% SKP-st).
• I pa 2017: jooksevkonto +179 mEUR (+1,6% SKP-st), kapitalikonto +122 mEUR (+1,1% SKP-st).
• Kokku +301 mEUR (+2,7% SKP-st)
• Jooksevkonto taga on eelkõige kaupade ja teenuste eksport/import. Eesti kaupade/teenuste eksport on suurem kui import. Igapäevasest majandustegevusest tuleb raha riiki rohkem kui välja läheb – see on väga positiivne makroriskide mõttes.
© Swedbank Public Information class allikas: Eesti Statistikaamet
Kaupade eksport ja import 2009-2017 Kaupade aastane eksport tuleb 2017a ca 12,5-13,0mld eurot
9 kuud 2017: Eksport 9,5mld eurot (+7,8% YoY) Import 11,0mld eurot (+9,4% YoY)
© Swedbank Public Information class allikas: Eesti Statistikaamet
Tööstussektori kasumid/tööjõukulud 2011-2017
© Swedbank Public Information class allikas: Eesti Statistikaamet
Tööstussektori kasumid/tööjõukulud 2011-2017
© Swedbank Public Information class allikas: Eesti Pank
Teenuste eksport ja import Teenuste aastane eksport ca 6,0mld eurot.
Olulisemad eksporditavad teenused 6k 2017a jooksul (YoY muutus):
- Veoteenused 853milj eurot (+10,9%)
- Reisiteenused 668milj eurot (+8,3%)
- Telekomi-, arvuti- ja infoteenused 287milj eurot (+23,8%)
- Ehitus 182milj eurot (+9,2%)
Need teenused andsid 69% kogu teenuste ekspordist. Veel on olemas näiteks töötlemisteenused, hooldus ja remont, finantsteenused jne.
© Swedbank Public Information class allikas: Eesti Statistikaamet
Eesti kaupade eksport 9 kuud 2017
© Swedbank Public Information class allikas: Eesti Statistikaamet
Tööstustoodangu mahud 2001-2017 • Ligi 70% tööstustoodangust
eksporditakse.
• 2010-2017 on tööstustoodangu mahud kasvanud 45-50%.
• Vahepeal languses olnud kütteõlide tootmine, põlevkivi kaevandamine ja elektritootmine on mahud taastanud.
• 2012-2016: tööstustoodangu mahud +12%. Ehk siis napilt +3% aastas.
• 9k 2017a +8,7% YoY. Laiapõhjaline kasv. 9 kuu YoY kasvud: turbatootmine +56% põlevkivi kaevandamine +35%, kütteõlide tootmine +28%, rõivatootmine +16%, muud mittemetalsed tooted +14%, elektriseadmed +14% mootorsõidukid, haagised +13%, elektrienergia tootmine +12%, metalltooted +12%, piimatooted +12%, kummi- ja plasttooted +10%.
• 2017a prognoos +7% YoY.
© Swedbank Public Information class
SKP 2017. aasta SKP ootus on 22,5mld eurot (+7% YoY)
• Eesti majanduskasv 2016a Reaalkasv +2,1%
Nominaalkasv +3,3%
I poolaasta 2017
Reaalkasv +5,2% YoY
Nominaalkasv +9,3% YoY
allikas: Eesti Statistikaamet
© Swedbank Public Information class
SKP komponentide lõikes 2017a I poole kõrge majanduskasv parandas oluliselt ettevõtete seisu • 2017a I poolaasta SKP nominaalkasv +9,3%,
hüvitised töötajatele +6,5%.
• Üle pika aja kasvas SKP rohkem kui palgafond. See on väga hea märk. Kas ootasimegi majanduse elavnemise ära ja eelmiste aastate palgaralli oli õigustatud?
• Tööjõukulude osa SKP-s
2007: 45,3%
2008: 49,9%
2009: 50,5%
2010: 47,3%
2011: 44,7%
2012: 44,9%
2013: 45,0%
2014: 45,2%
2015: 48,0%
2016: 49,1%
Ipa 2017: 49,3%
allikas: Eesti Statistikaamet
© Swedbank Public Information class
Ehitus Väga tugev 9 kuud 2017a
• 9k 2017: „omal jõul Eestis tehtud ehitustööde“ käive oli 1,68mld eurot (+26% YoY!). Tundub, et aasta kokkuvõttes tuleb ehitustööde käibeks koguni 2,3mld eurot. See oleks vaid 10% väiksem kui 2007a.
