View
4
Download
0
Category
Preview:
Citation preview
KINNITATUD
Türi Vallavalitsuse 11.12.2012 määrusega nr 10
TÜRI ÜHISGÜMNAASIUMI ARENGUKAVA
2013-2015
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................3
2. MISSIOON.............................................................................................................................4
3. VÄÄRTUSED ........................................................................................................................5
4. VISIOON................................................................................................................................5
5. HINNANG HETKEOLUKORRALE......................................................................................5
6. ARENDUSTEGEVUSE PÕHISUUNAD ...............................................................................9
7. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD ............................................................................11
TÜRI ÜHISGÜMNAASIUMI ARENGUKAVA TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2013-
2015..........................................................................................................................................12
ÕPETAJATE TÄIENDUSKOOLITUSKAVA 2012-2014........................................................24
3(25)
1. SISSEJUHATUS
Türi Ühisgümnaasiumi arengukava on koostatud eesmärgiga määratleda gümnaasiumi arengusuunad aastateks 2013-2015. Arengukava on aluseks Türi Ühisgümnaasiumi strateegiliste otsuste langetamisele ning iga-aastaste üldtööplaanide koostamisele.
Türi Ühisgümnaasiumi arengukava koostamisel lähtuti järgmistest õigusaktidest:
1) põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS), mille § 5 sätestab gümnaasiumi ülesanded ning § 67 nõuded kooli arengukavale;
2) gümnaasiumi riiklik õppekava (GRÕK), mille § 5 sätestab gümnaasiumi lõpetaja pädevused - gümnaasiumi lõpetaja on eetiline, austab teiste inimeste ja iseenda vabadust, oskab olla meeskonnaliige, väärtustab oma ja teiste rahvaste kultuuritraditsioone, oskab arvestada oma võimeid ja võimalusi edasises tegevuses ning on aktiivne kodanik;
3) Türi valla haridusasutuste arengukavade kinnitamise kord, mis sätestab arengukavade olemuse ning nende koostamise ja kinnitamise korra.
Arengukava koostamisel lähtuti järgmistest strateegilistest dokumentidest:
Üldharidussüsteemi arengukava aastateks 2007−2013
Üldharidussüsteemi arengukavas on välja toodud olulised tegurid, mida tuleb arengukava koostamisel arvestada:
1) laste arvu vähenemine ning sellest tulenevalt gümnaasiumide arvu oluline vähenemine; 2) kaasava hariduse põhimõtete järgimine (tõhusad tugivõrgustikud, nõustamisteenused); 3) eeldused teiste kultuuride ja religioonide mõistmiseks; 4) informatsiooni mahu suurenemine ning tehniliste vahendite kiire areng (valmislahendused ja hoiakud vs analüüs ja kriitika, e-õpe, elukestvaks õppeks vajalikud pädevused, õppimisvõimaluste suurendamine täppis-, loodus- ja tehnika/tehnoloogia õppesuundades).
Üldharidussüsteemi arendamise üldeesmärk on luua kõigile õpilastele võrdväärsed võimalused ja tingimused võimete- ja huvidekohase ning kvaliteetse hariduse omandamiseks, mis võimaldab jätkata õpinguid ja elus väärikalt toime tulla.
Järvamaa tasandil olid hariduskorralduse arengusuunad kirjeldatud aastani 2010, uuendatud neid ei ole.
Järvamaa arengulepe 2007-2013 puudutab Türi Ühisgümnaasiumi tegevust I valdkonnas „oskustega, haritud ja aktiivsed inimesed“: Türi Ühisgümnaasiumi õpilastele on leitud majutusruumid.
Järvamaa arengustrateegia aastateks 2012-2020 deklareerib, et Järvamaa koolivõrk peab tagama soovijatele kõrgetasemelise ettevalmistuse nii ülikooliõpinguteks kui ka motiveerituse ja õppimisharjumuse kutseõpinguteks. Välja tuuakse ka vajadus rohkem tegeleda noorte ettevõtlikkus- ja majandusalaste teadmiste laiendamisega ning juhendada noori mini- ja õpilasfirmade loomisel nii koolides kui ka noortekeskustes.
Olulise seisukohana tuuakse välja, et Järvamaal on kuni kolm gümnaasiumi. Tähtsal kohal on kaasava hariduse põhimõtte järgimine, koolist väljalangemise ennetamine ning õpilaste erinevate
4(25)
andekustüüpide väljaarendamine. Eraldi on nimetatud, et maakonna koolides töötavad erialase haridusega, pädevad ja motiveeritud pedagoogid.
Tegevuste osas on märgitud haridusvõrgu korrastamine ja õpikeskkonna kaasajastamine, tugisüsteemide väljaarendamine õppeasutustes, õppeasutuste ja õppeasutuste pidajate koostöö kvalifitseeritud ja motiveeritud pedagoogide toomiseks maakonda, mentorite rakendamine noorte õpetajate toetamiseks, ettevõtlus- ja majandusõppe ning infotehnoloogia süvendatud käsitlemine koolides, koostöö kõrgkoolidega ja järjepidev õpilaste karjääri planeerimine ja nõustamine koolides.
Türi valla arengustrateegia haridus ja noorsootöö arengusuunas on oluliseks seisukohaks gümnaasiumihariduse tagamine vallas ning üldharidusõppe pakkumine täiskasvanutele.
Türi valla arengukavas 2011-2018 on põhiprobleemina välja toodud õpilaste arvu kahanemistendents, mis seab koolidele konkurentsivõime säilitamiseks kohustused arendada välja oma eripära. Õpilaste arvu jätkuv vähenemine avaldab mõju vallapoolsele koolide rahastamisele, kuna õpilaste arvu langemisel kahaneb ka riigipoolne õpilaskohtade kogutoetus. Eesmärgina on nimetatud gümnaasiumihariduse tagamine vallas ning täiskasvanutele üldharidusõppe võimaldamine.
Arengukava tegevuskava 2011-2013 haridus ja noorsootöö üldeesmärk on haridust väärtustav vallarahvas, kättesaadav mitmetasandiline haridus ja kaasaegne õpikeskkond.
