View
222
Download
3
Category
Preview:
Citation preview
Asukoht (L-Est’97) X 6458759 Y 593191
Objekti aadress:
VILJANDI MAAKOND
VILJANDI VALD
LOODI JA SULTSI KÜLA
Tellija: TINTER-PROJEKT OÜ
Töö täitja: Kobras AS
Juhataja:
Juhtekspert:
URMAS URI
URMAS URI
Vastutav täitja: GERLI KULL
Kontrollija: ENE KÕND
2016-2017 TARTU
RRiiiiggiitteeee 4499
IImmaavveerree –– VViilljjaannddii –– KKaarrkkssii--NNuuiiaa
kkmm 5588,,888855 –– 6644,,771155
LLooooddii –– SSuullttssii llõõiigguu
rreekkoonnssttrruueeeerriimmiissee ppõõhhiipprroojjeekkttii
KKEESSKKKKOONNNNAAMMÕÕJJUU EEEELLHHIINNNNAANNGG
Registrikood 10171636
Riia 35, Tartu 50410
Tel 7300 310
faks 7300 315
kobras@kobras.ee
TÖÖ NR 2016-135
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Kobras AS töö nr 2016-135
Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald
2 / 35
Üldinfo TÖÖ NIMETUS:
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58, 885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang
OBJEKTI ASUKOHT: Viljandi maakond, Viljandi vald
TÖÖ EESMÄRK:
Keskkonnamõju eelhinnangu läbiviimine riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatud tegevustele vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele.
TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju eelhinnang
TÖÖ TELLIJA: Tinter-Projekt OÜ Emajõe 1a 51008 Tartu Tel 747 5333 info@tinterprojekt.ee
Kontaktisik: Vello Sova – juhatuse liige Tel 504 3994 vello.sova@tinterprojekt.ee
TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310, faks 730 0315 http://www.kobras.ee
Eksperdid: Urmas Uri - geoloog, juhtekspert (KMH0046) Tel 730 0310 urmas@kobras.ee Gerli Kull – keskkonnaekspert, vastutav täitja Tel 730 0310 gerli@kobras.ee
Noeela Kulm – keskkonnaekspert Tel 730 0310 noeela@kobras.ee
Kontrollija: Ene Kõnd - tehniline kontrollija
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Kobras AS töö nr 2016-135
Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald
3 / 35
Kobras AS litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents:
KMH0046 Urmas Uri
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert: Urmas Uri
3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379.
Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine.
4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k.
5. MTR-i majandustegevusteated:
• Ehitusuuringud EG10171636-0001; • Ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiisid EK10171636-0001; • Omanikujärelevalve EO10171636-0001; • Projekteerimine EP10171636-0001.
6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:
• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; • Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; • Maaparanduse uurimistöö MU0010-00; • Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.
7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas.
8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine): Noeela Kulm - nr 1148/14, Tanel Mäger – nr 1161/14.
9. Kutsetunnistused: • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 095665 – Urmas Uri; • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 089284 – Teele Nigola; • Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 085664 – Germo Ilvesmets.
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Kobras AS töö nr 2016-135
Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald
4 / 35
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS ...................................... ............................................................................................. 5
2 KESKKONNAMÕJU EELHINNANG .......................... .......................................................................... 7
2.1 TEGEVUSE ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KESKKONNATINGIMUSED ..................................................... 7
2.1.1 MAAKASUTUS ........................................................................................................................... 7
2.1.2 LOODUSVARAD, NENDE OMADUSED JA TAASTUMISVÕIME ............................................................. 7
2.1.3 LOODUSKESKKONNA VASTUPANUVÕIME ..................................................................................... 8
2.1.3.1 MÄRGALAD, VEEKOGUD JA KALDAD ............................................................................. 8 2.1.3.2 PINNAVORMID ............................................................................................................ 9 2.1.3.3 METSAD .................................................................................................................... 10 2.1.3.4 KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID, NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALAD ................................ 10 2.1.3.5 ALAD, KUS ÕIGUSAKTIDEGA KEHTESTATUD NÕUDEID ON JUBA ÜLETATUD ....................... 13 2.1.3.6 TIHEASUSTUSALAD ..................................................................................................... 13 2.1.3.7 AJALOO-, KULTUURI- VÕI ARHEOLOOGILISE VÄÄRTUSEGA ALAD ..................................... 14
2.2 TEGEVUSE ISELOOM ...................................................................................................................... 15
2.2.1 TEHNOLOOGILINE TASE ............................................................................................................. 15
2.2.2 LOODUSVARADE KASUTAMINE .................................................................................................... 16
2.2.3 JÄÄTME- JA ENERGIAMAHUKUS .................................................................................................. 16
2.2.4 LÄHIPIIRKONNA TEISED TEGEVUSED ........................................................................................... 17
2.3 TEGEVUSEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED ......................................................................................... 17
2.3.1 VEE- , PINNASE- JA ÕHU SAASTATUS .......................................................................................... 17
2.3.2 JÄÄTMETEKE ............................................................................................................................. 19
2.3.3 MÜRA ....................................................................................................................................... 19
2.3.4 VIBRATSIOON ............................................................................................................................ 19
2.3.5 VALGUS, SOOJUS, KIIRGUS JA LÕHN ........................................................................................... 20
2.4 TEGEVUSEGA KAASNEVATE AVARIIOLUKORDADE ESINEMISE VÕIMALIKKUS ........................................ 20
2.5 KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALALE JA TEISTELE
KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ........................................................................................................ 20
2.5.1 NATURA 2000 HINDAMINE.......................................................................................................... 21
2.6 TEGEVUSEGA KAASNEV KUMULATIIVNE JA PIIRIÜLENE MÕJU ............................................................. 24
3 KONTROLL-LEHT ..................................... ........................................................................................... 25
4 KOKKUVÕTE ......................................... ............................................................................................... 29
5 KASUTATUD ALLIKAD ................................. ...................................................................................... 31
LISAD ............................................. ............................................................................................................ 33
LISA 1 KESKKONNAAMETI 12.05.2016 KIRI NR 6-2/16/5317-2 LOODI – SULTSI TEELÕIGU PROJEKTI
KOOSTAMINE ............................................................................................................................................. 33
LISA 2. TÕKESTUSRAJATISE INVENTARISEERIMINE VOOLUVEEKOGUDEL KALADE RÄNDETINGIMUSTE
PARANDAMISEKS: AVALIKU SEKTORI PAISUD. LOODIVESKI TRUUBI KALADE RÄNDETINGIMUSTE
PARENDAMISE EELPROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG, CONSULTARE OÜ, 2015 .............................. 35
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Kobras AS töö nr 2016-135
Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald
5 / 35
1 Sissejuhatus
Käesolev keskkonnamõju eelhinnang on koostatud Tinter-Projekt OÜ tellimusel. Töö eesmärgiks on
keskkonnamõju eelhinnangu läbiviimine riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 –
64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatud tegevustele vastavalt
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (edaspidi KeHJS) selgitamaks
välja, kas riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu
rekonstrueerimise põhiprojektile on vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine või mitte.
Põhiprojektiga kavandatavate tööde asukohaks on Viljandi maakonna Viljandi valla Loodi küla, Sultsi
küla ja osaliselt Aidu küla. Projekti eesmärk on Loodi-Sultsi lõigu (Joonis 1) liiklusohutuse taseme
parandamine, sõidumugavuse tõstmine, majanduslikult tasuvate lahenduste leidmine ja tehniliselt
vajaliku teemaa määramine.
Joonis 1. Rekonstrueeritava maanteelõigu asukoht (a llikas: Maa-ameti maainfo kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis , 02.08.2016)
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Kobras AS töö nr 2016-135
Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald
6 / 35
Keskkonnamõju eelhindamise kohustus tuleneb keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja Maanteeameti poolt koostatud riigitee 49 Imavere – Viljandi
– Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu remondi põhiprojekti koostamise nõuetest.
Keskkonnamõju eelhinnang annab otsustajale informatsiooni, kas eeldatavalt on tegemist oluliste
keskkonnamõjudega või mitte. See annab aluse haldusakti koostamiseks keskkonnamõju hindamise
algatamise või mittealgatamise kohta.
Vastavalt KeHJS § 3 tuleb hinnata keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa
olulise keskkonnamõju. Keskkonnamõju on oluline (vastavalt KeHJS § 5), kui see võib eeldatavalt
ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada
ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KeHJS § 6 loetleb olulise keskkonnamõjuga
tegevused, mille hulka käesolev kavandatav tegevus ei kuulu, mistõttu vastavalt KeHJS § 6 lg 2 peab
otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel (KeHJS § 6 lg 2 p 10:
infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) on oluline keskkonnamõju.
Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” täpsustab keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 2 esitatud tegevusvaldkondade loetelu,
mille korral tuleb kaaluda kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust.
Nimetatud määruse § 13 p 8 kohaselt on vajalik anda keskkonnamõju eelhinnang tee ehitamisel või
remondil, kui remondi käigus toimub tee koosseisus olevate rajatiste (v.a liikluskorraldusvahendid ja
märgistus) lisandumine või asukoha muutus, välja arvatud katendi remont olemasolevas mahus,
objekti ligipääsuks vajaliku tee rajamine ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul. Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimisega nähakse ette
Loodiveski betoonist truubi rekonstrueerimine terasplaatidest torusillaks, Loodi ja Kahu bussipeatuste
taskute ja ooteplatvormide rajamine, teekattelaiendused enne ja peale Sultsi alevikku
kiirustalandavate šikaanide osas ning teostatakse suurem ümberehitus Sultsi-Abja-Paluoja tee
ristmikul.
Määruse nr 224 § 15 p 8 kohaselt on vajalik anda keskkonnamõju eelhinnang tegevusele, mis ei ole
otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või
koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat
loodusobjekti. Rekonstrueeritav Loodi – Sultsi maanteelõik kulgeb osaliselt läbi Loodi looduspargi
piiranguvööndi, lõik piirneb osaliselt lisaks piiranguvööndile ka Loodi-Püstmäe sihtkaitsevööndiga, mis
ühtlasi kuulub ka Natura 2000 võrgustikku nimega Paistu loodusala.
Keskkonnamõju eelhindamine, mille käigus selgitatakse välja keskkonnamõju hindamise vajalikkus,
viiakse läbi vastavalt KeHJS, lähtudes seejuures Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest.
Eelhinnangu sisu koostatakse vastavalt KeHJS § 6 lg 3.
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Kobras AS töö nr 2016-135
Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald
7 / 35
2 Keskkonnamõju eelhinnang
2.1 Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnating imused
2.1.1 Maakasutus
Projektala asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas Loodi ja Sultsi külas. Tee kulgeb hajaasustatud ala
ühest külast teise, mistõttu on tee ääres mitmeid majapidamisi, talukomplekse. Valdavalt on tee ääres
põllumaad, aga ka metsamaa.
Enne Viljandi valla moodustamist (2013. a 5. nov) kuulus Loodi – Sultsi maanteelõik Paistu valla
territooriumile. Viljandi valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud omavalitsuste
üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus nad enne ühinemist kehtisid. Paistu valla üldplaneeringu
(mis on kättesaadav Viljandi valla kodulehel, aga tegemist on kehtestamata planeeringuga) alusel jääb
rekonstrueeritava maanteelõigu ala piirkonda elamumaid, väärtuslikke põllumaid, ühiskondlike ehitiste
maid, mõned ärimaad ning ärimaa reservmaa. Vastavalt üldplaneeringule kulgeb rekonstrueeritav
maanteelõik Sultsi piirkonnas läbi miljööväärtusliku hoonestusala.
2.1.2 Loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime
Loodusvarad on looduskeskkonna osa, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab
(kaevandamisväärsed kivimid, mineraalid, vedelikud, gaasid, orgaanilised ained) ja kõik see, mida ei
ole loonud inimene, kuid mida kasutatakse majandustegevuses. Keskkonnavastutuse seaduse järgi
loetakse loodusvaraks elupaiku, liike, kaitstavaid alasid, vett ja pinnast.
Rekonstrueeritava maantee lähialal ei asu Maa-ameti maardlate kaardirakenduse andmetel ühtegi
maardlat. Lähim maardla – Ahimäe liivakarjäär, asub ca 2 km kaugusel.
Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt 2011. aastal koostatud Eesti põhjavee kaitstuse kaardile jääb
projektala maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi loodusliku kaitstuse
(reostusohtlikkuse) kohaselt kaitstud (väga madal reostusohtlikkus) ja suhteliselt kaitstud (madal
reostusohtlikkus) põhjaveega alale.
Projektiga hõlmatava tee lähialal (teest kuni ca 300 m kaugusel) asub kümmekond puurkaevu
(andmed EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (edaspidi
EELIS), seisuga 09.08.2016). Lähimad puurkaevud asuvad EELISe andmetel juba ca 20 m kaugusel
teest. Projektala lähistel on mitmeid majapidamisi, mistõttu on tõenäoliselt lisaks puurkaevudele ka
teisi veehaardeid. Vastavalt veeseadusele on veehaarde sanitaarkaitseala joogivee võtmise kohta
ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste
kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett
võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks.
Veeseaduse § 26 lg 4 p 2 kohaselt on keskkonnariskiga reostusallikaks naftasaaduste
hoidmisehitised, mille kuja peab sõltuvalt hoidmisehitise mahust olema vähemalt 25 meetrit (§ 26 lg
54). Naftasaaduste hoidmisehitise kuja veeseaduse tähenduses on naftasaaduste hoidmisehitise
mahuti välispinna või selle täitmis- või tühjendusava lubatud kõige väiksem kaugus sanitaarkaitsealata
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Kobras AS töö nr 2016-135
Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald
8 / 35
kaevust, elamust, kaubandus- ja teenindushoonest, samuti transpordihoonest, mis teenindab
regulaarselt inimesi jt § 26 lg 32 toodud loetelust.
Naftasaaduste hoidmisehitise mahuti või selle täitmis- või tühjendusavad peavad olema kaevudest ja
elamutest kaugemal kui 25 m.
2.1.3 Looduskeskkonna vastupanuvõime
2.1.3.1 Märgalad, veekogud ja kaldad
Projektala alguses (ca km 59,03) kulgeb rekonstrueeritav Loodi – Sultsi maanteelõik üle Sinialliku oja
ning edaspidi kulgeb oja nimetatud maanteelõiguga paralleelselt (ca 170 m kuni ühe km kaugusel)
(Joonis 2). Sinialliku oja ja rekonstrueeritava maanteelõigu vahele (kohe peale ristumiskohta, kus oja
teeb väikese looke) jääb soine ala.
Sinialliku oja (registrikood VEE1139900) kuulub Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonda.
Keskkonnaregistri andmetel on Sinialliku oja 14,9 km pikk ning valgala pindala 56,1 km2. Sinialliku oja
on avalikult kasutatav ning kuulub „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade
nimistusse“ (Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73) lõigus Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia
maantee sillast suubumiseni Raudna jõkke.
Joonis 2. Sinialliku oja (märgitud punasega) paikne mine rekonstrueeritava maateelõigu alal ja lähistel (allikas: Keskkonnaregister, seisuga 08.08 .2016)
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Kobras AS töö nr 2016-135
Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald
9 / 35
Vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks moodustatakse veekogu
kaldal veekaitsevöönd. Vastavalt veeseadusele on Sinialliku oja kalda veekaitsevöönd 10 m (VeeS §
29 lg 2 p 2). Veekaitsevööndis on muuhulgas keelatud puu- ja põõsarinde raie ilma Keskkonnaameti
nõusolekuta ning muu majandustegevus.
Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seadusele on Sinialliku oja kallasrada 4 m (KeÜS § 38 lg 2).
Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks. Purre,
sild või muu veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa.
Vastavalt looduskaitseseadusele on Sinialliku oja kalda ehituskeeluvöönd 50 m (LKS § 38 lg 1 p 4)
ja piiranguvöönd 100 m (LKS § 37 lg 1 p 2). Kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste
ehitamine keelatud. Piiranguvööndis on muuhulgas keelatud jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks
määratud ehitise rajamine ning mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid.
Sinialliku ojal on ca 6,1 km kaugusel jõe suudmest Loodiveski pais (projektalal Imavere – Viljandi –
Karski-Nuia tee lähistel) (Foto 1 ja 2). Paisjärv puudub, kuid paisutamise eesmärk on tehnilise ja
tarbevee saamine, tegemist on arvatavalt tekitatud tuletõrjevee saamise eesmärgil.
Foto 1 ja 2. Loodiveski pais (allikas: TinterProje kt OÜ)
2.1.3.2 Pinnavormid
Projektala paikneb Sakala kõrgustikul. Sakala on kulutuskõrgustik, mis on Võrtsjärve ja Liivi lahe
vesikonna veelahkmeks. Sakala maastiku olemust ja ilmet on olulisel määral kujundanud inimene oma
pikaajalise intensiivse põllumajandustegevusega, millega on kaasnenud hulga suurte maa-asulate
teke. Rekonstrueeritava maanteelõigu lähistel olevate pinnavormide iseloomustamiseks on Joonis 3 ja
Joonis 4.
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Kobras AS töö nr 2016-135
Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald
10 / 35
Joonis 3. Rekonstrueeritava maanteelõigu Loodi küla poolse osa reljeefi skeem (allikas: Maa-ameti Maainfo kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis , 30.08.2016)
Joonis 4. Rekonstrueeritava maanteelõigu Sultsi küla poolse osa reljeefi skeem (allikas: Maa-ameti Maainfo kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis , 30.08.2016)
2.1.3.3 Metsad
Rekonstrueerimise põhiprojektiga haaratud Loodi – Sultsi riigitee lõik kulgeb osaliselt ka läbi
metsaalade. Ohutuse tagamiseks on ette nähtud ka osalist puude ja võsa eemaldamist seda eelkõige
vaateväljade avardamiseks.
2.1.3.4 Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 võrg ustiku alad
Vastavalt looduskaitseseaduse § 4 lõikele 1 on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad, hoiualad,
kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja kohaliku
omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Rekonstrueeritava maanteelõigu alguses (hõlmab
teelõiku Sinialliku ojast kuni Raudna – Loodi tee nr 24157 ristumiseni) ja sealt edasi maanteelõigu
ääres (kuni Paistu – Sultsi teeni nr 24166) on kaitseala - maastikukaitseala Loodi looduspark
(keskkonnaregistri kood KLO1000241) (Joonis 5). Rekonstrueeritav Loodi – Sultsi maanteelõik kulgeb
osaliselt läbi Loodi piiranguvööndi ning maanteelõik piirneb osaliselt lisaks piiranguvööndile ka Loodi-
Püstmäe sihtkaitsevööndiga.
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Kobras AS töö nr 2016-135
Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald
11 / 35
Joonis 5. Rekonstrueeritava maanteelõigu alas oleva d looduskaitselised objektid (allikas: Maa-ameti Looduskaitse ja Natura kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis , 03.08.2016) Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.06.2006 määrusele nr 139 „Loodi looduspargi kaitse-eeskiri“ on Loodi
looduspargi kaitse-eesmärgiks:
• Sakala kõrgustiku eriilmelise maastiku kaitse;
• Loodi mõisapargi kaitse;
• Heimtali mõisapargi kaitse;
• nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda
veega järvede (3130), looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), kadastike (5130),
lamminiitude (6450), allikate ja allikasoode (7160), liivakivipaljandite (8220), vanade
loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade
(9080*) ning rusukallete ja jäärakute metsade (9180*) kaitse;
• nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune
liik, kaitse.
