BÜTSANTS

KUNSTIAJALOO 1.KURSUS KUNSTIAJALOO 1.KURSUS GÜMNAASIUMILEGÜMNAASIUMILE

KOOSTAS KAJA RUSSKOOSTAS KAJA RUSS

Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-RoomaLääne-Rooma ja ja Ida-RoomaIda-Rooma keisririigiks. keisririigiks.

Viimast hakati ta pealinna Viimast hakati ta pealinna KonstantinoopoliKonstantinoopoli ( (ppraegune Istanbul) raegune Istanbul) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma BütsantsiksBütsantsiks. Bütsantslased ise kutsusid . Bütsantslased ise kutsusid oma riiki muuseas Romea riigiks ning oma riiki muuseas Romea riigiks ning iseendid romealasteks, rääkisid aga kreeka iseendid romealasteks, rääkisid aga kreeka keeles. keeles.

Selle riigi koosseisu kuulusid kõige Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka.ka Kreeka.

                                                                                                                                                                                                                                                  

                                                                                                                                                                                                                                   

Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. säilitajaks ja edasiarendajaks.

Mõjutasid bütsantsi kunsti toredust Mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. armastavad Idamaad.

Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus""bütsantslik toredus" püsib tänini. püsib tänini.

Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirikkreekakatoliku kirik esitas kunstile esitas kunstile omad nõuded.omad nõuded.

Apostlite kirik Ateenas. u. 1000.

Kunstiõitseaeg oli keiser Kunstiõitseaeg oli keiser Justinianus Justinianus II ajal. ajal.

Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- ehitusmälestis- Hagia Sophia kirikHagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Kiriku Konstantinoopolis. Kiriku eripärasuseks on eripärasuseks on kupligakupliga kaetud kaetud piklik nelinurkne ruum - varem osati piklik nelinurkne ruum - varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi. kupliga katta vaid ümmargust ruumi. Kiriku sisemust kaunistasid Kiriku sisemust kaunistasid mosaiigidmosaiigid. Need kaeti aga kinni siis, . Need kaeti aga kinni siis, kui riik läks türklaste kätte. Ka ehitati kui riik läks türklaste kätte. Ka ehitati siis kirikule juurde kõrged minaretid, siis kirikule juurde kõrged minaretid, mis muudavad suuresti ta välisilmet. mis muudavad suuresti ta välisilmet.

nelinurkse ruumi katmine KUPLIGA,

VIKLITE ABIL

Hagia Sophia katedraal praeguses Istanbulis. Pliiatsikujulised minaretid ehitasid türklased, kes kiriku 1453. a. mosheeks muutsid.

Hagia Sophia, LÕIGE, 535-37 a.pKr

Hagia Sophia MAKETT, Konstantinoopolis, 535-37

a.pKr

Hagia Sophia, Konstantinoopolis, 535-37 a.pKr

Hagia Sophia, Konstantinoopolis, 535-37 a.pKr

Justinianuse ajast on säilinud Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas sadamalinnas RavennasRavennas – – vahepeal oli osa Itaaliast vahepeal oli osa Itaaliast Bütsantsi valduses. Enamasti Bütsantsi valduses. Enamasti ehitati küll ehitati küll basiilikaidbasiilikaid, kuid , kuid San San VitaleVitale kirik on hoopis kirik on hoopis kaheksanurkne. kaheksanurkne.

San Vitale kirik Ravennas Itaalias. 526-547.

St. Vitale kirik Ravennas

PLAAN ja LÕIGE 540 a.pKr

St. Vitale kiriku APSIID Ravennas, 540 a.pKr

Bütsantsi kirikute põhiplaanid on Bütsantsi kirikute põhiplaanid on erinevad, aga eriti armastati kupleid.erinevad, aga eriti armastati kupleid.

Tavaline oli Tavaline oli ristkuppelkirikristkuppelkirik. Selle . Selle põhiplaan meenutab kreeka risti, mille põhiplaan meenutab kreeka risti, mille keskosas kerkivad kuplid. keskosas kerkivad kuplid.

Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud Üldse koondusid paljud bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Neid ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Neid nimetatakse nimetatakse tsentraalehitistekstsentraalehitisteks..

Hagia Sophia ja San Vitale kiriku Hagia Sophia ja San Vitale kiriku siseseinad lausa kaovad värvilistest siseseinad lausa kaovad värvilistest kividest ja sädelevast klaasist kividest ja sädelevast klaasist mosaiikidemosaiikide alla. alla.

Bütsantslased leiutasid mosaiikide Bütsantslased leiutasid mosaiikide tegemiseks erilise klaasisegu - tegemiseks erilise klaasisegu - smaldismaldi. .

Ristkuppelkiriku skeem.

Monreale katedraal Sitsiilias. Monreale katedraal Sitsiilias. 11801180

Bütsantsis töötati välja kindel plaan Bütsantsis töötati välja kindel plaan piibliaineliste maalide ja mosaiikide piibliaineliste maalide ja mosaiikide paigutamiseks kiriku seintele. paigutamiseks kiriku seintele.