Valdkonda reguleerivad dokumendid on omavahel kooskõlas ning need annavad suuniseid kooli strateegiliste dokumentide koostamiseks. Probleemid tekivad eelkõige rahastamise osas. Nimelt on Türi valla arengukava tegevuskava hariduse valdkonna üheks eesmärgiks gümnaasiumihariduse tagamine vallas. Selle täitmiseks nähakse ette tegevused ning rahastamine:
1) Türi Ühisgümnaasiumi õpikeskkonna kvaliteedi tõstmine (investeeringute tegemine, õppevahendite soetamine, konkursside korraldamine, kooli dokumentatsiooni koostamine jms). Selleks 2011. aastal raha ette nähtud ei olnud ning aastal 2012 on ette nähtud summa 100 000 eurot (omaosalus 15 000€) vaid täiendavate vahendite laekumisel. Tegevuse eest vastutab Türi Ühisgümnaasium.
2) Türi Ühisgümnaasiumi õpilastele majutusruumide leidmiseks on 2012. aastal ette nähtud 45 000 eurot ja 2013 aastal 100 000 eurot, summad vaid täiendavate vahendite laekumisel.
3) Mittestatsionaarse õppe arendamiseks on igal aastal ette nähtud 1000 eurot.
Seega on kolme aasta jooksul arengukavas toodud eesmärkide saavutamiseks garanteeritud vaid mittestatsionaarsele õppele ettenähtud 1000 eurot aastas. Kõik muud tegevused viiakse ellu vaid täiendavate vahendite laekumisel.
2. MISSIOON
Türi Ühisgümnaasium annab gümnaasiumiõpilasele ja kogukonna täiskasvanud liikmele võimaluse end arendada, harida ja teostada erinevates õppevormides ja õppijaid toetavaid õppemeetodeid kasutades.
5(25)
3. VÄÄRTUSED
� TAHE ARENEDA JA ÕPPIDA – koolipere on motiveeritud, pühendunud ja
kohusetundlik, kasutab enda võimeid ja leiab oma huvidele vastavat tegevust; koolis toimib õpi- ja karjäärinõustamise süsteem;
� HARMOONIA – koolipere on positiivse ellusuhtumise ja objektiivse enesehinnanguga, oskab väärtustada ennast ja teisi;
� KOOSTÖÖ – toimib õpilaste, õpetajate, lastevanemate ja kogukonna vaheline koostöö; töötavad ainekomisjonid; koolis on aktiivne õpilasesindus ja hoolekogu; erinevate ainete lõimingus teostuvad ühisprojektid;
� HOOLIVUS – koolis on sõbralik ja üksteist toetav koolipere, kus märgatakse ja tunnustatakse igaühe edusamme ning toetatakse abivajajaid.
4. VISIOON
Türi Ühisgümnaasium on atraktiivsete õppesuundadega tugev ja omanäoline kool ning hariduskeskus.
5. HINNANG HETKEOLUKORRALE
Türi Ühisgümnaasiumi üldiseloomustus Türi valla suurus on 598,82 km², siin on 35 küla, 2 alevikku ja 1 linn. Türi vallas elab 2012. aasta 1. augusti seisuga 10 250 elanikku. Üldhariduskoole on vallas kuus – üks gümnaasium, neli põhikooli ning toimetulekukool intellektipuudega lastele. Lisaks tegutsevad vallas munitsipaalhuvikoolina muusikakool ja erahuvikoolina spordikool.
Türi Ühisgümnaasium asub Türi linnas Tolli tänaval, vahetus läheduses on mets, staadion ja ujula. Vaikne, rahulik keskkond ning suurepärased sportimistingimused loovad võimalused mitmekülgseks kooliväliseks tegevuseks. Hoone on ehitatud koolimajaks (esialgsete plaanide järgi põhikooliks) ning 1. septembril 1989 alustas majas Türi II Keskkool. Kool on mahutanud peaaegu 300 õpilast rohkem kui õpilasi on 2012/13. õppeaastal.
Uue kooli kahel esimesel õppeaastal, niinimetatud üleminekuaastal, õpitakse korraga kaheksa erineva õppekava alusel. Türi Gümnaasiumi suundadena jätkavad kaks aastat reaal- ja humanitaarsuund, Türi Majandusgümnaasiumi poolt aga majandus-, spordi- ja kunstisuund. Türi Ühisgümnaasiumi 10. klass alustas 2011/12. õppeaastal õppimist uue õppekava järgi kolmes õppesuunas: rakendussuund, kunstisuund ning loodus-reaalsuund.
Loodus- reaalsuuna eesmärgiks on süvendada huvi loodus- ja reaalainete vastu, tõsta õpilase matemaatika- ja loodusteaduslikku pädevust, loogilise arutlemise, põhjendamise, järeldamise ja tõestamise oskust. See on suund, kus läbitakse matemaatika laiendatud kursus ning saadakse sügavamad teadmised nii füüsikas, bioloogias kui keemias – eesmärgiks õpilaste ette valmistamine õpingute jätkamiseks kõrgkoolis.
Kunstisuuna peamine ülesanne on kunstis andeka õpilase arengu toetamine. Tunnetada kunsti mitmekesisust, nihutada piire, mõelda loovalt, kogeda loomingus vabadust – see kõik peaks looma eeldused haridustee jätkamiseks kunsti valdkonnas, aga ka kunstiga tegelemiseks lihtsalt enda rõõmuks.
6(25)
Rakendussuunda iseloomustavad praktilisema suunitlusega valikained, tehnoloogia- ja majandusõpe. See suund pakub võimalusi nii humanitaarsete huvidega õpilastele kui ka neile, kes oma edasistes valikutes veel nii kindlad ei ole. Eesmärgiks on, et gümnaasiumi lõpetades on õpilane veendunud oma edasiste valikute õigsuses.