• 2017a III kv rahalisest ehituse kogumahust on hooned 64%, rajatised 36% (II kv 62/38%). • 9 kuud 2017a hoonete ehitusmahud +20% YoY (III kv +30% YoY), rajatiste ehitusmahud +34% YoY (III kv +23%
YoY). • 2017 vs rekordkõrge 2007: hoonete ehitus -15%, rajatiste ehitus +4%. • Ehitussektori töötajate arv 2007a 80-90tuh, 2017a 60tuh.
allikas: Eesti Statistikaamet
© Swedbank Public Information class
Korteriturg Tallinnas Aktiivsus kõrge. Hinnad samad kui 10a tagasi
– Uute korterite osakaal on 2017a arvuliselt tõusnud 25%-ni kõigist korteritehingutest Harjumaal/Tallinnas (rahaliselt 35%)
– Uute arenduste keskmised müügihinnad on viimase 3a jooksul tõusnud Tallinna erinevates linnaosades minimaalselt. Kõige rohkem on tõusnud Põhja-Tallinn ja Lasnamäe, kõige tagasihoidlikumad on Kesklinn ja Mustamäe.
– Korteritehingute arv Tallinnas on 10 kuu 2017a jooksul olnud +7,3% võrreldes eelmise aasta sama ajaga
– Viimase 3 aasta arengud selles segmendis on Harjumaal olnud ideaalilähedased:
suured müügimahud (uute arenduste müük tuleb 2017a ca 3 korda suurem kui 2011-2012)
Laovarud on küll 3 aastaga kahekordistunud, kuid võrreldes müügimahuga, siis laovaru/müügi suhe pole kasvanud.
allikas: Maa-amet
© Swedbank Public Information class allikas: Eesti Statistikaamet
Tööhõive 2001-2017
• III kv 2017 tööhõive 667 tuhat III kv 2017 tööpuuduse määr 5,2% Hõive on täna tugev, kuid ilmselgelt ei tule kõik ettevõtted
kiire palgakasvuga toime. Suur palgakasv peab kas raugema või hakkame nägema kõrgemat tööpuuduse määra.
• Demograafia toob uued probleemid. 27-29a vanad - 20tuh inimest igas aastas 17-19a vanad – 11tuh inimest igas aastas 7-9a vanad – 15tuh inimest igas aastas
© Swedbank Public Information class allikas: Eesti Statistikaamet
Keskmine brutokuupalk 2005-2017
• 2016a keskmine brutopalk 1146 EUR/kuu (+7,6%).
• 2017a I poolaastal oli keskmine kuupalk 1198 EUR (+6,3% YoY).
• Maksureform 2018a algusest tõenäoliselt vähendab brutopalga kasvu. Maksuvaba tulu suurendamine toob kaasa netopalga kasvu. • Brutopalga kasvu pidurdamist oleks ka vaja, et majandus tasakaalust välja ei läheks.
© Swedbank Public Information class allikas: Eesti Statistikaamet
Tarbijahinnaindeks 3 aastat nullinflatsiooni on läbi
• Keskmine THI aastane muutus 2011: +5,0% 2012: +3,9% 2013: +2,8% 2014: -0,1% 2015: -0,5% 2016: +0,1% 10k 2017: +3,3% -Sh oktoober +3,8%
1997=100 Okt 2017a = 203,13
© Swedbank Public Information class
Jaekaubandusettevõtete käive ja mahud
Jaekaubandus 2016 vs 2004 (mahud) KOKKU +80%
Supermarketid +47%
Mootorikütus +37%
Kodumasinad/ehitusmaterjalid +113%
Rõivad/jalatsid +149%
Apteegid +89%
Muud spets kauplused +176%
– Keskmine palk oli 2004a 460 eurot, 2016. aastal 1146 eurot. Kasv +147%.
– Kodumajapidamiste hoiuste kasv 1,6mld eurolt 6,2mld euroni. Kasv +280%
– „Suurte“ keskuste pindala samal perioodil +60%
allikas: Eesti Statistikaamet
2016a: rahaline käive +7,0% YoY, mahud +6,8% YoY. 9 kuud 2017: rahaline käive +8,2% YoY (excl autod +6,4% YoY), mahud +4,7% YoY (excl autod +2,0% YoY). 9k 2017 segmentide lõikes (YoY): Mootorsõidukid, remont käive +12,2%, mahud +15,2%. Supermarketite käive +3,5%, mahud -1,6%. Kütuse jaemüüjate käive +8,9%, mahud -2,4%. Majatarbed, ehitusmaterjalid, kodumasinad käive +7,1%, mahud +7,2%. Rõivad/jalatsid käive +6,6%, mahud +5,6% Muud spetsialiseeritud kauplused käive +9,4%, mahud +9,6%.
