Uus meedia...?

Kaido Kikkas

TL * ITK

Rapla 19.02.08

Uus meedia?

Eesti keeles siis uus meedia vi uusmeedia"

Enamasti meldakse uuemaid massimeedia arengutendentse, mis phinevad suures osas infotehnoloogial Internet (eriti veeb), interak-tiivne meedia, erinevad multimeedialahendused

Osaliselt kattuv termin on sotsiaalne tarkvara ehk erinevad kommunikatiivsed lahendused

Nagu paljusid teisi IT-valla lksnu (ekspert-ssteem, multimeedia, Internet...), on ka seda ksjagu lepromomisega lrtsitud

Vrgus leiduv info

Vib eristada kaht liiki:

Passiivne info, mida iga kasutaja vib hankida enda rangemist mda. Veeb, FTP, vrguandmebaasid jne. Infohankimiseks on otsimootorid jms

Aktiivne - elus, dnaamiline info, mille allikateks on erinevates vrgukogukonda-des osalevad inimesed. Info kogumine eeldab aktiivset suhtlemist ning saadud materjalist uue teadmise kokkupanemist

Jrgnevalt vaatleme erinevaid uue meedia komponente

Otsimootor

Tarkvara, mis kogub infot, indekseerib seda ja vimaldab mrksnade jrgi otsida

Esimesed katsetused 1993, esimene terviklik veebi-otsimootor oli 1994.a. Brian Pinkertoni loodud WebCrawler.

1995 AltaVista (Digital Corp). Eri keeled.

2001 Google

Philine tehnika: perioodiliselt vrku kammiv otsirobot

Tulemusi saab kahjuks mjutada (nii mootori kui veebi poole pealt)

Veebikataloog

Veebiviidete sstematiseeritud kogumik

Esimene tuntuim YAHOO (Yet Another Hierarc-hical Officious Oracle), alguses Jerry's Guide to the World Wide Web D. Filo & J. Yang 1996

Enamasti sisaldab ka mitmeid teisi teenuseid

Viidetebaasi haldus on otsimootoriga vrreldes vhem automaatne korrastamisega tegelevad inimesed (paindlikum)

E-postinimekiri (meililist)

ks esimesi selle valdkonna nhtusi, tekkis varsti peale e-posti loomist 1973. aastal

Vga palju eri temaatika ja reeglistikuga liste, vt ht nimekirja http://www.tile.net/lists/

ldised kitumisreeglid e. netikett

Modereerimine

Soovitav lugemine - http://linux.ee/~kala/

Uudisegrupid (Usenet)

Hierarhiline infoedastusssteem, pika traditsiooniga (Duke University 1980) ja paljude oluliste asjade alguse juures (WWW, Linux jpt) olnud teenus. Algselt UUCP-protokoll, hiljem TCP/IP-l toimiv INN

Kujutab endast temaatiliste gruppide (olemuselt sarnanevad meililistidele) hierarhilist vrgustikku

Erinevalt e-postist on nn. tmbav meedium kasutaja peab end huvitava info ise alla laadima

Hierarhia

Mned nited:

comp.os arvutite operatsioonissteemid

comp.os.ms-windows Microsofti Windows-operatsioonissteemid

comp.os.ms-windows.apps Windowsi rakendustarkvara

...

Toimib uudiseserverite vrgustikuna. Iga serveri haldaja valib endale teenindatavad grupid, hte serverisse mingis uudisegrupis postitatud kiri saadetakse vrgustikku pidi edasi kigisse sama gruppi pakkuvatesse serveritesse

Lugemiseks vaja eraldi tarkvara (uudiselugejat), suur osa e-postitarkvara aga suudab lugeda ka Useneti gruppe (postitamine kib hariliku e-kirjaga). Mned grupid on ka modereeritavad

Uudisegruppide hierarhiad

Klassikalised peahierarhiad on sellised:

comp. - arvutitega seotud teemad

misc. - erinevad teemad (varia)

news. - Usenetti ennast puudutavad uudised (uute gruppide loomine, haldamine jne)

rec. - ajaviide ja meelelahutus (muusika, sport jpm)

sci. - tppis- ja loodusteaduste alased teemad

soc. - hiskondlikud ja kultuuriteemad

talk. - erinevad, sageli vastuolulisi arvamusi phjustavad teemad (usk, poliitika)

humanities. - humanitaarteemad (kunstid, filosoofia)

...

alt. -hierarhia vaba loomisigus (mujal eeldab suurema rhma kindlat konsensust)

Regionaalsed grupid nit. ee. -hierarhia (ee.koolid jpt)

Tnapeval olemas ka veebilsid

vt ka http://www.usenetnewsgroup.net/

Veebifoorum

90-ndatest prit tiendus listidele ja uudisegruppidele veebiliidesega arutelukeskkond. N: TOM (http://tom.riik.ee)

On aga veebifoorumeid, mis vivad ttada (kasutaja valikul) ka uudisegrupi ja/vi meili-listi vormis. N: Yahoo! Groups http://groups.yahoo.com, Google Groups http://groups.google.com