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Kobras AS töö nr 2016-135
Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald
12 / 35
Joonis 6. Kogu Loodi looduspargi asukoht (allikas: Keskkonnaregistri avalik teenus http://register.keskkonnainfo.ee/ , seisuga 03.08.2016)
Nimetatud määruse § 5 sätestab, et kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlviku piire ja sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3) väljastada metsamajandamiskava;
4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
6) anda projekteerimistingimusi;
7) anda ehitusluba.
Loodi-Püstmäe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärgiks on maastikuilme ja metsade elustiku
mitmekesisuse säilitamine. Loodi looduspargi kaitse-eeskirjale tuginedes on sihtkaitsevööndis lubatud
olemasolevate ehitiste hooldustööd (§ 9 lg 2 p 7). Loodi looduspargi Loodi-Püstmäe sihtkaitsevöönd
kuulub ka üleeuroopalisse kaitstavate alade võrgustikku – Natura 2000 Paistu loodusala (täpsemalt
peatükis 2.5).
Loodi piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
Tulenevalt Loodi looduspargi kaitse-eeskirjast ei ole tee rekonstrueerimine otseselt keelatud, kuid
ehitusloa saamiseks on vajalik saada kaitseala valitseja nõusolek.
Keskkonnaameti poolt 12.05.2016 väljastatud kirjas nr 6-2/16/5317-2 Loodi – Sultsi teelõigu projekti
koostamine (Lisa 1), on jõutud seisukohale, et kuna Loodi – Sultsi teelõigu vahetus läheduses ei ole
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Kobras AS töö nr 2016-135
Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald
13 / 35
inventeeritud kaitstavate liikide kasvukohti ega elupaiku, ei mõjuta teelõigu remont piiranguvööndi
kaitse-eesmärki ega loodusväärtuste soodsat seisundit.
Vastavalt Viljandimaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused“ kulgeb projektala alguses ehk rekonstrueeritava maanteelõigu alguses (ühtib
sealse Loodi looduspargi alaga) üle tee rohevõrgustiku koridor. Vastavalt teemaplaneeringus
määratletule on rohelise võrgustiku koridorid ehk ribastruktuurid nn siduselemendid (ribastruktuuride
sõlmed ja astmelauad, mis on sidususe, territoriaalse terviklikkuse tagajad) tugialade vahel. Rohelise
võrgustiku aladel kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb arvestada, et roheline
võrgustik jääks toimima, st tuleb tagada võrgustiku sidusus.
Lõigus, kus rohevõrgustik on märgitud kulgema üle rekonstrueeritava maantee, tuleb arvestada, et
rohevõrgustiku koridori piires ei tohiks tõkestada loomade rännet (näiteks paigaldada aedasid,
tõkkeribasid jms).
EELISe andmetel (seisuga 03.08.2016) ei ole rekonstrueeritava maanteelõigu lähiümbruses
kaitsealuseid liike, püsielupaikasid, kaitstavad looduse üksikobjekte. Lähim üksikobjekt (Tõllamäe
tamm) ja lähim elupaik (II kategooria kaitsealused loomad) asuvad rohkem kui 400 m kaugusel
rekonstrueeritavast teest.
2.1.3.5 Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud
Teadaolevalt selliseid alasid projektalal ei esine.
Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 2015. a liiklusloenduse andmetel km 58,722 – 59,344
3204 autot (sh veoautod ja autobussid); km 59,344 – 63,715 oli see arv vastavalt 2343 ja km 63,715 –
64,715 1206 autot (Riiklik Teeregister, 08.08.2016). OÜ Tinterprojekt koostas Loodi – Sultsi lõigu
rekonstrueerimise põhiprojekti raames liiklusuuringu, mille kohaselt liikluse struktuuri muutused on
analoogsed kogu vabariigi tasemel – veoautode ja autobusside liiklus kahaneb, kuid samavõrd kasvab
autorongide liiklus. Sõidu- ja pakiautode liiklus on samuti kasvutrendis, kuid suhteliselt on suurim tõus
ikkagi autorongidel.
Välisõhus leviva müra normtasemed on sätestatud keskkonnaministri 01.02.2017. a määruses nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.
Suhteliselt madala liiklussageduse tõttu jääb liiklusmüra suure tõenäosusega seadusandlusega
kehtestatud normide piiresse. Majapidamised, mis asuvad rekonstrueeritava riigiteele väga lähedal,
nende puhul liiklusmüra võib mõningal ajal olla probleemiks.
2012. a Eesti maanteelõikudele koostatud strateegiline mürakaart ei hõlma endas antud teelõigu
andmeid, sest antud liiklussagedust (3 miljonit sõidukit aastas ehk 8220 sõidukit ööpäevas) hinnataval
teelõigul ei ole saavutatud (strateegilise mürakaardi koostas Estonian, Latvian & Lithuanian
Environment OÜ ning selle valmimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus).
2.1.3.6 Tiheasustusalad
Tiheasustusega aladeks maareformi seaduse tähenduses on maa-alad, mis on tiheasustusega
aladeks määratud kehtestatud planeeringuga. Viljandi valla üldplaneering on koostamisel ja selle
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Kobras AS töö nr 2016-135
Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald
14 / 35
kehtestamiseni kehtivad ühinenud omavalitsuste üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus nad
enne ühinemist kehtisid. Loodi – Sultsi maanteelõik asub endise Paistu valla territooriumil, kus
üldplaneering ei jõudnudki kehtestamiseni. Paistu valla kehtestamata üldplaneeringust on
kättesaadavad joonised, kuid seletuskiri, kus peaks olema määratud tiheasustusalad, puudub. Viljandi
valla koostatavas üldplaneeringus tiheasustusega alasid maareformi seaduse tähenduses ei määrata.
Sellest hoolimata saab väita, et rekonstrueeritav Loodi – Sultsi lõik ei läbi tiheasustusalasid.
2.1.3.7 Ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärt usega alad
Maa-ameti kaardirakenduse andmetel piirneb rekonstrueeritav Loodi – Sultsi riigitee lõik (ligikaudu km
59,955 – 60,115) Loodi mõisa hoonete ja pargi ning nende kinnismälestiste kaitsevööndiga (Joonis 7).
Joonis 7. Rekonstrueeritava Loodi-Sultsi maanteelõi gu lähistel olevad kultuurimälestised (allikas: Maa-ameti Kultuurimälestiste kaardirakend us, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis , 09.08.2016)
Alas on 11 kultuurimälestise objekti: Loodi mõisa park, 19. saj (ehitismälestis reg nr 14604), Loodi
mõisa peahoone, 18.-20. saj (ehitismälestis reg nr 14603), Loodi mõisa puukuur, 19.-.20. saj
(ehitismälestis reg nr 14606), Loodi mõisa tall, 1874. a (ehitismälestis, reg nr 14610), Loodi mõisa ait,
19. saj (ehitismälestis, reg nr 14609), Loodi mõisa karjalaut, 1874. a (ehitismälestis reg nr 14611),
Loodi mõisa moonakatemaja, 19. saj (ehitismälestis reg nr 14608), Loodi mõisa kuivati, 19. saj
(ehitismälestis reg nr 14607), Loodi mõisa valitsejamaja, 19. saj I pool (ehitismälestis reg nr 14605),
Loodi mõisa munakivitee, 19. saj (ehitismälestis reg nr 14612) ning Loodi mõisa meierei, 19. saj
(ehitismälestis reg nr 14613).
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Kobras AS töö nr 2016-135
Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald
15 / 35
Vastavalt muinsuskaitseseadusele kehtestatakse kaitsevöönd kinnismälestise ja muinsuskaitseala
kaitseks. Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud (MuKS § 25
lg 7):
1) ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd;
2) kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine.
Tulenevalt eeltoodust on kavandatavast tegevusest tulenevalt vajalik kooskõlastuse olemasolu/võtta
luba Loodi piirkonnas maantee rekonstrueerimiseks.
2.2 Tegevuse iseloom
2.2.1 Tehnoloogiline tase
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise
põhiprojekti eesmärk on liiklusohutuse taseme parandamine, sõidumugavuse tõstmine ja tehniliselt
vajaliku teemaa määramine. Lõigul km 58,885 – 61,796 on olemasolevaks katteks 1977. a ehitatud
mustkate, km 61,796 - 64,715 on olemasolevaks katteks 1967. a ehitatud mustkate, mida on hilisemalt
lühikeste lõikudena parandatud kergasfaltbetooniga 1995. aastal. Kavandatava tegevuse käigus on
uueks katendi tüübiks kogu lõigu ulatuses tihe asfaltbetoon. Projekti käigus on lahendatud
riigimaanteede ristmike lahendused, võrdtugeva katte laius ja maantee laius on vastavalt nõuetele.
Projekteerimise raames viidi läbi mitmed uurimistööd: geodeetiline uurimustöö, liiklusuuringute
aruanne, geoloogilised uurimustööd jms.
Loodi – Sultsi maantee rekonstrueerimise põhiprojekti raames koostatud T49 Loodi-Sultsi km 58,885-
64,715 liiklusuuring kajastab maanteel juhtunud liiklusõnnetusi (nende vähendamiseks meetmeid)
ning annab liiklusprognoosi aastani 2040.
Projekteeritaval lõigul on 3 bussipeatust Loodi, Kahu ja Sultsi. Kahel esimesel puuduvad vajalikud
taskud ja ooteplatvorm, mis projektlahenduses ette nähakse.
Ristmike katend on projekteeritud olemasolevale muldele. Katte laiendused on planeeritud enne ja
peale Sultsi alevikku kiirustalandavate šikaanide osas. Suurem ristmiku ümberehitus teostatakse
Sultsi-Abja-Paluoja tee ristmikul km 63,71 kus projektlahendusega likvideeritakse 150m pikkune kiire
parempöörde ramp. Maantee mulde külgkraavi sügavus on planeeritud minimaalselt 0,4 m mulde
dreenkihi alumisest servast, nõlva kohal ca 1,2 m peenra ülemisest servast. Ristuvad kraavid
teetruupide kohal puhastatakse ca 30 m ulatuses nii sisse- kui väljavoolul.
Sultsi alevikku on ohutuse tagamiseks projekteeritud jalgteede väiksemaid lõike ja teeületusi.
Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojektiga on ette nähtud rekonstrueerida betoonist
maanteetruubid ning vahetada need plastist truupide vastu. Loodiveski betoonist truup
rekonstrueeritakse terasplaatidest torusillaks ristlõike mõõtmetega 2,54x1,88m. Loodiveski truubi ja
paisu ümberehitamisel lähtutakse Keskkonnaameti tingimustest nr PV 6-6/15/22440-2, mis on välja
antud 15.10.2015 ning Piiber Projekt OÜ eskiisprojektist töö nr 2014-11/Loodiveski. 2015. aastal on
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Kobras AS töö nr 2016-135
Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald
16 / 35
koostatud töö „Tõkestusrajatiste inventeerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste
parandamiseks. Avaliku sektori paisud. Kalade rändetingimuste parendamine Loodiveski truubi juures.
Eelprojekt“. Nimetatud eelprojekti koostas projektfirma Piiber Projekt OÜ ning selles projektis on välja
toodud võimalused kalade rändetingimuste parandamiseks Loodiveski truubi juures, kus erinevate
lahendusvariantide hulgas on välja toodud ka praeguse projektiga kavandatav tegevus – paisutuse
eemaldamine ja maanteetruubi rekonstrueerimine (variant 3). Piiber Projekt OÜ poolt koostatud töös
on arvesse võetud töö Tellija ja Keskkonnaameti seisukohti ning kavandatud variant 1, mis nägi ette
ainult paisutuse eemaldamist. Tõenäoliselt lahendati variant selliselt seoses maanteetruubi
rekonstrueerimise kõrge maksumuse tõttu.
Piiber Projekt OÜ poolt koostatud eelprojektile andis 2015. a eelhinnangu Consultare OÜ. Eelhinnang
viidi läbi Loodiveski paisule kavandatava kalapääsu eelprojekti raames, milles kavandatava tegevuse
eesmärk on parandada Sinialliku oja seisundit ja avada kaladele rändeteed paisust alla- ja ülesvoolu –
selleks eemaldatakse Loodiveski paisutus ja korrastatakse jõesängi ala. Eelhinnangu tulemusena jõuti
järeldusele, et kavandatava tegevuse mõju Sinialliku ojale on positiivne, kuna rändetõkke
eemaldamisega ja oja sängi kujundamisega paraneb veekogu üldine seisund (sh väheneb allavoolu
kanduvate setete hulk).
Seoses olukorraga, et paisutuse eemaldamise kohta on eelhinnang juba koostatud ja selles osas
käesoleva projekti lahenduses midagi ei muudeta, siis ei hakata käesolevas eelhinnangus neid
mõjusid uuesti (topelthindamise vältimiseks) käsitlema. Küll aga ei ole eelnimetatud eelhinnangus
hinnatud mõjusid truubi rekonstrueerimise kohta.
Projekt on koostamisel ning eelhinnang on läbi viidud koostajale teadaoleva info põhjal seisuga
20.03.2017.
2.2.2 Loodusvarade kasutamine
Tee rekonstrueerimiseks kasutatakse loodusvarasid (kruus, killustik, liiv, muld jt). Ehitusmaavarade
olemasolu on projekti elluviimise aluseks. Täpsed asukohad, kust tee ehitamiseks vajalikke
maavarasid vedama hakatakse, selguvad pärast ehitushanke läbiviimist, üldjuhul hangitakse materjal
riiklikest maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on hinnatud. Arvestades seda, et
teetrassi asukohta oluliselt ei muudeta, on ehitusmaterjalide kasutamine oluliselt väiksem võrreldes
uue tee rajamisega.
2.2.3 Jäätme- ja energiamahukus
Maanteel freesitakse olemasolev kate. Ehituseks sobimatu pinnas (näiteks kraavide kaevamisel,
maanteetruubi rekonstrueerimisel) ja teised jäätmed tuleb utiliseerida vastavalt kehtivatele nõuetele.
Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtike jäätmete käitlemise
litsentsi omavatele ettevõtetele.
Tööde tegemiseks kasutatakse energiat ehitusmasinate ja ehitusmaterjale transportivate masinate
tööks (kütuse kulu), vajadusel ka remonditava teelõigu või konkreetse objekti valgustamiseks. Tee
kasutamise perioodil kasutatakse energiat tee hooldamiseks (talvel tee lahtilükkamine lumest ja
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Kobras AS töö nr 2016-135
Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald
17 / 35
libedusetõrje, suvel teeservade ja võsa niitmine – kütuse kulu), samuti pimedal ajal alevikes osaliselt
maantee valgustuseks.
Ehitusel kasutatakse energiat ehitusmasinate tööks kütuste näol. Kasutusperioodil kulub energiat tee
hoolduseks ja valgustuseks.
2.2.4 Lähipiirkonna teised tegevused
Projektialal ei ole teadaolevalt toimumas teisi tegevusi, mis võiksid takistada kavandatava tegevuse
elluviimist. Muud tegevused on seotud maakasutusega, millest on antud ülevaade peatükis 2.1.1.
2.3 Tegevusega kaasnevad tagajärjed
Peamiseks negatiivseks mõjuks on ehitusaegne tegevus, mis segab liiklust ning ettevaatusabinõusid
kasutamata võib ohustada keskkonda. Liiklusolude parandamisega kaasneb sujuvam ja ohutum liiklus
ja sellest tulenev kütuse tarbimise vähenemine ning efektiivsem mootorite töö, mis omakorda
vähendab liiklusest tingitud õhusaaste hulka. Liikluse sujuvamaks muutumisega väheneb õnnetuste
oht, saaste, tolmu ja müra hulk, mistõttu muutub paremaks ka looduskeskkond ning inimeste
elukeskkond.
Maantee rekonstrueerimistööd toimuvad enamjaolt olemasoleval teemaa alal.
Loodiveski truubi rekonstrueerimiseks on projekteeritud uus terasplaatidest torusild ning kavandatud
tööde hulka kuulub ka tekkinud paisutuse eemaldamine ning jõesängi korrastamine. Tegevus on
looduskeskkonnale positiivse tulemiga, sest nimetatud tegevus avab kaladele rändetee ning jõe
korrastamisega väheneb jões setete allavoolu liikumine.
2.3.1 Vee- , pinnase- ja õhu saastatus
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia Loodi – Sultsi lõigu ehitusega on mõju pinnasele juba
avaldunud olemasoleva maantee ehitusetapil loodusliku pinnase eemaldamise ja/või selle füüsilise
struktuuri muutmise teel.
Ehitusaegselt tuleb välistada ehitusprahi ja -materjalide sattumine veekogudesse. Ehitusaegsed
ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-
ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit kaevudest.
Eramajapidamiste salvkaevudele küll seadusandlusest tulenevalt sanitaarkaitseala ei moodustata
(eeldades, et tootlikkus ööpäevas on vähem kui 10 kuupmeetrit või mis teenindavad vähem kui 50
inimest), kuid soovitatav oleks vältida ka vahetult salvkaevude lähedusse pinnast ja põhjavett
potentsiaalselt reostavate objektide paigutamisest, sest salvkaevu vesi on veelgi reostustundlikum.
Veeseaduse (RT I 1994, 40, 655) § 26 lg 4 kohaselt on keskkonnariskiga reostusallikaks
naftasaaduste hoidmisehitised, mille kuja (naftasaaduste hoidmisehitise mahuti välispinna või selle
täitmis- või tühjendusava lubatud kõige väiksem kaugus sanitaarkaitsealata kaevust, elamust,
majutus-, ravi-, spordi-, haridus-, kaubandus- ja teenindushoonest, samuti transpordihoonest, mis
teenindab regulaarselt inimesi) peab sõltuvalt hoidmisehitise mahust olema vähemalt 25 meetrit.
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Kobras AS töö nr 2016-135
Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald
18 / 35
Maanteetruubi rekonstrueerimiseks ja sellega ka paisutuse likvideerimiseks tuleb taotleda vee
erikasutusluba, mille käigus määratakse tööde tegemise tingimused. Täpsustatud nõuded veekogu
veetaseme alandamise ja paisutuse likvideerimise kohta on keskkonnaminister 19.09.2014 vastu
võtnud määruse nr 40 „Täpsustatud nõuded veekogu paisutamise, paisutamisega seotud
keskkonnaseire, vee-elustiku kaitse, paisu, paisutuse likvideerimise ja veetaseme alandamise kohta
ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika“. Nimetatud määruses on veetaseme
alandamiseks ja paisutuse likvideerimiseks järgmised nõuded:
1. Veetaseme alandamine peab toimuma ühtlaselt ning mitte kiiremini kui 0,3 meetrit ööpäevas, kui
vee erikasutusloas või Keskkonnaameti otsuses ei ole määratud teisti.
2. Veekogu veetaseme alandamisel ei tohi vooluhulga muutmisega kahjustada paisust allapoole
jäävat voolusängi ja vee-elustikku.
3. Veetaseme alandamist tuleb korraldada viisil, millega välditakse setete ja risu juhtimist paisust
allapoole jäävasse voolusängi.
4. Paisutuse likvideerimisel ja veetaseme alandamisel tuleb paisutusala korrastamiseks eemaldada
endisest paisutusalast risu. Sõltuvalt olukorrast tuleb eemaldada ka sete.
Consultare OÜ poolt koostanud Loodiveski truubil kalade rändetingimuste parendamise eelprojekti
keskkonnamõjude eelhinnangu peatükis 5.4 on toodud nõuded Loodiveski paisutuse likvideerimise ja
jõesängi korrastamisega kaasneda võivate ehitusaegsete mõjude vältimiseks. Nimetatud eelhinnang
on toodud käesoleva töö Lisas 2.
Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimisega ettenähtud tööd ei kujuta otsest ohtu põhjaveele : planeeritud
tööde käigus ei ole ette nähtud selliseid tegevusi ega selliste kemikaalide või ainete kasutamist, mis
võiksid oluliselt halvendada põhjavee kvaliteeti.
