Keemia töö

Keemia uurimustöö

VÄÄVEL( S )&

VASK (Cu)

Koostasid: Kädy Annus & Marike Kens

10.B

Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium 2012

VÄÄVEL( S )

Rida 1 Rida 2 Rida 3 Rida 40

2

4

6

8

10

12

Veerg 1Veerg 2Veerg 3

VÄÄVLI OMADUSED & Päritolu

Sõna 'väävel' on laenatud kesk-alam-saksa keelest (swevel).

Väävel on mittemetall.

Tavatingimustes on väävel kollane, rabe, elektrit mittejuhtiv kristalne aine tihedusega 1,96 g/cm³.

Väävel on halb soojusjuht.

Väävli hõõrumisel naha vastu omandab ta negatiivse elektrilaengu.

Väävli stabiilsemad oksüdatsiooniastmed on −2, 0, 4 ja 6.

Väävli oksiidid on happelised.

Väävel sulab temperatuuril 119°C.

Madalatel temperatuuridel on sulaväävel vedel ja kollane, koosnedes S8 molekulidest.

Temperatuurivahemikus 150...200°C värvub väävel pruuniks.

Keemiliselt on väävel aktiivne element.

Reageerib normaaltingimustel leelismetallide, leelismuldmetallide, elavhõbeda, vase ja hõbedaga.

Soojendamisel kulgevad reaktsioonid ka alumiiniumi, raua, tsingi ja pliiga.

Väävel ei reageeri kulla, plaatina, joodi, lämmastiku ja väärisgaasidega.

Väävel keeb temperatuuril 445°C.

Esinemisvormid

Väävel esineb looduses nii ehedal kujul kui ka ühendite koostises.

Ehe väävel võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades.

Tavalisim eheda väävli leiukoht on fumaroolide ümbrus.

(Fumaroolid paiknevad sageli vulkaanide jalamil.

Pragu, lõhe või auk kust kaudu ülekuumenenud vesi

Maakerale jõuab, muutudes kohe auruks.)

Väävel on tähtis element ka eluslooduses:

Ta on mitme aminohappe ja valkude koosises.

Väävlit on juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes.

Inimene sisaldab kokku umbes 140 g väävlit.

Väävlirikkamad toiduained: teravili, herned,oad ja kapsas.

Kasutusalad

Väävlit kasutatakse põhiliselt väävelhappe tootmiseks, mida omakorda kasutatakse põhiliselt akudes.

Peale väävelhappe on väävel ka mineraalväetiste tooraineks.

Väävlit kasutatakse ka kautšuki vulkaniseerimisel, lõhkeainete, värvide ja muude kemikaalide tootmisel.

Vask ( Cu )

Omadused

Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.

Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 63,54.

Omaduste poolest on vask metall.

Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm³.

Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis.

Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1).

Tema sulamistemperatuur on 1083 °C.

Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni.

Vask on plastiline metall. Seda hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi.

Ajalugu

Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne.

Leidumine looduses

Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati.

Füüsikalised omadused

Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall.

Ta on hea soojus- ja elektrijuht.

Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga.

Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht.

Füüsikalised omadused

Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall.

Ta on hea soojus- ja elektrijuht.

Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga.

Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht.

Füsioloogiline toime

Vask on bioelement.

Kui inimorganismis kannab õhuhapnikku veres edasi rauda sisaldav hemoglobiin, siis limuste ja lülijalgsete organismis täidab sama ülesannet vaske sisaldav hemotsüaniin.

Vase poolest vaestel muldadel tõstab vaske sisaldav püriidiräbu teraviljakultuuride saaki 4–7 ts/ha ning enamgi; turvas- ja soomuldadel tõuseb linasaak ning kvaliteet.

Mürgisus

Kõik vaseühendid on mürgised.

30 g vasksulfaati on inimesele surmav kogus.

Vaseioonid annavad ainele hästi äratuntava kergelt magusa "metalse kõrvalmaitse".

Kasutusalad

Väikese eritakistuse tõttu kasutatakse vaske puhtal kujul laialdaselt elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks.

Vaske kasutatakse laialdaselt soojusagregaatide valmistamisel (nt. radiaator).

Vasesulameid kasutatakse masina-, auto-, ja traktoritööstuses ning keemiaaparatuuri valmistamiseks.

Hea mehaanilise vastupidavuse ja töödeldavuse tõttu kasutatakse vaske vasktorude valmistamisel, milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke.

Ka juveelide valmistamisel kasutatakse vaske, näiteks lisatakse seda kullale, et kuld oleks palju vastupidavam ja paremini töödeldav, sest puhas kuld on väga pehme metall ja ei talu mehaanilist töötlemist.

Täname vaatamast!!!!

Kasutatud materjal:

http://et.wikipedia.org/wiki/Vask

Google.ee

http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4%C3%A4vel