Õppetööd toetavad Tartu Ülikooli õpikodade programm ning teaduskoolis osalemine. Koostöös TTÜ ja EKAga on toimunud tootedisainitöötoad. Korraldatakse õppekäike ja -reise, ainenädalaid, loenguid, kontserte ning kõrgkoolide infotunde, toimuvad laagrid (riigikaitse- ning keskkonnalaager).
Koolis tegutsevad huviringid: rahvatantsurühmad, noortekoor, ansambel, solistid.
Õppe- ja kasvatustöö toetamiseks saadi 2011/12. õppeaastal lisavahendeid 12 projektist.
Koolil puudub arengukava. Türi Ühisgümnaasiumi õppekava kavandi valmistas ette komisjon, kuhu kuulusid Türi valla haridusvaldkonna inimesed. Õppekava muudeti esimese õppeaasta alguses ning viidi sisse uue kollektiivi ettepanekud. Koolil on üldtööplaan ning sellest tulenevad valdkondade tööplaanid, mis lähtuvad kooli väärtustest, õppekavast ning vastava õppeaasta prioriteetsetest läbivatest teemadest.
Personal
Türi Ühisgümnaasiumis on 2012. aasta septembrikuu seisuga 41 töötajat, neist 30 pedagoogilist ning 11 haldus- ja abipersonali töötajat. Koolis on 27 õpetajat. Tähtajatu töölepinguga õpetajaid on 20, lisaks töötab koolis seitse tähtajalise lepinguga õpetajat (kuus valikainete õpetajat ja üks ajutiselt äraoleva töötaja asendaja). Kaks õpetajat ei vasta kvalifikatsiooninõuetele. Koolis töötab üks pedagoog-metoodik ning kuus vanempedagoogi.
Õpetajate keskmine vanus on 47 eluaastat.
Õpilased
Türi Ühisgümnaasium alustas tööd 1. septembril 2011. Koolis õpib 2013. aasta oktoobrikuu seisuga 180 õpilast. Lisaks statsionaarsele õppele pakutakse võimalust õppida mittestatsionaarses õppes või omandada gümnaasiumiharidus eksternina. Türi Ühisgümnaasiumi õpilased on põhikooli lõpetanud Käru, Imavere, Vändra, Võhma, Tallinna, Sürgavere, Kehtna või Türi valla koolides. Paidest on Türi Ühisgümnaasiumi sisseastumiskatsetel käinud vaid üksikud õpilased. Põhjuseks võib olla Paide koolide senine jätkamine 1.- 12. klassilistena (nn torukoolidena), kus koolid teevad jõupingutusi, et nende põhikoolide lõpetajad jätkaksid õpinguid samas gümnaasiumis. Türi valla elanike arv on näidanud 2006. aastast (11 561 elanikku) alates kahanemistendentse ning elanike arv on vähenenud 2012. aastal 10 250 elanikuni. Rahvastikupüramiid näitab Türi valla gümnaasiumiealiste õpilaste osakaalu jätkuvat vähenemist järgmisel 14 aastal. Oluline on märkida, et 15-19 aastaseid õpilasi on 1. jaanuari 2012 seisuga Türi vallas rohkem kui Eestis keskmiselt. Samas on Türi vallas elavate väikelaste ning I kooliastmes õppivate õpilaste arv mitme protsendi võrra madalam Eesti keskmisest. Seega potentsiaalsete gümnaasiumiõpilaste arv Türi vallas järgnevatel aastatel langeb veelgi.
7(25)
Läbiviidud küsitlused
Türi Ühisgümnaasiumis toimus 2012. aasta märtsikuus õpilaste, lastevanemate ning koolitöötajate rahuloluküsitlus. Küsitluse tulemustest selgus, et kõik vastajad pooldasid gümnaasiumihariduse säilimist Türil. Eelkõige peeti oluliseks, et kool pakuks piirkonna lastele võimalust omandada gümnaasiumiharidus, kuid samuti peeti tähtsaks mittestatsionaarse õppe olemasolu ning kooli arenemist kogukonna hariduskeskuseks. Vastajate ühine seisukoht oli, et Türi Ühisgümnaasiumi eesmärgiks on ettevalmistus kõrgkooliks. Kutseõppe suhtes olid arvamused erinevad. Kõikides vastajate gruppides oli 30% neid, kes arvasid, et gümnaasium pigem ei peaks õpilasi ette valmistama kutseõppeks.
Türi Ühisgümnaasiumi tugevaks küljeks peeti esmajoones õpihimulisi õpilasi, head sisekliimat, tugevaid ning head meeskonnatööd tegevaid õpetajaid ning võimalust õpilastega individuaalselt tegeleda. Nõrkade külgedena toodi välja, et koolimaja on talvel külm, õpilasi on vähe ja sellest tingitult on õpetajatel väike koormus, koolil puudub veel oma nägu, reklaami tehakse vähe ning koolitoit ja majutusvõimalus on liiga kallis.
8(25) SWOT-analüüs Analüüsi tegid Türi Ühisgümnaasiumi töötajad 23. märtsil 2012. Ohud Nõrkused � Õigusaktide muutmisest tingitud
ebakindlus: gümnaasiumi toime tulekuks vajalike õpilaste arvu muudetakse; gümnaasiumide arvu muudetakse; õpetajate koormust muudetakse.
