Lääne-Eesti maastikud -...

Lääne-Eesti maastikud

Eesti maakonnad

Eesti maastikurajoonid

Maastikurajoon

• Maastik inimese poolt tunnetatav, looduslike ja/või

inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud

iseloomulik ala. (Euroopa maastike konventsioon).

• Loodusgeograafias on iga maastik geosüsteem ehk

geograafiline kompleks (geokompleks). Mille koostisosad

(maastikukomponendid) on vastastiku seotud ruumilises

paiknemises ja aineringete kaudu.

• Väliselt eristuvad maastikud pinnavormide, veekogude ja

taimkatte näo poolest, sest erineva koostise ja kujuga

pinnavormidel on vesi, mullad ja taimed sobitunud omavahel

omalaadi.

Lääne-Eesti maastikurajoon

Asend, suurus, piirid

• Eesti suurim ja väga mitmekesiste loodusoludega

• Hõlmab Eesti mandriala lääneosa.Soome lahest Liivi laheni(N-S 120 km), laius kuni 96 km Vändra laiusel.

• Lisaks hulgaliselt väikesaari Väinameres ja liivi lahe põhjaosas

• Piirneb läänes – Soome lahe rannikumadaliku, Harju lavamaa, Soomaa ja Liivi lahe rannikumadalikuga. Piir kagus raskesti määratav (siirdeline).

• Pindala – 6035 km²

• Eesti pindalast 13,3%

Maastikuline eripära

• Väga pikk rannavöönd (510 km), esindatud kõik eesti rannatüübid).

• Keskosas katkendlik Lääne-Eesti klindi ahelik.

• Kesk-ja põhjaosas kirdesihiline mandrijää servamoodustiste vöönd.

• Lõunaosas katkendlik rannavallide ja luidete vöönd

• Keskosas ida-läänesuunalised Matsalu ja Haapsalu laht suurte roostikega. Matsalu lahega liitub Kasari jõestik.

• Looduskasutusega on lisandunud eesti suurimad ranna-ja puisniidud.

Maastike kivimiline alus

• Nüüdismaastikud hakkasid välja kujunema pärast viimast mandrijäätumist.

• Kindel maakoor moodustus ~ 2 miljd. a. tagasi ( Baltika ürgmanner). 600 milj.a. lõunapooluselt põhjapoolkerale

• Ida-Euroopa platvorm. Aluspõhi= aluskord+ pealiskord

• Aluskord ei paljandu – rändrahnud, moreeniaines

• Pealiskorra settekivimid – moodustavad reljeefi suurvorme (lavamaad, kõrgustikud) ja mesovorme (paetasandikud, kühmud-künnised)

Aluspõhi

Pinnakate

Pealiskord – settekivimid

Lubjakivid,liivakivid

Aluskord – tardkivimid

Graniidid

Aluspõhi = aluskord +

pealiskord

Aluspõhi

Pealiskorras avanevad:

• Ordoviitsiumi ajastu (488-443 milj.a.tagasi)

lubjakivid – põhja-ja keskosas

• Siluri ajastu (443-416 milj.a.tagasi)lubjakivid

kesk-ja lõunaosas.

• Devoni ajastu (416-369 milj.a.tagasi)

liivakivid – äärmises lõunaosas

Läänemere staadiumid • Jää taandumisel (11500 a.t.) jäid Põhja- ja Lääne-Eesti vee alla

(maapind oli paksema jääkihi all rohkem vajunud ja liustiku

poole kaldu)

• Balti Jääpaisjärv (25m kõrgem ookeanist) –kestus 1700 a. U.

8000 a.e. Kr. langes veetase lühikese ajaga Maailmamere

tasemele ( Kesk-Rootsist Närke väin).

• Joldiamere staadium – kestus 800 a. Riimveeline.

• Antsülusjärve staadium – kestus 1500 a. Veepind kerkis 18m

üleookeanitaseme.

• Litoriinamere staadium – kestus 2000.a. väljavool Suur Belti

kohal. Veetase 2m kõrgem praegusest.

• Limneamere staadium – algas 4 tuh.a.t., kestab praeguse

Geokronoloogiline skaala

Aegkond Ajastu Algus (milj. a. tagasi)

Kestus (milj. a.)

Uusaegkond e. Kainosoikum

Kvaternaar Neogeen Paleogeen

1,8 24 65

1,8 22,5 42,5

Keskaegkond e. Mesosoikum

Kriit Juura Triias

144 205 248

79 61 43

Vanaaegkond e. Paleosoikum

Perm Karbon Devon Silur Ordoviitsium Kambrium

295 354 416 442 495 544

47 59 62 26 53 49

Aguaegkond e. Proterosoikum

Vend 650 2500

100 2000

Ürgaegkond e. Arheosoikum

4500

2000

Aluspõhi

Siluri Jaagarahu lade

• Siluri ajastu soojades merelistes tingimustes elasid korallid, sammal-loomad, vetikad. Viimaste kivististega rikastunud lubjakivid (rahkjas paas) moodustavad Jaagarahu lademes fossilseid riffe – ümbritsevatest kivimitest kõvemaid BIOHERME.

