BIOLOOGIA POWERPOINTI ESITLUS

Koostas: Katrin Koppel

Kool: Taebla Gümnaasium

Klass: 12

SISUKORD

Bioloogia uurib elu

Organismide ehitus ja

talitlus

- Elu omadused

- Teaduslik uurimusmeetod

- Raku ehitus ja talitlus

-Rakuteooria kujunemine

-Rakkude mitmekesisus

-Eukorüootne rakk

-Rakumembraan

-Rakuorganellid

-Kasutatud materjal

BIOLOOGIA UURIB ELU

E L U O M A D U S E D

Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega.

*Ainuraksed ja hulkraksed. Hulkraksed on näiteks bakterid ja protistid.

Ainuraksed on näiteks kingloom ja pärmseen.

Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objetid.

* Keemilised ühendid, millest elusolendid koosnevad on palju keerukamad ja

mitmekesisemad kui eluta loodus.

Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus.

*Organismid vajavad väliskeskkonnast erinevaid aineid. Nt rohelised taimed

kasutavad sünteesiprotsessideks anorgaanilisi ühendeid ja päikeseenergiat.

*Nad sünteesivad ka ise vajalikke aineid.

ELU OMADUSED

Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond.

*Kõigu või püsisoojased. Püsisoojased on näiteks imetajad ja linnud. Kõigusoojased

on näiteks kõik selgroogsed organismid: kalad, kahepaiksed ning roomajad.

Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime.

*Suguline või mittesuguline.

*Näiteks ainuraksed paljunevad mittesuguliselt. Nad paljunevad pooldumisega.

Hulkraksed aga vegetatiivselt või eostega. Seene ja taimeriigis kohtab mittesugulist

paljunemist.

*Suguliselt paljunevad näiteks hulkraksed. Valmivad isas ja emas sugurakud,

enamasti areneb uus organism viljastunud munarakus. Taime- ja loomariigis kohtab

sugulist paljunemist.

ELU OMADUSED

Kõik organismid arenevad.

*Sugulisel paljunemisel algab see viljastumisega, mittesugulisel aga mingi osa

eraldumisega vanemorganismist.

*Individuaalne areng võib olla otsene või moondeline. Selle käigus omandavad

isendid uusi sise- ja välisehituslike tunnuseid ning kohanevad ümbritseva

keskkonnaga. Areng lõppeb surmaga.

Kõik organismid reageerivad ärritustele.

*Hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulenevat infot vastu

meeleorganitega.

*Ainuraksetel organismidel närvisüsteem puudub. Asenedavad erinevad

orgaanisele aime molekulid välismembraanid.

ORGANISMIDE EHITUS JA TALITLUS

TEADUSLIK UURIMISMEETOD

Uuurismisobjektideks on rakud, biomolekulid, organismid, liigid

või ökosüsteem.

Meetodid: mikroskoop, kuidas preparaati ette valmistada ja

kuidas vaadelda.

Seda nimetatakse teaduslikuks meetodiks. Selle abil jõutakse

teaduslike faktideni. Teaduslikuks faktiks nimetatakse selliseid

teadmisi, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat

kinnitust.

TEADUSLI K UURI MUSMEETOD

NR1: Teadusliku meetodi rakendamise esimeseks etapiks

on probleemi püstitamine.

*Teadlaste probleemiasetus tugineb vastava teadusharu

kaasaegsetele seisukohtadele, st teaduslikele faktidele.

*Näiteks: Kuidas temperatuur mõjutab aedherne

seemnete idanemist. Määratletatakse uurimisobjekti. Tuleb

selgeks teha mida otsitakse. (muutuja)

*Ja toodud näites on muutujaks temperatuur.

TEADUSLIK UURIMUSMEETOD

NR2: Probleemi püstitamisele järgneb taustinformatsiooni

kogumine.

*Selle käigus püütakse saada võimalikult hea ülevaade nii

uurimisobjektile kui ka teistest samalaadsetest uuringutest.

*Teadusliku informatsiooni võib koguda raamatukogudes

leiduvast teaduskirjandusest või internetist.