� Õpilaste arvu vähenemine alla kriitilise piiri
� Konkurents Paidega � Õpetajate tööahvatlus väljaspool kooli � Töökohtade puudus abikaasadel,
ettevõtlikkuse vähesus piirkonnas � Kvalifitseeritud õpetajate järelkasvu
puudus, eriti reaalainetes � Rahastamine jääb samale tasemele või
väheneb; valla ja maakonna hariduse arengukavale pole rahalist katet
� Hoone seisukord (talvel külm, vajab remonti)
� Vähe reklaami, kool ei ole nähtav � Koolil puudub oma nägu � Majutamise hind on kõrge � Koolitoidu hind on kõrge
Võimalused Tugevused � Esimene klassikaline „puhas“ gümnaasium
piirkonnas, teistel piirkonnas seisavad ümberkorraldused ees
� Olla kogukonna hariduskeskus � Teha projekte, on palju (avastamata)
rahastamisvõimalusi � EOK huvi tulevikus rajada spordiklasse
maapiirkondadesse (Türil hea spordibaaside olemasolu)
� Kõrgkoolidel huvi saada üliõpilasi � Ennast reklaamida (Türi Rahvaleht, Kuma
raadio, Järva Teataja, Õpetajate Leht, sotsiaalmeedia, erinevad üritused)
� Teha koostööd Kevadpealinna toimkonnaga, ennast nende toel tutvustada
� KOV rahaline toetus (transport, toit, majutus)
� Rongiliikluse olemasolu
� Tugev personal, paindlikud, muudatusteks valmis inimesed
� Täienduskoolituste võimalus � Üle keskmise motiveeritud õpilased � Võimekus märgata igat õpilast
individuaalselt � Majutus (kuigi pole kooli oma ) � Loovus – erinevad huviringid; � Akadeemilisus – õppekäigud, -toad;
erinevad valikkursused � Palju ruumi – spetsiifilised, puhtad,
varustatud; � Spordirajatised � Asukoht – rahulik, ilus, spordivõimalused
nii talvel kui suvel � Väga head võimalused kunstiga
tegelemiseks (ateljeed, töökojad jne) � Positiivne sisekliima � Võimalus ise otsustada ja oma mainet luua � Pole vanu traditsioone kammitsemas � Tulemuslik õppetöö – aktiivne ja edukas
osalus olümpiaadidel, võistlustel, konkurssidel
9(25)
6. ARENDUSTEGEVUSE PÕHISUUNAD
Eeltoodust tulenevad järgmised strateegilised eelistused: � Türi vallas on haridus ümber korraldatud, lähipiirkondades seisab see alles ees � Võimekus märgata igat õpilast individuaalselt � Võimalused nii loovuseks (huviringid, kunstisuund) kui akadeemilisuseks (õppekäigud,
õpikojad, erinevad valikkursused) � Soodne asukoht, sealhulgas väga head kunsti- ja sportimisvõimalused � Võimalus kujundada uued traditsioonid � Õpilased on näidanud esimesel õppeaastal olümpiaadidel ja konkurssidel väga häid
tulemusi, kooli esindamist peetakse oluliseks � Positiivne sisekliima � Kvalifitseeritud ning õpihimuline personal � Valmisolek kujuneda kogukonna hariduskeskuseks
Arendustegevuse üldeesmärgid ja prioriteetsed arengusuunad EESMÄRK MÕÕDIK PEAMISED TEGEVUSED 1. eesmärk
Õpilaste arv
Kõrgkooli või kutseõppesse sissesaamine ning edaspidi erialal töötamine
Kool on elujõuline ja edukas Püsiv ja motiveeritud
personal
� Enesetutvustus, reklaam, mainekujundus
� Olümpiaadidel, konkurssidel, õpilasvõistlustel osalemine
� (regionaalsete) olümpiaadide vm. haridust propageerivate ürituste korraldamine, laagrite korraldus
� Koostöö põhikoolide ning teiste haridusasutustega
� Individuaalsus, õpiabi, töö andekatega
� Karjäärinõustamine � Huvitegevus � Koostöö ettevõtetega � Koostöö vilistlastega,
informatsiooni kogumine õppimis- ja töövalikute kohta
� Vabatahtlik tegevus � Soodustused (majutus, transport,
toit) � Õpetajate toetamine, motiveerimine,
koolitamine
10(25)
Edukas esinemine olümpiaadidel, konkurssidel, võistlustel
� Innustamine, õpilastes huvi äratamine (erinevad õppetööd toetavad tegevused, teaduskool, õpikojad, valikained, huviringid, aineringid, klubid, laagrid) ning tunnustamine
� HEV, individuaalne töö andekatega � Õpetajatele koolitus andekate
õpilastega tegelemiseks � Õpetajate toetamine, motiveerimine
Head tulemused õppetöös � Konsultatsioonide ja järelevastamiste kord
� Õpinõustamine � Koostöövestlused üks kord aastas � Kooli vastuvõtu tingimuste
muutmine � Õppimise õpetamine � Õppekava ja õppesuundade (sh
valikained) arendamine
Õppekeskkond � Kogu õppehoone renoveerimine � Turvaline ja kaasaegne
õppekeskkonna loomine (sh katuse, küttesüsteemi, akende renoveerimine, keemiaklassi kaasajastamine, arvutiklassi õppekohtade arvu suurendamine)
� Kaasaegsete õppevahendite soetamine
2. eesmärk
Kursuste arv aastas
Koolitusel osalejate arv aastas
Kool on kogukonna hariduskeskus Mittestatsionaarse õppe
lõpetajate arv
� Reklaam, enesetutvustus, koostöö � Nõudluse uurimine – senise
olukorra analüüs 2012-13 � Koostöö vallaga ja Kevadpealinna
toimkonnaga � Projektide leidmine ning teostamine � Õpetajate leidmine erinevate
kursuste jaoks � Mittestatsionaarse õppe arendamine
Lisa-aasta võimaluse pakkumine
� Reklaam � Koostöö JKHK
11(25)
7. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD
Arengukava on ajas muutuv dokument, mida vajadusel uuendatakse või täiendatakse.
Direktor esitab arengukava ja selle muudatused enne kinnitamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule. Seejärel esitab direktor arengukava muutmise ettepanekud Türi Vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnale, kus valmistatakse ette arengukava muutmise eelnõu.
Arengukava muutmise ja täiendamise otsustab Türi Vallavalitsus kui täitevorgan määrusega.
Arengukava täitmist kontrollitakse vähemalt üks kord aastas. Arengukava tegevuskava vaadatakse läbi iga õppeaasta alguses, võttes aluseks sisehindamise tulemused.