Põhja- ja pinnavee kvaliteeti võivad mõjutada teel toimuvate liiklusõnnetuste tagajärjel kütuse või muu
kemikaali lekked. Maantee rekonstrueerimisega saavutatav ohutum ja sujuvam liiklus vähendab
võrreldes praegusega avariide ja õnnetuste toimumise tõenäosust, mistõttu väheneb tõenäosus ka
kütuse ja muu kemikaali lekkeks loodusesse.
Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et o leks välistatud saasteainete sattumine
pinna- ja põhjavette. Prognoositud suurte sademete korral ei tohiks asfaldiga katmistöid teostada,
sest sademetega esineb oht sideainena kasutatava bituumen(emulsiooni) sattumiseks maanteega
piirnevatele aladele (bituumen ei jõua kõvastuda).
Asfaltsegus sideainena kasutatavast bituumenist (naftabituumen, bituumenemulsioon jt) lenduvad
maantee asfalteerimisel välisõhku nii alifaatsed kui ka aromaatsed süsivesinikud, emulsiooni puhul
ka lakibensiini ja HCl aurud. Tee pindamise käigus tekkivad lenduvate süsivesinike emissioonid on
väikesed ning ei ole keskkonna seisukohalt olulised.
Enne maantee katmist tolmuvaba asfaltkattega lendub teelt tolmu, mille mõjuraadius ei ole suur.
Nende piirkondade puhul võib tee ehitustööde ajal avalduda mõõdukalt negatiivne mõju välisõhu
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Kobras AS töö nr 2016-135
Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald
19 / 35
kvaliteedile, kuid see on lühiajaline ja mõju kaob peale tee asfalteerimist. Vajadusel tuleb
ehitusperioodil võtta tarvitusele meetmed rekonstrueeritaval teelõigul tolmu leviku vähendamiseks (nt
maantee niisutamine). Tolmu teke on lühiajaline ja mõju kaob peale tee asfalteerimist.
Õhu kvaliteeti mõjutavad ka mootorsõidukite ja ehitusmasinate heitgaasid ehitusperioodil ning
hilisemal teekasutuse ajal. Siinjuures tuleb arvestada asjaoluga, et tegemist ei ole uue maanteelõigu
rajamise, vaid olemasoleva maantee rekonstrueerimisega, mistõttu ei ole võrreldes remondieelse
olukorraga õhusaaste suurenemist ette näha. Ehitustööde käigus on tegemist eelkõige lokaalse ja
ajutise mõjuga.
2.3.2 Jäätmeteke
Kavandatava tegevusega kaasnevad jäätmed nagu freespuru või väljakaevatavad pinnased on
taaskasutatavad. Raiejäätmed (kännud, võsa, oksad) tuleb likvideerida või maaomanikuga
kokkuleppele saades vastavalt ala korrastada. Mulde laienduse alt eemaldatav kasvumuld
kasutatakse haljastamisel peale mullatööde lõppu. Kogu ehituspraht tuleb kokku korjata ja ära vedada
konteinerites või muul kindlal transpordivahendil selleks ettenähtud kohta. Ehitusjäätmete matmine või
põletamine on rangelt keelatud.
Tööde käigus tekkiv praht ja muud jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivatele nõuetele.
Kasutuskõlblike materjalide ladustamised, sh freespuru ladustamine, tuleb kooskõlastada
Maanteeameti, vallavalitsuse ning ladustamiskohtade maaomanikega.
Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või ülesse kaevata) kõik ajutised rajatised,
lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada.
2.3.3 Müra
Ehitusperioodil on müraallikaks ehitusmasinad, kuid tegu on lühiajalise mõjuga, mis möödub peale
remonditööde teostamist. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis
vähendavad müra tekkimist.
Müra on kasutusperioodil seotud liiklussagedusega. Liiklussageduse märgatavat suurenemist seoses
maantee remondiga ei ole kasutusperioodil ette näha, küll aga on aasta-aastalt üleüldine
liiklussagedus suurenenud.
Suhteliselt madala liiklussageduse tõttu jääb liiklusmüra suure tõenäosusega seadusandlusega
kehtestatud normide piiresse. Uus ja kvaliteetne teekate põhjustab maanteega piirnevatel aladel
praegusest vähem müra, mistõttu saab väita, et võrreldes käesoleva ajaga olukord paraneb. Müra on
käsitletud ka peatükis 2.1.3.5.
2.3.4 Vibratsioon
Kavandatava tegevusega kaasneb vibratsiooni teke nii ehitamisel kui ka maantee kasutamisel.
Ehitusperioodil esineb vibratsiooni ehitusmasinate töötamise ajal. Mõju on ajutine ja ei levi
ehitusobjektist kuigi palju kaugemale. Kavandatava tegevuse elluviimisel paraneb riigiteel liiklemise
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Kobras AS töö nr 2016-135
Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald
20 / 35
sujuvus ning parandatud teekate ja konstruktsioon vähendab võimalikku teelt lähtuva vibratsiooni
teket.
Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad.
2.3.5 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Kavandatav tegevus ei põhjusta olulisel määral valgustustaseme muutumist. Osaline valgustus
teeületuskohtadele on vajalik ohutuse tagamiseks.
Kavandatava tegevusega võib kaasneda rekonstrueeritava teelõigu valgustamine (vajadusel pimedal
ajal tööde teostamiseks). Maantee ekspluatatsiooni ajal tekitavad valgust sõiduautode tuled. Võrreldes
olemasoleva olukorraga on projektiga ettenähtud tegevuste mõju ebaoluline.
Tööde tegemise ajal ei eraldu olulisel määral soojust ega kiirgust. Asfalteerimistööd põhjustavad
teatavas ulatuses ebameeldivat lõhna, kuid see mõju on lühiajaline ja seega ka ebaoluline.
2.4 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemis e võimalikkus
Avariiolukorrad on võimalikud nii ehitus- kui kasutusetapil.
Avariiolukordade tekkimise riski maandamiseks ehitusperioodil on ehitustöövõtja kohustatud järgima
erinevatel tööetappidel ohutuseeskirju ning välistama riske vastavate kavade ja märgistega.
Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal
vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning juhistele. Ehitusaegne töö- ja
liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade vältimise.
Remonditavate teelõikude kasutusajal on avariiolukordade (peamiselt liiklusõnnetuste toimumise) risk
võrreldes praegusega väiksem, sest liiklus muudetakse uue kvaliteetse teekatte, nõuetekohase külg-,
möödasõidu- ja kohtumisnähtavuse tagamise tagajärjel sujuvamaks ja ohutumaks. Seega
vähendatakse oluliselt liiklusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkust.
2.5 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja teistele
kaitstavatele loodusobjektidele
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise
põhiprojektiga kavandatud tegevuste mõjualasse jäävad Natura 2000 võrgustikku kuuluv Paistu
loodusala ning maastikukaitseala Loodi looduspark.
Loodiveski maanteetruubi rekonstrueerimisega projekteeritakse alal uus terasplaatidest torusild
ristlõikega 2,5 m – 1,9 m, likvideeritakse pais ja korrastatakse oja. Sinialliku ojal Loodiveski paisu
eemaldamiseks ja oja korrastamiseks koostatava ehitusprojekti projekteerimistingimuste raames on
Keskkonnaamet 15.10.2015 andnud seisukoha kirjaga nr PV 6-6/15/22440-2. Paisutuse
eemaldamiseks kalade rändetingimuste parendamise eesmärgil on eelnevalt koostatud
keskkonnamõjude eelhinnang ja eelprojekt. Keskkonnaamet on oma seisukoha keskkonnamõju
eelhinnangule andnud 08.10.2015 kirjaga PV 6-7/15/20701. Nimetatud eelhinnangu raames on antud
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Kobras AS töö nr 2016-135
Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald
21 / 35
hinnang tegevuse elluviimise eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale ehk läbi on viidud
Natura eelhindamine.
Pais on Sinialliku ojal Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia tee km 59,097 asuva Loodiveski truubi juures ja
jääb Loodi looduspargi alale olles ülesvoolu märgitud alal ühtlasi looduspargi välispiiriks. Loodi
looduspargi looduskasutustingimused on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15.06.2006 määrusega nr
139 „Loodi looduspargi kaitse-eeskiri“.
Keskkonnaameti 15.10.2015 kirjast tulenevalt ei ole paisutuse ja korrastataval ojasängi alal
inventeeritud kaitstavate liikide elupaiku ega kasvukohti. Kalade rändetingimuste parandamine paisu
likvideerimisega loob ühtlasi soodsad eeldused looduspargi kaitse-eesmärgi saavutamiseks.
Keskkonnaamet on jõudnud seisukohale, et arvestades eelprojekti ja keskkonnamõju eelhinnangut ei
põhjusta kavandatav tegevus eeldavalt olulist negatiivset mõju.
Maanteetruubi rekonstrueerimine on soovitatav teha madalvee perioodil ja tööde teostamisel (nii
paisutuse likvideerimisel, oja korrastamisel kui ka maanteetruubi rekonstrueerimisel) tuleb vältida nii
heljumi kui ka sette allavoolu liikumine.
2.5.1 Natura 2000 hindamine
Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine
Natura 2000 võrgustiku aladele.
Natura 2000 hindamisel on lähtutud Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ poolt koostatud
juhendmaterjalist „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirek tiivi artikli 6 lõike 3
rakendamisel Eestis“ (Aunapuu, A., Kutsar, R. jt, 2013), Euroopa Komisjoni juhendist „Natura 2000
alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hi ndamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6
lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ (Keskkonnaministeerium, 2005) ja
juhendmaterjalist „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“
(koostaja K. Peterson, Säästva Eesti Instituut, 2006).
Natura-eelhindamine
Rekonstrueeritav Loodi-Sultsi maanteelõik piirneb Paistu loodusalaga, täpsemalt teelõik asub Paistu
loodusala loodes oleva lahustüki lääneservas. Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele (vastu võetud
05.08.2004) nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ on Nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta
I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud loodusalad, milledest Paistu
loodusalal (EE0080518) Viljandi maakonnas on I lisas nimetatud kaitstavateks elupaigatüüpideks
allikad ja allikasood (7160), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (*9010) ja rohunditerikkad
kuusikud (9050).
Allikad ja allikasood (7160) on elupaigatüüp, mis hõlmab eelkõige allikasoid, kuid ka ümbritseva
soota allikaid, mis on olulised elupaigad mitmete haruldaste liikide loomadele ja taimedele. Üldiselt
iseloomustab seda elupaigatüüpi pidev põhjavee vool. Vesi on külm, ühtlase temperatuuriga, hapniku-
ja mineraaliderikas. Allikasoodes imbub vesi läbi mineraalpinnase ja seda katva turbalasundi ning
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Kobras AS töö nr 2016-135
Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald
22 / 35
soodustab sealse taimkatte kasvu. Et vesi pärineb sügavalt maa seest, võivad allikad olla kogu talve
jäävabad. Selgrootute loomade fauna on sageli väga eripärane, floora rikas põhjapoolsetest liikidest.
(Paal, 2007)
Liivakivipaljandite (8220) elupaigatüüp hõlmab liivakivi paljandeid. See elupaigatüüp jaotub
paljudeks regionaalseteks alatüüpideks. (Paal, 2007)
Vanad loodusmetsad (*9010) on väga lai elupaigatüüp, mida loodusdirektiivis nimetatakse lääne-
taigaks, kuid kuhu kuuluvad Eesti tingimustes mitmete kasvukoha-tüübirühmade metsad. Vanad
loodusmetsad on looduslikud vanad metsad, aga ka hiljutiste põlengualade looduslikult uuenenud
noored puistud. Kuna Eestis inimtegevusest täiesti mõjutamata metsi enam peaaegu ei leidu,
arvatakse siia elupaigatüüpi sellised metsad, mis on küll kujunenud suuremal või vähemal määral
inimtegevuse tulemusena, kuid vastavad põlismetsa või loodusmetsa kriteeriumidele. (Paal, 2007)
Vanad loodusmetsad on esmatähtis elupaigatüüp.
Rohunditerikkad kuusikud (9050) on elupaigatüüp, mis hõlmab hea veevarustusega ning
toitainerikka pehme mullahuumusega alasid maapinnalähedase liikuva põhjaveega orgudes, nõgudes,
nõlvade jalameil ja sooservades. Puurindes valitseb harilik kuusk (Picea abies), kuid kaasneda võivad
ka laialehised liigid – harilik saar (Fraxinus excelsior), harilik pärn (Tilia cordata), harilik jalakas (Ulmus
glabra), harilik vaher (Acer platanoides), mille osatähtsus on paiguti üsna suur. Need metsad on
kujunenud varasematest tamme-segametsadest; niisugusest päritolust annavad tunnistust arvukad
vähemnõudlikud salutaimed. Lopsaka ning liigirikka rohurinde moodustavad peamiselt
kõrgekasvulised rohundid ja kõrrelised, mis on eriti iseloomulikud sõnajala ning angervaksa
kasvukohatüübi soostuvatele metsadele. Siia elupaigatüüpi arvatakse Eestis lisaks ka salukuusikud.
(Paal, 2007)
Paistu loodusala kaitsekorraldus on hõlmatud Loodi looduspargi kaitsekorralduskavaga 2013 – 2022
(edaspidi KKK). Tuginedes KKK-le jääb Paistu loodusala pindalast 0,1 % (reformimata riigimaa)
maantee äärde ning peaks kinnitatama teemaana. Kõlvikuliselt on loodusala pindalast 95% metsamaa
(Püstmäe lehisepuistu, Paistu ürgorg ning Tõllamäe metsasalu). Loodusala pindalast 4% on soo
(Sinialliku oja soised kaldaalad) ning 1% rohumaad.
KKK tuginedes asub allikad ja allikasoode elupaik väikeste laikudena Viraski oja ürgorus, kus ürgoru
nõlvadest immitsevad välja allikad. Viraski oja kaldale on kujunenud madalsoolaigud. Elupaik asub
väikeste laikudena vana loodusmetsa elupaiga sees. Liivakivipaljandi elupaiga levikut on
kaardistatud 0,5 ha suurusel alal Viraski oja kaldal. Vanade loodusmetsade elupaiga pindala on
Paistu loodusalal vähenenud seoses kaardistamise täpsuse paranemise ning kaitsealal teostatud
raietööde tõttu, kuid on leitud, et vanade loodusmetsade säilitamine vähemalt 18 ha suurusel alal ongi
otstarbekas. Rohunditerikka kuusiku elupaik esineb 2011. a täpsustatud andmete alusel 3,2 ha
suurusel alal, mis tuleb kaitse-eesmärgi kohaselt ka säilitada.
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise
põhiprojektiga kavandatavad tegevused ei ole seotud Natura alade kaitsekorraldusega. Eelhindamise
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Kobras AS töö nr 2016-135
Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald
23 / 35
eesmärgiks on välja selgitada ja tuvastada projekti võimalik mõju Natura 2000 alale ning hindamise
käigus jõuda järeldusele, kas oluline mõju on välistatud, kas oluline mõju ei ole teada ning pole
piisavalt informatsiooni järelduste tegemiseks või kas kaasneb tõenäoliselt oluline mõju (kahe viimase
järelduse korral tuleb jätkata Natura asjakohase hindamisega).
Natura-eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende
kaitse-eesmärkidele.
Rekonstrueeritav Loodi – Sultsi maanteelõik piirneb Paistu loodusala loodes oleva lahustüki
lääneservaga (Joonis 8). Sellel lahustükil asub KKK alusel kaitstavatest elupaigatüüpidest
rohunditerikkad kuusikud (9050). Nimetatud elupaigatüüp ei asu vahetult tee ääres ja teelt tulenevate
mõjude eest kaitseb seda elupaigatüüpi muu mets või puistu.
Joonis 8. Loodi looduspargi Paistu loodusala elupai gad ja kõlvikud (allikas: Loodi looduspargi kaitsekorralduskava 2013 – 2022)
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Kobras AS töö nr 2016-135
Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald
24 / 35
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise
põhiprojekti eesmärk on liiklusohutuse taseme parandamine, sõidumugavuse tõstmine ja tehniliselt
vajaliku teemaa määramine. Põhiprojekt näeb ette lisaks maantee rekonstrueerimisele ka Loodiveski
maanteetruubi rekonstrueerimise, asendades betoonist truubi uue terasplaatidest torusillaga, mille
ristlõige on 2,5 * 1,9 m.
Maantee mulde külgkraavi sügavus on planeeritud minimaalselt 0,4 m mulde dreenkihi alumisest
servast, nõlva kohal ca 1,2 m peenra ülemisest servast. Ristuvad kraavid teetruupide kohal
puhastatakse ca 30 m ulatuses nii sisse- kui väljavoolul.
Consultare OÜ on 2015. aastal koostanud Loodiveski truubil kalade rändetingimuste parendamise
eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnangu töö „Tõkestusrajatise inventariseerimine vooluveekogudel
kalade rändetingimuste parandamiseks: avaliku sektori paisud“, Keskkonnaagentuuri tellimuse
raames. Eelhinnang viidi läbi Loodiveski paisule kavandatava kalapääsu eelprojekti raames, milles
kavandatava tegevuse eesmärk on parandada Sinialliku oja seisundit ja avada kaladele rändeteed
paisust alla- ja ülesvoolu – selleks eemaldatakse Loodiveski paisutus ja korrastatakse jõesängi ala.
Eelhinnangu raames viidi läbi Natura 2000 eelhindamine, milles jõuti tulemuseni, et Loodiveski paisul
kalade rändetingimuste parendamise lahendusel ei ole olulisi negatiivseid mõjusid, mis seaksid ohtu
loodusala kaitse-eesmärkidena nimetatud elupaigatüüpide soodsa seisundi. Elupaikasid ei hävitata
ega kahjustata ning nende soodsat seisundit ohtu ei seata.
Kavandatud tegevuse (maantee, sh maanteetruubi rekonstrueerimine) elluviimisega ei kaasne
ebasoodsat mõju Paistu loodusala (Natura 2000 ala) kaitse-eesmärkideks olevatele elupaikadele, mis
võiks pikaajaliselt ja pöördumatult põhjustada elupaigatüüpide killustatust. Kavandatava tegevuse
ehitus-, kasutusaegne mõju ei kahjusta Paistu loodusala terviklikkust, kaitse-eesmärgiks olevate
elupaikade soodsat seisundit.
Natura-eelhinnangu lõppjärelduse kohaselt ei ole vajalik edasi liikuda Natura-asjakohase hindamise
etapiga, kui projektlahendusega kavandatavad tegevused viiakse ellu vastavalt keskkonna, hea tava
ja seadusandlikest nõuetest lähtuvalt.
2.6 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene m õju
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu
rekonstrueerimisega kavandatud tegevustel puudub potentsiaalne piiriülene mõju. Samuti ei ole
seoses kavandatud tegevustega ja muu ümbritseva ala planeeringute elluviimisega ette näha
negatiivse kumulatiivse mõju ilmnemist.
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Kobras AS töö nr 2016-135
Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald
25 / 35
3 Kontroll-leht
Küsimused Jah/Ei/? Lühikirjeldus
Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Jah/Ei/? – Miks?
1. Kas ehitamine, ekspluatatsioon või tegevuse lõpetamine põhjustavad ümbruskonnas füüsilisi muutusi (topograafia, maakasutus, muutused veekogudes jne)?
Ei. Maakasutus alal ei muutu. Tegemist on taristu arendamisega tehiskeskkonnas, mis ei mõjuta oluliselt looduskeskkonda.
Ei.
2. Kas ehitamine või ekspluatatsioon eeldab looduslike ressursside nagu maa, vesi, varad või energia (eriti taastumatute või väheste varudega ressursside) kasutamist?
