1. Tartu likool Hele Kroon KOOLI JA KOGUKONNA KOOST KUI NENDE
SOTSIAALNE KAPITALI ARENGU VIMALUS Magistrit Juhendaja: Jri
Ginter
2. Sissejuhatus Globiseeruv maailma- uued vljakutsed
haridusele. Hariduse kultuurilis- poliitililine lesanne: sidususe
loomine hiskonnaga. Sidusust saab mta: usalduse, abivalmiduse,
suhtevrgustike kaudu. Inimestevaheline usaldus ja koost on
sotsiaalse kapitali koostisosad.
3. Teoreetilised lhtekohad Kogukond- koostegevate
inimestegruppide tegevust, kelle on hised vrtused ja kes hoiavad
kokku teatud geograafilises asukohas (Arume, 2010). Sotsiaalne
kapital- kollektiivne ressurss, mis thistab usaldust, hiseid norme
ja vrgustikke, mille olemasolul on hiskond vi kogukond valmis
tegutsema hiselt oma hiselu korraldamisel ja histe eesmrkide
saavutamisel (Putnam, 2000).
4. Urimisprobleem ja t eesmrk Uurimisprobleem: milline on kooli
ja kogukonna vahelise sotsiaalse kapitali hetkeseis ning kuidas on
tagatud sotsiaalse kapitali areng. T eesmrgiks oli vlja selgitada,
milline on kooli ja kogukonna sotsiaalne kapital ja mida tehakse
selle arenguks, tuginedes koolikogukonna ja kogukonnaliikmete
arvamustele ja hinnangutele.
5. Uurimisksimused Kuidas on koost kooliga aidanud kujundada
kogukonna sotsiaalset kapitali? Kuidas on koost kogukonnaga aidanus
kujundada kooli sotsiaalsetkapitali? Millised on kooli ja kogukonna
vastastikused ootused koostle nende endi sotsiaalse kapitali
suurendamiseks?
6. Metoodika KVALITATIIVNE UURIMISMEETOD Vimaldab nha maailma
uuritavate vaatenurgast ning paremini mista nende mttemaailma
(Kvale& Brinkmann, 2009a). Kirjeldada ja selgitada inimeste
kogemusi reaalselt toimuvatena (Polkinghorne, 2005). Andmete
kogumiseks kasutatakse peamiselt intervjuud, thelepanekuid,
dokumentide andmeid (Polkinghorne, 2005).
7. Valim Valim moodustati kahe koolikonna ja kahe
territoriaalse kogukonna liikmete phjal. Valimit kavandades lhtuti
esinduslikkusest ldkogumi suhtes (Rmmer, 2014), seega jlgiti, et
uuritavad grupid oleks seotud kooliga. Kasutati ettekavatsetud
valimit, et saada objektiivsed tulemused uurimuses.
8. Andmekogumismeetod Poolstruktureeritud grupiintervjuu, mille
abil hoiti teema raamides, kasutati paikapandud phiksimusi ja jeti
vabaks ksida lisaksimusi (Dunn, Morgan, &Parry, 2004).
Intervjuude lbiviimiseks koostati kava, milles lhtuti uurimuse
eesmrkidest ja tugineti uurimisksimustele. Kasutati
standardiseeritud lhenemist , mille kohaselt jrgiti ettevalmistatud
ksimuste jrjekorda kikide gruppide likes (Gubrium & Holstein,
2002).
9. Andmeanals Andmete analsimiseks kasutati kvalitatiivset
sisuanalsi induktiivsel lhenemisel (Hsieh & Shannon, 2005;
Laherand, 2008). Transkribeerimine VLC Media Payer abil. Avatud
kodeerimine QCAmap abil (Elo & Kyngas, 2008). Koodiraamatu
moodustamine ja kodeerimiskla leidmine (Elo & Kyngas, 2008).
Koodide grupeerimine, alakategooriate ja peakategooriate
moodustamine (Elo & Kyngas, 2008).
10. Tulemused ja arutelu Uurimuse tulemusena, arvestades ka
uurimisksimusi ning teoreetilist tausta, toodi tulemused vlja lbi 3
phikategooria: 1. kooli sotsiaalne kapital kogukonnale; 2.
kogukonna sotsiaalne kapital koolile; 3. kooli ja kogukonna
vastastikused ootused sotsiaalse kapitali arenguks.
