Kurdid Kuuljaks Terviseleht 25.05.2010

TERVIS & TOIT lk 7

HINNALINEkevadine SEEN

H E A O L E M I S E N Ä D A L A L E H T

RAVI lk 5TEADUS & TERVIS lk 4

NANOdiagnostikapõlvevalu põhjal

I l m u b a a s t a s t 1 9 9 3 , X V I I I a a s t a k ä i k

VEENILAIENDITESTVABAKS

Preemia Tervise-lehe tellijaleMeie kevadise eripakkumise käigus Tervise-lehe tellijatele lubatud preemia � luksuslikpansionipuhkus kahele Villa Benitas � onleidnud võitja. n Hotelliöö aristokraatlikus interjööris kooshommiku-, õhtu- ja lõunasöögiga, n lõõgastavad protseduurid ja hoolitsused,sh massaaþ, ürdivann, pediküür-maniküür,tervisetesti tegemise võimalus n ja soovi korral ka saunamõnu saab Fortuna tahtel HELINA KAPSTATallinnast. Palju õnne loosivõitjale � ja jälgige järgmisi pakkumisi!

Meeste antibeebipillidIisraeli Bar-Ilani ülikooli teadlased on and-nud sisse patenditaotluse meeste viljakustreguleerivale ravimile. Kui meeste antibee-bipillid peaks apteeki jõudma, on paaridelvõimalik valida, kumb neist pille võtab. Na-gu naistele mõeldud pillid, nii ei kaitse kameeste pillid (erinevalt kondoomist) sugu-haiguste eest ja nende mõju kestab kindlaaja. Nii saaks meeski valida, millal ja kui kauatahab ta ajutiselt rasestamisvõimetu olla.

Sõltuvalt doosist peatab ravim spermato-soidide arengu kuni kolmeks kuuks. Profes-sor Haim Breitbart, kes uurib viljakuse bio-keemilist külge, selgitab, et ravimidoos võe-takse sisse kahes osas. Kui toimeaeg on lä-bi, taastub ka spermatosoidide areng ja vil-jastamisvõime.

Rottidel tehtud katsed on kulgenud edu-kalt, ka mingeid nähtavaid kõrvaltoimeid po-le märgatud. Kliinilised katsetused inimes-te peal algavad umbes aasta pärast. Ajale-hed kirjutavad, et see toob kaasa revolut-siooni meie magamistubades.

Allikas: www.newsru.com

Tänaseks on Eestis paigaldatud si-sekõrva implantatsioone 10 aastat.Mida need operatsioonid endast ku-jutavad, selgitab Tartu kõrvakliini-ku kuulmis- ja kõnestamisosakon-na arst Katrin Kruustük.

Kui haruldane on üldse Eestismeditsiiniharu, millega oma iga-päevatöös tegelete?

Ma olen kõrva-, nina- ja kurgu-arst, kuid kitsamalt spetsialiteediltaudioloog. Ma tegelen ennekõikekuulmislangusega lastega, selle hai-guse diagnoosimise, habilitatsioo-ni ja rehabilitatsiooniga. Arste, kel-le huviorbiidis kuulmispuudega ini-mesed, on Eestis paraku üsna vä-

he, arvatavasti viis või kuus. Kõigepõhjalikumalt pühendutakse selle-le valdkonnale aga Tartu Kõrvaklii-niku kuulmise- ja kõnes-tamisosakonnas, kuhu tulevad lap-sed diagnoosimisele üle Eesti.

Kas kuulmislangust võib samas-tada kurtusega või on need eri-nevad nähtused?

Kuulmislangus on iseenesestavar mõiste, sest räägitakse vaeg-kuulmisest ja kurtusest. Normaal-ne kuulmine on kuni 20 detsibelli,mille puhul me kuuleme ära sosis-tava kõne 25 meetri kauguselt. Ker-ge kuulmislangus on 20�40 ningkeskmine 40�70 detsibelli. 70 det-

sibellist algab funktsionaalne kur-tus, kus ilma habilitatsiooni ja re-habilitatsioonita ei saavutata min-git kõnet. Kurtus algab aga alates90�95 detsibellist. Sellise kuulmis-langusega lapsed kuuluvad sisekõr-

va implantatsiooni võimalike vaja-jate ringi. Need on kurdid, kes kuu-levad võib-olla väga tugevat kõnetkõrvalesta lähedal ja keda ei aita ta-valine kuuldeaparaat.