Jah. Ehitamisel kulub loodusvarasid (liiv, killustik, jne) ja muid ehitusmaterjale.
Ei. Tegemist ei ole haruldaste loodusvaradega ning loodusvarad pärinevad kaevandustest, mille keskkonnamõju on hinnatud.
3. Kas tegevusega kaasneb potentsiaalselt tervist ohustavate või keskkonda kahjustavate materjalide ja ainete kasutamine, ladustamine või transport?
Ei. Ei.
4. Kas ehitamise, ekspluatatsiooni või tegevuse lõpetamise käigus tekib tahkeid jäätmeid?
Jah. Kaeve- ja raietööde käigus tekib jäätmetena pinnast ja raiejäätmeid.
Ei. Tegemist ei ole probleemsete jäätmetega. Pinnast on võimalik taaskasutada teistel ehitusobjektidel. Puitjäätmeid saab kasutada kütteks.
5. Kas tegevuse käigus emiteeritakse õhku saasteaineid või muid ohtlikke, toksilisi või teiste kahjustavate toimetega aineid?
Jah. Ehitusmasinad tekitavad heitgaase. Uue asfaltkatte paigaldamisel lendub õhku mitmesuguseid süsivesinikke.
Maantee rekonstrueerimise järgselt liiklusest tulenev õhusaaste koormus oluliselt ei muutu, kuna tegemist on olemasoleva teega.
Ei. Asfaltsegus sideainena kasutatavast bituumenist (naftabituumen, bituumenemulsioon jt) lenduvad maantee asfalteerimisel välisõhku nii alifaatsed kui ka aromaatsed süsivesinikud, emulsiooni puhul ka lakibensiini ja HCl aurud, kuid emiteeriuvad kogused ei ole ohtlikud keskkonnale.
Tee ehitusega seotud saasteainete emiteerimine on lühiajaline ning nende mõjuraadius ei ulatu kuigi kaugele.
6. Kas tegevus põhjustab müra ja vibratsiooni, valgust, soojusenergiat või elektromagnetilisi laineid?
Jah. Tee ehitusmasinad tekitavad müra ja võivad tekitada mõningal määral ka vibratsiooni. Ehitustöödel võidakse vajadusel kasutada lisavalgusallikaid. Peamised müra tekitavad tegevused on vana teekatte eemaldamine ja uue teekatte paigaldamine.
Ei. Tegemist on ajutiste ja lokaalsete mõjudega, mille intensiivsus väheneb oluliselt ehitusplatsilt kaugemale levides.
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Kobras AS töö nr 2016-135
Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald
26 / 35
Küsimused Jah/Ei/? Lühikirjeldus
Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Jah/Ei/? – Miks?
7. Kas tegevus võib põhjustada saasteainete levikut maapinda, põhja- või pinnavette ning selle tulemusena pinnase või vee reostumise riski?
Jah. Reostumise risk on seotud kemikaalide ja kütuste käitlemisega ehitusperioodil ning võimalike avariide esinemisega ekspluatatsiooniperioodil. Teatav mõju võib olla ka sademe- ja lumesulamisvee (sh libedusetõrjeks kasutatavad soolad) juhtimisel looduslikesse veekogudesse ja eesvooludesse.
Ei. Kütuste, õlide või muude kemikaalide käitlemisnõuetest kinni pidamisel remonditööde käigus on pinnase, pinna- ja põhjavee reostumisrisk minimaalne ja seega ei ole negatiivse mõju avaldumine tõenäoline.
Tee remontimisega minimeeritakse liiklusõnnetuste tekkimise tõenäosust ning seega reostuse tekkimist ja levikut maapinda ning vette.
8. Kas nii ehitamise kui ka ekspluatatsiooni ajal kaasneb ohtlike õnnetuste risk inimese tervisele või keskkonnale?
Jah. Ehitustöödel on õnnetused võimalikud. Tööõnnetuste risk on alati olemas. Ehitamise ajal on risk kemikaalide ja kütuste sattumisel ümbritsevasse keskkonda ning ekspluatatsiooniperioodil liiklusõnnetuste toimumise risk.
Ei. Järgides ohutuseeskirju ei ole õnnetused tõenäolised. Keskkonnale ohtlike õnnetuste esinemine on ebatõenäoline. Ekspluatatsiooniperioodil on võrreldes praegusega liiklusõnnetuste toimumise risk ning seega ka risk inimese tervisele ja keskkonnale väiksem.
9. Kas tegevus põhjustab sotsiaalseid muutusi, nt demograafias, traditsioonilistes eluviisides, tööhõives?
Ei. Ei.
10. Kas on muid faktoreid, mis võivad areneda selliste tagajärgedeni, mis võivad mõjutada keskkonda või on potentsiaalse kumulatiivse mõjuga teistele praegustele või planeeritavatele ümberkaudsetele tegevustele?
Ei. Ei.
11. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mille ökoloogilised, maastikulised või muud väärtused on rahvusvahelisel, riiklikul või kohalikul tasandil kaitstud ja mida kavandatav tegevus võib mõjutada?
Jah. Rekonstrueeritav maanteelõik piirneb ja osaliselt kattub Loodi looduspargi maastikukaitsealaga. Lisaks on Loodi looduspargi ala osaliselt maanteelõigu ääres ka Paistu loodusala – Natura 2000 ala (rahvusvahelise tasandi kaitseala).
Ei. Maantee rekonstrueeritakse teemaa piirides ning maanteetruubi rekonstrueerimine ja paisutuse likvideerimine Loodiveski paisul on samuti pigem positiivse mõjuga.
12. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mis on ökoloogiliselt olulised või tundlikud, nt märgalad, kanalid vms, rannikud, mäed või mets ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada?
Jah . Maantee lähistel on nii märgala kui ka metsad.
Ei. Põhiprojektiga kavandatavad tegevused ei mõjuta neid alasid. Puude eemaldamine on seotud vaid nähtavuse parandamisega (ohutuse
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Kobras AS töö nr 2016-135
Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald
27 / 35
Küsimused Jah/Ei/? Lühikirjeldus
Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Jah/Ei/? – Miks? tagamiseks).
13. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mida kasutavad kaitsealused looma- või taimeliigid, nt paljunemiseks, pesitsemiseks, toidu otsimiseks, puhkamiseks, talvitumiseks, rändeks ning mida tegevus võib mõjutada?
Ei. Teadaolevalt (tuginedes EELISe andmetele) kaitsealuseid liike maantee lähiümbruses ei ole.
Ei.
14. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on sise-, ranniku-, mere- või põhjavett, mida tegevus võib mõjutada?
Jah. Rekonstrueeritav maantee kulgeb üle Sinialliku oja.
Jah. Kavandatav tegevus näeb ette Sinialliku oja korrastustöid, sh paisutuse likvideerimine, maanteetruubi rekonstrueerimine, oja korrastustööd. Kavandatava tegevuse mõju Sinialliku ojale on positiivse loomuga. Paraneb veekogu üldine seisund.
15. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on kõrge väärtusega maastikke või maalilise vaatega alasid, mida tegevus võib mõjutada?
Jah. Lisaks Loodi looduspargi maastikukaitsealale kulgeb Sultsi piirkonnas maantee läbi miljööväärtusliku hoonestusala.
Ei. Kavandatav tegevus ei mõjuta nimetatud alasid ega neid maastikke.
16. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on teid või hooneid, mis on avalikus kasutuses puhke- või muul eesmärgil ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada?
Ei. Ei.
17. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on teid, kus tekivad kergesti ummikud või mis võivad põhjustada keskkonnaprobleeme ning millele võib tegevus mõju avaldada?
Ei. Ei.
18. Kas tegevuse asukoht on hästi nähtav paljudele inimestele?
Jah. Rekonstrueeritav teelõik piirneb ja selle lähedusse jäävad mitmed elamud. Maantee lõiku kasutab ööpäevas olenevalt piirkonnast 1206 - 3204 autot.
Ei.
19. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on ajaloolise või kultuurilise väärtusega paiku või tunnuseid, mida tegevus võib mõjutada?
Jah. Rekonstrueeritav Loodi – Sultsi riigitee lõik (ligikaudu km 59,955 – 60,115) piirneb Loodi mõisa hoonete ja pargi ning nende kinnismälestiste kaitsevööndiga.
Ei. Ehitustegevus korraldatakse nii, et kinnismälestised ei saaks mõjutada ning tegevuseks tuleb võtta Muinsuskaitseametist luba.
20. Kas tegevus on kavas ellu viia sellises piirkonnas, kus varem ei ole arendustegevust toimunud ning kus tegevus toob kaasa haljastusala kadumise?
Ei. Tegemist on olemasoleva tee rekonstrueerimisega.
Ei.
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Kobras AS töö nr 2016-135
Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald
28 / 35
Küsimused Jah/Ei/? Lühikirjeldus
Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Jah/Ei/? – Miks?
21. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses esineb maakasutust, nt kodud, aiad, muu eravaldus, tööstus, kommertsettevõtted, puhkealad, kõigile avatud alad, kohalikud rajatised, põllumaad, metsandus, turism, kaevandamine, mida tegevus võib mõjutada?
Jah. Maantee ääres on mitmeid majapidamisi.
Ei. Rekonstrueeritakse olemasolevat teed ning ehitustegevus on ajutine.
22. Kas tegevuse või seda ümbritsevas piirkonnas on kavandatud maakasutusvõimalusi tulevikuks, millele tegevus võib mõju avaldada?
Ei. Ei.
23. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on tiheasustus või on piirkond väga täis ehitatud ning kas tegevus võib neid aspekte mõjutada?
EI. Ei.
24. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, mis on tundliku kasutusalaga, nt haiglad, koolid, pühamud, ühiskondlikud rajatised, mida tegevus võib mõjutada?
Ei. Ei.
25. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, millel leidub olulisi, kvaliteetseid või nappide varudega ressursse, nt põhjavett, pinnavett, metsa, põllumaad, kalavarusid, turismi, maavarasid ning mida tegevus võib mõjutada?
Jah. Kavandatava tegevuse piirkonda jääb Sinialliku oja.
Jah . Kavandatav tegevus mõjutab Sinialliku oja – likvideeritakse paisutus, korrastatakse jõge ja rekonstrueeritakse truup. Tegevus on ojale positiivse laadiga.
26. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on alasid, kus keskkond on juba saastunud või kahjustatud, nt kus ületatakse kehtestatud keskkonnanorme ning millele võib tegevus mõju avaldada?
Ei. Teadaolevalt mitte Ei.
27. Kas tegevuse piirkonda võivad mõjutada maavärinad, vajumised, maalihked, erosioon, üleujutused või ekstreemsed ning vaenulikud keskkonnatingimused, nt temperatuuri kõikumine, udu, tugevad tuuled, mis võivad põhjustada keskkonnaprobleeme kavandatava tegevuse käigus?
Ei. Ei.
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Kobras AS töö nr 2016-135
Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald
29 / 35
4 Kokkuvõte
Käesolev keskkonnamõju eelhinnang on koostatud riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km
58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatavale tegevusele
eesmärgiga anda informatsiooni otsustajale keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse kohta.
Keskkonnamõju eelhinnangus käsitletud aspektide kirjeldamisel on arvesse võetud võimaliku mõju
suurust, ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust, toimet, kumulatiivsust ning mõjude
ilmnemise tõenäosust. Piiriülest mõju projektiga kavandatav tegevust kaasa ei too.
Eelhindamise tulemusena jõuti järeldusele, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset
keskkonnamõju projekti ala ja lähiümbruse keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, sh Natura 2000
aladele, kui järgitakse kõiki keskkonnakaitse nõudeid, ohutusnõudeid, leevendusmeetmeid ja
soovitusi. Tehnilise infrastruktuuri kaasajastamine loob aluse kohalikule arengule ja elanike heaolule.
Ehitusetapil avaldavad mõju praegusest suurem müratase ning võimaliku vibratsioonitaseme
suurenemine, samuti visuaalsed häiringud. Need on ajutise iseloomuga ning kaovad suuresti peale
ehitustööde lõppemist. Kavandatava tegevuse näol on tegemist olemasoleval maanteel liikluse
sujuvamaks ja turvalisemaks muutmisega.
Kavandatav tegevus on vajalik kooskõlastada/võtta luba Muinsuskaitseametilt Loodi piirkonnas
maantee rekonstrueerimiseks. Maantee rekonstrueerimiseks on vajalik ka Keskkonnaameti luba tööde
teostamiseks Loodi looduspargis ja sellega piirneval alal.
Soovitused, mida tuleks rakendada tee rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatavate tegevuste
elluviimisel negatiivse keskkonnamõju ärahoidmiseks või leevendamiseks, on alljärgnevad:
• Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis ei põhjusta ülemäärast
müra ja vibratsiooni tekkimist.
• Maantee rekonstrueerimisel tuleb tööd teha vastavalt kehtivatele normidele ja seadusandlikele
aktidele ning pidada kinni ohutusreeglitest.
• Ehitusperioodil on soovitatav õlide või muude kemikaalide käitlemiseks, sh tankimiseks, ette
näha kindel ala, mis ei oleks puurkaevude ja salvkaevude lähedal.
• Ehitustöid tuleb teha vastavalt kehtivatele normidele ja seadusandlikele aktidele ning tuleb
järgida ohutusreegleid.
• Ehitamisperioodil tekkivad tahked jäätmed taaskasutada võimalikult suures ulatuses maantee
rekonstrueerimisel.
• Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade ohu vältimise.
• Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine
pinna- ja põhjavette.
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Kobras AS töö nr 2016-135
Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald
30 / 35
• Loodiveski paisutuse ja maanteetruubi rekonstrueerimise ehitustööd peavad olema
korraldatud selliselt, et oleks takistatud heljumi ja setete liikumine allavoolu.
Eeltoodust tulenevalt leiab eelhinnangu koostaja, et riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km
58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatavale tegevusele ei ole
keskkonnamõju hindamise algatamine vajalik. Negatiivse keskkonnamõju ärahoidmiseks või
leevendamiseks on oluline järgida seadustest tulenevaid nõudeid ja ka eelhinnangus toodud soovitusi.
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Kobras AS töö nr 2016-135
Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald
31 / 35
5 Kasutatud allikad
Õigusaktid
1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteem i seadus , vastu võetud
22.02.2005.
2. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus , vastu võetud 16.02.2011.
3. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004.
4. Keskkonnavastutuse seadus, vastu võetud 14.11.2007.
5. „Loodi looduspargi kaitse-eeskiri“ Vabariigi Valitsuse 15.06.2006 määrus nr 139.
6. „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“,
keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73.
7. Muinsuskaitseseadus, vastu võetud 27.02.2002.
8. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ü hiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid“, sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42.
9. „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskko nnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224.
10. „Täpsustatud nõuded veekogu paisutamise, paisutamis ega seotud keskkonnaseire,
vee-elustiku kaitse, paisu, paisutuse likvideerimis e ja veetaseme alandamise kohta ning
ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika “ , keskkonnaministri 19.09.2014
määrus nr 40.
11. Veeseadus, vastu võetud 11.05.1994.
Muud allikad
1. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (01.08.2016
seisuga).
2. Eesti Geoloogiakeskus, 2011. Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000.
3. Keskkonnaregister , http://register.keskkonnainfo.ee/ .
4. Loodi looduspargi kaitsekorralduskava 2013 – 2022.
5. Maa-ameti Geoportaali kaardirakendused , http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis.
6. Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Teine, parandatud ja
täiendatud trükk.
7. Paistu valla üldplaneering , tööversioon seisuga 01.11.2008.
8. Riiklik Teeregister , https://teeregister.riik.ee.
9. Strateegiline mürakaart 2012 maanteelõikudes , mida kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas,
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, http://www.mnt.ee/index.php?id=22024.
10. Tõkestusrajatiste inventeerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks.
Avaliku sektori paisud. Kalade rändetingimuste parendamine Loodiveski truub i juures.
Eelprojekt, Piiber Projekt OÜ, 2015.
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Kobras AS töö nr 2016-135
Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald
32 / 35
11. Tõkestusrajatise inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks:
avaliku sektori paisud. Loodiveski truubi kalade rändetingimuste parendami se eelprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang, Consultare OÜ, 2015.
12. Viljandimaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused“ .
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Kobras AS töö nr 2016-135
Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald
33 / 35
Lisad
Lisa 1 Keskkonnaameti 12.05.2016 kiri nr 6-2/16/531 7-2 Loodi – Sultsi teelõigu projekti
koostamine
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: info@keskkonnaamet.ee /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Mario Kirt
Maanteeamet
info@mnt.ee
Teie 26.04.2016
Meie 12.05.2016 nr 6-2/16/5317-2
Loodi-Sultsi teelõigu projekti koostamine
Austatud Mario Kirt
Keskkonnaamet tutvus riigitee 49 Imavere-Viljandi-Karksi Nuia km 58,772-64,690 Loodi-
Sultsi lõigu remondi põhiprojekti koostamise nõuetega. Projekti koostamise eesmärgiks on
liiklusohutuse taseme parandamine.
Maantee on Loodi looduspargi välispiiriks asudes väljaspool kaitseala. Tee kaitsevöönd jääb
Loodi looduspargi piiranguvööndisse, mis on kaitseala majanduslikult kasutatav osa.
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Loodi
looduspargi looduskasutustingimused on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 16.06.2006 määrusega
nr 139 “Loodi looduspargi kaitse-eeskiri” (edaspidi: kaitse-eeskiri). Kaitse-eeskirja § 5 lõike 6
kohaselt on projekteerimistingimuste andmine lubatud Keskkonnaameti nõusolekul.
Loodi-Sultsi teelõigu vahetus läheduses ei ole inventeeritud kaitstavate liikide kasvukohti ega
elupaiku, seega ei mõjuta teelõigu remont piiranguvööndi kaitse-eesmärki ega loodusväärtuste
soodsat seisundit.
Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon nõustub Loodi looduspargi kaitse-eeskirja § 5 lõike 6
alusel riigitee 49 Imavere-Viljandi-Karksi Nuia km 58,772-64,690 Loodi-Sultsi lõigu remondi
põhiprojekti koostamise nõuetele vastava põhiprojekti koostamisega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Hänni
looduskaitse juhtivspetsialist
Pärnu-Viljandi regioon
Hille Lapp 435 5616
hille.lapp@keskkonnaamet.ee
Riigitee 49 Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia km 58,885 – 64,715 Loodi – Sultsi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang
Kobras AS töö nr 2016-135
Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald
35 / 35
Lisa 2. Tõkestusrajatise inventariseerimine vooluve ekogudel kalade rändetingimuste
parandamiseks: avaliku sektori paisud. Loodiveski t ruubi kalade rändetingimuste
parendamise eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, Consultare OÜ, 2015
ÜF programmperiood 2007-2013
Tõkestusrajatise inventariseerimine vooluveekogudel
kalade rändetingimuste parandamiseks: avaliku
sektori paisud
Loodiveski truubil kalade rändetingimuste parendamise
eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang
Tartu 2015
Tellija: Keskkonnaagentuur
Teostajad: Consultare OÜ
Piiber Projekt OÜ
OÜ Hendrikson & Ko
OÜ Advokaadibüroo Pohla ja Hallmägi
Koostaja: Consultare OÜ
2
Sisukord
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4
1. Keskkonnamõju eelhinnangu alused ja metoodika ............................................................. 5
2. Planeeritava tegevuse iseloomustus ....................................................................................... 7
2.1 Asukoht ............................................................................................................................. 7
2.2 Eesmärk ............................................................................................................................ 8
2.3 Loodiveski pais ................................................................................................................. 9
2.4 Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja planeeringutele ................................................... 10
3. Keskkonna kirjeldus ............................................................................................................. 12
3.1 Piirkonna sotsiaal-majanduslik iseloomustus ................................................................. 12
3.2 Sinialliku oja ja oja kalastik ............................................................................................ 12
3.3 Kultuurimälestised .......................................................................................................... 13
3.4 Kaitstavad loodusobjektid .............................................................................................. 14
3.5 Maaparandus ................................................................................................................... 14
3.6 Geoloogia ........................................................................................................................ 14
3.7 Tegevuse asukoht ja naaberkinnistud ............................................................................. 15
4. Kavandatud lahendused eelprojekti alusel ........................................................................... 16
5. Keskkonnamõju hindamise eelhinnang ja järeldused .......................................................... 20
5.1 Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu alused ............................................................. 20
5.2 Mõju kalastikule ............................................................................................................. 20
5.3 Mõju loodus- ja kultuuripärandi säilimisele ning rekreatiivsele väärtusele ................... 21
5.4 Ehitusega kaasnev mõju ning nõuded ehitusaegse mõju leevendamiseks ..................... 22
6. Hinnang tegevuse elluviimise eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale – Natura
eelhindamine ............................................................................................................................ 23
6.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta .................................................................... 23
6.2 Kavandatavate tegevuste mõjupiirkonda jääva Natura ala iseloomustus ....................... 23
6.3 Kas kavandatav tegevus on otseselt vajalik või otseselt seotud Natura-ala kaitse
korraldamisega ...................................................................................................................... 24
6.4 Mõjuala täpne piiritlemine ja tõenäoliselt oluliste mõjude määratlemine ja hindamine 25
6.5 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus .................................................................... 25
7. Hinnang KMH vajalikkuse kohta ......................................................................................... 26
7.1 Natura alad ja kaitsealad ................................................................................................. 26
3
7.2 KMH vajalikkus ............................................................................................................. 26
LISA 1. Keskkonnamõju eelhindamise kontroll-leht ............................................................... 29
LISA 2. Ihtüoloogi eksperthinnang kalapääsu lahendusele ..................................................... 33
LISA 3. Keskkonnaameti seisukoht ......................................................................................... 41
4
Sissejuhatus
Loodiveski paisule kavandatava kalapääsu eelprojekti raames on viidud läbi keskkonnamõju
eelhindamine. Keskkonnamõju eelhinnang (edaspidi KMHE) koostati „Tõkestusrajatiste
inventariseerimine kalade rändetingimuste parandamiseks: avaliku sektori paisud“ raames.
KMHE koostamisel vaatas KMHE koostamise töögrupp 11. veebruaril 2015 üle paisu
ümbruse ja projekteerija esitatud kalapääsude reaalsed eskiislahendused.
Eelprojektile on koostatud ekspertarvamus „Loodiveski paisule kalapääsu rajamise kalastiku
eksperthinnang“ (Petri Karppinen ja Ari Haikonen Kala- ja vesitutkimus OY), mille tulemusi
on kasutatud käesoleva KMHE koostamiseks.
KMHE koostamisel on kasutatud kõiki teadaolevaid vaadeldavat ala käsitlevaid uurimistöid,
arengukavasid, planeeringuid ja keskkonnamõju hindamise aruandeid.
KMHE koostamisel osalesid:
Riina Raasuke (TÜ keskkonnatehnoloogia, BSc, litsents nr KMH0147),
Kristo Kiiker (TÜ geograafia, BSc),
Mari Raidla (EMÜ maastikukaitse ja –hooldus, MSc),
Kaidi Erik (TÜ geograafia, MSc).
5
1. Keskkonnamõju eelhinnangu alused ja metoodika
Keskkonnamõjude eelhinnangu eesmärk on asjakohase materjali esitamine, mis aitab
koostada paremaid otsuseid – kas keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) on vajalik või
mitte.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3
alusel hinnatakse keskkonnamõju, kui 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning
tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa
olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal
välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud
ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
KMHE koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast korrast ning Euroopa Komisjoni
2005. a juhendist „Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend“. Täiendavalt on
arvestatud ka Keskkonnaministri 5.07.2010. a määruse nr 24 Meetme „Vooluveekogude
seisundi parandamine“ tingimused avatud taotlemise korral lisa 2 „Juhendmaterjal veekogude
seisundi parandamise eelprojekti ning keskkonnamõju eelhinnangu koostamiseks, kui projekti
kaasrahastamise taotlus esitatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile“.
KeHJS § 6 lõige 3 kohaselt annab otsustaja eelhinnangu lähtudes kõikidest järgmistest
kriteeriumidest:
1) tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, nagu maakasutusest, alal
esinevatest loodusvaradest, nende omadustest ja taastumisvõimest ning looduskeskkonna
vastupanuvõimest. Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade,
randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura
2000 võrgustiku alade, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud,
maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise
väärtusega alade vastupanuvõimest;
2) tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine,
jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest;
3) tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke,
müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;
4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest;
41) kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule
kaitstavale loodusobjektile;
5) käesoleva lõike punktides 1–41 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest,
kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning
mõju ilmnemise tõenäosusest.
KMHE tehti vastavalt eelhinnangu juhendile ning järgides töö „Tõkestusrajatiste
inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks: avaliku sektori
paisud“ lähteülesannet.
6
KMHE läbiviimisel konsulteeriti osapooltega parima võimaliku lahenduse leidmiseks. KMHE
koostamisel on kasutatud kõiki teadaolevaid vaadeldavat ala käsitlevaid uurimistöid,
arengukavasid, planeeringuid ja keskkonnamõju hindamise aruandeid.
7
2. Planeeritava tegevuse iseloomustus
2.1 Asukoht
Loodiveski pais asub Viljandi maakonnas, Viljandi vallas, Loodi külas (kuni 2013. aastani
kuulus küla Paistu valda). Pais asub Sinialliku ojal (VEE1139900). Paisu asukohta
iseloomustavad joonised 1 ja 2. Loodiveski pais asub ligikaudu 6,1 km kaugusel jõe
suudmest.
Paisutamise eesmärk on tehnilise ja tarbevee veehaarded, tuletõrje veevõtukoht. Paisjärv
puudub.
Joonis 1. Loodiveski paisu asukoht (Aluskaart: Maa-amet 2015)
8
Joonis 2. Loodiveski paisu asukoht maaüksuste piiridega (Aluskaart: Maa-amet 2015)
2.2 Eesmärk
Kavandatava tegevuse eesmärk on parandada Sinialliku oja seisundit ja avada kaladele
rändeteed paisust alla- ja ülesvoolu. Selleks eemaldatakse Loodiveski paisutus ja
korrastatakse jõesängi ala.
Kalade rändevõimaluste tagamine on vajalik Sinialliku oja kalastiku seisundi parandamiseks
vastavalt Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (2010) põhimeetmetele:
1) Vooluveekogude hea ökoloogilise seisundiklassi saavutamiseks likvideeritakse
rändetõkked või rajatakse kalateed.
2) Halvas seisundis veekogumite puhul tuleb hea seisundi saavutamiseks teha
saneerimistöid.
3) Väikeste ja keskmiste jõgede seisundi parandamiseks tuleb lisaks rändetõkete
likvideerimisel rakendada mitmekesiseid hoolduse, tervendamise ja toitainete
koormuse piiramise tegevusi. Sealhulgas on väikeste vooluveekogude (eelkõige
9
kuivendussüsteemide eesvoolud) jaoks oluline rakendada maaparanduslikke võtteid
morfoloogiliste tingimuste parandamiseks ja veeelustiku elu- ning sigimispaikade
taastamiseks.
2.3 Loodiveski pais
Praegune paisutus on arvatavalt tekitatud tuletõrjevee saamise eesmärgil. Objekt on küll
tähistatud tuletõrje veevõtukohana, kuid on päästeameti poolt märgitud hetkel
kasutuskõlbmatuks, sest veekogus puudub vajalik sügavus. Kuna oja ülaveepoolsed nõlvad on
kõrged, siis on paisutatud veepind jäänud kallaste piiridesse ning paisjärve tekkinud ei ole.
Veetaset tõstetakse 5x15 cm prusside abil, mis toetuvad truubi otsaku
betoonkonstruktsioonidele. Varasemalt on puitvarjad ulatunud kõrgemale, tõstes veetaseme
ülavee pool kõrguseni 50,65 m abs. Praeguseks on suurem osa prussidest eemaldatud ning
ülevooluläve juures on veetase ca 49,00 m abs. Alles on jäänud veel alumised prussid
kogukõrgusega 0,46 m truubi põhjast. Seoses prusside eemaldamisega on ülaveepoolsest
ojasängist ära kandunud ka suur hulk sinna paisutuse tagajärjel kogunenud setteid ning
varasemalt üles paisutatud alal on alandamise järgselt endise paisjärve alale settekihti
kujunenud uus järskude nõlvadega voolusäng. Eeldatavalt on endine oja säng olnud
mõnevõrra teistsugune. Vanade kaartide järgi võib oletada, et tõenäoliselt on endine oja säng
kulgenud oru nõlvaga paralleelselt (säilinud on aimatav sängi kontuur). Ülavee poolt ulatuvad
setted, kuni allesjäänud varjade ülemise servani. Välja kujunema hakanud voolusäng on
varjadest ülesvoolu umbes 100 meetri ulatuses kitsam kui ülejäänud ojas. Tõenäoliselt
kipuvad suurvee tingimustes kitsama sängi osas kaldad uhtumise tagajärjel sisse langema ning
oja profiil muutub sealgi laiemaks.
Loodiveski truup on ülaveepoolsest otsast neljakandilise profiiliga laiusega 1570 mm. Varjade
juures on truubi kõrgus 2640 mm. Truubi lae kõrgus väheneb kuni kauguseni 4,2 m varjade
juurest ning sealt alates on truubi kõrguseks 1880 mm. Truup suundub läbi Imavere – Karksi-
Nuia maantee muldkeha ning läheb umbes 15 m kaugusel otsakust üle ümaraks truubiks
läbimõõduga 2 m. Truubi kogupikkus on ligikaudu 22,9 m ning keskmiseks põhjalanguks ca
1%. Truubi betoonist otsakute välispind on kahjustatud ning osaliselt pragunenud.
Ülaveepoolses otsas on truubi otsaku ümbruses ning voolusängi kallastel nõlvad ära vajunud
(osaliselt ka ära uhutud) ning vajavad korrastamist. Nõlvad vajaksid korrastamist ka truubi
alaveepoolse otsaku ümbruses, kus maanteelt ära voolav sadevesi on osa pinnasest ära
uhtunud. Alaveepoolse truubi otsak on truubi otsa juurest osaliselt lagunenud. Truubi
betoonrakete vahelised vuugid on kahjustatud või hävinenud ning nende tagant on vesi
maantee muldkeha pinnast ära uhtunud. Osaliselt on lagunenud kandiliste truupide
seinapinnad (Piiber Projekt OÜ, 2015).
10
Joonis 3. Vaade Loodiveski paisule ülavee poolt.
2.4 Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja planeeringutele
Peamised kavandatavat tegevust reguleerivad õigusaktid on ehitusseadustik, veeseadus,
looduskaitseseadus ja nende alamaktid.
Sinialliku oja ei ole lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude ja
seirenõuete nimekirjas (Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude
nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste
riikliku keskkonnaseire jaamad, RTL 2002, 118, 1714).
Sinialliku oja lõik Imavere-Karksi-Nuia maanteesillast suubumiseni Raudna jõkke on kaitstav
lõheliste kudemis- ja elupaigana (Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja
elupaikade nimistu, RTL 2004, 87, 1362). Loodiveski pais ei paikne lõheliste elupaigana
kaitstaval jõelõigul, kuid lõik algab vahetult paisust allavoolu.
Veeseaduses on viidatud Looduskaitseseadusele, mille § 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli,
meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogule või selle lõigule ehitatud
paisul peab paisu omanik või valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka
allavoolu.
Looduskaitseseaduse paragrahv 51 lg 1 alusel on lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse
kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul on keelatud olemasolevate
11
paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu
loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. Lõikes 1 nimetatud veekogul või selle lõigul on
loodusliku sängi, veerežiimi ning veetaseme muutmine paisude rekonstrueerimisel lubatud
üksnes juhul, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi.
Paistu valla üldplaneeringu alusel (Viljandi valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad
ühinenud omavalitsusüksuste üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus nad enne
ühinemist kehtisid) kuulub Sinialliku oja ja ümbritsevad loodusmaastikud rohelise võrgustiku
alade hulka. Paisust ülesvoolu, Sinialliku oja põhjakaldal on tootmisotstarbega maa. Samas on
ka tuletõrje veevõtukoht. Oja lõunakaldal ei ole maa põhiotstarvet määratletud.
Viljandi maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused“ alusel kuulub paisu ala maakondliku tähtsusega väärtuslike maastike
hulka (Paistu-Loodi maastik). Tegemist on künklik-lainja avara põllumajandusmaastikuga,
mida ida poolt piiravad kaitsealused metsad ja soised alad, ning mida lõikavad Loodi org
Sinialliku ojaga ja sellesse suubuv Paistu põrguorg.
Vee-erikasutusluba puudub.
12
3. Keskkonna kirjeldus
3.1 Piirkonna sotsiaal-majanduslik iseloomustus
Viljandi vald asub Viljandi maakonnas. Viljandi vald moodustati 2013. aastal Paistu, Pärsti,
Saarepeedi ja Viiratsi vallast. Valla pindala on 652 km2, vald ümbritseb Viljandi linna.
Viljandi vallas elab 9647 inimest (Statistikaameti 1. jaanuar 2015 seisuga). 2011. aasta Eesti
rahvaloenduse andmetel elas Loodi külas 126 elanikku (Statistikaamet, 2015).
Loodiveski paisust vahetult ülesvoolu jääv veekogu osa on tähistatud tuletõrje veevõtu
kohana, kuid on päästeameti poolt märgitud hetkel kasutuskõlbmatuks, sest veekogus puudub
vajalik sügavus.
3.2 Sinialliku oja ja oja kalastik
Loodiveski pais asub Sinialliku ojal (VEE1139900). Sinialliku oja on Raudna jõe
(VEE1139100) lisajõgi, mis suubub Raudna jõkke (Raudna_2 kogumisse) vasakult kaldalt
54,6 km kaugusel suudmest.
Sinialliku oja pikkus on 15 km ning valgala pindala 56,1 km2. Sinialliku oja algab Paistust 3
km lõunas Aidu järve läheduses. Sinialliku oja on külma ja selge veega ning kiire vooluga.
Forelliojana oli see tuntud juba XVIII sajandil (Moora, 1964). Sinialliku oja kulgeb Loodi
ürgorus ning läbib mitmeid järvekesi, nt Saimre paisjärve (VEE2090610) ja Aidu järve
(VEE2090600). Ojas on mitmeid allikaid. Sinialliku ojasse suubuvad väiksemad
vooluveekogud Loodi oja, Heimtali oja, Viraski oja ja Sulioja.
2008. aasta riikliku keskkonnaseire andmete (Pall jt, 2009) põhjal oli Sinialliku oja laius
alamjooksul 5-7 m, oja oli 0,5-1,2 m sügav ning mudastunud liivase põhjaga. Voolu kiiruseks
mõõdeti 0,2 m/s ning hinnanguline vooluhulk oli 450 l/s.
Tabel 1. Ligikaudsed vooluhulgad Loodiveski paisul (Piiber Projekt OÜ, 2015).
Jrk Näitaja Vooluhulk (m3/s)
1 Seireperioodi keskmine 0,161
2 1%-line aasta ööpäevane maksimum 3,427
3 2%-line aasta ööpäevane maksimum 3,418
4 5%-line aasta ööpäevane maksimum 3,393
5 10%-line suvine seitsme päevane maksimum 0,678
6 50%-line suvine kolmekümne päevane keskmine 0,070
7 95%-line aasta kolmekümne päevane miinimum 0,016
8 95%-line aasta ühe päevane miinimum 0,006
Keskkonnaregistri andmetel on Sinialliku ojal järgmised töötavad paisud (loetletud allavoolu
järjestuses; hinnangud Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel…, 2013 alusel):
Kääru – paisu kaugus suudmest 11,3 km, paisutuskõrgus 3,3 m, jõelõik on kalastikule
elupaigaks sobimatu, pais on kaladele ületamatu, kuid rändetingimuste parandamine ei
ole vajalik;
13
Saimre – paisu kaugus suudmest 10,5 km, paisutuskõrgus 4,75 m, kalastikule
elupaigaks sobimatu, kaladele ületamatu, läbipääsu mõju veekogu kalastiku seisundile
puudub;
Paistu (Loodi) – paisu kaugus suudmest 7,8 km, paisutuskõrgus 1,75 m, liigivaene
forellipiirkond, kaladele ületamatu, läbipääsu mõju veekogu kalastiku seisundile on
väheoluline;
Loodiveski – paisu kaugus suudmest 6,1 km, paisutuskõrgus 1,95 m, liigivaene
forellipiirkond, pais on kaladele ületamatu, läbipääsu mõju veekogu kalastiku
seisundile on oluline.
Sinialliku oja kalastikku uuriti alamjooksul Viljandi – Ramsi mnt silla lähedal 2008. aastal
riikliku keskkonnaseire programmi raames (Pall jt., 2009). Seirepüügil registreeriti 5 kalaliiki:
jõeforell, haug, särg, lepamaim ja trulling. Indikaatorliikidest oli jõeforelli arvukus väga
madal, ojasilm puudus. Tüübiomaste liikide (haug, lepamaim, trulling) arvukus ja vanuseline
struktuur vastas tüübiomastele tingimustele, puudus luukarits, kelle esinemist oleks kindlasti
võinud elutingimuste põhjal eeldada. Seirelõigul registreeritud üksik särg loeti juhukülaliseks.
Loodiveski truubist 200 meetri ulatuses allavoolu paikneb Sinialliku oja suurim ja tähtsaim
forelli sigimis- ja noorjärkude kasvuala (Piiber Projekt OÜ, 2015).
Kalastiku seisund oja alamjooksul hinnati heaks. Kaitsealuseid liike ei ole Sinialliku ojas
registreeritud (Keskkonnaregister, 2015) ning tõenäoliselt neid ka ei esine. Sinialliku oja
kesk- ja ülemjooksu kalastiku kohta andmed puuduvad.
Loodiveski truubist 200 meetri ulatuses allavoolu paikneb Sinialliku oja suurim ja tähtsaim
forelli sigimis- ja noorjärkude kasvuala, kuhu paisu osalise kadumise tagajärjel on juba
kandunud liivaseid setteid. Sigimis- ja kasvuala edasise kahjustamise vältimiseks tuleks tööde
ajal rakendada meetmeid setete allavoolu kandumise vastu. Kitsamas osas tuleks kohendada
oja profiili, et vältida nõlvade varisemist ja pinnase uhtumist allavoolu.
2008. aastal oli Sinialliku oja alamjooksu seirelõigu koondseisund väga hea, seejuures
registreeriti taimi 7 liiki. Domineeris jõgitakjas (Sparganium spp.). Ränivetikaindeksite järgi
oli seisund väga hea. Jõe põhjaloomastiku arvukusdominandiks oli jõe-kirpvähk (Gammarus
pulex). Sinialliku oja alamjooksul esines Natura 2000 liik paks jõekarp (Unio crassus),
seisund väga hea. 2008. aastal oli Sinialliku oja seisund kalastiku seisukohalt hea (Pall jt.,
2009).
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas (2010) on nii Raudna jõe kui Sinialliku oja seisund
hinnatud heaks. 2013. aasta hinnangu põhjal (Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava
eelnõu) on mõlema veekogu seisundi koondhinnang kesine.
