Skelett ja lihased

2. teemaLuude ja lihaste ehitus

Lihaskoe omadused ja struktuur

Taust• Organ on kindla kuju, asendi, päritolu,

struktuuri ja funktsiooniga organismi osa. Organ moodustub kudedest, millest üks moodustab põhikoe ja teised esinevad kõrvalkudedena. Talitluselt ja päritolult ühtekuuluvad organid moodustavad organsüsteemi. Organsüsteemideks on närvi-, endokriin-, lümfi-, lihaste, hingamiselundite, südame-veresoonte, seedeelundite, kuse-suguelundite ja skeletisüsteem.

Skeletisüsteem

• Skeletisüsteem koosneb luudest ja luudevahelistest ühendustest, mis on liikumisaparaadi passiivseks osaks.

• Skeletisüsteemi funktsioonideks on- toestamine, - liikumine ja - kaitse.

Allikas / CC BY-SA 3.0

Luu organina• Luu organina sisaldab luukudet, luuümbrist,

liigesekõhre, luuüdi, veresooni ja närve. Luud ümbritseb periost, mis on õhuke, tugev, veresoonte- ja närviderikas sidekoeline luu väliskate. Periost puudub liigesepindadel. Liigesekõhr katab luude liigesepindu.

• Luuüdi täidab käsnolluse põrgakeste vahelist ruumi ja üdiõõnt. Luu koosneb plinkollusest ja käsnollusest. Plinkollus moodustab luude välimise kihi ja see koosneb paindejõududele eriti vastupidavatest luulamellidest. Käsnollus asub plinkolluse all ja see koosneb surve- ja tõmbejõududele eriti vastupidavatest õhukestest põrkades. Allikas / CC BY-SA 3.0

Luude jaotus (1)

• Luud jaotatakse pikkadeks, lühikesteks, lamedateks, õhku sisaldavateks ja segaluudeks.

- Pikad luud ehk toruluud on näiteks rangluu, õlavarreluu, küünarvarreluud.

- Sellise luu keskosa nimetatakse diafüüsiks ja otsi epifüüsideks. Epifüüsi ja diafüüsi vahel on metafüüs.

Luude jaotus (2)• Lühikesed luud on randme- ja pöialuud. • Lamedad luud on koljuluud, jäsemete vöötmeluud,

roided ja rinnak. • Õhku sisaldavad luud on ülalõualuu ja otsmikuluu, milles

plinkolluse lestmete vahel on õhku sisaldavad ruumid. • Segaluud, näiteks lülid on osalt, nagu lühikesed luud ja

osalt, nagu lamedad või pikad luud. - Luud koosnevad anorgaanilisest (2/3) ja orgaanilisest

ainest (1/3). Anorgaaniliseks aineks on Ca- ja P-soolad. Orgaaniliseks aineks on osseiin.

- Luudest 50% on vesi.

Skeleti jaotus (1) :Pea

• Skelett jaotatakse järgmiselt: - pea, - kehatüvi, - jäsemed. • Pea skelett jaotatakse - näokolju luudeks ja - ajukolju luudeks. Allikas / CC BY-SA 3.0

Skeleti jaotus (2): Kehatüvi

• Kehatüve skelett koosneb

- lülidest,

- roietest ja

- rinnakust. Allikas / CC BY-SA 3.0

Skeleti jaotus (3): Jäsemed

• Jäseme skelett ülajäseme puhul koosneb ülajäseme, õlavöötme ja vaba ülajäsemeluudest. Alajäseme puhul alajäseme, vaagnavöötme ja vaba alajäseme luudest.

Lihaskoe omadused ja struktuur (1)

• Lihaskude on - elastne, - kontraktsioonivõimeline, - erutuv ja - toonuses. • Lihase keskosa nimetatakse kõhuks, see läheb

otstel üle kõõlusteks. Kõõluste abil kinnitub lihas luu(de)le. Aponeuroos on lai lindikujuline kõõlus.

Lihaskoe omadused ja struktuur (2)

• Lihaskõhus on kontraktsioonivõimelised lihaskiud, mida ümbritseb kohev sidekude (endomüüsium). Lihaskiud koonduvad perimüüsiumiga ümbritsetud lihaskimpudeks. Lihast tervikuna ümbritseb epimüüsium. Kõõlus on lihase passiivne osa ja see koosneb kollageensetest kõõluskiududest.

Lihaste kuju

• Lihased on oma kujult - pikad, - lühikesed, - laiad, - käävjad, - sulgjad, - kakskõht-kakspealihased.

Lihaste funktsioon

• Lihased on oma funktsioonilt - painutajad-sirutajad, - lähendajad, - eemaldajad, - sissepoole pöörajad ja - väljapoole pöörajad.

Allikas / CC BY-SA 3.0

Lihased-liigesed

• Üheliigeselised lihased teostavad täieulatuslikke liigutusi.

• Mitmeliigeselised lihased ei teosta täieulatuslikke liigutusi erinevates liigestes samaaegselt.

Allikas / CC BY-SA 3.0

Lihaste töö

• Lihased töötavad agonistidena ehk sooritavad soovitud liigutusi (õlavarre lähendaja). Lihased töötavad ka antagonistidena ehk vastupidise toimega agonistidele (õlavarre eemaldaja). Lihaste koostöö ilmestavad sünergistid, mis lülitavad välja agonistide mittesoovitavad kõrvaltoimed (õlavarre lähendajad pööravad sissepoole, sünergistid väljapoole. Lihased toimivad fiksaatoritena ehk loovad agonistide tegevusele kindla fikseeritud alguskoha.

Lihaste nimetus

• Lihased saavad nimetuse - kuju, - kõhtude arvu, - peade arvu, - pikkuse, - algus- ja kinnituskoha ning - põhitegevuse järgi.

Lihast abistavad

• Lihast abistavad - sidekirmed, - fastsiad, - sünoviaalpaunad, - sünoviaaltuped, - plokid ja - seesamluud.