Klassitsism18. sajandi II poole ja 19. sajandi I poole kunstistiil
SissejuhatusKlassitsism oli 18. sajandi
viimasel veerandil Prantsusmaal tekkinud kunstistiil, mis võttis otseselt eeskuju antiikkunstist (Vana – Kreeka ja Vana –Rooma) – seda peeti ideaaliks.
Lähtus renessaansiaja antiigiharrastusest
Avaldus Euroopa maade arhitektuuris, maalis, skulptuuris, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.
Klassitsismi põhimõttedPeale Suurt Prantsuse revolutsiooni ja
Napoleoni valitsusajal muutus klassitsism uue valitseva klassi – kodanluse – kunstiks, mis vastandas ennast aadlike ja kuninga poolt soositud kerglasele rokokoole.
Klassitsistlikus kunstis taotleti mõistusepära, selgust, vormide kooskõla, stiilipuhtust – baroki mässlevus ja rokokoo kerglus ei sobinud enam.
Põhimõte – “üllas ilu ja rahulik suurus”. Kunsti ülesanne oli olla õpetlik, ülistada inimeste voorusi ja võidelda pahedega.
Klassitsistlikus kunstis oli tähtis sümmetria.
ArhitektuurEeskujuks võeti Vana –
Kreeka templid oma sammaste ja viiludega ning Vana - Rooma uhked triumfikaared, kuplid.
Ehitis pidi olema sümmeetriline, suured siledad seinapinnad, maja esiosa meenutas kreeka templit – sammastik, mille ülal kolmnurkne viil
Arhitektuurinäited
Madeleine kirik Pariisis – täielik kreeka templi koopia
Panteon Pariisis – suurmeeste matmispaik
Triumfikaar Pariisis
Klassitsistlik arhitektuur Eestis
Riispere mõisa peahoone Tartu Ülikooli peahoone
Skulptuur Ka siin võeti täielikult
eeskuju antiigist. Sile marmorpind, selge
siluett Tagasihoidlilikud liigutused Rõivastatud antiigipäraselt
või olid alasti Idealiseeritud näojooned ja
sirge”kreeka nina” Ka oma kaasaegseid
kujutati antiigikangelastenaThorvaldsen”Ganymedes
jootmas kotkaks moondunud Zeusi”
Tähtsamad skulptorid
Antonio Canova “Amor ja Psyche”
Bertel Thorvaldsen”Kristus”
Canova “Paolina Borghese Venusena”
Maalikunst Maalikunstile antiigist
eeskuju ei leidunud, sest siis seda peaagu polnud ning siin hakati jäljendama samuti antiikskulptuuri.
Piirjooned ja inimeste kehajooned maaliti hoolikalt välja
Värve ei rõhutatud Kujutati kangelasi antiikajast
ning püüti neid tuua edasi oma kaasaega.
Teosed õpetlikud või eeskuju andavad
Suur tähtsus portreemaalil J. L. David“Sabiinitaride
röövimine”
Jacques Louis David “Horatiuse vanne”
“Sabiinitaride röövimine”
J. L. David “Sabiinitaride röövimine”
N. Poussin “Sabiinitaride röövimine”
N. Poussin “Saturnus ja neli aastaaega”
Jean Auguste Dominique Ingers “Suur odalisk”
Klassitsistlik portreekunst – kõik detailideni peenelt välja toodud
J.L.D Ingers “Pauline Eleanore de Galardi portree”
Ingers “Madam Moitessier”
LõpetuseksKopeerimise, elukauguse ja liiga
rangete reeglite tõttu oli klassitsism 19. sajandi keskpaigaks muutunud juba ilmseks piduriks kunsti arengule. Siiski andis ta väga visalt ruumi nendele uutele suundadele, mis tema kõrval olid tärganud.
Klassitsismi reeglid jõudsid kunstiakadeemiate õppekavadesse ning hilisemal ajal kandis ta nime akadeemiline või ametlik kunst.
Recommended
