Kirjanduselu Eestimaal 1940.-1950. aastaltel

Merlyn Helen KauritLiis RätsepKädi ÄmarikGAG 2011

1. sept 1939 algas II ms 28. sept 1939 sõlmis Eesti valitus NSVL-ga

vastastikuse abistamise pakti 6. aug 1940 võeti Eesti NSVL-i koosseisu Kahe epohhi ristumise aeg – valitsesid eestiaegsed

mõtted, mida kujundati nõukoguliku mõttelaadi kaudu ümber sotsialistlikuks.

uus kord - marksismi-leninismi õpetus(võitlus helgema tuleviku eest)

Kommunistlik homne köitis paljusid loovinimesi kogu maailmas

Nõukogude müüte uskusid 20. sajandi suurvaimud Shaw, Rolland, Feuchtwanger jpt

Pealesunnitul asendil ning ülemaailmse pahempoolsuse mõjutusel astusid mainekad eesti kirjanikud uue korra teenistusse.

Sütiste värssromaan “Maakera pöördub itta” Pettekujutelmad haihtusid ruttu Valdav osa eesti kirjanikest ei läinud režiimi

teenistusse, jäi äraootavale seisukohale Kirjanikke vapustas terror – 14. juuni 1941

toimunud küüditamine Jüri Parijõgi mõrv

Ideoloogiline kontroll Kaotati erakirjastused, riigistati kogu

kirjastustegevus Koostati keelustatud teoste nimekirjad, algas

raamatute hävitamine Endise nime all jäi ilmuma ainult Looming

(toimetaja Tuglas) Suleti Varamu Asemele asutati Viisnurk (toimetaja Aadu Hint) Sirp ja Vasar – nõukogude kirjanduse ja kunsti

propageerimine

Suurendati raamatute tiraaže ja alandati hindu Ligi poole ilmunud raamatutest ühiskondlik-

poliitiline kirjandus Vene autorite artiklid marksistlik-leninistlikust

esteetikast, sotsialistlikust realismist Teiste NSVL rahvaste kirjandust tutvustavad

kirjutised Muu maailma kirjandus jäi tagaplaanile

4 romaani ja 4 novellikogu, 2 memuaarteost Valitsesid endiste aegade meeleolud- teosed olid

juba varem alustatud Ristikivi “Võõras majas” Kirjandus- ja kunsitalase nädalalehe Vasar ja Sirp

novelli- ja luulevõistlus

Ilmus perioodikas Uudisluule peateemaks toimuv sotsiaalne pööre

mitmest rakursist, läbi mitme alateema Töö- ja tähtpäevaluuletused, massilaulu viljelemine Nõukogude vene luulel suured mõjud eesti luulele

(Majakovski, Blok) Avaldati vabariigiaegset luulet (Alle, Adamson)

Kärner – juubeldav stiil: "Võitluslaule", "Valitud luuletused”

Sütiste – reportaažlik stiil: poeem "Maakera pöördub itta”

Sütiste – rahvaste sõpruse teema: “Gruusiale”

Suur rõhk teatri arendamisele – nõukoguliku ideoloogia propageerimine

Repertuaaripuudus Lavastati Gorki teoseid, liisaks kaasaegseid

nõukogude kirjanike töid. Teemadeks revolutsioonilised sündmused, indiviidi

ümberkasvamine nõukogude inimeseks jne Rahvuslikust klassikast lavastati Kitzberg "Laurits",

Vilde "Side", Tammsaare "Kuningal on külm"

14. juuni 1941 – I suurküüditamine 22. juuni 1941 algas sõda Eestlased sõdivate jõudude ridades Evakueerumine ja pagulus

ENSV Riiklikud Kunstiansamblid Jaroslavlis (märtsis 1942) – J. Semper

Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1943.a - Barbarus

Visnapuu, Gailit ja Mälk. Saksa okup. hoiduti koostööst võõrvõimuga Vaikne vastupanu- orientatsioon Inglismaale Raamatuid ilmus paberipuudusel vähe. Tagasilangus Lihtsustatud vabavärss

Ilmumise lõpetas “Looming”, “Eesti Kirjandus” Kahe kirjandusliku albumi "Ammukaar"

ilmumine "Ammukaare" I number (1942), II album (1943) Päevalehed – luule, lühiproosa, uudisloomingu

arvustus "Rahva Hääl“, "Punaväelane", "Tasuja"

Kriitikud ja kirjanikud Debora Vaarandi, Juhan Smuul, Paul Rummo jt Eesti autorite teosed vene keelses perioodikas ning

koguteostes ("Nõukogude Baltimaade eest“) Almanahh "Sõjasarv" I-VI (1943 - 1944).

SI tähtsamad etapid ja võitluslõigud poliitiline lüürika Sotsialismi ehitav inimene Rindeluule Ennastsalgava töö teema Satiir kapitalismi ja imperialismi pihta Kodu- ja mälestusluule

…kvantiteedilt, kvaliteedilt ülekaalus. Pöördumine kogu rahva poole ülevas toonis Okupeeritud Eestile pühendatud luuletused Üldistatud kujud, eepiline suurejoonelisus, kodumaa

kaitsja üllas kuju, meeleline, pildiline Leningradi ja Moskva sümbol

Barbarus "Relvastatud värsid“ Semper "Ei vaikida saa“ Alle "Epigramme“ Kärner "Jüriöö tuled“ Barbarus "Jüriöö“ Underi luuletuskogu “Mureliku

suuga”(1942) Luulekogud Kärnerilt, Raualt jt.