© Swedbank Public Information class allikas: Maanteeamet
Uute sõiduautode müük • Uute sõiduautode müük 2015: 21,1 tuhat (0% YoY) 2016: 23,1 tuhat (+9,5% YoY) 10k 2017: 22,0 tuhat (+10,9% YoY)
• 2017F: 26,0 tuhat
• Võrreldes muu jaekaubandusega on uute autode
müügi taastumine olnud tagasihoidlik. 2016a-l tuli üle pika aja taas natuke suurem liikumine, mis on jätkunud ka 2017a-l.
8,4 6,9
10,2 12,8
14,7 15,8 16,5 19,6
25,4
30,9
24,6
9,9 10,3
17,1 19,4 19,7
21,1 21,1 23,1
26,0
0
5
10
15
20
25
30
35
1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017F
Sales of new passenger cars 1998-2016 (th cars)
© Swedbank Public Information class allikas: Maanteeamet
Riigi maksutulud 2017a
© Swedbank Public Information class allikas: Eesti Statistikaamet
Majutatud turistid 2004-2017 • Majutatud turistid 9k 2017:
Välismaalased +5,4% YoY Kohalikud +9,7% YoY
• Majutatud välisturistid maade lõikes 9k
2017a KOKKU 1,695milj, +5% YoY - soomlased 711tuh, -2% YoY - venelased 173tuh, +19% YoY - lätlased 121tuh, +15% YoY - sakslased 110tuh, -2% YoY - rootslased 59tuh, +1% YoY - leedulased 50tuh, +3% YoY - britid 46tuh, +19% YoY
• Aasia kokku 72tuh, +19% YoY • 2005a oli siseturistide osakaal
majutatute arvus 29%, 9k 2017a 39%.
© Swedbank Public Information class allikas: Eesti Pank
Eesti elanike mitmepäevareiside arv 2008-2016
© Swedbank Public Information class allikas: Eesti Pank
Eesti elanike mitmepäevareiside arv 2008-2016
© Swedbank Public Information class allikas: Eurostat 28
© Swedbank Public Information class
Soome nominaalne SKP Soome SKP püsivhindades (alumine graafik)
• Soome SKP püsivhindades 2016 vs 2008 -4,2%
2016 vs 2010 +1,5%
2016 vs 2011 -1,1%
• 2016 vs 2008
– EL +4,7%
– Eurotsoon +2,7%
• 3 riiki üle 20% kasvuga – Malta +34,0%, Iirimaa +33,3% (osaliselt tehniline
muutus, 2016a puudu), Poola +27,1%
• Põhjamaad – Rootsi +14,9%, Norra +16,5% (2016a puudu), Taani
+3,7%, Soome -4,2%
• Balti riigid – Eesti +5,2% Läti +0,1%, Leedu +6,3%
• Lõuna-Euroopa – Kreeka -26,1%, Horvaatia -8,7%, Küpros -6,5%, Itaalia
-6,0%, Portugal -4,2%, Sloveenia -2,3%, Hispaania -1,6%
allikas: Soome Statistikaamet
© Swedbank Public Information class
Rootsi nominaalne SKP SKP püsivhindades (alumisel graafikul)
allikas: Soome Statistikaamet
Rootsi SKP püsivhindades, YoY muutus
© Swedbank Public Information class
Soome riigivõlg on 8 aastaga kasvanud 125% Kas elavnev välisnõudlus ja kulude kärped aitavad defitsiidi mõistlikuks saada?
• Soome tegi (vähemalt plaanis) 1mld euro suuruse avaliku sektori kulude kärpe 2016a • Mõne aasta perspektiivis peaks kärped ulatuma 4mld euroni aastas (ehk siis 2% SKP-st). • Kui eksport kiiresti ei taastu, siis hakkavad vajaminevad kärped mõju avaldama Soome sissetulekutele, sisenõudlusele,
tööhõivele. • Viimased märgid näitavad siiski välisnõudluse elavnemist. See võiks Soomet aidata.
allikas: Soome Statistikaamet
Soome eelarvedefitsiit, % SKP-st