Kõre (Bufo calamita)

Õppe- ja esitlusmaterjal kõre bioloogiast ja kaitsest

Kes on kõre?

Kõre (Bufo calamita) ehk juttselg-kärnkonn on

kärnkonlaste sugukonda kuuluv kahepaikne.

Kõre on jässakas lühijalgne, krobelise nahaga

kärnkonn, kellel on seljal kollane pikitriip.

Pikkus on tavaliselt kuni 8 cm (10 cm).

Emasloomad on reeglina isasloomadest

suuremad. Olenevalt elupaigast on isendite

üldvärvus varieeruvalt pruunikas, rohekas või

hall. Teistest kärnkonna liikidest on ta kergesti

eristatav.

Elupaigad

Vesi: Veega on kõre seotud ainult sigimisperioodil. Kõre eelistab

sigimsveekogudena orgaanilise reostuseta, madalaid, hõreda taimestikuga,

kevadel kiiresti soojenevaid, ajutisi seisva veega lompe (lombid rannaniitudel,

ajutised veesilmad luidete vahel). Sellistes sigimistiikides on vähe konkurente

ja kiskjaid ning head tingimused kulleste kiireks arenguks. Kõre on suuteline

sigima ka madala soolsusega riimvees.

Maismaa: Elutseb kiviklibustel või liivastel madala taimestikuga avamaastikes (luitealada, poollooduslikud rohumaad, nõmmed, väikesed kaljusaared jne.). Madal ja hõre taimestik pakub kõrele häid võimalusi saagi otsimiseks ja rändeks ning loob ebasoodsad tingimused konkurentide(nt. harilik kärnkonn) ja kiskjate (nt. nastik) elutegevuseks.

SigimineKudemine: Kudemisperiood kestab aprillist juulini. Emasloomad

alustavad rännet sigimistiikide suunas paar päeva pärast isaseid,

kes neid oma kõriseva lauluga paarituma meelitavad. Paari tunni

jooksul, mis emasloomad sigimislombis veedavad, toimuvad

nii paaritumine kui kudemine. Iga

emasloom koeb aastas korra. Kõre

koeb korraga vaid ühe kudunööri,

milles võib olla kuni 4000 muna.

Sigimine

Kudu ja kullesed: Sõltuvalt vee temperatuurist arenevad viljastatud munad

kullesteks reeglina 5-10 päeva jooksul. Arengu soodustamiseks veedavad

kullesed enamus ajast veekogude madalates, päikese valgust läbi laskvates

osades. Kulleste toiduks on vetikad ja lagunenud orgaanika. Kullesed teevad

moonde läbi 6-8 nädalal pärast kudemist.

ToitumineKõred, nagu kõik kahepaiksed on loomtoidulised.Toiduotsingutega

alustavad kõred pimeda saabudes (päevasel ajal on nad peitunud ning

passiivsed). Saagi leidmiseks kasutavad kõred nägemis- ja haistmismeelt.

Toiduks on kõik, kellest jõud üle käib.

Talvitumine

Tagasiränne talvitumiskohtadesse toimub septembris-oktoobris. Talvitumis-

paikadena kasutab kõre keldreid, kiviaedasid ja -hunnikuid ning muid ehitisi.

Vahel talvituvad kuni 3 m sügavusele kaevunult kõrgemates liivaunnnikutes.

ne

 

LevikLevik maailmas.Kõresid on leitud 21-st riigist, millest

kõik asuvad Euroopas. Portugalis, Hispaanias, Prantsusmaal ja Saksamaal on juttselg-kärnkonn

levinud laialdaselt. Mõnevõrra vähem võib liiki kohata näiteks Ukrainas, Valgevenes ja Tšehhis. Baltimaades on kõre arvukus viimase 50 aastaga kordades langenud.

Levik Eestis.

Eestis on kõre oma leviala

kirdepiiril. Veel 20. sajandi keskel

saartel ja Lääne-Eestis arvukalt

esinenud kahepaikset on isoleeritud

asurkondadena Eestis järgi veel

umbes 1000 isendit. Suurimad

asurkonnad on umbes 200

isendiga.