Jätkub lk 3

�Kirjanikud, näiteks Dostojevski jaBerdjajev on kirjeldanud mõõtma-tut ja vastuolusid täis vene hinge,�ütles Tartu Ülikooli eksperimentaal-psühholoogia professor Jüri Allik.See ettekujutus suurest vene hingeston levinud sedavõrd laialt, et venehinge eripäradele viidates püütakseAlliku sõnul leida isegi põhjendustsellele, miks Venemaal ei ole võima-lik rakendada läänelikku demokraa-tiat.

Nii võttis Allik koos Anu Realo,René Mõttuse, Helle Pullmanni jaAnastasia Trifonovaga ette uurimis-töö, millel eesmärk oli leida vastus kü-

simusele, kas juba 19. sajandist venekirjanduses jõuliselt püsiv ettekuju-tus vene iseloomu eripäradest ka te-gelikkuses paika peab.

Milline on suur vene hing?Selleks kasutasid nad iseloomuo-

maduste skaalat ning püüdsid leidakirjandustegelaste puhul omadusi,mille abil nn vene hingega inimeseiseloom skaalale paigutada.

�Oblomov vedeleb romaani esi-mesed 150 lehekülge voodis ja on äär-miselt tahtejõuetu,� viitas Allik IvanGontðarovi kuulsa romaani nimitege-lasele.

Samuti peaks vene iseloomule ole-ma omane kõrge neurootilisus � venehingega kirjandustegelased vaevle-vad kahtluste ja piinade küüsis.

�Samas on nad avatud, kuidväheaktiivsed, ennastohverdavad,madala enesedistsipliiniga ja kõrgedepressioonitasemega,� rääkis Allik.

Kirjanduslike kangelaste koond-portreega kõrvutasid uurijad tä-napäeva Venemaal elavate inimesteiseloomustusi oma rahvuskaaslastekohta.

Üle 7000 vastajaMitmekümnes Venemaa kõrgkoo-

lis üliõpilastele korraldatud ankee-dis pidid ligi 7000 vastajat ise-loomustama mõnda oma venerahvusest tuttavat. Kirjeldada tulinäiteks tudengiealisi või siis neid,kes on juba üle 50 aasta vanad.

Kui ankeetide abil kokku pandudkoondpilti kõrvutati kirjanduskan-gelaste põhjal loodud nn vene hinge-ga inimese iseloomuskaalaga, siistekkisid väga tugevad käärid. Kir-janduskangelaste koondportree pais-tis silma kõrge korratusega, samashindasid venelased end iseloomus-tades suhteliselt korralikeks.

Kirjanduskangelaste koond-portree järgi peaks venelane olemaäärmiselt avatud ja see uskumus onka tänapäeva venelaste seas laialtlevinud. Tegelikkuses on agavenelased keskmisest maailmako-danikust hoopis vähem avatud.

�Venelase keskmine profiil ei erine eriti sellest isiksuseprofiilist,mis on kokku pandud 50 riigi and-mete põhjal,� ütles Allik. Seega eisaa rääkida ka vene hinge eri-päradest, mistõttu tuleb Venemaal

riigikorralduses kasutada teisipõhimõtteid kui mujal.

�Vene poliitikud armastavad rääki-da sellest, et venelase isiksus on niiteistsugune ja lääne demokraatiagasobimatu,� ütles Allik. Isiksuse-omaduste uurimine sellele väiteletõestust ei leidnud.

Küll tuli välja, et venelasedseostavad end väga tugevalt reli-giooniga � 71 protsenti vastanutestmääratlevad end õigeusklikena.

See on Tartu Ülikooli psüh-holoogidel juba mitmes teadusar-tikkel, mis tegeleb venelaste suhtesväljakujunenud stereotüüpidega. Alliku sõnul on stereotüüpide uuri-mine äärmiselt oluline, sest näitekskonfliktiolukordades juhib riik inimesi just teiste rahvuste suhtes kujunenud stereotüüpide abil.

VILLU PÄÄRT, www.novaator.ee

Vene hinge eripära osutus müüdiks

Kurdidkuuljaks JAAN LUKAS

Ka väga tõsise kuulmislangusega lapsel on võimaluskuulma ja kõnelema õppida, kui tema sisekõrva pai-galdada implantaat. Praeguseks on Eestis sellise imettegeva seadme saanud 96 patsienti, sealhulgas 80 last.