*Aedherne puhul saame hea ülevaate aedhernest kui ka

seemnete idanemistingimustest.

TEADUSLIK UURIMISMEETOD

Nr3: Järgnevalt tuleb sõnastada hüpotees.

*Teaduslik hüpotees on oletatav vastus püstitatud

probleemile.

*Seepärast on oluline, et see oleks püstitatud

teaduslikel faktidel.

*Aedherne hüpotees: aedherne seemned idanevad

30 kraadi juures kiiremini kui 10 C keskkonnas.

TEADUSLIK UURIMISMEETOD

Nr4: Järgmine etapp on hüpoteesi kontrollimine.

*Tuleb kasutada eelnevalt hangitud teavet.

*Hüpoteesi saab kontrollida katsete ja

vaatlustega.

*Tuleb teha selgeks uuritavate objetkide arv ja

katsetingimused.

TEADUSLIK UURIMISMEETOD

Nr5: Järgneb tulemuste analüüs ja järelduste tegemine.

*Analüüsil võrdleme kahe grupi vaatlustingimusi omavahel.

*Seejärel koostame graafikud ja kõrvutame saadud

tulemused olemasolema teadusliku infoga.

*Kui katsete tulemused kinnitavad hüpteesi, siis saame

järeldada, et esialgne hüpotees leidis kinnitust.

*Kui katsete tulemused on negatiivsed, siis tuleb otsida

vigu katse korralduses või hüpoteesi püstitamises.

RAKU EHITUS JA TALITLUS.

RAKUTEOORIA KUJUNEMINE

Tsütoloogia ehk rakuteadus uurib rakkude ehitust ja talitlust.

Rakuteooria ütleb (A. Vesket tsiteerides): 

1. Kõik teadaolevad organismid koosnevad rakkudest.

2. Rakk on elu strukturaalseks ja fuktsionaalseks põhiühikuks.

3. Kõik rakud pärinevad olemasolevast rakust.

4. Rakud sisaldavad geneetilist informatsiooni, mis pärandatakse

põlvkondade vahetuse käigus.

5. Rakk on elu väikseim ühik.

6. Rakud on biokeemiliselt ja metaboolselt sarnased.

RAKU EHITUS JA TALITLUS

Olemas on neli koetüüpi: Epiteelkude, lihaskude, sidekude ja närvikude.

1. Epiteelkude.

*Ehitus: Rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvahesein peaaegu, et

puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmine osa ja katab siseorganeid.

*Talitlus: Epiteelkude kaitseb teisi kudemeid keskkonnamõjutuste eest,

limaskestade epiteelkude eritab erineva koostisega lima.

RAKU EHITUS JA TALITLUS.

2. Lihaskude.

*Ehitus: Rakud on pikliku kujuga, hulktuumsed ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Viimased võimaldavad

raku kuju ja mõõtmete muutusi. Eristatakse skeletilihaste koostisse kuuluvat võõtlihaskudet,

siseelundite(nt soolestiku) ehitusse kuuluvat siselihaskudet ja südamelihaskudet.Lihaskude moodustab

koos sidekoega lihased.

*Talitlus: Närviimpulsi toimel tõmbuvad lihased kokku ja tekitavad sellega loomorganismidele

iseloomulikke liigitusi.

R A K U E H I T U S J A T A L I T L U S .

3. Sisekude.

*Ehitus: Rakud paiknevad hajusalt, enamasti on palju rakuvaheainet. Erinevad sidekoed

on erineva ehitusega, Sidekoed on nt kuukude, rasvkude ja veri.

 

*Talitlus: Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ning

täidab kaitseülesannet, Veri kui vedel sidekude tagab organismi püsiva sisekeskkonna ja

teostab kõigi elundkondade humorataalset regulatsiooni.

RAKU EHITUS JA TALITLUS.

3. Närvikude.

*Ehitus: Närvirakud on varustatud pikkade jätkeda. Närvikoest on moodustunud

pea- ja seljaaju(kesknärvisüsteem), närvid ja piirdenärvisüsteem.

