Eesti rahvastik.

Hinnatud ja loendatud

Ene-Margit Tiit

03.12.2014

Sisukord

Milleks selline raamat?

Eesti rahvaarv ja selle muutumine

Loomulik iive

Välisränne

Rahvastiku prognoosimine

MILLEKS SELLINE RAAMAT?

Miks seda raamatut on vaja?

Eesti rahvastiku areng on meile kõigile väga oluline –

nii poliitikutele kui ka visionääridele, nii noortele kui ka

vanadele.

Sellest ajast peale, kui oleme ennast rahvuse ja

rahvana tunnetanud, oleme pidevalt muretsenud oma

rahva käekäigu ja jätkusuutlikkuse pärast.

Käesolev raamat käsitleb Eesti rahvastiku arengut

statistilises võtmes, kasutades niihästi viimase

rahvaloenduse andmeid kui ka teiste uuringute

tulemusi.

Eestimaa – Tallinn ja päris-Eesti

Rahvaloendus on ainus uuring, mis jõuab iga metsatalu

ja üksiku saareni ning mille puhul küsitletakse igas

vanuses ja igast rahvusest inimesi, leitakse üles kõige

haruldasemate elukutsete esindajad ja uskude

tunnistajad.

Rahvaloendus annab pildi iga maakonna ja iga valla

rahvastikust loendushetkel.

Sellesse raamatusse need pildid ei mahtunud.

Kavakohaselt jõuavad need kaante vahele ja saavad

kättesaadavaiks järgmise, 2015. aasta alguses.

Miks „hinnatud ja loendatud“?

Kõige täpsemad andmed rahvastiku kohta saadakse

rahvaloenduste käigus.

Kuid rahvaloendustel saadav teave on siiski võrdlemisi

piiratud nii ajaliselt kui ka sisuliselt.

Rahvaloendusi on Eestis teostatud vaid 11 korda, need kõik

toimusid viimase 130 aasta jooksul.

Rahvaloendusel esitatavate küsimuste arv on piiratud,

jäädes 7 ja 50 vahele.

Selletõttu tuleb suhteliselt täpseid loendusandmeid

täiendada uuringutest saadava teabega, mis on üldjuhul

hinnanguline.

Hindamine on ainus vahend ka niihästi (kaugema)

mineviku kui ka tuleviku olukorra kirjeldamiseks.

EESTI RAHVAARV JA SELLE

MUUTUMINE

Eesti rahvaarvu muutumine 1200—2000Allikas:SA, hinnangud

0

200000

400000

600000

800000

1000000

1200000

1400000

16000001200

1230

1260

1290

1320

1350

1380

1410

1440

1470

1500

1530

1560

1590

1620

1650

1680

1710

1740

1770

1800

1830

1860

1890

1930

1960

1990

Eesti rahvaarvu muutumine 1881—2011Allikas:SA

800000

900000

1000000

1100000

1200000

1300000

1400000

1500000

1600000

18

82

18

86

18

90

18

94

18

98

19

02

19

06

19

10

19

14

19

18

19

22

19

26

19

30

19

34

19

38

19

42

19

46

19

50

19

54

19

58

19

62

19

66

19

70

19

74

19

78

19

82

19

86

19

90

19

94

19

98

20

02

20

06

20

10

Rahvaarvu muutumist põhjustavad

tegurid

Loomulik iive on sündimuse ja suremuse vahe.

Loomulikku iivet mõjutavad

ikaldus ja nälg,

sõjad,

Epideemia.

Välisrände saldo on sisserände ja väljarände vahe.

Sisse- ja väljarännet mõjutavad

majanduslikud,

poliitilised,

demograafilised põhjused.

LOOMULIK IIVE

Sündimus ja suremusAllikas: SA

0

5

10

15

20

25

301919

1922

1925

1928

1931

1934

1937

1940

1943

1946

1949

1952

1955

1958

1961

1964

1967

1970

1973

1976

1979

1982

1985

1988

1991

1994

1997

2000

2003

2006

2009

2012

Sündimuse üldkordaja

Suremuse üldkordaja

Loomulik iive absoluutarvudesAllikas:SA

-12,000

-10,000

-8,000

-6,000

-4,000

-2,000

0

2,000

4,000

6,000

8,000

10,000

1919

1922

1925

1928

1931

1934

1937

1940

1943

1946

1949

1952

1955

1958

1961

1964

1967

1970

1973

1976

1979

1982

1985

1988

1991

1994

1997

2000

2003

2006

2009

2012

Summaarne sündimuskordajaAllikas: SA, ÜRO

1.25

1.5

1.75

2

2.25

2.51

95

0

19

52

19

54

19

56

19

58

19

60

19

62

19

64

19

66

19

68

19

70

19

72

19

74

19

76

19

78

19

80

19

82

19

84

19

86

19

88

19

90

19

92

19

94

19

96

19

98

20

00

20

02

20

04

20

06

20

08

20

10

20

12

Sündide edasilükkamineAllikas: SA, ÜRO

22.00

23.00

24.00

25.00

26.00

27.00

28.00

29.00

30.001

95

0

19

52

19

54

19

56

19

58

19

60

19

62

19

64

19

66

19

68

19

70

19

72

19

74

19

76

19

78

19

80

19

82

19

84

19

86

19

88

19

90

19

92

19

94

19

96

19

98

20

00

20

02

20

04

20

06

20

08

20

10

20

12

Ema keskmine vanus lapse sünnil

Ema keskmine vanus esimese lapse sünnil

Sündide edasilükkamise mõju

Summaarse sündimuskordaja vähenemise üks

põhjuseid on sündide edasilükkamine.