25. mai 2010 Nr 20 (794) Hind 10.50 krooni

Tartu kõrvakliiniku kuulmis- ja kõnestamisosakonna arst KatrinKruustük.

Eesti psühholoogide eestvõttel Venemaal tehtud suur uuri-mus püüdis leida vastust, kas kirjanduses laialt levinudkirjeldused vene hinge eripäradest eksisteerivad ka tege-likkuses.

TEADUS & TERVIS 325. mai 2010TERVISELEHT

Algus lk 1

Millal ja kuidas kuulmis-langust üldse diagnoosi-takse?

2004. aastal käivituskuulmisskriining, mis tä-hendab kuulmise sõel-uuringu tegemist sünnitus-majas. Esimene selline uuring viidi läbi TartuNaistekliiniku sünnitusosa-konnas, 2005. aastal haka-ti uuringuid tegema agaTallinnas. Praegu on kuul-misskriininguga haaratudkõik Eesti sünnitusosakon-nad, väljaarvatud Raplas jaHiiumaal. Nendes paikadeson madal sündivus, misraskendab investeerimistaparatuuri. Kuulmise sõel-uuring on kolmeetapiline,millest esimene tehaksesünnitusmajas. Kui beebiseda ei läbi, korratakse esi-mese elukuu lõpul uurin-gut sünnitusmajas. Kui kasiis uuring läbimata jääb,tuuakse pisikesed patsien-did olenevalt elukohastkolmandal elukuul uurin-gutele Tartu Kõrvakliini-kusse või Ida-TallinnaKeskhaiglasse. Jääb uuringka siis läbimata, tulevadpatsiendid koos vanemagavõi ka mõlema vanemagameie kuulmis- ja kõnes-tamisosakonda, kus stat-sionaarselt toimuvad siispõhjalikumad uuringud.

Sõeluuringu eesmärk onkuulmislanguse võimali-kult varajane avastamine.Kui seda uuringut ei teh-tud, oli Eestis keskminediagnoosimise vanus 3,5aastat ja habilitatsioonigaalustati nelja-aastaselt, mison väga hilja, sest põhilinekõne ja kuulmistaju arengtoimub ikka esimesel kol-mel eluaastal. Nii peakskuulmislangus olema diag-noositud hiljemalt kuuen-dal elukuul.

Kuidas vanemad sõel-uuringusse suhtuvad?

Väga positiivselt. Peale-gi ei põhjusta see uuring ti-tadele mingit valu.

Kas aga kuulmislangusenähud võivad selguda kasiis, kui laps on juba beebi-east väljas?

On olemas ka progres-seeruva kuulmislanguse ju-hud. Teatud sündroomidavalduvad hiljem, mistõttuon väga õige märkus, et va-nemad peavad ikka valvsadolema ja panema tähele lap-se reaktsioone helidele jakõne arengut. Kui on mär-gata, et midagi on viltu, tu-leb pöörduda kõrvaarstile,kes vajadusel saadab siisTartu kõrvakliiniku kuul-miskeskusesse.

Kuulmislangus võib aga ol-la ka geneetiline probleem,kusjuures lapsevanemadselle all ei kannata, kuidlapsed küll?

90 protsenti kuulmislan-gusega lapsi sünnibki kuul-jate peredes. Eestis esinebgeneetilist kuulmislangustpäris palju, igal aastal sün-nib keskmiselt 5�6 vastavageenimutatsiooniga last.Kuulmislangus võib väljakujuneda ka siis, kui titasünnib enneaegsena või kuita on kopsude kunstlikulventilatsioonil üle seitsmepäeva. Samuti on selline ohtverevahetuse tegemise kor-ral bilirubiini väga kõrgeteväärtuste tõttu.

Kas kuulmislangus võib ol-la tingitud ka sellest, et lap-se ema on töötanud või ela-nud väga tugeva müragakeskkonnas?

Müra on tänapäeval tõsi-ne probleem, kuid ma ar-van, et üsasisest mürakah-justust siiski ei esine. Mõ-nelgi koolieelikust lapselavastatakse aga juba oman-datud mürakahjustus.