 

*Talitlus: Närvikoele on iseloomulik erutuvus ja erutuse juhtimine. Närvid

ühendavad erinevad elundkonnad ühtseks tervikuks ja teostavad organismi talitluste

neutraalset regulatsiooni.

RAKKUDE

MITMEKESISUS

MILLISTE MÕÕTMETEGA ON KÕIGE VÄIKSEMAD JA KÕIGE SUUREMAD RAKUD ?

Valdav osa rakke on mikroskoopilised ning neid saab vaadelda

vaid mikroskoobis.

Pisem ainurakne organism on mükoplasma. (0.1...0.3

mikromeetrit)

Suurimad kaasajal looduses esinevad rakud on lindude

munarakud. Jaanalinnu muna läbimõõt on keskmiselt 15 cm , kaal

1.5 kg. Rebu suurus ning kaal on sellest umbes 1/3.

MILLISE KUJUGA ON RAKUD?

Bakterid on oma väliskujult erinevad: Ümarad, pulkjad kui ka kruvikujulised

vormid.

Kerabakterid e. Kokid

Pulkbakterid e. batsillid

Spiraalsed bakterid e. sprillid

Keeritsbakterid e. spiroheedid

Jätketega bakterid

Niitjad bakterid

Aga taimede korrapärane väliskuju tuleneb neid ümbitsevast jäigast

rakukestast ning

seetõttu ei saa nende kuju olulisel määral muutuda.

LOOMARAKU EHITUS

EUKARÜOOTNE RAKK

...ehk päristuumne rakk.

...jaotatakse protistideks, taime-, seene ja

loomariigiks.

 Igarakk on ümbritsetud rakumembraaniga.

Eukorüootse sisemus on täidetud poolvedela

tsütoplasmaga, milles leidub arvukalt erinevad

organelle.

TSÜTOPLASMA

Koostisaineks on vesi. Osatähtsus kõigub (60-90%). Selles

on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained.

Anorgaanilised ained osalevad paljudes

reaktsioonides ning tagavad sisekeskkonna püsiva

happesusreaktsiooni.

Orgaanilistest ainetest on tsütoplasmas esindatud kõik

kõrkmolekulaarsed ühendid: polüsahhariidid, lipiidid, valgus ja

nukleiinhapped. Tsütoplasma on pidevas liikumises ning seostab

kõik rakuorganellid omavahel tervikuks.

PLASMA=TSÜTOPLASMA

RAKUTUUMA EHITUS JA ÜLESANNE

Elektronmikroskoobid on näha, et rakutuum on ümbritsetud kahe membraaniga. Nendes paiknevad

poorid, mille kaudu toimub erinevate ainete liikumine tuuma või sealt välja. Tuumasisest plasmat

nim: karüoplasmaks.

Tuumas võime näha ühte või mitut tuumakest. Need on tuumapiirkonnad, kus teatud kromosoomidel

toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine.

Erinevates rakkudes on tuuma kuju ja suurus erinev.

Rakutuum reguleev kõiki rakus toimuvaid protsesse.

Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja rakk mõne aja

mõõdudes

hukkub.

Tavaliselt on igas rakus üks tuum, erandina mõnedes ka mitu. Nt kingloomal on kaks tuuma,

vöötlihasrakk on aga hulktuumne.

KROMOSOOMIDE ARV

... on ühe liigi piires muutumatu.

Inimese keha tuumas on 46 kromosoomi. Ehk kaks sarnaste kromosoomi paari. Paarilisi

kromosoome võib nimetada homoloogilisteks.

Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilike tunnuseid määravaid geene.

 

NÄITEID: Kromosoomide arv mõnes taime - ja loomarakus:

Äädikakärbes: 8 kromosoomi.

Toakärbes: 12 kromosoomi.

Kana: 78 kromosoomi.

Šimpans: 48 kromosoomi

Inimene: 46 kromosoomi.

RAKUMEMBRAAN

Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga.