12(25)
TÜRI ÜHISGÜMNAASIUMI ARENGUKAVA TEGEVUSKAVA AA STATEKS 2013-2015 RE - riigieelarve KE – kooli alaeelarve 1. Tegevusvaldkond: õppe- ja kasvatusprotsess Eesmärk 1: Õppetöö tulemused vastavad õpilaste võimetele Tegevused Vastutaja Tähtaeg
Rahasta - mine
Indikaatorid
Õpilase individuaalse arengu toetamine Kõik pedagoogilised töötajad, koordineerija: õppealajuhataja
Pidev RE KE
� Toimub individuaalne õpinõustamine (igale õpilasele vähemalt kord aastas)
� Õpilastele ja lastevanematele on tutvustatud individuaalseid õpiabivõimalusi (lastevanemate koosolekul)
� Korraldatud on karjäärinõustamine � Koostöövestlused toimuvad üks kord aastas � Andekate õpilaste arendamiseks on leitud erinevaid võimalusi
(teaduskool, õpikojad, olümpiaadid, kunstitöötoad jne) � Läbi on viidud vähemalt kolm õppetööalast projekti aastas � Huvitegevus toetab õppetööd
Õppima õpetamine. Sissejuhatav kursus 10. klassile
Õppealajuhataja Õpinõustaja
Pidev alates 2013
KE � Kursuse ainekava on koostatud ja kursus toimub � Koolitus õpetajatele on läbi viidud 2013
Kooli vastuvõtu tingimused toetavad tulevaste gümnasistide õigeid valikuid
Õppealajuhataja 2013 KE � Läbi on viidud analüüs vastuvõetud õpilaste edasijõudmisest ja väljalangemise põhjustest
� Vastuvõtutingimused on üle vaadatud, vajalikud muudatused sisse viidud
Õpiabisüsteem Aineõpetajad Juhtkond
Algus 2013 edasi pidev
KE � Konsultatsioonide ja järelevastamise korralduse analüüs, sh rahuloluküsitlus on läbi viidud
� Koolis on toimiv järelevastamise ja konsultatsioonide süsteem
13(25)
Eesmärk 2: Õppetöö on mitmekesine ja õppesuunad on õpilastele atraktiivsed Tegevused Vastutaja Tähtaeg
Rahasta - mine
Indikaatorid
Õppekava arendamine Kvaliteedijuht Juhtivõpetajad Õppealajuhataja
pidev RE
� Õppekava on läbi vaadatud üks kord aastas, vajadusel on õppekava iga aasta juunikuuks täiendatud
� Valikkursuseid on tutvustatud 10. klassile septembris ja mais, 11. klassile mais
� Rahulolu küsitlused on läbi viidud üks aastas (sh on küsitud õpilaste rahulolu õppesuundades pakutavaga)
� Õppesuunad on selgelt kirjeldatud � Õppesuunad vastavad õpilaste ootustele
Õppesuundade arendamine Õppealajuhataja Juhtivõpetajad
Pidev 2013 2014
RE KE � Huvigruppide rahulolu õppesuundadega on välja selgitatud � Õppesuundade atraktiivsus ja kooli hea maine suurendavad
iga-aastaselt õpilaste arvu koolis � Õppesuuna valikkursused on innovaatilised, praktilise
suunitlusega ning toetavad üldpädevuste kujunemist � Laia matemaatika kursust on võimalik valida kõikides
õppesuundades � Tunniväline tegevus toetab õppesuundade arengut � Koostöös õpilaste, lastevanemate ja vilistlastega analüüsitakse
ja täiendatakse õppesuundade õppekava Õppekäigud Juhtivõpetajad
Klassijuhatajad
Pidev RE, KE 7000 eurot, projektid
� Igale klassile on toimunud aastas kaks õppekäiku (üks klassi- või lennupõhine, üks suunapõhine)
� Õppekäikude läbiviimisel kasutatakse lastevanemate ja vilistlaste abi
Õppetööd toetatakse loengute ja kohtumistega erinevate elualade inimestelt, sh osaletakse „Tagasi kooli“ projektis
Kvaliteedijuht Aineõpetajad
pidev KE 400 eurot
� Loengud ja kohtumised on toimunud neli korda aastas � Vähemalt kaks korda aastas kohtutakse kogukonna
liikmetega (ettevõtjad, lapsevanemad ja vilistlased)
Toetatakse õpilaste osalemist kõrgkoolide juures tegutsevates teaduskoolides
Juhtivõpetajad Aineõpetajad
pidev KE 300 eurot
� Teaduskoolis õppivad õpilased saavad tuge aineõpetajatelt � Teaduskoolis osaleb vähemalt 5% õpilastest � Kool tasub vähemalt 50% osalustasust
14(25)
Kasutatakse erinevaid õppemeetodeid Aineõpetajad pidev � Õpetajad kasutavad erinevaid õppemeetodeid � Õpetajad kaasavad õpilasi õpetamise ja hindamisprotsessi.