Sündide edasilükkamise tagajärjel ei tarvitse oluliselt

muutuda naiste poolt kogu elu jooksul sünnitatud laste

arv (lõpetatud sündimuskordaja), kuid

põlvkondade vahed pikenevad,

selletõttu rahvaarv keskmiselt kahaneb.

Tänases Eestis toimuvad muutused

Peaaegu kõik vastsündinud jäävad ellu

Oodatav eluiga pikeneb

Rahvastiku keskmine vanus ja mediaanvanus kasvavad

Alla-aastaste laste surmajuhte 1000

vastsündinu kohtaAllikas: SA

0

20

40

60

80

100

120

140

1924

1927

1930

1933

1936

1939

1942

1945

1948

1951

1954

1957

1960

1963

1966

1969

1972

1975

1978

1981

1984

1987

1990

1993

1996

1999

2002

2005

2008

2011

Poisid

Tüdrukud

Oodatav eluiga sünnilAllikas: SA, ÜRO

55

60

65

70

75

80

851950

1952

1954

1956

1958

1960

1962

1964

1966

1968

1970

1972

1974

1976

1978

1980

1982

1984

1986

1988

1990

1992

1994

1996

1998

2000

2002

2004

2006

2008

2010

2012

Mehed

Naised

Rahvastiku mediaanvanuse kasvamineAllikas: ÜRO

27.5

29.5

31.5

33.5

35.5

37.5

39.5

41.5

1950 1955 1960 1965 1970 1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005 2010

VÄLISRÄNNE

Keskmine välisrände saldo aasta kohta –

absoluutarvudes (tuhandetes) ja

suhtarvuna 1000 elaniku kohtaAllikas: ÜRO

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15 Saldo

1000 elaniku kohta

Eesti välisrände saldo aastail 1956—1989 Allikas: Statistika aastaraamat 1991, ESA

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

140001

95

61

95

71

95

81

95

91

96

01

96

11

96

21

96

31

96

41

96

51

96

61

96

71

96

81

96

91

97

01

97

11

97

21

97

31

97

41

97

51

97

61

97

71

97

81

97

91

98

01

98

11

98

21

98

31

98

41

98

51

98

61

98

71

98

81

98

9

Registreeritud välisränne 2000—2013Allikas: SA

-6000

-4000

-2000

0

2000

4000

6000

8000

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Sisseränne

Väljaränne

Rändesaldo

Meeste ja naiste registreerimata välisrände

saldo hinnangud perioodidel

2000—2003 (1),

2004—2007 (2)

ja 2008—2011 (3)

-30

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

0 4 8

12

16

20

24

28

32

36

40

44

48

52

56

60

64

68

72

76

80

84

M_1

N_1

-40

-35

-30

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

0 4 8

12

16

20

24

28

32

36

40

44

48

52

56

60

64

68

72

76

80

84

M_2

N_2-30

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

0 4 8

12

16

20

24

28

32

36

40

44

48

52

56

60

64

68

72

76

80

84

M_3

N_3

RAHVASTIKU

PROGNOOSIMINE

Kuidas tehakse rahvastikuprognoose?

Kui on teada rahvastiku soo-vanusejaotus käesoleval

aastal (1.01.2014), siis järgmisel aastal (1.01.2015):

1. Kõik ellujäänud inimesed on ühe aasta võrra vanemad;

2. Kõik käesoleval aastal sündinud lapsed on 0-aastased;

3. Rahvastikule on lisandunud kõik käesoleval aastal

sisserännanud inimesed;

4. Rahvastikust on kadunud kõik inimesed, kes

käesoleval aastal surid;

5. Rahvastikust on kadunud kõik inimesed, kes

käesoleval aastal välja rändasid.

Seda mõttekäiku rakendades saab samm-sammult

ennustada rahvaarvu ja soo-vanusejaotust ka pikema aja

jaoks.

Mida on prognoosimiseks vaja hinnata?

Sündide arvu hindamiseks on tarvis teada

sünnitamisealiste naiste arvu ja nende

sünnitamisaktiivsust (vanuselisi sündimuskordajaid);

Surmade arvu ja jaotuse hindamiseks on tarvis teada

elanikkonna soo-vanusejaotust ja vanuselisi

suremuskordajaid või igas vanuses ellujäämise

tõenäosusi (oodatavaid elukestusi).

Rändesaldo soo-vanuse struktuuri hindamiseks vahetult

toimiv mudel puudub, on teada vaid üldised

mõjufaktorid.