3.3 Kultuurimälestised
Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel ei ole paisu piirkonnas kaitstavaid
kultuurimälestisi registreeritud.
Paisu läheduses on pärandkultuuriobjektid Loodi vesiveski asukoht ja talu (jõe põhjakaldal
paisust vahetult allavoolu) ning Loodi tootmisbaas (jõe põhjakaldal, paisust vahetult
ülesvoolu).
14
3.4 Kaitstavad loodusobjektid
Sinialliku oja (sh Loodiveski paisu piirkond) kuulub ligikaudu 11,2 km pikkuses Loodi
looduspargi koosseisu. Loodi looduspargi kaitse-eesmärk on Sakala kõrgustiku eriilmelise
maastiku kaitse, Loodi mõisapargi kaitse, Heimtali mõisapargi kaitse,
loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt
kareda veega järvede (3130), looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), kadastike (5130),
lamminiitude (6450), allikate ja allikasoode (7160), liivakivipaljandite (8220), vanade
loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade
(9080*) ning rusukallete ja jäärakute metsade (9180*) kaitse ning loodusdirektiivi II lisas
nimetatud liigi, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, kaitse.
Pais asub Loodi looduspargi Loodi piiranguvööndi ja Loodi-Püstmäe sihtkaitsevööndi piiril.
Paisust allavoolu lõigus on Loodi piiranguvöönd. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku
mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Piiranguvööndis on lubatud uute ehitiste
püstitamine, kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud veekogude veetaseme ja kaldajoone
muutmine ning uute veekogude rajamine.
Paisust ülesvoolu on Loodi looduspargi Loodi-Püstmäe sihtkaitsevöönd. Kaitse-eeskirja
alusel on sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud olemasolevate
maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine ning olemasolevate ehitiste
hooldustööd.
Paisust 900 m kaugusel allavoolu paikneb Sinialliku loodusala (RAH0000273).
Paisust vahetult ülesvoolu jääb Paistu loodusala (RAH0000272). Loodusala kaitse-eesmärk
on I lisas nimetatud elupaigatüüpide allikad ja allikasood (7160), liivakivipaljandid (8220),
vanad loodusmetsad (*9010) ja rohunditerikkad kuusikud (9050), kaitse. Loodusala kaitse-
eesmärkidena ei ole jõgede elupaigatüüpi ega kalaliike nimetatud.
Paisust ülesvoolu, Sinialliku ojast lõunas on registreeritud loodusdirektiivi elupaigatüübid
vanad loodusmetsad (9010*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050).
Looduskaitseseaduse alusel kaitstavate liikide elupaiku ega kasvukohti tegevuse piirkonnas ei
asu (EELIS, 2015).
3.5 Maaparandus
Sinialliku oja ei kuulu riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu (RTL 2007, 63,
1134).
Vahetult Loodiveski paisust allavoolu on Sinialliku ojja suunatud maaparandusehitise
ühiseesvool – Keskuse (Paistu), maaparandussüsteemi kood: 6113990010030.
3.6 Geoloogia
Kavandatava tegevuse piirkonnas on liivane ning saviliivane pinnas.
15
3.7 Tegevuse asukoht ja naaberkinnistud
Eelprojektiga kavandatud tegevus toimub järgmistel katastriüksustel:
1) 57001:001:1181 (Veski) – tegemist on maatulundusmaaga. Põhikaardi järgi on paisu
ümbruses tegemist metsa, rohumaa ja veealuse maaga. Kinnistul asuvad hooneid.
2) 57001:001:1182 (Veski) – tegemist on maatulundusmaaga. Põhikaardi järgi on paisu
ümbruses tegemist metsaga.
3) 57001:001:0014 (Sinioja) – tegemist on tootmismaaga – põhikaardi järgi on paisu
ümbruses tegemist metsa ja õuemaaga.
4) 57001:001:1990 (49 Imavere-Karksi-Nuia tee) – Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia
tugimaantee.
16
4. Kavandatud lahendused eelprojekti alusel
Kavandatud lahendusi on kirjeldatud Piiber Projekt OÜ (2015) poolt koostatud eelprojekti
põhjal.
Variant 1. Paisutuse eemaldamine
Variandiga 1 (joonis 4) on kalade rändetingimuste parendamiseks kavandatud Loodiveski
truubi juures alles oleva paisutuse eemaldamine (ca 0,5 m) ja ojas sängi korrastamine.
Paisutuse eemaldamiseks tuleb välja kaevata varjade ees olev sete. Endise paisutuse alale
kujunenud sängi stabiliseerimiseks on kavandatud kindlustada olemasoleva oja voolusängi
vähemalt ca 50 m ulatuses truubist ülesvoolu ning profileerida laugemaks oja nõlvad. Nõlvade
profileerimine võiks aset leida maksimaalselt kuni kohani ülesvoolu, kus läbi märgala looklev
ojasäng keerab tagasi krundi piiriga paralleelseks. Truubist allavoolu on kavandatud rajada
kiviülevoolud, mis tekitavad väikese uputuse truubis (ca 20-30 cm) ja parandavad selliselt
kalade truubist läbipääsemise tingimusi. Kavandatud on ka korrastada ja kindlustada truubi
ülaveepoolse otsakuga külgnevad nõlvad.
Joonis 4. Variant 1. Paisutuse eemaldamine.
Variant 2. Paisutuse eemaldamine ja endise oja sängi taastamine
Variandiga 2 (joonis 5) on kalade rändetingimuste parendamiseks kavandatud Loodiveski
truubi juures alles oleva paisutuse eemaldamine (ca 0,5 m) analoogselt variandiga 1 ja oja
sängi taastamine endises asukohas. Endise oja sängi taastamiseks on vajalik lammutada
maanteetruubist ca 60 m ülesvoolu, oja sängis paiknev betoonkonstruktsioon (endine truup
vmt), mis on ummistanud sängi ja põhjustanud selle ümberkujunemise. Vajalik on taastatav
17
sängi puhastamine settest (üle kaevamine). Täiendavalt on kavandatud taastatava oja sängi
lisada kive ja veerist. Praeguseks endise paisjärve alale kujunenud säng on vajalik täita
pinnasega.
Joonis 5. Variant 2. Paisutuse eemaldamine ja endise oja sängi taastamine.
Variant 3. Paisutuse eemaldamine ja maanteetruubi rekonstrueerimine
Variandiga 3 (joonis 6) on kalade rändetingimuste parendamiseks kavandatud Loodiveski
truubi juures alles oleva paisutuse eemaldamine (ca 0,5 m) analoogselt variandiga 1 ja
maanteetruubi rekonstrueerimine. Maanteetruubi rekonstrueerimiseks on kavandatud
olemasoleva betoonist truubi asendamine monteeritavatest terasplaatidest truubitoruga ja
katkematu jõepõhja kujundamine läbi truubi kruusa, veerise ja/või kivipuistmaterjaliga.
Täiendavalt on kavandatud korrastada oja sängi vastavalt variandis 1 kirjeldatule.
18
Joonis 6. Variant 3. Paisutuse eemaldamine ja maanteetruubi rekonstrueerimine.
Variant 4. Paisutuse eemaldamine, maanteetruubi rekonstrueerimine ja endise oja sängi
taastamine
Variandiga 4 (joonis 7) on kalade rändetingimuste parendamiseks kavandatud Loodiveski
truubi juures alles oleva paisutuse eemaldamine (ca 0,5 m) analoogselt variandiga 1 ja
maanteetruubi rekonstrueerimine analoogselt variandiga 3. Täiendavalt on kavandatud endise
oja sängi taastamine vastavalt variandis 2 kirjeldatule.
19
Joonis 7. Variant 4. Paisutuse eemaldamine, maanteetruubi rekonstrueerimine ja endise oja
sängi taastamine.
Tehniliste lahenduste võrdlus
Kõik variandid näevad ette paisutuse eemaldamise. Esimese ja kolmanda variandiga on
kavandatud korrastada ka juba kujunema hakanud uut voolusängi. Teine ja neljas variant
näevad ette eeldatava endise ojasängi taastamise. Juba kujunema hakanud uue voolusängi
korrastamine võimaldab minimeerida pinnase juurdevedu ning tagab eemaldatava paisutuse
alal ojale sujuvama langu. Kolmandas ja neljandas variandis on lisaks paisutuse
eemaldamisele ning voolusängi korrastamisele ette nähtud ka maanteetruubi
rekonstrueerimine.
Paisutus Loodiveski truubi juures on suures osas juba eemaldatud ning puudub
kinnistuomanike huvi paisutuse säilitamiseks ja hooldamiseks. Paisutuse eemaldamisega tekib
kaladele rändevõimalus praegusest Loodiveski truubist ülesvoolu. Truubist ülesvoolu jääva
ojasängi lõigu korrastamine ning kindlustamine vähendab sette kandumise ohtu alavee poolel
paiknevatele kudemispaikadele.
Võttes arvesse Tellija ja Keskkonnaameti seisukohti on projektiga kavandatud variandis 1
kirjeldatud lahendus (Piiber Projekt OÜ, 2015).
20
5. Keskkonnamõju hindamise eelhinnang ja järeldused
Käesolevas peatükis antakse eelhinnang Loodiveski paisu eemaldamise, oja sängi
korrastamise ja kiviülevoolude rajamisega kaasnevale võimalikule mõjule.
5.1 Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu alused
Eelprojektiga kavandatav tegevus ei ole KeHJS alusel nimetatud tegevusena, millega
kaasneks automaatset oluline mõju KeHJS § 6 tähenduses.
Eelprojekti järgselt eemaldatakse vähesel määral truubi ette kogunenud setet. Veekogu
sügavusmõõtmete täiendav suurendamise vajadus antud projekti käigus puudub.
Kavandatavate kalapääsu rajamise tööde osas on tegemist kaevetöödega, mitte siseveekogu
süvendamisega/selle loodusliku sängi muutmisega. Eelnevat arvesse võttes ei ole kavandatava
tegevuse osas tegemist siseveekogu süvendamisena enam kui 500 m3 mahus § 6 lg 1 p 17
tähenduses.
Ehitusseadustiku § 4 lg 3 alusel on ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine,
mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta
olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Oluliseks
rekonstrueerimiseks loetakse sellist rekonstrueerimist, mille maksumus on suurem kui üks
neljandik rekonstrueeritava ehitisega samaväärse ehitise keskmisest ehitusmaksumusest.
Eelprojekti kõik lahendusvariandid käsitlevad paisutuse eemaldamist. Vastavalt KeHJS ei
kuulu see tegevus automaatselt keskkonnamõju hindamise läbiviimist nõudvate tegevuste
hulka.
5.2 Mõju kalastikule
Eelprojektis käsitletud paisutuse eemaldamise lahendused tagavad kalade läbipääsu paisust
üles- ja allavoolu rändel.
Truubist 200 meetri ulatuses allavoolu paikneb Sinialliku oja suurim ja tähtsaim forelli
sigimis- ja noorjärkude kasvuala, kuhu paisu osalise kadumise tagajärjel on juba kandunud
liivaseid setteid.
Oja säng truubist ülesvoolu on kujunenud endise paisjärve põhja tekkinud settekihti.
Kujunenud sängi kaldad on järsud ja toimub nende varisemine. Sette allavoolu kandumise
vähendamiseks on ette nähtud oja säng truubist ülesvoolu ca 110 m pikkusel lõigul üle
profileerida (nõlvad laugemaks kaevata), tegevuse mõju kaladele on positiivne, kuna väheneb
elupaikade setetega kattumise oht allavoolu paiknevates jõelõikudes. Oja sängi kindlustamine
kivipuistmaterjaliga loob täiendavaid elupaiku kaladele. Eelprojektis käsitletud lahendused
võimaldavad kaladel truupi läbida ning asustada uusi elupaiku. Paraneb kalastiku ja oja üldine
seisund.
21
5.3 Mõju loodus- ja kultuuripärandi säilimisele ning rekreatiivsele väärtusele
Loodiveski pais asub Loodi looduspargis Loodi piiranguvööndi ja Loodi-Püstmäe
sihtkaitsevööndi piiril. Tegevusalale jääb ka Paistu loodusala, mis paikneb vahetult paisust
lõunas.
Jõesängi ülesvoolu paiknev osa on kogu ulatuses Loodi-Püstmäe skv-s. Loodi-Püstmäe skv
kaitse-eesmärk on maastikuilme ja metsade elustiku mitmekesisuse säilitamine. Paisust
ülesvoolu, Sinialliku ojast lõunas on registreeritud loodusdirektiivi elupaigatüübid vanad
loodusmetsad (9010*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050).
Lähtuvalt eelprojektist on ehitusalalt vaja eemaldada puud ja võsa ning juurida kännud 1000
m2 ulatuses. Kavandatav tegevus ei ohusta sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärkide saavutamist,
kuna raiutavad kooslused ei ole looduskaitseliselt väärtuslikud ning metsade elustiku
mitmekesisus ei vähene. Paisu likvideerimine ning asendamine vee-elustikule sobivama
keskkonnaga soodustab looduspargi ning Loodi-Püstmäe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärgi
soodsa seisundi saavutamist.
Töid ei tehta Natura metsaelupaikade alal. Mõju maastikuilmele on neutraalne või isegi
positiivne, kuna taastatakse ja korrastatakse oja säng, mis on tekkinud endise paisjärve alale.
Rajatav kiviülevool ning sängi kindlustustööd tehakse maastikku sobivalt.
Loodi looduspargi kaitse-eeskirja alusel on sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul
lubatud olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine ning
olemasolevate ehitiste hooldustööd. Seega on tegevus kooskõlas Loodi looduspargi
kaitsekorraga.
Truubist allavoolu jääv osa on Loodi piiranguvööndis, kus on lubatud uute ehitiste
püstitamine, kaitseala valitseja nõusolekul ka veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine
ning uute veekogude rajamine. Seega on kiviülevoolu rajamine kooskõlas piiranguvööndi
kaitsekorra ja kaitse-eesmärkidega.
Tegevusega vana ojasängi taastamine ei oleks otstarbekas ning pigem mõjutaks see
loodusväärtusi ebasoodsalt, rikkudes kunagise kinnikasvanud ojasängi elupaigaks valinud
liikide elutingimusi. Vana ojasängi taastamisel muutuks looduspargi ja sihtkaitsevööndi piir,
sest looduspargi piir on kaardipõhine. Seega on otstarbekas kohandada kalade
rändetingimuste parandamisel uut ojasängi.
Tegevus on kooskõlas Looduskaitseseaduse paragrahviga 51, kuna lõhe, jõeforelli,
meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogu lõigul veekogu loodusliku
sängi ja veerežiimi muutmisega parandatakse kalade kudemisvõimalusi (avatakse rändetee
truubist ülesvoolu).
Kaitstavate liikide leiukohti ning muid eelpool nimetamata kaitstavaid loodusobjekte
tegevuspiirkonnas ei ole. Samuti puuduvad kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektidele ei
ole mõju ette näha. Tegevuse mõju rekreatiivsetele väärtustele ei ole ette näha, kuna
käesoleval ajal paisjärv puudub. Seoses paisutuse puudumisega ei kasutata veekogu tuletõrje
veevõtukohana.
22
5.4 Ehitusega kaasnev mõju ning nõuded ehitusaegse mõju leevendamiseks
Loodiveski paisutuse likvideerimise ja jõesängi korrastamisega võib kaasneda mõningane
muda ja heljumi koormuse suurenemise oht Sinialliku oja veele ja voolusängile.
Tegevusega kaasneda võivate kahjulike mõjude vältimiseks on vajalik arvestada järgmisi
nõudeid:
Paisutuse likvideerimise juures peab järelevalvet teostama asjatundja, kes on ka
eelnevalt paisutust eemaldanud ja kalastiku ekspert, kes tunneb kalade liikumise
seaduspärasusi.
Kaevetööde ja pinnase paigaldamisel tuleb rangelt jälgida, et kaeve piirkonnast ega
kallastele planeeritud piirkondadest ei uhutaks allavoolu setteid. Setete allakandumine
väikestes kogustes on paratamatu, kuid lubamatu on kaevetööde teostamine
voolusängis suurte läbivoolavate vooluhulkade korral. Selle tingimuse täitmiseks peab
arvestama projektiga kavandatud kaevamise tehnoloogiat ja ehitise osade rajamise
järjestust. Sadude ja kõrge veeseisu periooodidel tuleb kaevetööd peatada. Selleks, et
negatiivsed mõjud jõe elustikule (sh forelli sigimis- ja noorjärkude kasvualale) oleksid
võimalikult väikesed, tuleb tööd läbi viia suvisel madalvee perioodil (nt ajavahemikul
01. juulist kuni 30. septembrini). Juuliks on enamik kalade noorjärke piisavalt suured,
et vajadusel ebasobivaks muudetud elupaika vahetada. Oktoobris on kalad ümber
asunud talvistesse elupaikadesse ja muutunud juba paiksemaks ning võime elupaiku
vahetada on väike.
Tööpiirkonnast väljakaevatava sette paigutamine määratakse tööprojektiga, seejuures
tuleb sette paigutamisel arvestada järgmist:
o Sete paigutatakse väljapoole veekaitsevööndit;
o Sete paigutatakse väljapoole korduvalt üleujutatavat ala;
o Setet ei paigutata järskudele nõlvadele, kus tekib erosioonioht;
o Materjal paigutatakse sobiva nõlvakaldega alale sõltuvalt materjali lõimisest;
o Sette paigutamine toimub maaomaniku nõusolekul.
Pärast paisutuse eemaldamist, kiviülevoolude rajamist, jõesängi korrastamist ja
kaldaala pinnase planeerimist tuleb see kohe haljastada. Muru või muu taimestik
külvata etappide kaupa sõltuvalt tööde piirkonna teostamisest. See on vajalik, et
kinnistada kalda pinnas, vältimaks erosiooni ja mudaste setete vette uhtumist.
Tööalale ligipääs tuleb planeerida aladelt, kus ei ole inventeeritud looduskaitselisi vm
olulisi väärtusi ning kus tehnikaga liikumine põhjustab võimalikult väikseid
häiringuid. Truubist ülesvoolu jäävas osas tuleb ligipääs korraldada jõe põhjakaldalt.
Kaevetööd ja transport tuleb planeerida nii, et see häiriks võimalikult vähe naabruses
elavaid inimesi.
23
6. Hinnang tegevuse elluviimise eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale – Natura eelhindamine
6.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta
Projektiga on kavandatud paisutuse eemaldamine. Paisutuse eemaldamiseks on vajalik välja
kaevata truubi ette kogunenud sete ja eemaldada truubi sissevoolul paiknevad sette sisse
mattunud puitprussid. Oja säng truubist ülesvoolu on kujunenud endise paisjärve põhja
tekkinud settekihti. Kujunenud sängi kaldad on järsud ja toimub nende varisemine. Sette
allavoolu kandumise vähendamiseks on ette nähtud oja säng truubist ülesvoolu ca 110 m
pikkusel lõigul üle profileerida (nõlvad laugemaks kaevata). Truubist ülesvoolu ca 50 m
pikkusel lõigul on kavandatud säng kindlustada ka kivipuistmaterjaliga geotekstiilil ja
paigaldada voolurahustuskivid (d=0,4…0,6m). Sängi lang nimetatud lõigus kujuneb ca 1,4%.
Kalade rändetingimuste parendamiseks on ette nähtud kiviülevoolude rajamine truubist
allavoolu, mis tagavad truubis väikese uputuse ja vähendavad seeläbi vee voolukiirust truubis.