Vrgu-ajakirjandus

1970 NY Times alustab artiklite kokkuvtete kogumist vrgukeskkonda

1971 Illinoisi likooli vrguraamatukogu => Project Gutenberg (http://www.gutenberg.org)

70-ndad teletekst uudiseagentuurides

80-ndad erinevad ligipsupakkujad uudistele

1991 ja edasi veebi-ajakirjandus

90-ndad ajalehtede vrguversioonid, uudiseportaalid, hiljem ajaveebibuum

Reaalajasuhtlus vrgus

Siin vib vaadelda paljusid eri lahendusi:

Talk

Jututoad

MUD ja muud sarnased mngud

IRC

Snumiedastusssteemid

Internetitelefon

IRC

Jarkko Oikarinen 1988

Mingis mttes sarnaneb uudisegruppidega jaotub temaatilisteks kanaliteks, kus suheldakse mingil teatud teemal vi mis hendavad mingit kindlat kasutajagruppi (N: #estonia)

Suur osa hiljem jututubades ja snumiprogram-mides kasutatud mistetest ja terminitest (bot, ban, kick jpt) prineb siit

Jututoad

Paljude ruumidega (sageli kujutab korterit, linna vms) virtuaalkeskkond

Varasemal ajal puht-tekstilised (nn telneti-jutukad), hiljem veebiphised

Varem puhtalt suhtlusfunktsiooniga, hilisemad lahendused kasutavad ka komplekssemat lhenemist (N. rate.ee)

Paljudel juhtudel toimib ka IRL suhtlus

MUD

Multi-User Dimension/Dungeon

Tehniliselt nagu jututuba, kuid lisatud on erinevaid mngulisi lisafunktsioone (objektid, arvuti juhitud tegelased, vitlus, erinevad lesanded) ja mngija tegelaskuju arendamine

RP vs XP vs PK

Tekstiphine vs graafiline

MUD vs MUSH/MUSE/MUX

Uue sajandi buum MMORPG

Snumiedastus (IM)

ICQ 1996 (I seek you)

MSN Messenger

AIM

Yahoo! Messenger

Jabber

Knesideprotokollid (VoIP)

Protokollide komplekt, mis vimaldab knesidet le TCP/IP

Hetkel ilmselt tuntuim Skype

Plussid: odav, laiemad vimalused

Miinused: esialgu kehvem tkindlus, hilduvus-probleemid olemasolevate vrkudega, helistaja asukoha mramine raske (hdaabinumber)

GSM vs WiFi

Uudisevood

Meetod veebilehe sisu (enamasti uudised jms kiiresti muutuv info) edastamiseks teistele veebilehtedele vi vastavasse lugemistarkvarasse

Algus 1996 Netscape (RDF) jt

Praegu peamiselt kaks levinumat XML-il phinevat standardit - RSS ja Atom

Oluline komponent ajaveebide ja muude uuemate meediavormide juures

Ajaveeb (blog)

Vrgupevik vi -ajakiri

Esimesed blogid olid olemas juba veebi algaegadel (Berners-Lee jt)

Tsine buum algas sajandi lpuaastatel seoses RSS-tehnoloogia levikuga

Suur mju ka n.. traditsioonilisele meediale ja vahel kogu hiskonnale (N: Iraan)

Vga erinevaid: ldised/temaatilised, kommenteeritavad/mittekommenteeritavad , ks/mitu autorit jne

Wiki

Havai wiki-wiki - khku! (< ingl. Quickly)

1995 Portlandi WikiWikiWeb

Ssteem lbi anarhia, isekorrastumine

2001 - Wikipedia
Hetkel (jaanuar 2008) kokku le 9,2 miljoni sissekande 253 keeles - ingliskeelses le 2,1 miljoni, eestikeelses le 45 000

ha levinum ka mujal

Sotsiaalse tarkvara niteid

Sisuloomiskogukonnad:

Wikipedia (http://www.wikipedia.org)

Flickr (http://www.flickr.com), fotod

YouTube (http://www.youtube.com), videod

nn. social bookmarking:

Technorati (http://www.technorati.com)

del.icio.us (http://del.icio.us)

Suhtluskogukonnad:

Orkut.com, Facebook.com, Rate.ee...

Web 2.0

Moodne termin

Vrk (veeb) kui platvorm kik kib lbi veebilehitseja (N: Google Docs)

Dnaamilisus, pidev tienemine

Osalusphisus, kaasatus, kogukond

Tehnoloogiad: XHTML, CSS, LAMP, AJAX, mrgendamine, ajaveebid, RSS, wikid, foorumid

Sotsiaalne tarkvara ja loominguvabadus

Senine, jigale intellektuaalomandiigusele tuginev arusaam on hakanud mneski kohas kikuma:

Vaba tarkvara (GPL jt)

Vaba dokumentatsioon (FDL)

Vaba teadus (Open Access)

Vaba looming (Creative Commons, Free Art License)

Uutlaadi varamud (Flickr, delir.io.us jt)

Summa Summarum

Interneti mju hiskonnale on ilmselt mrksa laiem kui sageli arvatakse

Traditsiooniline meedia muutub, samuti peab muutuma senine igusssteem

Loodetavasti hakkab kvantiteet asenduma kvaliteediga

Click to edit the title text format

Click to edit the outline text format

Second Outline Level

Third Outline Level

Fourth Outline Level

Fifth Outline Level

Sixth Outline Level

Seventh Outline Level

Eighth Outline Level

Ninth Outline Level