OhuteguridElupaikade hävimine.Elupaikade kvaliteedi halvenemist või koguni hävimist põhjustavad mitmed tegurid.Traditsioonilise maakasutuse muutumine: Kõre elutegevuseks vajalike rannaniitude pindala on vähese karjatamise tõttu viimase 50 aasta jooksul vähenenud 4 korda ja seetõttu on üle 90% rannaasurkondadest hävinud. Karjatamine ja niitmine hoiaks maismaa alad madalamurustena ja pärsiks madalamates lohkudes kariloomadele toiduna mitte meeldivate tarnade kasvamist.Kuivanedamine ja maaparandus: NSV-liidu aegne kraavitamine muutis oluliselt rannaniitude veerežiimi, kaotas niitude mosaiiksuse ning põhjustas niiskete niiduosade liigse kuivamise näol kinnikasvamise ja võsastumise. Maaparandus soodustab ka kulleste elutegevuskes vajalike veesilmade liigkiiret kuivamist.Rannikumeri: Kõrge reostuskoormusega merevesi toob ajutiste üleujutustega liigselt toitaineid niidule, soodustades taimestiku kiiret vohamist. Mereveega üleujutatud sigimlompides võib kiire aurumise tulemusena tõusta kõrgeks ka vee soolsus, mis teatud piirnormi ületamisel muutub kullestele eluohtlikuks.Taasmetsastamine: 1950.-1970. aastatel rajati palju männiistandusi kõrele sobivatele rannaniitudele ja luiteladale.Elupaiga kompleksi hävimine: Tegemiist on kriitilise ohuteguriga. Tähtis on, et maismaa-, veeelupaik ning talvituskoht asuksid üksteisele piisavalt lähedal ning nendevahelised vahemaad oleksid madala taimestikuga ning kõredele hästi läbitavad.Põllumajandus: Intensiivse maaharimise käigus veekogudesse kogunenud väetiste, taimekaitse- ja putukamürkide mõju võib kudu ja kulleste jaoks olla surmav. Ohus on ka juba moonde läbi teinud isendid, kuna lenduvad väetiseosad võivad niiske naha pinnale kleepudes hakata lahustuma.

OhuteguridRöövlus.

Kisklus on looduse loomulik osa,

kuid Eestis olevate väikeste

asurkonade jaoks on see siiski

probleemiks. Rannaniitudel on

palju linde, kes ohustavad

moonde läbi teinud noorte

isendite ellujäämist. Niitude

võsastumise korral suureneb ka

nastikute esinemisagedus.

Püsivates veekogudes on ohuks

mitmed selgrootud (nt. mardikad,

kaanid), kelle saagiks langevad

kudu ja kullesed.

Rannaniitudel aset leidvate

üleujutuste tõttu võivad sattuda

sigimislompidesse kalad, kes

toituvad kudust ja kullestest.

Kalade mari võib

sigimisveekogudesse sattuda ka

lindude tegevuse tulemusel.

Vahel asustab kalasid ka

inimene.

Konkurents.Elu- ja kudemispaikade võsastumisel ning roostumisel tekivad soodsad tingimused teiste kahepaiksete (nt. harilik kärnkonn, rohukonn) elutegevuseks, kellede kudemisperioodid algavad varem ning kellede kullesed on ohuks kõre kudule ja noortele kullestele. Teiste kahepaiksete olemasolu võib põhjustada ka liigset konkurentsi toidu pärast.

Inbriidingu

depressioon.Kuna Eestis on kõikide kõre

asurkondade isendite arv kõvasti

alla 500, siis toimub massiline

lähisugulaste sigimispaaride

moodustumine, mille tõttu

hakkavad genotüüpide tasakaalu

muutumisest tingituna avalduma

mutatsioonid. Selline olukord

kahandab asurkondade

elujõulisust.