Kiviülevoolude rajamiseks on vajalik kujundada oja voolusängi ka truubist allavoolu jääval ca
20 m pikkusel lõigul. Sängi kujundamiseks on vajalik täita parempoolset kaldaala. Pinnasega
täidetud alad on ette nähtud haljastada. Ehituse käigus rikutud alad on ette nähtud tasandada ja
haljastada.
6.2 Kavandatavate tegevuste mõjupiirkonda jääva Natura ala iseloomustus
Loodiveski pais ja kavandatav tegevusala jääb Paistu loodusalale (Natura ala kood
RAH0000272).
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusele nr. 615 on Paistu loodusala (pindalaga
53,5 ha) võetud Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja nelja elupaigatüübi kaitseks, milleks
on allikad ja allikasood (7160), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (*9010) ja
rohunditerikkad kuusikud (9050).
Joonis 8. Loodiveski pais (punase ringiga) ja seda ümbritsevad kaitstavad alad (Aluskaart:
Maa-amet 2015).
24
Tabelis 2 on kokkuvõtlikult toodud kavandatava tegevuse mõju kaitstavatele
elupaigatüüpidele projektiala piirkonnas. Kavandatava ehitustegevuse puhul võib
mõjutatavaks elupaigatüübiks olla vana loodusmets (9010*).
Tabel 2. Kavandatava tegevuse mõju planeeringuala Natura elupaigatüüpidele.
Kavandatava
tegevuse etapi
number
Kavandatavad tegevused
Kavandatava
tegevuse elluviimiseks
vajalikud tegevused
Mõjutatavad elupaigad ning
mõju suund ja olulisus.
(positiivne +++, ++, +; neutraalne
0; negatiivne ---, --, -; pole teada
?)
I Ettevalmistav
etapp
Võsa ja puude raie
ehitustööde alalt ja
kändude juurimine (0,1
ha)
Metsa raadamistööd. Puuduvad mõjutatavad Natura
elupaigatüübid. Elupaik 9010* jääb
piisavasse kaugusse.
MÕJU SUUND JA OLULISUS 0
Kaldaala täitmine, sängi
kujundamine ja
kindlustamine,
voolurahustuskivide ja
kiviülevoolude rajamine.
Ehitustööd. Jõgi (ei ole märgitud
elupaigatüübina). Mõju positiivne,
kuna vähendatakse jõe kallaste
erosiooniohtu ja allavoolu
kanduvate setete hulka, tagatakse
sobivad tingimused kalade rändeks.
MÕJU SUUND JA OLULISUS +
Haljastus- ja heakorratööd. Haljastustööd. Puuduvad Natura elupaigatüübid ja
liigid.
MÕJU SUUND JA OLULISUS 0
II
Käitamise etapp
Rajatiste hooldus Väikesemahulised
korrastustööd.
Jõgi (ei ole märgitud
elupaigatüübina).
Puuduvad Natura elupaigatüübid ja
liigid.
MÕJU SUUND JA OLULISUS 0
Kalapääsu kasutus. Vajalikud aktiivsed
tegevused puuduvad.
Jõgi (ei ole märgitud
elupaigatüübina).
MÕJU SUUND JA OLULISUS ++
6.3 Kas kavandatav tegevus on otseselt vajalik või otseselt seotud Natura-ala kaitse korraldamisega
Paisust vahetult lõunasse (ülesvoolu) jääv osa kuulub Paistu loodusala (RAH0000272)
koosseisu. Loodusala kaitse-eesmärkidena ei ole jõgede elupaigatüüpi ega kalaliike
nimetatud.
Loodi looduspargi kaitse korraldamiseks on koostatud kaitsekorralduskava aastateks 2013-
2022. Loodiveski paisust kalade läbipääsu tagamine ei ole loodusala kaitse-eesmärkide
saavutamiseks vajalik tegevus.
25
Eeltoodu põhja ei saa tegevust käsitleda, kui otseselt vajalikku Natura ala kaitse
korraldamiseks.
Vastavalt veeseadusele tuleb lõhejõgedel või jõelõikudel paiknevatel paisudel tagada kaladele
läbipääs nii üles- kui ka allavoolu hiljemalt 1. jaanuariks 2013. a. Lõhejõgede hulka on
arvatud jõelõik Loodiveski paisust allavoolu.
6.4 Mõjuala täpne piiritlemine ja tõenäoliselt oluliste mõjude määratlemine ja hindamine
Otsene mõjuala hõlmab ehitustööde ala, sellest vahetult alla- ja ülesvoolu jäävat jõelõiku
(jõesängi korrastamise ala) ning tehnika ligipääsuteed. Tegevusest on mõjutatud jõe vahetud
kaldakooslused, kuna tehnikaga liikumiseks ja ehitustöödeks on vajalik kaldakoosluste raie ja
kändude juurimine. EELIS-e andmebaasi alusel ei ole tegemist Natura elupaigatüüpidele
vastavate kooslustega. Tööalal eemaldatakse puud ja võsa 0,1 hektaril ainult jõe kalda vahetus
ümbruses, et võimaldada tehnikaga liikumist ning viia ellu plaanitud tegevused jõesängis.
Tõenäolised olulised mõjud puuduvad, kuna ligipääs ehitusalale toimub väljastpoolt Paistu
loodusala. Paisust ülesvoolu, Sinialliku ojast lõunas on registreeritud loodusdirektiivi
elupaigatüübid vanad loodusmetsad (9010*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050). Tegevusala
jääb elupaikadest vähemalt 20 m kaugusele ning tegevusega ei avaldata mõju nimetatud
elupaigatüüpidele. Muid olulisi väärtusi piirkonnas ei ole.
Allavoolu paiknevas osas jääb Sinialliku loodusala paisust ligikaudu 900 m kaugusele.
Tegevus ei mõjuta Natura ala, kuna tegevuse mõjuala ei ulatu sellisesse kaugusse.
6.5 Natura eelhindamise tulemused ja järeldus
Eelhindamise tulemusel tuvastati, et Loodiveski paisul kalade rändetingimuste parendamise
lahendusel ei ole olulisi negatiivseid mõjusid, mis seaksid ohtu loodusala kaitse-eesmärkidena
nimetatud elupaigatüüpide soodsa seisundi. Elupaikasid ei hävitata ega kahjustata ning nende
soodsat seisundit ohtu ei seata.
Ehitustöödega võib kaasneda mõningane setete liikumine allavoolu, kuid mõju on väike ning
lühiajaline. Kavandatava tegevuse mõju on pikaajaliselt positiivne, kuna paranevad kalade
rändetingimused ning sellega kogu oja seisund.
Kumulatiivne mõju on väheoluline. Kavandatud tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist mõju
kaitse-eesmärkidele ja Natura ala terviklikkusele, kuna tegevused viiakse ellu valdavalt
olemasoleva jõesängi piires. Sinialliku oja kaldametsad ei ole inventeeritud väärtuslike
elupaikadena. Tegevused ei mõjuta läheduses paiknevaid metsakooslusi (9010* ja 9050).
Alale on olemas ligipääs ka väljastpoolt loodusala, seega ei ole ette näha ulatuslikku pinnase
kahjustamist kaitstaval alal. Kavandatava tegevuse mõju Sinialliku ojale on positiivne, kuna
rändetõkke eemaldamisega ja oja sängi kujundamisega paraneb veekogu üldine seisund (sh
väheneb allavoolu kanduvate setete hulk).
Täismahulise keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajadus on kaitstava ala valitseja
Keskkonnaameti otsus. Hindamise tulemusena on töö koostaja seisukohal, et asjakohase
Natura hindamise läbiviimine vajalik ei ole.
26
7. Hinnang KMH vajalikkuse kohta
7.1 Natura alad ja kaitsealad
Tegevuse alal asub Paistu loodusala ja Loodi looduspark. Hindamise tulemusena ei ole olulist
mõju kaitstavale alale ette näha. Oluline on, et tööde käigus ei satuks vette ja ei uhutaks
allavoolu täiendavalt setteid. Settekoormuse leevendamise kava töötatakse välja tööprojekti
koostamise raames. Töö teostamisel etappidena ei ole ette näha ohtu setete liikumisel
allavoolu ulatuses, mis ohustaks ala kaitseväärtusi ning oja üldist seisundit.
Valitud lahendusel ei ole negatiivset mõju NATURA alale – see ei mõjuta looduslikke
elupaiku ega liike, ei põhjusta NATURA ala vähenemist, killustamist, segilöömist ega
elementide muutust.
7.2 KMH vajalikkus
Eeldatavalt olulise negatiivse mõju ilmnemise võimaluste selgitamisel on lähtutud Euroopa
Komisjoni juhendist “Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend” ja käesolevas
KMHE-s toodud andmetest.
Kavandatud tegevuse kirjelduse ja muude tegurite alusel ei põhjusta kavandatav tegevus
eeldatavalt olulist negatiivset mõju, mille tõttu ei näe KMHE koostaja vajadust
keskkonnamõju hindamise algatamiseks ja läbiviimiseks KeHJS alusel.
27
Kasutatud kirjandus
Järvekülg, A. 2001. Eesti jõed. EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut.
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. 2010. Keskkonnamininsteerium. Kättesaadav:
http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/2010.04.07kinnitatudlaane-
eestivesikonnaveemajanduskava.pdf (05.02.2015)
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava eelnõu (versioon 30.04.15).
Keskkonnaministeerium. Kättesaadav: http://www.envir.ee/et/laane-eesti-vesikonna-
veemajanduskava (09.06.2015).
Moora, H. 1964. Sinialliku: turismijuht. Eesti Raamat. Tallinn.
Pall, P., Järvekülg, R., Käiro, K., Piirsoo, K., Timm, H., Vilbaste, S. 2009. Eesti riikliku
keskkonnaseire allprogramm. Jõgede hüdrobioloogiline seire 2008. a. aastaaruanne. Eesti
Maaülikooli PKI Limnoloogiakeskus. Kättesaadav:
http://eelis.ic.envir.ee/seireveeb/aruanded/12083_aru08_4.1.2_jogede_hydrobio.doc
(04.02.2015)
Piiber Projekt OÜ. 2015. Kalade rändetingimuste parendamine Loodiveski truubi juures.
Eelprojekt. Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste
parandamiseks: avaliku sektori paisud. Koostajad: Consultare OÜ, Piiber projekt OÜ,
Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi OÜ, Hendrikson & Ko OÜ.
Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks.
Hange II. Koondaruanne. Köide 3 – Tõkestusrajatiste mõju hinnang kalastikule ja ettepanekud
rändetingimuste parandamiseks. 2013. Koostajad: Eesti Veeprojekt OÜ, Projekteerimisbüroo
Maa ja Vesi AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Piiber Projekt OÜ, Maves AS, Kobras AS,
Merin OÜ, Projektbüroo Koda OÜ, Ökokonsult OÜ.
Viljandi maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused“. Kättesaadav: http://viljandi.maavalitsus.ee/asustust-ja-maakasutust-
suunavad-keskkonnatingimused (07.04.2015)
Seadused, määrused, juhendid
Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1).
Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri (RTL 2004, 111, 1758).
Keskkonnamõju eelhindamise juhend. 2005. Euroopa Komisjon.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87).
Loodi looduspargi kaitse-eeskiri (RT I 2006, 29, 228).
Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258).
Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu (RTL 2004, 87, 1362).
28
Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude
vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad
(RTL 2002, 118, 1714).
Maaparandusseadus (RT I 2003, 15, 84).
Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused avatud taotlemise korral (RT I
2010, 46, 274).
Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetelu (RTL 2006, 7, 133).
Veeseadus (RT I 1994, 40, 655).
29
LISA 1. Keskkonnamõju eelhindamise kontroll-leht
Küsimus Jah/Ei? Lühikirjeldus Kas see võib tõenäoliselt avaldada
olulist mõju? Jah/Ei? - Miks?
1. Kas ehitamine, ekspluatatsioon või tegevuse
lõpetamine põhjustavad ümbruskonnas füüsilisi
muutusi (topograafia, maakasutus, muutused
veekogudes jne)?
Jah, tegevusega kavandatakse oja nõlvade profileerimist ning jõesängi
kindlustamist, kuna endise paisjärve alale tekkinud ojasängis on probleemiks
järskude nõlvade varisemine ning setete kandumine allavoolu (sh kalade
jaoks olulistele elupaikadele). Muus osas veekogu kasutamises olulisi
muutusi ei toimu, kuna paisjärv puudub ja veekogu osa ei kasutata tuletõrje
veevõtukohana (seoses ebapiisava veesügavusega).
Ei. Negatiivseid olulisi mõjusid ei avaldu.
Kalade rände võimaldamine on positiivse
mõjuga.
2. Kas ehitamine või ekspluatatsioon eeldab
looduslike ressursside nagu maa, vesi, varad või
energia (eriti taastumatute või väheste varudega
ressursside) kasutamist?
Jah. Kavandatud tegevuse elluviimisel kasutatakse looduslikke ressursse
(peamiselt mineraalseid ehitusmaterjale). Taastumatute või väheste varudega
ressursside kasutamine on minimaalne.
Ei. Kavandatud tegevuse elluviimisel ei
kasutata looduslikke ressursse moel või
mahus, mis põhjustaks olulist negatiivset
mõju.
3. Kas tegevusega kaasneb potentsiaalselt
tervistohustavate või keskkonda kahjustavate
materjalide ja ainete kasutamine, ladustamine
või transport?
Jah. Eelprojektis määratud tegevuste käigus toimub sette ladustamine ja
transport.
Ei. Sette maht on väike, kui sette
ladustamisel järgitakse KMHE-s toodud
tingimusi, siis ei ole olulise negatiivse
keskkonnamõju teket ette näha.
4. Kas ehitamise, ekspluatatsiooni või tegevuse
lõpetamise käigus tekib tahkeid jäätmeid?
Jah. Eelprojektis toodud tegevuste elluviimise ei tekib minimaalsel hulgal
tahkeid jäätmeid.
Ei. Jäätmete käitlus, kogumine ja äravedu
toimub kehtiva regulatsiooni alusel. Olulise
negatiivse mõju esinemist ei ole ette näha.
5. Kas tegevuse käigus emiteeritakse õhku
saasteaineid või muid ohtlikke, toksilisi või
teiste kahjustavate toimetega aineid?
Jah. Ehitustööde käigus emiteeritakse õhku saasteaineid (nt transport ja
ehitustöid teostavad masinad). Ei. Mõju on lühiajaline ja väikesemahuline.
6. Kas tegevus põhjustab müra ja vibratsiooni,
valgust, soojusenergiat või elektromagnetilisi
laineid? Jah. Ehitustegevus põhjustab lühiajaliselt müra ja vibratsiooni.
Ei. Ehitustöödel kasutatakse seadmeid, mis
vastavad kehtestatud normidele.
7. Kas tegevus võib põhjustada saasteainete
levikut maapinda, põhja- või pinnavette ning
selle tulemusena pinnase või vee reostumise
riski?
Jah. Saasteainete levik on võimalik ehitustööde käigus toimuva seadmete
rikke või avarii korral.
Ei. Ehitustöödel kasutatakse tehniliselt
korras seadmeid ning lähtutakse
tööohutusnõuetest, mis minimeerib
võimalused avarii tekkeks. Avarii või lekke
esinemisel tööd peatatakse ja rike
eemaldatakse.
8. Kas nii ehitamise kui ka ekspluatatsiooni ajal
kaasneb ohtlike õnnetuste risk inimese tervisele
või keskkonnale?
Ei. Kavandatud tegevuse elluviimine ei põhjusta ohtlike õnnetuste riske
inimese tervisele või keskkonnale, kui järgitakse kehtivaid nõudeid ning
käesolevas dokumendis toodud soovitusi ja tingimusi. Ei.
30
Küsimus Jah/Ei? Lühikirjeldus Kas see võib tõenäoliselt avaldada
olulist mõju? Jah/Ei? - Miks? 9. Kas tegevus põhjustab sotsiaalseid muutusi,
nt demograafias, traditsioonilistes eluviisides,
tööhõives? Ei, sotsiaalsed muutused puuduvad. Paisjärv puudub. Ei.
10. Kas on muid faktoreid, mis võivad areneda
selliste tagajärgedeni, mis võivad mõjutada
keskkonda või on potentsiaalse kumulatiivse
mõjuga teistele praegustele või planeeritavatele
ümberkaudsetele tegevustele?
Jah, positiivset kumulatiivset mõju avaldab asjaolu, et samas alamvesikonnas
paiknevatele paisudele rajatakse kalapääsud, millega paraneb veekogude ja
kalastiku seisund.
Ei ole negatiivset mõju ette näha.
Kavandatava tegevuse eesmärk on kalade
rände võimaldamine ja veekogu seisundi
parandamine (eelkõige endise paisjärve
alal), mis on positiivse mõjuga.
11. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses
on alasid, mille ökoloogilised, maastikulised või
muud väärtused on rahvusvahelisel, riiklikul või
kohalikul tasandil kaitstud ja mida kavandatav
tegevus võib mõjutada?
Jah, pais asub Loodi looduspargis, mis kuulub Paistu loodusala koosseisu
(Natura ala). Tegevuse mõjualas ei ole kaitse-eesmärgina nimetatud liike ega
elupaigatüüpe.
Ei, paisu eemaldamisega pääsevad kalad ja
teised jõeloomad liikuma, mõju on
positiivne.
12. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses
on alasid, mis on ökoloogiliselt olulised või
tundlikud, nt märgalad, kanalid vms, rannikud,
mäed või mets ning mida kavandatav tegevus
võib mõjutada?
Jah, pais asub Loodi looduspargis, mis kuulub Paistu loodusala koosseisu
(Natura ala). Tegevuse läheduses ei ole tundlikke alasid, mida tegevus
mõjutaks, kaitstavad metsaelupaigad on tööde alast piisavas kauguses.
Ei ole negatiivset mõju ette näha.
Kavandatava tegevuse eesmärk on kalade
rände võimaldamine, mis on positiivse
mõjuga ojale ja ojaga seotud elustikule.
13. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses
on alasid, mida kasutavad kaitsealused, muidu
olulised või tundlikud looma või taimeliigid, nt
paljunemiseks, pesitsemiseks, toidu otsimiseks,
puhkamiseks, talvitumiseks, rändeks ning mida
tegevus võib mõjutada?
Ei, teadaolevalt selliseid liike ümbruses ei ole, keda tegevus negatiivselt
mõjutaks. Paisust allavoolu lõigus on oluline forelli kudemis- ja noorjärkude
kasvuala, kavandatava tegevuse mõju liigile on positiivne. Ei, vt küsimus 12
14. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses
on sise-, ranniku-, mere- või põhjavett, mida
tegevus võib mõjutada?
Jah. Kavandatud tegevus on ettenähtud meede Lääne-Eesti
veemajanduskavaga vooluveekogul hea seisundi saavutamiseks. Oja nõlvade
profileerimine ning jõesängi kindlustamine on positiivse mõjuga oja
seisundile, kuna hoitakse ära järskude nõlvade täiendav varisemine ning
setete kandumine allavoolu
Ei ole negatiivset mõju ette näha.
Tegevusega kaasneb positiivne mõju
siseveekogu seisundile.
15. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses
on kõrge väärtusega maastikke või maalilise
vaatega alasid, mida tegevus võib mõjutada?
Jah, Valga maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu alusel paikneb
Loodiveski pais maakondliku tähtsusega väärtuslikul maastikul.
Ei. Mõju puudub, paisutus eemaldatakse,
ala korrastatakse.
31
Küsimus Jah/Ei? Lühikirjeldus Kas see võib tõenäoliselt avaldada
olulist mõju? Jah/Ei? - Miks? 16. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses
on teid või hooneid, mis on avalikus kasutuses
puhke-või muul eesmärgil ning mida
kavandatav tegevus võib mõjutada? Jah, maanteetruubil paikneb asfaltkattega tee. Paisjärv puudub. Ei. Tee säilib.
17. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses
on teid, kus tekivad kergesti ummikud või mis
võivad põhjustada keskkonnaprobleeme ning
millele võib tegevus mõju avaldada?
Ei, selliseid teid pole ning antud tegevusega ei kaasne liiklussageduse
suurenemist. Ei.
18. Kas tegevuse asukoht on hästi nähtav
paljudele inimestele? Jah, truubi kohal on maantee. Ei.
19. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses
on ajaloolise või kultuurilise väärtusega paiku
või tunnuseid, mida tegevus võib mõjutada?
Ei, kultuurimälestised puuduvad, läheduses paiknevaid pärandkultuuriobjekte
tegevus ei mõjuta.
Ei, mõju pärandkultuuriobjektidele ei ole
ette näha.
20. Kas tegevuse on kavas ellu viia sellises
piirkonnas, kus varem ei ole arendustegevust
toimunud ning kus tegevus toob kaasa
haljastusala kadumise?
Jah, tegevus toimub looduslikul alal, läheduses on tootmisbaas. Tegevuse
tulemusena ei vähene haljastusala pindala.
Ei. Puid ja võsa eemaldatakse vaid tööalal,
pärast tööde lõppu ala korrastatakse ning
haljastatakse.
21. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses
esineb maakasutust, nt kodud, aiad, muu
eravaldus, tööstus, kommertsettevõtted,
puhkealad, kõigile avatud alad, kohalikud
rajatised, põllumaad, metsandus, turism,
kaevandamine, mida tegevus võib mõjutada?
Jah. Paisust põhjas on tootmishooned. Lõunas on looduslikud alad. Paisjärv
puudub ning tuletõrje veevõtukohta ei kasutata, seoses veekogu madala
sügavusega.
Ei. Paisutus likvideeritakse ja ala
korrastatakse.
22. Kas tegevuse või seda ümbritsevas
piirkonnas on kavandatud maakasutusvõimalusi
tulevikuks, millele tegevus võib mõju avaldada? Ei, teadaolevalt ei ole sarnaseid maakasutusvõimalusi kavandatud.
Ei. Tegevuse tulemusena ei muutu
maakasutustingimused.
23. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses
on tiheasustus või on piirkond väga täis ehitatud
ning kas tegevus võib neid aspekte mõjutada? Ei, tegevus ei asu tiheasustusalas. Ei.
32
Küsimus Jah/Ei? Lühikirjeldus Kas see võib tõenäoliselt avaldada
olulist mõju? Jah/Ei? - Miks? 24. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses
on alasid, mis on tundliku kasutusalaga, nt
haiglad, koolid, pühamud, ühiskondlikud
rajatised, mida tegevus võib mõjutada? Ei. Ei.
25. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses
on alasid, millel leidub olulisi, kvaliteetseid või
nappide varudega ressursse, nt põhjavett,
pinnavett, metsa, põllumaad, kalavarusid,
turismi, maavarasid ning, mida tegevus võib
mõjutada?
Jah. Tegevus toimub Sinialliku ojal. Tegevuse tulemusena paraneb kalastiku
ja seega ka kogu pinnaveekogu seisund, kuna kalastik on üks veekogu
seisundi näitaja. Tegevusalast lõunas paiknevaid metsi ei mõjutata. Muid
olulisi ressursse ümbruses ei ole.
Ei. Kavandatav tegevus omab pikemas
perspektiivis positiivset mõju, paraneb
pinnaveekogu seisund, luuakse
potentsiaalseid elupaiku kaladele. Jõesängi
kindlustamisega hoitakse ära allavoolu
jäävate elupaikade kattumine setetega.
26. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses
on alasid, kus keskkond on juba saastunud või
kahjustatud, nt kus ületatakse kehtestatud
keskkonnanorme ning millele võib tegevus
mõju avaldada? Ei. Teadaolevalt sellised alad puuduvad. Ei.
27. Kas tegevuse piirkonda võivad mõjutada
maavärinad, vajumised, maanihked, erosioon,
üleujutused või ekstreemsed ning vaenulikud
kliimatingimused, nt temperatuuri kõikumine,
udu, tugevad tuuled, mis võivad põhjustada
keskkonnaprobleeme kavandatava tegevuse
käigus?
Jah. Eelkõige võib toimuda oja järkude nõlvade (kujunenud endise paisjärve
alale) varisemine, mis halvendab oja üldist seisundit.
Ei. Kavandatav tegevus omab pikemas
perspektiivis positiivset mõju. Võimalikke
negatiivseid mõjusid ei ole ette näha juhul,
kui paisu eemaldamine teostatakse
ettenähtud projekti raames.
LISA 2. Ihtüoloogi eksperthinnang kalapääsu lahendusele
ÜF programmperiood 2007-2013
Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel
kalade rändetingimuste parandamiseks:
avaliku sektori paisud
Loodiveski paisule kalapääsu rajamise kalastiku eksperthinnang
Tartu 2015
Tellija: Keskkonnaagentuur
Teostajad: Consultare OÜ
Piiber Projekt OÜ
OÜ Hendrikson & Ko
OÜ Advokaadibüroo Pohla ja Hallmägi
Koostajad: Petri Karppinen (Kala- ja vesitutkimus OY)
Ari Haikonen (Kala- ja vesitutkimus OY)
34
1. Jõe üldandmed
Loodiveski pais asub Sinialliku ojal (VEE1139900). Sinialliku oja on Raudna jõe
(VEE1139100) lisajõgi, mis suubub Raudna jõkke (Raudna_2 kogumisse) vasakult kaldalt
54,6 km kaugusel suudmest. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas (2010) on nii Raudna
jõe kui Sinialliku oja seisund hinnatud heaks. 2013. aasta hinnangu põhjal (Lääne-Eesti
vesikonna veemajanduskava eelnõu) on mõlema veekogu seisundi koondhinnang kesine.
Sinialliku oja pikkus on 15 km ning valgala pindala 56,1 km2. Sinialliku oja algab Paistust 3
km lõunas Aidu järve läheduses. Sinialliku oja on külma ja selge veega ning kiire vooluga.
Forelliojana oli see tuntud juba XVIII sajandil (Moora, 1964). Sinialliku oja kulgeb Loodi
ürgorus ning läbib mitmeid järvekesi, nt Saimre paisjärve (VEE2090610) ja Aidu järve
(VEE2090600). Ojas on mitmeid allikaid. Sinialliku ojasse suubuvad väiksemad
vooluveekogud Loodi oja, Heimtali oja, Viraski oja ja Sulioja.
2008. aasta riikliku keskkonnaseire andmete (Pall jt, 2009) põhjal oli Sinialliku oja laius
alamjooksul 5-7 m, oja oli 0,5-1,2 m sügav ning mudastunud liivase põhjaga. Voolu kiiruseks
mõõdeti 0,2 m/s ning hinnanguline vooluhulk oli 450 l/s.
Sinialliku oja lõik Imavere – Karksi-Nuia maanteesillast suubumiseni Raudna jõkke
(Loodiveski paisust vahetult allavoolu jääv jõelõik) kuulub lõheliste kudemis- ja elupaikade
nimistusse (Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu, RTL 2004,
87, 1362).
Loodiveski pais ei asu lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstaval jõel (Lõheliste ja
karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee
kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad, RTL
2002, 118, 1714).
Sinialliku oja kuulub suures osas (ligikaudu 11,2 km pikkuses) Loodi looduspargi koosseisu.
Loodi looduspargi kaitse-eeskirjas ei ole jõgede ja ojade elupaigatüüpi ega kalaliike kaitse-
eesmärgina nimetatud.
Lisaks kuulub oja osaliste lõikudena Paistu loodusala (EE0080518) ja Sinialliku loodusala
(EE0080519) koosseisu. Jõgede elupaigatüübi ning kalaliikide kaitset ei ole kaitse-eesmärgina
nimetatud.
2. Rändetõkked jõel
Keskkonnaregistri andmetel on Sinialliku ojal järgmised töötavad paisud (loetletud allavoolu
järjestuses; hinnangud Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel…, 2013 alusel):
Kääru – paisu kaugus suudmest 11,3 km, paisutuskõrgus 3,3 m, jõelõik on kalastikule
elupaigaks sobimatu, pais on kaladele ületamatu, kuid rändetingimuste parandamine ei
ole vajalik;
Saimre – paisu kaugus suudmest 10,5 km, paisutuskõrgus 4,75 m, kalastikule
elupaigaks sobimatu, kaladele ületamatu, läbipääsu mõju veekogu kalastiku seisundile
puudub;
Paistu (Loodi) – paisu kaugus suudmest 7,8 km, paisutuskõrgus 1,75 m, liigivaene
forellipiirkond, kaladele ületamatu, läbipääsu mõju veekogu kalastiku seisundile on
väheoluline;
35
Loodiveski – paisu kaugus suudmest 6,1 km, paisutuskõrgus 1,95 m, liigivaene
forellipiirkond, pais on kaladele ületamatu, läbipääsu mõju veekogu kalastiku
seisundile on oluline.
Veebruaris 2015 viidi Loodiveski paisul läbi välitööd.
3. Ülevaade kalastikust ja kalastiku seisund
Sinialliku oja kalastikku uuriti alamjooksul Viljandi – Ramsi mnt silla lähedal 2008. aastal
riikliku keskkonnaseire programmi raames (Pall jt., 2009). Seirepüügil registreeriti 5 kalaliiki:
jõeforell, haug, särg, lepamaim ja trulling. Indikaatorliikidest oli jõeforelli arvukus väga
madal, ojasilm puudus. Tüübiomaste liikide (haug, lepamaim, trulling) arvukus ja vanuseline
struktuur vastas tüübiomastele tingimustele, puudus luukarits, kelle esinemist oleks kindlasti
võinud elutingimuste põhjal eeldada. Seirelõigul registreeritud üksik särg loeti juhukülaliseks.
Kalastiku seisund oja alamjooksul hinnati heaks. Kaitsealuseid liike ei ole Sinialliku ojas
registreeritud (Keskkonnaregister, 2015) ning tõenäoliselt neid ka ei esine. Sinialliku oja
kesk- ja ülemjooksu kalastiku kohta andmed puuduvad.
Loodiveski truubist 200 meetri ulatuses allavoolu paikneb Sinialliku oja suurim ja tähtsaim
forelli sigimis- ja noorjärkude kasvuala, kuhu paisu osalise kadumise tagajärjel on juba
kandunud liivaseid setteid. Sigimis- ja kasvuala edasise kahjustamise vältimiseks tuleks tööde
ajal rakendada meetmeid setete allavoolu kandumise vastu. Kitsamas osas tuleks kohendada
oja profiili, et vältida nõlvade varisemist ja pinnase uhtumist allavoolu.
4. Kavandatav tehniline lahendus
Variant 1. Paisutuse eemaldamine
Variandiga 1 on kalade rändetingimuste parendamiseks kavandatud Loodiveski truubi juures
alles oleva paisutuse eemaldamine (ca 0,5 m) ja ojas sängi korrastamine. Paisutuse
eemaldamiseks tuleb välja kaevata varjade ees olev sete. Endise paisutuse alale kujunenud
sängi stabiliseerimiseks on kavandatud kindlustada olemasoleva oja voolusängi vähemalt 35
m ulatuses truubist ülesvoolu ning profileerida laugemaks oja nõlvad. Nõlvade profileerimine
võiks aset leida maksimaalselt kuni kohani ülesvoolu, kus läbi märgala looklev ojasäng
keerab tagasi krundi piiriga paralleelseks. Truubist allavoolu on kavandatud rajada
kiviülevool, mis tekitab väikese uputuse truubis (ca 20 cm) ja parandab selliselt kalade
truubist läbipääsemise tingimusi. Kavandatud on ka korrastada ja kindlustada truubi
ülaveepoolse otsakuga külgnevad nõlvad.
Variant 2. Paisutuse eemaldamine ja endise oja sängi taastamine
Variandiga 2 on kalade rändetingimuste parendamiseks kavandatud Loodiveski truubi juures
alles oleva paisutuse eemaldamine (ca 0,5 m) analoogselt variandiga 1 ja oja sängi taastamine
endises asukohas. Endise oja sängi taastamiseks on vajalik lammutada maanteetruubist ca 60
m ülesvoolu, oja sängis paiknev betoonkonstruktsioon (endine truup vmt), mis on
ummistanud sängi ja põhjustanud selle ümberkujunemise. Vajalik on taastatav sängi
puhastamine settest (üle kaevamine). Täiendavalt on kavandatud taastatava oja sängi lisada
kive ja veerist. Praeguseks endise paisjärve alale kujunenud säng on vajalik täita pinnasega.
Variant 3. Paisutuse eemaldamine ja maanteetruubi rekonstrueerimine
36
Variandiga 3 on kalade rändetingimuste parendamiseks kavandatud Loodiveski truubi juures
alles oleva paisutuse eemaldamine (ca 0,5 m) analoogselt variandiga 1 ja maanteetruubi
rekonstrueerimine. Maanteetruubi rekonstrueerimiseks on kavandatud olemasoleva betoonist
truubi asendamine monteeritavatest terasplaatidest truubitoruga ja katkematu jõepõhja
kujundamine läbi truubi kruusa, veerise ja/või kivipuistmaterjaliga. Täiendavalt on
kavandatud korrastada oja sängi vastavalt variandis 1 kirjeldatule.
Variant 4. Paisutuse eemaldamine, maanteetruubi rekonstrueerimine ja endise oja sängi
taastamine
Variandiga 4 on kalade rändetingimuste parendamiseks kavandatud Loodiveski truubi juures
alles oleva paisutuse eemaldamine (ca 0,5 m) analoogselt variandiga 1 ja maanteetruubi
rekonstrueerimine analoogselt variandiga 3. Täiendavalt on kavandatud endise oja sängi
taastamine vastavalt variandis 2 kirjeldatule.
Tehniliste lahenduste võrdlus
Kõik variandid näevad ette paisutuse eemaldamise. Esimese ja kolmanda variandiga on
kavandatud korrastada ka juba kujunema hakanud uut voolusängi. Teine ja neljas variant
näevad ette eeldatava endise ojasängi taastamise. Juba kujunema hakanud uue voolusängi
korrastamine võimaldab minimeerida pinnase juurdevedu ning tagab eemaldatava paisutuse
alal ojale sujuvama langu. Kolmandas ja neljandas variandis on lisaks paisutuse
eemaldamisele ning voolusängi korrastamisele ette nähtud ka maanteetruubi
rekonstrueerimine.
Paisutus Loodiveski truubi juures on suures osas juba eemaldatud ning puudub
kinnistuomanike huvi paisutuse säilitamiseks ja hooldamiseks. Paisutuse eemaldamisega tekib
kaladele rändevõimalus praegusest Loodiveski truubist ülesvoolu. Truubist ülesvoolu jääva
ojasängi lõigu korrastamine ning kindlustamine vähendab sette kandumise ohtu alavee poolel
paiknevatele kudemispaikadele.
Võttes arvesse Tellija ja Keskkonnaameti seisukohti on projektiga kavandatud variandis 1
kirjeldatud lahendus (Piiber Projekt OÜ, 2015).
5. Hinnang kavandatavale lahendusele
Kalade rändetingimuste parendamiseks Loodiveski truubil on ette nähtud paisutuse
eemaldamine, oja nõlvade kujundamine ja sängi kindlustamine ning kiviülevoolude rajamine
truubist allavoolu.
Truubist ülesvoolu kindlustatakse oja säng kivipuistmaterjaliga (osakeste läbimõõt 5-15 cm)
50 m pikkuses lõigus, lisaks paigaldatakse voolurahustuskivid (läbimõõt 40-60 cm). Sarnaselt
kujundatakse truubist allavoolu oja säng 20 m pikkusel lõigul (kindlustatakse 15 m pikkusel
lõigul). Truubis veetaseme tõstmiseks ja voolukiiruse vähendamiseks rajatakse kiviülevoolud
truubist allavoolu.
Keskmise vooluhulga (0,16 m3/s) tingimustes on voolukiirus truubis 0,2 m/s,
kõrgveeperioodil võib see ulatuda 2,83 m/s. Normaalveetaseme juures on veesügavus truubis
0,3 m, maksimumveetasemega 0,8 m. Soovitatav on lisada suuremaid kive truupi, et vool
oleks truubis varieeruvam ja pakuks kaladele võimalust peatumiseks ja puhkamiseks.
Asjaolu, et truup on pealt kinnine ning seetõttu pime, võib tekitada viivitust kalade rändes.
Lõpuks kalad siiski läbivad truubi, kuna see on nende ainus võimalus rände jätkamiseks.
37
Eeltoodu põhjal on väljapakutud lahendus sobilik kõikidele kalaliikidele truubist üles- ja
allavoolu rändeks.
Olemasolev truup takistab kalade ülesvoolu rännet truubi sissevoolus paikneva järsu astangu
tõttu. Paisutuse likvideerimine, kiviülevoolude rajamine ning voolusängi taastamine kivide ja
kivipuistmaterjaliga toetab kalade rännet ja lisab praegusega võrreldes alale suuremat
elupaikade varieeruvust – tekib uus kärestikuline ala. Lõhilastele sobivate kudemisalade
kujundamiseks lisada voolusängi peent kivipuistmaterjali. Loodiveski paisust allavoolu on
Sinialliku ojas lõhilaste ja teiste kalaliikide populatsioonid, kelle elupaikade seisund ning
rändevõimalused paranevad.
38
Kasutatud kirjandus
Kirjandusallikad ja andmebaasid
Järvekülg, A. 2001. Eesti jõed. EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut.
Keskkonnaregister. 2015.
Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. 2010. Keskkonnaministeerium. Kättesaadav:
http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/2010.04.07kinnitatudlaane-
eestivesikonnaveemajanduskava.pdf (05.02.2015).
Moora, H. 1964. Sinialliku: turismijuht. Eesti Raamat. Tallinn.
Pall, P., Järvekülg, R., Käiro, K., Piirsoo, K., Timm, H., Vilbaste, S. 2009. Eesti riikliku
keskkonnaseire allprogramm. Jõgede hüdrobioloogiline seire 2008. a. aastaaruanne. Eesti
Maaülikooli PKI Limnoloogiakeskus. Kättesaadav:
http://eelis.ic.envir.ee/seireveeb/aruanded/12083_aru08_4.1.2_jogede_hydrobio.doc
(04.02.2015).
Piiber Projekt OÜ. 2015. Kalade rändetingimuste parendamine Loodiveski truubi juures.
Eelprojekt. Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste
parandamiseks: avaliku sektori paisud. Koostajad: Consultare OÜ, Piiber projekt OÜ,
Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi OÜ, Hendrikson & Ko OÜ.
Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks.
Hange II. Koondaruanne. Köide 3 – Tõkestusrajatiste mõju hinnang kalastikule ja ettepanekud
rändetingimuste parandamiseks. 2013a. Koostajad: Eesti Veeprojekt OÜ, Projekteerimisbüroo
Maa ja Vesi AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Piiber Projekt OÜ, Maves AS, Kobras AS,
Merin OÜ, Projektbüroo Koda OÜ, Ökokonsult OÜ.
Seadused, määrused, eeskirjad
Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri (RTL 2004, 111, 1758).
Loodi looduspargi kaitse-eeskiri (RT I 2006, 29, 228).
Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude
vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad
(RTL 2002, 118, 1714).
Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu (RTL 2004, 87, 1362).
39
Lisa 1. Fotod
Foto 1. Sinialliku oja Loodiveski paisust ülesvoolu.
Foto 2. Sinialliku oja Loodiveski paisust allavoolu.
Recommended