• Praeguses maastikus jälgitavad paekõvikutena, samuti on nendest kujunenud Lääne-eesti klindi astangud (Kirbla, Lihula,Salevere Salumägi, Mihkli Salumägi, Uisu pank). Klint katkendlik kuna biohermid esinevad saartena.

Salevere Salumägi

Rannavööndid

• Möllirannavööndid – kõige ulatuslikuma levikuga. Savika pinnasega. Matsalu ja Haapsalu lahe rannikul.

• Moreenrannavööndid – uhutud moreentasandikel, kivirohked, kohati kamardunud

• Liivarannavööndid - ääristavad liivaseid rannikuterrasse loodeosas.Esineb rannavalle, mis kohati luitestunud. Rannanõlval esineb järvi (Perakülas, Nõval)

• Veeristikurannavööndid – merikapsa ja randkressi kooslusega Keibu lahe ääres

• Pankrannavööndid – Kukerannas Uisu pank, Pullapää pank.

Uisu pank Kukerannas

http://www.hot.ee/kroox/uisu.htm&usg

Reljeefi valdkonnad

1. Merekuhjeline põhjaosa

2. Liustikujää ja –sulamisvee ning jõekuhjeline

kesk-põhjaosa.

3. Paekõrgedikuline kesk-lõunaosa.

4. Liustiku- ja mere- ning sootekkeline

lõunaosa

Merekuhjeline põhjaosa

• Soome lahest Noarootsi poolsaareni, lõunapiir Riguldist kagusse üle Jalukse Palivereni ja sealt oosideahelikuna üle Risti Ellamaani.

• Loodeosas liivavallide ja maasäärtega liivatasandikud, mis on maakerkel soodustanud laguunide, nendest järvede ja hiljem märgalade kujunemist (Läänemaa Suursoo, Leidissoo). Väkesed luiteahelikud (Veskijärve põhjakaldal, Keibus)

• Vihterpalu ja Turba vahemikus, Nõval, Kuijõel rähksed liivsavised moreentasandikud, kus leidub kivikülve (Nõmmemaal, Küremal)

Peraküla

www.noavv.ee/galerii/yldine/image_17.html

Liustikujää ning jõekuhjeline kesk-

põhjaosa I

• Ulatub lõunasihis Lääne-Eesti klindini – veidi

lõuna poole Kasari-Vigala-Velise jõgede

joonest.

• Valdavad piklikud mandrijää liikumist

kajastavad kagusihilised künniselaadsed

moreentasandikud, mille vahele jäävad

jääjärvetasandikud (viirsavid, liiv/savil)

Liustikujää ning jõekuhjeline kesk-

põhjaosa II

• Kirdeosas Palivere-Risti-Ellamaa põikoosi ja Koluvere ümbruse moreentasandiku vahel 5 sood kirde-edela sihis – Ellamaa, Sooniste, Õmma, Marimetsa ja Patsu e. Laikküla soo

• Rannikul Eesti suurimad ida-läänesihilised Haapsalu ja Matsalu laht – jääaegadel setete alla mattunud aluspõhja orundite, hilisemal ajal moodustunud paks mudakiht

Marimetsa raba

http://keijo.smugmug.com/2004/Marim

etsa-raba

Liustikujää ning jõekuhjeline kesk-

põhjaosa III

• Noarootsi ps.( 95 km²) – Haapsalu lahe põhjarannikul,

liigestatud rannajoon.

• Tekkinud viimase 3300 a. jooksul merest kerkinud väikesaarte

ühinemisel, 1770-1900.a. vahemikus kerkis poolsaareks.

• Endise väina põhjaosas jäänkjärved (näit.Sutlepa meri)

• Paekivisel aluspõhjal pinnakattes märjad liivad, end. väina

ümbruses savid.

• Poolsaare selgrooks loode-kagusihiline rähksest moreenist

künnis (kuni10 m)

Noarootsi poolsaar

Liustikujää ning jõekuhjeline kesk-

põhjaosa IV

• Matsalu lahe idaosa ümbritsevad kaarjalt viirsavitasandikud, mis kohati kaetud õhukese liivakihiga

• Viirsavitasandikke liigestavad Kasari jõe deltas kinnikasvavad harujõed (Raana,Aru,Rõude), Rannamõisa jõgi ja kanaliks (1927-1937) ja peajõeks muudetud Kloostri haru

• Varem merre suubunud Penijõgi ja Tuudi jõgi on praegu Kasari lisajõed, delta kasvanud 10 km pikkuseks.

• Välja kujunenud Eesti suurim roostik (3000 ha).

• Kasri jõeäärne tasandik – 4500 ha

Paekõrgendikuline kesk-lõunaosa

• Lõunas Paatsalu - Pärnu-Jaagupi jooneni.

• Iseloomulikud biohermsed paekivist kühmud ja

künnised.