Inimfiguurid on neil mosaiikpiltidel Inimfiguurid on neil mosaiikpiltidel karmiilmelised ning nagu pikaks karmiilmelised ning nagu pikaks venitatud. venitatud.

Värvidest eriti armastati lilla, must Värvidest eriti armastati lilla, must ja kuld. ja kuld.

Suur osa bütsantsi ehitistest Suur osa bütsantsi ehitistest peegeldab sünguse ja raskuse peegeldab sünguse ja raskuse vaimu. Need mõjuvad kuidagi vaimu. Need mõjuvad kuidagi suletutena, aknad on väikesed, suletutena, aknad on väikesed, ruumid seest pimedavõitu. ruumid seest pimedavõitu.

Keiser Justinianus I (483-565) kaaskonnaga. Mosaiik San Vitale kirikus. Mosaiik Keiser Justinianus I (483-565) kaaskonnaga. Mosaiik San Vitale kirikus. Mosaiik San Vitale kirikus. 526-547.San Vitale kirikus. 526-547.

Keisrinna Theodora, Justinianus I abikaasa õukondlaste keskel. Mosaiik San Keisrinna Theodora, Justinianus I abikaasa õukondlaste keskel. Mosaiik San Vitale kirikus. 526-547.Vitale kirikus. 526-547.

S. Vitale kirik Ravennas, 540 a.pKr

PETIK

LISEEN

Lagedate Lagedate välisseinte välisseinte elustamiseks tehti elustamiseks tehti neile õhukesed neile õhukesed eenduvad püstribad, eenduvad püstribad, nn. nn. petikud petikud ehk ehk petiknišš, lame petiknišš, lame dekoratiivne nišš, mis dekoratiivne nišš, mis matkib aknamatkib akna

Omapärased ja Omapärased ja kergesti kergesti äratuntavad on äratuntavad on bütsantsi bütsantsi sambakapiteelidsambakapiteelid, , mida katavad mida katavad peened reljeefsed peened reljeefsed taimemustrid või taimemustrid või loomakujutised.loomakujutised.

Kapiteel Vatopedi kloostrikirikus. u. 950Kapiteel Vatopedi kloostrikirikus. u. 950

Bütsantsis polnud üldse Bütsantsis polnud üldse skulptuuriskulptuuri. . Ristiusuliste meelest oleksid skulptuurid Ristiusuliste meelest oleksid skulptuurid liialt meenutanud liialt meenutanud antiikaja ,,paganausuliste’’ antiikaja ,,paganausuliste’’ jumalakujusid. Sellegipoolest armastati jumalakujusid. Sellegipoolest armastati kallihinnalistest materjalidest kallihinnalistest materjalidest nikerdustega kaunistada näiteks nikerdustega kaunistada näiteks raamatute kaasi ja käsitööesemeidraamatute kaasi ja käsitööesemeid..

Küll aga harrastati Küll aga harrastati maalikunstimaalikunsti. Seda . Seda näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi näeb kirikute seinamaalidel ning käsitsi kirjutatud usulise sisuga raamatute kirjutatud usulise sisuga raamatute piltidel, nn. piltidel, nn. miniatuuridelminiatuuridel. .

Maaliti ka pühapilte, nn. Maaliti ka pühapilte, nn. ikooneikoone. . Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja Kujunesid välja ranged reeglid, mida ja mismoodi kujutada. mismoodi kujutada.

Kristus siseneb Jeruusalemma. u. 950-1000. Elevandiluust reljeef.

Õnnistav Kristus, nn. Õnnistav Kristus, nn. Pantokraator. Koopia 6. Pantokraator. Koopia 6. saj. Siinai Püha Katariina saj. Siinai Püha Katariina kloostris loodud kloostris loodud ikoonist.ikoonist.

Vladimiri Jumalaema. Vladimiri Jumalaema.

u. 1150.u. 1150.

Peaingel Miikaeli Peaingel Miikaeli imetegu Chonaes.imetegu Chonaes.

Hiljem elas bütsantsi kunst läbi uue Hiljem elas bütsantsi kunst läbi uue õitsengu, enne kui riik 1453. aastal lõplikult õitsengu, enne kui riik 1453. aastal lõplikult türklaste kätte langes. See ei tähendanud türklaste kätte langes. See ei tähendanud aga bütsantsi kunsti täielikku lõppu, sest aga bütsantsi kunsti täielikku lõppu, sest see elas edasi see elas edasi vanavene kunstisvanavene kunstis. .

Venemaa päris koos ristiusuga Bütsantsilt Venemaa päris koos ristiusuga Bütsantsilt ka kirikute ja ikoonide tüübid. Hiljem ka kirikute ja ikoonide tüübid. Hiljem hakkasid vene meistrid neid küll iseseisvalt hakkasid vene meistrid neid küll iseseisvalt edasi arendama.edasi arendama.

Bütsantsi kunstiga on mõningases Bütsantsi kunstiga on mõningases suguluses ka kõrgetasemeline suguluses ka kõrgetasemeline vanaarmeenia kunst.vanaarmeenia kunst.