Eesti rahvastikuprognoos

Rahvastikuprognoose tehakse ÜRO-s, Eurostatis ja ka

riikides. Enamasti tehakse prognoose kuni 50 aasta

peale ette, kuid neid parandatakse jooksvalt vastavalt

uute andmete laekumisele.

Eesti jaoks tehtud prognoosid näitavad enamasti

rahvaarvu vähenemist, sest

Loomulik iive on negatiivne,

Rändesaldo on negatiivne.

Prognoosid sõltuvad sellest, missugused eeldused on

tehtud demograafilist käitumist iseloomustavate

parameetrite muutumise kohta.

ÜRO prognoosid (rahvaarv tuhandetes)

1 050

1 100

1 150

1 200

1 250

1 300

1 350

Kõrge sündimus

Madal sündimus

Püsisündimus

Vahetu taaste

Nullränne

Püsisuremus

Püsiprotsessid

ÜRO prognooside eeldused

Summaarne sündimuskordaja 2011 – 1,59. Jääb

samaks madala ja püsisündimuse mudelites.

Summaarne sündimuskordaja tõuseb aastaks 2040

väärtuseni 1,81 ning 2,02 vastavalt keskmise ja kõrge

sündimusega mudelis.

Elukestuse kasv on mudelites arvestatud võrdlemisi

tagasihoidlikult, meeste tasemeks aastal 2040 on ette

nähtud 74,5, naiste puhul – 82,8 aastat.

Ränne on lähedane nullile

Eurostati prognoosid

1240000

1260000

1280000

1300000

1320000

1340000

2015 2020 2025 2030 2035 2040

Eurostat rändeta

Eurostat rändega

Eurostati prognoosi eeldused

Summaarne sündimuskordaja kasvab 1,63st 1,69ni

Meeste ja naiste oodatav eluiga jõuab vastavalt 79,6 ja

86,6 eluaastani.

Rändesaldo muutub, esialgu on see negatiivne,

keskmiselt -650 inimest aastas, alates 2030. aastast

muutub rändesaldo aga positiivseks, ulatudes 500

inimeseni aastas.

SA prognoosid

1175000

1200000

1225000

1250000

1275000

1300000

1325000

2015 2020 2025 2030 2035 2040

SA pessimistlik

SA optimistlik

SA prognoosi eeldused

Töögrupp: Alis Tammur, Mare Vähi, Kadri Leetmaa ja Ene-

Margit Tiit.

Eeldati, et perioodi lõpuks on sündide edasilükkamine

pidurdunud ja selle tagajärjel on summaarne sündimuskordaja

kasvanud kuni väärtuseni 1,8.

Oodatav eluiga sünnil kasvab tasemeni, mis praegu on

kõrgharidusega elanike rühmal, so meestel 78,2 ja naistel 83,7

aastat.

Välisrände puhul eeldati seniste viimase 12 aasta jooksul

ilmnenud rändesuundumuste jätkumist, kusjuures registreeritud

rändele lisati ka hinnatud registreerimata rände komponent.

Pessimistliku stsenaariumi korral eeldati välisrände püsivust

prognoosiperioodi lõpuni.

Optimistliku stsenaariumi korral eeldati, et välisrände saldo

maht kahaneb alates aastast 2015 poole võrra ja alates aastast

2021 saab võrdseks nulliga.

Prognoosikohane soo-vanusejaotus 2040

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

10000

0 3 6 912

15

18

21

24

27

30

33

36

39

42

45

48

51

54

57

60

63

66

69

72

75

78

81

84

87

90

93

96

Mehed_O Naised_O

Mehed_P Naised_P

Summaarne sündimuskordaja ja

inimarengu indeks

Soome demograaf P. Myrskyla on summaarse

sündimuskordaja väärtust sidunud inimarengu indeksi

(HDI) väärtustega ja oletab, et kui riigis HDI ületab

taseme 0,9, siis pöördub ka summaarne

sündimuskordaja tõusule.

Euroopas see oletus kehtib: 2012. aastal oli Euroopas

tervikuna keskmine summaarne sündimuskordaja 1,58,

kuid riikides, kus HDI oli üle 0,9, oli keskmine

summaarne sündimuskordaja 1,77.

See annab lootust, et ka Eestis (HDI = 0,85) mõne aja

pärast sündimuskordaja hakkab tõusma.

ÜRO optimistlik Eesti rahvastiku prognoos

1 200

1 250

1 300

1 350

1 400

1 450

1 500

1 550

1 600

2010

2013

2016

2019

2022

2025

2028

2031

2034

2037

2040

2043

2046

2049

2052

2055

2058

2061

2064

2067

2070

2073

2076

2079

2082

2085

2088

2091

2094

2097

2100

ÜRO optimistliku prognoosi eeldused

Summaarse sündimuskordaja pidev kasv kuni

väärtuseni 2,17 aastaks 2100

Oodatava eluea kasv meestel tasemeni 81,0 aastat ja

naistel tasemeni 88,5 aastat

Välisrände nullsaldo.

Kas see on reaalne?

Summaarse sündimuskordaja väärtused 20. s. lõpul:

1986 2,171987 2,261988 2,261989 2,22

Tänan tähelepanu ja

kaasamõtlemise eest!