Samuti tuleb rääkida eri-nevate haiguste mõjust. Näi-teks, kui tuleb vastuvõtulekurt ja ma küsin, mispärastta ei kuule, siis kõige sage-damini öeldakse, et lapsenasai põetud keskkõrvapõle-tikku, arst andis mingit ra-vimit � �ja nüüd olen makurt.� Tegelikult on kõige

sagedamini kuulmislangustpõhjustavateks rohtudeksaminoglükosiidid, näiteksgentamütsiin ja streptomüt-siin. Kuulmislangus tekibaga ainult teatud geenimu-tatsiooni olemasolul ja kuisee mutatsioon esineb, siistekib kuulmislangus ka väi-kese ravimiannuse korral.Seda geenimutatsiooni esi-neb suhteliselt harva.

Kui keeruline on tehniliseltsisekõrva implantatsioon jamissugused protseduuridsellele eelnevad ja järgne-vad?

Kõigepealt tehakse põh-jalikud audioloogiliseduuringuid, vahel on vajali-kud psühholoogi ja neuro-loogi konsultatsioonid, sa-muti tehakse sisekõrvakompuuteruuring, mille tu-lemused on kirurgile vajali-kud elektroodide paigalda-miseks. Kui implantaat onpaigaldatud, siis ühe kuumöödudes tuleb patsientmeie kuulmiskeskusesse,kus hakkab toimuma habi-litatsioon, mis tähendab kõ-neprotsessori sisselülitamistja programmeerimist. Üht-lasi järgneb väga tugev lo-gopeeditöö ja väljaõpe vane-

matele. Kokkuvõttes on im-plantatsioon meeskonnatöö,kus uuringuid teevad audio-loog ja teisedki spetsialistid,implantaadi paigaldab ki-rurg, habilitatsioonis osalebaga ka programmeerija, re-habilitatsioonis logopeedid,psühholoogid, sotsiaaltööta-jad jne.

Kes Eesti arstidest implan-taate paigaldavad?

Seda operatsiooni teebainsana Eestis kõrvakirurgMaris Suurna.

Kas inimene ja implantaatjäävad alatiseks kokku?

Implantaadi sisemisedosad jäävad kogu eluks. Kuiaga midagi juhtub, näitekslaps kukub, siis saab samas-se kõrva implantaadi uues-ti panna. Välimine osa agavahetatakse välja iga seits-me aasta tagant.

Kui raske on lapsel im-plantaadiga kohaneda?

Mida varasemas eas im-plantaat paigaldada, sedaparem, sest see saab lapse-le loomulikuks kehaosaks.Mõistagi võtab kohanemineomajagu aega ja seda ees-kätt helide omaksvõtu poo-

lest. Kui kuu aega pärastoperatsiooni möödumist toi-mub sisselülitamine, siispeab olema väga ettevaatlik,et laps suurest segadusestära ei ehmataks. Algul tun-duvad helid susina ja ragi-nana, millest algul midagiaru ei saa. Pärast mõne ajamöödumist hakkavad agaka sõnad välja kooruma.Küll aga peavad implan-taadiga lapsed esmakordseltelus kuulama õppima. Va-nematel peab nende lastegategelemiseks olema vägapalju tahtmist, jõudu ja pü-hendumist.

Kas implantaate paigalda-takse ka täiskasvanutele?

Jah, näiteks hiliskurdis-tumise korral. Seni on Ees-tis kõige vanem implantaa-di saanud patsient kuue-kümneaastane, maailmasaga koguni üle üheksaküm-ne aasta vana.

Eestis on loodud ka Im-plantaadilaste Selts?

On. Seltsi eestvedajakson Eestis esimesena im-plantaadi saanud tüdrukuema Epp Müil. Ta hakkasvõitlema selle eest, et lapsimplantaadi saaks ja suures-ti tänu tema järjekindluseleselle ravimeetodiga Eestisalustatigi.

Kuidas implantaadi paigal-damist rahastatakse?

Alates 2003. aastast onprotseduur Eesti Haigekas-sa hinnakirjas. Suur tänuhaigekassale, kes on kuul-mislanguse probleemidegainimestesse väga tõsiseltsuhtunud ja leidnud raha niiimplantatsiooni kui ka sõel-uuringute rahastamiseks.

On teil meedikuna mõniveel täitumata unistus?

Sooviksin, et ka Eestisoleks võimalus bilateraalseltimplanteerida, sel juhul im-plantaadid paigaldataksemõlemasse kõrva. Inimeselon kaks kõrva ning loomu-likult on parem kuulda ka-he kõrvaga.