Karl Ristikivi “Õige mehe koda”, “Rohtaed”(1942) August Mälk “Hea sadam”(1942) August Gailit “Karge meri”(1944) Albert Kivikas “Karuskose”(1943) Ain Kalmuse romaan “Soolased tuuled”(1944) Uusrealism-elutunded ja kujutamislaad

Kirjanikud avaldasid oma töid koguteostes. 240 eestikeelset raamatut ja brošüüri, õppekirjandust Eesti kultuuri omapära: eri kunstialade viljelejate

ühiselu, tihe koostöö, palju ühisüritusi. Proosal tagasihoidlik osa Novell ja publitsistika

Kirjanduselule kõige masendavamad aastad: Nõukogude valitsus määras kirjanduse ja kunsti

suunad Stalini isiku kultus Kirjanduses puudus nii kvaliteet kui ka kvantiteet Olulist osa etendasid tagalas tegutsenud kirjanikud Toimus EKP VIII pleenum Eesti intelligentsi vastu

+ ENKL uus esimees August Jakobson

Põhiteemad:• Sotsialistlik ülesehitustöö• Klassi- ja rahuvõitlus• Põllumajanduse kollektiviseerimine• Sõjatemaatika rohke käsitlemine • Konfliktide teravus• Heroiline põhitoon

Tegelastüübid: kristallpuhas kangelane, negatiivne tegelane, positiivne tegelane, rahvas

Kaalukas osa perioodikal: ajakirjad "Looming"; ajalehed nt"Sirp ja Vasar"

Proosa oli tagasihoidlik Domineerisid kindlamate žanritunnusteta jutustused M. Raud, A. Jakobson, R. Sirge, E. Krusten

• Kandvam jõud- Vaarandi, Smuul, Kaal, Nurme, Parve

• Suur mõju vene nõukogude luulel• Rahvuslik luulepärand- Koidula, Faehlmann,

Kreutzwald• Sotsiaalne teema– uued jooned inimese teadvuses.• Töö ja töömees – liigne poetiseerimine• Ühiskondlik – poliitiline temaatika• Valdav täpne riim

M. Raud

J. Viiding

D. Vaarandi

Memuaarid Külaeluline ainestik Inimese kujunemine sotsiaalseks Kokreetne ja detailne; ühekülgne elukujutus Kolm leeri: 1. positiivsed tegelased; 2.

ümberkujunejad ja kõhklejad; 3. vaenlased Põhijõud: Männik, Sirge, Krusten, Leberecht,

Tooming, A. Hint

• Klassivõitlus – ühiskondlik konflikt, sotsiaalsed probleemid (Simonovi "Vene inimesed"; Pogodin "Kremli kellad“)

• Pinnapealsed• Palju lavastati 19. saj klassikat (Koidula, Kitzberg, Vilde)• Juhtiv- A. Jakobson ‘’Elu tsitadellis’’, J. Sütiste

‘’Ristikoerad’’• Lavastajad : Särev, Lauter; hiljem Ird, Kaidu, Tammur• Eelistati kangelasdraamat, halvustati komöödiat• Tegelaste väike individuaalsus; must-valge printsiip.• Pikk sissejuhatus – palju tegelasi, keda tutvustati. Palju

kõnelusi, vähe sündmusi

Johannes Semper, Mait Metsanurk, Richard Roht, Betti Alver - kirjanduslik vaikus u. 20 aastat

Kersti Merilaas, August Sang, Paul Viiding, Friedebert Tuglas – heideti Kirjanike Liidust välja, aga jäid Eestisse

August Gailit, August Mälk, Karl Ristikivi, Albert Kivikas, Marie Under, Artur Adson – septembris 1944 põgenesid Rootsi

Henrik Visnapuu – 1944 Saksamaale, sealt New Yorki

Gustav Suits – 1941 hävis lahingutes tema kodu Tartus koos käsikirjadega – 1943 Soome – edasi Rootsi

1943-1944 põgenes Soome palju noori kirjanikke nagu Ain Kaalep, Kalju Lepik, Raimond Kaugver jt. Nad võtsid sõjast osa nn "soomepoistena" Soome Jätkusõjas.

August Jakobson – läks Nõukogude ajal tõusuteed Peet Vallak – haige (vaimne tervisehäire) Karl - August Hindrey – suri valenime all

vanadekodus Anton Hansen Tammsaare – suri väga õigel ajal

(1940) Johannes Vares-Barbarus – läks tõusuteed, 1946

suri salapärastel asjaoludel Juhan Sütiste – langes kahtlustuste alla ja suri 1945,

ülekuulamistest vintsutatuna

Valmar Adams – Siberis Heiti Talvik –1947 asumisele (suri samal aastal) Hugo Raudsepp – hukkus Siberi vangilaagris 1952 Villem Grünthal - Ridala – suri Soomes 1942 Lepik, Kolk, Talve – jäid Rootsi Kaugver – 1943. võitles Soome Jätkusõjas, tuli 1944

Eestisse tagasi ja seetõttu veetis 1945 – 1950 Siberis vangilaagris

Lennart Meri küüditati koos vanematega juba 1941 Jaan Kross veetis 8 aastat Siberis vangilaagris

(tagasi Eestis 1954) Arvo Valton küüditati 1949 Venemaale.