11. Kooli sotsiaalne kapital kogukonnale Teadmiste ja oskuste
kasutamine kogukonna heaks. Ksit ja keelte kursused kogukonnale.
Arvutipetuse algtdede petamine kogukonna liikmetele.
Kultuurirituste korraldamise kaasabi. Ajaloolise info kogumine
petajate poolt. petajate osalemine valla arengukava koostamisel.
pilaste osalemine kogukonna hisritustel petajate juhendamisel.
Pillilaagrid koos kogukonnaga. Spordiritused, kultuuriritused koos
kogukonnaga. Jululaadad, kevadkontserdid, raamatukogupevad.
Majanduspe kohalike ettevtega. Kodu- uurimistde lbiviimine
kogukonnas. Koost ja koostprojektid Abi ettevtmistes Vaimne
tugi
12. Kogukonna sotsiaalne kapital koolile Koost erinevate
vrgustikega Vabatahtlik abi Materiaalne tugi Tasuta teenused
koolile. Keevitustd. Transpordi teenus. Heategevusritustel
osalemine Osalemine talgutel, ehitustel. Laste turvalisuse tagamine
kooliteel. Ehituste algatamine. Transpordi korraldamine. Valla
sotsiaalttaja abi koolile pereprobleemide lahendamisel. Lapsevanema
abi klassijuhatajale hisrituste organiseerimisel. Lastevanemate
koost ainepetajatega. Raamatukogu koostt kooliga kultuuriprandi
hoidmisel.
13. Kogukonna ootused koolile sotsiaalse kapitali kasutamisel
Kool Tiskasvanute koolitused kogukonnale. petajad volikokku, rohkem
hiskondlikku aktiivsust. Avatud suhtlus kogukonnaga. Eestvedaja
ettevtmistel. Haritud inimeste ressurss kogukonnale.
14. Kooli ootused kogukonnale sotsiaalse kapitali kasutamisel
KOGUKOND Klalispetaja kooli. Loovisikud kooli. Lapsevanem kooli.
Vilistlane kooli. Eestvedaja, toetav, abistav, nuandev.
Plvkondadevahelist sidet silitav.
15. Sotsiaalse kapitali avaldumine Kooli ja kogukonna vahel
toimib avatud suhtlemine, tegutsetakse koos, usaldatakse ksteist,
mis nitab Colemani (1988) jrgi sotsiaalse kapitali olemasolu.
Koolil on head suhted kohalike ettevtetega, ettevtted tutvustavad
oma td, tehakse karjrinustamist. Sellist koostd saab liigitada
Putnami (2000) jrgi silduva sotsiaalse kapitali hulka. Kooli peeti
vrtuste kandjaks ja edasiandjaks plvestplve, seda saab vaadelda kui
sotsiaalse kapitali kognitiivset avaldusvormi Putnami (2006) jrgi,
kus kultuurilised ritused erinevate plvkondadega aitavad silitada
ja ka suurendada kogukonna sotsiaalset kapitali. Kool ja kogukond
seob inimesi omavahel, tekitab koostvrgustikke, mis omakorda annab
sidusust kogukonnale, Halperni (2005) jrgi vljendab see
makrotasandi sotsiaalset kapitali.
16. Kokkuvtteks Kooli ja kogukonna vahel liigub sotsiaalne
kapital. Koolil ja kogukonnal on veel ressursse, mida saaks
kasutada hishvedeks. Sotsiaalse kapitali poolest rikkas hiskonnas
tajuvad inimesed htekuuluvus, neil on hea ja turvaline olla, mida
nitasid ka uurimistulemused.
17. Uurimuse piirangud ja t praktiline vrtus Intervjueeritavate
vhene arv, sellest tulenevalt andmete nappus tegevuste
kirjeldamisel. Kogenematus andmete kodeerimisel, abilise kaasamine
oleks hlbustanud paremini kodeermiskla saamist ja tulemuste
tlgendamist. Saab kasutada edaspidisteks tulevasteks uuringuteks.
Uuringu tulemused aitavad planeerida kogukonna tulevikku. Saab vtta
vastu otsuseid, mida teha paremini, milliseid tegevusi arendada.
Aitab leida informatsiooni kogukonnas oleva sotsiaalse kapitali
kohta.