Membraan eraldab raku sisekeskkonda

väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste

eest mong ühendab rakke omavahel.

Membraani vahendusel toimub ka aine-, energia- ja

infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel.

KU I D A S T O I M U B A I N E T E T R A N S P O R T L Ä B I R A KU M E M B R A A N I ?

Mõned molekulid liiguvad läbi membraani passiivselt- difusiooni

või osmoosi teel. Selliselt võivad membraani läbida vesi ja

gaasid(O2, CO2) , etanool. jt väiksemad molekulid.

Osa rakumembraani koostisse kuuluvatest valkudest on

varustatud kanalikesega, mille kaudu toimub mitmesuguste ainete

liikumine rakku ja sealt välja. See on ka passiivse transpordi üks

vormidest.

Ainete passiivne transport võib toimuda kas valkude kaasabil

või ilma, kuid seejuures ei vajata täiendavat energiat. 

KU I D A S T O I M U B A I N E T E T R A N S P O R T L Ä B I R A KU M E M B R A A N I ?

Ainete passiivne transport võib toimuda kas valkude kaasabil või ilma, kuid seejuures

ei vajata täiendavat energiat.

Ainete aktiivses transpordis peavad valgu molekulid kindlasti osamema. Nim:

transpordivalkudeks.

Aktiivse transpordi toimumiseks on vaja täiendavat energiat. Seda saadakse

makroergilistest ühendistest.

Osa rakke loomarakke on fagotsütoosivõimelised. Fagotsütoosi teel viiakse rakku

suuremad aineosakesed ja makromolekulid.

Kui fagotsüteeritav aine jõuab rakumembraanile, sopistub see sisse ning aine satud

memraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Hiljem lisandub moodustunud

põiekesse veel ensüüme, mis lagundavad fagotsüteeritud aineid. Sel teel toituvad mõned

ainuraksed organismid.

RAKUORGANELLID

 

RIBOSOOMIDE EHITUS JA TALITLUS

Iga ribosoom koosneb kahest osast, mõlemad osad

omakorda ribosoomi- RNA ja valgu molekulidest.

Ribosoomid moodustuvad rakutuuma olevates

tuumakestes.

Ribosoomides toimub valkude süntees.

L Ü S O S Ü Ü M I D

...on ühekordse membraaniga ümbritsetud

põiekesed , kus lagundatakse erinevaid

makromolekule ja rakustruktuure.

Primaarsed lüsosüümid sisaldavad vaid

ensüümvalke.

Sekundaarsed lüsosüümid lagundavad aineid ning

lõhustavad ensüüme.

GOLGI KOMPLEKS

Koosneb üksteise kohal ümbritsevatest plaatjatest

tsinternikestest ja põiekestest ning neid

ühendavatest kanalitest.

Golgi kompleksis toimub valkude ümbertöötlemine

ning lüsosoomide moodustamumine.

Lisaks osaleb see rakumembraani ja taimerakudes

ka rakukesta moodustamises.

MITOKONDRID

Iga mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga.

Sisemembraan on varustatud arvukate harjakestega.

Nende vahele jäävas ruumis leidub mitokondriaalset RNA ja

DNA-d .

DNA sisaldab geneetilist infot mitokondrile omase RNA ja

valkude sünteesiks.

Põhiülesanne on raku varustamine energaiga.

Hingamisprotsessi käigus eraldus süsihappegaas. Koos sellega

vabaneb energia.

TSÜTOSKELETT

Koosneb valgulistest fibrillidest, mis ühendavad

omavahel rakumembraani, tuumamembraani,

tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganellidest.

Tsütoskeletti võib lugeda tugi ja

liikumissüsteemiks.

KASUTATUD MATERJAL

Bioloogia õpik gümnaasiumile . I osa.

Toimetajad: Tago Sarapuu ja Henni Kallak.

http://

www.miksike.ee/docs/lisa/7klass/2teema/loodus/tai

merakk.htm

http://

sites.google.com/site/alorents/rakkudeuurimine

TÄNAN TEID!