Kõre kaitseKaitsestaatus.Eesti looduskaitseseaduse alusel kuulub

kõre I kaitsekategooriasse. Kõre on kaitstud nii rahvusvaheliste kui ka riiklike

õigusaktidega. Õigusaktide kohaselt on

keelatud:Isendi tahtlik tapmine.Loodusest eemaldamine.Püüdmine ja tahtlik häirimine

talvitumise, paljunemise ja rändamise ajal.Tehingud isenditega (ost, müük, muu tegevus kasusaamise eesmärgil).

Vajalikud tegevused kõre kaitseks

Elupaikade kaitse ja taastamine.

Maismaa: Madalamuruse taimestikuga elupaiga tagab erinevate loomaliikide (lambad, veised, hobused, kitsed)

kombineeritud karjatamine. Eri liigid eelistavad süüa taimi erineva niiskustasemega aladelt, tagades sellega

vajalike omadustega elupaigakompleksi püsimise. Karjatamise intensiivne periood peaks kestma maist

septembrini. Vajadusel tuleb avatud maastiku tagamiseks eemaldada võsa ja roog. Roogu tuleks

vegetatsiooniperioodi jooksul niita vähemalt 2-3 korda. Tagamaks kariloomadele piisavalt ahvatleva toidulaua,

võib varakevadel või hilisügisel kulustunud aladel põletada kulu.

Sigimisveekogud: Karjatamisalas tuleb hoida ka madalaid veelompe. Kariloomadele tuleb tagada juurdepääs

veesilmadele, et saaks säilitatud kallaste madal taimestik. Loomadele meeldib trampida lompides, mis pärsib

nende kinnikasvamist. Osadel juhtudel on vajalik ka uute veelompide rajamine ja olemsaolevate mudast

puhastamine ja süvendamine.

Ühendukoridorid: Eluliselt tähtsad on kõreesinemisalasid ühendavad liikumisteed, mis tuleb hoida avatuna.

KõretalgudMitmel pool on kõrede elupaikade säilitamiseks ja taastamiseks läbiviidud kõretalguid. Talgud on hea moodus ekspertidel tuvustada kõrega seonduvaid valukohti ning kaasata inimesi otseselt tegema looduskaitselisi töid kõre elutingimuste säilitamiseks ja parandamiseks.

Vajalikud tegevused kõre kaitseks

Vajalikud tegevused kõre kaitseksTaasasustamine ja sigimise toetamine.

Taasasustamise ja madala kudemisedukusega asurkondade

toetamise eelduseks on suure hulga taasasustatavate kulleste

olemasolu. Saavutamaks piisav kullest hulk, saab neid

tehistingimustes looduslike häiringuteta edukalt kudust

kasvatada. Taasasustamise jätkusuutlikuse võib tagada

vähemalt 1000 juba tehistingimustes moonde läbiteinud noore

looma iga aastane viimine konkreetsesse looduslikku elupaikka.

Esimesteks taasasustamispaikadeks Eestis olid Kabli ja Saastna.

Kaitsekorraldustegevuse tutvustamine.

Mitmetele liivakarjäärides olevatele asurkondadele on ohuks inimese teadmatus kõrede olemasolust. Vajalikku teavet

ja käitumisjuhiseid saab inimestele edastada infotahvlite paigaldamisega.

ELFi talgute kõre aastaViied talgudSaastnas, Harilaiul, Kumari laiul, Vatlas ja

Manijal

KäraKõre aasta märk, erileht

www.talgud.ee lehel, tänuüritus

Tartus

Kõre kuulamise retked3 kevadist retke Pärnu-, Harju- ja Läänemaale

ToetajadKeskonnainvesteeringute KeskusRMKSwedbanki annetusekskonna kaudu annetanud

ELF tänabKõiki vabatahtlike talgulisi, talgujuhte, kõretalgute ja retkede juhendajaid, rahastajaid ja teisi, kes aitasid edukale teema-

aastale kaasa!