• Lääne- ja idaosas niisked paetasandikud, mis

vahelduvad suurte soode ja liivaste

jääjärvetasandikega

• Põhjapoolsed paekõvikute põhja- ja läänekülg

astanguline Lääne-Eesti klint), lõunaküljel maasäär.

Näit. 6-7 m kõrguse Kirbla kõviku taha.

Kesk-lõunaosa kaitsealused sood

• Tuhu soo – läänepoolne, kuivendatud

idaosaga. Matkarada – soode

arengustaadiumid (madalsoo, siirdesoo,

kõrgsoo)

• Lihula raba – kirdes

• Avaste madalsoo – kagus

• Kesu raba

• Lavassaare soostiku põhjaosa

Virtsu poolsaar

• Valdkonna edelaosa väga liigestatud

rannajoonega

• Virtsu ps.(6 km²) õhukese kivirohke moreense

kattega 2-4 m ü.m.

• Puhtu laid – läänerannik rähkse sillutisega,

kasvab poolsaarega kokku. Laialehine

parkmets.

• Laelatu puisniit

Puhtu laiu kivine rand

http://cache.virtualtourist.com/3329370

-TravelPicture-Virtsu.jpg

Liustiku- ja mere- ning sootekkeline

lõunaosa • Lääneosas Tõstamaa ps. – pinnamoes loode-

kagusihilised soode vaheldumine kivirohkete moreentasandikega. Alu ja Murru külade vahel Eesti suurim kivikülv.

• Läänemere eri arengujärkudel kujunenud rannavallid ja luited (näit. Leevroti mägi Tõstamaal 28 m ü.m.p.).

• Ps. keskosas Tõstamaa- Varbla kõrgustik (44m).

• Tõhela-Ermistu vagumus samanimelised madalad järved.

• Kirdes suured sood – Võlla raba, Kõima raba jt.

Leevroti mägi

http://www.tostamaa.ee

Lääne-Eesti maastikurajooni veestik

• Jõgedel ülemjooksul

sängorud, sügavne-des

muutuvad moldoruks.

• Moldorg - U-kujulise

ristiprofiiliga, külje ja

põhjaerosioon

tasakaalus

sängorg – jõgi voolab

üleni jõesängis

Jõed

• Padise, Vihterpalu,

Veski, Nõva →

• Taebla, Salajõgi →

• Kasari →

• Paadrema →

Soome lahte

Haapsalu lahte

Matsalu lahte

Paatsalu lahte

Kasari, Salajõgi

Salapärane Salajõgi

• Saab alguse Leidissoo lõunaservast

• Veevool kaob edelasihilisel tektoonilisel

lõhedevööndil olevas karstiorus (600m x

100m x 7m), kus üle 30 karstilehtri Linnamäe

– Riguldi tee ääres.

• Jõgi ilmub nähtavale lääne pool teed nn.

Tiberna augus, mis suurvee ajal muutub

allikajärvikuks.

Järved • Lääne-Eesti vähesed järved jäänukjärved.

Kujunenud maapinna kerkimise tagajärjel (rannajoone

taandumine).

• Loodeosa - järvederikkaim. Näit. Lepaaugu,

Tantsujärv, Veskijärv, Tänavjärv.

• Noarootsi ps. – Sutlepa, Vööla, Karjatse meri.

Saunja laht?

• Virtsu ps. – lõuna- ja idapiiril, Rame laht.

• Lõunaosa – Tõhela ja Ermistu järved.

• Rabades – laukajärved

• Tehisjärved (veehoidlad) – inimtekkelised.

Peraküla jäänukjärved

www.anntenno.ee/category/pics?category=71.

Lääne-Eesti muld- ja taimkate

• Mullastik – Mullastik on biosfääri osa, mis on

moodustunud maapinnal mineraalses kihis taimede,

seente ja mikroorganismide elutegevuse tulemusel.

• Lääne-Eesti jääjärvetasandikel, uhutud

moreentasandikel ja meretasandikel on välja

kujunenud ja valdavad

gleimullad – märjad mineraalmullad ( 58%)

Jaotatakse 20 liigiks.

turvastunud mullad – soomullad ( 27%)

Taimkattetüübid

Taimede kasvukohatüübid – kindlal kasvukohal kindla

maapinnaga kohastunud taimeliikide kasvamise koht.

• Looniidud ehk alvarid

• Loometsad

• Nõmmemetsad

• Salumetsad

• Lamminiidud ehk luhaniidud

• Rabametsad

• Rabad

Lääne-Eesti ränrahnud Rändrahn on rahn (läbimõõt üle 512 mm), mis on

liustiku poolt algsest asukohast minema viidud.

Kristalse aluskorra kivimid.

• Kalevipoja ehk Truumani kivid – Võnnu ps.

• Peetri kivi – Paralepa

• Näärikivid – Saastnas

• Parunikivi – Vormsi s.

Gneissbretšad – 540 milj.a.tagasi meteoriit,

Neugrundi meteoriidikraater. Plahvatusel tekkinud

moondekivimid. Osmussaar, Põõsaspea neem,

Toomanina

Põõsaspea neem

http://www.loodusemees.ee/pildipank.