Kasutatakse erinevaid hindamismeetodeid Aineõpetajad alates 2013
Vähemalt üks arvestuslik hinne kursuse jooksul ei ole kontrolltöö eest
Eesmärk 3: õppetöö on tulemusrikas Tegevused Vastutaja Tähtaeg
Rahasta - mine
Indikaatorid
Osalemine olümpiaadidel, ainealastel võistlustel ja konkurssidel
Aineõpetajad pidev KE JOL-i toetus 250 eurot olümpiaa-dide sõiduraha,
� Olümpiaadidest ja konkurssidest võtab osa vähemalt 30% õpilastest
� Välja on töötatud motivatsioonisüsteem (2014) � Toimub vähemalt kaks koolisisest ainealast võistlust
Ainealased laiendatud valikkursused, mis aitavad valmistuda ka olümpiaadideks ja konkurssideks
Aineõpetajad 2014 2015
� 2014 – pilootprojekt (vähemalt ühes aines) on toimunud � 2015 – kolmes aines on kursused läbi viidud
Piirkondliku õpilaste teaduspäeva korraldamine Kvaliteedijuht Uurimistööde juhendajad
2015 KE 250 eurot
� Teaduspäev on toimunud
Riigieksami tulemused on konkurentsivõimelised
Õppealajuhataja Aineõpetajad Õpinõustaja Kvaliteedijuht
alates 2014
� Riigieksamitulemused võimaldavad vähemalt 75% õpilastest asuda õppima soovitud erialal
� Õpilaste karjäärinõustamine alates 10. klassist � Kogutakse ja analüüsitakse informatsiooni vilistlaste
edasiõppimise ja töövalikute kohta
15(25)
Eesmärk 4: koolis on võimalused mitmekesiseks huvitegevuseks Tegevused Vastutaja Tähtaeg
Rahasta – mine
Indikaatorid
Rahvakultuuriga seotud ringide tegevuse jätkamine ja pärimuskultuuri viljelemine
Huvijuht Pidev 2014
KE Projektid rahvariided (3 rühma 3x10 000 eurot)
� Koolis tegutseb noortekoor, rahvatantsurühmad, ansambel. � Kaks korda aastas on toimunud pärimuskultuuriga seotud
üritused � Rahvatantsurühmadele on soetatud riided
Huviringide töö alustamine Huvijuht Kunstisuuna juhtivõpetaja
2013 KE � Koolis töötavad kunstiringid (keraamika, puutöö, metallitöö, jne);
� Töötab näitering � Tegutsevad huviklubid
Traditsioonide algatamine Huvijuht pidev KE projektid
Koolis on kujunenud traditsioonid (näiteks esimene koolipäev, tüügimine, õpetajate päev, jõulupidu, kevadkontsert, kunstipäev, kooli sünnipäevanädal, kooli tänuõhtu, ainenädal jne)
Eesmärk 5: kool pakub mittestatsionaarse õppe võimalust Tegevused Vastutaja Tähtaeg
Rahasta – mine
Indikaatorid
Igale õpilasele sobiva õppevormi ja koormuse pakkumine
Juhtivõpetaja Aineõpetajad Õpinõustaja
pidev RE
� Õpilased on teadlikud erinevatest võimalustest õppekava läbimisel (IÕK, IÕAP jne)
� Õpilased jõuavad õppetöös edasi vastavalt oma võimalustele
Koostöö asjaomaste organisatsioonidega
Direktor Kvaliteedijuht
2013 2014
� Välja on selgitatud organisatsioonid, kellega mittestatsionaarse õppe valdkonnas koostööd teha
� On alustatud koostööd võimalike partneritega
16(25)
2. Tegevusvaldkond: eestvedamine ja juhtimine Eesmärk 1: kool on kogukonnas nähtav Tegevused Vastutaja Tähtaeg
Rahasta – mine
Indikaatorid
Kogukonna teavitamine kooli tegevustest Kvaliteedijuht Juhtkond
pidev Vt inforessursside juhtimine
Kooli arendamine kogukonna hariduskeskuseks
Juhtkond 2013 2014 2014 2015
KE Projekt Osavõtjate omaosalus
� Välja on selgitatud koostöövõimalused kogukonnas � Toimunud on küsitlused, uuringud nõudluse välja
selgitamiseks � Leitud on täiendavad rahastamisallikad � Korraldatud on esimesed kursused (vähemalt 12 osavõtjat
igal kursusel) Osalemine valla üritustel Juhtkond Pidev
alates 2013
� Kooli esindaja kuulub Kevadpealinna toimkonda � Kool viib läbi vähemalt ühe ürituse Kevadpealinna ürituste
raames (kunstipäev, laste kunstituba, laada toomine ka kooli ümbrusse vmt)
� Koolipere osaleb valla erinevatel üritustel Eesmärk 2: kooli dokumentatsioon on sidus ning toetub väärtustele Tegevused Vastutaja Tähtaeg
Rahasta – mine
Indikaatorid
Kooli dokumentatsiooni arengukavaga kooskõlla viimine
Direktor pidev � Kooli dokumentatsioon lähtub kooli väärtustest � Kooli dokumentatsioon on arengukavaga kooskõlas � Kooli üldtööplaan tuleneb arengukava tegevuskavast � Kooli üldtööplaan ning ainesektsioonide tööplaanid on
kooskõlas
17(25)
Eesmärk 3: koolitöötajad kaasatakse kooli juhtimisse Tegevused Vastutaja Tähtaeg
Rahasta – mine
Indikaatorid
Töötajad on kaasatud koolikorralduslike dokumentide väljatöötamisse
Direktor Pidev alates 2013
� Arengukava on üks kord aastas läbi vaadatud üldkoosolekul � Kooli dokumentatsiooni muudatused on enne vastuvõtmist
töötajatega läbi arutatud Koolitöötajad osalevad sisehindamises Direktor pidev � Sisehindamiseks on moodustatud töögrupid
� Sisehindamine on läbi viidud üks kord aastas Toimuvad koolitöötajate üldkoosolekud Direktor pidev � Koosolekud on toimunud kaks korda aastas
� Kooli töötajad osalevad oluliste otsuste vastuvõtmisel 3. Tegevusvaldkond: personalijuhtimine Eesmärk 1: koolis töötab kvalifitseeritud ja motiveeritud personal Tegevused Vastutaja Tähtaeg
Rahasta – mine
Indikaatorid
Kool märkab ja tunnustab head tööd Direktor 2014 KE alates 2014 20% palga-fondist
