Preisimaa tõus

SAKSAMAA TÕUS

FRIEDRICH WILHELM (BRANDENBURGI KUURVÜRST)

FRIEDRICH IFRIEDRICH WILHELM IFRIEDRICH II (SUUR)

SISUKORD

FRIEDRICH WILHELM 1620-1688

Friedrich Wilhelm Hohenzollern ehk Suur KuurvürstHohenzollernite dünastiat Brandenburgi kuurvürst ja

Preisimaa hertsog 1640–1688. Tema ajal muutus Brandenburg üheks Saksamaa sõjaliselt võimsaimaks riigiks.

Preisimaa liideti täielikult Brandenburgiga Hertsogkond vabanes Poola vasalli staatusest Tema ajal Branderburgi rändas sisse hulk hugenootidest

oskustöölisiRändas sisse ~20 000 prantsuse emigrante, kes hiljem

asutasid vabrikuid ( peegli-, siidi-, villa- ja küünlavabrikuid)

FRIEDRICH WILHELM 1620-1688

Tema poolt loodud sõjavägi ning nn. Auftragstaktik said hiljem Preisimaa armee aluseks

Sõdis edukalt Rootsiga ning sai endale Ees-Pommeri lääneosa.

Pooldas ja kehtestas usuvabaduse, oli kaubanduse, merkantilismi ja monopoolide poolt

Kehtestas palju siseriiklikke reforme ning arendusi, näiteks lõi kanalite võrku, mis on kasutusel praegugi

FRIEDRICH WILHELM 1620-1688

FRIEDRICH I 1657-1713

Friedrich I (Brandenburgi kuurvürsti ja markkrahvina Friedrich III) oli Brandenburgi kuurvürst ja markkrahv 1688–1713 ning esimene Preisimaa kuningas.

Suure Kuurvürsti Friedrich Wilhelmi poeg.Preisimaa kuningas aastast 1701., aga Brandenburgis –

vürstKunstide patroon: 1696. aastal ta asutas Berliinis

Kunstiakadeemiat, 1700. – teaduste akadeemiat“Palgasõdur” – tema poolt täiustatud armee teenis tihti

Preisist väljaspool

FRIEDRICH I 1657-1713

FRIEDRICH WILHELM I 1688-1740

Friedrich Wilhelm I oli Preisimaa kuningas 1713. aastast kuni surmani

Tuntud oma ihnuse ja militarismi poolest Tema käe all muutus Preisimaa üheks Euroopa

sõjaliselt võimsaimaks riigiksÄärmiselt radikaalne kokkuhoiupoliitika, pea kõik

õukonna liikmed olid selle vastuLäbisaamine poja Friedrichiga oli väga halb, ei salli

valgustusfilosoofia ja välismaine haridus üleüldiseltVaatamata sõjalisusele tegi haridusreforme

FRIEDRICH WILHELM I1688 - 1740

FRIEDRICH II 1712-1786

Friedrich II ehk Friedrich Suur Preisimaa kuningas 1740. aastast kuni surmani. Brandenburgi

markkrahvina oli tema nimi Friedrich IVFriesdrichi onu oli Suurbritannia kuningas George ITa soovis oma isa tahte vastaselt saada arhitektiks. Sanssouci loss

Potsdamis ongi osalt tema enda eskiiside järgi ehitatudFriedrichit peetakse parimaks näiteks valgustatud monarhist. Ta oli

kirjavahetuses Voltaire'i, I. Kanti, F. Schilleri ja J. W. Goethega, Friedrich ise mängis flööti

1750. kutsus Friedrich Voltaire'i Preisimaale elama, kuid peagi muutusid nende suhted pingeliseks. Voltaire'i heidutas Friedrichi militarismi

1740. aastal tegi kohtureformi, millega keelas piinamist ja tsentraliseeris ja eraldas kohtu täidesaatvast võimust

FRIEDRICH II 1712-1786

Religioossetelt vaadetelt liberaal ja polnud kuigi sügavalt usklikTema ajal kehtis Preisimaal usuvabadus, seda ka juutide suhtesFriedrichi ajal kasvas Preisimaa pindala peaaegu kaks korda,

seda nii kuninga osava diplomaatia kui ka edukate sõdade tagajärjel.

Juuritas kartuliIsa sundis Friecrichi abielluma Elisabeth Christine von

Braunschweig-Wolfenbüttel-Beverniga, kuid nad ei elanud koos ja Friedrichist lapsi ei jäänud

Friedrichile järgnes troonil tema venna August Wilhelmi poeg Friedrich Wilhelm II

FRIEDRICH II 1712-1786

BRANDENBURGI VAPP

PREISIMAA VAPP

Ait2h kuulamise eest!