Tunne Eesti sportlaseid Kokku pead viima nime ja ala

Tunne Eesti sportlaseid

Kokku pead viima nime ja ala

OM 2008 Peking I

MM 2005 II 2007 I 2009 III 2011 II

Euroopa MV 2006 Göteburg II

Eesti rekordiomanik 100m (10,19); 200m (20,43); 400m(45,91)

Marek Niit

Mikk Pahapill 8398

EM sisekergejõustikus 2009 I

Andres Raja 8119

Märt Israel

Universiaal

2007 III

2011 I

MM

2011 4.koht

Anna Iljuštšenko

2010 1.95 Eesti rekord

2011. aasta

noorsoo kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusel

seitsmevõistluses esikoht isikliku rekordiga 6134 punkti

Grit Šadeiko

Tiidrek Nurme

1500 m

Eesti rekord 3.38,59

OM 2004 Ateena III

EM 2006 Göteburg III

Aleksander Tammert

Rein Taaramäe Prantsuse profirattur Cofidis

Tour de France 2011 12.koht noorsõitja II

Astana Proteam

Tanel Kangert

Grete Treier

80. kohal grupisõidus

Itaalia profitiim

S.C. Michela Fanini

Kristjan Kangur

Villeurbanne'i Asvel

Joel Lindpere

2010. aastast USA klubis New York Red Bulls

Argo Meresaar

Tallinna Selveri diagonaalründaja

Triin Aljand

Eesti parim

naissportlane 2011

EM 2012

50m liblikujumises hõbe

EM 100m kompleksi pronks

Martti Aljand

Tanel Leok

2010 Vancouver 14

Peeter Kümmel

Baruto Kaido HöövelsonJaanuaris saavutas esimese turniirivõidu

makuuchi’s ja nimetati yokozuna kandidaadiks

Maailma edetabelis 23. kohal

Kaia Kanepi

Allar Raja

Kaspar Taimsoo

Tõnu Hendrikson

Andrei Jämsa

Nikolai Novosjolov

Eesti parim meessportlane 2011

Veel kordamiseks

Antiikolümpiamängud- 776.a.e.m.a

Kaasaegsed OM 1896.a.

Pierre de Coubertin – OM idee taastaja

TaliOM 1924.a.

Eestlased OM-l

esmakordselt 1920

taasiseseisv. 1992

Eesti Olümpiakomitee president

Eestlastest olümpiavõitjad

Kergejõustik:

Sprint- kuni 400 m sprinterid

Keskmaa 400 – 3000m mailerid

Pikamaajooksud üle 3000m staierid

Kvalifikatsioon, lõppvõistlus, finaal

Pallimängud:

Korvpall- võistlusmäärused määrused (ajalised)

Võrkpall – väljaku mõõdud, libero

Aeroobne lävi

Anaeroobne lävi- kõrgem pulsisagedus, mille juures suudame pikemat aega tempot säilitada. Kaaslasega enam juttu ajada ei ole võimalik. Lihastes tekib hapnikuvõlg- laktaat, töövõime langeb. Kiirusliku vastupidavus etreeningud

Pulsisagedus, millest allpool kasutatavad lihased energia saamiseks peamiselt rasvasid ja ülespoole kasutatakse energiaallikana rohkem süsivesikuid.

Aeroobne – võime teha pikaajaliselt rahuliku intensiivsusega tööd. Organism saab küllaldaselt hapnikku. Treenib hästi südant, hingamist ja vereringet

Viimane punkt-

Definitsioon, kuidas jaguneb, kuidas treenida, kuidas testida