� Motiveerimissüsteem (lisatasustamise, sh tulemustasustamise süsteem ) on välja töötatud
� Üks kord aastas toimub töötajate rahulolu-uuring
Personalivajaduse planeerimine ja töötajate leidmine
Direktor pidev � Koostöös kõrgkoolidega on leitud vajalikud õpetajad � Osaletakse programmis „Noored kooli“ � Valikainete õpetajate konkursid on tulemuslikud
Uutele õpetajatele mentorite määramine Juhtkond 2014 � Välja on töötatud mentorluse põhimõtted ja rakendamise süsteem
� Uutele õpetajatele ja mentoritele pakutakse koolitusvõimalusi
Iga-aastase koolitusplaani väljatöötamine Juhtkond pidev � Väljatöötatud iga-aastane koolitusplaan vastab arengukavale ning õppeaasta üldeesmärkidele
18(25)
Toimuvad ühiskoolitused Juhtkond pidev � Igal aastal toimub vähemalt kaks � ühiskoolitust
Puhastusteenindajate õppepäev Majandusjuhataja 2014 � Koristajad on läbinud � puhastusteenindajate koolituse
Kogemuskoolitused Juhtkond Ainesektsioonide juhid
pidev � Kord aastas kogu õpetajaskonnale � Kord aastas ainesektsioonides
4. Tegevusvaldkond: koostöö huvigruppidega Eesmärk 1: Hea koostöö hoolekogu ja lastevanematega Tegevused Vastutaja Tähtaeg
Rahasta – mine
Indikaatorid
Lapsevanemate kaasamine kooliellu Juhtkond Pidev 2013 alates 2013
� Vähemalt korra aastas on toimunud lastevanemate üldkoosolek ja klassikoosolek
� Õppeaasta jooksul on vähemalt kaks üritust, kuhu kutsutakse lapsevanemaid
� Lapsevanemad on kaasatud ettevõtlusõppe läbiviimisse (töövarjud, karjääripäev jms)
� Lapsevanemad on kaasatud hariduskeskuse loomisesse � Õpilaste koostöövestlused on toimunud vähemalt üks
kord aastas � Lastevanemate rahuloluküsitlus on üks kord aastas läbi
viidud � Õpilaste rahulolu-uuringu tulemustest on lapsevanemaid
üldkoosolekul teavitatud Hoolekogu Juhtkond � Toimiv hoolekogu (ühiskoosolekud juhtkonnaga on
toimunud vähemalt kolm korda aastas)
19(25)
Eesmärk 2: aktiivne õpilasesindus Tegevused Vastutaja Tähtaeg
Rahasta – mine
Indikaatorid
ÕE kaasamine juhtimisotsuste tegemisse Huvijuht pidev � ÕE esindaja on aktiivne hoolekogu liige � ÕE esindaja osaleb õppenõukogu töös � ÕE ja juhtkonna ühisnõupidamised on toimunud kaks
korda aastas
ÕE korraldab klassivälist tegevust Huvijuht 2013 2014
200 eurot � ÕE korraldab iseseisvalt vähemalt kaks klassivälist üritust õppeaastas
� Kooli eelarves on ette nähtud vahendid ÕE tegevuse rahastamiseks
Eesmärk 3: kool teeb koostööd kohalike ettevõtjatega Tegevused Vastutaja Tähtaeg
Rahasta – mine
Indikaatorid
Kostöövõimaluste väljaselgitamine Direktor Pidev 2014
� Koostöövõimalused on selgitatud (ettevõtjad kindlaks tehtud, valdkonnad selgitatud, võimalikud koostöökohad kirjeldatud)
� Sõlmitud on üks pikaajaline koostöölepe Töövarjupäev kohalikes ettevõtetes ja asutustes Direktor Pidev � Töövarjupäeval osalenud õpilastest on kohalikes
asutustes 60% Ettevõtluspäeva korraldamine Juhtkond 2013 KE 100
eurot projekt, JAK
� Koolis on toimunud maakonna ettevõtlusnädala raames ettevõtluspäev
Vabatahtlik tegevus Huvijuht ÕE
pidev � Õpilased on vabatahtlikena osalenud vähemalt kahel ettevõtmisel aastas
� Vähemalt kümme koolipere liiget on vabatahtlikud doonorid
20(25)
Eesmärk 4: tihe koostöö Türi vallaga Tegevused Vastutaja Tähtaeg
Rahasta - mine
Indikaatorid
Kooli esindajad osalevad haridusega seotud töögruppides ja komisjonides
Juhtkond pidev � Kool on esindatud volikogu haridus- ja noorsookomisjonis
� Kool on esindatud ajutistes haridusalastes komisjonides Valla esindajad osalevad kooliorganite töös Juhtkond pidev � Türi valla esindajad on hoolekogu ja
atesteerimiskomisjoni aktiivsed liikmed � Üks kord aastas toimub Türi valla esindajate
ühisnõupidamine kooli juhtkonnaga Kool osaleb valla ürituste korraldamisel Juhtkond 2013 � vt tegevusvaldkond 2 (eesmärk kool on kogukonnas
nähtav) Kool kaasab Türi valla esindaja maakondlike või vabariiklike ürituste korraldamisse koolis
Juhtkond 2014 � Ürituste korraldamisse on kaasatud Türi valla esindajad
Õpilastele ning koolitöötajatele on tagatud majutusvõimalused
Juhtkond 2013 � Koostöös on leitud majutust vajavatele õpilastele majutuseks võimalused
� Koostöös on vajadusel leitud võimalused koolitöötajate (sh valikaineõpetajate) majutamiseks
Turvalisuse tagamine koolis Direktor pidev � Koolis on turvaline keskkond � Kooli dokumentides on sätestatud turvalisuse tagamise
abinõud Eesmärk 5: järjepidev koostöö lasteaedade ja põhikoolidega Tegevused Vastutaja Tähtaeg
Rahasta – mine
Indikaatorid
Toimub koostöö põhikoolide õpetajatega Juhtkond Õpinõustaja
pidev � Tihe koostöö põhikoolide 9. klasside klassijuhatajatega � Põhikoolile antakse tagasisidet nende õpilaste
edasijõudmisest gümnaasiumis 1x aastas Põhikooli õpilaste informeerimine õppimisvõimalustest Türi Ühisgümnaasiumis
Juhtkond pidev KE 180 eurot