Kurdid kuuljaks Viipekeel areneb Viipekeel areneb samamoodinagu suuline keel.Eestis elab ligikaudu 1400�1500 kurti, keskasutavad eesti viipekeelt. Eestis määratlebeesti viipekeele staatuse 2007. aastal redakt-sioon, kus tunnustatakse eesti viipekeelt ise-seisva keelena, mille kasutamist ja arengutriik soodustab.

Liivi Hollman uuris oma doktoritöös �Põ-hivärvinimed eesti viipekeeles� värvinime-sid ning leidis, et eesti viipekeel areneb sa-masuguste seaduspärasuste järgi nagu suu-line keel.

Varem on värvinimesid eesti, soome-ug-ri ja slaavi keeltes uurinud professor UrmasSutrop ja Mari Uusküla. Liivi Hollman, kesalustas viipekeele õppimist ligi 20 aastat ta-gasi ning on tegev eesti viipekeele tõlgina,toonitab, et viipekeelel on oma grammatili-ne ülesehitus. Kurdil on ükskõik millist vii-pekeelt palju lihtsam ära õppida kui eestikeelt. �Nad õpivad neid innukalt ning suht-levad rahvusvaheliselt väga edukalt,� lisasHollman.

Suuliste keelte ja viipekeele piirkonnadvõivad, aga ei pruugi kattuda. Ühel territoo-riumil võib kasutuses olla üks suuline keel,aga samas mitu erinevat viipekeelt või vas-tupidi. �Ameerikas ja Inglismaal räägitakseinglise keelt, aga ameerika ja inglise viipe-keeled on täiesti erinevad keeled,� toobHollman näite. Kirjalikus suhtluses kasuta-vad kurdid enamasti eesti kirjakeelt, kuigilauseehitust võib mõjutada viipekeele lau-seehitus. See, et Eesti kurdid kasutavad ees-ti viipekeelt, pole samuti iseenesestmõiste-tav.

Viipekeele loogikaDoktoritöö teoreetiliseks aluspõhjaks on

Brent Berlini ja Paul Kay 1969. aastal aval-datud teooria, et värvinimede rohke esine-mine keeles on seotud keele arenguetappi-dega. On jõutud järeldusele, et keeled jär-givad värvinimede keelde ilmumisel ühtsetloogikat ja seaduspära.

Täielikult väljaarenenud põhivärvinime-de süsteemiga keeles on kokku 11 põhivär-vinime: valge, must, punane, roheline, kol-lane, sinine, pruun, lilla, roosa, oranþ ja hall.�Mina jälgin, kus selle teooria taustal eestiviipekeel asub ning kas samad seaduspära-sused, mis kehtivad suulistes keeltes, keh-tivad ka eesti viipekeeles,» selgitas Hollman.

Viipekeele värvinimede uurimisel kasu-tatud metoodika oli põhimõtteliselt sama,mis suuliste keelte uurimise puhul. Otseseltmidagi uut autor välja töötama ei pidanud,sest samal ajal doktoritöö andmete kogu-misega osales ta eesti viipekeele transkript-siooni süsteemi väljatöötamises.

Viipe transkribeerimisel kasutatakseviipe foneemideks eraldamist ning igalefoneemigrupile sümboli andmist. Foneemon keeles väikseim keeleüksus, mis või-maldab eristada tähendusi. Viipekeelesesitatakse foneemid samaaegselt, need eijärgne üksteisele nagu suulistes keeltes.Viipekeele foneemideks on käekuju, mil-lega viiped moodustuvad, peopesa ja sõr-mede suund, moodustuskoht, kus viibe ar-tikuleeritakse ja liigutus, millega viibemoodustatakse.

Värvikad värvinimedLiivi Hollman jõudis eesti viipekeele vär-

vinimesid kogudes ning tulemusi analüüsi-des järeldusele, et eesti viipekeel tõepoolestjärgib samu seaduspärasusi, mida uurijadon täheldanud suuliste keelte puhul. Värvi-nimede viipeid, mis Berlini ja Kay keele-arenguteooria järgi keelde kõige esmalt il-muvad, on ka eesti viipekeeles kõige esile-tulevamad. Asjaomane artikkel ilmus aja-kirjas Universitas Tartuensis.

Et doktoritöö tulemustega saaks tutvudaka kurtide kogukond, on tööga kaasasDVD-plaat, millel on kokkuvõte eesti viipe-keeles.

EVE TISLER, www.novaator.ee

Joonistus: HELENA URI