� Põhikooli õpilaste ootused koolile on välja selgitatud � Kord aastas korraldatakse lahtiste uste päevi
21(25)
aastas gümnaasiumis ja infopäevi põhikoolides � Koolil on tulevastele õpilastele infovoldik � Põhikoolide õpilasi on kaasatud kooli tegemistesse � Põhikooli õpilased valivad õppimiseks Türi
Ühisgümnaasiumi Põhikoolide lastevanemate kaasamine Juhtkond pidev � Üks kord aastas on toimunud lahtiste uste päevad
põhikooli lastevanematele � Lastevanematele suunatud infomaterjalid on välja
töötatud � Läbi on viidud küsitlus põhikoolide 8.-9. klasside
lastevanematele � Lapsevanemad on kaasatud haridusekeskuse tegevustesse
Toimub koostöö lasteaedadega Õpilasesindus Juhtkond
Pidev 2013 2014
KE 180 eurot aastas
� Õpilased on töövarjuks lasteaia õpetajatele � On toimunud ettevalmistused „Lasteülikooliks“ � Toimub „Lasteülikool“ � Õpilased valmistavad õppevahendeid lasteaedadele
5. Tegevusvaldkond: ressursside juhtimine Eesmärk 1: mitmekülgne kommunikatsioon (inforessursside juhtimine) Tegevused Vastutaja Tähtaeg
Rahasta - mine
Indikaatorid
Kooli uue veebilehe valmimine Kvaliteedijuht 2013 Projekt KE 550 eurot
Uus koduleht on valmis
Infovahetussüsteemi parandamine Juhtkond pidev � Õpetajate infovahetund toimub üks kord nädalas, info dubleeritakse kirjalikult õpetajate toa stendil
� Õpilaste infovahetund toimub üks kord nädalas, info dubleeritakse kirjalikult kooli stendil ning koduleheküljel
� Kooli kodulehe materjalid on aktuaalsed ( jälgitakse ajaliini)
Meediakajastuste arvu suurendamine Juhtkond 2013 KE � Türi Ühisgümnaasium on vabariiklikus meedias
22(25)
Juhtivõpetajad Reklaami-deks 1000 eurot
kajastatud � Maakondlikul tasandil (leht ja raadio) neli korda aastas � Türi Rahvalehes septembrist juunini igas kuus � Kooli kodulehel ja valla kodulehel on kajastatud ürituste
eelinformatsioon � Kooli ajaleht on alustanud tegevust � Toimub koostöö kohalike ajakirjanikega � Uudised on kajastatud sotsiaalvõrgustikes Internetis � Kooli tutvustus ja sisseastumiskatsete reklaamid on
avaldatud lähimaakondade meedias Eesmärk 2: alternatiivsete reklaamivõimaluste leidmine Tegevused Vastutaja Tähtaeg
Rahasta - mine
Indikaatorid
Reklaamivõimaluste kaardistamine Kvaliteedijuht 2013 Alternatiivsed reklaamivõimalused on kaardistatud
Võimalike koostööpartnerite väljaselgitamine Kvaliteedijuht 2014 Võimalikud koostööpartnerid on välja selgitatud
Reklaamimisel kasutatakse alternatiivseid võimalusi
Kvaliteedijuht 2015 Kasutatud on vähemalt kahte tavapärasest (ajaleht, raadio) erinevat reklaamivõimalust
Osalemine erinevatel infomessidel kvaliteedijuht pidev KE 1000 eurot
Kool on esindatud kahel korral aastas erinevatel üritustel (nt Teeviit, karjäärimessike)
23(25)
Eesmärk 3: kaasaegne füüsiline õppekeskkond 3.1 füüsilise õppekeskkonna kooskõlla viimine gümnaasiumi riikliku õppekavaga Tegevused Vastutaja Tähtaeg
Rahasta - mine
Indikaatorid
Füüsilise õppekeskkonna tagamiseks vajalike vahendite väljaselgitamine
Aineõpetajad Juhtkond
2013 Nimekiri on koostatud ja prioriteedid seatud
Õppevahendite soetamine vastavalt prioriteetidele
Juhtkond 2013 2014
RE KE 120 000 eurot 60 000 eurot
Õppekeskkond vastab gümnaasiumi riikliku õppekava nõuetele
Keemia- ja bioloogiklassi kaasajastamine Juhtkond 2015 KE projektid (sisaldub eelmises reas)
Klassid on kaasajastatud
Arvutiklassi võimaluste parandamine Juhtkond 2014 KE projektid
Koolis on 24 töökohaga arvutiklass
3.2 koolihoone korrastamine Tegevused Vastutaja Tähtaeg
Rahasta - mine kokku 767 476 eurot
Indikaatorid
Akende ja uste vahetus Majandusjuhataja 2014 KE RE projekt
Koolimajal on vahetatud aknad, paigaldatud on turvauksed
Küttesüsteemi ümberehitus Majandusjuhataja 2014 KE RE projekt
Küttesüsteem on ümber ehitatud
24(25)
Fassaadi soojustus Majandusjuhataja 2014 KE RE projekt
Fassaad on soojustatud
Katuse vahetus Majandusjuhataja 2015 KE RE projekt
Katus on vahetatud
ÕPETAJATE TÄIENDUSKOOLITUSKAVA 2012-2014
Ühiskoolitused 2012/2013 õppeaasta
2013/2014 õppeaasta
2014/2015 õppeaasta
Õppima õpetamine X Koolitus „Ettevõtlik kool“ X Väärtuskasvatuse koolitus X Koolitus tööst HEV-õpilastega X Õppima õpetamine X Puhastusteenindajate koolitus (koristajatele) X 2014. aasta koolieksami koolitus X Sisehindamise koolitus X Keskkonnakoolitus X Sisekoolitused 2012/2013
õppeaasta 2013/2014 õppeaasta
2014/2015 õppeaasta
E- õppe koolitus X Uurimistööde juhendamine X Käitumine hädaolukorras X Kogemuskoolitus X X X Väitluskoolitus X Erinevad usundid Eestis X Uut õppemetoodikas X
25(25)
Individuaalsed koolitused ja enesetäiendamine 2012/2013 õppeaasta
2013/2014 õppeaasta
2014/2015 õppeaasta
Uue õppekava koolitused X X X Valikainete koolitused X X X Ainealased infopäevad ja – koolitused X X X Osalemine maakondlike ainesektsioonide töös X X X Mentorite koolitus X Individuaalne enesetäiendamine vähemalt ühel päeval veerandis X X X
Recommended